1.5.2. Noorte osalemine laagrites ja malevates

Noorsootööteenuse kujundamine

Enamik KOVidest vastas, et arvestab noorsootööteenuseid kujundades erivajadustega noortega. Näiteks toodi, et info noorte vajaduste ja soovide kohta jõuab noorsootööteenuste kujundajani läbi otsese kontakti noortega, samuti haridusasutustega võrgustikutöö ja suhtlemise kaudu.

Noorsootöös osalemist takistavad ja soodustavad tegurid

Takistustena nimetati füüsilist ligipääsetavust hoonetele, vähest nõudlust teenuse järele, erivajadustega noortele kohandatud keskkondade (nt lauad) puudumist ja puuduvaid tugiteenuseid. Soodustavate teguritena mainiti transpordivõimaluste olemasolu teenuse tarbimiseni jõudmiseks, KOVi rahastust ja koostööd teiste organisatsioonidega. Avatud vastustes toodi takistustena esile nii ligipääsetavus hoonetele ja napp koostöö erinevate asutuste vahel kui ka personali vähene valmisolek ja teadlikkus tegeleda erivajadustega noortega.

Noorsootöötajate koolitusvajadus

Veidi vähem kui pooled KOVid vastasid, et viimase aasta jooksul pole nende noorsootöötaja osalenud erivajadustega noorte teemat käsitlenud koolitusel, kuid tõdeti, et see oleks jätkuvalt vajalik. Veerand vastanutest ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta, lisaks ei pidanud veerand vastanutest koolitusi vajalikuks.

kuidas kaasata erivajadustega noori paremini?

Harjumaal pakuti erivajadustega noorte paremaks kaasamiseks välja järgmisi lahendusi: 1. personali koolitamine – näiteks „Eelkõige personali kompetentsuse tõstmine“, „tõsta noorsootöötajate teadlikkust ja valmisolekut“; 2. keskkonna kohandamine erivajadustega noortele sobivaks – näiteks „Rohkem rahalisi ressursse. Noortekeskuste kohandamist erivajadustega noortele sobivamaks. Sotsiaalkeskuse loomist“, „Tagada kõikidesse avalikesse ruumidesse ligipääs“; 3. koostöö parandamine – näiteks „on algatatud noortekeskuse eestvedamisel ümarlaud, kus teemaks on puuetega noortele suunatud arendavad tegevused ning kus on koos need asutused ja organisatsioonid, kellel on midagi pakkuda ja kellel on selleks ka soovi ja oskusi/võimalusi“.

2.3.2. Hiiumaa

4,2%

Hiiu vald

3,1%

Pühalepa vald

5,5%

Käina vald

0 500 500-1000 1000 5000 5000 10 000 >10 000 5,5%

Emmaste vald

Joonis 2. Hiiumaa noorte arv ja puuetega noorte osakaal KOV noorte seas16

Taust

Hiiu maakonnas vastas neljast KOVist kolm (vt joonis 2), st vastamismäär on 75%.

Hiiumaal oli 1. jaanuari 2015. aasta seisuga 1861 noort (vanuses 7–26 a), kes moodustavad 0,7% kõikidest Eesti

16 Puuetega ja/või töövõimetusega noorte arv põhineb Sotsiaalkindlustusameti statistikal. Punase märgistusega on kaardil KOVid, kust ei saadud ühtegi vastust. noortest. Puuetega ja/või töövõimetusega noori oli 83 ehk u 4,5% Hiiumaa noortest. Kõige rohkem noori, sh puuetega, elab Hiiu vallas (884 inimest), nendest 4,2%-le on määratud töövõimetus ja/või puue. Kvaliteetne noorsootöö on „Hiiumaa Arengustrateegias 2020+“17 kirjas ühe osana olulisimatest alusväärtusest, mille kohaselt on elanikud maakonna väärtuslikem ressurss. Kvaliteetset huviharidust tähtsustatakse üldhariduse kõrval kõrgelt. Aastail 2015–2017 on kavas teha huviharidusreform

17 Hiiumaa Arengustrateegia 2020+. http://hol.hiiumaa.ee/wp-content/ uploads/2013/06/Hiiumaa-2020+17062013.pdf.

ja luua Hiiumaa huvikool18, mis hakkab korraldama huvihariduse andmist üle maakonna. Samuti on arengukavas nimetatud, et juba tehtud tegevuste tulemusel (aluseks ka strateegiadokument „Hiiumaa 2010“) on välja arendatud kogu maakonda hõlmav noortekeskuste võrgustik ja kohalikke noori ühendab noortekogu Ankur. Noorsootööd koordineerib Hiiumaal Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS. Visioonina aastaks 2020 on arengukavas kirjas, et koostöö noorsootöötajate, lapsevanemate, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vahel sujub ning tegijad on motiveeritud (see on ühtlasi kvaliteetsete noorsootööteenuste tagamise oluline tegur). Hariduslike erivajadustega laste ja noorte märkamine, sekkumine ja toetamine toimub samuti HUPSi kaudu.

Noorsootööteenuste üldine pakkumine ja erivajadustega noorte osalemine nendes

Noorsootööteenustest on Hiiu maakonna noortele kõige rohkem pakutud tegevusi noortekeskustes, huvitegevusi, noorsootööteenuseid koolis, osalemist noorte osalus- ja noortekogus ning noorte projektlaagrites, kohalikes noortealgatustes ja osalusprojektides. Teenused, mida KOVid vähem nimetasid, olid noorteühing, noorte püsilaagrid ja rahvusvahelised noortealgatused. Erivajadustega noorte võimalusi osaleda noorsootööteenustes hinnati valdavalt heaks. Peamiselt oldi arvamusel, et kõik KOVis pakutavad noorsootööteenused on kättesaadavad ka erivajadustega noortele. Osalemisaktiivsuse põhjal antud detailsemas hinnangus ilmnes, et üle poole teenustest on sellised, mida ühes või teises KOVis olid kasutanud ka erivajadustega noored. Üksnes noortekeskuse tegevuste kohta ütles enamik omavalitsusi, et erivajadustega noored osalevad neis regulaarselt (vt tabel 3). Noorsootööteenused, mille puhul ükski KOV ei täheldanud erivajadustega noorte osalemist, olid näiteks huviharidus, noorte osaluskogu/noortekogu, noortemalev, rahvusvaheline noorte osalusprojekt, rahvusvaheline noortevahetus ja vabatahtlik töö. Üldhinnanguna selgitasid Hiiumaa KOVid, et erivajadustega noortel on piisavalt võimalusi osaleda noorsootööteenustes, ning ainult üks KOV oli seisukohal, et võimalused KOVis on väga piiratud. Samuti ilmnes, et konkreetselt erivajadustega noortele mõeldud noorsootööteenuseid palju ei pakuta: vaid üks KOV tõi näiteks keraamikaringi, mida pakutakse peale oma valla erivajadustega noorte ka kõigile teistele maakonna erivajadustega noortele.

Tabel 3. Erivajadustega noorte osalemine noorsootöös Hiiumaal

Noorsootööteenused, mille puhul nimetati kõige rohkem erivajadustega noorte osalemist Teenused, mille puhul vähemalt 50% KOVidest mainis erivajadustega noorte regulaarset osalemist

Noortekeskus ü

Huvitegevus Noorsootöö koolis Noorte projektlaager Kohalik noortealgatus Kohalik noorte osalusprojekt Noorteinfo

18 Hiiumaa Arengustrateegia 2020+ tegevuskava. http://hol.hiiumaa.ee/ wp-content/uploads/2015/02/Hiiumaa-2020+-lisa-2-Tegevuskava.pdf.

Noorsootööteenuse kujundamine

Hiiu maakonnas on noorsootööteenuseid kujundades enamasti arvestatud erivajadustega noorte vajadusi. Ühe näitena nimetati kultuuritöötajat kui vahelüli suhtluses erivajadustega noortega, kuna huviringide korraldamise kaudu jõuab noorte tagasiside ka teenuste kujundajateni.

Noorsootöös osalemist takistavad ja soodustavad tegurid

Teguriks, mis takistab erivajadustega noorte võimalust osaleda noorsootöös, pidasid kõik KOVid eelkõige vähest nõudlust ehk väikest arvu erivajadustega noori. Seetõttu on ka vajadus nende teenuste järele ja pakutav teenuste hulk väiksem. Veel toodi takistavate teguritena esile noorte vähene informeeritus pakutavatest teenustest ja erivajadustega noortele kohandamata keskkond. Soodustavateks teguriteks hinnati KOVi rahastus, transpordivõimalused, füüsiline ligipääsetavus hoonetele, tugiteenuste olemasolu ja personali pädevus töötada erivajadustega noortega.

Noorsootöötajate koolitusvajadus

Ilmselt seetõttu, et Hiiumaal on erivajadustega noori vähe, ei ole enamik KOVide noorsootöötajaid viimase aasta jooksul osalenud selliste noorte noorsootöösse kaasamist käsitlevatel koolitustel. Selle asjaolu peapõhjusena nähti vajaduse puudumist.

kuidas kaasata erivajadustega noori paremini?

Erivajadustega noorte paremaks kaasamiseks pakuti järgmisi võimalikke lahendusi: „rohkem informatsiooni erivajadustega noorte olemasolust (me teame hästi haridusliku erivajadusega noori, kuid mitte raske vm puude astmega noori), sooviksime saada maakonna tasandil rohkem informatsiooni“, „oleks vaja maakondlikul tasandil pakkuda rohkem tuge just erivajadustega noorte vanematele ning kaasata ka neid noorsootöösse, vastavate teenuste väljaarendamise protsessi, diskussioonidesse“ ja „erivajadusega noorele on noorsootööteenused kättesaadavad üldjuhul vaid siis, kui tema vanem on nendesse kaasatud“.