NOORSOOTÖÖ HINDAMISE PIDEPUNKTE

Koostanud ja toimetanud: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Tornimäe 5, 10145 Tallinn www.praxis.ee Keeletoimetamine: OÜ Päevakera

Kujundus ja küljendus: Aide Eendra, AS Ecoprint Trükk: AS Ecoprint Autoriõigus: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2014 Eesti Noorsootöö Keskus, 2014 peatükkide autorid, 2014

Käesolev kogumik on valminud noorte eluolu seiresüsteemi raames. Kogumiku elektrooniline versioon on kättesaadav noorteseire kodulehel www.noorteseire.ee.

Noorteseire aastaraamatu väljaandmist toetatakse riigieelarvest ning Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud ja Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames (programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse perioodi 2007–2013 vahenditest).

ISBN 978-9949-507-45-0 (trükis) ISBN 978-9949-507-46-7 (PDF)

HEA LUGEJA!

Meil on hea meel kutsuda Sind tutvuma noorteseire järjekordse aastaraamatuga. Seekord on aastaraamatu keskmes noortepoliitika, noorsootöö tulemuslikkus ja selle mõõtmine. Mõju hindamine on jõudnud poliitikaloome keskmesse enamikus arenenud riikides. Kui aga aega on vähe, inimesi napib ja rahakott on õhuke, tuleb valikuid hoolikalt kaaluda. Kuidas pakkuda maksumaksjale tema raha eest võimalikult palju? Milliste vajaduste rahuldamisele kulutada nappe eelarvevahendeid? Kas juba tehtud kulutused on end õigustanud? Need küsimused painavad poliitikuid ja ametnikke paljudes hea valitsemise tavast lugu pidavates riikides. Kuid kahtlused ei vaeva mitte ainult poliitikuid ega ametnikke. Eesmärkide seadmine ja nende poole püüdlemine saadavad kõiki inimesi nende igapäevaelus. Sageli oleme nii hõivatud, et hommikul silmi avades asume kohe tegutsema, et õhtul väsinult voodisse kukkuda. Varem või hiljem poeb aga hinge kahtlus, kas kogu sellel rabelemisel on mõtet. Miks me seda teeme? Kas ajame ikka õiget asja ja kas teeme seda õigesti? Eneseusu taastamiseks tuleb aeg-ajalt määratleda kogu soovitud muutuse ahel: seada eesmärk, kavandada selle saavutamise viisid ja valida näitajad, mille abil saame aru, et eesmärk sai täidetud ja soovitud tulemus saavutatud.

Ometi ei ole tulemuste mõõtmine lihtne, eriti sellise lõimitud valdkonna nagu noortepoliitika puhul. Noore inimese kujunemist mõjutavaid tegureid on tohutult. Peale selle on maailmas ka palju noortepoliitika eesmärkidega seotud lähenemisviise ja vaatenurki. Kuidas hinnata noore isiksuse individuaalset arengut? Mil viisil mõõta tööhõivevalmidust? Kas, kuhu ja milleks peab noori kaasama? Kuidas eristada meie kavandatud tegevuste mõju kõigele sellele? Tulemuste objektiivsest ja täpsest mõõtmisest tähtsam on eesmärkide seadmise ja planeerimise protsess ise: see, et me mõtleme üheskoos läbi, mida me muuta tahame, mida selleks teha saaksime ning kuidas ja kellega. Tulemuspõhine poliitika ei pruugi anda mitte üksnes tõenduspõhist infot poliitika toimimise kohta, vaid aitab meil paremini koostööd teha, selgitada kavandatavaid tegevusi ja nende abil saavutavaid tulemusi nii kolleegidele, poliitikakujundajatele kui ka avalikkusele. Ka hilisem protsessi seire ei ole vähemtähtis – tuleb järele mõelda, kas meie plaanid on teostunud nii, nagu soovisime. Mis läks hästi, mis halvasti, kas peaksime tegema oma eesmärkides või tegevuskavas kohandusi? Seega võime öelda, et tulemuspõhine poliitika ei ole muud kui oma igapäevategevuse sihikindel mõtestamine ja juhtimine. Järjekorras viies aastaraamat jaguneb tavapäraselt kaheks osaks. Esimeses osas käsitletakse noorte eluolus toimunud muudatusi 2012. ja 2013. aastal. Kuid me ei vaata tagasi ainult kahele viimasele aastale, vaid kajastame ka viimase kümnendi suundumusi paljude noortepoliitika valdkondade olulisemate muutuste ja arengu taustal. Analüüsi aluseks on noorteseire indikaatorite värskeimad muudatused, millega saab põhjalikumalt tutvuda portaalis www.noorteseire.ee. Aastaraamatu teises osas keskendutakse valitud noortepoliitika valdkondade ja noorsootöö tulemuslikkuse hindamisele, sealjuures kirjeldatakse Eesti kogemuse kõrval ka mitme teise riigi parimaid tavasid. Seekordse aastaraamatu artiklitest ei leia õigeid lahendusi ega valmis mõõdikuid, sest sageli neid ei olegi – iga probleem ja selle lahendusteed on individuaalsed ning sõltuvad konkreetsest keskkonnast, rahalistest võimalustest ja inimestest. Küll aga pakume rohkelt eri lähenemisnurki noorsootööle, toome esile seosed noorsootöö ja noorte eluolu iseloomustavate näitajate vahel, kirjeldame tegureid, mis võimendavad või pidurdavad noorsootöö mõju. Loodame, et need artiklid on abiks Sinu igapäevatöö mõtestamisel ja oma koha leidmisel muutuste ahelas, et anda oma panus noortevaldkonna eesmärkide täitmisse.

Tulemuslikku lugemist soovides noorteseire meeskond