Sissejuhatus

Kaasamisalgatuste edu kindlustab nende hindamine. Erinevalt Eestist pööratakse indikaatoritele siiski väga vähe tähelepanu. Flandria JOP ja Soome kaasamisega seotud uurimused põhinevad pigem küsitlustel, intervjuudel ja konkreetsete uurimuste jaoks kogutud andmetel. Soomes on saadud statistilisi andmeid Findikaattori indikaatorite ja Soome noorteuuringute sarja tarbeks, kuid neid kasutakse pigem viitepunktina, mitte noorte kaasamise kvaliteedi analüüsialusena.

Indikaatoreid ei peeta hindamise peamiseks tööriistaks ka Iirimaal. Noorsootöö kvaliteedistandardite raamistik NQSF põhineb näiteks noorsootöötajate enesehindamisel. Seega ei kasutata objektiivseid mõõdikuid, näiteks indikaatoreid, vaid hoopis töötajate subjektiivset arvamust. Siiski on vara anda hinnangut NQSFi praegusele toimimisele ja mõõta ennatlikult selle saavutusi. 2014. aastaks on raamistik tegutsenud neli aastat ehk praeguseks on lõppenud alles raamistiku esimene tsükkel – tagasiside aruanded raamistiku edusammude kohta on alles valmimisel.

Teiseks hindamise näiteks on Iiri noorteministeeriumi 2010. aastal tellitud laste ja noorte kaasatuse kvaliteedi mõõtmine, mis põhines netiküsimustikel. Küsitlusetüüpi uurimus noorte kaasamise kohta oleks jõukohane ja soovitatav ka Eesti noortevaldkonna jaoks.

Soovitusi Eesti noorte kaasamise seiramiseks

1. Kuna Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud taustaanalüüs „Noortevaldkond aastasse 2020” näeb ette noorte suuremat kaasarääkimist, ärakuulamist ja arvestamist, siis seda oleks võimalik mõõta, kui küsitleda noori ja noorsootöötajaid. Uurimuses võiks kasutada Harti kaasamise mudelit, mis jaguneb kaheksal redelipulgal põhinevaks kriteeriumiks:

1. pulk:

2. pulk:

3. pulk: 4. pulk:

5. pulk:

6. pulk:

7. pulk:

8. pulk:

kas noortel on mingisugune mõju tegevuse elluviimisele; kas noored mõistavad noorsootöötegevuse eesmärki; kas noortele on pakutud tagasiside võimalust; kas noored mõistavad noorsootöö korraldamise protsesse ja kas neil on mingi roll selles; kas noori on nõustatud ja kas neid on teavitatud nende tagasiside lõpptulemusest; kas täiskasvanud jagavad otsuste tegemist noortega; kas noored juhivad tegevuse elluviimist ja täiskasvanud vaid toetavad; kas noorsootöö planeerimine on noorte ja täiskasvanute vahel võrdselt jagatud.

2. Noorsootöötajad ja noored hindaksid, mil määral neid on teavitatud või kaasatud valitud tegevuse korraldamisse. Mõõtmiste põhjal saaks luua indikaatori, mis mõõdaks noorte teavitatust või osalust erinevate tegevuste või meetmete korraldamisel (või kogu riikliku noortepoliitika mõjutamisel). 3. Samuti võib kaaluda noortevaldkonna kaasamise kvaliteedi hindamist Jansi ja De Backeri (2001) kolme mõõtme – väljakutse, võimekuse ja seotuse – abil. Selle põhjal saaks luua noorte jaoks küsitluse, mis põhineks järgnevatel kriteeriumitel: a. väljakutse – kas noorsootöötaja pakub välja huvitavaid teemasid; b. võimekus – kas noor tunneb end innustatuna oma arvamust julgemalt väljendama; c. seotusest – kas täiskasvanud (noorsootöötajad) toetavad piisavalt noorte osalemist. 4. Jansi ja De Backeri (2001) kolme mõõdet saab hinnata ka kahes ruumis:

a. siseosalus ehk noorsootöö ja sellega seotud praktilised tegevused; b. välisosalus ehk noorte osalus üldises sotsiaalses sfääris ja noortepoliitikas. 5. Harti redelit ning Jansi ja De Backeri kolme mõõdet ja kahte ruumi saaks kasutada Eesti osaluskogudest osavõtvate noorte arvamuse mõõtmiseks. Selle tulemusel selguks ka, kuidas hindavad noored ise oma kaasatust osaluskogudes. 6. Taru ja Peterson (2013) on märkinud: „Ükski uuringumetoodika või mõju hindamise meetod iseenesest ei ole ei hea ega halb.” Noorteseire puhul tuleb valida meetod, mis vastab eesmärkidele ja mille jaoks on olemas ressursid. Kaasamispoliitikat ei saa seega jälgida ainult indikaatorikesksest vaatevinklist, vaid tähelepanu tuleks pöörata ka intervjuudel põhinevatele meetoditele, mida on kasutatud näiteks Feldmann-Wojtachnia jt (2010) uurimuses noorte kaasamisest Soomes ja Saksamaal ning De Groofi ja Elcharduse (2003) uurimuses noorte kaasatusest Flandria koolides.

Kasutatud allikad

Agency for Socio-Cultural Work for Youth and Adults – Division for Youth 2011. Synthesis of the 3rd Flemish Youth Policy Plan. Towards a Youth Pact 2020. Brussels, Belgium: Government of Flanders. Arnstein, S. R. 1969. A Ladder Of Citizen Participation. Journal of the American Institute of Planners 35 (4): 216–224, doi:10.1080/01944366908977225. Bessant, J. 2004. Mixed Messages: Youth Participation and Democratic Practice. Australian Journal of Political Science 39 (2): 387–404. Caluwaerts, L. 2011. Country Sheet on Youth Policy in Belgium (Flemish Community). Agency Socio-Cultural Work for Youth and Adults Division Youth, Council of Europe. Council of Europe, European Union 2010. Child and Youth Policy in Belgium. European Journal in Child and Youth Policy (15). Forum 21: 21–30. DCYA 2011. Children and Young People’s Participation in Decision-Making Briefing Note. 1. An Audit of Children and Young People’s Participation in Decision-Making. Dublin, Ireland. DCYA 2013. The Children and Young People’s Policy Frame-work. http://www.dcya.gov.ie/viewdoc.asp?fn=%2Fdocuments% 2Fpolicy%2Fchildandyoungpolicyframework.htm&mn= poli&nID=1. DCYA 2013a. Child and Youth Participation. Viimati vaadatud 16. septembril 2013, http://www.dcya.gov.ie/viewdoc.asp?f n=%2Fdocuments%2FChildYouthParticipation%2Faboutus. htm&mn=chir&nID=1#Structures. DCYA 2013b. Dáil Na nÓg. Viimati vaadatud 16. septembril 2013, http://www.dcya.gov.ie/viewdoc.asp?fn=%2F documents%2FChildYouthParticipation%2FDailnanog. htm&mn=chir&nID=2. De Groof, S., Elchardus, M. 2003. Pupil Participation in Depth. A Qualitative and Quantitative Investigation into the Meaning and Importance of Participation in School. Brochure OBPWO 00.01. Brussel: Vrije Universiteit Brussel & Afdeling Beleidscoördinatie Onderwijs (Department of Educational Policy Coordination). Eesti Noorteühenduste Liit 2013a. Osaluskogud. Viimati vaadatud 17. detsembril 2013, http://www.enl.ee/et/Osaluskogud. Eesti Noorteühenduste Liit 2013b. Osaluskohvik 2013. Viimati vaadatud 17. detsembril 2013, http://www.enl.ee/et/ Osaluskogud/Osaluskohvik-2013. ENTK 2012. ESFi programm „Noorsootöö kvaliteedi arendamine”. http://www.entk.ee/esf. European Commission 2013. Youth Policy: The EU Youth Strategy. Youth Policy. Viimati vaadatud 2. detsembril 2013, http://ec.europa.eu/youth/youth-policies/eu-youth-strategy_en.htm.