Sensor jaanuar-veebruar 2019

Jaanuar-veebruar 2019 | NR 1 (146)

G4S EESTI AJAKIRI

AASTA 2018

VINGEIMAD TEOD

VINGUGAASIANDURIST ARGUMENTEERITULT

G4S AASTAL 2019 –

INIMESED JA EESMÄRGID

HOROSKOOP!

Jevgeni Sokolov detektiivi silmaga turvatöötaja

AASTA PARIMAD FOTOD: EGERT KAMENIK

Kõik G4Si aasta 2018 tegijad koos nominentidega.

Priit Sarapuu tänab Yulia Lebedevat.

AASTA TEGIJA Jevgeni Sokolov AASTA TEGU NUBLU turuletoomine TURVALISUS AASTA TURVATUNDE LOOJA – Nikolai Kazakov, turvajuht AASTA ENNETAJA – Andres Mägi, juhtimiskeskuse häirejuhtimise spetsialist AASTA TURVATARK – Andres Peilman, hooldusjuht AASTA TERAVSILM – Olga Kulešova, mehitatud valve turvatöötaja ALATI-KOHAL! –Yulia Lebedeva, mehitatud valve turvatöötaja OHUTUS AASTA OHUTUSE ETALON – Erko Kiuru, patrullteenistuse turvatöötaja AASTA RANNAVALVUR – Kalli Lomp, patrullteenistuse turvatöötaja / rannavalve vetelpäästja PARIM TEENINDUS AASTA KLIENDISÕBER – Märt Šadeiko, suurkliendihaldur AASTA MÜÜGIGURU – Henri Alt, müügijuht AASTA KUNDELEMB – Marko Kabrits, turvasüsteemide tehnik AASTA TUGISAMMAS – Mati Kõivoste, automajandi juht AASTA MAJAVAIM – Maret Koppelmaa, juhiabi

AUSUS JA AUSTUS AASTA KULLAPAJAHALDUR – Marek Lass, rahatöötlusosakonna vahetuse ülem AASTA RAHALIIGUTAJA – Meelis Pikkpõld, rahaveoosakonna vahetuse ülem AASTA HEATEGIJA – Esme Kassak, kommunikatsioonispetsialist UUENDUSLIKKUS AASTA INNOVAATOR – Viljar Kont, tehnoloogia arendusjuht AASTA TEHNIKATALENT – Cäroly Roots, tehniline spetsialist AASTA ALUSTAJA – Jana Palm, turundusspetsialist AASTA TARKUSETÄHT – Kristel Saarm, tehniline spetsialist AASTA VEDUR – Marten Marnaussov, mehitatud valve turvatöötaja MEESKONNATÖÖ AASTA SPORDISÕBER – Meelis Kalda, turvajuht AASTA STAFIKAS – Kontorist Staffi ehk Maarja Kikkas, Esme Kassak, Eve Soolepp, Liis Raudsep ja Maria Baum TEENETEMÄRGI III JÄRK Valvedivisjon Ksenia Kiseljute Kalle Semjonov Igor Kornejev Sergei Karelin Aleksandr Sitkin Jüri Raudsepp Jaanus Raun Viktor Karasjov Jaan Ruus Ille Karolin

Reet Brutus Irina Ivanova Sularahadivisjon Elfrida Ajasta Marje Freiberg Anatoli Maršalov Aleksei Shmeljov Tugiteenused Lea Saar Kristi Naeris Müügi- ja klienditeenindusdivisjon Siim Siska Lona Leitaru Ühisteenused Ganem Hasson Personalidivisjon Ülle Tomik Turvatehnikadivisjon Margus Salom Kristo Vääri TEENETEMÄRGI II JÄRK Valvedivisjon Allan Saluri Toomas Vernik Jaak Kerstna Madis Tammaru Sularahadivisjon Priit Vilba Müügi- ja klienditeenindusdivisjon Ramon Kaju Artur Aunapu Turvatehnikadivisjon Juri Rõbnikov Tarvo Puusepp TEENETEMÄRGI I JÄRK Kaido Kalamets, valveosakonna teenistusjuht Priit Orasson, juhatuse liige

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

SISUKORD 2 PARIMAD. Sügav kummardus 3 JUHTKIRI. Valev Tõnisson 4 UUDISED. Soovita ja värba.

Klient kiidab. Tule infopäevadele!

6 FOOKUSES. Mis ootab ees sel aastal?

Juhid vastavad

8 PERSONAL. Kes me oleme aastal 2019?

10 SILMARING. Vingugaasist ja selle levikust teadlase pilgu läbi

14 AASTA TEGU. Aasta 2018 vingeimad teod 16 AASTA TEGIJA. Detektiivi pilguga Jevgeni Sokolov. Aasta rannavalvur Kalli Lomp, aasta sportlane Meelis Kalda.

19 PÜSI KURSIS. Miks külastada siseveebi?

20 HOROSKOOP. Kuidas saavutada edu isiklikus elus ja tööl

22 KOOLITUS. Koolitamist alusta iseendast 24 GALERII. Aasta parimad Eelmise ristsõna lahendus oli „Valgeid jõule!“. Kaisu-Nublu võitis Ksenia Kiseljute.

SENSOR

Kolleegium:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Esme Kassak Reimo Raja Jana Palm Irene Metsis Valev Tõnisson Indrek Sarjas Eerika Õun Anu Stamberg

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900 Kaanel: Jevgeni Sokolov Foto: Egert Kamenik

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kuidas seada eesmärke?

U

usaastasoovid pakuvad aasta alguses rõõmu nii soovijatele kui ka saajatele, sest uue aastaga saab kõik justkui värske alguse. Puhtalt lehelt alustamisega kaasneb sageli endale lubaduste andmine. Ilmselt kõlavad tuttavalt kõige populaarsemad uusaastalubadused kaalust alla võtta, rohkem puhata, elada tervislikumalt.

Erinevate uuringute kohaselt kukub aga umbes 63–88% lubadustest varem või hiljem läbi. Ligi pooled inimestest ei pea vastu isegi mitte jaanuari lõpuni ja enamus on loobunud märtsiks. Miks juhtub nii, et alustades heade kavatsustega meie ind raugeb? Üks nõrgemaid kohti lubadusi andes ja eesmärke seades on selles, et ei mõelda nende täitmise viisile. Suur eksiarvamus peitub veendumuses, et lubadustest kinnipidamiseks piisab vaid tahtejõust. Paraku on enesekontrollivõime piiratud ja väsitakse kiiresti. Järelikult on vajalik realistlikum vaade – mis on võimalik ja mis mitte.

Tihtipeale on lubadus suur ja üldine, selmet olla hoopis võimalikult konkreetne ja täpne, et aru saada, kas oled kohal või mitte. Eesmärk ei pea olema tohutu, vaid realistlikult saavutatav. Alustada tasub väikestest muudatustest ja liikuda oma lõppeesmärgi poole samm-sammult, seades vahe-eesmärke. Nagu ütles õpetaja Laur Tootsile: “Kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee ise.” Samuti on lubadust andes oluline, et soov oleks „päris“ ja sobituks sinuga, sest teistega võrdlemisest ei ole kasu.

Igaühel meist on oma tee käia.

Et antud lubadustes õnnestuda, on rida nõkse, millel ei hakkaks pikemalt peatuma. Paljud on tõenäoliselt kogenud, et uusaastalubaduste avalikuks tegemine, üles kirjutamine, mõõtmine, premeerimine väikeste saavutuste puhul ja tagasilöökidest õppimine aitab õnnestumisele kaasa.

Ja kui ka anname endast parima, ei suuda me ikkagi lõpuks kõike kontrollida ning lõplik otsus võib olla kellegi teise langetada.

Miks sellele mõelda? Organisatsioonid ei erine lubadusi andes väga inimestest. Nende lubadusi nimetatakse lihtsalt pisut teisiti – eesmärkideks. Tüüpilisteks eesmärkideks on tulude suurendamine, kulude vähendamine, IT-süsteemi juurutamine, töötajate rahulolu jne. Arvestades, et organisatsioonid koosnevad inimestest, ei ole ükski eksiarvamus eesmärkide seadmisel neilegi võõras. Ka ettevõtete eesmärgid võivad olla laialivalguvad, mõõdetamatud; eesmärkide saavutamisel ei püstitata vahe-eesmärke või ei hoita neid pidevalt silme ees; ei tähistata väikeseid võite ega õpita oma vigadest; loobutakse esimese ebaõnnestumise korral. Seega eesmärkide saavuta mise tee era- ja tööelus ei erine üksteisest põrmugi.

G4Si selle aasta olulisematest eesmärkidest saad paremat aimu infopäevadel Narvas, Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Head eesmärkide seadmist meile kõigile ja toetagem üksteist uusaastalubaduste õnnestumisel!

VALEV TÕNISSON finants- ja tugiteenuste direktor

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

|3|

UUDISED

Ürituste aasta algamas G4S Staff ürituste hooaeg läks eelmisel aastal hästi ning sel aastal prognoosib projektijuht Martin Tomberg veelgi rohkem üritusi, kus lisa teenida.

Kui sa pole veel G4S Stafiga liitunud, siis kutsume täitma ankeeti (leiad selle siseveebist või FB grupist) või vähemalt "tööampsudel" silma peal hoidma FB grupis facebook.com/groups/G4SSTAFF/.

Stafi ridadesse ootame ka ilma turvatöötaja kvalifikatsioonita inimesi, sest töid on pakkuda erinevaid.

Mõned tööd eeldavad lihtsalt eraldi koolitust või väljaõpet, näiteks liiklusreguleerija või ralli rajajulgestaja koolitus. Kui G4S Stafis hakkab meeldima ja soovid rohkem tööd teha, siis saad läbida turvatöötaja koolituse. Aasta üks esimesi üritusi, millel aitas G4S Staff turvalisust tagada, oli Simple Session Saku Suurhallis.

Liitu G4S Staff särava seltskonnaga!

Anu Lokke pälvis Presidendilt teenetemärgi

G4S infopäevad ja staažikate vastuvõtt 13.–18.02 G4Si infopäev ja sellele järgnev staažikate tänuüritus toimub Ida piirkonna töötajatele 13.02 Narva kolledžis, Lõuna piirkonna töötajatele 14.02 Tartus Dorpati konverentsikeskuses, Lääne piirkonna töötajatele 15.02 Pärnus Ammende Villas ja Põhja piirkonna töötajatele 18.02 Tallinnas Mustpeade Majas.

Infopäev algab Tallinnas kell 9.30, mujal kell 10.00. Siiski palume umbes pool tundi varem kohal olla, et ühiselt hommikukohvi juua. Infopäeval räägitakse, kuidas G4S kontsernil eelmisel aastal läks ja mis on plaanis 2019. aastal. Infopäevale oodatakse kõiki töötajaid, kel selle vastu huvi ning kelle töögraafik osalemist võimaldab. Pärast infopäeva järgneb samas kohas staažikate töötajate tänamine. Staažikate üritusele saadab töötajale kutse personalidivisjon. Vastuvõtul tänatakse töötajaid, kel on viimase aasta jooksul täitunud ettevõttes 5, 10, 15, 20 või 25 aastat staaži.

G4Sis turvatöötajana ametis olev juht- ja abikoerte treener Anu Lokke pälvis president Kersti Kaljulaidilt Eesti Punase Risti IV klassi ordeni.

President annab Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid 112 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Oleme uhked Sinu üle, Anu! Anu Lokke töötab G4Sis juba üle 10 aasta.

Viimased kuud on ta olnud ametis Trüb Baltic objektil. Koeri armastab Anu aga lapsest saati. Pika nimekirja ametite kõrval on Anu treeninud välja koeri lambakoertest dogideni, sekka puudlid. Abikoeri on ta treeninud nii nägemis- kui ka liikumispuudega inimeste jaoks.

Tagasi kooli 24. jaanuaril korraldas Tallinna Mustamäe Gümnaasium karjääripäeva. Kui teistes klassides tulid sel päeval tundi andma valdavalt lapsevanemad, siis kooli 4. C klass kutsus külla G4Si. Lähemal uurimisel selgus, et soovitigi lapsi turvalisuse teemadel rohkem harida. Tundi läksid andma Viimsi patrulli turvatöötaja Margit Männamaa ja kommunikatsioonispetsialist Esme Kassak. Margit rääkis peamiselt turvatööst ja ka enda õpingutest – alguses ei saanud vedama, nüüd ei saa pidama –, Esme rääkis lisaks enda eriala ja sobiva töö leidmisest tulevikus. Umbes pooltel lastest oli ettekujutus, kelleks soovivad suurena saada – oli ettevõtjaid, juuksureid ja ka veterinaare ja treenereid. Üheskoos sai arutletud, kuidas mobiilita/nutiseadmeta võõras linnas hakkama saada ning kuidas käituda rünnaku korral. Pärast tundi said kõik õue minna, et uudistada G4Si patrulliautot. Aitäh, Margit Männamaa ja Inar Kull, et koolilaste karjääripäeva põnevaks tegite!

|4| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

UUDISED

Poolaasta ahvatleva värbamisauhinna võitis loosi tahtel Mark Tartõnskihh 2018. aasta teisel poolaastal tuli G4Si tänu töötajate soovitustele tööle 80 uut töötajat. Üldse oli eelmisel aastal soovitajaid kokku 138. See tähendab, et eriti aktiivselt soovitati uusi töötajaid just aasta teises pooles. Loosi tahtel võitis poolaasta värbamisauhinnaks olnud iPhone’i kesklinna patrullis töötav Mark Tartõnskihh. Palju õnne!

Värbamis- ja personalijuhi Indrek Sarjase sõnul võtsime eelmine aasta G4Si tööle 663 uut töötajat. Seega iga viies kolleeg jõudis meieni tänu oma töötaja soovitusele. Hindame oma töötajate soovitusi eriti kõrgelt, sest soovitaja tunneb ettevõtet juba hästi ning teab uuele inimesele ka meie erinevatest tööpostidest lähemalt rääkida. Tihtipeale soovitataksegi tööle sarnasesse ametisse, nii et uus töötaja ongi soovitaja jaoks kolleeg samas meeskonnas. Mark soovitas tööle tuttava, kes töötab praegu kaubandusobjektil.

Kokkuvõttes oli värbamisosakonnal igati tegus aasta ja ega teisiti saagi praegust tööturu olukorda arvesse võttes. Numbrites väljendatuna oli meil aasta jooksul väljas 764 töökuulutust ja meie erinevatele tööpakkumistele kandideeris näiteks CV keskuse portaalis kokku 5400 inimest. Tegelikkuses oli kandidaatide hulk veel suurem, sest meid leiti üles ka teisi kanaleid pidi.

Aktiivselt külastatakse ka meie värbamiskeskust G4Si peamajas, et pakutavate töökohtade ja sealsete tingimuste kohta juba meie värbamisspetsialistidelt Liis Raudsepalt ja Aveliin Kalvistelt rohkem teada saada. Aveliini sõnul täidetakse ankeete ka usinasti, ent tööletuleku otsust ennast mõjutab valikute rohkus tööturul üldisemalt. Ametitest tuntakse kõige enam huvi lennundusjulgestaja kohta, atraktiivsed on ka kõrgema tunnitasuga kaubandusobjektid.

Uute, toredate kolleegide tööle soovitamise eest maksame ka 2019. aastal soovitaja preemiat 130 eurot (bruto) ning loosime kaks korda aastas välja vägagi atraktiivse värbamisauhinna. G4Si värskeimad tööpakkumised leiad kodulehelt Tööturg menüü alt.

Ühisteenustel uus omanik AS G4S Baltics ja OÜ UG Investeeringud allkirjastasid jaanuaris lepingu AS Ühisteenused aktsiate müügiks. Tehing sai jaanuari lõpus ka Konkurentsiameti heakskiidu. „Oleme Ühisteenustes järjepidevalt uuenduslikesse tehnoloogiatesse investeerinud ja ehitanud sellest tugeva ettevõtte. Otsustasime nüüd omanikega sellest ärist väljuda, et G4S saaks keskenduda oma põhitegevusele, milleks on turva- ja tuleohutusteenuste ning sularahateenuste pakkumine,“ selgitas AS G4S Baltics juhatuse liige Priit Sarapuu.

AS Ühisteenused korraldab tasulist parkimist ning parkimisjärelevalvet üle Eesti. Lisaks omab ettevõte Linnapesulate nimelist autopesulate ketti, pakub infokaitseteenust ja elektrilaadijate taristu hooldust. Pärast omanikuvahetust jätkub Ühisteenuste igapäevane tegevus muutusteta, kliendilepingud jäävad kehtima, ettevõtte kontaktid jäävad samaks, samuti kaubamärk.

LÜHIDALT Klient kiidab

Viru Keskuse turvatöötajad Eero Riige ja Yulia Lebedeva abistasid 25.01 üht keskuse külastajat, kes kiirustas rongile, kuid kelle kott oli tema arvates varastatud. Turvatöötajad tegid kiiresti selgeks, et kott oli hoopis unustatud toiduosakonda ning omanik sai selle ruttu tagasi. Keskuse külastaja helistas, et tänada meie tublisid turvatöötajaid.

Tänuavaldusega ühines ka Viru Keskuse juhtkond.

T1 kaubanduskeskuses abistas turvatöötaja Aleksandr Sitkin üht keskuse külastajat, kes ei suutnud parklas enam oma autot üles leida.

Mure läks meie turvatöötajale väga korda ja tänu temale leidis külastaja auto kenasti üles. Sellega seoses saatis ta meile kiituse: „Just nii peabki tegutsema üks kaasaegne turvaettevõtte töötaja! Suur tänu!“ Turvatöötaja Triinu Sarv aitas 29.01 politseil tabada Solarise keskuses röövimise eest tagaotsitava isiku. Kahtlustatava tundis ta ära isikukirjelduse järgi. Sellega seoses avaldab politsei G4Si turvateenistuse töötajatele tänu: „Suurepärane koostöö ja sügav kummardus.“

PERSONALIUUDISEID Alates 2. jaanuarist on äriarenduse ja infotehnoloogia divisjonis baasteenuste arendusjuhina ametis Andres Peiker. Andrese juhtimise alla kuuluvad teenused, mida IT valdkonnalt üleüldiselt oodatakse, nt töökoha haldus, IT infrastruktuur, kesksed teenused (nt e-mail), valveseadmete signaalid, IT turvalisus ja samuti igapäevane IT tugi.

Andres on IT valdkonnas töötanud alates 1986. aastast, kõige pikemalt panganduses ja lisaks Eesti Energias.

Vabal ajal armastab Andres kuulata klassikalist muusikat ning teda võib õige tihti kohata ooperiteatris.

G4S toetab ka tänavu Rahvusooperit Estonia 25. jaanuaril esietendus Estonia teatris Rimski-Korsakovi ooper “Tsaari mõrsja”. Etenduse vaheajal allkirjastasid Rahvusooper Estonia peadiktor Aivar Mäe ja G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu uue peasponsorlepingu.

Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga ja G4Siga oli Estonia teatri publikul võimalus kahel esietenduse õhtul võimalus näha kaht hinnalist Vene kunstniku tööd, mille turvalisusel hoidis oma valvast silma peal G4Si turvatöötaja.

Rohkem uudiseid leiad siseveeb.g4s.ee

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

|5|

FOOKUSES 2019

Mida toob aasta uus?

Selleks, et ennustada, tuleb osata märke lugeda. Oleme noppinud üles möödunud aastast kõige olulisemad märksõnad, millega alanud aastal jõudsalt edasi liigume.

Sõna saavad juhatuse esimees Priit Sarapuu, personalidirektor Irene Metsis, sularahadivisjoni direktor Peeter Torim, äriarenduse ja infotehnoloogia divisjoni direktor Avo Kask, turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson ja kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

Äriarenduse ja infotehnoloogia divisjon muutis töökorraldust

G4S gruppi kuulunud Ühisteenustel uus omanik Jaanuaris allkirjastasid AS G4S Baltics ja OÜ UG Investeeringud lepingu, mille kohaselt müüb G4S 100% ASi Ühisteenuste aktsiatest. Tehingu tulemusena on edaspidi Ühisteenustel uus omanik.

Priit Sarapuu: „Oleme Ühisteenustes järjepidevalt uuenduslikesse tehnoloogiatesse investeerinud ja ehitanud sellest tugeva ettevõtte.

Otsustasime nüüd omanikega sellest ärist väljuda, et G4S saaks keskenduda oma põhitegevusele, milleks on turva- ja tuleohutusteenuste ning sularahateenuste pakkumine.“

Priit Sarapuu

|6| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

Alates jaanuarist muutus äriarenduse ja infotehnoloogia divisjoni töökorraldus. Muudatuse tulemusena on iga äriüksuse jaoks oma arendusjuht, kes keskendub konkreetse valdkonna toodete, teenuste ja IT-lahenduste arendamisele. Selliste muudatustega soovime pakkuda paremat teenust ja muuta rollid selgemaks, et igaühel oleks ettevõttes selge arusaam, kelle poole oma probleemiga esimesena minna. Selgem töökorraldus muudab lihtsamaks ka ettevõtte kui terviku tehnoloogiliste eesmärkide saavutamise.

Avo Kask: „Meie meeskonnaga on liitunud väga suurte kogemustega baasteenuste arendusjuht Andres Peiker. Täna viib ta ennast veel meie IT-süsteemidega põhjalikumalt kurssi, aga õige pea on oodata plaane edasiseks. Lisaks oleme otsimas kaht arendusjuhti, sularahateenustele ja turvatehnikale. Põhiline energia on praegu suunatud sellele, et anda äripoolele üle valmis arendatud tooted ja teenused. Värskeim näide on Nublu, aga ka pikalt meie divisjonis olnud nutikas, videoanalüütikaga Milestone videovalve lahendus. Igapäevaselt peaks neid teenuseid juhtima ja vajalikke ärilisi otsuseid tegema vastav äridivisjon. Äriarenduse ja IT divisjon pakub uusi arendusi ja loomulikult hoiab töökorras kogu tehnilist taristut, sealhulgas videovalve pakkumiseks. Nii muutub tööjaotus selgemaks ja meil on suurem võimekus arendada ettevõtte jaoks olulisi teenuseid ja tooteid.“ Avo Kask

Ida piirkonna rahatöötlus ühendati Lõuna omaga Kuna Jõhvis töödeldi alla kümne protsendi G4Si käideldavast sularahast ja rahatöötlusmahud on Ida-Virumaal jätkuvas langustrendis, otsustasime sealse sularahakeskuse sulgeda. Alates oktoobri keskpaigast tegutseb G4S Eesti kahe sularahakeskusega, millest üks asub Tallinnas ja teine Tartus.

Eesti väikest territooriumit arvesse võttes on see mõistlik samm olnud.

Peeter Torim: „Tartu sularahakeskuse töötajad on ääretult tublid olnud. Seda näitab Ida piirkonna klientide rahulolu. Me oleme suutnud kliendiga kokkulepitud teenuse mahtudest väga hästi kinni pidada, hoolimata sellest, et rahatöötlust enam Jõhvis ei ole.

Algus oli töötajatel ikka raske. Suurem koormus, uued kliendid ja rahavedajatele ka pikemad vahemaad. Selline muutus eeldab töötajatelt veel rohkem paindlikkust, et vajadusel näiteks ekspediitori rollist mündiliinile kohe appi minna, kui olukord seda nõuab. Samuti pidid tartlased harjuma sellega, et Ida piirkonna kliente tuleb teenindada valdavalt vene keeles.“ Peeter Torim

FOOKUSES 2019

Kiire tehnoloogia areng mõjutab kõiki Enamik äriettevõtteid sõltumata valdkonnast on aru saanud, et konkurentsieelise annab ses muutuvas maailmas teistest nutikam, kiirem ja leidlikum olemine. Tehnoloogiata ei saa kusagil hakkama, see pole enam ammu IT-valdkonna ja valitud isikute pärusmaa. Näiteks on muusikatööstuses võtnud võimu erinevad voogedastuskeskkonnad ning kui artistid ja plaadifirmad selle tehnoloogiaga ei arvesta ega seda enda kasuks tööle pane, siis „palka ei saa“. Moetööstus vaatab, kuidas nutikalt nutikaid rõivaid toota, toiduainetööstus peab muuhulgas arvestama, kuidas toota keskkonnasõbralikke innovatiivseid pakendeid. Tehnoloogiata ei saa hakkama ka turvaettevõttes. Mida teeme selleks meie?

Irene Metsis: „Esimene samm on ühtlustada ja arendada enda tehnoloogilisi kompetentse.

Arendades inimesi ja seeläbi organisatsiooni oleme eesseisvateks muutusteks paremini valmis ning saame ka edaspidi öelda, et just meie kujundame turvaturgu ja selle arengut tulevikuks. Arendamist vajavate kompetentside väljaselgitamiseks oleme ettevõttes eelmise aasta lõpust läbi viinud juhtidele seminare, mille tulemusena paneme kokku just meie arengut toetava kompetentsimudeli. Tehnoloogia kiire areng sunnib kõiki arenema ning muutus algab igast ühest endast. On vaja vaid julgust proovida ja astuda välja oma mugavustsoonist.“

Töövarjutamisest said kõik töötajad osa võtta Sügisel andsime esmakordselt kõikidele töötajatele võimaluse osaleda töövarjutamises. Kõigil, kes soovisid natuke rohkem aru saada teiste inimeste tööst meie ettevõttes, oli selleks võimalus sõltumata enda igapäevatööst G4Sis. Töövarjutamisel osales palju erinevaid inimesi, tagasiside oli väga positiivne.

Irene Metsis: „Töövarjutamine on olnud meie traditsioonide seas juba ligi 7 aastat ja kindlasti jätkame selle ettevõtmisega ka tulevikus. Töövarjutamine on üks viis parandada ettevõttesiseseid protsesse, parandada koostööd ja anda kõikidele töötajatele võimalus saada ise kogeda teiste ametite võlusid ja valusid. Tihti on nii, et kõrvaltvaataja näeb paremini kitsaskohti ja oskab teha ka häid ettepanekuid. Kui aga aastaid on töövarjudeks olnud juhid, siis nüüd on see võimalus kõikidel töötajatel. See on võimalus suurendada avatust ja tõsta töötajate teadlikkust meie erinevate ametikohta tööülesannetest .“

Irene Metsis

Aasta parimaid valisime ainult ja ainult siseveebis Esimest korda G4Si aasta parimate töötajate valimise ajaloos oli võimalik kõikidel töötajatel ise aasta parimate töötajate kandidaate esitada ja seejärel hääletada oma lemmiku poolt. Paljud on sellise muudatuse hästi vastu võtnud, kuna see on toonud välja inimesed, kelle head tööd lähemal seisvad kolleegid paremini märkavad. Alati ei pea korda saatma lausvägitegu, et silma paista, piisab igapäevasest tublist töössesuhtumisest ja teistele eeskujuks olemiseks. Teisalt on ka kriitikanooli tulnud. Üks, mis kindel, päris vanamoodi me teha ei soovi, vaid pigem valikuprotsessi uuendada.

Reimo Raja: „Nii palju avalikku tunnustust ja kiitust pole G4S töötajad teineteisele mitte kunagi varem jaganud. Ja see oligi uue valimissüsteemi kõige suurem võit. Seda kõike oli väga äge lugeda ja jagada. Samuti tõi hääletamine siseveebi hulga töötajaid, kes lisaks kolleegide toetamisele leidsid muudki kasulikku infot. Nagu iga uus lahendus, sai aga ka see teistmoodi lähenemine kriitikat. Võtame seda arvesse ja proovime juba selle aasta lõpus kandidaatide esitamise ja hääletamise paremaks teha. Kandidaatide esitamine ja hääletamine elektrooniliselt oli teadlik valik. Täna eeldame elementaarset arvutikasutusoskust ja uute veebikeskkondadega kohanemist igalt G4Si töötajalt, sest turvatöös läheb neid oskusi üha enam vaja. Kokkuvõttes ei olnud mitte kellelgi G4Sis piirangut oma kolleegi aasta parimaks esitamisel ja tema poolt hääletamisel.“ Reimo Raja

Tehnikute palgasüsteem muutus Alates novembrist muutus tehnikute palgasüsteem. Muudatuse peamine eesmärk oli muuta süsteem selgemaks ja motiveerivamaks nii tänaste kui ka võimalike uute töötajate jaoks. Kui varasemalt oli töötasu tükitöö põhine, siis nüüdsest moodustab peamise osa põhipalk, ent ka uue süsteemi järgi on võimalik lisa teenida lisa- ja tulemustasudega. Põhipalk lähtub töötajate tänastest tasemetest ja neid on nüüdsest neli: nooremtehnik, turvasüsteemide tehnik, IT ja turvasüsteemide tehnik, IT ja turvasüsteemide spetsialist. Tasemeid vaatab üle ja võimaliku tasemevahetuse otsustab kord aastas koos käiv turvatehnikadivisjoni osakonnajuhtide komisjon. Erandiks on nooremtehnik, kes kokkuleppel osakonnajuhiga võib järgmisele tasemele kiiremini jõuda.

Priit Orasson: „Palgareform on arutusel olnud juba varasemalt, kuid suurem vajadus uue palgasüsteemi järele kerkis üles pärast viimast rahulolu-uuringut. Töötajad vajasid suuremat selgust teenitud töötasu osas. Ka uusi töötajaid värvates oli raske rääkida kindlast töötasust, millega kandidaat saaks arvestada. Uut palgasüsteemi luues võtsime aluseks kolm eesmärki: (1) toetada ettevõtte tehnoloogiaäri kasvu, andes selgelt märku, mis meile kui tööandjale on oluline, (2) suurendada töötasusüsteemi selgust ja läbipaistvust ning (3) pakkuda töötajatele võimalusi tööalaseks arenguks. Tänaseks on enamik G4S tehnikuid kuupalgalised töötajad.

Praegu kehtivad tasemed ja töötasud panime paika eelmiste perioodide tulemustest lähtudes ja otseste juhtide hinnanguid arvestades. Kõigi tehnikutega viisime enne reformi läbi ka arenguvestlused.

Lisatasu on võimalik teenida näiteks tehniku kutsetunnistuse olemasolul või kokkulepitud perioodil uute töötajate juhendamisprogrammis osaledes. Tulemustasu alla kuuluvad näiteks soovitusindeksi kui meie põhilise kliendirahulolu mõõdiku ja teiste individuaalsete tulemusmõõdikute alusel makstavad tulemustasud. Tulemustasu maksmise aluseks on iga konkreetse tehniku töö tulemused. Sellise töökorralduse muudatusega seoses on kasvanud ka hooldus- ja paigaldusjuhtide roll oma inimeste juhtimisel ja nendele tööalaste eesmärkide seadmisel ja selgitamisel. Tehnikute tööaeg ja tehtav töö on ettevõttele väga väärtuslik ning soovime seda kasutada nii hästi kui võimalik, kindlustades selle eest ka konkurentsivõimelise töötasu.“

Priit Orasson

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

|7|

INIMESED

5 PÕLVKONDA

TEKST JA INFO: IRENE METSIS FOTO: ESME KASSAK

ikaid

G4Sis töötab aasta alguse seisuga 2327 inimest (sh Alarmtec). Number on viimastel aastatel püsinud samal tasemel, muutused tulenevad ühelt poolt suuremate objektide tulekust-minekust, teisalt tööturu olukorrast üldisemalt. Hästi iseloomustab meie tööperet tõik, et üheskoos töötab viis põlvkonda inimesi.

Kontsern G4S 01.01.2019 EESLIIN

2037

M

eie keskmine vanus kogu ettevõtte peale on 45,7.

Noorim G4Sikas on 19-aastane (nooremaid ei saa turvatöötajaks värvata) ja vanim üle 80-aastane. Selline vanusevahe ja nii palju erinevaid põlvkondi koos ühes ettevõttes tähendab, et peame suhtlemisel arvestama vägagi erinevate arusaamade ja ootustega, ühendavaks lüliks sama ettevõte, sama eesmärk. Eri põlvkondade inimestel on erinev kogemuste pagas, käitumine ja põhimõtted.

Seejuures ei kehti võrrand, et kõrgem vanus võrdub rohkem kogemusi, vaid üha enam põlvkonnad täiendavad üksteist, olgu teadmiste, maailmavaate või konkreetsete oskuste poolest.

ADMINISTRATSIOON 290

390 16% alla 1 aasta 854 36% üle 10 aasta

703 30% 1-5 aastat 380 17% 6-10 aastat

KES ME SIIS OLEME?

Kõige enam töötab meie organisatsioonis inimesi, kes puutuvad igapäevaselt

|8| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

Töötajate staaž

kliendiga kokku ehk eesliin. Neid on meil 87,3% kogu töötajaskonnast, sealhulgas 1731 turvatöötajat. Läbi aastate on püsinud G4Sis sama proportsioon meeste ja naiste vahel – mehi on 70% ja naisi 30%.

Naisi töötab väga erinevatel aladel, muist tõesti kontori poolel, ent samuti rahatöötluses, mehitatud valves, sh lennundusosakonnas, ja isegi patrullis. Eelmisel aastal oli kaks naisterahvast täiendamas ka meie tehnikute ridu.

VEERANDI JAGU UUSI TÖÖTAJAID

2018. aastal liitus meie tööperega 566 inimest, ära läks 620. Seda numbrit mõjutab muuhulgas üks suurem objekt, millel vahetus turvateenuse pakkuja. Voolavuse näitaja tõusis sellest tingitult aasta lõpuks näitajani 26,9% (eelmisel aastal 22%). Samas võib selles näha ka üha pingelisema tööturu mõjutusi.

INIMESED Uusi töötajaid leiame juurde avalike tööpakkumiste kaudu, aga ka kasutades soovitusvärbamist (kolleegid soovitasid tööle 138 uut töötajat – suur aitäh selle eest!) ja sihtotsingut. Kokku avaldasime 2018. aastal 764 tööpakkumist. Meie avaldatud tööpakkumisi vaadati CV Keskuse lehel 222 287 korda, kokku kandideeris meie töökohtadele 5400 kandidaati.

Värbamiskeskust G4Si peamajas külastas 947 inimest. Värbamisspetsialistide sõnul tuntakse enim huvi lennundusjulgestaja ameti vastu. Selleks, et mõista, kuidas uusi töötajaid kõnetada ning olemasolevaid hoida, tasub teada, millised on erinevate põlvkondade eripärad ning kuivõrd on need meie töötajaskonnas esindatud.

G4SIKAD PÕLVKONDADE JÄRGI Vaikne generatsioon. Sündinud enne 1946. aastat. Neid peetakse erapooletuks,

Y-generatsioon. Sündinud 1981– 1996, täna vanuses 22 kuni 36 aastat.

Nad soovivad piirideta karjääri ehk tööandjat, kes aitab neil nende unistusi ellu viia, samal ajal tegeleda kõige sellega, mis neid paelub. Oluline on väärushinnangute kokkusobivus. Nad on 24/7 võrgustunud, sotsiaalsemad, paindlikud ja ambitsioonikad. Ei taha lihtsalt tööl käia, vaid teha ägedaid asju. Jäigad struktuurid ja autoritaarsed bossid neile ei sobi.

Globaalse mõtlemisega, avatud. Oluline märksõna on tehnoloogia. G4Sis vanuses 22–39 aastat 747 inimest.

Z-generatsioon. Sündinud 1997– 2003, täna vanuses 15 kuni 21 aastat.

Need noored on sirgunud vabas riigis ja on suhtumisega, et kõik on võimalik, kui vaid tahta. Nad on geniaalsed ja võimekad, soovivad päästa maailma… Aga nad võivad olla ka keskendumisprobleemide-

puhul peetakse töötajat meeles staažimärgi ja kommikarbiga ning aasta alguses kutsutakse tänuüritusele, kus antakse üle ka kinkekaart. Kõige enam tähistati mullu 5 aasta tööjuubelit – 128 korral, 10 aasta juubel täitus 80 ja 15 aasta juubel 70 inimesel.

Ettevõttes on kõige rohkem 10 aastat või pikema staažiga töötajaid. Ühtlasi on kasvamas nende kolleegide arv, kes on G4Sile olnud pühendunud 20 aastat või veel kauem. Eelmisel aastal tähistasid 20 aasta tööjuubeli täitumist 41 ja veerandsaja aasta täitumist 13 kolleegi.

REKKAJUHIST JURISTINI

Paljusid G4Sikaid iseloomustab soov end pidevalt arendada. Aktiivselt täiendatakse end nii tööalaselt, võttes osa meie koolitustest, ent käiakse ka plaanitud kooliteed. Ikka ja jälle leitakse võimalus

326 14% põhiharidus

traditsiooniliseks. Nad austavad autoriteete ja peavad oluliseks, et töö saaks tehtud. On kannatlikud, peavad reeglitest kinni, ei karda rasket tööd. G4Sis vanuses 70+ aastat 95 inimest.

Babyboomers. Sündinud 1950. aastatel. Neid iseloomustab tugev tööeetika ja nad ootavad stabiilsust. Nii-öelda paber-pliiats inimesed. Väga optimistlikud ja usuvad, et kui endale eesmärke seada ja kõvasti tööd teha, siis on kõik võimalik.

Hindavad kõrgelt meeskonnatööd, kuid on valmis ka ohjad enda kätte võtma. G4Sis vanuses 50–69 aastat 939 inimest.

X-generatsioon. Sündinud 1960. ja 1970. aastatel. Nemad on juba arvuti-inimesed. Neid iseloomustab iseseisvus ja ettevõtlikkus. Karjääri näevad töö-õppimise-pere tervikuna. Pühendumise osas pigem ettevaatlikud, tiitlite ja auastmetega kinni neid ei hoia. Kohanevad hästi muutustega. G4Sis vanuses 40–49 aastat 445 inimest.

880 38% keskharidus

746 32% kutseharidus 375 16% kõrgharidus

Töötajate haridus

ga, kannatamatud, otsekohesed, haavatavad. Nad on „puutetundlike“ näppudega ehk läbi ja lõhki nutiseadmete kasutajad.

Nad ei otsi lihtsalt kohta, kus tööl käia, vaid oluline on vabadus ja asja mõttekus.

G4Sis praegu 101 inimest, lisaks puutume noortega suviti kokku töömalevas.

Allikas: Tiina Saar, Internet.

300 TÖÖJUUBELDAJAT

Igal aastal täitub ligikaudu 300 G4Sikal tööjuubel – 5, 10, 15, 20 või 25 aastat. Sel

töö kõrvalt keskharidus omandada, tasuta kõrghariduse tulekuga on kasvanud huvi ka ülikooli mineku vastu.

On neidki, kes teinud endale näiteks veoautoload või õppinud mõne muu lisaameti selgeks. Nii on elus valikuid rohkem. G4S on tihtipeale õpingute kõrval üks esimesi töökohti, kuhu hiljem moel või teisel tagasi võidakse jõuda, näiteks lisatööd G4S Staff ridades tehes.

SPORTLIKUD TÖÖTAJAD

G4S Spordiklubi liikmete arv on iga aasta kasvanud. Veebruari alguseks on end aktiveerinud üle 500 töötaja ning uusi liikmeid tuleb aina juurde. Spordiklubi liikmena saab kõigis suuremates asulates üle Eesti iga nädal ujuda ning ka jõusaalis käia. Spordiaastat alustame juba teist aastat vinge hokimatšiga!

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

|9|

SILMARING

Vingugaasiandurist argumenteeritult EHK MILLINE ON PARIM KOHT ANDURILE

AUTOR: KAAREL SIIMUT, KVARK JOONISED: KÄTLIN TEERN, KVARK FOTOD: SHUTTERSTOCK, G4S

Märtsis 2017 võeti vastu määrus, mis muutis kohustuslikuks vingugaasianduri olemasolu eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade.

Erinevate vingugaasiandurite paigaldusjuhistes ning ekspertide soovitustes on tihtipeale lahkhelid selle osas, kuhu andur paigaldada. Õigete juhiste saamiseks on oluline mõista vingugaasi ja õhu omadusi.

MIS ON VINGUGAAS?

Alustame ABC-st. Rahvasuus vingugaasiks kutsutava gaasi teaduslik nimetus on süsinikmonoksiid või ka süsinikoksiid.

Nagu nimigi vihjab, koosneb ta ühest süsiniku- ja ühest hapnikuaatomist, mistõttu on ta valemiks CO. Vingugaasi füüsikalised omadused sarnanevad väga õhu omadustega – nimelt on ta lõhnatu, värvitu ja maitsetu, kuid erinevalt õhust on tegemist inimestele ja paljudele teistele elusolenditele väga mürgise gaasiga.

CO molaarmass on 28,01 g/mol. Süsinikmonoksiid tekib mis tahes süsinikku si-

|10| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

saldavate ainete põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas ehk mittetäielikul põlemisel.

Selliseid aineid on väga palju, kuid levinuimateks on näiteks puit, majapidamisgaas (propaan) ja erinevad õlid.

MIDA TEEB VINGUMÜRGISTUS?

Teadagi põhjustab vingugaasi sissehingamine vingumürgistuse. Selle diagnoosimine on aga keeruline, sest sümptomid on sõltuvalt mürgistuse tõsidusest väga erinevad. Kerge mürgistus põhjustab iiveldust, peavalu ja muid kergele gripile

viitavaid sümptomeid. Seega võib inimestel eriti just talvel tihedama kütteperioodi ajal kergem vingumürgistus märkamata jääda, pidades sümptomite põhjustajaks külmetushaigust. Raskem mürgistus võib tekitada südame rütmihäireid, koomat, teadvusekaotust ja isegi surma.

Mürgistuse aste sõltub kahest tegurist – vingugaasi kontsentratsioonist õhus ning vingugaasiga saastunud õhus viibimise ajast. Mürgistuse põhjuseks on vingugaasi hapnikust eelistatum seostumine hemoglobiiniga. See on valk, millel on tähtis roll keha varustamisel hapniku-

SILMARING ga. Hemoglobiini leidub veres, täpsemalt punastes vererakkudes, ning ta seob oma pinnale hapnikumolekule, mis punaliblede koosseisus vereringe abil kehasse laiali transporditakse. Kui hemoglobiin puutub kokku vingugaasiga, tekib kompleksühend nimega karboksühemoglobiin, mille tekkimine võrreldes oksühemoglobiini (hemoglobiini ja hapniku kompleksühend) tekkega on ligi 250 korda eelistatum. Just see muudabki vingugaasi niivõrd ohtlikuks. Mürgistusest taastumine on suhteliselt aeglane protsess. Täielikuks taastumiseks peab viibima pikalt värske õhu käes, raskematel juhtudel manustatakse patsientidele puhast hapnikku. Vingugaasimürgistuse vältimiseks ja diagnoosimise lihtsustamiseks ongi vingugaasiandurid kohustuslikuks muudetud.

VINGUANDURI ERIPÄRAD

Andurile parima asukoha valimisel peab arvestama ka selle eripäradega. Laiemalt kasutatakse kolme erineva tööpõhimõttega sensorit – biomimeetiline, pooljuhtidel põhinev ning elektrokeemilisel elemendil põhinev. Enamik Eestis müüdavatest vingugaasianduritest töötavad elektrokeemilise elemendiga, mille tööpõhimõte on toodud joonisel 1.

Täiustatud sensoritel on lisaks töö- ja vastaselektroodile ka kolmas, võrdluselektrood, mille ülesanne on vähendada mõõteseadme näidu triivimist aja jooksul, parandades seeläbi täpsust ja seadme usaldusväärsust. Väga tähtis roll on sensoris ka tööelektroodi katval gaasifiltril, mis koosneb tavaliselt aktiivsöest. Filter seob enda pinnale peaaegu kõik segavad

gaasid, mistõttu on teiste gaaside poolt tekitatava müra intensiivsus vähemalt 10 korda madalam kui vingugaasi tekitatav signaal. Tegelikult ei seo aktiivsüsi ka vesinikku (H2), kuid seda Maa atmosfääri madalamates kihtides peaaegu ei leidu.

Seega tasuks vingugaasiandur paigaldada sellisesse paika, kuhu on saab vabalt ligi nii värske kui ka vingugaasiga saastunud õhk. Kindlasti ei tohiks anduri lähedal olla suuri gaasi liikumist oluliselt mõjutavaid asju, kuna nagu jooniselt 1 näeme, peab sensorini vingugaasi tuvastamiseks hõlpsasti pääsema õhuniiskus ja hapnik.

Samuti ei tasu andurit paigaldada nurka, sest nurkades on õhuringlus kehv. Üks tähtis tegur vingugaasiandurite kasutamisel on nende eluiga, mis tavaliselt on 5–10 aastat. Andurite eluiga piirab enim just gaasisensori vastupidavus, mis

Tähtsaimad komponendid vingugaasianduri sees: 1. SÜSINIKMONOKSIIDI SENSOR CO tuvastamiseks 2. ANDURI SIREEN, mis käivitub häire korral.

3. ANDURI TEST-NUPP, mille abil kontrollitakse anduri korrasolekut.

4. ANDURI SUMISTI, mis teeb häält näiteks patarei tühjenemise korral.

5. PATAREIKLEMMID. 6. VALGUSDIOOD häireolekust teavitamiseks.

7. OPTILINE KAMBER*, mille sees toimub suitsuosakeste tuvastamine.

8. GSM-ANTENN* 9. GSM MOODUL* infoedastuse tagamiseks. * GSM ühendus on G4S Nublu suitsu- ja vingugaasianduril.

Samuti pole tavaliselt CO anduritel suitsu tuvastamise võimekust.

Kuidas töötab vingugaasianduri sensor?

SENSOR: Tegemist on elektrokeemilise rakuga, mille ehitus on sarnane kütuseelemendi ehitusele.

Vingugaas siseneb toaõhuga AKTIIVSÜSI. Toimib gaasifiltrina.

TÖÖELEKTROOD. Sensori tähtsaim osa, kus toimub keemiline reaktsioon.

Elektrood on tehtud plaatinast, mis on reaktsiooni katalüsaatoriks.

VÕRDLUSELEKTROOD. Konstantse pingega elektrood, mille abil kontrollib elektroonika mõõtmise täpsust.

IOONE JUHTIV MEMBRAAN ehk keskkond, kus saavad ioonid vabalt liikuda. Näiteks väävelhape H2SO4.

JUHTELEKTROONIKA. Registreerib elektrivoolu suuruse.

SENSORI KORPUS

Joonis 1.Vingugaasianduri komponendid ja sensori tööpõhimõte.

VASTASELEKTROOD

AUK õhuhapniku ligipääsu jaoks vastaselektroodile.

SILMARING

Gaasi tihedus (kg/m3)

Vingugaas Niiske õhk Kuiv õhk

Temperatuur (°C) Joonis 2. Kuiva õhu, niiske õhu ja vingugaasi tiheduste sõltuvus temperatuurist. Niiske õhu graafikul kujutatakse 15°C juures veeauruga küllastunud õhku, mille temperatuuri ülejäänud punktide saamiseks vastavalt muudeti.

sõltub palju anduri töökeskkonna tingimustest. Ajaga muutuvad ebasobivaks eelkõige gaasifiltri, kuid ka elektroodide ja ioonjuhtiva membraani omadused, mistõttu peab anduri pärast tema eluea lõppu välja vahetama. Paljud andurid annavad oma eluea lõppemisest ka helisignaaliga märku.

ÕHU KEEMILINE KOOSTIS

Õhk on gaaside segu, mis koosneb umbes 78% ulatuses lämmastikust (N2), 21% hapnikust (O2) ja umbes 1% argoonist (Ar). Tegelikult on õhus veel näiteks

|12| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

0,04% süsinikdioksiidi (CO2) ja üliväikeses koguses muidki gaase. Teades õhu keemilist koostist, saame arvutada kuiva õhu keskmise molaarmassi, mis on 28,96 g/mol. Jah, justnimelt kuiva õhu molaarmass, sest ka õhu niiskusesisaldus mõjutab selle tihedust vähesel määral. Nimelt võib tunduda veidi vastuolulisena, et niiske õhu tihedus on madalam kui kuiva õhu tihedus. Selle põhjuseks on molaarmassi ja tiheduse seos – mida suurem on molaarmass seda suurem on ka tihedus.

Kui suurendada vee hulka õhus, siis õhu keskmine molaarmass langeb, sest vee

molaarmass on 18 g/mol ehk väiksem kui kuiva õhu oma. Joonisel 2 on toodud niiske ja kuiva õhu tiheduste võrdlus.

Gaaside liikumises mängib olulist rolli gaasi tihedus, mis sõltub peamiselt temperatuurist. Nagu näeme jooniselt 2, on kõikide gaaside tihedus kõrgemal temperatuuril madalam, kuna soojusliikumise tõttu vajavad gaasimolekulid rohkem ruumi ja nendevaheline kaugus suureneb.

Jooniselt näeme ka, et vingugaasi ja niiske õhu tiheduste vahe on väga väike, jäädes alla 3%. See erinevus ei ole piisavalt suur, et gaasid ajapikku kihtidesse jaotuksid, kuna soojusliikumine ületab muud gaasile mõjuvad jõud ja segab gaase pidevalt. Seega on ühtlase temperatuuriga ruumis vingugaas õhuga ühtlaselt segunenud ning peame anduri asukoha valimisel arvestama ka temperatuurierinevuste poolt tekitatud õhu liikumisega.

MILLISED SEADMED KUJUTAVAD ENDAST OHTU?

Enamiku vingugaasiga seotud õnnetusjuhtumitest põhjustavad seadmed, mida kasutatakse mingil moel õhu või vee soojendamiseks. Seadme riknemisel toimuva mittetäieliku põlemise tulemusel tekib vingugaas, mis seguneb kütteseadme läheduses oleva õhuga. Soojusvahetus voolistes (kõik gaasid ja veed) toimub peaasjalikult konvektsiooni teel. See tähendab,

SILMARING

Vingugaasiga saastatud õhk on tavaliselt esmalt kuum, mistõttu tõuseb ta ruumis võimalikult kõrgele. Seega saastuvad vingugaasiga esmalt toa kõrgemad ja soojemad õhukihid. et soojem gaas liigub väiksema tiheduse tõttu ülespoole ning külmem gaas surutakse allapoole. Näiteks ahjuküttega toas liigub soe õhk üles, surub külmema õhu alla ja tekitab ringprotsessi (joonis 3).

Vingugaasiga saastatud õhk on tavaliselt esmalt kuum, mistõttu tõuseb ta ruumis võimalikult kõrgele. Seega saastuvad vingugaasiga esmalt toa kõrgemad ja soojemad õhukihid ning ajapikku liigub vingugaasiga segunenud õhu front järjest allapoole. Kui toas leidub ka muid õhuringlust tekitavaid seadmeid nagu näiteks laeventilaator, võib vingugaasi segunemine õhuga toimuda kiiremini. Saame järeldada, et mida parem on toas õhuringlus, seda ühtlasem on vingugaasi kontsentratsioon erinevatel kõrgustel ja seda kiiremini jõuab vingugaas madalamatesse õhukihtidesse.

Joonis 3. Õhu soojenemise mehhanism kütteseadmega toas.

KÜLM ÕHK SURUTAKSE ALLA

SOE ÕHK TÕUSEB ÜLES

Kuhu vingugaasiandur paigaldada?

Eelnevatele teadmistele tuginedes saame väita, et vingugaasiandur tuleks igal juhul paigaldada lakke, eemale õhuringlust takistavatest objektidest ja nurkadest, sest: 1. Tavaliselt tekib vingugaas sellistes ruumides, kus on kuumi gaase eritavad küttevõi gaasiseadmed. Vingugaas seguneb sellises olukorras kuuma õhuga ja liigub lae alla.

Oluline on andurit mitte paigaldada otse seadme kohale, kuna vastasel juhul lüheneb anduri eluiga ja suureneb valehäirete oht.

2. Ilma gaasi- või kütteseadmeteta ruumis on vingugaas toaõhuga ühtlaselt segunenud, mistõttu ei oma vingugaasianduri paigaldamine seinale eeliseid lakke kinnitamise ees.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

|13|

AASTA TEGU

G4SI AASTA 2018 TEGU ON

NUBLU

turule toomine

Villu Õun, Tarmo Pärjala, Kristjan Mikk, Viljar Kont ja Priit Sarapuu.

Aasta teo auväärse tiitli nimel konkureerisid omavahel Nublu turuletoomine, Tallinna lennujaama Euroopa turvalisimaks kuulutamine ja eTehniku kasutuselevõtt koos e-aktidega. Aasta teo tiitli võitnud NUBLUt tõid kolleegid ka vabavastustena kandidaatide esitamise voorus kõige enam välja, mis tähendab, et G4Si uus teenus läheb väga paljudele meist korda.

TEKST: ESME KASSAK FOTO: EGERT KAMENIK

Aasta tegu NUBLU NUBLU teenus kujutab endast suitsu- ja vinguandurit, mis on ühendatud G4S juhtimiskeskusega. Teenus on taskukohane ning andurit on lihtne paigaldada. Häire korral reageerivad vastavalt olukorrale ja asukohale kas G4Si patrullid või G4S Eestiga koostööd tegevad vabatahtlikud päästjad. NUBLU turuletoomine on aidanud lisaks laiendada silmaringi, tõstatades küsimuse, mismoodi vingugaas levib ja kuhu paigaldatuna andurid selle kõige tõhusamalt avastavad. Jaan Rannapi loodud tegelase, tuletõrjekoera Nublu järgi nime saanud teenus sündis mitme osakonna tihedas koostöös ja see aitab Eestit turvalisemaks teha.

|14| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

AASTA TEGU

Aasta teo nominent: Tallinna lennujaama turvalisus

Mida G4Sikad Nublut aasta teo kandidaadiks esitades kirjutasid?

Tegu on väga ägeda toote ja lahendusega.

Super toode, mis muudab Eesti kodud turvalisemaks koostöös vaba tahtlike päästjatega.

Vajalik põhimõtteliselt igasse kodusse. Terve selle teenuse kontsept sioon näeb väga tore välja.

Inimestele eluks väga vajalik, et tunda turvaliselt ennast. Ehk aitab päästa mõned elud, mis siiani kaotsi läinud. Elu on väärtuslikum kui vara.

Uudne, meeldejääv ja tabav.

Muutis turvateenuse paljudele inimestele taskukohasemaks, aitab Eesti tuleohutumaks ja turvalise maks muuta.

Toode on ülihästi pakendatud, geniaalse nimega ja inimestel kenasti meelde jäänud. Üle tüki aja hea idee ja lahendus, lisaks vabatahtlike päästjate kaasa mine. Super abiline.

Kuidas Nublul läheb?

Alates detsembrist on Nublu kohta sõna aidanud levitada müügitiim kaubanduskeskustes üle Eesti, Narvast Pärnuni ja Haapsalust Tartuni, peagi ka saartel.

Meie koolitatud müügikonsultandid on lühikese ajaga jõudnud avardada kõvasti inimeste silmaringi. „Edu keskustes näitab, et inimeste teadlikkus vingugaasist ja selle levimisest on madal ning ainuüksi sellepärast on nad valmis müügikonsultandi juttu kuulama jääma ja ka teenust tellima,“ märkis turundusjuht Tarmo Pärjala. „See teema on ühiskonnas tähtis, problee-

mi teadvustatakse, aga seni ei olnud häid lahendusi. Nublu on uuenduslik suitsu- ja vinguandur, mille eeliseks on häire saatmine juhtimiskeskusesse ja seda on tagasisides meile ka välja toodud.“ Nublu tegelaskuju omakorda on hästi omaks võtnud nii suured kui väikesed.

Nublu sünni on suuresti võimalikuks teinud teenuste arendusjuhid Kristjan Mikk ja Viljar Kont, kuid abilisi oli teisigi. Nublu on osutunud oodatust (või siiski oodatult) populaarseks, mis on toonud palju tööd juurde. Uue, nutika suitsuja vinguanduri kõigi huvilisteni jõudmise eest hoolitsevad meie tublid klienditeenindajad, kelle käed-jalad on jõuludest saati olnud tööd täis – suur kummardus neile selle eest!

Aasta teo nominent: Tallinna lennujaam Euroopa turvalisim Tallinna Lennujaam kuulutati 2018. aastal Euroopa parimaks lennujaamaks kuni 5 miljoni reisijaga lennujaamade seas.

Selles mängis väga suurt rolli G4S Eesti lennundusjulgestuse tegevused. Viimase kahe aastaga on Tallinna Lennujaama reisijate arv kolmandiku võrra suurenenud ja jõudis aasta lõpus esmakordselt 3 miljoni reisijani. Euroopa Parima Lennujaama tiitel on tunnustus tervele G4Sile, sest vaatamata kõigi aegade suurimale reisijate arvule oleme suutnud tagada reisijate mugava ja sujuva teeninduse ning, mis peamine, luua tugevaima turvatunde Euroopas. Ka aasta jooksul rahvusvahelise lennujaamade ühenduse Airports Council International (ACI) läbiviidud reisijate rahulolu-uuringu tulemused olid lennujaama teenuse kvaliteedi tagasisidena uskumatult head.

Lennundusosakonna juht Kristjan Saarik avaldab hea töö eest tänu kõigile lennundusosakonna töötajatele: „2018. aasta oli üldiselt väga mahukas ning erakorraline aasta, millega pandi proovile lennujaama julgestusteenistuse professionaalsus ja võimekus. Väga hea meel on tõdeda, et kõik meie töötajad olid raskel ajal alati abivalmid. Raskustele vaatamata näen meie töötajate silmis sära ning suurt soovi midagi erakorralist hästi ära teha.

Suurte tegude ja edu võti on koostöö ning see on meil olnud suurepärane. Ühtsuses peitub jõud. Tänu teile oleme saanud reisijatelt sedavõrd positiivset tagasisidet ning saavutanud häid tulemusi reisijate turvalisust tagades Tallinna lennujaamas.

Tänan siiralt teid kõiki!“

Aasta teo nominent: eTehnik koos e-aktidega Tehnikute töövahendi eTehniku esmakordne kasutuselevõtt sai alguse 2017. aasta teises pooles, ent siis hõlmas lahendus vaid signaalide kontrollimist.

Tänaseks on see tahvlist ja igapäevatööd hõlbustavatest funktsioonidest koosnev lahendus kasutusel enamikul tehnikutest üle Eesti. Ehkki mõnigi võimalus on veel täiustamisel, on eelmisel aastal lisandunud elektroonilised aktid muutnud tehniku töö sõltumata piirkonnast ja töö iseloomust juba oluliselt kiiremaks ja ülevaatlikumaks. Tehnoloogia arenguga tuleb pidevalt kaasas käia ja nii on ka eTehnik jätkuvalt täienemas. Kindlasti ei saa ütelda, et see lahendus on nüüd täiesti valmis. Tänapäeval tuleb pidevalt ajaga kaasas käia ja lahendusi täiustama vastavalt oludele – tehnika uueneb ning ka vajadused võivad ajas muutuda. E-tehniku arendamisse on kõvasti panustanud meie tublid IT-professionaalid Toomas Altvee, Karel Niine ja Vahur Järve ning sisemise tellijana Viljar Vallner ja Andres Peilman.

Aasta teo nominent: E-tehnik koos e-aktidega

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

|15|

AASTA TEGIJA

Jevgeni Sokolov DETEKTIIVI HINGEGA TURVATÖÖTAJA

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: EGERT KAMENIK

Aasta tegija valimine on pea iga aasta pannud pead murdma, kuidas leida üles suurimad sangarid. Alati ei ole ette näidata elupäästmisi, küll aga tehakse igapäevaselt tublit tööd, mille eesmärgiks on ohu ennetamine. Seega küsisime teilt endilt, kes on te meelest aasta 2018 tegijad. Sõelale jäid Jevgeni Sokolov, Kalli Lomp ning tandem Jüri Lutsoja ja Kaupo Solom.

A

asta tegijana kuulutati 18. pealtnäha tühisena näivate juhtumite puhul üles leida terved mustrid. Olgu selle jaanuari tänuüritusel välja taga siis põhimõte vähimagi kahtluse korJevgeni Sokolov, kes sööbis ral kontrollida asjad üle või lihtsalt hea eelmisel aastal meie mällu nina. Eks kaubanduses töötav turvatöölojaalsuse musternäidisena. taja peagi olema hingelt pisut detektiiv ja Jevgeni oli 2016. aasta kevadest saati seda Jevgeni kohe kindlasti on. ametis Maximas objektijuhina. Kui aga Jevgeni terase silma alt ei pääse ei aasta lõpus G4Si ja Maxima koostöö lõppes ja Jevgenile pakuti kõrgema palgaga hooletuks muutuvad pikanäpumehed tööd nii kliendi kui ka konkurendi juures, ega ka kaupluse enda “loomingulised” otsustas Jevgeni G4Si edasi jääda, näidatöötajad. Ka pealtnäha pisivargus võib tes head eeskuju kogu turvameeskonnale. viia suuremate sulide tabamiseni, nagu “Maxima oli nende meeste jaoks esikinnitab Jevgeni kogemus. Näiteks märmene objekt üldse. Nad küsisid minu kas ta esmatarbekaupade riiulivahes käest nõu, mida edasi teha. Rääkisin, tükkideks rebitud triipkoodi. Tegu polnud küll kalli hinnaga, aga hinnalipik ei mida mina asjast arvan. G4S on usaldusväärne ettevõte, maksab palka kohe tehandnud talle ometi rahu. tud tööle järgneval kuul, samuti on kar“Lasime teha inventuuri ja asusime jäärivõimalused. varitsema. Tootele panime turvaeleMina olengi praegu Ükskord oli päeva mendiga kleepsu ja uute väljakutsete lõpp juba, kui leidsee juhataski meid ootel, seni olen tagasi Stockmannis, sin põrandalt kommipaberi. vargani,” jutustab kus ka varem olen Sealsamas nägin ka naist, kes Jevgeni. Selgus, et töötanud,” räägib seda kommi sõi. Kui ta kinni tegemist oli nii-öelda sarivargaga, kes Jevgeni. Tema pidasime, selgus, et oli ka sama toodet oli käikolleegid Artjom kosmeetikat varastanud.“ nud kindla regulaarMakarov, Oleg Fadejev ja Aleksandr susega näppamas Ikonnikov on praegu kõik ametis uues mitmes sama keti kaupluses. Hulgivargusena oli kahju mitusada eurot. Teine kaubanduskeskuses T1. Just nende meestega üheskoos pandi piir suurele hulgale drastiline juhtum oli, kuidas üks naisterahvas suures koguses imikutoitu varasvargustele. tas. Tänu selliste vargusmustrite avasHOIAB TURVATÖÖ MAINET tamistele on Jevgeni aidanud kliendil KÕRGEL saada tagasi väga suuri summasid, lisaks Jevgeni tõsine töössesuhtumine on aidanäitas ta varastele kätte oma koha. nud tõsta turvatöö mainet nii kaupluse „Turvatöötaja töö ongi detektiivitöö,“ tõdeb Jevgeni. „Igal hommikul külastajate kui ka töötajaskonna silmis. teen esimese asjana ringkäigu ja vaatan Tööpakkumine kliendilt on selge märk üle kõikvõimalikud tühjad pakendid ja tema tööga rahulolemisest. Mis siis teeb sildid. Korjan need üles ja tuvastan, milJevgeni töö nii heaks? Jevgeni oskab ka

|16| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

AASTA TEGIJA

Jevgenile anti tänuüritusel üle sert nüüdsest on taevas säramas üks ifikaat, mis tõendab, et temanimeline täht.

lega tegu, isegi kui toode maksab vaid 1 euro.“

KAUBANDUSOBJEKTIDE GURU

Jevgeni tuli G4Si tööle juba 11. juunil 2005, otse koolipingist. Ehkki ta lõpetas tehnikumi, tundub turvatöö talle siiani põnevam.

Nende 13 ja poole aasta jooksul on ta aidanud turvalisust tagada ning pikanäpumehi kinni nabida väga erinevates kauplusekettides ja kaubanduskeskustes. „Minu põhiobjekt on alati Stockmann olnud, aga kui mujal töökäsi puudu, siis aitan,“ ütleb ta.

Jevgeni on pärit Kohtla-Järvelt ning eesti keelegi sai suhu suuresti sel oma esimesel objektil.

Seljataga pea kõikide suuremate kaubandusobjektide “tuur”, võiks arvata, et Jevgeni toob lemmikuna nende seast välja mõne, kus parimad käega katsutavad tingimused.

Selgub aga, et talle meeldis kõige enam vabadus asju enda hea äranägemise (ja teadmiste-kogemuste) järgi korraldada Maxima objektijuhina Lasnamäel. „Alustada oli seal raske, kuid sain väga hea kogemuse. Mind usaldati palju ja selline iseseisev töötamine sobis mulle hästi. Lõpuks olin isegi natuke pettunud, kui Maxima meie alt ära läks,” tunnistab ta. Seda enam tuleb talle anda au otsuse eest jääda edasi G4Si.

ÕPETAJA HINGEGA

Praegu, mil töökoormus pisut väiksem, on Jevgeni asunud veeretama õpingumõtteid.

Siis kui ta omal ajal kooli lõpetas, tuli asuda raha teenima, aga praegu on kõrgharidus tasuta. „Meil oli kodus omal ajal suur vaidlus, kelleks ma võiksin õppida. Isa oli ohvitser ja vanaema õpetaja. Mina tahtsin ka õpetajaks saada,“ meenutab ta. Teiste juhendamine ja õpetamine meeldib talle ning heal meelel koolitab ta ka alati oma tiimis mehi-naisi välja. Enne koolitee uuesti jalge alla võtmist teeb Jevgeni esialgu eeltööd, mida ja kuhu õppima minna ning milliseid ettevalmistusi on tarvis teha.

Samas pole ta päris kaugele ka isast „kukkunud“, sest tedagi tõmbavad jõustruktuurid. Tulevikus tahaks ta oma panuse riigikaitsesse anda Kaitseliidu ridades. Vabal ajal meeldib Jevgenile raamatuid lugeda, kuid kindlasti mitte krimkasid, sest päriselus puutub ta selle teemaga niigi kokku. Rohkem huvitab teda ajalooline kirjandus, näiteks Afganistani sõja või II maailmasõja memuaarid, samuti klassikud nagu Puškin ja Lermontov.

Lisaks meeldib Jegvenile arvutimänge mängida. „See on selline teine maailm. Mängin läbi ja vaatan pigem sellise pilguga, mismoodi need maailmad üles on ehitatud,“ märgib ta. Hommikuti käib Jevgeni jooksmas, et end heas vormis hoida, sest kurikaeltel ei saa ju lasta eest ära joosta! Tulevikus tahaks Jevgeni airsofti ära proovida.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

|17|

AASTA TEGIJA

Kalli Lomp.

JEVGENI RÄÄGIB TURVATÖÖST

Vaata kõiki peomuljeid siseveebis!

Turvatöö on põnev „Tulin korraks ja hakkas meeldima.

See on ju huvitav ka! Oled nagu alligaator, kes varitseb ja „hüppab“ Kellele see töö sobib? Sõltub inimesest.

Inimene peab tegema tööd, mis talle meeldib. Kui töö talle ei meeldi, teeb ta seda lohakalt. Ise peab leidma, mis töö meeldib, ja siis seda tööd hästi tegema!“

Hea turvatöötaja on: 1. Alati tagasihoidlik.

2. Abivalmis.

3. Hea mäluga. (kõik tulevad tagasi!)

Kuidas keerulisi olukordi lahendada? „Põhiline on mitte provotseerida kedagi ise. Kui inimene istub rahulikult või isegi magab, aga kedagi ei sega, siis las ta olla seal. Nii kui teda puutud, võib ta muutuda ettearvamatuks ja võib tekkida konflikt. Samas pead olema valmis probleeme kiiresti lahendama ja vajadusel abi kutsuma.

Hinda olukorda õigesti. Agressiivse inimese peale ära karju, jää rahulikuks. Las tema ähvardab, aga samaga vastata ei tohi. Need on vaid sõnad. Ükskord pidasin kinni sellise eheda bandiidi, kes varastas odava konjaki.

Kuidas ta mind ähvardas! Kui ta mind järgmine kord nägi ja ära tundis, siis vabandas hoopis oma käitumise pärast.“

|18| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

Meelis Kalda.

Kalli Lomp, aasta 2018 rannavalvur ja aasta tegija nominent:

Meelis Kalda, aasta 2018 sportlane ja aasta heategija nominent:

„Seda on hea kuulda, et keegi on märganud mind. Eks tegelikult suurem osa ajast sai ka rannas viibitud. Iga minu vaba päev möödus suvel rannas. Seal sai inimesi kokku lapitud, lapsi otsitud, külastajaid korrale kutsutud. Kõige turvalisemalt tunnen ma end aga patrullautos. Ma ei tee midagi erilist, ma teen lihtsalt oma tööd. Tulen igal hommikul tööle, nägu naerul: „Tere hommikust, tüdrukud!“. Mis siis, et kõik mehed ümberringi. Nad on harjunud sellega, saavad naljast aru. Olla naine turvaettevõttes on nagu kingitus. Meid kantakse lausa kätel – kogu tähelepanu on sinul.“ Kalli kohta kirjutati siseveebis nii: „Ta on igal pool – olgu selleks Pärnu rannavalve, Stockmanni Hullud päevad, erinevad patrullpiirkonnad, ta on kõikjal ja alati varem kohal kui teised. Ma ei tea, kuidas ta seda oma pere kõrvalt jaksab, aga Kalli on Lääne piirkonnas patrullis, juhib suvel Pärnus rannavalvet ja osaleb G4S Staff üritustel turvatöötajana. Ning teeb seda kõike suure südamega ja väga hästi. Kui vaja, otsib rannavalvesse parimad vetelpäästjad , ja kui vaja, siis paneb purjus soomlased rannas paika.“

„Kui mälu alt ei vea, siis sain selle tiitli juba kolmas kord. Seekord teeb selle eriliseks, et kõigil oli võimalik ise esitada oma lemmikuid kandidaate. Ikka on hea, soe tunne tunnustust saada – tore, kui inimesed märkavad, käivad kaasas, teevad kaasa, külg külje kõrval toetavad ja annavad oma hääle ka. Kui nädalas korra-kaks saan sportimise ette võtta, siis on piisavalt. Mulle meeldib ka teisi innustada sportima, sest üksi pole ju mõtet vehelda, nagu üks tsitaat ütleb ühes filmis. Rõõmu teeb ka aasta heategija nominendiks esitamine. Heameel on olnud käia abiks loomaaias, toidupangas, lastekodus. Anda pigem rohkem kui ise tagasi saada, on hea tunne.“ Meelise kohta kirjutati siseveebis nii: „Osaleb pea kõigil spordiklubi võistlustel, korraldab ise võistlusi ja läbis Iron mani!

Jooksis maha kõik võimalikud maratonid ja tegi hullu triatloni takka. Mitte ainult ei käi trennis ja võistlustel, vaid korraldab ka. Meelis on just selline mees, kes teeb sporti mõnuga ning ka meelelahutuslikel spordiüritustel alati osalemas, kasvõi seelikus ja sukkpükstes kadrijooksul. Samuti aitab ta turvata paljusid spordiüritusi, eriti jalgpalli. Iga kord kui tema nime kuskilt loen, siis tunnen jälle rohkem huvi vastava spordiala vastu ning selle vastu kui palju üldse G4Sis on sportlasi.“

SISEINFO

Miks peaksin siseveebi kasutama?

TEKST: ESME KASSAK, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

Kohe alguses sellele küsimusele vastates võiks öelda, et ega töö sellest seisma jää, kui siseveebi ei külasta. Kui soovid aga rohkem teada ettevõttest, projektidest-üritustest ja oma kolleegidest, kellega koos on ühised suuremad või väiksemad eesmärgid täita, siis on siseveeb üsna vajalik kanal.

M

inu üks lemmiknäiteid, miks tasub uudiskirja teemadel silm peal hoida või vahepeal siseveebi kiigata, on seotud G4Si noorte töömalevaga. Kaks suve tagasi uuris kolleeg kontori poolelt, kuidas saaks lapse töömalevasse ja miks tema selle kohta midagi ei tea. Uudiskirjast oli kevadel üleskutse mitu korda läbi käinud, info oli ka siseveebis. Küsisingi alustuseks, et kas ta sisekanaleid kasutab. „Ei noh, mul ei ole seda vaja läinud,“ kostis aus vastus. Mina üksi kahjuks kõigini ei jõua… Leppisime kokku, et kui soovib lapse järgmine suvi malevasse saada, siis tasuks vähemalt märtsis sisekanaleid jälgida. Laps jõudiski eelmine suvi malevasse ning tegi ka väga head tööd.

Minu lemmikud siseveebis on kõiksugu kiitused ja äramärkimised. Hästi tore, kui ka töötajad ise jagavad meiega oma tähelepanekuid. See näitab, et ka teile endile lähevad kolleegide tublid teod korda.

Näiteks saabus just vihjete kaudu meile info Tarvo Räni tubli saavutuse kohta kikkpoksi EM-il ning Anu Lokke teenetemärgi saamise kohta Presidendilt. Suur tänu! Selliseid vihjeid ootame ka edaspidi.

Kõiki uue siseveebi võimalusi polegi me veel ära kasutanud ja mõned „tükid“ on ka lihvimisel. Õige pea on saamas korda avalehel olev „Hetkel oluline“ sektsioon, mis paljudes veebilehitsejates ei ole kahjuks klikitav. Hästi toimib Kalender, mis loodetavasti lahendab ära ka selle igivana probleemi, et inimesteni ei jõua info ühe või teise ürituse kohta. Täidame kalendrit nii operatiivselt kui võimalik – kohe, kui kas või kuupäev ainsana paigas, paneme info üles ja täiendame seda jooksvalt.

G4Si siseveeb numbrites Kasutajad. Uue siseveebi võtsime kasutusele eelmisel suvel ning sügisest alates vana lehekülge kasutada enam ei

saa. Kuna uues siseveebis on muutunud sisselogimise põhimõtted, siis selle avastamine ja enda kasutaja aktiveerimine käib siiani. Siseveebis on ligi 750 aktiveerunud kasutajat, neist umbes pooled on ka päriselt aktiivsed. Eriti aktiivselt tuli kasutajaid juurde detsembris, mil toimus G4Si aasta parimate töötajate kandidaatide esitamine ja valimine.

Rekordpäev. Kõige rekordilisem siseveebi kasutamine jääb tänase seisuga üsna ootuspäraselt aasta parimate üritusele järgnenud kolmapäeva (uudiskirja päev), 23. jaanuari. Sooviti teada, kes pälvisid aasta parima töötaja tiitli või teenetemärgi, ning mõistagi pilte näha.

Iganädalaselt on ka siseveebi kasutus kõige agaram nädala keskel, mil läheb välja uudiskiri. Aga külastatakse ka muul ajal. Just tänu tublidele kasutajatele tuli jaanuari alguses ruttu välja, et arendajal oli kogemata peale läinud kaheastmeline sisselogimine. „Kurb… Mulle meeldib väga seal aega veeta ja lugeda. Jään ootama lihtsamat varianti,“ kirjutas meile üks kolleegidest. Õnneks saime ruttu korda.

Populaarne. Statistika järgi on enim külastatavad alajaotused Uudised, Tööalane info ja Pildid, aga ka tööpakkumisi jälgitakse ning koolituse info on oluline.

Enim huvi pakkunud lehed viimase 4 kuu jooksul: 1-2. Parimate töötajate kandidaatide

tutvustus ja hääletamine 3.

2018. aasta parimad töötajad 4.–6. Pildigalerii: Esimesed peo

muljed, Töövarjukuu, Fotosein 7.

Spordiklubiga liitumine 8.

Uudis aasta tegija ja teo võitjate

kohta 9.

III kvartali parimate töötajate

tunnustamine 10. Tuleviku Tegija 3. lend alustas

MINISPIKKER: Kuidas pääsen siseveebi?

1. Siseveebi aadress: siseveeb.g4s.ee.

2. Sinu kasutaja on töömeil kujul eesnimi.perenimi@ee.g4s.com või eesnimi. perenimi@net.g4s.ee (meile saad lugeda aadressilt epost.g4s.ee).

3. Esimesel sisselogimisel väljastpoolt sisevõrku (ehk mitte kontoris olles) tuleb endale ise panna salasõna.

Selleks klikka lingil „Küsi uus parool“.

Sisesta töömeili aadress.

4. Kõik juhised saadetakse töömeilile või aadressile, kuhu töömeil on suunatud. Saad kirja teemaga „[G4S siseveeb] Parool muudetud“. Kliki selles kirjas kõige alumist linki.

5. Salasõna vahetuseks avaneb eraldi aken, kustuta eest ära vaikimisi antud numbrite-tähtede kombinatsioon ja löö sisse uus salasõna. Logi sisse. Kui salasõna vahetamise leht ei avane, vaid saad hoopis veateate, siis on parooli vahetamise link kopeeritud vigaselt (see võib ka tuleneda veebilehitsejast või meiliprogrammist).

Proovi uuesti nii, et kopeerid lingi käsitsi veebilehitseja aadressiribale (kui lingi ees või järel on nt nurksulud, siis neid ei tohiks kaasa kopeerida, kui aadress läheb kahele reale, veendu, et kogu aadress saab kopeeritud, mitte vaid ühel real olev osa).

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

|19|

HOROSKOOP

Igaüks on oma õnne sepp Inimesed usuvad erinevatesse asjadesse. Kes usub iseendasse, kes otsib juhatust märkidest ja kes vaatab taevatähti. Otsustasime meiegi pisut mediteerida ja vaadata, millist nõu alanud aastal erinevatele tähemärkidele jagatakse. 5. veebruaril algas Hiina kalendri järgi Kollase Maa Sea aasta. Siga on sõbralik ja heatahtlik loom ning seda võib oodata ka uue aasta suhetest.

SÕNN Võiks arvata, et tuleb sea moodi rahulik aasta, aga seda mitte sinu jaoks! Mida sa ka ette ei võtaks, õnnestub, kui see endale vähegi korda läheb. Seega mõtle hoolikalt järele, kuhu oma jõuvarud suunad! Samas ära unusta, et töö pole jänes, kes eest ära lippab. Leia aega ka meelipaitavaks puhkuseks. Kui vaim vilgas, siis ka keha terve. #tervis #tublitöö #puhkus

KAKSIKUD

JÄÄR On saabunud aeg oma mõtted teoks teha. Kõik, mille seni oled pannud tallele, et küll jõuab või mis nüüd mina, tuleks vaka alt välja otsida. Ja kui ise hakkama ei saa, siis kutsu sõbrad appi. Oma säravate ideede elluviimiseks tuleb võib-olla ka koolipinki istuda – enesearenguks ei ole iial hilja! Mine tea, ehk avaneb tänu uutele tarkustele võimalus ka lisa teenimiseks. #g4sstaff #koolitus #heaidee

Võimalusi on alanud aastal palju, ole vaid osavnäpp ja püüa kinni. Harjutada saad selleks näiteks G4S Spordiklubi sulgpallitrennis või lauajalgpalli mängides. Kasuta rohkem teatrimaski ülespoole suurnurkadega nägu ning sind saadab edu nii isiklikes kui ka töösuhetes. See, mida välja kiirgad, tuleb vastu tagasi. #g4sspordiklubi #edu #raha

LÕVI VÄHK Kui ka tuleb aasta jooksul ette keerukaid momente, saad nendega varem või hiljem hakkama. Vahel võib olla taktikaliselt tark mõte tagurpidi käik sisse lükata, ent üldiselt saab probleemidest jagu ikka siis, kui neile julgelt silma vaadata. Ole avatud uuele ja tule urust välja, just nii jõuad soovitud sihini. Suhtlemist tuleb palju, kuid ära unusta ka ennast ja oma soove. #julgus #suhted #innovatsioon

|20| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

Laias laastus tuleb hea aasta, ent kohati võid liiga rutakas olla. Tead väga hästi, mida ja miks teed, kuid enne lõpliku otsuse langetamist tasub kümneni lugeda. Suvel võib sind ahvatleda üks lisatöö, mida vastu võttes tuleb endal teha hoolikas kodutöö. Kui liiga hästi hakkab minema, võid tunda kadedusenoote õhus, aga las need helisevad omaette. #g4sstaff #minukarjäär

HOROSKOOP

NEITSI Kui oled usin, siis on oodata head aastat. Ole vaid ise valvas ja kõik ägedad väljakutsed leiavad su üles.

Laisklemiseks pole sel aastal mahti või kui, siis ainult väga nutikalt asju ajades.

Võib juhtuda, et töö- või hoopis eraasjad viivad sind lennureisile. Ära pabista, sest sinu eest on valvel G4S. Kolleegidel on oma töö sama hästi käpas kui Neitsil koristamine. #virkjakraps #nutikus #lennujulgestaja

KAALUD Sind tabab õnn, kui õnnele võimaluse annad. Elu on täis valikuid, mõni parem kui teine. Valimata jätmine on enamasti halvim valik. Ole mees (või naine) ja otsusta, kus vaja! Rahaasjad on üldiselt korras, aga rikkus jõuab sinuni teisel kujul. Võta vastu teele sattuvad seiklused, mis sind hindamatute kogemuste võrra rikastavad. #g4sspordiklubi #g4sstaff

SKORPION Taltsuta oma teravat keelt, siis hoiad probleemid ära. Vahel kulub marjaks hoopiski kõrvu teritada ja teisi kuulata. Rahaasjadega probleeme ei tule, kui raha lendu ei lase. Kui ikka väga üle keeb, siis mine loodusesse, nutiseadmed jäta koju, kompassist piisab. Väljaspool linnakära on hea akusid laadida. Pärast jaksad paremini ka oma eesmärkide suunas rühkida. #loodus #g4sspordiklubi

AMBUR Nüüd on aeg iseenda jaoks. Saad lõpuks tegeleda asjadega, mida oled alati tahtnud või mis saatuse vingerpussi tõttu on pooleli jäänud. Võid uuesti kooli sattuda, ehk hoopis õpetama? Ka suheterindel hakkab paremini minema, oluline on, et oleksid nii enda kui ka teiste vastu aus. Kui oled jätnud sportimise unarusse, siis on viimane aeg leida ala, mis vaimu turgutab. #aegendale #suhted #g4sspordiklubi

VEEVALAJA KALJUKITS Sul on hea idee, aga ei tea, kuidas seda ellu viia? Alanud aasta pakub rohkelt võimalusi oma mõtete teoks tegemisel.

Samuti võid hüva nõu headelt kolleegidelt küsida, näiteks siseveebi foorumis. Ehk järgmise aasta innovatsiooniauhind on sinu!? Ükski kalju pole sel aastal su jaoks ületamatu. Kui oled valmis pingutama, saab su töö väärika tasu. #innovatsioon #sport

Kui oled julge, siis on oodata igasugu põnevaid asju. Kas näiteks koera võtmise peale oled mõelnud? Kui see on siiski võimatu, võid alustuseks Nublu tellida, sest isegi Veevalaja kodu vajab tule eest kaitset. Nii võid rahulikuma meelega ka rännakuid laia maailma ette võtta. Ära unusta ka head kehalist vormi – kui jõusaal ei sobi, siis käi näiteks 10 000 sammu päevas. #nublu #käiterviseks

KALAD Tuleb väga edukas aasta, ainult peitu ei tohi pugeda, muidu ei leia õnn sind üles. Kõik, mida puudutad, muutub vaat et kullaks. Seega, mõtle hoolikalt järele, mida soovid aastalt 2019. Oma töö vilju maitstes ära unusta endast väetimaid ja tee aasta jooksul vähemalt üks heategu – see ei pea tingimata rahaline olema, võid ka ise käed külge lüüa mõnes projektis. #heategu #õnn #töö

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

|21|

KOOLITUS

Tutvu koolituskalendriga siseveebis: siseveeb.g4s.ee/koolitus/koolitusplaan/

Koolitamist alusta iseendast Enesearendamine on pidevalt muutuvas maailmas üha vältimatum. Täiendkoolitustest osavõtmine teeb töötaja konkurentsivõimelisemaks mitte üksnes selle ettevõtte jaoks, vaid ka laiemalt. Loodetavasti leiab igaüks meie koolitustelt midagi kasulikku, mida nii tööl kui ka eraelus kasutada.

A

rvatakse, et täiskasvanueas on õppimisvõime madalam kui lastel või noortel. Tegelikult on uuringud tõestanud, et inimese intellektuaalsed võimed kasvavad 25. eluaastani ja jäävad seejärel püsima. Vanusest enam mõjutab õppimist varasem õpikogemus. Kui ka on olnud kehvemaid mälestusi õppimisest, siis on viimane aeg anda endale võimalus uusi ja positiivseid kogemusi asemele ammutada. Õppimise teeb kasutoovaks ennekõike osaleja enda huvi ja aktiivsus, raske on õpetada neid, kes uusi teadmisi-kogemusi ei soovi.

Samas tasub teada mõningaid täiskasvanueas õppimise iseärasusi. Esiteks, kui tarkuste omandamise vilumus vanusega langebki, siis seda pigem seoses elustiili muutumisega, mitte vanusega. Kui vahepeal pole olnud vaja midagi uut õppida, võib teadmiste omandamine esiti keerukas tunduda. Teisalt suureneb ajaga kogemustepagas, samuti paraneb kriitilise mõtlemise võime ja probleemide lahendamise oskus. Täiskasvanu soovib aru saada ja ise lahenduse leidmisel kaasa mõelda. See muudab õppimise sisukamaks ja praktilisemaks.

Oma selle aastases täiendkoolituskavas püüame rohkem arvestada meie töötajaskonna vajaduste ja soovidega. Koolitused pakuvad praktilisi tööriistu ning teadmisi ja oskusi igapäevastes töösituatsioonides enesekindluse tõstmiseks. Koolitusgrupid on väiksemad, mis võimaldab paremini praktiliste oskuste omandamist ja individuaalset lähenemist. Samal põhjusel on osad turvatöötajate koolitused objektipõhised.

|22| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

Hea tava dilemmad Hea tava dilemmade koolitusi oleme teinud juba mitu aastat ning tänavu on fookuses piirkonna patrullüksused, tehnikud ja jätkuvalt turvatöötajad. Dilemma-koolitused on aktiivsed arutelud, kus väikestes gruppides vahetatakse mõtteid käitumisviiside üle erinevates elulistes olukordades. Koolituse käigus õpitakse oma arvamust avaldama ja seda põhjendama, teisi kuulama ning meeskonnatööd tegema.

Koolituspäeva teises osas tehakse praktilisi harjutusi, et iseendast paremini aru saada ning oma elus paremini sihte seada.

Täiendkoolitused suhtlemisoskusest kuni tehnikatarkusteni Oma kindel koht on kalendris tehnilistel koolitustel valveseadmetest ja tuleohutussüsteemidest ning praktilisel esmaabi koolitusel. Suhtlemisoskusi saab arendada väikestes suhtlemistreeningu gruppides või meeskonnatöö koolitustel. Kuna ohutus on meie ettevõttes väga oluline, siis oleme tellinud tööohutuse koolituse ühelt selle ala parimalt koolitajalt, kes suudab pealtnäha ehk igavana tunduva teema väga eluliseks ja huvitaks teha. Enamik koolitusi on nii eesti kui vene keeles.

Enesekaitse ja situatsioonikoolitused Esmakordselt pakume sel aastal enesekaitsetreeninguid ka lennujulgestustöötajatel. Üks koolitusgrupp käib koos kolmel korral kolm tundi järjest. Kui keegi veel tunneb, et tahaks nendel treeningutel osaleda, siis andke julgesti oma juhile märku. Kui kevadistesse gruppidesse ei mahu, siis sügisel

TEKST: ANU STAMBERG, KOOLITUSJUHT FOTOD: ESME KASSAK

on tulemas veel gruppe, kus on kõigi soovijate jaoks ruumi.

Patrulli täiendkoolitusi hakkavad läbi viima meie oma töötajatest instruktorid.

Instruktoriteks on patrullteenistuse turvajuhid ja päevnikud, kes on saanud vastava väljaõppe politsei instruktorite õppejõududelt. See annab tulevikus võimaluse treeninguid läbi viia aastaringselt ning keskenduda täpselt meie töö eripärast tulenevatele vajadustele.

Samuti viime sellest aastast meie enda koolitusruumis läbi turvataktika koolitust, kus õpe toimub läbi praktiliste situatsioonülesannete ja arutelude. Kes tunneb, et vajab Logini seadme paremaks kasutamiseks lisateavet, andke oma juhile märku – ka need koolitused on plaan koolituskavasse lisada.

Õpime juhtima 2019. aastal on fookuses juhtimise teema.

Oleme sõnastamas G4Si kriitilisi juhtimiskompetentse ja käivitame alates kevadest juhtidele koolitusgrupid.

Meie meeskond on täpselt nii tugev, kui on tema kõige nõrgem lüli. Igaüks saab panustada, nii, et nõrgemaid lülisid ei oleks.

Loodame siiralt, et igaüks leiab koolituskavast enda jaoks selle miski, mis just tema isikliku arengu seisukohast on motiveeriv ja vajalik.

Lõpetuseks tänan kõiki meie ettevõtte sisekoolitajaid, kes on oma teadmiste ja oskuste jagamisega andnud hindamatu panuse töötajate arendamisse. Suur tänu teile ja jaksu ka edaspidi selle tänuväärse töö tegemiseks!

Kui Sul on koolitusteemade osas küsimusi või ettepanekuid, siis helista tel 651 1788 või kirjuta anu.stamberg@ee.g4s.com.

Teeme koos koolitused huvitavaks!

KOOLITUS

Kuupäev

Koolituse nimetus

Sihtgrupp

Maht

Toimumiskoht

Registreerimine

VEEBRUAR 05.02, 19.02, 05.03

Turvatöötajate täiendkoolitus: praktiline enesekaitsetreening

Lennundusjulgestustöötajad ja Põhja piirkonna turvatöötajad

3x3

Korrus 3, Veerenni 29a–11, Tallinn

Turvajuht

13.02

Partullteenistuse täiendkoolitus: turvataktika praktiline koolitus

Põhja piirkonna patrullteenistus

8

Korrus 3, Veerenni 29a–11, Tallinn

Turvajuht

13.02

Patrullteenistuse täiendkoolitus: ohutu- ja libedasõit

Lõuna piirkonna patrullteenistus

6

Teooria: Riia 10, Tartu; Praktika: Raadi libedarada

Turvajuht

Lõuna piirkonna turvatöötajad

8

Domus Dorpatensis, Raekoja plats 1/Ülikooli 7, Tartu

Turvajuht

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

AS G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus " Meistriklass"

Turvajuht

13.02 13.02

Turvatöötajate täiendkoolitus: suhtlemistreening ja tööprotsessid Turvatöötajate täiendkoolitus: hea tava foorum ja enesemotsivatsiooni koolitus

18.–20.02

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundusjulgestustöötajad

25

G4S Eesti koolitusklass

Tauno Nugis

20.02

TTD täiendkoolitus: dilemmad ja elektriohutus

Lõuna piirkonna TTD

8

Tartu Loodusmaja, Lille 10, Tartu

Otsene juht

20.02

TTD täiendkoolitus: meeskonnatöö

Põhja piirkonna TTD

8

Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus

Otsene juht

21.02

TTD täiendkoolitus: meeskonnatöö

Põhja piirkonna TTD

8

Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus

Otsene juht

21.02

Turvatöötajate täiendkoolitus: päästeametiga koostöökoolitus

Ida piirkonna turvatöötajad

8

Virumaa Hostel, Kalevi 4, Kohtla Järve

Turvajuht

25.–27.02

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundusjulgestustöötajad

25

G4S Eesti koolitusklass

Tauno Nugis

1.03

Turvatöötajate täiendkoolitus: suhtlemistreening videoga

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

5.03

Tere tulemast G4S-i

Kõik uued töötajad

6

G4S Eesti koolitusklass

Personalispetsialist

05.–14.03

Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed

43

Eesti Turvaettevõtete Liit, Endla 16, Tallinn

Personalispetsialist

06.–08.03

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundusjulgestustöötajad

25

G4S Eesti koolitusklass

Tauno Nugis

12.03, 26.03, 09.04

Turvatöötajate täiendkoolitus: praktiline enesekaitsetreening

Lennundusjulgestustöötajad ja Põhja piirkonna turvatöötajad

3x3

Korrus 3, Veerenni 29a–11, Tallinn

Turvajuht

12.–13.03

TTD juhendajate koolitus

TTD töötajad

16

G4S Eesti koolitusklass

Indrek Sarjas

13.03

Patrullteenistuse täiendkoolitus: hea tava foorum ja turvataktika

Lõuna piirkonna patrullteenistus

8

Teaduskeskus AHHAA, ruum Apollo, Sadama 1, Tartu

Turvajuht

14.03

Turvatöötajate täiendkoolitus: suhtlemistreening ja tööprotsessid

Lõuna piirkonna turvatöötajad

8

Domus Dorpatensis, Raekoja plats 1/Ülikooli 7, Tartu

Turvajuht

14.–18.03

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundusjulgestustöötajad

25

G4S Eesti koolitusklass

Tauno Nugis

18.03

Patrullteenistuse täiendkoolitus: turvataktika praktiline koolitus

Põhja piirkonna patrullteenistus

8

Korrus 3, Veerenni 29a-11, Tallinn

Turvajuht

19.–29.03

Avsec/Basic 123 lennundusjulgestus baaskoolitus

Lennundusjulgestustöötajad

66

G4S Eesti koolitusklass

Tauno Nugis

20.03

TTD täiendkoolitus: dilemmad ja elektriohutus

Ida piirkonna TTD

8

Kersti Võlu Koolituskeskus, Kooli 7, Jõhvi

Otsene juht

26.03

Turvatöötajate täiendkoolitus: turvataktika ja seadusandlus

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

G4S Eesti koolitusklass

Turvajuht

MÄRTS

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (146)

|23|

GALERII

Galerii

Trummar Siim Koppel.

Priit Sarapuu tervitus.

18. jaanuaril toimus Eesti Rahva Muuseumis G4Si aasta 2018 parimate töötajate tänuüritus.

Rohkem pilte ja lisaks videoklippe leiad siseveebist!

FOTOD: EGERT KAMENIK

Kalli Lomp.

Elfrida Ajasta.

Ksenia Kiseljute.

Anatoli Maršalov.

Priit Orasson ja Allan Saluri.

Tule tööle lennundusjulgestajaks ja kohtud ägedate inimestega!

Kristel Saarm.

Juri Rõbnikov.

Juhtimiskeskus ja patrullteenistus.

Ekskursioon Eesti Rahva Muuseumis.

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor