G4Si ajakiri Sensor september-oktoober 2017

september-oktoober 2017 | NR 10 (138)

G4S EESTI AJAKIRI

FOOKUSES:

MULTIKAMEES

RAHUOLU-UURING

ARNOLD JEFIMTSEV

KRISTI VETEMAA

SÜGISESED KOOLITUSED

SPETSIALISTIST JUHIKS

Suvepäevad!

TERE, KOOL!

September – tarkusekuu “Kõik, kõik on uus septembrikuus,” võtab kokku Olivia Saare tuntud luuletus kooli algusest. Õppida ja ennast harida-täiendada saab aga igas vanuses ja igal ajal, peab vaid väga tahtma. Nii mõnedki G4Sikad on tööga ühendanud õppimise. Kas oled uueks kooliaastaks valmis? Vaata ka, mida pakub G4Si koolituskalender (lk 18)!

Reiko Tääker, juhtimiskeskuse juht “Olen uueks kooliaastaks valmis. Tavaliselt hakkan juba suve lõpus planeerima, kuidas sügisperiood sobib ja millise koormuse seekord võtan. Õpin eelmisest aastast Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna avatud õppes juhtimist. Progammi kuuluvad sellised ained nagu praktiline personalijuhtimine, töö ja palga korraldus, organisatsioonikäitumine jne. Möödunud sügisel võtsin eraldi juurde ettevõtluse, mis oli väga hariv ja põnev äriplaanide koostamise, müümise ja võib-olla tulevikus ka teostamise osas. Aeg on minu kõige kallim

Kristi Karelin, andmebaasi administraator “Olen kooliks valmis! Meie 4-liikmelisest perest alustavad kooliteed nüüd juba kolm õpilast. Õpin Tallinna Tehnikaülikoolis halduskorraldust ja kuna õpin avatud ülikoolis, siis õppekoormus on paindlik, lihtsalt õppimise aeg on pikem. Nii saan valida sobiva koormuse töö ja pere kõrvalt. Halduskorraldust õpin sellepärast, et see teema pakub mulle huvi. Eriala hõlmab teadmisi kõikidest valdkondadest, mis ühes ettevõttes vajalik: personalitöö, raamatupidamine, kommunikatsioon jne. Huvitav on õppimise käigus teooriat võrrelda tegelikkusega. Ja äkki on tulevikus CV-s sellest ka kasu?:) Veel meeldib mulle koolis käia keskkonnavahetuse pärast – saan rutiinist välja ja ka uusi tuttavaid.

Seni õpitust on kasu olnud nii palju, et näen meie ettevõtet tervikuna ja mõistan paremini, kuidas erinevad osakonnad töötavad ja miks on valikud sellised, nagu nad on.”

Kirsi Smirnov, Lõuna piirkonna turvatöötaja “Olen kooliaastaks valmis, kuigi väike närv on sees. On ju pikk vahe ikkagi jäänud sisse …

Lähen sellest sügisest Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 10. klassi, et saada keskharidus lõpuks kätte. Läksin pärast põhikooli Tartu Kutsehariduskeskusesse, aga kuna vahepeal sain emaks, siis jäi kool pooleli. Juba eelmisel aasal mõlkus mul peas mõte minna tagasi kooli töö kõrvalt, kuid siis läks laps esimesse klassi. Minu jaoks on koolitee jätkamine tähtis ainuüksi sellepärast, et näidata lapsele, et kooli ei tasu pooleli jätta ning tuleb edasi õppida ja pürgida oma unistuste töö poole, mida hea meelega teed. Muidugi on see ka minu enda jaoks tähtis, sest keskkooli lõpetades avanevad ka mulle paljud uksed, samuti saan olla eeskujuks kõigile teistele, kel hariduse omandamine ühel või teisel põhjusel pooleli jäänud. Tööd ja kooli saab väga hästi omavahel ühendada, eriti veel, kui inimene tahab samas valdkonnas jätkata. Olgu see meie enda ettevõte G4S või mõni teine, on ainult vaja läbi rääkida oma tööandjaga ja mõte teoks teha. Õpingutega tuleb olla järjekindel ja samas ka paindlik. Soovin kõigile kindlat meelt ja ilusat kooliaastat!”

vara ja avatud õppes saan valida endale ise sobiva koormuse, aine ja aja. Huvi enesearendamise vastu tundub mulle aga pigem kohustuslik kui juhuslik. Praegu võin kindlalt väita, et olen rakendanud väga palju koolis omandatud tehnikaid ja teadmisi ka oma igapäevatöös.

See on ka tööl käivatele inimestele hea võimalus ja isegi eelis tavatudengite ees.

Jätkan õpinguid samas tempos edasi ning soovitan kõigile, kel vähegi võimalus, võtta koolitee ette, sest õppevormide ja teemade valik on väga lai.”

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

SISUKORD 2 KÜSITLUS. Tere, kool!

3 JUHTKIRI. Priit Sarapuu 4 UUDISED. Krimi. Tervitame uusi

töötajaid. Võta osa Spordinädalast!

6 PERSOON. Kristi Vetemaa

pühendub uues ametis rahatöötluse muredele ja rõõmudele

9 RAHA. Heidame pilgu G4S Sularahakeskusesse

10 SUVEPÄEVAD. Pildimosaiik G4Si suvepäevadest

12 RAHUOLU. Tutvustame

rahuolu-uuringu tulemusi ja teeme tegevusplaane

14 NÕUANNE. Kuidas olla e-viisakas?

15 TURVALISUS. Suvekodude omanike suurimad hirmud

16 HOBI. Arnold Jefimtsev loeb juba üle 10 aasta multikatele tekste

18 KOOLITUS. Koolituskalender: oktoober ja november 2017

20 VARIA. 2 tilka vett. Nuputamist.

5 küsimust Sensori lugejatele

SENSOR

Kolleegium:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Esme Kassak Reimo Raja Margit Sedrik Eerika Õun Irene Metsis Anu Stamberg

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja:

Julgel sõnal on kaalu

J

uba kevadel viisime läbi järjekordse töörahulolu uuringu (lk 12–13) selleks, et saada teada meie ettevõtte töötajate motivatsiooni mõjutavatest teguritest ja anda kõigile võimalus nende osas kaasa rääkida. Aeg lendab ja suve jooksul tehtud järeldused, aga ka ammutatud energia, on nüüd tarvis muutusteks rakendada.

Juhina eeldan kõikidelt meeskonnaliikmetelt oma arvamust. Mida rohkem on arvamusi, seda võimsam kaal ja mandaat on uutel otsustel. Vastanute arv 1142 on küll suur, kuid see on vaid 47 protsenti töötajaskonnast, mis paneb kukalt kratsima. Tean ka, et pingutasime kõikide töötajateni jõudmise nimel. Järgmine kord peame KÕIK veel rohkem pingutama.

2013. aasta töörahulolu-uuringust mäletan väga ebastabiilseid hindeid meie ligi 130 juhile. Teemaga tuli tegeleda. Andsime kõigile võimaluse ja avasime mitmeid uusi koolitusprogramme (nt Targa juhi õpituba, Tuleviku Tegija jt.). Samuti panime rõhku ettevõtte sihtide paremale kommunikatsioonile. Oli lahkujaid, nagu ka uusi tulijaid. 2017. aasta uuringu tulemuste põhjal saab tõdeda, et juhtimise tase G4Sis on paranenud. 3,3 palli 4st annab siiski veel piisavalt arenguruumi.

Teemad, mis meil tööjõumahuka ettevõttena igal ajal aktuaalsed, on töötasu ja tunnustamine. Rõõmu teeb, et eelmise (2015) uuringu tulemustega võrreldes on rahulolu pisut (2,8 --> 2,9 palli) paranenud. Samas on tegemist selgelt enim tähelepanu vajava valdkonnaga. Aastatel 2014–2016 on meie ettevõtte palgafond kasvanud ligikaudu 1,6 miljonit eurot aastas, kusjuures töötajate arv samal perioodil vähenes u 100 inimest aastas. Ka 2017. aasta tuleb sarnase statistikaga. Isegi G4S Eesti suuruse ettevõtte jaoks on tegemist väga suurte numbritega, mille saavutamise nimel kõvasti vaeva nähakse. Siin tuleb meil kõigil endale aru anda, et ootused jäävad alati võimalusi ületama.

Lisaks palgale on kindlasti veel see „miski“, mis meid oma tööd armastama paneb. Koolitusprogramm „Mina olen G4S“ õpetab meile hea sõna ja teo jõudu. Julgen väita, et rahulolu heateost on ka üks tugevamaid motivatsiooniallikaid, mis meie ametis tihti ette tuleb.

Alati tahaks paremat ja paremini. Kutsun kõiki divisjone ja osakondi omi tööplaane täiustama, arvestades töörahulolu uuringu tagasisidega. Minu ootused 2019. aasta küsitluseks on kaasata 60+% töötajaskonnast ja rahulolu jätkuv kasv. Jõudu meile!

PRIIT SARAPUU juhatuse esimees

AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel: G4S Eesti suvepäevad Foto: Egert Kamenik

G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

|3|

UUDISED

G4S Rannavalve lõpetas hooaja 31. augustil oli G4S rannavalvuritel hooaja viimane tööpäev – just nii kaua tagavad rannavalvurid üle Eesti suurimates suplusrandades ranna külastajate ohutust. „Kuigi erinevaid avaliku korra rikkumisi registreerisid G4S rannavalvurid suve jooksul ligi 4500, siis kokkuvõttes võib öelda, et keskmine rannakülastaja käitus mõistlikult ja teisi arvestavalt,“ ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

Erinevaid juhtumeid tuli lahendada ja ka uppumisohust päästmist

tuli ette, aga üldjoontes möödusid ka rahvarohked päevad vetelpäästjatele rahulikult. Suve jooksul päästeti järelevalveta jäetud lapsi, kes sügavasse vette sattusid, eakas meesterahvas, kel ujudes jõud otsa lõppes, ja alkoholijoobes naisterahvas. Tartus ja Viljandis võeti hooaeg pidulikult väikse kringlisöömisega kokku 31. augustil, Tallinnas toimus traditsiooniline rannavalvurite tänamine 8. septembril.

Aitäh tubli töö eest!

Spordinädal avab G4S spordiklubi sisehooaja

G4S „Julged hoolida?“ töömalev andis suvel tööd 40 noorele 14. augustil tähistasid G4S töömaleva noored ühise filmivaatamisega töise suve lõppu. G4S “Julged hoolida?” töömalev alustas juba 19. juunil ning kahest 4 nädalat kestnud vahetusest võttis osa kokku 40 noort vanuses 13 kuni 16 aastat. Töömaleva noored käisid igapäevaselt abiks G4S Rannavalvel Stroomi ja Pirita rannas ning kaks korda nädalas Toidupangas komplekteerimas abipakke puudust kannatavatele peredele Harjumaal. Lisaks tegi osa noortest lähemalt tutvust vabatahtliku tööga Uuskasutuskeskuses. Üheks põnevamaks väljakutseks oli juuni lõpus-juuli alguses noorte laulu- ja tantsupeol rattaparklate valvamine – siis olid väljas nii I kui ka II vahetused noored. Tänu töömalevale õpivad noored paremini mõistma töö tähendust ning võtma vastutust. Mõneti üllatavalt tõid noored rannavalve kõrval välja töö Toidupangas, kuna seal sai alati sõltumata ilmast reaalselt käed külge panna, samas mõisteti ka oma tegevuse olulisust. Tänu noorte tööle Toidupangas said kahe kuu jooksul toiduabipakke 2400 peret Harjumaalt. Noored pakkisid kokku üle 14 tonni toiduabikaste.

|4| G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

23. kuni 30. septembrini toimub Eesti Olümpiakomitee ja Ühenduse Sport algatusel üle-eestiline spordinädal, millest võtab sel aastal osa ka G4S Eesti. Spordinädalal kutsume kõiki G4Sikaid osa võtma avatud trennidest ja erinevatest võistlustest. Nädala jooksul saavad kõik huvilised tasuta ujuda ja võtta osa MyFitnessis ühest proovitreeningust. Lisaks saab jätku kevadine sammuvõistlus – seekord nädalapikkusena, aga niisamuti 3-liikmeliste tiimidena. „Näeme Spordinädalas head võimalust kaasata tervisespordiga tegelema neid, kes ehk ei ole leidnud endale veel sobivat ala. Plaanime Spordinädalal pakkuda tasuta proovitrenne, ujulakülastusi, ühiseid spordivõistlusi ja soodustusi rahvaspordiüritustele. Püüame leida midagi sobivat igale maitsele,“ kommenteeris G4S Spordiklubi juht Sergei Karelin. Jälgi infot meie siseveebis!

UUDISED

KRIMI Tartu patrull pidas kinni roolijoodiku

12. augusti öösel kella 2 ajal pidasid Lõuna piirkonna patrulli turvatöötajad Marko Lepik ja Mark Kunakov kinni ja andsid politseile üle isiku, kes juhtis autot joobes olekus.

Turvatöötajad märkasid ebakindla sõidustiiliga autot Tartus Võru tänava kandis. Juht näitas suvalisel ajal suunatuld ja takistas oma sõidusuunas liikumist liiga aeglase kiirusega.

Turvatöötajad teavitasid sõidukist politseid ning järgnesid sellele, kuni auto peatus Tõrvandis. Kokku oli sõidukis kolm joobetunnustega isikut.

G4S tagab turvalisust Saaremaa rallil 13. ja 14. oktoobril toimub Eesti autospordi auväärseim motospordivõistlus Saaremaa Rally 2017. Juba 50. rallit on traditsiooniliselt ja väljateenitult korra eest valitud vastutama G4S Eesti.

Aitame tagada rallisõitjate ja tuhandete pealtvaatajate ohutust kõikidel kiiruskatsetel, lisaks vastutab G4S paljude muude valve- ja turvaalaste kohustuste täitmise eest. Esimesel päeval tagame turvalisust üle 200 ja teisel päeval üle 280 töötajaga. Kui soovid rallimelust osa saada ja lisa teenida, siis võta ühendust staff@ee.g4s.com!

Tere tulemast G4Si! Alates 1. augustist töötab G4Si äriarenduse osakonnas tehnoloogia arendusjuhina Viljar Kont.

Viljar töötas enne G4Si tulekut pea 15 aastat Telias ning on valdavalt tegelenud äriarendusega, olgu siis toote-, teenuse- või valdkonnajuhina.

G4Si äriarenduse osakonnas asub Viljar suuresti tegelema sularahadivisjoni arendustega, ent lööb kaasa ka teiste teenuste-toodete arenduses. Viljar on omal ajal lõpetanud Eesti Mereakadeemia, kus õppis tootmisjuhtimist. Turvavaldkonnaga on ta varasemalt üsna tihedalt ka tööalaselt kokku puutunud ja G4Sikategagi koostööd teinud. Oma vaba aja pühendab Viljar perele, kuid leiab aega ka hobideks. Viljarile meeldib tennist mängida ning tsikliga sõita.

Marys Laas.

Viljar Kont.

Alates juulikuust töötab G4Si müügi- ja klienditeenindusdivisjonis eraklientide kliendihaldurina Marys Laas. Marys oli G4Sis tööl ka 1999.–2007. aastal, olles algselt ametis turvatöötajana, seejärel vahetusevanemana ja osaliselt ka objektivanemana.

Tema viimatine töö meil oli Laagri Maksimarketis.

Siis aga viis elu Maryse Viljandisse, kus ta viimati müüs näiteks ATV-sid ja tsikleid. Marys räägibki, et tal on suur huvi tehnika vastu. Varasem hea kogemus G4Sis ja usaldus ettevõtte vastu, samuti tehnikahuvi, tõigi ta meile tagasi. Vabal ajal meeldib Marysele tennist mängida, oma aja võtab muidugi ka laste kasvatamine. Marys ise väga tsikliga ei sõida, kuid elab väga kaasa poja harrastusele.

Patrulli turvatöötaja sai kätte rahakoti varga

6. augustil pidas patrulli turvatöötaja Jevgeni Lebedev koostöös Ülemiste keskuse turvatöötajate Külli Viherpuu ja Jekaterina Kabanovaga kinni rahakoti ja mobiiltelefoni varga. Poisiohtu noormees tabas ühes jalatsite kaupluses ära hetke, mil tagauks jäi kaupa vedades korraks lahti, ning näppas laualt müüjatele kuuluva rahakoti ja telefoni.

Kauplus andis koheselt G4Sile häiret ning tihedas koostöös juhtimiskeskusega ja patrulliga õnnestus keskuse turvatiimil nooruk kätte saada. Varemgi seadusega pahuksisse läinud noormees anti üle politseile.

Keila linn hädas noorte vandaalitsejatega

Pikka aega Keilas algselt tähelepanu saamiseks erinevaid rikkumisi toime pannud noortekamp on suve jooksul oma tegudes muutunud aina julmemaks. Varastatud on erinevatest äriettevõtetest ja rünnatud on ka tänavatel kõndivaid inimesi, röövitud raha. G4S on kõnealuse kambaga tegudega seoses saanud aasta algusest üle saja väljakutse, rünnatud on ka patrulli ja tehtud G4Sile vale väljakutseid. Noortega on tegelenud alaealiste komisjon, kuid leevendust pole tulnud. Septembri alguses kogunesid Keilas politsei, prokuratuuri, turvaettevõtte ja linnavalituse esindajad ühise laua taha, et olukorrale lahendus leida. Mõned noored on nüüdseks politsei poolt ka kinni peetud.

Rohkem uudiseid leiad net.g4s.ee!

G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

|5|

PERSOON TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ESME KASSAK, ERAKOGU

Kristi Vetemaa „KUI TEED MIDAGI, TEE SÜDAMEGA!“

Aprilli keskpaigast on G4Sis tagasi seni võlanõuete osakonnas töötanud Kristi Vetemaa, kel on kohe-kohe läbi saamas esimesed neli kuud Põhja piirkonna rahatöötluse juhina. See väljakutse on olnud tohutult põnev ja palju seisab veel ees. Ajamegi Kristiga juttu, et teada saada, kuidas uude ametisse sisseelamine on sujunud.

G4Si tulid Sa esimest korda 2010. aastal.

Mida Sa enne seda tegid?

Tegelikult olen ma tööl käinud alates 13. eluaastast. Ma läksin alguses koka abiks Kaberneeme restorani. Algselt kutsuti mind kuuks ajaks appi, aga sellest sai päris mitu suve ja koolivaheaega. Töötasin hommikul kella 7 kuni õhtul 1-2ni. Eks ma olin siis noor ka ja jõudsin palju, teisalt oli seal hea seltskond.

Need kolm inimest – kokk, teenindaja ja nõudepesija – hoidsid üksteist rohkem kui kedagi teist. See andis hea koolituse kogu eluks, et arvestad teistega ega jäta oma inimesi hätta.

Pärast keskkooli olin ma ülikooli kõrvalt kaks suve-sügist Tallinna ja Helsingi vahel liikleva kiirlaeva SuperSeaCat pardal. Sealgi oli meil suhteliselt väike meeskond, 25–26 inimest. Mina olin kaupluses kassiir ja võtsin reisijaid vastu, kuid tegelikult olid meil kõigil omad ülesanded juhuks, kui midagi peaks juhtuma ja on vaja kedagi abistada. Selles ettevõttes pandi suurt rõhku turvalisusele.

Iga nädal mängisime läbi mõne situatsioon, näiteks pomm laevas. Kord aastas korraldati suurõppus. Edasi olin paar kuud notari juures praktikal. Mul on töökohtadega vedanud, alati olen leidnud midagi ilma suurema vaevata.

Ja G4Si sattusid kuidas?

Ma õppisin Tartu Ülikoolis õigust. Magistriõpe toimus õhtuti ja need sai tööga kenasti siduda. Nii ma G4Si õpingute kõrvalt sattusingi, alguses võlanõuete spetsialistiks ja seejärel juristiks. Kuigi ausalt öeldes arvasin ma, et sellest saab töökoht üksnes õpingute ajaks. Aga läks teisiti.

Kuidas siis läks nii, et võlanõuete osakonnas töötades ohjad ühel hetkel Sinu kätte usaldati?

See on ilmselt küsimus rohkem Ulvile (Ulvi Jürgenson , võlanõuete osakonna juhataja – E.K.) ja Artjomile (Artjom Sokolov, G4S Eesti juhatuse liige ja finantsdivisjoni direktor –

|6| G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

PERSOON E.K.). Ma lõpetasin 2012. aastal magistri ja selleks hetkeks, kui Ulvi hakkas lapsehoolduspuhkusele minema, oli mul mõnda aega idee, et peaksin hakkama edasi liikuma. Mulle meeldis väga, et sain Ulvi kõrvalt teha kohtuasju ja kaasusi ette valmistada, aga mingi hetk tekkis rutiin.

Otsust lahkuda lükkas edasi see, et 2013. aasta kohalikel valmistel sain Kuusalu vallavalitsuse liikmeks ning see andis mõneks ajaks uut hingamist ja väljakutseid. Kui Ulvi ja Artjom pakkusid, et saan võlanõuetes kõike otsast lõpuni iseseisvalt teha, mis mul sai selle vastu olla!

Oled olnud väga hea spetsialist, ent kuidas oled juhiks kasvanud? Millest juhindud juhina?

Iga muutus on raske. Vähe sellest, et endal on keerukas uude kohta minna, ka töötajatel on raske – peavad harjuma teise käekirjaga. Võlanõuetes oli mul samamoodi alguses raske, aga juba umbes poole aasta möödudes hakkas kõik sujuma. Lihtsalt tuleb anda aega nii endale kui ka töötajatele. Mul oli tõsiselt hea meel, kui poole aasta pärast meil jooksis kõik nagu kellavärk. See kõik on järjepidevuse tulemus. Teiseks, ma ei võtnud end võlanõuetes kindlasti ülemusena. Kui sul on 3-liikmeline meeskond, siis, jah, sa vastutad rohkem, kuid lõppude lõpuks ei ole mul kedagi juhtida, kui nemad ei mängi minuga kaasa. Ma usaldasin tiimi.

Ja kui oli mingi probleem, siis teadsid nad alati, et võivad selle mulle üle anda.

Ma ei ole kunagi lubanud klientidel enda inimestega halvasti rääkida. Kui klient oli ebaviisakas, siis palusin alati suunata ta mulle. Meil kõigil on vahel halb tuju, aga minu inimene ei pea saama sellepärast sõimata, et ta julges kõne võtta. Teadmine, et sul on kindel seljatagune, on tähtis.

Ja kuidas praegu sularahakeskuses läheb?

Sularahakeskuses on praegu samamoodi.

Ma hoolitsen, et töötajatel oleksid vajalikud töövahendid, ja olen väga tänulik, kui nad käivad mu juures rääkimas, mismoodi asju parendada ja muuta. Nemad on ju ikkagi protsessis sees. See ei tähenda muidugi, et kui mulle öeldakse, et on vaja topelt inimesi, siis annaks kohe järele, vaid soovin ennekõike sellise soovi põhjustest aru saada. Hästi oluline ongi, et saaksime välja töötada mõõdikud, mis aitaksid paremini ressurssi plaanida.

Minu hästi suureks toeks igapäevatöös on vahetuseülemad ja Irma (Irma Eerme, Lõuna piirkonna rahatöötluse juht – E.K.), kellelt saadud info on väga vajalik.

Ja olgem ausad, mul on ikka veel väga

palju õppida. Ma ei usu sellesse, et peaks karjuma või kuidagi kuri olema, kui midagi soovin, vaid üritan alati selgitada, miks ma midagi ootan. Et ei oleks sellist tunnet, et nõuan midagi lihtsalt sellepärast, et muud targemat pole teha. Minu jaoks on hästi oluline, et suudaksin enda jaoks lahti mõtestada ja kolleegid ka saaksid aru, miks ma neilt midagi ootan.

Kuidas nende keerukate algustega hakkama oled saanud? Kes või mis on julgust andnud?

Julgust on andnud see, et juhtkond mind niimoodi usaldas ja uskus minusse. Kui ei oleks olnud nende soovi või usku, et ma saan hakkama, poleks mul ka siia asja.

(Mõtleb) Võib-olla ka see, et ma ei ole allaandja. Ma katsun jälgida põhimõtet, et olen ettevõttes või ühel ametikohal täpselt nii kaua, kui mul on tunne, et saan midagi muuta paremuse poole. Kui näen, et minust jääb väheseks või ma ei saa piisavalt aru – näen, et minu ressursid on ammendunud –, siis ma liigun edasi. Olen liiga noor, et jääda istuma paigale. Mõnda aega on stabiilsus ju hea, aga kas just kümme aastat sama asja teha? Võib-olla veel mitte. Mulle meeldib töö juures ka see, kui tööpäevad lähevad ruttu – kui sul on kogu aeg midagi teha. Seevastu, kui kõik on nii käpas ja selge, et hommikul tulles hakkad tunde lugema või tööd leiutama, siis see pole päris minu jaoks.

Täna on õnneks nii, et kell saab enne viis, kui taipan lõunat süüa.

See on ju halb!

Mõnes mõttes hea:) (Naerab) Muidu oled ju väga tervislike eluviisidega. Armastad metsas palju käia ja …

Kui ma olen milleski väga sees, siis kõht ei anna mulle märku, et on tühi. Võin vahel lihtsalt ennastunustavalt tööd teha.

Eks suvi on olnud ka keerukas periood – inimesed puhkavad ja graafikud vajavad pidevalt sättimist, et töö saaks tehtud.

Usun, et sügisest hakkab see muutuma.

Selle tempoka töö tasakaalustad loodusega? Oled parajalt kreisi G4Sikas, kes ühena vähestest kevadise tervisematka vahepealsed lõigud omapäi läbi sammub.

See tuleb vist sellest, et mina olengi päriselt maalaps. Pärit maalt ja elan ka maal. Ülikooliajal, kui pidin linnas elama, sain kohe aru, et ma ei jää linna elama. Ma elan Kuusalu vallas, hetkel küll korteris, aga varem vanaema juures sealsamas oli ka aiamaa: ise panid kartuli maha, korjad marju, teed mahla. Siin esmaspäeva õhtul

(28.08 – E.K.) just lõpetasin punasõstramahla tegemise. See on hoopis teistsugune maailm, rutiinist välja tulek, linnastressi on oluliselt vähem.

Kui mul on valida, kas minna kinno või loodusesse, siis lähen pigem metsa.

Linnas käin ma teatris või kontserdil …

ERSO kontsertidel siis, mitte lauluväljakul. Suured rahvamassid ei ole minu jaoks. Naljaga pooleks öeldes, oleks ideaalne keskkond mulle üksik saar, kus ma saaksin koera ja oma kassidega olla.

Ilmselt on see looduse armastus kasvanud koos minuga, jäänud külge lapsepõlvest.

Väiksena jõlkusin kogu aeg vanaema ja vanaisaga metsas kaasas. Ma ei ole kordagi metsas ära eksinud! Ja kui on vaja leida kukeseenekohta, siis leian selle Kuusalu vallas, eriti hästi on mulle selge Lahemaa kant.

See vist seletab, miks oled ka nii südikas G4Si juhtidele mõeldud Ernakese osavõtja …

Sel suvel oli mul kolmas kord. Ausõna, nimetan seda aasta suursündmuseks, mida oodata! Villu (Villu Õun, valvedivisjoni direktor – E.K.) näeb nii palju vaeva sellega. Tohutult huvitav on tegelikult.

Selg on ära kraabitud, nohu on ka, aga see on kökimöki! See läheb üle. Kõik see situatsioonikoomika ja ülesanded – siuksed asjad jäävad lihtsalt meelde. Kui on viis naist tiimis, siis seda situatsioonikoomikat ikka on!:) Me võtame seda alati fun’ina, mitte et jumala eest saaks esikoha. See aasta oli pigem maastik raske, ülesanded täiesti jõukohased. Lõpuks ei olnud vahet, kas lähed riietega üle jõe või ujud mingi asjaga üle, ikka olid pärast märg. Eelmine aasta tuli aga üle Rummu karjääri ujuda ja me ujusimegi kõik üle!

Kompassi kasutamine on selge?

Eks ikka on, aga kui tiimis on veel viis naist, siis mina seda riski ei võta, et jääme kuhugi poole öö peale sellepärast, et ma otsin, kus põhi on. Ses mõttes oli Üllar (Üllar Liblik, Lõuna piirkonna müügiosakonna juht – E.K.) ainsa meesterahvana väga tubli meie tiimis ja võttis kompassi ja kepsu ehk orienteerumise enda peale.

Sel aastal andis elukaaslane mulle ülesande, kus enne kingi kättesaamist pidin murdma koodi, leidma kompassi järgi asukoha jne. Õnneks oli koer, kes võttis lõhna üles ja sai aru, kuhu suunas minna.

Kas mõni seen Sinust metsa alles ka jääb?

Tavaliselt lähen ma esimesi kukeseeni otsima juba jaanipäeval ja alati olen saanud ikka kastme jagu, aga see aasta esimest

G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

|7|

PERSOON korda sain vaid kolm seent. Ise ikka imestan inimeste üle, kes metsast ära tulles ühtki kukeseent ei näe. Ema ütleb, et selleks on vaja nina. Kui me temaga koos seenele läheme ja ma leian mõne platsi, siis kutsun teda korjama. Mina tahan rohkem ringi liikuda, samme koguda. Ühe koha peal istuda, sääsed söövad ka ära – nii ma ei taha. Siis tema korjabki „minu“ platsilt, mina liigun edasi. Auto juures seevastu ema imestab, kuidas ikkagi minul rohkem seeni on. Aga tee peal oli ju ka!

Ma olen selline väike korilane (naerab).

sekretäriks. Meil oli hästi tore ja südamlik vestlus. Ta oli just turult tulnud, pakkus mulle mustikaid ja puha. Siis teatas ta mulle, et tahaks mind võtta tööle, aga ei võta. Mina: „Miks!?“ Tema, et vaata, kui ma räägin sinuga, siis ma näen, et sa ei jää siia pikalt. Võib-olla aasta ja siis hakkab sul igav. Tahad, tule ole nädal aega siin, saad aru, kuidas asjad käivad. Aga ma tean, et koolitan su välja ja siis oled läinud, sest oled liiga nutikas. Ülejäänu ongi läinud sujuvalt, ühest kohast teise.

Mis neist seentest edasi saab?

Tavaliselt korjan ja jagan siis laiali. Ma ise ausalt öeldes väga palju seeni ei söö.

Nüüd olen siiski teinud neid ka natuke sisse, marineerinud ja pannud sügavkülma, et teha hiljem pirukaid. Töökaaslaste maitseb!

Soolased või magusad küpsetised?

Täiesti ükskõik! Samas päris alguses, kui sinna Kaberneeme restorani läksin, siis ei olnud ma isegi kartulit koorinud. Esimene ülesanne oli koorida 20 kg kartulit.

Ma ei mäleta, kas neist midagi järele ka jäi või olid koored paksemad kui kartulid, aga õnneks tehti toona ka friteeritud kartulikoori, polnud väga kahju. Mäletan väga hästi, et esimesed villid tulid kartulikoorimisest – ma vihkasin seda tööd!

Kuidagi on mul kokkamisega aga hästi läinud, et ema oskab süüa teha ja on ka mulle külge jäänud. Retseptidega jõuan siiski harva päris lõpuni, sest kas pole nii palju kannatlikkust või tahan midagi muud katsetada. Eelistusi toitude osas ei ole, aga mida vähem nõusid läheb, seda parem, ja mulle ei meeldi toitu ka raisata. Üritan võimalikult vähe ära visata ja võimalikult vähe toitu koju osta, kui tean, et ei jõua ära tarbida. Katsun aegsasti välja mõelda, mida ma teen.

See on rahakotile ka sõbralikum.

Just! Saab rohkem šokolaadi osta:) Kuivõrd teadlikult Sa üldse oled oma karjääri plaaninud?

Mul on olnud siiani õnne – alati, kui olen tööd otsinud, olen jõudnud kandideerida ühele kohale ja sinna ka saanud, välja arvatud ühel korral. Kui ma ülikooli läksin, siis tõepoolest planeerisin karjääri, aga mulle tehti üsna ruttu selgeks, et nii see ei käi. Tahtsin kõigepealt minna kohtusekretäriks, siis mõnda büroosse juristiks, edasi võib-olla advokaadiks ja minna prokuratuuri. Tahtsin kõike alustada algusest, et saada aru, kuidas protseduurid käivad. Kandideerisin siis Kentmanni kohtumajja ühe kohtuniku

|8| G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

Kristi käib koera Erisega loodusretkedel.

Kuidas juhitarkusi omandad?

Eks ma üritan jälgida enda juhte. Nende pealt on kõige parem õppida. Praegu on mul öökapil ka raamat, mis te kinkisite mulle lahkumisel aasta alguses (Rob Goffee, Gareth Jones „Miks peaks keegi siin töötama!“, 2017 – E.K.).

Hea eeskuju ongi tegelikult kõige parem. Mulle meeldis Artjomi alluvuses töötades see, et ta läheb alati süvitsi: küsib küsimusi, tahab aru saada asjadest.

Peetriga (Peeter Torim, sularahadivisjoni direktor – E.K.) olen veel vähe koostööd teinud. Meeldib, et ta kuulab ära ja mõistab. Ta laseb mul ise otsustada ja teha, usaldab.

Millised väärtused või põhimõtted oled kodust kaasa saanud?

Mul on hea kodu olnud. Oleme kokku­ hoidev pere. Üks peamiseid põhi­mõtteid

on, et kõik mida teed, tee südamega ja korralikult. Ja ausus on tähtis.

Mäletan hästi, kui läksin 1. klassi ja meile anti seal ülesanne teha raamat.

Minu joonistamisoskus on selline, et oskan vaid jänest tagantvaatest joonistada. Ma siis tegin süsimustast kassist, köitsin ära ja kirjutasin ka paar lauset.

Isa tuli koju ja küsis, mis asi see on.

Mina: „Raamat!“ – „Lähed kooli sellega või?“ – „ Jaa!“ – „Kas sa siis loovalt ei mõelnud?“ Mõtlesin ju ikka, isegi roosa paberi panin ümber …

Mäletan, kuidas me istusime siis veel kell üheksa õhtul koos maha ja toimetasime. Isa aitas teha mul šabloonid ja lõikasime välja kassinäoga raamatu.

Sodimist ei tohtinud olla ja ilusti pidin kirjutama. Eks see esimene variant natuke piinlik oli! Lõpuks tuli väga esmaklassiline raamat. Õpetaja ütles, et no kohe näha, et vanemad karmi käega – ei lase igasugust asja läbi. See on hästi meelde jäänud ja sellest lähtusin keskkoolini välja. Kui midagi teed, tee korralikult!

Mainisid mitmel korral meeskonnatööd. Mismoodi seda siis paremaks teha, kas töökorraldust muutes või sisustades töövälist aega?

Mõlemat tegelikult. Me just saime Irmaga (Irma Eerme, Lõuna piirkonna rahatöötluse juht – E.K.) hiljaaegu Tartus kokku ja vaatasime, mida saaks muuta meie endi paberimajanduses ja protsessides loogilisemaks. 11. ja 18. septembril läheme aga kummagi vahetusega Pranglile. Valime seal ekskursiooni, sööme koos lõunat ja veedame mitteametlikus õhkkonnas aega.

Meeskonnatunnetuse loomine on tähtis, sest meeskond ei ole lihtsalt see üks vahetus. Ei ole nii, et täna on minu töö ja homme kellegi teise oma. Meil on tööaeg ja me teeme selle lõpuni oma tööd, hoolimata sellest, kas homseks jääb või ei jää midagi üles. Me oleme kõik siin ühise eesmärgiga ja seda ma üritan ka selgitada. Ei ole head ega halba vahetust, tööle peaks olema alati hea tulla.

Mis edasi? Kus oled viie aasta pärast?:) Kui nüüd nalja teha, siis jalutan oma koera Erisega metsas, korv seeni täis. Kui vähe tõsisemalt rääkida, siis ma ei ole viisaastaku plaani teinud, vaid jätan endale ruumi üllatusteks. Jaanuaris Põhja-Eesti Regionaalhaiglas juristina tööd alustades ei osanud ma ettegi kujutada, et kevadest olen tagasi G4Sis ja juhin pea 50-liikmelist osakonda. Praegu keskendun rahatöötluse muredele ja rõõmudele.

RAHA

Pilk sularahakeskusesse – KES, MIS, KUS JA KUI PALJU?

TEKST: REIMO RAJA FOTOD: G4S

G4Si sularahakeskusesse igaüks naljalt ei satu ja ega sealt saagi niisama lihtsalt läbi astuda. Samas töötajaid ses osakonnas on paarisaja ringis: kassiirid, rahavedajad, ekspediitorid jt. Mis tööd nad teevad ja milline on sularahakeskuse roll raharingluses?

Sellele ja mitmele teisele küsimusele vastab sularahadivisjoni riskijuht Raul Reap.

Kus asuvad G4Si sularahakeskused?

Tallinnas, Tartus ja Jõhvis.

Kuidas raha jõuab G4Si sularahakeskustesse ja kuhu see edasi viiakse?

Raha transporditakse siia G4S klientidelt, kelleks on peamiselt kaupmehed ja pangad ehk ettevõtted, kes oma igapäevases töös sularaha kasutavad ja vajavad selle turvalist transporti. Meie kanname siia toodud sularaha ka kliendi pangakontole ja viime näiteks müügipunktisse tellitud koguse sularaha. Ühtlasi hoolitseme selle eest, et pankadele kuuluvates sularahaautomaatides oleks alati piisav kogus sularaha.

Mida keskuses rahaga tehakse?

Sularaha transporditakse kliendipunktidest meie rahatöötluskeskustesse, kus see üle loetakse, kontrollitakse ja kantakse kliendi kontole.

Milline on G4Si roll sularahaautomaatide võrgustiku toimimises?

G4S täidab ja tühjendab enam kui 700 sularahaautomaati üle Eesti. Meie hoiame

silma peal ATMide täituvusel ja saadame sularahavedajad neid täitma või tühjendama. Samuti teeme sularahaautomaatidele lihtsamaid hooldustöid. Kõik sularahaautomaadid on G4S valve all. Kui mõnda ATMi rünnatakse, siis saab G4S juhtimiskeskus selle kohta häiresignaali ja välja sõidavad meie patrullid.

Kui palju hoitakse ühes ATMis sularaha?

Raha hulk sularahaautomaatides on väga erinev. See sõltub riskihinnangutest ja ATMi kasutamise aktiivsusest.

Millised peavad olema turvanõuded transpordil? Kuidas transporditakse raha asutuste vahel?

Turvanõuded on ranged ja vajalikud selleks, et oleks hoitud nii sularaha transportivate kui ka avalikus ruumis viibivate inimeste turvalisus. Samuti on ranged turvanõuded vajalikud klientide vara ehk transporditava raha kaitseks. Sularaha transpordivad relvastatud mehed kuulivestide, soomusautode ja turvakohvri-

tega. Erinevad turvalahendused teevad sularaha varguse võimalikult keeruliseks ja aitavad juba eos ennetada võimalikke ründeid.

Kas sularaha kasutamine on ajas vähenenud?

Vastupidiselt üldlevinud arusaamale on sularaha kasutamine Eestis kasvanud. Seda näitavad sularahaautomaatidest välja võetav raha hulk ning kaubandus- ja teenindusettevõtetes käideldava sularaha maht.

Kui palju raha keskusest näiteks aasta jooksul läbi käib?

G4S sularahakeskustes käideldakse ligi miljard eurot ühes kuus.

Kas teadsid et…

Siis, kui käibele tuli euro, oli just G4S see ettevõte, kes viis uued rahatähed inimesteni – poodidesse, sularahaautomaatidesse, panga- ja postkontoritesse jne.

G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

|9|

SUVEPÄEVAD

FOTOD: EGERT KAMENIK, ESME KASSAK, INDREK RAUBA

G4S suvepäevad 2017 – MAAD JA RAHVAD

G4Si seekordsed suvepäevad tutvustasid eksootiliste maade kultuuri ja maitseid.

Osa sai võtta mitmesugustest töötubadest ja teha sporti, tänu heale suveilmale oli võimalik ka veemõnusid nautida. Päeva lõpuks oli Paunküla Heaolukeskuses melu tipus, kui lava ja lavaesise täitsid eksootilistesse kostüümidesse maskeerunud kolleegid. Aitäh kõigile osalejatele!

|10| G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

SUVEPÄEVAD

G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

|11|

RAHULOLU-UURING

TÖÖTAJAD on märganud positiivseid muutusi, kuid suur töö on veel ees!

Kevadel viisime läbi järjekordse rahulolu-uuringu. Uuringust saadav informatsioon on meie jaoks äärmiselt oluline, kuna annab ülevaate inimeste ootustest oma tööle, ettevõttele, juhtimisele. Teeme seda üle kahe aasta, sest nii on vahepeal võimalusi ja aega mitmeid oodatud tegevusi ellu viia.

TEKST: IRENE METSIS, PERSONALIDIREKTOR FOTO: ESME KASSAK

U

uringu viis läbi konsultatsioonifirma Tripod. Kokku kutsuti uuringus osalema 2432 töötajat (G4S, Alarmtec ja Ühisteenused), küsimustikule vastas 47% töötajatest ehk 1142 töötajat. Kõige aktiivsemad vastajad olid töötajad staažiga üle 10 aasta (37%) ning vanusevahemikus 36–50 aastat.

Vastajatest 69% olid mehed ja 29% naised.

Hinnanguid anti 4 punkti skaalal, kus 1 oli kõige nõrgem ja 4 kõige parem. Viimastel aastatel oleme kasutanud võimalust vastamiseks nii elektroonselt kui ka paberkandjal. Sel aastal sai lisaks vastata mobiiltelefoni kaudu. Seega igaüks võis leida endale sobivaima viisi vastamiseks ja tagasiside andmiseks.

Ka sel aastal oli väga positiivne see, et töötajad avaldasid üsna aktiivselt ar-

|12| G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

vamust vabavastuste kaudu, mis annab meile selgema ülevaate sellest, mis on murekohad ja mida parandada. Oli positiivseid tähelepanekuid, häid sõnu kui ka kriitikat ja etteheiteid. Mõlemad on meie jaoks väga olulised – just vabavastused annavad väga palju sisulist informatsiooni ja loovad võimaluse olukorda muuta.

Küsisime töötajatelt arvamust 6 teemaplokis: rahulolu juhtimise ja oma otsese juhiga, koostöö ja suhted töökaaslastega, suhtumine ettevõttesse tervikuna, oma töö sisu ja isikliku arengu võimalused, info liikumine, rahulolu tasustamise ja tunnustamisega.

Kriitilisemad alateemad olid sarnaselt varasematele aastatele töötasu ja tunnustamine, kuid tänavu tunnetasid töötajad selles osas ka kõige suuremat muutust (hinnang võrreldes eelmise aastaga oli kasvanud). Eks seda mõjutavad

ka meie viimaste aastate otsused põhipalga muutuste ning tulemustasude sisseviimise kohta. Selles suunas tegevused kindlasti jätkuvad.

Teine kriitiline teema, mis sel aastal eriti esile tõsteti, on koostöö erinevate üksuste vahel. See on teema, mis vajab kriitilist tähelepanu, sest meie üksuste heast koostööst sõltub kliendile pakutava teenuse kvaliteet.

Kõrgemalt hinnati alateemat juhtimine ja otsene juht ning koostöö ja suhted oma meeskonnas (vt graafikut lk 14).

Rõõmu teeb, et paljud töötajad hindavad G4Si stabiilse ja kindla tööandjana (keskmine 3,6). Kõige madalamad hinded said koostöö struktuuriüksuste vahel (keskmine 2,8), osakondadevaheline avatud suhtlus (keskmine 2,9) ning töötasu vastavus töö keerukuse määraga (keskmine 2,5).

RAHULOLU-UURING

TÖÖTAJATE TULEVIKUOOTUS

Sel aastal soovisime lisaks teada saada töötajate tulevikuootust ehk kuidas meie töötajad näevad tulevikku. Kas suure tõenäosusega läheb paremaks, jääb samaks või läheb halvemaks? 46% vastajate arvates läheb elu tulevikus paremaks, 32% arvates jääb kõik samaks ning 22% arvas, et läheb halvemaks.

Lõpuks küsisime veel kahte küsimust, mille kaudu on võimalik saada teada töötajate hoiakuid tööandja suhtes: 1. Soovitaksin G4Si kui tööandjat oma sõbrale.

2. Kui mulle pakutakse samaväärse tasu ja soodustustega tööd mõnes teises ettevõttes, siis lahkuksin G4Sist.

Meie töötajate hoiakute järgi on 2017. aasta jaotus näidatud alloleval pildil. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga ei ole need osakaalud oluliselt muutunud. Positiivsete hoiakutega jätkajate osakaal on kasvanud 4% võrra ja negatiivsete hoiakutega lahkujate osakaal vähenenud 3% jagu.

Alateemad kokku Töö juhtimine/otsene juht (3,3 / 3,3) Koostöö ja suhted minu meeskonnas (3,2 / 3,2) Töö sisu ja isiklik areng (3,2 / 3,1) Ettevõte (3,2 / 3,1) Info liikumine ja sisekommunikatsioon (3,0 / 3,1) Tasustamine ja tunnustamine (2,9 / 2,8) Keskmine (3,1 / 3,1) Keskmine organisatsioonis (2017) Keskmine organisatsioonis (2015) Alateemad kokku

1

2

3

4

Keskmine (2017) 1–2 (%) 3–4 (%) Keskmine (2015) Muutus

Töö juhtimine/otsene juht Koostöö ja suhted minu meeskonnas Töö sisu ja isiklik areng Ettevõte Info liikumine ja sisekommunikatsioon Tasustamine ja tunnustamine

3.3 3.2

14% 16%

86% 84%

3.2 3.2 3.0

18% 82% 3.1 18% 82% 3.1 21% 79% 3.1

0.0 0.0 0.0

2.9

32%

0.1

Keskmine

3.1

20% 80% 3.1

68%

3.3 3.2

2.8

0.0 0.0

0.0

Töötajate jaotus G4S-i soovitamise ja lahkumise alusel 2017 ja 2015 Positiivsete hoiakutega jätkajad Negatiivsete hoiakutega jätkajad 64% (2015) 20% (2015) 68% (2017) 19% (2017) Positiivsete hoiakutega lahkujad 4% (2015) 4% (2017)

Negatiivsete hoiakutega lahkujad 12% (2015) 9% (2017)

Mis edasi?

Uuringu tulemused analüüsitakse põhjalikult läbi, arvestades iga töötajate gruppi, ning mõeldakse, millised tegevused tõstaksid kõige rohkem töötajate rahulolu.

Koostöö parandamine

Kindlasti hakkame leidma lahendusi struktuuriüksuste vahelise koostöö parandamiseks, sest nii mõneski divisjonis ja töötajate grupis toodi see välja suure kitsaskohana. Teema leevendamiseks on juba ette võetud töötajatega koos igapäevaste eluliste situatsioonide lahendamised, kus kõik saaksid kaasa rääkida (hea tava foorumid, lk 18–19).

Praktiliste koolitustega jätkamine

Koolitused said töötajatelt palju positiivset tagasisidet, kuid endiselt toodi välja, et soovitakse veel enam praktilisi õppeid.

Seda meie koolitusplaan (net.g4s.ee/koolitus) 2017/2018 hooajal ka sisaldab. Turvatöötajatele on praktilised turvataktika koolitused – enam ei pea kuulama ainult teoreetilisi loenguid, vaid saab ka õpitut praktiseerida. Kuna töötajatel on suur huvi keelekursuste vastu, siis sel aastal alustasid mitmed vene ja inglise keele õppegrupid.

Tasustamise põhimõtted

Suurt rõhku paneme tasustamise alustele ja see teema on pidevalt fookuses. Kuna korraga ei ole kahjuks võimalik kõikide töötajate tasustamise põhimõtteid muuta, oleme panustanud igal aastal erinevate töötajate gruppide palkade kasvu. Kindlasti on see teema fookuses ka eesootaval 2018. aastal.

Uued vormirõivad järk-järgult kõigini

Mitmes kohas on endiselt vormirõivad probleem. Vahetame vormiriideid järk-järgult välja uuema vastu ja palume selles suhtes kannatust, sest kõiki korraga ei ole kahjuks võimalik ümber vahetada. Uued vormirõivad on mugavamad ja kaasaegsemad ning peaksid rahuldama töötajate vajadusi, kuna nende väljatöötamisse on kaasatud meie endi töötajad, kes samu rõivaid igapäevaselt kannavad.

Juhi tähelepanelikkus

Murelikuks teeb, et töötajad tajuvad, et juhtkond tunneb liialt vähe huvi töötajate heaolu ja soovide vastu (keskmine hinne 2,8). See puudutab kõikide tasandite juhte, nii neid, kes igapäevaselt eesliinil oma

inimestega tegelevad, kui ka juhtkonna liikmeid, osakonna- ja teenistusjuhte.

Oma inimestele tuleb rohkem aega pühendada: ära kuulata ja neist aru saada.

Tuleb püüda mõista, mis on peamised mured ning aidata nende lahendamisele kaasa. Paraku alati ei saa kõikide meele järele olla, kuid alati saab oma inimestele seletada ja otsuseid lahti rääkida.

Tegevusi on 2018. aastal plaanis palju ja nende täpsemad, töötajate gruppide põhised, tegevuskavad kinnitatakse juhatuses oktoobri keskpaigas. Siis saame nendest rääkida juba konkreetsemalt nii kõigile kättesaadavate sisemiste infokanalite kaudu, töönõukogus kui ka infopäevadel.

Täname veelkord kõiki töötajaid, kes vastasid küsimustikule, sest igasugune tagasiside teeb olukorra ainult paremaks. Ja väga meeldis see, kuidas üks turvatöötaja ütles, et kui mina oma arvamust ei avalda, siis ei ole lootustki, et midagi muutuks. Kui arvamust avaldavad juba mitu inimest, siis on lootust, et ehk sõnum võimendub ja hakkavad ka muutused toimuma. Täpselt nii see ongi.

Loodame, et järgmisel korral osaleb uuringus juba üle poole töötajaskonnast.

G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

|13|

NÕUANNE

Koostöö parandamine E-VIISAKUSEGA

TEKST: ESME KASSAK

Kuigi inimestega on kõige toredam suhelda vahetult, silmast silma, siis igapäevatöös on märksa tõhusam tööasju meili teel ajada, boonuseks jääb jälg tehtust-lubatust.

G

4Si kevadises rahulolu-uuringus on e-post suhtluskanalina märkimisväärsel kohal. Mismoodi panna elektroonne kirjakast aga parandama omavahelist koostööd? Ikka elementaarseid viisakusreegleid järgides ja selgeid sõnumeid saates.

KIRJA ALUSTAMINE

Viis, kuidas lugeja poole pöördutakse, loob kirjas esmamulje ja ka häälestuse omavaheliseks koostööks. Kirjutatakse ju ikka selleks, et edastada vajalikku infot, või vastupidi, küsida midagi.

Tervitussõnade järele võib panna hüüumärgi (nt Tere! või Tere), ent kui see tundub liiga emotsionaalne või kohatu (mõned tõlgendavad hüüumärki karjumisena), siis võib kirjavahemärgi üldse ära jätta.

Hea teada! Sõltumata sellest, kas tervituse järel on kirjavahemärk, algab esimene lause kirjas suure tähega. Kui tervituse järel nimetatakse inimest, siis pannakse tervituse järele koma (nt Tere, Margit! Tere, hea kolleeg).

KIRJA TEEMA

Väga oluline on kiri eristada selge teemareaga, et kirja saaja suudaks suures infotulvas märgata olulisi sõnumeid. Liiga üldsõnalised teemad (nt Selline asi, Üks mõte, Teadmiseks, Info, Huvitav) või üldse teemarea tühjaks jätmine tekitab infomüra ja võib sulle endale hoopiski karuteene teha, jättes saajale vajaliku info kahe silma vahele. Mida konkreetsem teemarida, seda parem, nt Soome kodaniku küsimus elektriauto laadimise kohta või Pärlipoe juhtumi hetkeseis.

Hea teada! Kui vastad kirjale, mille teemat muudad, siis muuda ka teemareal pealkirja ning kustuta kirjavahetusest kirjad eelmisel teemal, mis enam teemasse ei puutu.

Kui edastad (forward) kirja, mille sisu kuulub vastamiseks teisele kolleegile, siis tuleks

|14| G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

lisada kirjale mõnerealine selgitus, et tagada tema tähelepanu ja kirjale vastamine.

KIRJA TOON

See, kas kirja mõte jõuab adressaadini, sõltub ka kirja toonist. Vahet tuleb teha ametlikul ja isiklikul kirjavahetusel. Ametliku tooni kasuks räägib asjaolu, et ekraani vahendusel ei pruugi aru saada, kas kirjutaja viskab nalja või on tal tõsi taga, samuti ei tea kunagi, mis meeleolus on kirja saaja parasjagu. Kui senine suhtlusvorm siiski lubab, võib segaduse vältimiseks kasutada üldtunnustatud emotsioonimärke.

Kirjutada tuleb selgelt ja lühidalt, sõnastuses tasub eelistada lihtsaid sõnu keerulistele. Too välja kirja olulisim mõte kohe alguses, et kirja saaja ei peaks otsima pikast kirjast talle kõige vajalikumat teavet. Enne kirja ära saatmist loe tekst veel korra üle. Head tooni ja lugupidamist väljendab ka korrektne kirjakeel ja terviklikud laused.

Hea teada! Suurte tähtedega kirjutamist tõlgendatakse karjumisena. Ebameeldivale kirjale vastates on soovitatav vältida omapoolseid ebameeldivaid väljendeid.

Kirjuta kiri viisil, nagu kasutaksid inimesega näost näkku vestluses. Jää alati sõbralikuks ja viisakaks!

KIRJALE VASTAMINE

Paraku on mõneski organisatsioonis halvaks kombeks kirjadele reageerida vaid siis, kui endal midagi vaja. Tegelikult on viisakas vähemalt teada anda, et oled info kätte saanud (nt Tänan info eest! Selle projektiga on nüüd kõik korras.), ja kui kohe ei saa teemaga tegeleda, siis pakkuda omapoolne tähtaeg. Nii teab teine inimene sinuga arvestada.

Kontrolli regulaarselt oma e-kirjakasti.

Tööalased teated võib lugeda edastatuks, kui need on saadetud töömeilile ja automaatvastaja ei anna teada arvutist eemal viibimisest või puhkusel olekust. Oluli-

ne on mõista, et kirja mitte lugemine ei vabasta kirjast tulenevatest kohustustest.

E-kirjadele võiks võimalusel vastata 1–3 tööpäeva jooksul. Samuti tuleb vastata koosoleku teadetele ja märkida enda osalemine või mitte osalemine. Ja kui lubad osaleda, siis tuleb ka kohale tulla, sest sinuga arvestatakse. Kui siiski tuleb midagi ette, anna sellest aegsasti teada!

Hea teada! Kui on võimalik lühidalt kohe vastata, siis tee seda, sest hiljem kaob kiri juba paljude teiste sekka ära.

Vastamisel tsiteeri algset kirja nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik – jäta alles vaid need osad, mida kommenteeritakse.

KIRJA ADRESSAAT

Kui kirja saajaid on rohkem kui üks või saabub see listi (aadressile, mille kaudu saab kirju mitu kolleegi), siis jälgi vastates, kellele vastuse saadad. Kasutades funktsiooni „Vasta kõigile“ (Reply all), veendu, kas kõikidele saajatele on ikka see info vajalik ja asjakohane. Nii hoiad kõigi aega kokku.

Hea teada! Jälgi, et ei saadaks kogemata edasi senises kirjavahetuses esinenud mitteolulisi varasemaid vestlusi või koguni mõnd otsustamisprotsessi. Vahel saadetakse üsna piinlikke arutelusid edasi asjasse mitte puutuvatele isikutele, halvemal juhul majast välja.

KIRJA LÕPETAMINE

Kui soovid oma kirjale kindlal ajal vastust, siis tuleb seda selgelt väljendada ning lisada ka tähtaeg. Vastasel juhul võib saaja võtta kirja sisu kui teavitavat infot. Kirja lõpetades on viisakas midagi soovida.

Kasutades näiteks des-vormi või kaasaütlevas käändes väljendit, koma ei panda (nt Kõike head soovides / Austusega). Kui aga on konkreetne soov, siis läheb lõppu hüüumärk (nt Palju edu!).

Parimate soovidega Esme

TURVALISUS

TEKST: REIMO RAJA FOTO: G4S

SUVEKODUDE OMANIKE SUURIMAD HIRMUD ON VARGUS JA TULEKAHJU G4S Eesti tellitud turvalisusuuringust selgub, et kui vastajatel paluti nimetada kaks peamist hirmu seoses maamajade või suvilatega, siis suurimaks hirmuks nimetati peamiselt tulekahju (41% vastajatest) ja teise hirmuna vargust (51%).

P

ea pooled vastajatest on omanud isiklikku kokkupuudet või kuulnud maamaja piirkonnas toimunud vargusest või sissemurdmisest. Iga viies vastaja ütles, et tema maamajja või suvilasse on sisse murtud, midagi varastatud või seal vandaalitsetud. Iga kolmas vastaja tunnistas, et seda on tema maakodu või suvila piirkonnas juhtunud.

Suvila või maamaja kaitseks kasutatakse kõige enam naabrivalvet (59%) ning suitsuandurit (58%). Kuigi suitsuandur on kohustuslik igas kodus, ka suvekodus, siis uuringust selgub, et viimastes neid sageli ei kasutata. „Kui inimesed suure osas ajast suvekodus ei viibi, siis on arusaadav, et suitsuandurit ei peeta seal vajalikuks,“ ütles G4S Eesti juhatuse liige Villu Õun.

Küll aga rõhutasid vastajad sellise lahenduse vajalikkust, kus suitsuandur oleks valvesüsteemiga ühendatud. „Sageli ei teata, et ka kõige lihtsamate turvasüsteemidega kaasneb alarmsüsteemi ühendatud suitsuandur, mis annab turvaettevõtte juhtimiskeskusele kohe tulekahjust teada,“ selgitas Õun.

Selle aasta jaanuaris sai G4S juhtimiskeskus tulekahjuhäire Tartumaal Rannu vallas asuvast talumajast.

Häire edastas maja valvesüsteemiga ühendatud suitsuandur. Olukorda kontrollima sõitnud turvatöötaja avastas majast põlengu ja kustutas selle tulekustutiga. Tulehäire edastanud valvesüsteem ja turvatöötaja kiire sekkumine päästis hoone mahapõlemisest. Majaomanik oli ise sama päeva hommikul välismaale sõitnud ja sai juhtunust teada turvaettevõttelt.

Maapiirkondades ei taheta turvateenust sageli kasutada, kuna kardetakse, et turvaettevõtte patrull ei suuda piisavalt kiiresti reageerida. „Oluline pole ainult kiire reageerimine, vaid ka võimalus saata sündmuskohale vajaliku ettevalmistuse, varustuse ja tagalaga inimene,“ rõhutas Õun. „Suvekodudes üldiselt kiirvargusi ei tehta, pigem tegutsevad vargad nendes piirkondades kauem, et „objekt“ põhjali-

kult ette võtta. Seega on ka poole tunniga saabuv turvapatrull kindlasti kasulik, suutes suurema kahju ära hoida või lähiümbrusest võimalikud kahtlusalused kinni pidada,“ lisas Õun.

Peamiselt himustavad vargad tööriistu ja kodutehnikat. Samuti kaasneb sissemurdmistega akende lõhkumine. Kõige enam on suvekodudesse sissemurdmisega kokku puutunud Kirde-Eestis suvilat või maamaja omavad inimesed. 32% vastajatest tunnistas, et tema suvekoju on sisse murtud ja 53% ütles, et piirkonnas, kus tema suvekodu asub, on esinenud sissemurdmisi. Need, kel on isiklik kogemus sissemurdmisega või kuulnud suvekodu piirkonnas vargustest kasutavad ka suurema tõenäosusega turvateenust ja viivad väärtuslikumad asjad maakohast ära.

UURINGUST

Suvilate ja maakodude uuringu viis läbi Initiative Estonia maikuus. Küsitlusele vastasid 15–74-aastased Eesti elanikud, kellel on lisaks põhielukohale ka suvila või maamaja. Kokku vastas küsimustele 300 inimest.

G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

|15|

HOBI

Arno –

MULTI(KA)MEES SULARAHAKESKUSES Sularahakeskuses ekspediitorina töötav Arnold Jefimtsev kandideeris poolteist aastat tagasi G4Si tulles esmalt hoopis lennujulgestajaks, kuid on väga rahul just oma praeguse tööga. Saan Arnoga (sõpradele-kolleegidele on ta Arno) kokku, et rääkida tema põnevast hobist multikate pealelugejana, kuid jutu lõpuks ei oskagi ta täpselt öelda, kumb töödest rohkem hobi on. |16| G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ESME KASSAK, ERAKOGU

IGAL VABAL HETKEL MAALE

Arno on sündinud ja üles kasvanud küll Tallinnas, kuid tema juured ulatuvad ühtpidi Võrumaale ja teistpidi, võiks öelda, suisa Bulgaariasse. Ise tunneb ta tugevat sidet just Võru kandiga, kust on pärit ka tema elukaaslane. „Sõidan igal vabal võimalusel teise Eestimaa otsa. Minu peamine hobi on kalastamine ja kogu mu õngemajandus on ka seal. Kui vabu päevi ongi pikemalt, siis sõidan Võrumaale,“ räägib ta.

Võrumaal Sõmerpalus elab ka Arno ema, keda ta meeleldi majapidamises abistab. „Seal on alati midagi teha. Praegugi ootab mind seal 10 ruumi puid, mis on vaja kuuri laduda. Lisaks veel kanad, põllulapp... Ja muidugi rahu ning vaikus, mida ma väga naudin. Isegi niisama lakke vahtida on seal parem kui linnas. Ilmselt kolin ka ise kunagi sinna elama, sest järjest vähem on asju, mis mind Tallinnas kinni hoiavad. Välja arvatud muidugi töö.“

HOBI

MÕTESTATUD TÖÖ

Enne G4Si tulekut oli Arno 13 aastat tööl ühe ettevõtte sisevalves. Sealsete pikkade vahetustega kogemus on tulnud kasuks ka G4Sis ning ta ütleb, et on suur asi, kui õhtul-öösel saab koju magama. Ekspediitori tööaeg algab varavalges kell 6, sest kohe hommikul tuleb asuda raha väljastama, ja lõpeb ööpimeduses. Töö ise aga sobib Arnole hästi. „Ma tunnen, et olen vajalik.

Peale enda tööülesannete püüan hoida silma peal ka asjadel, mis võib-olla otseselt minu kohustuste hulka ei kuulu, aga kui mul on võimalus vähese vaevaga oma kolleegide elu kuidagi lihtsamaks muuta, siis seda ma ka teen. Lisaks on mul oluliselt lihtsam pärast seda, kui tegin endale selgeks, kuidas meie süsteem tervikuna toimib. Me kõik sõltume üksteisest ses töös – rahavedu, ekspediitor, rahatöötlus,“ arutleb ta.

Mida ekspediitori töö üldse endast kujutab? „Kui logistikavaldkonnas tegeleb ekspediitor kaubaga, siis meil on kaubaks raha. Koostame autodele kaubaringe, väljastame raha, võtame vastu raha. Sularaha logistika, tuleb nii välja. Reaalselt olen vahelüli inkassaatorite ja kassade vahel, kus raha loetakse ja pakitakse, ning tunnen end selles rollis hästi,“ selgitab Arno. Kas pidev rahaga kokkupuude on muutnud ka mehe suhtumist rahasse? „Suhtun täiesti külmalt. Minu jaoks on see kaup nagu iga teine. Pieteeditunnet raha ees ei ole.

Ja ega me saagi oma töös väga palju raha peale mõelda, tuleb rahulikult sellesse suhtuda,“ tõdeb ta. „Mulle meeldib ikka öelda, et ega ma raha pärast tööl käi. Raha on ka muidugi oluline, aga seltskond on tähtis. Kollektiiv on meil väga tore.“

10 AASTAT MULTIKATE PEALELUGEMIST

Mismoodi Arno aga multikatele tekste peale lugema sattus? „Tõlkisin filmide subtiitreid ühe Läti firma jaoks, mille Tallinna esinduse juht oli mu klassivend.

Esimesed paar aastat ma ainult tõlkimisega tegelesingi, kuni ühel hetkel inimene, kes tavaliselt luges sisse multikaid, jäi haigeks ja talle oli vaja asendajat. Klassivend nii palju mind teadis, et diktsioon ja hääletämber on mul paigas, ja pakkus mulle seda varianti. Mõtlesin, et mis seal ikka, endal ka huvitav ja tükki küljest ei võta. Pealegi veel sellises legendaarses kohas nagu Linnahalli stuudio ja sellise legendaarse helirežissööri juures nagu Elmu Värk!“ „Ükskord „oskasin“ ma salvestuse ajal tukkuma jääda. See juhtus ühes teises stuudios (asjaga oli kiire ja Linnahalli

ei saanud aega), mis oli sisuliselt selline väike ja hubane tumedates toonides hämar tuba. Veetsin stuudios pea terve päeva, oli vaja korraga kolm või neli multikat ära teha ja neist viimane oli mingi indiaaniteemaline lugu, kus oli suhteliselt vähe teksti ja palju rahulikku meditatiivset muusikat. Ühe järjekordse paariminutilise ilma dialoogita pausi ajal vajusingi unne. Kusjuures režissöör, kes oli seljaga minu poole ja luges samal ajal raamatut, ei pannud ka seda kohe tähele, arvas lihtsalt, et ju on jälle mingi pikem tekstivaba koht sees.“

VAHEST TULEVANE SPORDIKOMMENTAATOR?

Enamjaolt on tegemist olnud täispikkade multifilmidega, mis on läinud hiljem müügiks DVD-del või ka eetrisse Lolo TV-s.

Kõik on sisse loetud ühehäälselt, mis mõnikord on kunsttükk omaette. „Tuleb meelde õudusunenägu, kui tuli sisse lugeda 20 osa ninjakilpkonnade seiklusi – nad põhiliselt karjusid neljakesi läbisegi. See oli küll raske!

(Naerab) Tulistasin teksti, nii et keel läks sõlme, aga hakkama sain.“ Ehkki multikate sisselugemisel on erinevatel põhjustel ka pikemaid pause sisse tulnud, ei ole Arno ise väljundit oma häälele otsima hakanud. „Minu põhitöö on praegu siin ja ma olen sellega rahul. Ei ole otsest vajadust aktiivsemalt sellega tegeleda ja üleliigseid kohustusi võtta. Ja esimest korda elus ma ei saagi kindlalt öelda, kumb rohkem hobi siis on, sisselugemine või hoopis töö siin?“ Mõttega, et kiiresti lugemise kogemus võiks olla ka hea pinnas spordikommentaatori tööle, jääb Arno isegi nõusse. Ühtlasi selgub, et aktiivse jalkafännina on Arno kunagi soccernet.ee-sse uudisnuppe kirjutanud.

TELEKAT ERITI EI VAATA

Kalastamine on üks Arno hobisid.

Selle esimese multika, mida Arno siis sisse luges, oli ta ka ise tõlkinud-toimetanud. Vene keel on Arnol praktiliselt teine emakeel. Film on hästi meeles, peategelasteks olid lõbusad, „Maša ja karu“ tüüpi karud. Arno usubki, et tegemist võis olla Maša lugude eelkäijaga. Pealelugemist eelistab ta subtiitrite tõlkimisele mitmel põhjusel. „Sest subtiitrite tõlkimine käib nii, et filmi reaalselt ei näe, vaid on üks Exceli tabel, mille üks tulp vene- või ingliskeelne ja teine eesti keeles. Püüad siis kuidagi täkkesse saada, et mõte kuidagi säiliks. Iseenesest üsna tüütu.“ Sisselugemisel puutub ta omakorda tõlkimisapsakatega kokku, mida võimalusel üritab käigupealt siluda.

Kui pinnin Arnolt, milline pealeloetud multikatest on talle endale kõige enam meeldinud, tunnistab ta, et enamikku neist ei vaataks ta iial uuesti. Telekat vaatab Arno üldse harva. „Kui vaatan, siis midagi populaarteaduslikku või spordiülekandeid, peamiselt jalgpalli.

Ise hoovitasemest kõrgemalt pole ma väga mänginud. Küll aga sõitsin pea viis aastat kaasa amatöörmeeskonnaga FC Balteco, kus mängisid mitmed mu sõbrad, sattudes kõikvõimalikele staadionitele üle Eesti. Kui vaja, suhtlesin seal kohtunikega ja täitsin protokolle, kui vaja, olin arst, ja kui vaja, siis olin ka treener ja mänedžer,“ meenutab ta seda sportlikku seika enda elust.

Milliste multikate puhul tasub G4Sikatel aga kõrvu kikitada, et ära tabada kolleegi hääl? „Multifilmid, mis ka praegu telekast jooksevad, on Miltoni lood Lolo TV-s, sealsamas ka üks mu paremaid töid –Jules Verne’i „80 päevaga ümber maailma“.

Tuttavamatest sarjadest ehk “Teismelised ninjakilpkonnad” ja “Ämblikmees”. Olen klassi­vennale ikka öelnud, et saadaks mulle mõne faili, muidu keegi ei usugi, et millegi sellisega tegelen,“ muigab Arno. Kust aga Arno nii hea keelevaistu on saanud, et ise tõlgib ja toimetab ja valmis ka uudisnuppe treima? „Eks ikka lugemus. Terve mu lapsepõlv möödus raamatute seltsis , vahel tegin sellepärast isegi poppi, et raamat oli vaja lõpuni lugeda. Samas ei olnud praktiliselt kunagi mu laual mõni lektüür kohustuslikust kirjandusest.“

G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

|17|

KOOLITUS

G4S koolitused uue hooga

TEKST: EERIKA ÕUN, ESME KASSAK FOTOD: ESME KASSAK

Igal sügisel saavad G4Si sisekoolitused justkui uue hingamise. Seekordset koolisügist ilmestab hea tava foorumite jõudmine mitmete töötajategruppideni, näiteks asuvad igapäevadilemmasid lahkama sularahadivisjoni ja Põhja piirkonna mehitatud valve töötajad.

H

ea tava foorumi eesmärk on väikeste gruppidega üheskoos jõuda kõige sobivamate, G4S väärtustest lähtuvate, lahendusteni erinevate töösituatsioonide lahendamisel. Ühtlasi jätkuvad positiivset tagasisidet saanud patrullteenistuse praktilisi oskusi arendavad täiendkoolitused Ida, Põhja ja Lõuna piirkonnas. Kuni aasta lõpuni toimuvad ka Tuleviku Tegija II lennu viimased koolitused, et pidulikult jõuda järjekordsete tublide tulevaste juhtide diplomeerimiseni. Head uute teadmiste ja oskuste omandamist!

Sind puudutava koolituse kohta saad täpsemat infot vahetult juhilt või personalidivisjoni assistendilt Eerika Õunalt. Kogu koolituskalendrit näed siseveebist net.g4s.ee/koolitus.

KOOLITUSKALENDER 2017 OKTOOBER-NOVEMBER Kuupäev Koolituse nimetus

Sihtgrupp

Maht Toimumiskoht

Registreerimine

OKTOOBER 02.10

Tere tulemast G4Si

02.–12.10 Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

Kõik uued töötajad

6

Personalispetsialist

56

G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus, Meistriklass Meistriklass

Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed Lõuna piirkonna patrullteenistuse turvatöötajad

8

Politsei Lõuna prefektuur, Riia 132, Tartu

Turvajuht

Personalispetsialist

09.10

Patrullteenistuse täiendkoolitus – isikute, ruumide ja territooriumi ülevaatus ja suhtlemine keerulise kliendiga

11.10

Turvatöötajate täiendkoolitus – isikute, ruumide ja territooriumi ülevaatus Patrullteenistuse täiendkoolitus – laskmine ja enesekaitse Patrullteenistuse täiendkoolitus Paikusel – isikute, ruumide ja territooriumi ülevaatus Patrullteenistuse täiendkoolitus – isikute, ruumide ja territooriumi ülevaatus ja suhtlemine keerulise kliendiga

Ida piirkonna 8 turvatöötajad Ida piirkonna patrull5+5 teenistuse turvatöötajad Põhja piirkonna patrull8 teenistuse turvatöötajad Lõuna piirkonna patrull8 teenistuse turvatöötajad

Virumaa Hostel, Kalevi 4, Kohtla-Järve Kadrina Spordikeskus, Rakvere tee 14, Kadrina Paikuse politseikool, Kooli tee 12, Paikuse, Pärnumaa Politsei Lõuna prefektuur, Riia 132, Tartu

Turvajuht

Turavtöötajate esmaabi täiendkoolitus

Põhja piirkonna turvatöötajad Ida piirkonna turvatöötajad Põhja piirkonna turvatöötajad Lõuna piirkonna sularahadivisjoni töötajad Põhja piirkonna sularahadivisjoni töötajad Lennundusjugestustöötajad Ida piirkonna turvatöötajad Põhja piirkonna turvatöötajad Põhja piirkonna mehitatud valve turvatöötajad

Turvajuht

8

G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus, Tarkusetuba Virumaa Hostel, Kalevi 4, Kohtla-Järve

8

Meistriklass

Turvajuht

8

Tartu Kiirabi koolituskeskus, Riia 18, Tartu

Otsene juht

8

Meistriklass

Otsene juht

25

Tarkusetuba

Turvajuht

8

Kersti Võlu Koolituskeskus, Kooli 7, Jõhvi

Turvajuht

8

Tarkusetuba

Turvajuht

8

Tarkusetuba

Turvajuht

11.10 ja 25.10 12.10 16.10 17.10 18.10

Turvatöötajate täiendkoolitus – isikute, ruumide ja territooriumi ülevaatus 18.10 Turvatöötajate täiendkoolitus – suhtlemine ja turvataktika 18.10 Sularahadivisjoni täiendkoolitus – hea tava, esmaabi ja enesemotivatsioon 20.10 Sularahadivisjoni täiendkoolitus – hea tava, esmaabi ja enesemotivatsioon 23.–25.10 Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele 24.10 Turvatöötajate täiendkoolitus – suhtlemiskoolitus 26.10 Turvatöötajate täiendkoolitus – suhtlemistreening videoga 31.10 Hea tava foorum (väärtuspõhine käitumine)

|18| G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

8

Turvajuht Turvajuht Turvajuht

Turvajuht

KOOLITUS

Pea iga kuu alguses toimub G4Si peamajas uue töötaja koolitus.

Kuupäev Koolituse nimetus

NOVEMBER 02.11

Sihtgrupp

Maht Toimumiskoht

Hea tava foorum (väärtuspõhine käitumine) Turvatöötajate täiendkoolitus – ATS ja enesejuhtimine kriisisituatsioonis Patrullteenistuse libedasõidu täiendkoolitus Hea tava foorum (väärtuspõhine käitumine) ja töölepingu seaduse rakendamise parimad praktikad

Põhja piirkonna mehitatud valve turvatöötajad Põhja piirkonna turvatöötajad Ida piirkonna patrullteenistuse turvatöötajad Keskastmejuhid

8

Turvatöötajate täiendkoolitus Kohtla-Järvel – isikute, ruumide ja territooriumi ülevaatus

Turvatöötajate täiendkoolitus – suhtlemistreening videoga 09.11 Turvatöötajate täiendkoolitus Paikusel – isikute, ruumide ja territooriumi ülevaatus 13.11 Sularahadivisjoni täiendkoolitus – hea tava, esmaabi ja enesemotivatsioon 13.–15.11 Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele 14.11 Turvatöötajate esmaabi täiendkoolitus

03.11 07.11 07.11 08.11 09.11

15.11

Turvatöötajate täiendkoolitus Kohtla-Järvel – isikute, ruumide ja territooriumi ülevaatus

16.11

8 8

Registreerimise

AS G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II Turvajuht korrus, Meistriklass Meistriklass Turvajuht Turvajuht

8

Aseri libedarada, Kassisaba tee 6, Koogu, Ida-Virumaa Meistriklass

Ida piirkonna turvatöötajad

8

Virumaa Hostel, Kalevi 4, Kohtla-Järve

Turvajuht

Põhja piirkonna turvatöötajad Põhja piirkonna patrullteenistuse turvatöötajad Lõuna piirkonna sularahadivisjoni töötajad Lennundusjugestustöötajad Põhja piirkonna turvatöötajad Ida piirkonna turvatöötajad

8

Turvajuht

8

AS G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus, Tarkusetuba Paikuse politseikool, Kooli tee 12, Paikuse alev, Pärnumaa Tartu Kiirabi koolituskeskus, Riia 18, Tartu.

25

Tarkusetuba

Turvajuht

8

Tarkusetuba

Turvajuht

8

Virumaa Hostel, Kalevi 4, Kohtla-Järve

Turvajuht

8

Meistriklass

Otsene juht

8

Meistriklass

Turvajuht

25

Tarkusetuba

Turvajuht

8

Meistriklass

Eerika Õun

8

Eerika Õun

Turvajuht Otsene juht

Sularahadivisjoni täiendkoolitus – hea tava, esmaabi ja enesemotivatsioon 17.11 Hea tava foorum (väärtuspõhine käitumine) 20.–22.11 Lennundusjulgestus täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele 21.11 Hea tava foorum (väärtuspõhine käitumine) ja töölepingu seaduse rakendamise parimad praktikad

Põhja piirkonna sularahadivisjoni töötajad Põhja piirkonna mehitatud valve turvatöötajad Lennundusjugestustöötajad Keskastmejuhid

22.11

Turvatöötajate täiendkoolitus – turvataktika, tuleohutus ja suhtlemine keerulise kliendiga

Lõuna piirkonna turvatöötajad

8

Kantri Hotell, Riia 215, Tartu

Turvajuht

23.11

Turvatöötajate täiendkoolitus – suhtlemistreening videoga Sularahadivisjoni täiendkoolitus – hea tava, esmaabi ja enesemotivatsioon Sularahadivisjoni täiendkoolitus – hea tava, esmaabi ja enesemotivatsioon Hea tava foorum (väärtuspõhine käitumine) ja töölepingu seaduse rakendamise parimad praktikad

Põhja piirkonna turvatöötajad Lõuna piirkonna sularahadivisjoni töötajad Põhja piirkonna sularahadivisjoni töötajad Keskastmejuhid

8

Tarkusetuba

Turvajuht

8

Tartu Kiirabi koolituskeskus, Riia 18, Tartu.

Otsene juht

8

Meistriklass

Otsene juht

8

Meistriklass

Eerika Õun

Tuleviku Tegija II

Tuleviku tegija II programmis osalejad

8

Meistriklass

Anu Stamberg

27.11 28.11 29.11 30.11

Hea tava koolitused.

G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

|19|

VARIA

Saara Aalto Soome superstaar

NUPUTA! Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid?

Kõigi vastajate vahel loosime välja G4Si vihmavarju ja taskulambi. Saada vastus hiljemalt 16. oktoobril kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises!

NAGU KAKS TILKA VETT!

Eelmise ristsõna vastus oli “Tegusat suve!”.

Aitäh kõigile vastajatele! G4S joogipudeli võitis Liis Raudsep ja torusalli Richard Torm.

Küsimused 1. Põhja piirkonna sularahatöötluse juht 2. Kodusel viisil valmistatud seadeldis varaste püüdmiseks või takistamiseks 3. G4Sikas, kes loeb multikatele tekste peale 4. Mis täna tehtud, see homme ... (vanasõna) 5. Annab teada, kui kodu tabab tuleoht 6. G4S Koolituskeskuse õppeklassi nimi 7. Oktoobri rahvakeelne nimetus 8. ... Tegija (koolitusprogramm) 9. G4Si turvatiim, kes aitab tagada ürituste turvalisust 10. Valveseadme klaviatuur 11. Sügisene suurüritus, kus G4S tagab turvalisust 12. ... on enam kui rikkus (vanasõna)

Maria Baum

G4S kliendihaldur

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

SENSORI KÜSITLUS! 1. Mis kujul enamasti Sensorit loed?

Paberkujul Digitaalselt

5 küsimust – vasta ja võida!

Soovime teada saada, kuivõrd G4Si ajakirja Sensorit loetakse ja millised teemad enim huvi pakuvad. Saada oma vastused hiljemalt 16. oktoobriks kas tigupostiga (G4S Eesti, Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn) või pane vastused vabas vormis kirja e-kirjaga kysimused@ee.g4s.com.

Kõigi vastajate vahel loosime välja G4S logoga vihmavarju, saunalina ja termostassi.

2. Mis lugu viimati loetud numbrist meelde jäi? Piisab, kui täpsustad teemat või inimese nime.

3. Millised teemad Sensoris Sulle kõige enam huvi pakuvad?

Inimesed Krimiuudised

Innovaatilised lahendused Koolitusega seotud teemad

Hobid, sport, vabaaeg Karjääri võimalused, tööpakkumised

Turvavaldkonnast laiemalt Töö kiidab tegijat

Muu: 4. Kellest või millest sooviksid Sensoris lugeda?

5. Kust saad peamiselt infot G4Si tegemiste kohta?

Kolleegidelt Juhilt

Siseveebist Koduleheküljelt

Facebookist Ajalehest

Siseajakirjast Sensor Muu:

KAS TEADSID, ET …

G4Si siseajakirja Sensorit saab internetist lugeda aadressil www.g4s.ee/sensor