Sensor detsember 2019

G4S EESTI AJAKIRI

Detsember 2019 | NR 6 (151)

JÕULUMEES:

„HEA SÕNA ON KÕIGE TÄHTSAM!“

E-KOOLITUSED

OOTAVAD ÕPPUREID

TÖÖVARJUKUUL

REKORDARV OSALEJAID

Dmitri Tšernõhh –

toidukõrvetajate päästeingel

GALERII FOTOD: ESME KASSAK, ERAKOGU

Valeria Erenvert ja Indrek Sarjas.

Marek Kutepov ja Ester Volt.

G4S töövarjukuu Indrek Sarjas lennujaamas.

Janis Kaarits ja Priit Orasson.

Anton Rogiv ja Sergei Veritšev.

Eerika Õun ja Maksim Dzekalo.

November oli G4Sis töövarjukuu, millest ootasime juba teist aastat osa võtma kõiki töötajaid. Varasemalt korraldasime vaid juhtidele mõeldud töövarjupäeva. Juhid käivad jätkuvalt töövarjutamas peamiselt eesmärgiga rohkem teada saada töötingimuste ja -protsesside kohta. Ülejäänud töötajad on saanud tänu töövarjukuule võimaluse paremini tundma õppida üksusi, kellega igapäevaselt koostööd teevad. Mõnigi töötaja võttis töövarjukuust osa aga selleks, et rohkem aimu saada talle huvipakkuvast ametist. Loe lisaks lk 10.

Aitäh kõigile töövarjudele ja samuti töötajatele, kes lahkelt töövarjud vastu võtsid ja olid valmis oma tööd tutvustama! Oli väga põnev kuu.

Liis Raudsep, Raivo Ritson, Eve Soolepp, Liisi Pehka, Madis Tammaru, Argo Raag ja Andres Sakkov.

Esme Kassak, Ere Pärn ja Cäroly Roots.

Anna-Liisa Lainemäe ja Valev Tõnisson.

Kristjan Mikk ja Piret Pihelgas.

Eerika Õun, Merje Voog, Marek Kutepov ja Margus Alamets.

Kristel Saarm ja Viljar Vallner.

Tiina Pokk ja Artur Rinne.

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

Heal sõnal on jõud

SISUKORD 2 3 4 6

GALERII. Töövarjukuu JUHTKIRI. Indrek Sarjas UUDISED. Tubli töö. Ürituste kalender TEGIJA. Dmitri Tšernõhh – uinunud toiduvaaritajate kaitseingel

9 NÕUANNE. Vana valvekleeps võib kasu asemel kahju tuua

10 TÖÖVARJUKUU. G4Sikad kasutasid hoolega varjutamise võimalust

11 TEHNIK. Tehniku abimees eTehnik uueneb 12 JÕULUD. Aastalõpu intervjuu jõulumehega 14 KOOLITUS. Koolita ennast mugavalt e-õppe vormis!

A

asta lõpp ja uue algus on aeg, kus vaadatakse tagasi tehtule ja seatakse sihte uueks aastaks, et see tuleks parem ja õnnelikum kui eelmine. Kes meist ei tahaks töötada organisatsioonis, kus sind ümbritsevad hoolivad ja mõistvad kolleegid? Õnnelik ja rahulolev töötaja tähendab ka õnnelikku klienti ja õnnelik klienti omakorda õnnelikku firmaomanikku. Siinkohal saame üheskoos ise palju ära teha, kui märkame ja tunnustame üksteist. Iga väiksemgi tegu ja hea sõna loeb. Mitte üksnes pühade ajal, vaid aasta ringi.

Ettevõttena on meil kaks toredat traditsiooni, millest saavad kõik töötajad aktiivselt osa võtta ja mis aitavad üksteist märgata. Üks neist on töövarjukuu ja teine aasta parimate töötajate valimine. Töövarjukuu tagasisides avaldasid mõned töövarjuks käinud kolleegid imestust, kui hingega ettevõttes tööd tehakse, ning lahkelt kiideti neid, kes olid valmis endale töövarju võtma (lk 10).

G4S töövarjukuu novembris annab kõigile huvilistele võimaluse näha ja ehk isegi kogeda, kuidas töötavad kolleegid teistes osakondades. Töövarjutamise kaudu õpime paremini tundma organisatsiooni ja väärtustama kolleegide tööd. Mõistes paremini teiste töölõike ja nähes, millise pühendumisega igaüks oma tööd teeb, saame omavahelist koostööd tõhusamaks teha. Lisaks on kõrvalseisja tähelepanekud kuldaväärt tagasiside, sest ise ei pruugi enam kõike märgata. Me saime hüva nõu ja ka positiivset tagasisidet:

16 TURVALISUS. Mida oodata turvategevuse seaduselt?

17 TEEME HEAD. Andreanne Kallas võttis koera varjupaigast

18 TEEME HEAD. G4Sikate heategevusprojektid

19 JÕULUD. Jõulud G4Sis 20 VARIA. Nuputa. 2 tilka vett

SENSOR Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900 Kaanel: Dmitri Tšernõhh Foto: Esme Kassak

Seda ajakirjanumbrit tegid: Esme Kassak Reimo Raja Anu Stamberg Eerika Õun Indrek Sarjas

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

„Töötasin koos mitme G4S turva­töö­ ta­j­aga ja nad olid kõik väga pädevad.“ „Inimestele meeldib oma töö, nad teevad seda südamega.“ Lahkelt jagati head sõna ka G4S aasta 2019 parimate töötajate kandidaatide esitamisel. Mul on siiralt hea meel, kui aktiivselt võeti sel aastal osa parimate töötajate valimisest. Kokku kirjutati ja anti tagasisidet ligi 300 tubli töötaja kohta, hääletamisel osales poole rohkem kolleege. Kõiki neid lugusid oli äärmiselt rõõmustav lugeda (lk 8). Kindlasti oli aga neidki, kelle kandidatuur jäi sel korral esitamata. Seepärast panen kõigile südamele, et märka, tunnusta või aita kolleegi, kelle puhul näed, et just tema vajab praegu kõige rohkem sooja sõna, abistavat kätt või lihtsalt heatahtlikkust. See hea sõna raskel hetkel võib minna sedavõrd korda, et on veel pikalt-pikalt meeles, nagu kuulsime hiljaaegu ühelt endiselt kolleegilt, kes on plaanimas meile tagasitulekut.

Ameerika kirjanik ja kodanikuõiguste aktivist Maya Angelou on ütelnud: “Inimesed unustavad ajapikku, mida sa ütlesid ja mida sa tegid, aga nad ei unusta kunagi, kuidas panid nad tundma”. Võtame aastal 2020 üheskoos eesmärgiks, et hoolime, märkame ning paneme üksteist tundma hoitud ja väärtuslikuna.

INDREK SARJAS personalidirektor

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

|3|

UUDISED

G4S turvatöötaja Väino Välja sai rinda kodanikujulguse aumärgi G4Si turvatöötaja Väino Välja kutsuti 9. detsembril justiitsiministeeriumi pidulikule vastuvõtule, et talle üle anda kodanikujulguse aumärk. Väino julge tegutsemine hoidis 21. septembri õhtul ära hullemad tagajärjed, kuna ta takistas rooli istumast joobes kaubikujuhil. Väino südikat tegu pani tähele ka politsei, kes ta kodanikujulguse aumärgile esitas. Väino kohta kirjutati nii: “Septembris nägi Väino tanklapoes, kuidas kaks purjus meest üritavad kohvi osta. Kuna nad ei saanud sellega hakkama, asus üks neist kohvimasinat taguma. Väino kutsus mehe korrale ja õpetas teda aparaati kasutama. Kui mehed olid tasunud ja tanklast väljunud, nägi Väino, et mehed kavatsevad kaubikuga ära sõita. Väino läks neid takistama ja võttis autovõtme enda kätte ning helistas politseisse, misjärel ründasid mehed teda. Väino tõkestas kallaletungi ja põgenemiskatse. Mõne aja pärast saabunud politseinikud tuvastasid kaubikujuhil kriminaalkorras karistatava joobe.”

Oliver Ratassepp aitas päästa hüljatud kassi

Väino Välja. Foto: FotoStop

Aasta parimaid täname 10. jaanuaril Proto avastustehases G4Si aasta 2019 parimate töötajate tänuüritus toimub 10. jaanuaril Noblessneri sadamalinnakus Proto avastustehases. Vastavalt toimumiskohale on ürituse temaatika kantud sajanditagustest teaduslikest avastustest ja leiutistest.

Tänuüritusel kuulutatakse välja aasta 2019 parimad töötajad, kelle kandidaate esitada ja hiljem valida sai iga töötaja ise. Kokku esitati ligi 300 töötajat 23 eri kategoorias, hääletamisel osales ligi 600 töötajat. Samuti jagatakse üritusel teenetemärke. Kutsed üritusele on kahele ja neid jagab personalidivisjon detsembris.

Proto tehases tehakse enne parimate väljakuulutamist kõigile huvilistele ekskursioon. Teistest piirkondadest tulijatele korraldatakse transport. Parimate töötajate ja teenetemärkide saajate nimed avaldame pärast üritust siseveebis, samuti jagame ürituselt pilte ja videointervjuusid.

Jälgi: siseveeb.g4s.ee!

|4| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

16. detsembri varahommikul tuli Tallinna Bussijaama meesterahvas, näpus kandepuur kassiga. Meesterahvas vaatas ringi ja asetas puuri hoiukappi, ent mõne hetke pärast mõtles ringi.

Ta jättis lõpuks puuri loomakesega bussijaama sularahaautomaatide juurde ja ise lahkus.

Bussijaama töötajad teavitasid mahajäetud kassist G4S turvatöötajaid. Turvatöötaja Oliver Ratassepp võttis kiisu turvaruumi oma hoole alla ning kutsus kohale Loomapäästegrupi, kes lasi veterinaaril kassi üle vaadata. Kurb lugu sai õnneliku lõpu, sest veel samal päeval leidis aastane kassipoiss endale uue kodu. Kiisul oli küll ka kiip, kuid sel eelmise omaniku kohta andmeid paraku ei olnud. Juhtunut kajastas ka sama päeva Aktuaalne Kaamera.

UUDISED

Patrullteenistus tegutseb detsembrist eraldi üksusena Alates 1. detsembrist tegutseb patrullteenistus eraldi osakonnana. Põhja piirkonda muudatus kuigivõrd ei mõjuta, ent mujale Eestisse on lisandunud tagasi Lääne piirkond. Põhja piirkonnas jääb struktuur sisuliselt samaks. Lõuna, Ida ja Lääne piirkonnas on tööle asunud patrulli teenistusjuhid ning mõnedel patrulli ja ka mehitatud valve töötajatel on muudatustega seoses uus vahetu juht.

Piirkondlikud teenistusjuhid on Idas Kalev Kalde, Lõunas Andres Sakkov ja Läänes Janno Rahu. Saaremaal töötav Andres Haller on edaspidi Lääne piirkonna patrullteenistuse turvajuht. Patrullteenistuse osakkonnajuht on senine teenistusjuht Janec Mururand.

Kui varasemalt haldasid piirkondlikud turvajuhid ka mehitatud valve objekte, siis nüüdsest keskenduvad piirkondlikud teenistus- ja turvajuhid vaid patrullide tööle.

Turvatehnika­divisjonis liideti Ida ja Põhja piirkonnad Detsembri keskpaigas muutus turvatehnikadivisjoni töökorraldus. Ida ja Põhja piirkonnad ühendati ning edaspidi koordineerib mõlema piirkonna tööd osakonnajuht Tarmo Nigols.

Senine Ida piirkonna osakonnajuht Dmitri Šabunov asub tööle Tallinnas teenusejuhi rollis.

Muudatus puudutab peamiselt Ida piirkonna paigaldus- ja hooldusjuhtide tööd, kuna nende juhtimine hakkab edaspidi toimuma peamiselt Tallinnast. Tehnikute tööd muudatus ei mõjuta.

Lisaks muudeti turvatehnikadivisjoni projektijuhtimise osakonna struktuuri. Kaks senist Põhja piirkonna osakonna paigaldusjuhti, kes on tegelenud peamiselt projekttööde teostamisega, arvati koos oma meeskondadega projektijuhtimise osakonna koosseisu.

Jõhvi kontor kolis Detsembris kolis G4Si Ida piirkonna esindus Jõhvis ning uus asukoht on vastavatud Pargi keskuses. Tegemist on Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna suurima kaubandusja vabaajakeskusega, kus peale G4Si asub veel mitu teenindusasutust.

Pargi keskus on ka G4Si valve all.

Uuenda sõprust G4S Spordiklubiga G4S Spordiklubi võimaluste kasutamiseks tuleb iga aasta tasuda liikmemaksu, mis on G4Si töötajatele ja pereliikmetele 25 eurot.

Selleks, et spordiklubi võimalused jätkuksid ka kohe jaanuaris, tuleb aastamaks tasuda hiljemalt 27. detsembril. Kui alles liitud G4S Spordiklubi, siis tuleb tasuda ka liitumismaks 13 eurot.

Spordiklubi liikmena saad käia ujumas ja jõusaalis, samuti võtta osa rühma- ning erinevatest pallitrennidest. Spordiklubi võimalustega saad tutvuda siseveebis või g4s.ee/spordiklubi.

Liitumis- ja aastamaksud saad tasuda (selgitusse kirjuta enda nimi): MTÜ Spordiklubi G4S a/a EE142200221016380577

Trammijuht Valeria aitas oktoobris G4Si turvatöötajal varga kinni pidada Oktoobris leidis Tallinnas aset juhtum, kus vahetult enne poe sulgemist tooteid varastanud isik sai turvatöötaja käest põgenema ja jooksis trammile. Turvatöötaja Vitaly Vilkov oli jõudnud mehele käerauad panna, aga see meest ei heidutanud. Ka turvatöötaja ei loobunud, vaid jooksis järele, kutsudes tee peal abi. Sel ajal, kui tema varast taga ajas, tuli kauplusse patrull appi. Käeraudades varas jooksis trammile ja turvatöötaja talle järele. Mehe aitas tabada lõpuks trammijuht Valeria Pavljuk, kes sulges trammi uksed ja sõitis trammide depoosse. Reisijad lasi südikas trammijuht välja vaid esimesest uksest. Trammijuht omakorda teavitas ka dispetšerit ning trammide lõpp-peatuses “tervitas” varast juba politsei.

Märgi kalendrisse!

G4Si infopäevad toimuvad veebruari alguses Ida, Lääne, Lõuna ja Põhja piirkonnas. Infopäevale ootame kõiki töötajaid, kellel ürituse vastu huvi ning kelle töögraafik osavõttu võimaldab. Infopäevale järgneb traditsiooniliselt staažikate töötajate vastuvõtt, millele saadab kutsed personalidivisjon. Üritusel tänatakse töötajaid, kel on viimase aasta jooksul täitunud 5, 10, 15, 20 või 25 aastat töötamist G4Sis. 05.02 Ida-Virumaal 06.02 Tartus 07.02 Pärnus 10.02 Tallinnas

Hoia uudistel silm peal siseveeb.g4s.ee

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

|5|

TEGIJA

Dmitri Tšernõhh:

„Mulle meeldib, kui saan kedagi aidata.“ TEKST JA FOTOD: ESME KASSAK

G4Si aasta 2019 parimate töötajate kandidaatide esitamisel kirjutati kõige enam ja kõige pikemaid lugusid Põhja piirkonna patrulli turvatöötaja Dmitri Tšernõhh kohta. Kolleegidele jäi hästi silma kaks juhtumit, kus Dmitri aitas tulehäirele reageerides päästa inimese elu.

D

mitri Tšernõhh on G4Sis töötanud juba seitse aastat, neist viimased kuus kõik patrullis.

Olles ise pärit Maardust, teeb ta rõõmuga tööd just kodukandis. „See on hea, kui inimene tunneb valvatavat piirkonda hästi, sest teab siis ka probleemseid kohti, mis vajavad suuremat tähelepanu,“ leiab Dmitri. Lisaks on tal heameel tagada turvalisust kohas, kus ta on sündinud ja üles kasvanud.

Just Maardust oli Dmitril kõige lähem reageerida tulehäiretele, mille puhul ta päästis kahel korral nii inimelud kui ka kodud. Tegemist oli võrdlemisi sarnaste lugudega – inimene jäi magama, toit läks kõrbema. „Puhas vedamine, et ma üldse sinna korterisse sisse sain. Uks oli õnneks lahti,“ meenutab Dmitri suvist Kehras käiku. „Sireen karjus, kedagi ei huvitanud. Alles suure raputamise peale mees ärkas. Ma juba arvasin, et äkki ta on surnud, sest see sireen oli tal sealsamas toas ja üürgas ikka väga kõvasti. Sõber oli süüa teinud ja minema läinud. Pärast see inimene tänas mind, sest oli korteris alles remonti teinud.“

Dmitri on mitme­ le kliendile saanud kaitseingliks. Mõnele lausa korduvalt! Alkohol, toiduval­ mistamine ja uinumine ei ole kõige parem kokteil ja oleks päris mitmel kliendil võinud lõppeda väga kurvalt. Aga Dmitri on õigeaegselt alati reageerinud! Dmitri on vap­ per ja julgeb tõsisemas olu­ korras säilitada külma närvi ja mõelda selgelt!”

|6| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

Õigeaegse reageerimise taga on tegelikult hea koostöö juhtimiskeskusega ning tõsine suhtumine igasse häiresse. „Muidugi võib olla tegemist ka rikkega, aga ikka on vaja reageerida, sest kunagi ei tea, mis kohapeal on. Rike võib ka sellest tulla, et kõik on läbi põlenud,“ jutustab Dmitri. „Sellistele häiretele on vaja reageerida tõsiselt ja gaasi vajutada natuke tugevamini, sest iga sekund loeb.“

KINKIS EMALE NUBLU

Mõistes ise häiret teenindades, kui oluline on andur, mis annab info keskusesse, tellis Dmitri ka oma emale Nublu. Kehra juhtumi tõsidus jõudis talle hiljem kohale, sest eks me kõik tee ju oma tööd. „Mu vanematel oli kodus tavaline andur. Kehra häirel see andur karjus nii kõvasti, aga inimene oli väga raskes unes ja ei ärganud selle peale. See pani mõtlema.“ Valklas on ta üht ja sama meest aga suisa korduvalt päästnud. Tänavu oktoobris ja ka varasematel aastatel paar-kolm korda, nii et Dmitrit võib selle mehe päästeingliks kutsuda. Vähemalt on tolles kodus andur, mis selgi korral mehe päästis, kui ta jäi süüa tehes tukkuma. Mees oli alkoholi tarbinud, toidu pliidile pannud ja ise silma kinni lasknud. Õnneks korduvate koputuste peale meesterahvas reageeris ja avas ukse.

LINNA MOODI KÜLA

Oma igapäevast patrullitööd teeb Dmitri Maardus, mida ta nimetab linna moodi külaks. Viimasel ajal tuleb seal rinda pista kõige enam sotsiaalmajade elanikega. „Väga suur probleem on sotsiaalmajaga.

Seal on selline kolmnurk: linnasaun, sotsiaalmaja ja pood. Nad istuvad seal keskel ja vahel suurte gruppidega. Vahel on lärmamist, joomist ja kaklemist. Seal ümber on tavalised elumajad, mille elanikke

Dmitri on korduvalt päästnud üht ja sama meesterahvast, kes kahjuks ei mõista, et toiduvalmista­ mist ei tohi järelevalveta jätta.

Dmitrist on saanud küll selle mehe kaitseingel! Teine lugu on sellest, kuidas Dmitri on vapralt suitsu täis ruumist päästnud ka teise inimese, kes uinus. Dmitri julge tegut­ semine päästis selle meeste­ rahva igavesest unest!” selline tegevus ilmselgelt häirib.“ Olukorra ohjeldamiseks telliski linn suvel patrulliringe juurde, et hoida silma peal sotsiaalmaja tagusel. „See maja on seal kogu aeg olnud! Ei teagi, mis see aasta siis juhtus – kas kaupluses ehk muutus midagi?“ muigab Dmitri. Õnneks kaugelt nii-öelda võõrast rahvast Maardusse ei tule ning põhinäod on meie patrullile kõik juba tuttavad, nii nagu ka Dmitri kohalikele. Vahel piisab lihtsalt kohalolekust, et kord majja saada.

MEELDIB INIMESI ABISTADA

Dmitrile meeldib töö patrullis, sest kaht ühesugust päeva ei ole. „See töö on huvitav. Hommikul tööle tulles võid alati kindel olla, et tuleb midagi uut – kunagi ei ole üks ja sama. Vahel isegi ootad vahetust,“ räägib ta. Samuti kutsub tööle tema sõnul väga hea kollektiiv. „Tuled kohale umbes 15 minutit enne vahetuse algust ning saad, küll lühikest aega, suhelda töökaaslastega ning arutada töö- ja ka isiklikke asju. Teistele läheb korda, mida teed.“ Samuti meeldib Dmitrile inimesi abistada. Tihtipeale tuleb nõu anda just tehni-

TEGIJA

Dmitri Tšernõhh võtab iga häiret täie tõsidusega ja on valmis kohe reageerima.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

|7|

TEGIJA listes küsimustes, sest kas ei osata häiret maha võtta või on mingi muu probleem.

Dmitri on siis nagu vaheisik, kes vajadusel peab nõu valvetehnikuga ning aitab kohapeal mure lahendada. „Tunnen end vahel natukene nagu tehnik seda tööd tehes,“ tõdeb ta. „Mulle meeldib, kui saan kedagi aidata.“

OLUKORRA HINDAMINE ON A JA O

Kui ühelt poolt eelistab Dmitri just Maardus töötada, siis teisalt peab ta seda ka oma töö üheks keerukamaks osaks, sest tihtipeale tuleb üksi hakkama saada. „Pean arvestama, et sinna on linnast pikk maa ja tuleb oodata autot. Hästi oluline on osata olukorda kontrolli all hoida, kindlasti ei tohi ise provotseerida. Tuleb olla kannatlik, jääda rahulikuks ja hoida külma närvi,“ räägib Dmitri.

Kasuks tuleb ka kohalike tundmine. „Ega ma eriti ju ei suhtle nendega, aga ma sõidan ringi ja tean, kus nad istuvad ja millega tegelevad ja näen, kust võib probleeme tulla.“ Selleks, et mõni probleem liiga suureks ei paisuks, sekkub Dmitri pigem varem, mis võõrastes teinekord üllatust tekitab. „Eks ma siis ütlengi, et see siin on Maardu, mitte Tallinn.“ Samuti on vajalik keeleoskus. Dmitri räägib lasteaiast saadik soravalt eesti keelt, ent Maardus ei kujutaks ta vene keeleta kõiki nende situatsioonide lahendamist ette.

SPORDIB JA ARMASTAB REISIDA

Selleks, et patrullitöös hästi hakkama saada, hoiab Dmitri end vormis jõusaalis käies ning alati ettevõtte pakutavatest täiendkoolitustest osa võttes. Jõusaalis käimine on tema jaoks ka parim lõõgastus ja tööasjadest väljalülitumine pärast väsitavaid vahetusi. „Tõstad vihaga kangi, higiga tuleb agressioon välja,“ naerab Dmitri ja lisab, et tegelikult on ta ikka üsna rahumeelne. Vahel teeb Dmitri ka lisatööd, kui teistes piirkondades või ajutistel üritustel töökäsi vaja – seegi hoiab hästi vormis, sest pakub igapäevatööga võrreldes teistsugust kogemust.

Korra või paar aastas armastab Dmitri oma abikaasa Viktoriaga, kes juhtumisi samuti G4Sis töötab, reisimas käia.

Reisisihtpunktid valitakse koos välja ja kui mõni koht väga meeldima hakkab, minnakse ka tagasi. Viktoria ütleb, et reisiraha kogumine on lihtsalt ühe harjumuse tekitamine ja soovitab seda kõigile, et silmaringi avardada. Vahetult enne vestlust käidi juba teist korda Dubais. „See on nii suur linn. Nii kiiresti kasvab, et kõike ei jõua ühe korraga ära vaadata,“ räägib Dmitri. Oma reise plaanitakse hoolikalt, jälgides ka parimaid pakkumisi. Selleks,

|8| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

et võimalikult palju näha ja õppida maad tundma, korraldavad Dmitri ja Viktoria oma reisid maksimaalselt ise. „Peab ikka omal käel ringi käima, sest siis näeb rohkem!“

TEEB KA HEAD

Lisaks igapäevatööle, mis toob teinekord kaasa inimelude päästmise, on Dmitri koos abikaasa Viktoriaga löönud kampa tehnilise spetsialisti Kristel Saarmiga ning aidanud kevadrände ajal Astangul konni päästa. Miks? „Sest see on hea tegu. Teed ühiskonna jaoks midagi. Ei ole ju ilus, kui maa peal lebavad konnade

kehad. Seal samas käivad lapsed, pered käivad. Endal on hea tunne, kui teed midagi head!“ Dmitri on varemgi ühiskonda panustanud oma tublide tegudega. Kui Maardus asus veel politseijaoskond, käis ta aktiivselt abipolitseinikuna patrullimas.

Selleks, et ikka kodukant ja Eesti turvalisem oleks. Ja kui kolleegid kutsuvad mõnd suurüritust turvama, siis läheb ka. „Kui firma vajab minu abi, siis ikka lähen. Laulupeole läks terve meie vahetus appi, kuidas mina siis ei lähe? Vaba päev, ilus ilm ja saad ka ise peost osa.“ Aitäh Sulle, Dmitri!

Dima ei ole päästnud mitte ainult inimeste elusid sellel aastal, vaid ka ühe korraliku ämbri jagu kahe­ paikseid kevadrände ajal Astangul. Tema õigeaegse kohalolu üle saavad rõõmu tunda seega mitte ainult toidutegemisel uinunud inimesed, vaid ka konnad Astangult.”

NÕUANNE

VANA TURVAKLEEPS võib kasu asemel kahju tuua TEKST: G4S / GEENIUS.EE FOTO: G4S

Korralik valvesüsteem on üks parimaid viise oma kodu ja lähedaste kaitsmiseks varaste ning teiste sissetungijate eest. Iga valvesüsteemi paigaldamise juurde käib ka objekti turvafirma kleepsuga märgistamine.

KAS AINULT KLEEPSUST ON KASU?

Olgugi et turvafirma infosüsteemis on vajalik info olemas, et väljakutse korral õige maja ja korter üles leida, on kleebis täiendav abi, et väljakutsele kiirustanud turvatöötaja õige koha võimalikult ruttu üles leiaks. Seetõttu on oluline vaadata, et kleebised ja kasutatav valveteenus kokku sobiksid. Näiteks tuleb vahel ette olukordi, kus G4Si kliendil on jäänud kasutusse veel Falcki ajast pärit punased kleebised.

Sel juhul tasub G4Silt uued kleebised küsida.

“Mõne kortermaja trepikojas käies leiab ustelt ikka päris imepäraseid kleepse. Eriti kui kleepsud on pärit turvaettevõttelt, mis enam aastaid ei tegutse,” sõnas G4Si kommunikatsioonijuht Reimo Raja. “Inimesed peaksid korraks mõtlema, kas sellisel juhul need kleepsud halbade kavatsustega tegelasi ligi ei meelita. Annad ju selge sõnumi, et turvafirma teenust sa ei kasuta.” Vahel leiab isegi selliseid kodusid, mis on “kaunistatud” mitme erineva firma kleebisega.

Sageli usuvad inimesed, et turvafirma kleepsu omamine pakub reaalse turvasüsteemiga võrdset kaitset. Sisuliselt arvatakse, et kui varas ukse peal turvasüsteemi olemasolu tõendavat kleepsu näeb, ei söanda ta koju murda. Tegelikult ei lähtu ükski vähegi mõtlev varas hoonesse sisse

murdes ainult sellest, kas ukse või akna pealt mõne hirmutava kleepsu leiab. “Või kui tegu on näiteks narkomaaniga, kes suvalisi uksi katsub, pole kleepsust tema eemal hoidmiseks mingit kasu.”

VANA KLEEPS VÕIB HOOPIS OHTLIKUM OLLA

Inimese käitumise järgi on tegelikult väga lihtne aru saada, kas tal on majas valvesüsteem olemas või mitte. Ka natukenegi eeltööd tegevad vargad oskavad selle kerge vaevaga selgeks teha. Nii võib juhtuda, et kleepsu usku inimene avastab koju tulles, et tema turvafirma kleepsuga uks varast eemale ei peletanud ja kuna tal valvesüsteemi pole, siis sõltub kahju suurus sellest, kas varas tuli seljakoti või kaubikuga.

G4S kohustab valvesüsteemi lepingut lõpetades klienti kehtetuid kleepse eemaldama. Ühelt poolt on see oluline,

et inimesed ei kasutaks asjata turvafirma nime ära, teisalt aitab vältida arusaamatusi häireteadetele reageerides.

“Samuti ei taha ükski turvafirma sattuda olukorda, kus inimene kasutab ainult nende kleebiseid ja on sattunud murdvaraste ohvriks. See toob turvafirmale mainekahju,” selgitas Reimo Raja. Vahel tuleb tõepoolest ettevõttesse ka päringuid sooviga osta ainult valvekleebis. „Selgitame siis neile inimestele, miks kleebisest kasu pole ja miks tasuks valvesüsteemi investeerida.“ Oma kodu ohutusest tõsiselt hooliv inimene võiks pigem mõelda reaalse valvesüsteemi soetamise peale, mitte tühipaljale kleepsule lootma jääda. G4S Koduvalvega võib koduomanik olla päriselt kindel, et ohu korral tulevad appi professionaalsed turvatöötajad ning et ükski sissemurdmine ei jää märkamata. Kleepsu saab ka!

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

|9|

TÖÖVARJUKUU

„Inimesed tahavad oma tööd hästi teha ja teevad ka seda.“

TEKST: ESME KASSAK

November oli G4Sis traditsiooniliselt töövarjukuu.

Teist aastat said kõik töötajad üle ettevõtte minna oma kolleege või huvipakkuvaid objekte varjutamas käia. Kokku pani end töövarjukuule kirja üle 60 töötaja, kellest kümmekond käis töövarjuks kahel-kolmel korral.

T

öövarjukuu on olnud hea võimalus seada enda karjääris selgemaid sihte, õppides paremini tundma erinevaid ametikohti.

Nii käisid mõned mehitatud valve turvatöötajad lähemalt tutvumas tehniku ja tehnilise toe tööga, sest näeksid end tulevikus vastavat tööd tegemas. Suurem osa juhtkonnast käis varjutamas klienditeenindusega seotud ametikohti: juhtimiskeskust, kliendihaldureid, tehnilist tuge. Paljud valisid varjutamiseks üksuse, millega soovitakse koostööd parandada. Esimene samm selleks on ju mõista, kuidas vastava osakonna töö on korraldatud.

Kõige enam töövarjutajaid oli Tallinnast, ent osalejaid oli ka Tartust (4) ja Pärnust (4). Kui tartlased varjutasid peamiselt oma kodukandis, siis Pärnu töötajad käisid lisaks peamajas erinevate ametitega tutvumas. Tallinlastest külastas piirkondi neli töötajat: personali- ja värbamisspetsialistid vastavalt Tartus ja Rakveres, üks juhtimiskeskuse töötaja käis Tartus. Lisaks viisime läbi ekskursiooni Põhja piirkonna rahatöötluses.

MIKS LÄKSID TÖÖVARJUKS?

„Soov oli aru saada, kuidas kõik alguse saab, kuidas kõik kokku käib.“ „Puutun oma töös palju kokku Nublu teemaga ja soovisin näha, mida teevad teised osakonnad, kes sama teemaga samuti palju kokku puutuvad.“ „Kasutan tööajal Milestone videovalveprogrammi ja tahtsin teada selle süsteemi erinevaid võimalusi, kuidas seda paremini kasutada.“ „Kuna võtsin ette turvajuhi koolituse, siis tahtsin aru saada, mida turvajuht tegelikult teeb.“ „Oleme lennujaama värvanud viimastel aastatel väga palju uusi

|10| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

töötajaid. Tahtsin ka ise kogeda, kuidas on reaalselt lennundusjulgestaja tööd teha.“

KAS SAID ISE KA KÄED KÜLGE PANNA?

Töövarjukuu populaarseimad osakonnad/ ametid/ inimesed: 1. Patrull (11) 2. Lennujaam, klienditeenindaja ja kontor (8) 3. Tehnikud (8) 4. Tehnilise toe osakond (8) 5. Nublu klienditeenindus ja Anna-Liisa Lainemäe (4)

„Minu päev oli super. Kogu töö käis ikka meeskonnas. Tuli ette ka olukord, kus pidin päris üksi tööd tegema, mis polnud probleem. Tehnikud lasid proovida iga osa nende igapäevast, alustades kliendiga suhtlemisest ning lõpetades info ülesmärkimisega.“ „Päev oli suurepärane! Sain ka ise varjutatava tööd proovida, kuna antud hommikul oli meil kaks väljakutset.“ „Otseselt järele ei proovinud, töö oli selleks liiga spetsiifiline. Aga sain lähedalt näha ja kuulda, mismoodi töö käib. Oli väga huvitav, silmaringi arendav ja tore oli ka näha, kuidas töötab teiste osakondade sisene töökorraldus ja dünaamika, omavaheline koostöö ja läbisaamine.“ „Päev oli väga põnev ja sain kokku 4 erineval ametipostil kätt proovida. Tore oli see, et tõesti sain ise ka seda tööd päriselt teha, ei passinud lihtsalt niisama kellegi selja taga.“

„Sisuliselt sain teada kõike autopatrulli töö kohta, alates vahetuse algusest kuni lõpuni. Õppisin vajalikke protseduure, mida tuleb iga kord täita.“ „Millegipärast arvasin, et see on suhteliselt üksluine ja pingeline töö. Tegelikkuses oli kõik teisiti! Rutiinist hoidis eemal see, et seal vahetuvad ametipostid iga 20 minuti pärast. Väga palju saab erinevate inimestega suhelda erinevates keeltes.“ „Töö on väga intensiivne, aga meeldis, kui ühtehoidev oli kogu meeskond. Tipptunnil ei istunud keegi tagatoas, vaid ka juhid olid eesliinil tegevust koordineerimas ja meeskonda toetamas.“ „Sain teada, kui mahukas turvajuhi töö on.“

MIDA TEADA SAID?

MIS ÜLLATAS?

„Õppisin, kuidas paigaldada ATS-süsteemi, suitsuandurite lakke paigaldust ja paigutust, tehniku tööelu ja -olu.“ „Olin veendunud, et Viljar [Vallner] teeb ja teab palju, kuid lõppkokkuvõttes selgus, et neid asju, mida ta teeb ja teab on veelgi rohkem kui aimasin.“ „Teada sain, millisel ajajärgul maja ehitusel tuleks juba mõelda turvasüsteemide peale ning kui varasel järgul algab paigaldamine.“

„Üllatas, kui kiiresti seal tööposti vahetatakse ja sain teada kasulikke nippe oma kohvri pakkimiseks.“ „Üllatas varjutatavate töösse suhtumine. Inimesed tahavad oma tööd hästi teha ja teevad ka seda.“ „Üllatasid programmi laialdased võimalused.“ „Ei üllatanud miski, sest olen autopatrullijate kohta vaid kiidusõnu kuulnud ja töövarjuks olemine vaid kinnitas seda arvamust“

TEHNIK

Uuel aastal plaanib turvatehnikadivisjon kasutusele võtta uue eTehniku tarkvara.

Arendusjuht Kärt Kerkeli sõnul aitab uus lahendus süsteemi korrastada ja paremini planeerida tehnikute töid.

UUENEB E-TEHNIKU TARKVARA TEKST: ESME KASSAK

E

-tehnik on tehnikute jaoks tähtis abimees, mis võimaldab omavahel kiirelt infot vahetada, täita mugavalt erinevaid akte ning kontrollida signaale. E-tehnikut saab kasutada nii tahvlist kui ka arvutist vastavale veebilehele sisse logides.

Paralleelselt olemasoleva lahendusega käib juba mitu kuud kibe töö, et järgmisel aastal kasutusele võtta täiesti uuel tarkvaral põhinev eTehnik. Üks peamine eesmärk eTehnikut uuele tasemele viies on talletada meie andmebaasides parem ülevaade kasutusel olevatest seadmetest ja süsteemidest.

Vastav eelinfo teeb tehniku igapäevase töö ettevalmistuse paremaks ja see aitab vähendada võimalikke korduskäike. Kriitilise tähtsusega on tehniku aja parem planeerimine.

VÄHEM PABERIMAJANDUST

“Uus lahendus aitab seadmete kohta käivat infot paremini struktureerida ja tänu sellele saada põhjalikum ülevaade.

Tegemist on G4S grupi poolt välja valitud tarnijaga, kes ongi loonud spetsiaalselt turvatehnikafirmadele mõeldud tarkvara. Seal on kõik vajalik sees, mida saame enda jaoks kohandada,“ selgitab Kärt.

Sama tarkvara kasutavad näiteks G4S Austria ja Luksemburg, kellelt oleme samuti hüva nõu saanud võimalike lahenduste osas.

Uuenenud eTehniku kasutuselevõtu tähtajast on veel vara rääkida, aga tööd käivad. Uus tarkvara pakub palju võimalusi, ent lahendusest maksimumi võtmiseks tuleb eeltööna protsessid kaardistada, et paremini kitsaskohti mõista. Üks suuremaid võite võiks Kärdi sõnul olla

kõikvõimalike toimingute automatiseerimine, et vähendada käsitsi tegemisi ja paberimajandust laiemalt. „Esimese etapi tööd aitavad hooldusjuhi jaoks tõhusamaks muuta tehnikute igapäevase töö planeerimise ning saada tal parem ülevaade tehtud töödest, et võimalikke järeltegevusi plaanida,“ rääkis Kärt.

Teise etapi tööd keskenduvad peamiselt paigaldusele.

PAREM PLANEERIMINE

Järeltööde paremaks planeerimiseks soovitakse muuta tööde kokkuvõtted ülevaatlikumaks. Tänu paremale ülevaatele saame keskenduda järgmistele tegevustele või siis juba uutele tellimustele. Nii muutub tööde võlg väiksemaks ning tehnik jõuab kiiremini kliendi juurde. Soovitusindeksi järgi on kliendid meie tehnikute tööga üldiselt väga rahul, ent aja kokkuleppimine võiks olla kiirem ja paindlikum, kliendiga rohkem arvestav. „Üks järjekordade põhjuseid peitub ka tänases lahenduses, mis on planeerimise osas üsna jäik. Uut infot tuleb iga päev ning lahendus peab suutma seda kõike arvesse võtta. Ainult rikkeid, tõesti, ei suuda me ette näha, aga ka selle jaoks saame arvestada oma ajavaru,“ märgib Kärt. Kokkuvõttes on uus lahendus kasutajasõbralikum (nt drag and drop toimingud), paindlikum ja parem abimees ressursi planeerimise osas.

VIIT TÜÜPI E-AKTID

Vahepeal on täienenud aga ka praegu kasutusel olev eTehniku lahendus. Kui seni oli e-aktide seas vaid tööde üleandmise akt, siis novembri algusest on erinevaid

akte viis. Kõige otsesemalt mõjutab selline elektrooniline asjaajamine hooldusjuhtide tööd, sest tänu e-aktile saavad nad info kiiremini ja arusaadavamalt kätte.

Käsitsi täidetud aktidest on tulnud tihtipeale dešifreerida käekirja, mis on jällegi ajakulu. Samuti saab klient tänu sellele selgema ülevaate tehtud töödest. „Vähem tähtis pole paberist loobumine ning tänu sellele keskkonna säästmine,“ lisab Kärt.

Praegu kasutusel oleva eTehniku võimalused: • Signaalide kontroll • E-aktid • Tööde ja seadmete üleandmisakt • ATS aastahoolduse akt • ATS kvartalihoolduse akt • Tuleohutuspaigaldiste akt • Valveseadmestiku hooldamise akt • Omavaheline infovahetus

Kärt Kerkel ja G4S

Arendusjuht Kärt Kerkel liitus äriarendusosakonnaga vaid mõned kuud tagasi, ent on juba jõudnud end eTehnikuga seotud teemadega väga hästi kurssi viia. „Olen selle nelja kuuga väga palju õppinud ja aru saanud, mismoodi tehnikute töö on korraldatud ja mida võiks paremini teha.

Töövarjukuult omakorda sain idee minna tehniku töövarjuks. Teen seda lähiajal kindlasti ja vajadusel mitu korda, et veel paremini aru saada, kuidas tehnikute tööd IT-lahendustega toetada. Ja muidugi kolleegid on hästi toetavad, jagavad oma teadmisi ja mõtlevad kaasa.“

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

|11|

JÕULUD PERSOON TEKST JA FOTOD: ESME KASSAK

Jõulud on imede aeg.

Omamoodi ime on seegi, et Sensoril õnnestus juttu teha päris jõulumehega.

Tema soov on lihtne ja siiras – et me märkaksime üksteist ja peaksime eelkõige hea sõnaga meeles.

Ammu enam ei käi jõulumees vitsaga ringi. Hea sõna ongi võluvits!

Räägi jõulumees, kui kaua Sa seda ametit oled juba pidanud?

Päris esimest korda proovisin ma jõulumehe ametit juba 18 aastat tagasi. See oli ühe valla jõulupeol. Mäletan, et üritus oli pikk ja ma ei saanud midagi süüa, sest habe oli nii tugevasti näkku kleebitud. Aga üritus ise oli väga kihvt, kõigile meeldis. Tõsisemalt hakkasin jõulumeest tegema kolm aastat tagasi. Eelmisel ja sel aastal võtsin osa ka jõuluvanade konverentsist.

Mida te seal jõuluvanade konverentsil teete?

PARIM KINGITUS ON HEA TUJU |12| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

Jõuluvanade kokkutulek on üks tore traditsioon, mida veab Pärnumaal asuv Jõuluvana Korstna Talu. Jõulumehed saavad enne esimest adventi kokku ja vahetavad omavahel kogemusi, annavad häid ideid ja soovitusi. Alati käime kohaliku omavalitsusega koostöös ka kandi tublisid inimesi külastamas ja meeles pidamas.

Sel aastal toimus kokkutulek Kihnus ja külastasime teiste seas Kihnu Virvet.

Turundajad mõtlevad jõuludele juba jaani aegu, tavainimene näeb esimesi märke lähenevatest pühadest oktoobris. Millal Sinu jaoks jõulud algavad?

Siis kui esimest korda teed verivorstide proovisöömist novembris. Aga jõulumehe töid hakkame juba varakult kokku leppima, septembris. Päris plaane, kes millal ja kuhu saab minna, teeme novembris.

Tuleb arvestada, et mõni tahab ennekõike meelelahutust, teine võtab jõuluaega jällegi rahulikult – see on peresisene asi ja rohkem lastele. Neist soovidest lähtuvalt jagame omavahel tööd ära. Aga jõuluüritusi tehakse juba ka enne detsembrit, et ruttu kaelast saada, lisaks on siis odavam.

JÕULUD PERSOON Miks Sina pead jõulumehe ametit?

Mina teen jõuluvana, sest see on üks tore amet. Muidugi ma teenin sellega lisa, aga see ei ole kõige tähtsam.

Ma arvan, et see on lapsepõlvetrauma. Ma vahel ikka ütlen, et kui midagi väiksena on halvasti läinud ja sul on idee, kuidas seda ise paremini teha, siis tee. Kaugel ajal oli näärivanal (siis oli näärivana!) vööl vitsakimp ja täitsa tavaline, et ta ähvardas sind millegagi. Ühel üritusel kunagi oli vits ka väljas ja ta reaalselt andis kellelegi vitsa, see oli väga õudne. Olin siis 8-9-aastane, käisin 2. klassis.

Mis on Sinu jaoks meeldejääv jõulukink?

Mina ütlen ikka, et ma ei kingi inimestele asju. Ma kingin head tuju. Ma kingin naeratust, kingin lootust. Mõni tegu, mis läheb kellelgi korda. Tihtipeale ei ole kingipakk üldse oluline – see on nagu pisike autasu. Kingitus on see, et inimene julgeb tulla jõuluvana juurde, olgu ta suur või väike.

Mõned lapsed tõesti ju kardavad.

Kuidas nendega hakkama saad?

Lastega saab alati mängida. Neid saab ka kambas kutsuda, kui nii on julgem. Kodus saab võtta mõne asja ja juhtida lapse tähelepanu sellele, et mis see või see on.

Kui laps hakkab sinuga rääkima, on kõik korras. See on mul elust enesest tulnud kogemus, sest olen hädajuhul sattunud last hoidma. Kui ta siis oma hirmu ületab, teeb see rõõmu meile mõlemale.

Meenub ka ühe jõulumehe lugu. Kolm aastat tagasi kutsuti jõuluvana Harku valda. Küsiti, kui palju jõulumees tasu soovib. Kuna oli jõululaupäev, siis jõulumees ütles, et poolteist tundi on 300 eurot. Pereisa ütles, et sobib ja sõitis jõulumehele kohe järele. Viis kohale ja ütles, näe, siin on 600 eurot, me läheme käime naisega teatris, hoia last.

Kogemus võib väga erinev olla.

Mis Sind uuesti ja uuesti jõulumehe mantlit selga ajama paneb?

Kui ma kolm aastat tagasi esimesed külastused peredesse tegin, siis see, et ma üldse tahtsin ka järgmistesse kodudesse minna, sai alguse kõige esimesest käigust.

Me leppisime perega kokku, et jõuluvana tuleb jutuga, et otsib naabritüdrukut. Kui ma siis läksin, hüppas see tüdruk oma kahe meetri kõrgusele, pea läks minu omast kõrgemale – nii ekstaasis oli. “Siit sa enam kunagi ära ei lähe!” Siis ta tahtis pilti teha ja sõbrannale rääkida. Hea, et ma ei jõudnud seda naabritüdruku juttu rääkida, muidu oleks sinna ka pidanud minema.

Seega rõõm?

See on selline eriline enesetunne. Nagu oleksid midagi ära teinud.

Nagu heategevus?

Heategevus on tihtipeale selline, et sa annad midagi ära, aga pole tagasisidet.

Jõuluvanaks käies on otsene kontakt.

Kohe saad tagasisidet.

Kuidas turvatöö kogemus tuleb jõulumehe ametis kasuks? On kuidagi turvalisem?

Kindlasti on turvaline! Aga ehk see, et kuna turvatöös on klienditeenindus järjest tähtsam, siis see kogemus on andnud hea pagasi. Turvatöös puutun samuti kokku väga erinevate inimestega, kelle kõigiga tuleb ühine keel leida, sest me lahendame olukordi ennekõike sõnadega.

Jõulumehel on samamoodi vaja nii suurte kui väikestega vaja kontakt saavutada.

Vahel on suured kusagil oma maailmas, eks ma siis viskan mõne nalja, et jää murda. Teine nipp on lasta tal end natuke tähtsamana tunda. Tihtipeale aitab, kui teietada ja tema tunneb end respekteerituna. Turvatöös samamoodi. Ja mis seal salata, oma roll on korralikul riietusel. Nii nagu viksi turvameest kuulatakse paremini, nii mõjub ka jõuluvana uhkes rüüs märksa tõsiseltvõetavamana. Iga detail olgu paigas!

Samuti tean ma tänu turvatööle, et on objekte, kuhu niisama naljalt sisse ei saa.

Näiteks Solarise turvameeskond võttis eelmisel aastal kaameraga välja kogu mu liikumisteekonna. Nad teadsid, mis sõiduvahendiga ma tulin ja kuhu ma parkisin. Kui ma lõpuks ära minema hakkasin, siis nad näitasid mulle otseteed. Mulle nii meeldis see! Lasid mul rahulikult istuda seal majas ja komme jagada. Naisterahvas veel uuris, kust ma G4Si kommid sain.

Kui ma lõpuks neile paki üle andsin, oli mul nii hea meel, sest nad tõesti teevad head tööd! Sest oletame, et kui tuleb pätt, kes on endale selga ajanud jõulumehe kostüümi ja plaanib midagi, siis neil on eeltöö juba kõik tehtud! Superluks.

Jõulumehe soov G4Sikatele

Soovin kannatust. Ja nagu meil turvatöös öeldakse, palgatõus oleks hea. Paljudel tuleb ka, sest ainuüksi miinimumpalk tõuseb. Eelmine aasta sai seda soovitud ja sealt ka üks tagasiside, et kuule, sa tegid head tööd, et tõstetigi :) Soovin ka rohkem naermist. Et teeksid paljusid asju iseendale ja sellepärast, et sulle meeldib. Juba hommikul looksid endale sellise meeleolu. Mina teen ka jõulumeest sellepärast, et mulle meeldib.

Ja kellel vähegi võimalik, siis soovitan koguda pisut raha ja minna reisima. See avardab tohutult silmaringi, kui näed, kui hästi meil Eestis tegelikult läheb. Minu jaoks oli reis Egiptusessegi väga avardav. Automaadid, relvad igal pool. Samamoodi Türgis. Isegi odavates kohtades on hotelli juures snaiprid katusel valvel. Sa lähed sinna puhkama, aga selleks, et seda kohta turvalisena hoida, läheb tohutu ressurss.

Ka töötingimused on teistsugused.

Baghdadis tegi kolleeg kuuel päeval nädalas 14-tunniseid vahetusi, oli väga ilusti riides ja samas väga uhke oma ameti üle. Mine reisile, ära käi kinniste silmadega!

Kuidas Sa kõigi G4Sikate juurde jõuad?

Mina üksi igale poole tõesti ei jõuagi, aga nagu teada, siis jõuluvanasid on palju. Nad üritavad kõik kohad läbi käia. Kui me töö juurde ei jõua, siis tuleme kindlasti koju. Kui ise koju ei jõua, siis on meil päkapikud abilisteks, jõulumemm aitab ka vahel kaasa.

Priit Sarapuu koos jõulumehega G4Sis.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

|13|

RUBRIIK: E-ÕPE

TEKST: ANU STAMBERG, KOOLITUSJUHT

E-ÕPE – uued õppimis­ võimalused G4Sis Viimastel aastatel G4S koolitusplaani koostades oleme mõistnud, et koolitused koolitusruumis ja tööpostil ei kata kõiki meie töötajate koolitusvajadusi ning alati pole need ka kõige efektiivsemad teadmiste omandamisel. E-õpe võimaldab meil jõuda rohkemate töötajateni ning pakkuda väga spetsiifilisi koolitusi, tehes need ajast ja ruumist sõltumatuks. |14| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

E

-õpe on lihtne ja ajakohane õppemeetod ja selleks oleme kasutusele võtnud õpikeskkonna Moodle (https://moodle.g4s. ee/). Iga töötaja jaoks on koolituskeskkonnas konto olemas, ent esimesel korral tuleb kasutaja koolitusosakonna kaudu aktiveerida. Igale e-kursusele saab registreeruda spetsiaalse võtme abil, mille saad siseveebist koolituse õppematerjalide kaustast.

E-õpe aitab muuta õppimise mitmekesisemaks ja aktiivsemaks, kasutades multimeedia erinevaid võimalusi. E-õpet on hea kasutada, kui õppijal on vaja omandada faktiteadmisi või kui õppijaid on palju ja nad töötavad erinevates asukohtades. Kasutades e-õpet vaheldumisi saalikoolitustega, saab hästi teadmisi kinnistada. Samuti on e-õpe hea võimalus taastada enda õpiharjumusi.

RUBRIIK: E-ÕPE

E-õpet on hea täiendada saalikoolituse ja aruteludega.

G4S E-KURSUSED:

1. TÖÖOHUTUSKOOLITUS. Kursuse eesmärk on toetada teadmisi tööohutusest. Materjali loomisel on kasutatud G4S kontserni tööohutusalaseid juhtumeid päriselust. Kursuse materjalides on ka huvitavaid videoid tööohutusest ja näpunäiteid ohutuks tööks.

2. MILESTONE. Kursuse eesmärk on täiendada oma teadmisi G4S videovalveteenuste kohta. Kursusel saad teada lähemalt Milestone’ist ja selle erinevatest kasutusvõimalustest.

3. G4S LOGIN. Kõikidel objektidel on kasutusel Login seade, mille kasutusvõimalustega saad nüüd tutvuda ka e-kursusel. Saad teada, kuidas seadet kasutada ning mida teha rikete ja muude juhtumite korral.

4. INIMKAUBANDUS. Kursus on loodud silmaringi avardamiseks ja annab lühikese ülevaate inimkaubandusest. Üldise turvalisuse seisukohast on hea teadvustada, millisel juhul on tegu inimkaubandusega.

5. ESMAKOOLITUS. Kursus on mõeldud eelkõige G4Sis töötada soovivale inimesele. Seadusest tulenevalt on kohustus enne valvetöötajana tööle asumist läbida esmakoolitus. Huvi korral võib seda kursust kasutada enesetäiendamiseks. Kursuselt saab töötaja esmase vajaliku info turvatööks.

6. TURVATÖÖTAJA KVALIFIKATSIOONIKURSUS. See e-kursus on kõige tõhusam koos kontaktõppega ehk turvatöötaja kvalifikatsioonikursuse klassitundidega kombineerides.

Kursus aitab valmistuda turvatöötaja kutseeksamiks. Huvi korral on võimalik kursust läbida, aga see ei anna võimalust minna turvatöötaja kvalifikatsioonieksamile ilma kontakttunde läbimata.

7. TURVAJUHI KVALIFIKATSIOONIKURSUS. See e-kursus on mõeldud läbimiseks koos kontaktõppega ehk turvajuhi kvalifikatsioonikursuse klassitundidega. Kursus aitab valmistuda turvajuhi kutseeksamiks. See ei anna võimalust minna turvajuhi kvalifikatsioonieksamile ilma kontakttunde läbimata. Kursusel on sellist materjali, mis võib olla arusaamatu ilma selgituste ja näideteta.

8. USA SAATKONNA BAASKOOLITUS. Kursus on mõeldud vaid USA saatkonna töötajatele, teiste objektide töötajad sinna ligipääsu ei saa.

9. JUHI ÕPITEEKOND. Tegemist on juhtide õppeprogrammiga. See on kinnine grupp, kuhu sai eelnevalt kandideerida. E-kursus toetab õppeprogrammi üldiselt ja ei ole eraldiseisvana läbitav.

SOOVITUSED E-KURSUSEL OSALEJATELE

E-õppes osalemine nõuab enesedistsipliini, sest ise on vaja hoida tähtaegadest kinni ning täita kõik ettenähtud ülesanded. Samuti on vaja nii julgust uusi asju proovida kui ka usku e-õppe tulemuslikkusesse. Kui oled oskuslik ajaplaneerija ning kursus pakub huvi, siis on ka tulemused head. Kindlasti on vaja e-õppuril varuda kannatlikkust, eriti alguses, sest sisseelamine uude keskkonda võib võtta aega ning kursuse materjali on palju.

Siinkohal mõned soovitused, mis aitavad efektiivselt e-õppe keskkonnas uusi teadmisi omandada: • Suhtu kursusesse tõsiselt! Veebipõhine keskkond on mugav, aga mitte kergeim viis teadmiste omandamiseks.

• Loe läbi õpijuhis, et teada saada, kuidas keskkonnas navigeerida, tutvu õpikeskkonnaga.

• Vaata, millistest osadest kursus koosneb ja mida kursuse lõpetamiseks sinult oodatakse.

• Kui esineb tehnilisi probleeme või küsimusi kursuse sisu kohta, pöör-

du julgelt koolitusosakonna poole. Kui oma probleemidest ei räägi, ei saa keegi teada, et midagi on valesti.

• Loe kursusel olevaid materjale eesmärgipäraselt, valmistudes lahendama ülesandeid ja sooritama teste.

• Püüa omandatud teadmisi hakata kohe rakendama oma igapäevases töös ning jaga saadud kogemusi töökaaslastega.

• Anna kursuse korraldajatele tagasisidet, kui seda küsitakse, et oleks võimalik kursust edaspidi paremaks muuta.

Spikker G4Si e-õppe keskkonna kasutajale 1. Mine veebiaadressile: http://moodle.g4s.ee 2. Kui oled varasemalt juba oma kontot kasutanud, siis saad sisse logida oma isikukoodi või e-maili ja enda loodud parooliga.

3. Kui külastad esimest korda G4Si e-õppe keskkonda käinud või ei mäleta enda kasutajatunnust ja/ või parooli, siis kirjuta koolitusosakonnale koolitus@ee.g4s.com.

Kõikidel töötajatel on Moodle’i konto olemas, aga see tuleb turvalisuse huvides eelnevalt koolitusosakonnal aktiveerida. Konto aktiveerimise kinnituse saadame Sinu e-posti aadressile.

4. Igale e-kursusele saab registreeruda spetsiaalse võtme abil, mille leiab siseveebist koolituse õppematerjalide kaustast: siseveeb.g4s. ee/koolitus/oppematerjalid/ 5. Kui Sa ei saa siseveebist mingil põhjusel ise kursuse võtmeid vaadata, siis kirjuta koolitusosakonnale.

Head õpikeskkonna kasutamist!

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

|15|

TURVALISUS

Mida toob kaasa uus turvategevuse seadus?

T

urvategevuse seadus puudutab kõiki turvaettevõtjaid ja neid ettevõtjaid, kes korraldavad sisevalvet või turvatöötajate väljaõpet.

Uue seaduse eelnõud aitab tutvustada G4S Eesti juhatuse liige ja Eesti Turvaettevõtete Liidu juhatuse esimees Villu Õun. „Turvaseadus on turvaettevõtte jaoks olnud kõige tähtsam valdkonna reguleerija. Turvaseadus sätestab, kes tohivad üldse turvaettevõtlusega tegeleda, millised peavad olema koolitustingimused, millised on tervisenõuded, õigused ja kohustused turvatöötajale. Turvategevuse seaduse eelnõu sai suures plaanis selline, nagu oleme soovinud ETELi liikmetega omavahel arutades ja enda ettepanekuid riigile edastades, ent on ka üksikuid küsitavaid kohti,“ kommenteeris Villu Õun.

ROHKEM ÕIGUSI JA VÕIMALUSI

„Väga heaks peame seda, kuidas on kirjeldatud turvatöötajate õigused ja võimalused oma tööd teha, alates isikutuvastusest ja dokumendi küsimisest kuni nende kinnipidamiseni turvaruumis.

Täna pole see nii reguleeritud ja on tulnud tihtipeale vaidlusi. Ka turvatöötaja sotsiaalsed tagatised on uues seaduses kõrgemad,“ rääkis Villu Õun. Väikse asjana võib tunduda teleskoopnuia kasutamise õigus, kuid töövahendina siiski oluline, kuna seda on oluliselt mugavam vööl kanda.

Turvatöötaja õigused laienevad ka valveobjekti ümbrusele mõistlikus ulatuses. See tähendab, et turvatöötaja saab kohaldada turvameetmeid ka olukorras, kus varas on kauplusest välja jooksnud ja turvatöötajal ei õnnestunud teda kaupluse territooriumil tabada.

|16| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

PÕHJALIKUM TAUSTAKONTROLL JA ÜHTLUSTATUD KOOLITUS

Värbamises tuleb arvestada edaspidi veelgi põhjalikuma protsessiga töötaja tausta kontrollides. „See on omajagu küsitav, sest kas riik omalt poolt suudab tagada sellist kontrollimehhanismi, nii et töötajad ja tööandjad ei jääks värbamisel hätta olukorras, kus seadus nõuab, aga kontrollida pole võimalik,“ märkis Villu Õun.

Kui praeguse seaduse järgi tuleb vaadata kehtivaid karistusi, siis eelnõu järgi ei tohi turvatöötajaks võtta ka inimest, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav.

Eelnõu järgi ühtlustub ka erinevate turvateenust pakkuvate ettevõtete tase, sest on selgemad nõuded väljaõppele. „Oluline muudatus, mis meidki mõjutab, puudutab valvetöötajaid. Kui täna saab valvetöötaja sisuliselt asuda oma tööülesandeid täitma 4-kuuse katseaja jooksul, mil ta peab omandama turvatöötaja kvalifikatsiooni, siis uue seaduse eelnõu järgi tuleb uuel töötajal asuda kohe põhiõppesse. Seni ei tohi ta iseseisvalt töötada, ainult teise turvatöötaja järelevalve all,“ tõi Villu Õun välja. Ka sisevalvetöötajate osas muutuvad nõuded kõrgemaks. Edaspidi kehtivad neile turvatöötajatega samad nõuded, seda nii kvalifikatsiooni kui ka vormi osas.

KOOSTÖÖ KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA

Uus seadus pakub lahendust, kuidas reguleerida kohalike omavalitsuste ja turvaettevõtete koostööd avaliku korra tagamisel, ent ei anna jõu kasutamise võimalust turvatöötajale. Turvaettevõtted aitavad omavalitsustel avalikku korda tagada juba täna, aga see vajab

Siseministeerium on välja töötanud turvategevuse seaduse eelnõu, et tõsta turvateenuse kvaliteeti ja suurendada inimeste usaldust turvatöötajate vastu. Samuti soovitakse suurendada veelgi turvaettevõtjate, politsei ja kohaliku omavalitsuse vahelist koostööd. Seadus hakkaks kehtima esialgse plaani järgi 2021. aasta juulist. selgemat regulatsiooni,“ ütles Villu Õun. „Tänane murekoht on, et seaduseandja ei taha anda vahetu sunni õigust turvatöötajale avaliku korra tagamisel, aga see on oluline. Kui avalikus ruumis tekib olukord, kus tuleb kedagi korrale kutsuda ja ta ei võta sind kuulda, siis rohkem õigusi turvatöötajal praegu olukorra lahendamiseks ei ole. Peab olema võimalus hoiatada kõigepealt jõu kasutamise eest ja kui korda majja ei saa, siis isik tuvastada ja politseile üle anda.“ Teine probleemkoht seisneb selles, et kohalik omavalitsus ei saa tellida turvatööd juba ses piirkonnas baseeruvalt ja eraklientidele teenust pakkuvalt patrullilt, vaid peab eraldi patrulli palkama. „Kui kohalik omavalitsus peab tellima eraldi patrulli, siis see on palju kulukam,“ selgitas Villu Õun.

MIS SAAB RAHAVEOST?

Ühe probleemkohana toob Villu Õun välja ka rahaveo määruse kaotamise, mis võib tema hinnangul ohustada mitte üksnes rahaveoga tegelevaid turvatöötajaid, vaid ka kõrvalisi inimesi. „See loob ohu, mille seni on rahaveo määrus ära hoidnud.

Tänu sellele, et määruses on kirjeldatud meetmed, nagu näiteks relvad, turvakohvrid ja soomukid, ei ole keegi kippunud raha kallale. Raha, eriti kui on palju raha, on sihtmärk. Alati leidub huvilisi, kes tahaks seda endale. Need meetmed on sellised inimesed eemale hoidnud, nad ei ole võtnud riski,“ selgitas Villu Õun.

G4S kindlasti jätkab sama turvaliselt rahavedu, sest vaid nii saab tagada suurte summade ja väärtuste ohutu veo. „Me elame küll turvalises riigis, aga ei ole mõtet luua asjatult ahvatlusi.

Kuula lisaks ka podcastist, mille lingi leiad siseveebist või uudiskirjast!

TEEME HEAD

Varjupaiga koeraga on keerukaid momente, ent rõõmu on rohkem Koera võtmine on G4Sikate seas mööduval aastal üsna populaarne olnud. Peamaja kontoris on nähtud päris mitut kutsikat ja mõni neist väikse pahandusegagi hakkama saanud. Psst, sellest me ei räägi! Kui suurem osa neist kutsikatest on tulnud väärikatest peredest, siis sekretär Andreanne Kallas võttis koera hoopis varjupaigast.

TEKST: ESME KASSAK JA FENDAF.EE FOTOD: ERAKOGU

N

ii palju, kui Andreanne mäletab, on tema kodus alati koer või kaks olnud. „Ükskord oli ka kümme koera, kui meie eelmine koer sai kutsikad. Ütleme nii, et see oli päris huvitav aeg. Õnneks leidsime kõigile omad kodud,“ räägib Andreanne. Praegu on Andreannel kaks koera – Donna, kellele tuttav ei leidnud kodu, ja sel kevadel 3-kuuselt varjupaigast võetud Jackson.

Tegelikult on Andreanne peres praktiliselt kõik koerad varjupaigast võetud olnud. “Nad on ju samamoodi ema ja isata nagu lapsed lastekodudes. Muidugi on omad raskused, aga rõõmu on alati nii palju rohkem!” ütleb Andreanne. Jackson on juba aastane ning saanud mitu kuud armastavas kodus hoolitsevat kätt tunda, ent tal tuleb ikka veel ette usaldamatust. Samas kohaneb ta olukorraga võrdlemisi kiiresti ja kui juba end kind-

lamalt tunneb, siis on valmis sõprust sobitama ja mängima.

Enda kogemusest Jacksoniga rääkis Andreanne hiljaaegu lemmiklooma maiuste firma Fendaf blogis. Fendafi lahkel loal jagame sest intervjuust noppeid ka Sensoris.

Andreanne, miks otsustasid just varjupaigast koera võtta?

Tegelikult on kõik koerad meil varjupaigast võetud peale Donna. Tema saime oma tuttava käest, kellel sündisid maal koerakutsikad ootamatult. Otsustasime võtta tookord tuttavalt kutsika, kuna nendele kodu leidmine oli päris keeruline. Aga miks just varjupaigast? Sellepärast, et nad on nii erilised koerad – neil kõigil on oma lugu. Samuti on ebaõiglane, et keegi peab elama ilma kindla kodu ja pereta. Varjupaiga koer on kohati muidugi riskantne valik, kuna minevikku ei tea. Samas ei ole probleeme, millest jagu ei saa :)

Mida üldse teadsid Jacksoni kohta enne tema varjupaika jõudmist?

Kahjuks ei teadnud väga palju peale selle, et tema ja ta vend leiti Tallinna tänavailt hüljatuna.

Milline oli teie esimene kohtumine?

Jackson oli esimestel päevadel väga vaikne ja rahulik, pigem pelgas uusi inimesi.

Tema vend seevastu oli ülimalt aktiivne ja seltsiv. Meil on olnud peres mitu aktiivset koera ja valisime seekord rahulikuma kutsu. Muidugi see ei pruugi midagi tähendada – üks asi on kutsikaeas käitumine ja teine suurena.

Kuidas on Donna uue pereliikme vastu võtnud?

Eks tema jaoks on Jackson vahel ka tüütu, sest noorem koer on ikka ju aktiivsem.

Donna seltsis tunneb Jackson end väga turvaliselt.

Kuidas Jackson praegu koerana käitub?

Andreanne ja Jackson.

Jackson on koerana olnud üldiselt väga hea ja tubli. Talle meeldib õppida, ta on südamlik ja hea. Jackson toob rõõmu igasse päeva. Temast on kasvanud tubli 12-kuune kutsikapoiss.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

|17|

TEEME HEAD Kas on ette tulnud ka raskusi varjupaiga kutsikaga?

Üks raske hetk oli, kui tuli harjuda ümber kõik toiduasjad laualt ja riiulitelt ära korjama, et Jackson kõike ära ei sööks. Aga kõige keerukam on olnud ikkagi võitlus tema suure arguse ja inimeste hirmuga.

Ilmselt on see seotud tema raske minevikuga, et teda on kunagi hüljatud, ja me ei tea, mida ta on veel läbi pidanud elama.

Järk-järgult püüame talle pakkuda uusi, positiivseid kogemusi, mis seda kartlikkust aitaks vähendada.

Kuidas sellistest rasketest hetkedest üle saada?

Kõige olulisem on jääda rahulikuks.

Kunagi ei tohi koera hakata süüdistama tema eripärade pärast, vaid tuleb aidata tal sellest üle saada. Samuti võib vajadusel otsida abi ja tuge. Alati ei oska kõigega ise hakkama saada, ükskõik kui väga ka ei tahaks. Kõrvaltvaataja pilk on ka värske ja erapooletu. Mina olen head nõu saanud ka Fendafist, mille omanikel on väga pikk koera pidamise ja kasvatamise kogemus.

Jackson räägib oma vingeima vembu:

„Minu armas perenaine tegi terve päeva kaneelirulle. Tainas kerkis mitu korda ja maitsva täidise tegi ka vahele. Oi, need lõhnasid nii hästi! Lõpuks nägin, et jäin üksi tuppa ja kaneelirullid jäid kõik värskelt ahjust tulnuna laua peale, no ma ei suutnud, hüppasin käppadega köögitasapinna peale, sirutasin hästi pikaks-pikaks ja siis sain kõik 12 rulli kätte! Aga mul oli kiire, kõigest viis minutit, kõik sõin ära! Tegelikult üks jäi pooleli, sest perenaine tuli siis tuppa. Pärast oli paksu pahandust ja nii raske oli olla, perenaine ütles, et nägin nagu maakera välja, nii paks olin!“ Hüva nõu koerapidajana leiad Fendaf blogist www.fendaf.ee. Kui oled oma koera varjupaigast võtnud, siis ootab Fendaf ka oma lugu jagama!

Mida te koeraga koos teete?

Kõike rohkem meeldib meile käia koos jalutamas pikkadel ringidel, eriti kui Jackson saab ise ka lihtsalt ringi joosta metsas. Siis on ta alati nii vaba, rõõmus ja õnnelik ning pärast tuleb mõnus uni soojas kodus.

Mis on varjupaigast looma võtmisel kõige keerukam ja mis teeb rõõmu?

Kõige keerukam on, et sa ei tea tema minevikku ja seega ei oska olla valmis võimalikeks käitumisprobleemideks, nagu Jacksonil inimeste kartmine. Aga me saame sellega hakkama, lihtsalt see võtab aega. See on raskus, mida ületada, ja lõpuks on rõõmu palju rohkem.

Kõige rohkem rõõmu varjupaigast võtmisel teeb see, et saame kinkida hüljatud koerale pere. Mitte ükski loom ei vääri seda, et ta visatakse tänavale.

See on väga hea tunne, kui tänu sinule on ühel koeral hooliv pere ja soe kodu, kus söök ja puhas vesi alati olemas.

G4Sikad teevad aasta ringi head Aasta parimate töötajate kandidaatide esitamisel saadeti meile ka mitu lugu sellest, kuidas tublid G4S töötajad aasta ringi head teevad. See nimekiri on tegelikult palju pikem, aga avaldame seekord need nimed ja lood, mis meieni jõudsid. Aitäh headele kolleegidele märkamast meie tublisid tegijaid!

TRIINU SARV, KAUBANDUSKESKUSE TURVATÖÖTAJA

Triinu on abiks igal pool. Ta on abiks nii tööl kui ka väljaspool tööelu. Ja kui oma töö tehtud, siis läheb abistab teisi organisatsioone vabatahtlikuna. Triinu teod ei ole nähtavad ainult G4Sis, vaid ka mujal organisatsioonides. Ta teeb endast kõik, et aidata inimesi. Laulupeol oli abiks nii G4S Staff ridades kui ka vabatahtlikuna.

ELVIRA-ELISABET SAPERT, JUHTIMISKESKUSE HÄIREJUHTIMISE SPETSIALIST

Loomadesõber. Inimene, kes aitab alati kasse ja koeri. Mida rohkem, seda parem. Toetab kogu aeg, kui loomad vajavad abi.

Elvira ei kujuta ette oma elu ilma loomadeta.

KRISTEL SAARM, TEHNILISE TOE SPETSIALIST

Väga suur loomakaitsja, sest lisaks aastaringsele pidevale loomakeste päästmisele ja südames kaasaelamistele on tal igal kevadel suur konnade päästmise aktsioon. Eestimaa Looduse Fondi lehel on pikk jutt, kuidas Kristel koos teiste talgulistega aitavad konnakesi üle tee, olles päästnud sedasi tuhandete konnade elu.

|18| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

ANNA-LIISA LAINEMÄE, NUBLU KLIENDIHALDUR

Anna-Liisa mõtleb alati sellele, kuidas saaks loomi ja linde aidata. Ta ei pea paljuks võtta oma auto pilgeni vanu tekke ja patju täis ja need siis toimetada Loomapäästegrupile, kus neid hätta sattunud loomakestel soojenduseks kasutatakse. Koos Kristeliga päästsid suve hakul kontori taga kraavis pardipojad ära.

EINO ROOSIOKS, LENNUNDUSJULGESTAJA

Tegemist on pealtnäha täiesti tavalise noormehega, kui jätta mainimata, et ta jagab oma majapidamist lisaks oma perele veel pea 200 linnuga. Noormees peab Arukülas 200-pealist linnuparki ja on päästnud paljude lindude-loomade hingi.

VILLU ÕUN,VALVEDIVISJONI DIREKTOR JA JUHATUSE LIIGE

Suure südame, kindla sõna ja lõputu teotahtega mees, kellele läheb korda lihtsa inimese argipäev. Ei ole kõrvale panna teist sellist, kes oleks võtnud südameasjaks propageerida innustavalt pereväärtusi, isamaalist kaitsetahet, kasvatada ja koolitada Eestit tuleohutuse vallas ning seista järjekindlalt töötajate parema tuleviku eest!

JÕULUD

G4Sikad aitasid Toidupangal toiduannetusi koguda Eesti Toidupank teeb igapäevaselt koostööd erinevate firmadega, et päästa kaubanduses ja tootmises peagi realiseerimistähtaja ületavad tooted ning jagada need peredele, kellel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega. Kaks korda aastas, kevadel ja jõulude eel, korraldab Toidupank üle-eestilisi toidukogumispäevi. G4Sikad on üheskoos toitu kogumas käinud Rocca al Mare Prismas alates 2016. aasta kevadest ja seda personalispetsialisti Eve Soolepa eeskujul. Mõne aastaga on G4Sikatel vabatahtlik töö toidukogumisel nii hästi selgeks saanud, et vajadusel koolitatakse ka mujalt tulnud vabatahtlikud kohapeal välja ning igaüks tiimist suudab võtta vahetusevanema töö enda kanda. 13. detsembril käisid toitu kogumas Meelis Kalda, Margit Sedrik, Eve Soolepp, Maarja Kikkas, Eerika Õun, Diana Paakspuu ja Esme Kassak. Aitäh kõigile abistajatele ja ilusat jõuluaega!

15 suurperele maitsev jõululaud Ka sel aastal peab G4S meeles tublisid töötajaid, kelle peres sirgumas neli või enam kuni 18-aastast (v.a) last. Juba traditsiooniliselt aitame suurperedel hoolitseda jõululaual hea ja parema eest, et pühade ajal oleks üks mure vähem. Jõulupakist leiab valdavalt eestimaist toidupoolist, nii soolast kui ka magusat. Kogu hea ja parem pakitakse kelgule või liugurile ja toimetatakse vahetult enne jõule pereni. Sel aastal on meil suurperedega töötajaid 15, neist üks Pärnus, kuus Põhja piirkonnas ja kaheksa Lõuna piirkonnas. Lapse vanuse ülempiir tuleneb lapse täisealiseks saamisest ja isikuandmete kaitse üldmäärusest.

Jõulupakid G4Si töötajate lastele

Detsembrikuu muudab personaliarvestuse osakonna igal aastal tõeliseks päkapikukontoriks.

Seekordne kingitus pakub mängulusti ja nuputamist tervele perele, lisaks leiab kingipakist väikse maiuse. Mis täpselt kingipakis on, jäägu üllatuseks!

Kokku pakiti jõulukuu esimestel päevadel üle 700 kingipaki, mis jagatakse laiali kõigile G4Si töötajate kuni 12-aastastele (k.a) lastele. G4Si peamajas töötavad emad-isad võivad oma laste kingipakkidele ise järele minna 1. korrusele personaliarvestusse, kõik teised pakid toimetavad töötajateni nende vahetud juhid. Kingisaajate aluseks on personaliarvestuse osakonnale antud info. Iga lapse kohta on ette nähtud üks pakk ka juhul, kui mõlemad vanemad töötavad G4Sis. Küsimuste korral võta ühendust personaliarvestus@ee.g4s.com.

Suur tänu personaliarvestuse tublidele päkapikkudele ja toredaid pühi pere keskel!

G4S Spordiklubi toetas DS sportlasi

Novembri lõpus toimus järjekordne heategevuslik ujumisteatevõistlus Downi sündroomiga sportlaste toetuseks. G4S Spordiklubi pani seekordsel võistlusel välja koguni neli tiimi: G4S, G4S Spordiklubi, Rannavalve neiud ja noormehed. Kokku võttis võistlusest osa 21 tiimi, kõige kiiremaks osutus G4S Rannavalve noormeeste tiim, kes oli napilt parem teiseks jäänud treenerite naiskonnast. Ka eelmisel aastal võitis võistluse G4S Rannavalve tiim. Osavõtutasudega (4x50 eurot) toetati Downi sündroomiga ujujate ettevalmistusi DS sportlaste maailmamängudeks Trisome Games 2020. aastal. Maailmamängude võistluskavva kuuluvad lisaks ujumisele ka kergejõustik, lauatennis, judo jt. Aitäh G4Sile toetuse ja ujujatele osalemise eest!

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 6 (151)

|19|

VARIA

NUPUTA! Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid?

Kõigi õigesti vastajate vahel loosime välja purgi mett ja Nublu pajakinda. Saada vastus hilje­malt 15.01.2020 aadressil kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises! Eelmise ristsõna vastus oli “Kiida kolleegi”. Aitäh kõigile vastajatele!

Saunalina võitis Liina Tiiras.

1 2 3 4 5 6 7

1. Tehniku nutikas abimees 2. Kõige tähtsam ja ilusam mees detsembris 3. Töövarjukuu üks popimaid objekte 4. Juhi roll (kompetentsipuu) 5. Nutikas suitsu- ja vinguandur 6. G4Si laulev koolitaja 7. Ülikoolilinn 8. Lääne piirkonna patrullteenistuse turvajuht 9. See asutus tegeleb toiduannetuste kogumisega 10. G4S Eesti missioon 11. Kaanestaar 12. Kaubanduskeskus Jõhvis, kuhu kolis G4Si Ida esindus 13. Punt lahedaid inimesi, kes aitavad üritustel turvalisust tagada

8

9

10

11 12 13

NENDEL JÕULUDEL KINGI LÄHEDASTELE HINGERAHU

NAGU KAKS TILKA VETT!

WWW.NUBLU.EE G4SI TÖÖTAJALE LIITUMINE TASUTA. KOODI LEIAD SISEVEEBIST!

Nikolai Bentsler näitleja ja õhtujuht

Dmitri Tšernõhh patrulli turvatöötaja

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor