Sensor oktoober/november 2018

G4S EESTI AJAKIRI

Oktoober-november 2018 | NR 5 (144)

FOOKUSES: TEHNOLOOGIA AVO KASK –

SPORTLIK TEHNOLOOGIAGURU

KUIDAS TÖÖD OHUTULT TEHA?

REPORTAAŽ

SAAREMAA RALLILT

Tere tulemast,

NUBLU!

PARIMAD

III KVARTALI PARIMAD TURVATÖÖTAJAD FOTOD: ESME KASSAK

26.

oktoobril tunnustasid valvedivisjon ja sularahadivisjon oma kvartali parimaid töötajaid Palmse mõisas Lääne-Virumaal.

Pärast parimate töötajate tänamise pidulikku osa kostitati tublisid kolleege suupistete ning tordiga, seejärel tutvuti lähemalt Lahemaa rahvuspargis asuva ühe kaunima mõisaga. Suur tänu!

Ants Leht.

Aivar Ottender.

VALVEDIVISJON Ants Leht Zoja Popova Tatjana Melnikova Sirje Mägi Urmas Välba Ingrid Jürimäe Heigo Ponn Signe Jaup Jan Jonas Bernhardt Aivar Ottender Marika Abner Artur Alasjärvi Nadezda Vinogradova Martin Ojakivi Egon Holger Erik Liinar Siim Kiisk Kaarel Risti Jevgeni Vjazkov Andrei Bitjakov Arvi Koovit Marlen Kori

Ida piirkonna turvatöötaja Ida piirkonna turvatöötaja Ida piirkonna turvatöötaja Lõuna piirkonna turvatöötaja Lõuna piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Lennundusosakonna turvatöötaja Lennundusosakonna turvatöötaja Lennundusosakonna turvatöötaja Patrullteenistuse turvatöötaja Patrullteenistuse turvatöötaja Patrullteenistuse turvatöötaja Juhtimiskeskuse turvatöötaja

SULARAHADIVISJON Tamur Värk Dmitri Jermolov Tatjana Papanova Darija Anohina

Põhja piirkonna rahavedaja Ida piirkonna rahavedaja Põhja piirkonna vanemkassiir Lõuna piirkonna vanemkassiir

Martin Ojakivi.

Parimate tänamine.

Ekskursioonil Palmse mõisas.

G4S Eesti III kvartali parimad töötajad Palmse mõisas.

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

Rohkem nutti!

SISUKORD 2 PARIMAD. III kvartali parimad 3 JUHTKIRI. Priit Sarapuu 4 UUDISED. Töövarjukuu. Spordiklubi

uus hooaeg. Tervitame uusi töötajaid

6 PERSOON. Avo Kask – äriarenduse ja

infotehnoloogia divisjoni sportlik direktor

9 TEHNOLOOGIA. Kuidas käia

kaasas tehnoloogia arengutega?

10 E-TEHNIK. Tehnikute abimees pakub rohkem võimalusi

11 KLIENDITEENINDUS. Millega tegeleb tehnilise toe osakond?

12 KAANELUGU. Kes või mis on NUBLU? 14 TÖÖOHUTUS. Mida saab igaüks ise teha, et hoida ära tööõnnetusi?

16 G4S STAFF. Kristi Ploom jagab Saaremaa ralli muljeid

18 KOOLITUS. 10 päevaga turvatöötajaks 19 OLE KURSIS. Kuidas töömeili ja siseveebi kasutada?

20 VARIA. Nuputa, 2 tilka vett.

SENSOR

Kolleegium:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Esme Kassak Reimo Raja Irene Metsis Priit Sarapuu Tarmo Pärjala Jana Palm Kristi Ploom

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900

A

astatega on Eestis kujunenud olukord, kus töötaja tuleks kanda punasesse raamatusse. Defitsiidi olemasolu ja süvenemise mõistmine paneb mõtlema. Peame muutuma – ümber mõtestama tulevikuvisiooni ja pikaajalised eesmärgid ning kohandama oma tööjõukeskset organisatsiooni vastavalt. Mida see tähendab? Oleme valikute ees, kas seista viimse meheni või käia koos tehnoloogia arenguga. Justnimelt käia, sest joosta me veel ei jõua. Selle nimel töö käib ja muutuste plaani on kavas tutvustada 2019. aasta alguses.

Sellest Sensorist leiab lood uuest Nublu suitsu- ja vinguandurist, eTehniku arengutest, intervjuu meie uue äriarenduse ja infotehnoloogia divisjoni direktori Avo Kasega ning Irene Metsise kirjutatud artikli tehnoloogiaga seotud oskuste ja teadmiste vajalikkusest täna ja tulevikus. Neid lugusid ühendav märksõna on tehnoloogia. Nii Avo kui Irene juhivad tähelepanu sellele, et ilma oskuseta tehnoloogiat kasutada tulevikus hakkama ei saa. Erinevate nutiseadmete kasutamisoskus on turvatöös muutumas sama elementaarseks kui suhtlemis- ja klienditeenindusoskus. Nagu viimased aastad G4Sis näitavad, tuleb erinevaid seadmeid ja keskkondi juurde. Kolm aastat on möödas ePatrulli kasutuselevõtust, järgnes G4S Login mehitatud valve turvatöötajatele ning turvatehnikud kasutavad eelmisest sügisest eTehniku lahendust, mida jätkuvalt täiendatakse. Äsja tõime turule suitsu- ja vinguanduri teenuse Nublu, mida saab tellida ainult veebist. Ka meie siseveeb on uus ja teistsugune. Loomulikult ei ole see kõik. Meie äriarenduse ja IT divisjonil on praegu töös 20 erinevat arendust.

Kõik need muutused ja arengud nõuavad meilt, turvatöötajatest juhtideni, suutlikkust kiirelt kohaneda ja õppida ning tahtmist ajaga kaasas käia. Oleme G4Sis asunud kaardistama neid tehnoloogiaalaseid oskusi ja tarkusi, mida meie ettevõttes tulevikus vaja oleks. Seejärel loome koolitusprogrammid, et G4Si töötajad saaksid vajalikud oskused omandada. Rõhutan siinkohal, et IT- ja tehnoloogiaalased oskused ei ole vajalikud ainult spetsialistidele, vaid ka juhtidele.

Suure ettevõttena saame areneda ainult siis, kui meil endal on tahtmist arendada iseennast, olla uuendusmeelsed ja uudishimulikud uute tehnoloogiliste arengute suhtes. Ühelt poolt aitab tehnoloogia meie kõigi elu paremaks ja mugavamaks muuta, teisest küljest sunnib ennast arendama, mis omakorda aitab vaimu erksana hoida ning ei luba manduva mugavuse rüppe langeda.

Rohkem nutti kulub meile kõigile ära. Alati!

PRIIT SARAPUU juhatuse esimees

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel: NUBLU Foto: Jana Palm

G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

|3|

UUDISED

Ühisteenuste kogutud trahvirahaga rajatakse Naistekliinikusse imetamisruum Kümme aastat beebisõbraliku haigla tiitlit kandnud Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) astus järgmise sammu haiglat külastavate emade heaks – naistekliinikusse ehitatakse vastuvõttu ootavatele emadele ja beebidele imetamisruum.

Selle ehitamist rahastab AS Ühisteenused, kes ITK territooriumil parkimiskorralduse eest vastutab.

Varasemalt on parkimistrahvidest kogunenud raha abil soetatud keskhaigla sünnitusmaja perepalatitesse uued vastsündinute voodid ning paigaldatud silmapolikliinikusse laste silmaarstide ootealale interaktiivne mängulaud.

Vabatahtlikud päästjad hakkavad G4S klientide tulekahjuteadetele sõitma

G4S alustas septembris koostööd vabatahtlike päästjatega. See tähendab, et G4S kliendi suitsuanduri häiresignaali võivad turvatöötaja asemel kontrollima minna hoopis vabatahtlikud tuletõrjujad. Samuti sai G4Sist vabatahtlikke päästjaid ühendava katusorganisatsiooni Päästeliidu suurtoetaja, et päästjatel oleks paremad võimalused kogukonna turvalisuse parandamiseks.

Kui G4S kliendi suitsu- ja vinguanduri Nublu edastab häireteate, siis saadab turvaettevõtte juhtimiskeskus lähedalasuva patrulli puudumisel olukorda kontrollima vabatahtlikud päästjad, kellega on sõlmitud selleks vastav leping. Turvaettevõte hüvitab vabatahtlikele väljasõiduga tekkivad kulud. „Eestit saabki turvalisemaks muuta igaühe kaasabil. Siin on üle saja vabatahtliku päästeseltsi, kes hoiavad oma kogukonna turvalisust ja G4Sil paikneb üle Eesti 75 patrulli. Koostöös suudame kiiremat abi pakkuda järjest rohkematele inimestele ja seda ka hajaasustusega piirkondades,“ ütles G4S Eesti juhatuse liige ja valvedivisjoni direktor Villu Õun.

Spordiklubi uus hooaeg alustas 1. oktoobrist alustas G4S Spordiklubi uus sisehooaeg. Jätkata saab pallitrennidega, minna jälle jõusaali ja ujuma.

Tutvu spordiklubi sportimisvõimalustega siseveebis või www.g4s.ee/sportimisvoimalused. Spordiklubi 24-7 Fitness võimaluste kasutamiseks tuleb uuesti end kasutajaks registreerida ja tellida klubikaart. Korvpallitrennid toimuvad nüüdsest neljapäeviti TTÜ Spordihoones – oled oodatud ühinema! Tartlased mängivad kossu Ülenurmel. Spordiklubi sisehooaeg kestab kuni mai lõpuni.

|4| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

G4Si rahaveoautosid täiendavad uued soomussõidukid G4S Eesti rahaveoautode parki täiendavad septembri algusest Volkswagen Crafter uusimad mudelid. G4Sil on olnud au kõige esimesena selle sõiduki parimad omadused järele proovida. Masinad on mõistagi varustatud kaasaegseima turvatehnoloogiaga, et transporditavad varad, raha ja väärisesemed, oleksid hästi kaitstud.

Keskhariduse nõue võib rikkuda lennundusjulgestaja põhiõigusi Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas põhiseadusega on kooskõlas nõue, et lennundusjulgestustöötajatel peab olema vähemalt keskharidus. Õiguskantsleri Ülle Madise hinnangul piirab lennundusseadusesse lisatud keskhariduse nõue lennundusjulgestaja ametikohal inimese põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

Keskhariduseta inimest ei tohi seaduse järgi lennundusjulgestajaks võtta, isegi kui too vastab kõigi muude omaduste poolest nõuetele ja sobib lennujulgestuse alal töötama. Õiguskantsler aga rõhutab, et keskharidus ei taga sobivaid isikuomadusi ja seetõttu on tegemist pelgalt formaalse lisanõudega. „On võimalik, et julgestusmeetmeid saab nõuetekohaselt kohaldada ka keskhariduseta, kuid vajaliku koolituse saanud inimene. Peale selle tuleb enne inimese töölevõtmist teha kindlaks tema oskused, teadmised ja sobivus sellele ametikohale,“ ütles Madise. Töötaja sobivust peab hindama ja kinnitama lennuamet, taustakontrolli teeb kaitsepolitseiamet.

Allikas: oiguskantsler.ee

UUDISED

Kas soovid oma lapsele G4Si jõulukinki?

November on töövarjukuu – kõik saavad osa võtta

G4Si töövarjupäev on kasvanud ja sel aastal on võimalik oma kolleege töövarjutada kõigil soovijatel, olgu huvipakkuv amet mõnel põneval objektil või kontori poolel. Selleks, et igaüks leiaks endale sobiva koha ja aja, oleme seadnud varjutamise ajaks terve kuu. Siseveebi kaudu avame peagi registreerimise erinevate objektide ja ametikohtade varjutamiseks. Kui sealt nimekirjast sobivat ei leia, siis anna oma soovist teada kommunikatsiooniosakonnale kysimused@ee.g4s.com. Samuti korraldame sel aastal töötajatele ekskursioonid Põhja piirkonna rahatöötluse osakonda ning juhtimiskeskusesse. Kui juhid käivad töövarjukuul varjutamas eelkõige eesliinitöötajaid ja erinevaid spetsialiste, siis „Tuleviku tegija“ programmis osalevad, juhiks pürgivad, töötajad varjutavad G4Si juhte.

Aasta lõpus muutub G4S personaliosakond paariks nädalaks päkapikukontoriks, kust väljastatakse jõulukinke G4Sikate lastele. Praegu on ideed juba praktiliselt koos ning koostöös turundusosakonna päkapikkudega käib tõsine töö.

Jõulukingid saavad kõigi töötajate (kui töötavad nii ema kui isa G4Sis, siis ikkagi üks kink lapse kohta) kuni 12-aastased (k.a) lapsed. Selleks, et Sinu laps saaks kingituse, peab personaliarvestuse osakonnal olema info lapse kohta. Selliste andmete edastamine on vabatahtlik. Kui soovid enda pere pisemad kirja panna või üle kontrollida, kas Su lapsed on kirjas, siis võta ühendust: personaliarvestus@ee.g4s.com.

Võta osa!

8. ja 15.11 kell 10-11 Ekskursioon Põhja piirkonna rahatöötlusesse, eelregistreerimine siseveebis või kysimused@ee.g4s.com 7.12 kell 13-16 Teeme head!

Toidukogumispäev Rocca al Mares, löö kampa kysimused@ee.g4s.com

Tervitame uusi töötajaid

Roger Kuura ja Villu Õun.

G4S Eesti tunnustas 12aastast elupäästjat teenetemärgiga

G4S tunnustas teenetemärgiga „Vapruse eest“ 12aastast elupäästjat Roger Kuurat, kes päästis juulikuus Viljandi järves uppumisohust 6aastase poisi. „Roger oli õige mees õigel hetkel õiges kohas,“ ütles G4S Eesti juhatuse liige Villu Õun. „Ta oskas ohtlikku olukorda märgata ja julges tegutseda. Aitäh sulle, Roger, sa oled elupäästja!“ Vapra tegutsemise eest tunnustas G4S noort elupäästjat teenetemärgiga „Vapruse eest“ ja kinkis spetsiaalselt temale disainitud G4S rannavalve teemalised elupäästja jalanõud, et noormees saaks alati abivajajale kiirelt appi tõtata.

Alates 24. septembrist töötab G4S Eesti Lääne piirkonnas müügijuhi-kliendihaldurina Terje Koikson. Terje on põline pärnakas, kes on Tallinna Majanduskoolis omandanud kõrghariduse ärijuhtimise alal. Varasemalt on Terje tegelenud nii väikeettevõtlusega kui ka töötanud kinnisvarafirmas sekretärina. Lisaks põhitööle on Terje sidunud end tänuväärse heategevusliku tööga, juhtides juba kolm aastat vabatahtlikkuse alusel Saagu Valgus Pärnumaad. Terje on aidanud korraldada jõulude ajal Pärnumaal elavatele puudust kannatavate perede lastele jõulukingitusi ja paljud muud vajalikku. Vabal ajal meeldib Terjele väga purjetada ja käsitöökaarte meisterdada.

G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

|5|

PERSOON

Avo Kask:

nutiseadmete kasutamisest pole kellelgi pääsu TEKST: REIMO RAJA FOTOD: G4S, ERAKOGU

Avo Kask on IT-firmades tippjuht olnud kokku 14 aastat. Septembrist liitus ta G4S Eestiga, et juhtida äriarenduse ja infotehnoloogia divisjoni. Avo peab kõigi Eesti juhtide puhul hädavajalikuks infosüsteemide ostmise ja arendamise oskust ning iga töötaja jaoks vältimatuks oskust kasutada mõnd nutiseadet.

Sul on muljetavaldav IT-firmade taust: CGI Estonia, Tieto Estonia, Hewlett-Packard OY Eesti Filiaal.

See on ülimalt atraktiivne tegevusvaldkond, ometi tulid Sa turvafirmasse.

Mulle tundus, et on aeg oma elus midagi muuta. Nagu mu karjäärist näha, siis olen teatud regulaarsusega ettevõtteid vahetanud. See on enamasti poolteadlik enda uude rolli viskamine, et end mugavusstsoonist välja tõsta ja tekitada vajadus uuesti pingutama hakata.

Ma ise ei ole IT-spetsialist, ehkki kunagi töötasin lühikest aega programmeerijana. Ühel hetkel otsustasin lihtsalt, et ei soovi olla spetsialist, vaid võtta juhi karjääri suuna. IT-s on väga põnev ja see on tõesti väga huvitav aeg olnud, aga samas võid olla tehnoloogiajuht ka väljaspool seda valdkonda. Minu jaoks on põnev näha, kuidas IT päriselt teistele majandusharudele saab kasuks olla. Olen kunagi ka

|6| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

PERSOON Tallinna Vees töötanud, sest tahtsin näha, kuidas IT toetab mõnd teist ärivaldkonda.

Olen IT-äris olnud järjest 13 aastat ja tahan nüüd näha seda teiselt poolt. Soovin muuta äri paremaks, kasutades oma vastavaid oskusi ja teadmisi.

Kuidas Sa tehnoloogia valdkonda sattusid?

Teadsin juba keskkooli ajal, õppides Rakveres, et lähen edasi Tippi (Tallinna Polütehniline Instituut, nüüd Tallinna Tehnikaülikool – R.R.), sest mu vend läks sinna. Tema oli mulle ses osas eeskuju.

Ma olin reaalainetes tugev ja mingi tehnikahuvi oli ka, nii ma siis mõtlesin, et mu eriala võiks elektroonikaga seotud olla. Automaatika tundus huvitav ja samas automaatikateaduskonna erialadest kõige üldisem. Nii asusingi Tallinna Tehnikaülikoolis automaatika eriala omandama.

Kooliajast on pärit ka Sinu armastus spordi vastu? Alles hiljaaegu alustasid Sa tennisega…

Rakveres oli kõige tähtsam spordiala võrkpall, meil tehti selle jaoks isegi eraldi spordiklass. Üheksa korda nädalas oli trenn, ilmselt seetõttu olime ka Eesti meistrid. Mul õnnestus pääseda ka Eesti noortekoondisesse (tänapäeval U16).

Tennist hakkasin mängima sõbra eeskujul, kes alustas ka vanemast peast, ehkki minust palju varem. Ta ütles, et võrkpalluri taustaga inimesel on kerge tennist mängida. Mulle tundus tennis piisavalt sportlik, samas vigastuste mõttes mitte nii riskantne kui näiteks korvpall.

Avo juhtimisel loodi elupäästev tarkvara • 2011–2018 CGI Estonia AS tegevjuht, juhatuse liige ja asepresident. CGI tegeleb rätsepatarkvara loomisega. Avo juhtimise all loodi seal Häirekeskuse GIS 112 tarkvara, mis positsioneerib hädaabinumbrile helistajat.

• 2009–2011 Tieto Estonia Eesti haru juht ja juhatuse liige • 2005–2011 Tieto Estonia Services OÜ tegevjuht ja juhatuse liige Tieto on täislahendusi pakkuv IT-ettevõte, mis muuhulgas on tegelenud ka sularahaautomaatide hoolduse korraldamisega.

• 2002–2004 Tallinna Vee IT-juht • 2000–2001 Trigger OÜ tegevjuht ja juhatuse liige

Avo üheks hobiks on purjetamine.

Kaua võrkpalli mängisid?

Ma lõpetasin üheksandas klassis. Õigemini tegin pausi ja siis hakkasin ülikooli teisel kursusel uuesti mängima ja mängisin 45. eluaastani. Vahepeal tegelesin orienteerumisega.

Mida võrkpall Sulle ellu kaasa andis?

Oskuse pingutada. Isegi siis, kui on tüütu ja igav ja enam ei viitsi, siiski edasi pingutada.

Lisaks oled pikalt tegelenud murdmaasuusatamisega.

Regulaarselt, iga talv. Tartu maraton on enam-vähem kindel. Kaks korda olen Vasaloppetil (maailma suurim suusamaraton, mis toimub Rootsis – R.R) ka käinud.

Minu kodust on valgustatud suusarada 500 meetri kaugusel. Talvedel, mil olen ette võtnud end paremasse vormi ajada, võib mind igasuguse ilmaga rajal näha.

Isegi siis, kui lund ei ole?

Peaaegu. Mul on tegelikult rullsuusad ka. Sellised suure rattaga, millega saab maastikul sõita.

Ja paadiga käid ka tihti sõitmas.

Jah, lihtsalt sõidan, kui on hea suvine ilm.

See on mul selline lapsepõlveunistuse moodi asi – tahtsin lapsena laevakapteniks saada. Ilmselt tuli see kaasa Pärnust, kust on mu vanemad pärit ja kus veetsin vanaema juures oma suved, läheduses meri ja jõgi. Nüüd on mul endalgi Pärnus korter ja käime perega seal tihti. Purjetanud olen ka, aga trennis ei ole käinud. See nõuab liiga sobivaid tingimusi. Pead ootama ilma, varustus peab käepärast olema. Väga tülikas hobi.

Olen IT-äris olnud järjest 13 aastat ja tahan nüüd näha seda teiselt poolt.

Soovin muuta äri paremaks, kasutades oma vastavaid oskusi ja teadmisi. Avo Kask Kuhu Sa G4Si tulles sattunud oled?

Väga toredasse ja huvitavasse firmasse.

Olen üllatunud, kui palju turvavaldkond on IT-ga seotud ja kui palju seda on tulevikus veel rohkem võimalik kasutada.

Kõrvalt vaadates võib ju tunduda, et kui tuled IT-st turvaärisse, siis mis siin ikka nii väga teha on. Tegelikult on just see huvitav, et siin on näha, kui palju on võimalik veel teha ja turgu muuta. See on põnev.

Kuidas Sa siis hakkad siin Eestit turvalisemaks tegema?

Inimesi jääb teenindusvaldkonnas järjest vähemaks ja uusi töötajaid on raske leida. Seega võib juhtuda, et inimesed peavad hakkama ümber õppima. Meie peaksime tehnoloogia abil vähendama inimtööd. Teine pool on leida areneva tehnoloogia abil järjest uusi lahendusi, millega inimese elu turvalisemaks muuta.

Nublu suitsu- ja vinguandur on üks hea näide. Tõenäoliselt on meil majas sees (andmebaasides) veelgi kasulikku infot, mille põhjal luua uusi teenuseid inimese turvalisuse parandamiseks.

Kuhu siis turvaturg liigub tulevikus?

Kui palju annab nutiseade sulle infot selle kohta, mis seisus inimene on? Kui palju saab nutiseadmele turvalisusega seotud teemasid üles ehitada? Videokaa-

G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

|7|

PERSOON meraid tuleb järjest juurde. Ka droon on kaamera. Võimalik, et ka isesõitvad autod tekitavad turvalisuse vaatest uue olukorra. Tehnoloogilised muutused kajastuvad moel või teisel ka turvaturul.

Kas need kergendavad või raskendavad turvalisuse tagamist, seda me veel ei tea.

Tehnoloogia areng maailmas on muljetavaldav ja meiegi G4Sis soovime juurutada uusimaid tehnoloogilisi lahendusi. Kuidas seda teha, kui osadel turvatöötajatel puudub elementaarne arvutikasutusoskus?

Kindlasti peame sellega tegelema! Ma oma võhiklikkuses kujutasin ette, et Eestis ei ole enam väga palju inimesi, kel puudub arvutikasutamise oskus. Isegi mu 80aastane ema suutis hakata internetipanka kasutama. Kui aga arvutikasutuse oskusi napib, siis pole muud varianti kui õpetada ja koolitada. See on vältimatu, et praktiliselt kõigil tekib ühel hetkel vajadus kasutada seadet, kus on mõni rakendus. Õnneks on aeg selle võrra edasi läinud, et kõik rakendused on muutunud kergemini kasutatavaks.

Mida siis soovitada?

Inimese areng tuleb enda soovist ja tahtest, keegi ei pane talle seda kulbiga pähe.

Soovitan hakata kasutama nii palju kui võimalik erinevaid seadmeid ja õppida selle pealt.

Barack Obama rääkis Nordic Business Forumil, et maailm muutub väga kiiresti, tehnoloogia areneb väga kiiresti. Kõik inimesed ei jõua aga nende muutustega nii kiirelt kohaneda ja see tekitab palju

rahulolematust ja ebavõrdsust ning lõhesid ühiskondades. Ka meie tahame ettevõttena kiirelt areneda, aga kuidas seda teha nii, et meie inimesed suudaksid muutuste tuules püsida?

Tuleb tasapisi julgustada inimesi erinevaid seadmeid ja rakendusi kasutama.

Kui inimene saab üle kartusest, kasutades telefonis mõnd rakendust, siis järgmise äpi kasutusele võtmine on juba palju kergem. Ma olen üsna veendunud, et tehnoloogia kasutamine massides hakkab tulevikus väljenduma kaasaskantavate ekraanide, mitte lauaarvuti kasutamises. Nutitelefon, tahvelarvuti või mõni muu ekraaniga seade on oma olemuselt juba tunduvalt lihtsam kui arvuti taga istumine ja klaviatuuri kasutamine. Ma arvan, et selliste seadmete kasutusharjumuse tekitamine on esimene samm tehnoloogiateadlikumaks muutmisel.

Kui igal mehitatud valve töötajal on kasutusel oma seade (näiteks G4S Login – R.R.), mille pealt ta midagi märgib, näiteks tööaja lõpus, et nüüd ta lõpetab ja ühtegi probleemi ei olnud, siis muutub see iseenesestmõistetavaks. Need ongi suhteliselt lihtsad asjad, mida inimestele kätte anda.

Siit lihtne soovitus – osta nuputelefoni asemel nutitelefon. See aitab tulevikus paremini uute töövahenditega kohaneda.

Absoluutselt!

Milline oled Sa juhina?

Meeskonnaga koostööd tegev ja koos konsensust otsiv juht. Mõni asi võib selle tõttu kauem aega võtta – ühise arusaama

Soovitan hakata kasutama nii palju kui võimalik erinevaid seadmeid ja õppida selle pealt. Avo Kask

Kõik juhid vajavad IT-oskusi Avo sõnul on infosüsteemide ostmise oskust ja arendamise põhimõtete tundmist vaja sõltumata ettevõttest täna kõigile Eesti juhtidele, kel IT-alane taust ja haridus puudub.

Keele ja arusaamise ühtlustamine on täna oluline. Ja ka vastupidi, IT-spetsialistid peavad õppima aru saama ärist. Kaks poolt peavad suutma läheneda teineteisele. „Täna on seal vahe vahel, kust maalt ühe kompetents algab ja teisel lõppeb. Sellest tulevadki need probleemid, kus IT-projektid ei õnnestu, sest üks pool ei saanud aru, mida ta teisele müüs või temalt ostis,“ rõhutas Avo. Ka G4Si juhtidele plaanitakse IT-süsteemide arendamise teemalisi koolitusi.

saavutamine ja otsuste tegemine. Teisest küljest on seda otsust lihtsam juurutada, kui kõigil on arusaam, et otsus on ühiselt tehtud. Samas olen oma elu jooksul pidanud palju ka kiirelt ja üksinda otsustama.

Olen õppinud seda tegema.

Kuidas Sina tegeled oma laste nutisõltuvusega?

Kasutame suhteliselt selgeid piiranguid.

Noorema peal kasutame tehnilisi piiranguid, vanema poisiga, kes on juba suhteliselt iseseisev, peame mõistlikke jutuajamisi sel teemal. Meil on kokkulepe, et lisaks koolile peab olema mõni huviala ja see ei saa olla ainult arvutimängud.

Millised on need tehnilised piirangud nooremale pojale?

Kindel arvuti kasutusaeg ööpäevas. Enne üheksat hommikul ei saa ja peale üheksat õhtul ka enam ei saa. Pigem oleme liberaalsemad. Tööpäeval on lapsel enam-vähem kolm tundi arvuti kasutusaega. Mõned leiavad, et peaks olema tund või kaks.

Kolm äppi, mis Su nutitelefonis kindlasti peavad olema?

Kalender, kaardirakendus ja Yahoo Finance, kus jälgin oma investeerimisportfelli.

Avo tegeleb regulaarselt suusatamisega.

|8| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

Mis on kõige kõrgtehnoloogilisem asi Su kodus?

Kõik need neli või viis arvutit, mis meil kodus on. Meil on neid lihtsalt palju, ma ei oska öelda, milline neist kõige kõrgtehnoloogilisem on.

TEHNOLOOGIA TEKST: IRENE METSIS, personalidivisjoni direktor

Kuidas olla tulevikus edukas turvatehnoloogiaettevõte?

Tehnoloogia tuleb meie ellu üha enam, sõltumata sellest, kas seda tahame või mitte. Me ei pääse sellest, et tavapärane teenuse osutamine hääbub, traditsiooniline töö väheneb ning see kõik asendub vähemal või rohkemal määral digi-, nuti-, e- ja muu maailmaga.

E

namik äriettevõtteid on aru saanud, et konkurentsieelis sõltub sellest, kes suudab muutuvas maailmas olla kiirem, targem, nutikam, leidlikum. Nii tegelevad paljud täna sellega, kuidas pidada sammu tehnoloogia kiire arenguga, või veelgi enam, kuidas olla oma tegevusvaldkonnas tehnoloogia alal eestvedaja.

Töötajate vaatevinklist muutub igaühe jaoks järjest olulisemaks tehnoloogiaga hakkamasaamise oskus. See puudutab nii turvatöötajaid, teenindajaid kui ka kontoripersonali. Tehnoloogia kiire arenguga seoses muutuvad nii töövahendid, töö tegemise võtted kui ka kliendi ootused teenusepakkujale.

Igaüks meist peab end sellel alal oma töö spetsiifikast tulenevalt arendama. Nii, nagu seni on harjutud, ei ole enam pikalt võimalik jätkata. Tehnoloogia kompetentsid muutuvad töötegemise mõttes sama loomulikuks nagu suhtlemisoskus.

Tehnoloogiaga hakkamasaamise oskust võib juba täna nimetada must be ehk kohustuslikuks oskuseks, ilma milleta on tööjõuturul konkureerimine keeruline.

PEAME ARVESTAMA NUTIPÕLVKONNAGA

Arvestama peab paratamatult ka sellega, et järeltulev põlvkond vanuses 15–20 aastat on üsna varsti need, kes juhivad firmasid, on meie hulgas töötajatena ja otsustavad, milliseid tooteid ja teenuseid osta. Ka see sunnib meid tehnoloogiasse panustama ja sellega kaasas käima, sest need inimesed on kasvanud nutipõlvkonnana ja teevad otsuseid hoopis teistel alustel kui need, kel vanust üle 30 eluaasta.

Turvaäri on väga inimeste keskne äri. Mida pädevamad, teenindusvalmimad ja professionaalsemad on meie töötajad, seda paremat teenust me pakume. Kui aga vaadata tulevikku, siis inimeste leidmine ja nende hoidmine läheb üha keerukamaks, mistõttu peame juba täna mõtlema sellele, mis saab 10 aasta pärast. Kuidas olla valmis selleks, et pakkuda turvateenust üha rohkem ja rohkem tehnoloogiat kasutades? Kuidas saame suunata ja mõjutada klienti võtma kasutusele üha enam tehnoloogilisi lahendusi? Mida peame meie G4Sis tegema selleks, et meil oleks, mida kliendile pakkuda, ning et oleksime ka 10 aasta pärast turuliider ja suuna näitaja, aga seda eelkõige kaasaegse turvatehnoloogia valdkonnas?

Enam ei piisa üksnes sellest, et vaatame, mis sel aastal toimub ja mis võiks järgmisel aastal juhtuda. Täna on oluline mõelda sellele, kuidas tulevikus edukas olla, ja ainuke viis selleks on mõelda pikemalt ette ja valmistuda juba praegu. Võtmesõnad on tehnoloogia areng, tehnoloogia kompetentside arendamine ja organisatsiooni areng.

MILLIST TEHNOLOOGIATARKUST VAJAME?

Tehnoloogia kompetentside arendamine on üks osa kogu terviku arengust. Tervikmuutus organisatsioonis toimub siis, kui muutub nii juhtimine, töökorraldus, tootearendus kui ka töövahendid. Juba sel aastal alustame kompetentsi ootuste väljaselgitamisega – see on esmane võtmekoht. Meie organisatsiooni jaoks on see ambitsioonikas ülesanne, kuid ambitsiooni peabki olema, muidu ei juhtu midagi.

Selle aasta novembris võtame ette tegevused, kus alustuseks kirjeldame ja lepime kokku kompetentsid (teadmised, oskused, hoiakud), mis on meie eesmärke silmas pidades tulevikus vajalikud. Soovime olla turvaettevõte, mis kasutab üha enam tehnoloogiat, suudab kujundada klientide suhtumist turvatehnoloogiasse ja pakkuda kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi ning mis on omas valdkonnas tehnoloogia alal eestvedaja ja eestkõneleja. Selle eesmärgi saavutamiseks vajame inimesi, kes suudavad uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta. Arendades inimesi ja seeläbi organisatsiooni oleme eesseisvateks muutusteks paremini valmis ning saame ka edaspidi öelda, et just meie kujundame turvaturgu ja selle arengut tulevikus.

MUUTUS ALGAB ENDAST

Kui eelnevas oleme suutnud kokku leppida, siis järgmised sammud ongi juba need, mida ette võtta selleks, et soovitud kompetentsi oleks piisavalt. Selleks on mitmeid võimalusi: koolitamine, erinevad arendustegevused, kompetentsi juurde toomine, töö ümberkorraldamine, protsesside muutmine.

Kokkuvõttes on sõnum see, et tehnoloogia kiire areng sunnib meid kõiki arenema. Kõigepealt peab iseennast muutma ja arendama ning mõtlema selles suunas, mida mina saan teha selleks, et G4S oleks tulevikus edukas turvatehnoloogiat kasutav ettevõte. Me ei taha ju olla tulevikus lihtsalt üks tavaline turvaettevõte, vaid jätkuvalt arvamusliider ja mainekas ettevõte. See kõik ei tule aga iseenesest, vaid selleks on vaja kõigil pingutada ja juba praegu valmistuda.

G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

|9|

E-TEHNIK

Aasta tagasi kasutusele võetud eTehnik sisaldab juba mõnda aega e-aktide funktsionaalsust.

See tähendab, et tehnik saab klienti teenindades juba objektil kohapeal kõik olulise informatsiooni kliendihaldusprogrammi sisestada ja kontorisse jõudes on vajadusel juba tootedki tellitud ja arve esitatud. eTehnik vähendab oluliselt paberimajandust ja muudab protsessid kiiremaks.

E-TEHNIKU võimalused on kasvanud TEKST JA FOTO: ESME KASSAK

K

õige esimeses etapis seadistati eTehniku lahenduseks ettenähtud tahvelarvutid, mida kasutades said tehnikud kontrollida objektilt tulevaid signaale.

Samuti koolitati kõik tehnikud kasutama Google keskkonna võimalusi omavahelise infovahetuse jaoks.

Alates aprillist saavad tehnikud koostada lõpuks elektroonilisi akte, mis on muutnud aruandluse juba kiiremaks ja mugavamaks. Muuhulgas on klaarim pilt korraliste hoolduste tähtaegadest kinnipidamise kohta, kuna info tehtud hooldusest jõuab kiirelt kliendihaldusprogrammi. Nõnda on lihtsam ka järgnevaid töid plaanida, kui ees ajakohane info, mitte näiliselt kuhjuv võlg.

LÄBIPAISTVAM TÖÖ

Hooldusjuhi ja eTehniku ühe eestvedaja, Andres Peilmani sõnul on Põhja ja Lõuna piirkonnas lahendus väga agaralt kasutusele võetud ja tehnikud võimalustega üldjoontes rahul. Mõningaid probleeme on siin-seal olnud netiühendusega ning sellele on tulemas lahendus järgmises etapis, võimaldades ka offline-režiimis töö. See tähendab, et kohapeal saab tehnik vajalikud andmed sisse kanda, aga eeltäidetud akti ning oma uuendused süsteemi saab ta edastada taas levis olles. eTehnik on praeguseks igapäevase töövahendina kasutusel peaaegu kõikidel

|10| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

tehnikutel, välja arvatud suurobjektide paigaldustehnikutel. Suurt ajalist võitu võib näha just väiksemates kohtades, kus tehnik võib-olla iga päev kontorisse ei jõuagi. Kasutades eTehnikut, liigub info kohe edasi ja saab asuda järgmisi samme tegema, kas siis esitada arve või tellida mõni puuduolev vidin.

Samuti on muutunud andmevahetus tänu eTehniku uuendustele objekti, kliendi ja meie vahel kiiremaks ja läbipaistvamaks. Pärast akti allakirjutamist saadetakse vastav dokument PDF-formaadis ka kliendile.

JÄRGMISES ETAPIS „PEENHÄÄLESTUS“

Kuigi eTehnik aitab juba praegu tehnikute asjaajamist paljuski automatiseerida, on jätkuvalt oma osa tehnilise toe operaatoritel ja järelteeninduse spetsialistidel.

Objektile saabumisest teatab tehnik telefoni teel, samas kui lahkumise info laekub eTehniku toimingute tulemusena. eTehniku arendustööde järgmises etapis n-ö peenhäälestatakse kogu süsteemi ja luuakse juurde liidestusi, näiteks kliendihaldustarkvara ja e-teenindusega. Selle tulemusena tekib suuremate tööde puhul, kus käiakse objektil mitu korda või teenindab mitu tehnikut, ikkagi üks koonddokument koos erinevate tehtud töölõikudega.

Nii ei tarvitse iga kord eraldi e-akti luua ja kõiki andmed otsast peale sisestada.

Andres Peilman nimetab praegu kasutatavat lahendust lihtversiooniks ja ootab väga täisversiooni valmimist. Samas on juba näha vahet! Pigem võiks küsida, kuidas me enne ilma hakkama saime

SUHTLUS GOOGLE’I PLATVORMIL

eTehnikuga kõrvu on tehnikud asunud agaralt Google’i võimalusi kasutama.

Kõigi tehnikute meiliaadressid on nüüdseks Google’i keskkonnas. Lisaks e-postkastile kasutavad tehnikud töövestlusteks Hangouts’i, talletavad dokumente Drive’is ja teevad vajadusel pilte objekti seadmetest või konfiguratsioonist, seda muidugi kliendiga kokkuleppel. Aktiivselt on kasutusel ka Google’i kalender, kus tehnik saab näha temale planeeritud töid ja vajadusel ka kohe e-akti täitma asuda.

Tulevikus on soov tekitada kliendi objekti eripärade ja seal käikude kohta ajalugu, et lihtsustada teiste samas kohas teenindamas käivate tehnikute tööd. eTehniku arendamist on algusest peale juhitud G4Sist. Sisulist poolt on vedanud hooldusjuht Andres Peilman ja tehnilise toe osakonna juht Viljar Vallner, IT-lahenduse eest on hea seisnud IT projektijuht Toomas Altvee ja juhtimiskeskuse IT-juht Vahur Järve, seadmete kohandamisega on tegelenud süsteemiadministraator Karel Niine.

KLIENDITEENINDUS

Millega tegeleb tehnilise toe osakond?

TEKST JA FOTO: ESME KASSAK

Sedaviisi, kuidas tehnilisi lahendusi tuleb aina juurde, muutub olulisemaks ka tehnilise toe roll. Veel aasta tagasi neljaliikmeline põhitiim on tänaseks pea poole suurem.

Tehnilise toe vahetuks naabriks on videovalvelahenduste tiim (Milestone tugi), kellega tihedalt koostööd tehakse.

A

asta tagasi liitusid tehnilise toega juhtimiskeskuse taustaga Olga Petšonkina ja Cäroly Roots, veidi hiljem tuli G4Si tööle varasema turvaettevõtte töö taustaga Mariann Jõerüüt. Tiimi kõige värskemad liikmed on Jevgeni Boikov ja Villu Kärdi.

Vanast tuumikust on jätkuvalt tiimivaimu hoidmas Kristel Saarm, kes koolitab ka kõiki teisi kolleege vastavatel teemadel, ja Andrei Jeledin. Sergei Veritšev on tänaseks spetsialiseerunud juba täielikult videovalvelahendustele kõrvaltoas, tema heaks kolleegiks tehniku taustaga Lauri Tarbe.

Tehnilise toe osakonna juhi Viljar Vallneri sõnul on tööülesannetena vahepeal juurde tulnud G4Si e-poe (kam-

Väga meeldiv teenindus ja eelkõige seetõttu, et klienditeenindaja saab aru ning ei ole kriitiline, kui tehnilise rikke olen ise põhjustanud ja probleemi lahenduseks ainult üks näpuvajutus, mida ise ei osanud teha.”

Klient 26.09 tehnilise spetsialisti Mariann Jõerüüdi kohta.

Teenindus oli sõbralik ja kiire. Tehniline tugi nõustas suurepäraselt.”

Klient 10.09 tehnilise spetsialisti Cäroly Roots kohta.

paania.g4s.ee/videopilk/) ülalpidamisega seotud tegevused. Tehnilised spetsialistid võtavad teispool ekraani tellimused vastu, aitavad tooted komplekteerida ja pakendada. Samuti täidavad tehnilised spetsialistid üha enam ka tehniku parema käe rolli, lahendades suure osa küsimusi distantsilt. See eeldab kasutatavate lahenduste head tundmist, tehnilist taipu ja kiiret õppimisvõimet.

HEA SUHTLUSOSKUS JA KIIRE TAIP

Tehnilisele spetsialistile annab hea põhja varasem praktiline töö, ent palju kasu on ka ise toodete testimisest. Nii toobki maikuus G4Si tööle tulnud Jevgeni Boikov välja, et erinevate seadmete ja ka äppide kasutamise ja järeleproovimise võimalus

Jevgeni ja Villu.

kontoris aitab end hästi kursis hoida ja nii ka kliendi mured kiirelt lahendada. Sageli vajabki klient lihtsalt juhendamist.

Ka varasem kogemus juhtimiskeskuses, nagu Olga ja Cäroly puhul, tuleb kasuks.

Ettevõtte südames tuleb kõikides küsimustes suuta sõltumata kellaajast abi anda, sealhulgas lahendada tehnikaga seotud muresid. Viljar lisab vajalike eeldustena hea suhtlemisoskuse ja ka suhtumise üldisemalt.

Tiimiga kevadel liitunud Jevgeni töötas varasemalt Starmanis, kus pakkus tehnilist tuge telefonivõrkude ja internetiteenuse osas. Pikka aega politseis liiklusjärelevalvekeskuses töötanud Villu toob tiimi kaasa aga rohkelt videosalvestistega seotud teadmisi. Nii täiendatakse üksteist ja hoitakse hästi värskemate tehnikaarengutega kursis.

Videovalve peenhäälestajad Tehnilise toe osakonda kuuluvad lisaks videovalvelahendustele spetsialiseerunud Sergei ja Lauri. Tehnoloogia arendusjuhi ja Milestone’i eksperdi Veikko Raasukese käe all hoiab tandem silma peal videovalvelahendustel ja aeg-ajalt ka objektidel, aidates süsteemi kasutajasõbralikumaks muuta. Kõrvaltvaatajale on hästi ilmekas näide, kui videovalve spetsialistid märgistavad jälgitaval alal ära kohti, mille puhul anda ja mille puhul mitte anda häiret. Näiteks on objekte, kus on väikesed loomad sagedaseks külaliseks või näitab liikumist mõni muu, ohtu mitte tähendav, detail.

Kui kõikvõimalikud liikumised tõlgendatakse häireteks, koormab see nii süsteemi ennast kui ka mõjutab videooperaatori tööd Juhtimiskeskuses. Videovalve spetsialistid vaatavad sellised kohad alati hoolikalt üle, jälgides ka häirete varasemat ajalugu. Lisaks hoiavad videovalve spetsialistid silma peal süsteemil tervikuna ning tagavad selle tõrgeteta töö.

Milestone’i videovalve kliente on G4Sil ajaga aina juurde tulnud. Veikko sõnul võimaldab Milestone’i tarkvara palju rohkem, kui enamik meie kliente praegu ära kasutab.

Tulevikus soovikski ta videovalvelahenduste tiimiga välja töötada lahendusi, mis pakub klientidele lisavõimalusi oma äri tõhusamaks korraldamiseks. Esmajärgus soovib ta jõuda aga selleni, et täna ettevõttes kasutatavaid võimalusi pakkuda neile klientidele, kes pole meie valvesüsteemiga ühendatud, vaid kasutavad lahendust n-ö lokaalselt.

G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

|11|

KAANELUGU

TEEME TUTVUST NUBLUGA! TEKST: G4S FOTOD: JAANA PALM

Enne veel, kui G4S Eesti asus Nublut tutvustama, oli üldsuse huvi seoses samanimelise artistiga kõrgeks aetud. Meie oma Nublust aga enne rääkida ei saanud, kui toode lõplikult valmis. Nublu registreerimine kaubamärgina oli üks uue toote turule toomise osa. Nublu nime kasutamiseks on G4Sil ka kirjanikuhärra Jaan Rannapi luba.

G4S SUITSUANDURI LOGO

Tegelaskuju autor: Jaan Rannap Illustratsiooni autor: Anni Mäger

CMYK 0-100-82-0

CMYK 0-0-0-100

NUBLU, RÄÄGI MEILE, KES SA OLED.

Selles ei ole ju mingit saladust, erinevalt räppar nublust! Mina olen musta-valgekirju koer, kes abistab tuletõrjujaid. Minu mõtles välja kirjanikuhärra Jaan Rannap ja minust on isegi raamat kirjutatud! Raamat „Nublu“ ilmus esmakordselt 1972. aastal. Kui oled ära unustanud, millest seal juttu, võid raamatu G4Sist suitsuanduri teenust tellides kaasa saada!

KUIDAS SA G4SI SATTUSID?

Müügi- ja klienditeenindusdivisjon oli juba mõnda aega ragistanud pead toote kallal, mis oleks inimestele vajalik ja taskukohane. Esialgne idee pandi ühel koosolekul kirja juba üle kahe aasta tagasi, aga konkreetselt minuni jõuti umbes aasta tagasi. Heal tootel peab olema ju ka hea nimi ja mis võiks veel paremini sobida tuleohust teada andvale suitsuandurile kui mitte Nublu! Kurb on

viibida sündmuspaigas, kus mõnikord ei anna enam midagi päästa. Turvasüsteemiga ühendatud suitsuandur annab tuleohust kohe teada ja saadab päästjad kohale.

KAS TULETÕRJUJAD MUSTPEA JA VALGEMAA?

Oi, nemad vast enam mitte. Kui G4S Eesti juhtimiskeskusesse tuleb häiresignaal, siis seda läheb kontrollima kas lähim G4Si patrullekipaaž või siis vabatahtlikud päästjad, kellega G4S koostööd teeb. G4S Eesti on ka vabatahtlikke päästjaid ühendava katusorganisatsiooni Päästeliidu suurtoetaja, et päästjatel oleksid paremad võimalused kogukonna turvalisuse parandamiseks.

MILLINE ON SINU IGAPÄEVATÖÖ? KUIDAS ANNAD TULEOHUST TEADA?

Nublu koos G4Si arendajate ja turundajatega.

|12| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

Minu töö on kodul silma peal hoida ja anda kohe märku, kui haistan tuleohtu.

Nii võib minna rahuliku südamega õue sügist nautima! Kui tavaline suitsuandur annab lihtsalt häälekalt teada võimalikust ohust, siis mina annan selle info ka G4Si juhtimiskeskusesse. Juhtimiskeskuse töötaja võtab omakorda ühendust kliendiga ning on valmis kohale saatma abilised.

TURVATÖÖ

KES SIND VÄLJA ÕPETAS?

Mind treenisid G4Si nutikad inimesed äriarendusosakonnast. Selleks, et saaksin operatiivselt vajaliku info edastada Juhtimiskeskusesse, oli vaja sobivat seadet. Selle otsimiseks nii lähemalt kui ka kaugemalt tuli panna tööle oma parimad detektiivi võimed. Vahepeal arvati isegi, et on vaja ikkagi ise see seade valmis meisterdada, ent siis leiti sobiv aparaat lähinaabri juurest Leedust.

Kuna mina suudan tähele panna igat kripsu ja krapsu – ükskord hakkasin kassi taga ajama! –, siis kohandati seadet G4Si inimeste juhtnööride järgi täpsemaks. Seejärel tuli mul hakata teste sooritama. Minu arust sain ma päris hästi hakkama!

KAS NUBLU ON PIISAV KODU TULEOHUTUKS MUUTMISEL?

Mina annan teada, kui tegemist on tõsise ohuga. Selleks, et ohuolukorda ei tekiks, tuleb ka ise olla tähelepanelik ja järgida põhilisi tuleohutusnõudeid.

Kätte on jõudmas aasta pimedaim aeg ja jõulud, mil armastatakse kaminatuld nautida ja küünlaid põletada. Seda kõike võib teha, kui on tagatud tuleohutus.

Elavat tuld ei tohi kunagi üksi jätta. Kui lahkud toast, kustuta küünal! Samuti ei tohi küünal olla näiteks kardina lähedal ning küünal olgu pigem ilma kaunistusteta, sest need võivad olla kergesti süttivad. Lahtise tule kasutamine on kõige sagedasem tulekahju põhjus, aga palju pahandust on toonud kaasa ka suitsetamine ning elektriseadmetega seotud rikked.

Jaan Rannap ja Nublu Jaan Rannapi raamatu „Nublu“ peategelaseks on koerake Nublu, kes satub juhuslikult tuletõrjemajja ning temast saab pritsimeeste lemmik ja tubli tuletõrjekoer.

Nublu seikluste kaudu jagatakse lastele soovitusi, kuidas hoida ära tuleohtu. G4S Eesti on saanud Jaan Rannapilt loa kasutada tuletõrjekoera Nublu nime oma toote jaoks. Suitsuanduri Nublu esimesed tuhat tellijat saavad tootega kaasa ka raamatu „Nublu“.

Vaata ja Jaan Rannapi video­ kommentaari: goo.gl/XWh8q5

Nublu – kellele ja miks?

Nublu on uuenduslik suitsu- ja vinguandur, mis toob abi ka siis, kui kedagi häiret andnud paigas kohal pole. Olukorrast, kus on tekkinud või tekkimas tulekahju, annab Nublu häälekalt märku, ent lisaks teavitab ka G4S juhtimiskeskust, et kliendile olukorrast teada anda ja abi välja saata.

KES VÕIKS KINDLASTI NUBLU TELLIMISE PEALE MÕELDA?

• Lemmiklooma omanikud.

Tavalisest suitsuandurist pole üksi kodus olevale lemmikloomale mingit abi. Nublu aga aitaks ta tulesurmast päästa.

• Väikelastega pered, eriti kui lapsed on aeg-ajalt üksi kodus.

Laps võib ka oma tegevusega potentsiaalse tulekahju tekitada, võimalusi on siin kümneid – tikkudega mängimisest kogemata mingi eseme kuumale pliidiplaadile unustamiseni. Või kasvõi kärssama läinud arvutiadapter või muu elektriseade, mida lapsed kodus olles ju ikka tänapäeval kasutavad.

Kodus olevad lapsed küll kuulevad tavalist suitsuandurit, aga kas nad oskavad ja suudavad selles olukorras ka adekvaatsel käituda? Nublu seevastu aitaks viia info võimaliku tulekahju kohta vanemateni ja G4Si ning abi kiire saabumine oleks tagatud.

• Eakate inimeste lähedased.

Isegi kui suitsuanduri häire on põhjustatud pliidil kõrbema läinud toidust, on kiirelt saabuv abi oluline, et vanaema ei peaks ise lae alla ronima hakkama. Kõrgelt kukkumine võib niisuguses olukorras olla veel see kõige suurem oht eaka tervisele.

• Suvilaomanikud. G4Si hiljutine uuring näitas, et 70% suvekodude omanikest tunnetab potentsiaalset ohtu seoses võimaliku tuleõnnetusega. Nublu sobib suvilatesse ja maakodudesse kenasti. Ta suudab oma tööd teha ka kütmata ruumides. Ja mida kaugemal on suvekodu, seda olulisem on võimaliku tulekahju avastamine kohe esimestel hetkedel, et kaugemalt saabuval

kliendil või G4Si ekipaažil või vabatahtlikel päästjatel oleks saabudes võimalik eest leida kärsahaisu täis tuba, mitte leekides maja.

Lisaks on Nublut juba tellitud ka hobusetalli ja loomade varjupaika, kortermaja trepikodadesse, aga ka erinevatesse ettevõtetesse ja ühiskondlikesse ruumidesse. Tuleõnnetuste vastu kaitset vajavaid kohti on väga erinevaid ja paljude peale ei osanud me Nublut luues ka kohe ise tulla.

TASKUKOHANE JA LIHTNE PAIGALDADA

Nublu anduri paigaldamine on sama lihtne nagu tavalise suitsuanduri puhul ning seadistamine käib vaid nupule vajutusega. Nublu suitsu- ja vinguanduri teenus maksab 4,90 eurot kuus. Seadet eraldi osta vaja pole, see on juba hinna sees. Vaata, mida hind veel sisaldab ja kuidas Nublu suitsuandur endale saada, kuidas ja kuhu seda paigalda veebiaadressilt www.nublu.ee. Esimesed tuhat liitujat saavad kingituseks Jaan Rannapi raamatu „Nublu“.

G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

|13|

TÖÖOHUTUS

Turvalised töövõtted aitavad tagada tööohutust.

Vägivallatsemist on viimaste aastatega vähemaks jäänud

TEKST JA FOTO : ESME KASSAK

Enne tööleasumist juhendatakse töötajaid töötervishoiu- ja tööohutusalaselt.

Seda tehakse, ometi kipub iga aasta erinevaid õnnetusi juhtuma. Miks? Võtame ette aasta esimese kümne kuu statistika ja vaatame, millest need juhtumid räägivad. Hüva nõu jagab töökeskkonna spetsialist Henry Seemel.

MIS ON TÖÖÕNNETUS?

Alustuseks teeme selgeks, millised juhtumid lähevad tööõnnetusena kirja. „Kui töötaja saab töö ajal trauma, mis vajab kas perearsti poole või tervishoiuasutusse pöördumist, siis on tegemist tööõnnetusega. Uuest aastast tööõnnetuste statistika „paraneb“ – tööõnnetusega on tegemist siis, kui arst fikseerib vigastuse ja kirjutab välja töövõimetuslehe,“ räägib värskelt töötervishoiu- ja tööohutusalasel täiendkoolitusel käinud Henry Seemel.

Juhtumid, mille puhul töötaja leiab, et tegemist on kerge vigastusega ning otsustab arsti poole mitte pöörduda, ei lähe tööõnnetusena kirja. „Kui töötaja leiab tükk aega hiljem, et alguses näiteks sinikana paistnud vigastuse all peitub mikroluumurd, ja töö iseloom nõuab töölt eemale jäämist, siis tuleb sündmuse kohta hakata tõendusmaterjali koguma, et töötajale kehtiksid need õigused ja toetused, mis tööõnnetusena fikseeritud juhtumi puhul,“ juhib Henry tähelepanu.

Tegemist on üsna sagedase dilemmaga, et kas jätkata rahuldava enesetunde korral tööd või minna ikkagi arstikontrolli, ent kui vähegi on kõhklus, tasub esimesel võimalusel arsti juurde minna.

|14| G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)

RÜNDED ON VÄHENENUD

G4Si aasta esimese kümne kuu 34 juhtumist on kuuel juhul olnud tegemist ründega turvatöötaja vastu, kõige rohkem õnnetusi juhtus libisedes, komistades ja kukkudes. Otsesed ründed on vähenenud või on olnud tegemist kergemate vigastustega, mida pole arsti juures fikseeritud. Valvsust ei tohi sellegipoolest kaotada, sest valvsus on füüsiliste kontaktide ärahoidmisel äärmiselt tähtis komponent teiste kõrval, osutab Henry.

Turvatööd alustades juhitakse väljaõppel (loe lk 18) tähelepanu võimalikele eriolukordadele, kus tuleb tagada enda ja teiste ohutus, lisaks mängitakse mõned situatsioonid läbi matisaalis. Kui vastas on rohkem inimesi, tuleb kutsuda abi. Otsese ründe eest tuleb end muidugi kaitsta, ent parim viis konflikte lahendada on neid ära hoida. „Oluline on pidev valmisolek ja psühholoogiline ettevalmistus – oskus end kehtestada ja võimalusel säilitada rahu ka kriitilises olukorras adekvaatse tegevuse tagamiseks. Paraku alati pole füüsiliste kontaktide ärahoidmine võimalik, sest inimestel on erinev taust ning mõned kipuvadki suhtlema ja ennast kehtestama vägivalla keeles,“ tõdeb ta. Ühe hiljutise juhtumi puhul päädis turvatöötaja jaoks sõnelus ja tõuklemine kliendile niisamuti teenust pakkuva partneriga

TÖÖOHUTUS hoobiga näo piirkonda. Tegemist oli arusaamatusega, millele ei leitud rahumeelset lahendust, sest üks pool soovis konflikti ja vastaspool oli sunnitud vastama võrdväärselt. Tööõnnetuse aruandesse, kus tuleb anda soovitusi edaspidi sarnaste õnnetuste ärahoidmiseks, on märgitud järgmine nõuanne: „Isiklike pingete maandamine kehakultuuri abil. On kasu nii vaimule kui kehale.

Ettevõttel on selleks spordiklubi, kus igaüks võib leida meelepärase ala.“

ÄRA MINE PROVOKATSIOONIGA KAASA

Kuigi on asutusi ja piirkondi, kus vägivalla oht on tavapärasest suurem, on üldpildis ametist tulenevat vägivalda võrreldes mõne aasta taguse ajaga Henry Seemeli hinnangul vähemaks jäänud. „Varad on ümber jaotatud, tekkinud on keskklass, inimesed on hakanud paremini elama ja need, kes on reele saanud, soovivad stabiilset ja rahulikku keskkonda. Heaolu tervikuna mõjutab, kui konfliktne on ühiskond seesmiselt või väliselt, millest paljuski tuleneb iga inimese käitumine. Liikluskultuur tipptundidel on selleks hea näide.“ Seevastu on kasvanud situatsioonid, kus turvatöötajat üritatakse erinevate juhtumite puhul provotseerida, mängides seaduse piirimail. Veel eelmisel aastal tuli Keila patrullil ohjeldada noortekampa, kes lihtsalt tahtis oma mõjuvõimu proovile panna. Ühe-kaheliikmelisele patrullile mindi vastu terve kambaga.

Lõpuks koostöös politseiga pandi noored paika. Veel värskema juhtumi puhul provotseeris kaubanduskeskuses rulatav nooruk turvatöötajaid. Kuidas neis olukordades käituda? „Tänapäeval on kõigil taskus mõni nutiseade, millega saab pildistada-filmida. Lisaks arvavad kõik väga hästi oma õigusi teadvat, unustades samal ajal kohustused. Sellises olukorras tuleb säilitada rahu ja kaine mõistus. Kui provokaatoriga tekib konflikti tagajärjel turvatöötaja algatatud füüsiline kontakt, ei pruugi turvatöötaja tegevus olla ka seadusega kooskõlas. Kehva mängu juures tuleb säilitada viisakus ja leida parim viis selle lahendamiseks. Kindlasti tuleb teada enda seaduslikke õigusi ja kohustusi lepinguliste kohustuste täitmisel ja korra tagamisel.“

HINDA OHTU

Sõltumata sellest, kas tegemist on võimaliku ründega või libastumisega trepil, tuleb alati hinnata olukorda. Ühe ründe puhul püüdis pahaaimamatu turvatöötaja inimesele hoopis abi osutada.

Tegemist oli narkojoobe ilmingutega isikuga, kellele turvatöötaja kutsus kiirabi. Kuna olukord tundus kriitiline, siis otsustas turvatöötaja kannatanule osutada esmaabi, mille peale joobes isik hammustas teda. Mis siis sellest loost õppida? Jätta abistamata? „Pigem tasub endale aru anda, et ebastabiilses seisundis inimesed, olgu põhjuseks alkoholijoove, narkouimasus või psüühiline seisund, võivad olla ettearvamatud. Äratades pargipingil tukkuvat joobetunnustega isikut, võid saada rünnaku osaliseks, või talitades kasiinost välja raha maha mänginud agressiivset inimest, on sajaprotsendiline oht sattuda rünnaku alla. Neid olukordi on palju ja erinevates variantides,“ vastab Henry.

Samamoodi tasub märgata isegi rutiinseid ülesandeid täites end ümbritsevaid olusid ja viiteid ohuallikatele. Objektil ringkäiku tehes või autoga teenistusülesandeid täites tuleb arvestada ilmastikuoludega. Kui öösel on lund sadanud ja tänavatel kimbutab libedaoht, siis tuleb arvestada libedusega. Kuid talv tuleb paljudele ootamatult ja libedus on uudiseks …

Henry toob aastatetaguse näite, kui töötaja tegi objektil vahetuse ajal rutiinseid ringkäike. Vahepeal oli aga kopp ringkäigu teele kraavi kaevanud ja sellest polnud turvameeskonda ega objekti valdajat informeeritud. Järgmisel ringkäigul õhtuhämaruse saabudes kukkus töötaja kraavi, sest viimane kogemus ütles

talle, et seal on sile tee ja muuga ta ei osanud arvestada. Seega, kõiki õnnetusi ei ole võimalik ette näha, kuid ametist tulenevalt peaksime siiski püüdma ette näha ka kõige uskumatumaid situatsioone ning nendeks valmis olema.

TUTVU TÖÖVAHENDITEGA JA KASUTA NEID ÕIGESTI

Nii nagu vahetust alustades tuleb üle vaadata, kas töövahendid on olemas ja töökorras, tuleb veenduda ka nende kasutamise ohutuses hetkeoludes. Näiteks kukkus tehnik talvel õues andurit paigaldades redelilt, kuna see libises. Õnnetuse oleks saanud ära hoida, kui redel oleks olnud fikseeritud libisemisvastaste vahenditega.

Vahel tuleb ennetava abinõuna kaks sammu tagasi astuda ja võtta ette kasutusjuhend. Et sõrmi kipub jääma nii seifide kui ka autouste vahele, siis on Henry naljaga pooleks kokku pannud ukse avamise järk-järgulise juhendi. Ühe trepil kukkumise juhtumi peale on raportisse ennetava abinõuna kirjutatud filosoofilisena näiv „mõtestatud tegevus treppidel“. Eks seda soovitust võib võtta mitmeti, ent tõetera on siin sees, sest redeleid ja treppe kasutades tuleb olla tähelepanelik ning vältida kõrvalisi tegevusi, ükskõik kui osavad me rööprähklemises ka pole. „Laias pildis tuleks iga hommik mõtestada algav päev ja õhtul teha sellest päevast kokkuvõte,“ lisab Henry.

Redelil või trepil kukkumist-komistamist on ette tulnud kõigil objektidel sõltumata ametikohast. Tahaks küll kõigile soovitada adrenaliini toota, rohkem jala käia ja vähem lifti kasutada, aga vahel tundub lift ohutum olevat. Lõpetuseks jagame ilmeka näitena Tööelu portaali jaoks tehtud ohutusklippi tööellu astujate jaoks redeli kasutamise kohta: goo.gl/KZXNd7

Kuidas mõtestada tööd?

Töö mõtestamise ja tööõnne leidmise kohta räägib Henry Seemel mõistuloo kahest ehitajast, kes tassisid päevast päeva kanderaamil kive. Kui meeste käest küsiti, mida nad teevad, siis esimene vastas vandumise saatel, et tassib, raisk, kive. Teine vastas aga, et ehitab kirikut. „Kui suudame oma töös leida selle kiriku – suudame mõtestada oma tegevust –, siis olemegi teinud rahu iseendaga ja töö muutub loominguks.“

Hea teada!

Kannatanu peab teavitama tööl aset leidnud õnnetusest esimesel võimalusel tööandjat või tema esindajat. Kui kannatanu pöördub abi saamiseks tervishoiuasutusse, siis ka sellest tuleb teavitada tööandjat. Tervishoiutöötajale tuleb öelda, et õnnetus juhtus tööl, ja selgitada asjaolusid.

On juhtumeid, kus töötajal on ilmnenud tervisekahjustus hiljem või on hiljem selgunud, et vigastus on arvatust tõsisem, kuid töötaja ei ole tööõnnetusest teatanud ega arsti poole pöördunud. Sellisel juhul on kannatanul väga raske tagantjärele tõestada, et tervisekahjustus on tekkinud varem juhtunud tööõnnetuse tagajärjel. Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral maksab haigushüvitist haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga.

Allikas: www.tööelu.ee

G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

|15|

G4S STAFF

Pidula Forell.

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: KRISTI PLOOM, JAANIKA VENKOVA, HEIKI SUOKAS, MARGIT PIHLAMETS

KRISTI PLOOM: „Seekordne saarel käik oli tõeline seiklus.“ Kuigi öeldakse, et pole halba ilma, vaid sobimatu riietus, siis seekordne Saaremaa ralli jääb meelde küll ekstra ilusa ilmaga. Jälgides kolleegide pildivoogu Facebookis, hakkab suisa kahju, et ühes ei läinud.

Soe, päikseline nädalalõpp ja mõned korralduslikud uuendused tegid rallist tänavu tõelise elamuse, mida kinnitab omalt poolt G4Si turvatöötaja Kristi Ploom.

Tema muljeid seekord jagamegi.

SAAREMAA=RALLI

Kristi Ploom.

|16| G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

Kristi on üks neist G4Sikatest, kes muidu Saaremaale ei satuks, kui poleks vaja rallit julgestada. Ta tunnistab, et kui üks ühele oma tööajaga võrdlema hakata, siis ei pruugi kasutegurit leida, ent kõike ei saa rahas ja töötundides mõõta. „Omal käel Saaremaale minek on üpris kulukas ettevõtmine. Meile korraldatakse transport, toit ja öömaja, lisaks saame tasu,“ märgib ta. „Tõsi, vahepeal tüdinesin ma Saaremaa rallil käimisest ka ära, aga sel sügisel Tallinna Maratonil tööd tehes hakkasin mõtlema, et võiks jälle minna.“ Kristi jaoks oli seekordne Saaremaa ralli järjekorras viies – täpselt sama palju kordi on ta Saaremaal käinud. Muul ajal lihtsalt Lääne-Virumaa juurtega Kristi saarele ei satu.

ROHKEM BUSSE JA ÖÖMAJU

G4Si töötajad ja stafi liikmed sõidutati rallile väiksemate bussidega. See tagas paindlikuma logistika nii mandrilt minnes, kohapeal inimesi tööpostidele seades kui ka hiljem ööbimiskohtadesse viies ja lõpuks tagasi koju sõites. Majutuskohti oli tänavu juures ning ka juba harjumuspärases Mändjala kämpingus olid paremad võimalused, kuna ööbiti sealses peamajas.

Kristi Ploom sattus oma töölõikudest lähtuvalt Pidula Forelli, kus olid mõnedki üllatused varuks. Kui mõningad detailid kõrvale jätta, siis oli võrreldes varasemate aastatega, kuhu jääb ka koolimaja põrandal sajakesi ööbimise kogemus, suur edasiminek. Kristi ööbis pea ihuüksi majutuskeskuse saarel asuvas majakeses.

Ja ehkki korraks oli elekter ära läinud,

G4S STAFF siis kokkuvõttes jäi ta tingimustega väga rahule. „Tegin mitu ringi ümber maja, ka elektrikilbist otse mööda, aga õiget kohta ise ei märganud. Õnneks elektrik saabus ruttu.“

JÄNESESAAR JA PAADISÕIT

„Sel ajal, kui kolleeg Margus Kundla Kuressaarest tõi maitsta suitsuahvenat, jagati just öömaju. Seega sain mina majutuse veskitiigi keskel asuvale saarele, kuhu tuli sõuda paadiga. Öösel oli see omaette ettevõtmine – õpetasin aerutamise ka noorele kolleegile selgeks!“ jutustab Kristi. Sellega seiklus siiski ei piirdunud. Hommikul vara kella 7 ajal ärgates ja õue oludega tutvuma minnes üllatas teda põõsast vastu vaatav küülik. „Ma olin sattunud jänestesaarele,“ naerab Kristi. Majutuspaiga kodulehekülg nimetab seda ZOO saareks. Hiljem selgus, et saarel „pesitseb“ tosinkond jänkut. Saarelt lahkudes tahtsid küülikud päevavalges paati vaat et kaasagi tulla. „Vot sellises kohas ma siis täna hommikul ärkasin! Valges tundub see Pidula Forell ikka ägeda kohana küll.

Ning kui selja tagant lähenesid äkitsi kaks kohalikku valget, kikkis kõrvadega küülikuvigurit, tundsin, et olen taas valmis uuteks seiklusteks Saaremaal – maal mis alati üllatab mandrilt tulijat oma krutskitega, mida vaid saarlased ise mõistavad,” jagas Kristi vahetuid muljeid “jänesesaarest”.

KORRALIK KÕHUTÄIS

Pikale reisile minnes võttis Kristi üht-teist söögipoolist Tallinnast kaasa, kuid lõpuks tõi enamuse tagasi. „Esimese päeva lõpus oli väga korralik õhtusöök – ei jaksanudki nii palju süüa. Hommikul jätkus kõigile putru ja võileibu ning teele anti kaasa toidupakk,“ räägib Kristi. Sellegipoolest kasutati võimalust külastada ka kohalikke söögikohti ja kauplusi. „Päris naljakas vaatepilt oli, kui G4S Staff vormiriietes inimesed justkui kollase merena üle Salme poe voogas. Kohalikud noored ei pääsenud poest väljagi ning teenindaja olid hämmingus,“ muigab Kristi.

Jänesesaarele pääses ööbimiskohas paadiga.

räägib Kristi. Soomlased hakkasid tema sõnul kohe tegutsema ja rada saadi omavahel operatiivselt infot vahetades ruttu ja ohutult vabaks. Kristi ülesandeks jäi veel lõigujuhti olukorrast teavitada ning ka võistluskeskusele väljasõitnud auto numbrit kinnitada. Järgmisel päeval oli Kristi sisuliselt aga ühe suvekodu õuel, kus rallit toodi uudistama isegi alla aastane beebi.

VÄRVIKAIMAD MEENUTUSED

Kui veelgi üle õla tagasi vaadata, meenuvad Kristile mõned seigad tema kõige esimesest Saaremaa rallist kümmekond aastat tagasi. „Mul oli vaja endale auto järele kutsuda, aga kui kohalikelt küsisin täpset asukohta, siis need krutskitega saarlased nimetasid Undva peatust, mis tegelikult oli hoopis Saaremaa teises otsas. Toonane turvajuht sai muidugi aru, et see jutt ei kõlba kuhugi,“ naerab ta. Ka üks ekstreemsem rajale kippumine meenub talle just sellest korrast. „Tegemist oli linnakatsega. Veoautod sõitsid Kuressaare linnuse vahetus läheduses, kui üks joobes meesterahvas

oli ühtäkki täpselt raja kõrval ja juba otsapidi teel. Koos paarilisega jooksime ta nii ruttu, kui saime, kõnniteele. Kukkusin koos temaga sinnasamma kraavi, aga terveks jäime mõlemad.“

JÄRGMISEL SÜGISEL JÄLLE

Igapäevaselt Telias turvatöötaja-administraatorina töötava Kristi jaoks aeg-ajalt G4S Stafis töötamine hea vaheldus. „Vahepeal on neid üritusi kohe eriti palju ja igale poole ei jõua – siis tuleb teha mingi valik, et jääks ka päris enda jaoks aega,“ märgib ta. „See on tegelikult väga äge töö. Mulle meenub näiteks Andrea Bocelli kontsert, kus VIP-piletid maksid kolmekohalist hinda. Sealsamas tagame meie turvalisust ja saame ka ilusast muusikast osa. Ma ei tea, kes rallil parasjagu juhtis, aga sügisene Saaremaa oli väga kaunis. Tore, et töölõikude vahel jäi aega selle nautimiseks. Ja ilmaga Saaremaa rallil on mul alati vedanud – loodetavasti on ka järgmisel sügisel kaunis!“ Jälgi G4S Staff tööpakkumisi siit: www.facebook.com/groups/G4SStaff

„27“ KRÄŠŠIS

Lisaks teiste turvalisuse tagamisele peab rallirada julgestades olema tagatud julgestaja enese ohutus. Selleks on väga täpselt välja rihitud kõige ohutumad paigad, kus saab teiste turvalisuse eest hoolitseda. „Mina seisin esimesel päeval vastamisi alaga, mis oli täis pikitud keelumärke. Mõtlesin kohe, et see saab keerukas lõik olema, tuues kohale palju pealtvaatajaid, ent tulid täiesti asjalikud soomlased. Auto, mis seal välja sõitis, suundus täpselt keelumärkide ala poole,“

G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

|17|

KOOLITUS

10 PÄEVAGA turvatöötajaks

TEKST JA FOTOD: ESME KASSAK

Esimesed mõtted pärast turvatöötaja kvalifikatsiooni omandama asumist on, et mõnigi kolleeg kontori poolelt võiks koolituse kas või osaliselt läbi teha, et pare­mini hoomata turvatöö sisu. Kursuse lõpuks leian kasutegureid veelgi: olen saanud oskuseid-teadmisi enesekaitseks, abi osutamiseks ja ohu kõrvaldamiseks.

T

ulin G4Si tööle viis aastat tagasi. Sel suvel tegin käe esimest korda valgeks G4S Staff tööd proovides ja turvajuhid hakkasid tagant utsitama, et võiksin ka kvalifikatsiooni ära teha. Kuna koolitust viiakse alles esimesi kordi läbi Eesti Turvaettevõtete Liidus, tundus ühtäkki mõte mulle huvitav. Saan kvalifikatsiooni ja seega juurde võimalusi G4S Staff töös kaasa lüüa, samas vaatlen koolituse läbiviimist ja jagan oma kogemust turvatöötajaks saamise teel – kaalutlesin, et nii on juba täitsa mõttekas oma tööplaanidesse paariks nädalaks raputus teha.

Kui juba mõtted eksperimendi suunas hakkasid liikuma, siis aga algusest lõpuni. Minu koolituslepingus oli tingimuseks, et kui töötan vähemalt aasta aega ettevõttes, siis jäävad koolituskulud firma kanda. Kuna turvatöötajana ma igapäevaselt siiski ei tööta, siis leidsin, et ettevõttel on minu kvalifikatsioonist kasu eelkõige siis, kui teen G4S Staff jaoks tööd. Niisiis, leping tehtigi ringi, ja olen lubanud kahe aasta jooksul teha vähemalt 50 tundi tööd.

Teenistusjuht Kristiina Eelmaa räägib juba laulu- ja tantsupeost…

HEA KOOLITUSE VÕTI

Olen kuulnud G4Sis töötades küll ja veel, et inimesed on koolitusele tulles ütelnud, et neid kohustati selleks. Õnneks koolituselt lahkudes on nad üha enam teist meelt. Minu jaoks on hea koolitus olnud alati pigem motivatsiooni tõstev tegevus ning annan endale igati aru sellest, et iga koolitus maksab. Minusse on keegi valmis panustama! Nii olen oma positsiooni „ära kasutades“ saanud G4Sis osa päris paljudest ja erisugustest koolitustest, tehes üürikese või vahel ka pikema aja jooksul kolleegidest sisekanalite jaoks pilte ja uudisnuppe. Seega, ETELisse sammudes on mul mõningane võrdlusbaas.

Igatahes paistab mul õppurina kõvasti õnne olevat, sest üheks lektoriks on Viking Security koolitusjuht Juhan Aia. Näitlikustades olukordi omaenda kogemustega kunagisest turvatööst Tartu ööklubis, visates aeg-ajalt nalja ja visualiseerides olulisemat infot, uued teadmised suisa kleepuvad külge ning igav ei hakka. Saan ka enda igapäevatööks vajalikke termineid juurde. Isegi seadusepügalad suudab Juhan inimese keeles selgeks teha.

|18| G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)

Teise nädala lemmiklektoriks on esmaabikoolitust andev Heiko Porval, kes toob samuti väga ilmekaid näiteid ning ei sunni kedagi siduma või südamemassaaži tegema, pannes selle pigem ridade vahel igaühele südamele. Tuleohutuse koolitusel saame muuhulgas tulekustuti töö järele proovida. Valveseadmestiku koolitusel seevastu läheb mõte kohe heale kolleegile, tehnilisele spetsialistile Kristel Saarmile, kes võiks seda valdkonda väga hästi edasi anda. Ja selgub, et järgmine kord annabki!

MATISAALIS MADISTAMINE

Eksamipäeval on õppeklassis pea poole rohkem rahvast. Kuidas on nemad valmis enda ja teiste turvalisust tagama? Üks asi on ju teadmised, aga praktiline pool? Mõlemal nädalal käime ka matisaalis ning omandame kiirkäigus mõningaid võtteid, kuidas süüteos kahtlustatavat kinni pidada ja vajadusel (on oht, et ta põgeneb või ohustab kedagi) tal ka käed raudu panna, samuti kuidas end kaitsta. Olen sada protsenti nõus treeneri Aivar Rõžkoga, et selle väikese aja sees saab vaid maitse suhu, ent siiski midagi.

Sõltuvalt konkreetsest ametipostist ootavad nagunii ees erinevad täiendkoolitused. Näiteks koos minuga oli kvalifikatsiooni tegemas patrulli turvatöötaja Holger Algma, kes augustis tööle tulles võttiski kõigepealt osa patrullide täiendkoolitustest – tema oli juba kindlasti edasijõudnu sel matil madistamises. Ka minu pinginaaber koolitusel, rannavalvur Karl Seemel, saab väga hästi hakkama. Pärast treenerile „näitematerjaliks“ olemist ja mitu korda mahapanemist ütleb ta, et peaks ikka taekwondo trenni tagasi minema:) Pool nädalat kontoris ja pool nädalat koolitusklassis, ongi koolitus ühtäkki läbi. Olen mõnegi teadmise võrra rikkam, ja muidugi klassitäis uusi tuttavaid! Üks suurepärane lektor võtmeteemal ning võimalus Moodle õpikeskkonnas teste läbi teha loob hea pinnase eksami sooritamiseks. Kirjalikuga läheb väga hästi, suulisel kaasust lahendades saan hakkama, aga tajun, et vajaka jääb sellest, et igapäevaselt turvatöötajana ei tööta. Targem päeva lõpuks ikka! Kui oled õpivõimeline ja tahad teha hästi oma tööd, saad kõigega hakkama.

HEA TEADA

KUIDAS TÖÖMEILI JA SISEVEEBI KASUTADA? G4S uue siseveebi kasutuselevõtuga seoses oleme saanud sageli tagasisidet, et ei teata, kuidas pääseda lugema oma töömeili. Tuletame meelde, kuidas pääseda meilikastile ligi, miks töömeile lugeda ja kuidas soovi korral suunata töökirjad isiklikku postkasti.

TÖÖMEIL: EPOST.G4S.EE

Igale töötajale on loodud meiliaadress. Kontoritöötajate e-post on soetud Google Mailiga, ülejäänud meilid on lõpuga @net.g4s. ee ning neid saad lugeda aadressilt epost.g4s.ee. Kui oled unustanud salasõna või tekib muid probleeme, siis võta ühendust kysimused@ee.g4s.com.

MIKS PEAKSIN TÖÖMEILI LUGEMA?

Töömeilile saadame kord nädalas uudiskirju, samuti näiteks infot G4S Staff ja teiste tööpakkumiste kohta ning kutseid üritustele-koolitustele. Töömeilile tulevad ka teated kolleegide sünnipäevade kohta – kui neid ei soovi enam saada, siis kirja allosas saad neist teavitustest loobuda.

KUIDAS SUUNATA TÖÖKIRJAD ISIKLIKULE AADRESSILE?

Olles sisse loginud epost.g4s.ee keskkonda, ava Seaded -> Isiklik info -> E-posti suunamine (ka mobiilile). Avaneb aken „Määra või eemalda e-posti suunamine“, kus saad märkida, millisele meilile suunad oma kirjad. Nii jõuavad kõik olulisemad tööalased teated Sinu isiklikule e-posti aadressile.

SISEVEEB: SISEVEEB.G4S.EE

Siseveeb asub augustist alates uuel aadressil, samuti on muutunud sisselogimise põhimõte. Uuenenud siseveebis on kasutajatunnuseks töömeili aadress kas lõpuga @ ee.g4s.com või @net.g4s.ee. Sisevõrgust ehk kontorist sisse logides toimub kasutaja tuvastamine ligipääsulingiga, mis saadetakse e-kirjaga. Väljastpoolt kontorit siseveebi kasutades tuleb alustuseks endale ise salasõna panna. Edaspidi on kasutajanimi töömeili aadress ja salasõna see, mille ise oled endale pannud. Kui unustad salasõna, saad selle uuesti tellida meilile.

KUIDAS SALASÕNA PANNA?

Esimesel sisenemisel tuleb klikkida kirjal „Küsi uus parool“.

Sisesta oma töömeili aadress (veendu, et kirjutad meiliaadressi õigesti) ja Sulle saadetakse e-kiri lingiga, mille kaudu saad salasõna panna. Salasõna panemiseks tuleb süsteemi poolt etteantud tähtede-numbrite kombinatsioon ära kustutada ja siis ise salasõna panna. Salasõna peab olema vähemalt 7 märki pikk ning sisaldama suuri-väikseid tähti ja numbreid-erimärke. Oma nimi ei ole turvaline parool!

G4S EESTI AJAKIRI | oktoober-november NR 5 (144)

|19|

VARIA

Nuputa!

Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid?

Kõigi vastajate vahel loosime välja G4Si vihmavarju ja taskulambi. Saada vastus hiljemalt 20.11 kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises!

1 2 G4S SUITSUANDURI LOGO

3 4

Tegelaskuju autor: Jaan Rannap Illustratsiooni autor: Anni Mäger

CMYK 0-100-82-0

CMYK 0-0-0-100

5

Küsimused 1. See on oluline, et õnnetusi ei juhtuks 2. G4Si naaber, äge talgukoht 3. Vabatahtlike päästjate organisatsioon, teeb koostööd G4Siga 4. Suurüritus saarel 5. Tehnikute nutikas abimees 6. G4S Eesti missioon 7. Valvedivisjoni direktor 8. Nutikas videovalve tarkvara 9. November on G4Sis …

10. Sellega klubiga liitudes saad end heas vormis hoida 11. Noore elupäästja eesnimi, sai G4Si teenetemärgi ka 12. Sularahadivisjoni teenus 13. G4Si uuenduslik suitsu- ja vinguandur

6 7 8 9

10

11 12 13 Eelmise ristsõna vastus oli „Õnn on eluviis“. Aitäh kõigile vastajatele! Saunalina võitis Heiki Kuldma ja taskulambi saab Aleksandr Voropajev.

NAGU KAKS TILKA VETT!

Bono muusik

Tule tööle

LENNUNDUSJULGESTAJAKS Tahad liituda meie meeskonnaga, siis saada enda CV aadressile personal@ee.g4s.com märgusõnaga “Lennundusjulgestus”.

Lisainfot saad küsida telefonilt 651 1787 või e-maili teel.

Andres Peilman hooldusjuht

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor