5 minute read
2.3.2. Hiiumaa
Viljandi maakonna arengustrateegia. Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI. http://viljandi.maavalitsus.ee/documents/37192/5095067/Viljandi+maakonna+arengustrat eegia.pdf/92f42c9c-c612-428b-9c22-ed11df41a16c. Viljandi maakonna arengustrateegia tegevuskava. http:// viljandi.maavalitsus.ee/documents/37192/5095067/Viljand i+maakonna+arengustrateegia+tegevuskava.pdf/f943fdede308-4227-a68e-841b75cc1e57.
Võru maakonna arengustrateegia 2014–2025. http://voru. maavalitsus.ee/documents/181637/6358001/V%C3%B5r u+maakonna+arengustrateegia_1.06.2015.pdf/9664d76f3f62-4186-81fe-8fc5045ba8c2.
Advertisement
Hanna-Stella Haaristo
Poliitikauuringute Keskus Praxis
Igaühel on õigus haridusele1 ning kaasava hariduse idee kohaselt peavad kõikidele Eesti inimestele olema tagatud nende võimetele ja vajadustele vastavad õpivõimalused2 . Selliste põhimõtete järgi on Eesti hariduspoliitika kujundatud ja neile tuleks tugineda ka uute algatuste loomisel. Inimeste õigust haridusele toonitavad ka kõik rahvusvahelised inimõigusi ja puuetega inimeste õigusi käsitlevad olulised dokumendid, millega Eesti on ühinenud. Neist peamine, puuetega inimeste õiguste konventsioon3, sätestab, et riikidel tuleb tagada puuetega inimestele diskrimineerimiseta ja teistega võrdsetel alustel juurdepääs üldisele kolmanda taseme haridusele, kutseharidusele, täiskasvanuharidusele ja elukestvale õppele; selle eesmärgi saavutamiseks tagavad riigid mõistlike abinõude olemasolu puuetega inimeste jaoks. Euroopa Liidu liikmesriigina viib Eesti ellu ka Euroopa Komisjoni puuetealast strateegiat aastateks
1 Eesti Vabariigi põhiseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/ 115052015002. 2 Eesti elukestva õppe strateegia 2020. https://www.hm.ee/sites/ default/files/strateegia2020.pdf. 3 Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll. https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006. 2010–20204, milles on tähtsal kohal võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja elukestvale õppele. Euroopa Eripedagoogika ja Kaasava Hariduse Agentuuri liikmesriigid on otsustanud järgida ühtset kokkuleppelist kaasava hariduse põhimõtet, mille kohaselt tähendab kaasav haridus elukohajärgses haridusasutuses sellise kvaliteetse hariduse tagamist, milles arvestatakse kõigi õppurite akadeemilisi ja sotsiaalseid vajadusi5 . Järgnevas peatükis võetakse luubi alla erivajadustega noored Eesti formaalharidussüsteemis. Kõigepealt antakse statistika põhjal ülevaade nende osalemisest erinevatel haridusastmetel, vaadeldakse neile pakutavaid õppimisvõimalusi ning ettevalmistust ja toetust tööturule siirdumiseks pärast õpingute lõppu. Analüüsitakse Eesti hariduspoliitika peamisi küsimusi, arengusuundi, prioriteete ja meetmeid erivajadustega noorte hariduses osalemise toetamisel. Lõpuks antakse
4 Euroopa puuetealane strateegia 2010–2020. http://ec.europa.eu/ social/BlobServlet?docId=6287&langId=et. 5 Juhtpõhimõtted kaasava hariduse kvaliteedi arendamisel. Soovitused poliitikakujundajatele. https://www.european-agency.org/sites/default/ files/key-principles-for-promoting-quality-in-inclusive-education_keyprinciples-ET.pdf.
soovitusi tähtsaimate info- ja juhendmaterjalide kohta, mille abil saab end teemaga paremini kurssi viia. Artikkel tugineb Poliitikauuringute Keskuse Praxis uuringule „Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadustega noorte siirdumine koolist tööle“ 6, mille tellis Eesti Töötukassa 2015. aastal.
3.1. Erivajadustega õppijad õigusaktides
Erivajadustega õppijad üldhariduses
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse7 järgi peavad riik, koolide pidajad ja koolid õppe korraldamisel lähtuma põhimõttest, et kvaliteetne üldharidus oleks võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende hariduslikust erivajadusest. Hariduslik erivajadus (edaspidi HEV) on sama seaduse kohaselt õpilasel, „kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas“. Haridus- ja Teadusministeeriumis on koostatud hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioon8 , milles täpsustatakse HEV õpilase mõistet ja liigitatakse hariduslikud erivajadused kahte kategooriasse: • HEV1 õpilased on need, kes vajavad seoses ajutiste või spetsiifiliste õpiraskustega (õpiraskus, düsleksia, düs-
6 Haaristo, Hanna-Stella, Masso, Märt, Veldre, Vootele, 2015. Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noorte siirdumine koolist tööle. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/ tood/terviseseisundist-voi-puudest-tingitud-erivajadustega-noortesiirdumine-koolist-toole/. 7 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. https://www.riigiteataja.ee/ akt/13332410?leiaKehtiv. 8 Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioon. https://www.hm.ee/si.tes/default/files/hev_kotseptsioon.pdf.
graafia, käitumisprobleemid jne) õppekavas ettenähtud õpitulemuste saavutamiseks tavakoolis lisatugiteenuseid ja -tingimusi; • HEV2 õpilased on need, kes vajavad seoses puude või muu häirega (nägemis-, kõne- ja kuulmispuuded, intellektipuue, liikumispuue kaasuva puudega, tundeelu- ja käitumishäire, kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased) spetsiifilist õppekorraldust ja väga ressursimahukaid lisatugiteenuseid. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt kasutatakse haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel pedagoogilispsühholoogilist hindamist, õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust erinevates tingimustes, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist ning õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid9. Seejärel võetakse kasutusele vajalikud tugimeetmed: õpilasele peab olema vajaduse korral tagatud eripedagoogi, psühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenuse kättesaadavus; enimlevinud esmased kooli poolt rakendatavad tugimeetmed on diferentseeritud õpetamine klassis, abistamine väljaspool õppetunde, eripedagoogiline või logopeediline abi õpiabirühmas ja individuaalse õppekava koostamine10 . Üks olulisimaid põhimõtteid on, et üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. Õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada erinevaid rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele ei ole võimalik neid tagada tavaklassis11. Õpilastele, kes vajavad väga spetsiifilist eriõppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid (enamasti HEV2 õpilased), luuakse ka võimalused õppeks erikoolis. Lõpliku otsuse, kas õpilane õpib tava- või erikoolis, langetab lapsevanem.
9 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. https://www.riigiteataja.ee/ akt/13332410?leiaKehtiv. 10 Haridus- ja Teadusministeerium. https://hm.ee/et/tegevused/ alus-pohi-ja-keskharidus/hariduslike-erivajadustega-opilane. 11 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. https://www.riigiteataja.ee/ akt/13332410?leiaKehtiv. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioon annab kokkuvõtlikult ülevaate peamistest põhimõtetest, millest lähtuda HEV õpilastele parimate õppevõimaluste tagamisel: • HEV õpilaste õppekorralduses lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja Euroopa Liidu liikmesriikides heakskiidetud kaasava õppe suundumustest; • HEV õpilased õpivad üldjuhul elukohajärgses koolis ja neile on loodud vajalikud tingimused; • vajaduse korral luuakse HEV2 õpilastele võimalused õppeks erikoolis või eriklassis; • erikoole HEV2 õpilastele peab üldjuhul riik ning vajaduse korral rahastab kohaliku omavalitsuse või eraomandis olevaid erikoole õppetöö elluviimisel; • valiku elukohajärgse kooli ja erikooli vahel teeb lapsevanem.
Erivajadustega õppijad kutsehariduses
Kutsehariduses on erivajadustega õppurite õpe ja toetamine korraldatud kutseõppeasutuse seaduse alusel haridus- ja teadusministri määrusega12. Määruse tähenduses mõistetakse erivajadusega isikuna õpilast, kelle „eriline andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppetööst eemalviibimine või õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses ja/või õppekeskkonnas“. Määruse järgi tuleb õppeasutustel koostöös kooli pidaja, riigi ja õpilase elukohajärgse valla või linnaga luua erivajadusega õpilasele tingimused kutseõppeks, arvestades ressursside piisavust ja õppekorralduse optimaalsust ning võimaluste piires õpilase soove ja erivajaduse spetsiifikat. Selleks võib kool teha muudatusi õppeajas, -sisus ja metoodikas, hindamises, õppekorralduses ja -keskkonnas, kuid õpiväljundid
12 Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord. https://www.riigiteataja.ee/akt/115052014004. peavad kattuma kooli õppekavas kirjas olevatega13. Lisaks peab kool koostöös kooli pidajaga tagama erivajadusega õpilasele tugiteenuste, sh karjääriteenuse, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogilise ja psühholoogilise teenuse kättesaadavuse ning rakendama vajaduse korral tema toetamiseks järgmisi hariduslikke tugimeetmeid: 1) individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine; 2) individuaalse üleminekuplaani koostamine; 3) õpe väikerühmas (4–12 õpilast); 4) mõõdukas või põhjalik pedagoogiline sekkumine; 5) eesti keele lisaõpe õpilastele, kes pole suutelised alustama õpet eesti keeles. Määruse järgi tuleb kutseõppeasutuses määrata ka töötaja või tugirühm, kes vastutab õpilase erivajaduse tuvastamise, tema kompetentside ja vajaduste hindamise, vajalike tugimeetmete määramise, nende rakendamise ja tulemuslikkuse jälgimise eest ning koordineerib neid tegevusi.
Erivajadustega õppijad kõrghariduses
Erinevalt üld- ja kutseharidusest pole kõrgharidustasandil erivajadustega õppijate õppekorraldus reguleeritud ning hariduslik erivajadus pole ka defineeritud. Mõningaid viiteid leiab siiski peamistest alusdokumentidest. Nii ülikooliseadus14 kui ka rakenduskõrgkooliseadus15 mainivad erivajadustega õppijaid kolmes kontekstis: õpingutele vastuvõtmise, õppekulude hüvitamise ja akadeemilise puhkuse võtmise puhul. Nimelt on õppeasutuse nõukogul eespool viidatud seaduste kohaselt õigus rühmitada isikuid õppekohtade täitmisel nende eelneva kvalifikatsiooni või erivajaduse alusel ning kehtestada eri rühmadele erinevad sisseastumisnõuded.
13 Ibid. 14 Ülikooliseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015282. 15 Rakenduskõrgkooliseadus. https://www.riigiteataja.ee/ akt/123032015270.
