1.3. Noorte sotsiaalne staatus ja majanduslik toimetulek

Ossinovski, J. 2014. Ettekanne Riigikogu istungil, 22. mai, http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenog ramm&day=22&date=1400745455#pk15079. PISA 2012. Tulemuste kokkuvõte valdkonniti, http://www. innove.ee/pisa2012. Saar Poll 2011. Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2011. Tallinn: Haigekassa, Sotsiaalministeerium, http:// www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Elanike_hinnangud_tervisele_arstiabile_2011_ARUANNE.pdf. TAI 2012. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis, https://intra.tai.ee/images/ prints/documents/133846612537_Uimastite%20tarvitamine%20koolinoorte%20seas_raport.pdf. TAI 2013. Uuringu „Uimastitarvitamine koolinoorte seas” metoodika http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Database/ Uuringud/07ESPAD/01Suitsetamine/ESPADinfo.htm. TAI 2014. Uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” metoodika http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/ Database/Uuringud/04PtR/PtR/PTinfo.htm.

NOORSOOTÖÖ HINDAMISE PIDEPUNKTE

NOORSOOTÖÖ HINDAMISE PIDEPUNKTE

Marti Taru

Sissejuhatus

Vaatamata küllaltki pikale ajaloole ei ole noorsootööl ei Eesti ega ka teiste Euroopa Liidu riikide ühiskonnas selget rolli. Üldiselt on palju kogemusi ja tõendeid selle kohta, et noorsootöötegevused ja keskkonnad suudavad noorte inimeste hoiakuid, oskuseid ja käitumist mõjutada. Samal ajal pole kindlat arusaama, kuidas need indiviidi tasandil toimuvad muutused jõuavad ühiskonna tasandile. Samuti on ebaselge, mida ainulaadset suudab noorsootöö pakkuda lisaks teistele valdkondadele, näiteks haridussüsteemile, lastekaitsele, sotsiaaltööle, õiguskorra tagamisele. Milline oleks üheselt määratletud noorsootöö identiteet (just nimelt oleks, sest see pole lõplikult välja kujunenud) ja kuvand ühiskonnas teiste tegevusalade kõrval? Seda olukorda on nimetatud nii noorsootöö identiteedi kriisiks (Coussee 2008) kui ka asjade normaalseks käiguks (Lorenz, Coussee, Verschelden 2010; Lorenz 2009). Viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul on Euroopa Liidu tasandil liigutud jõuliselt noortepoliitika arendamise suunal. Selle üheks toimealaks on ka noorsootöö. Euroopa Nõukogu noortevaldkonna arengu kokkulepe – Agenda 2020 – on üleeuroopalise tasandi dokumentidest üldisem ja selles nähakse noorsootöö rolli mitmekultuurilise ühiskonna arengu toetajana. Euroopa Liidus antakse noorsootööle veidi konkreetsem ülesanne. See peaks arendama ühiskonda koolist väljalangemise, noorte töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise ning noortele vaba aja veetmise võimaluste pakkumise kaudu. Noorsootöö võib arendada ka oskusi, mis on vajalikud sujuvaks üleminekuks noore staatusest täiskasvanustaatusesse (Euroopa Komisjon 2009). Noorsootöö ühiskondliku rolli määratlemise ja kinnitamise nimel on Euroopa Liidu tasandil asutud välja töötama ka praktilisi tegevuskavasid, et saada noorsootööle tunnustust (Partnership… 2013).