Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Ăœlevaates on kajastatud Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate ettevĂľtete Eestis osutatud teenused.

Sisukord

1.

Finantsturu üldine areng

3

2. Hoiustamine

6

3.

Investeerimis- ja pensionifondid

9

4.

Teise pensionisamba väljamaksed

12

5.

Väärtpaberiportfellide valitsemine

13

6.

Elukindlustuse turg

15

6.1. E lukindlustust pakkuvad kindlustusseltsid

16

6.2. E lukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

18

7.

Kahjukindlustuse turg

19

7.1. Kahjukindlustust pakkuvad kindlustusseltsid

19

7.2. K ahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

20

8.

Krediidiasutuste väljastatud laenud

23

9.

Krediidiandjate väljastatud laenud

27

9.1. Krediidivahendajad

30

10.

Makseteenused

31

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

1. Finantsturu üldine areng maht samal ajal kahanes 19% ning muud investeeringud finantsinstrumentidesse (nn väärtpaberite hoidmine) 30%.

Muud finantsinvesteeringud finantsinstrumentidesse ­ vähenesid olulisel määral mitteresidentide arvu vähenemise tõttu.

Kokkuvõttes vähenes 2018. aastal säästmisele ja inves­ teerimisele suunatud finantsteenustesse, sh investeerimisja pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstru­ mendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused, paigutatud varade maht 1%, detsembri lõpuks 9,7 miljardi euroni (2017. aasta lõpus 9,8 miljardit eurot).

Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid aastaga 3%, detsembri lõpuks 14,7 miljardi euroni. Seega ulatus kõiki­ desse finantsteenustesse paigutatud varade maht Eestis kokku 24,4 miljardi euroni.

Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 5% ja moodustas 95 miljonit eurot. Kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses kasvas samuti, kuid maksete kajastamise metoodika muutmise tõttu ei ole 2018. aasta andmed eelmise aasta omadega võrreldavad.

2018. aastal aeglustus enamike finantsteenuste mahu kasv.

Ainsana kiirenes laenude kasvutempo.

Hoiuste koondjääk kasvas 2018. aastal 4% ehk 655 mil­ jonit euro võrra, 2017. aastal oli kasv 5%. Erinevalt varasema­ test aastatest toetus kasv tähtajaliste ja nõudmiseni hoius­ tele. Nõudmiseni ja üleööhoiuste jääk kasvas aastaga 3% ehk 428 miljoni euro võrra ning tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk kasvas samal ajal 9% ehk 246 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli aasta lõpu seisuga paigutatud kokku 17,7 miljardit eurot.

Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas 2018. aas­ tal 5% ehk 966 miljonit. Aasta lõpu seisuga oli pankade lae­ nuportfellide suuruseks 19,1 miljardit eurot. Krediidiandjate tarbijalaenude koondjääk kasvas samal ajal 19% ehk 168 mil­ jonit eurot, ulatudes 1,04 miljardi euroni.

Investeerimisteenustega seotud mahud kasvasid vaid pensionifondides, kuid võrreldes 2017. aastaga kasvutempo aeglustus, 17%lt 8%ni.

Avalike investeerimisfondide varade maht vähenes 2018. aastal 28% võrra, samuti vähenesid investeeringud välisfondidesse1 , aastaga 1%. Individuaalportfellide koond­

Peamiste finantsteenuste mahu muutus 2018. aastal

26%

2018 17%

19%

10% 2%

5%

20%

17%

9%

8%

7%

3%

5%

-1% -4%

-15%

-17%

-19%

-28% pankade laenuportfell

1

3

krediidiandjate poolt tarbijatele väljastatud laenud

nõudmisenija üleööhoiused

tähtajalised ja säästuhoiused

pensionifondid

muud avalikud investeerimisfondid

-30% välisfondid

individuaalportfelllid

muud finantsinstrumendid

Et vältida mitmekordset andmete näitamist, on välismaistesse investeerimisfondidesse tehtud investeeringutest maha arvestatud Eesti kindlustusandjate ning investeerimis- ja pensionifondide investeeringud.

elukindlustuse kindlustusmaksed

1. Finantsturu üldine areng

2017

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Eesti finantsasutuste osutatud investeerimis- ja pangateenuste maht 2018. aasta lõpu seisuga (miljonites eurodes)

Teenus

Maht

sh Eesti residendist eraisikutele maht

osakaal koguteenuses

Avalikud investeerimisfondid

411

-

-

Pensionifondid

4097

4097

100%

Eestis pakutavad välisfondid

598

87

14%

IRE eraldised

245

245

100%

Individuaalportfellid

513

90

18%

Pangalaenud

19 074

8653

45%

Krediidiandjate laenud

1036

-

-

Nõudmiseni ja üleööhoiused

14 664

5835

40%

Tähtajalised ja säästuhoiused

3032

1688

56%

Investeerimis- ja muud hoiused

41

8

20%

Muud finantsinstrumendid

791

264

33%

Eesti residentidest eraisikute neto finantsvarad ulatusid seega aasta lõpus 2,6 miljardi euroni, kasvades aastaga umbes 0,3 miljardit eurot.

Eesti residendist eraisikute finantsvarad ja kohustused (mln eurodes) 12 000

muud finantsinstrumendid individuaalportfellid

10 000

pensionifondid

8000

investeerimisfondid

6000

investeerimis- ja muud hoiused

investeerimisriskiga elukindlustuslepingute eraldised

tähtajalised ja säästuhoiused

4000

nõudmiseni ja üleööhoiused laenud

2000

neto finantsvarad 0

-2000

-4000

-6000

-8000

-10 000 31.12.2013

4

31.12.2014

31.12.2015

31.12.2016

31.12.2017

31.12.2018

1. Finantsturu üldine areng

2018. aastal olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli aasta lõpus 12,2 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,7 miljar­ dit eurot. Seejuures kasvasid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 10% ja koondlaenud 8%.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Eesti residendist eraisiku keskmine finantsvarade maht oli aasta lõpu seisuga 9236 eurot ja laenude jääk 7319 eurot.

Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli seega 1917 eurot (2017. aasta lõpus 1630 eurot).

Eesti residendist eraisiku keskmised neto finantsvarad (eurodes)

10 000

varad kohustused

8000

neto finantsvarad

6000

4000

2000 452

955

1365

1283

1630

1917

0

-2000

-4000

-6000

-8000 31.12.2013

31.12.2014

31.12.2015

31.12.2016

31.12.2017

31.12.2018

1. Finantsturu üldine areng

5

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

2. Hoiustamine

2

Turujaotus: Swedbank SEB Pank Luminor Bank

49% 25% 10%

Kliente: 2 693 526 kehtivat lepingut Teenuse maht: hoiuste kogumaht 17,7 miljardit eurot

Hoiuste jääk

6

Hoiuste jääk (mln eurodes) 8284

31.12.2017

7498

30.06.2018 6697

31.12.2018

1137 1311

1750 1610

7059

7782

6859

1597

997

valitsus

finantseerimisasutused

äriühingud

eraisikud

2

Andmed hõlmavad kõigi Eestis tegutsevate krediidiasutuste ja välisriikide Eesti filiaalide hoiuseid ehk nii Eesti residentide kui ka mitteresidentide hoiuseid. Andmed ei sisalda hoiuseid, mis on avatud Eesti krediidiasutuste välisriikide filiaalides.

3

Sisaldab ka mittetulundusühinguid.

4

Sisaldab ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid.

5

Sisaldab ka kindlustusandjaid ja pensionifonde.

2. Hoiustamine

Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas 2018. aastal 4% ehk 655 miljonit eurot, aasta lõpuks 17,7 miljardi euroni.

Hoiuste jääk kasvas peamiselt seetõttu, et kasvasid era­isikute hoiused.

Erinevalt varasematest aastatest suurenesid 2018. aas­ tal nõudmiseni ja tähtajalised hoiused.

Nõudmiseni ja üleööhoiuste jääk kasvas aastaga 3% võrra ning oli aasta lõpus 14,7 miljardit eurot. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk kasvas aastaga 9% võrra, küündides aasta lõpuks kolme miljardi euroni. Muud hoiused, sealhulgas investeerimishoiused, moodustasid 41 miljonit eurot.

Eraisikute3 hoiuste jääk ületas äriühingute hoiuste jääki: 8,3 miljardit eurot eraisikutel ja 6,9 miljardit eurot äri­ ühingutel. Eraisikutele kuulus 47% kogu hoiuste jäägist ning suurema osa neist moodustasid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 6,1 miljardit eurot ehk 73% kõigist eraisikute hoiustest. Ülejäänud 27% moodustasid tähtajalised ja säästuhoiused. Äriühingutele 4 kuulus 39% hoiuste jäägist. Enamik ehk 91% äriühingute hoiustest olid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 6,2 miljardit eurot, ning ülejäänud 9% tähtajalised ja säästuhoiused.

Finantseerimisasutuste 5 ja valitsuse hoiuste jääk oli 2018. aasta lõpus vastavalt 1,6 miljardit ja üks miljard eurot.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Pangahoiuste turu jaotus Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas 2018. aastal pea­ miselt Swedbanki ja SEB Panga toel, mille tulemusel tõusis nende turuosa aastaga vastavalt 46%lt 49%ni ja 22%lt 25%ni.

Nordea ja DNB Panga ühendamisel tekkinud Luminor Banki turuosa 2018. aastal ei muutunud ja püsis 10% juures. LHV Panga turuosa aga vähenes 9%lt 8%ni.

Valitsuse hoiuste turul muutus enim SEB Panga turu­ osa, kasvades aastaga 27%lt 46%ni. Talle järgnesid OP Cor­ porate Banki ja Danske Banki Eesti filiaalid, kus valitsuse hoiustatud summad vähenesid aastaga vastavalt 16%lt 4%ni ja 11%lt 0%ni.

Suuremad liikumised finantseerimisasutuste hoiuste puhul toimusid LHV Pangas, Swedbankis ja SEB Pangas.

Suurim turuosa on taas Swedbankil (37%), talle järgnesid SEB Pank (26%) ja LHV Pank (21%).

Suuremad muudatused äriühingute hoiuste turujao­ tuses puudutasid SEB Panka, kelle turuosa kasvas aastaga 21%lt 24%ni. Suurim turuosa kuulus jätkuvalt Swedbankile (47%). Üle pika aja toimusid muutused ka eraisikute hoiuste turul. Kõige hoogsamalt kasvatas oma turuosa Inbank, aas­ taga 1%lt 3%ni (sh eraisikute tähtajalistes hoiustes on Inban­ kil 10%ne turuosa). Aastaga kasvas ka Coop Panga turuosa,

Hoiuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Valitsuse hoiuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Finantseerimisasutuste hoiuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Inbank 1% (1%) muud 2% (4%) Luminor Bank 10% (10%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 1% (3%)

Swedbank 49% (46%)

LHV Pank 8% (9%)

SEB Pank 25% (22%)

Bigbank 1% (1%) Coop Pank 2% (2%) OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 1% (2%)

2%lt 3%ni. Samal ajal Luminor Banki turuosa langes, 7%lt 6%ni. Üle poole ehk 55% eraisikute hoiuste turust kuulus jät­ kuvalt Swedbankile. Talle järgnes SEB Pank 23% turuosaga.

Tallinna Äripank 1% (0%) Luminor Bank 21% (18%)

Swedbank 37% (26%)

Luminor Bank 11% (11%) Coop Pank 1% (1%) muud 2% (1%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 1% (1%)

LHV Pank 1% (2%) OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 4% (16%)

muud 0% (1%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 0% (11%)

LHV Pank 21% (38%) Versobank 0% (4%)

SEB Pank 46% (27%)

Äriühingute hoiuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

SEB Pank 26% (18%)

Eraisikute hoiuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp) Bigbank 3% (3%)

Citadele banka Eesti filiaal 1% (2%)

Coop Pank 3% (2%)

Tallinna Äripank 2% (2%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 1% (4%)

muud 1% (1%) Luminor Bank 6% (7%)

LHV Pank 9% (8%) Swedbank 55% (55%)

Swedbank 47% (46%) Luminor Bank 12% (11%)

LHV Pank 6% (5%) Inbank 3% (1%)

Versobank 0% (1%) SEB Pank 23% (23%)

SEB Pank 24% (21%) muud 1% (1%) Coop Pank 2% (2%) OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 1% (2%)

7

Versobank 0% (1%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 0% (2%)

2. Hoiustamine

Swedbank 28% (25%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Hoiuste arv ja suurus 2018. aastal suurenes nõudmiseni ja üleööhoiuste arv 8620 võrra. Samas vähenes kõikide teiste kindla tähtajaga hoiuste arv: tähtajaliste ja säästuhoiuste arv langes 897 võrra ning muude hoiuste oma 5326 võrra.

Eraisikute hoiuste keskmine jääk (eurodes) 31.12.2017 30.06.2018 31.12.2018

5634 4921

4990 4193

Kehtivate hoiuselepingute arv6 2018. aasta lõpu seisuga: •

•

•

nõudmiseni ja üleööhoiused sh eraisikute omad tähtajalised ja säästuhoiused sh eraisikute omad investeerimis- ja muud hoiused sh eraisikute omad

2 288 654 2 011 737 399 823 393 281 5049 3773

2757

2900

3148

3012

nõudmisenija üleööhoiused

2510

tähtajalised ja säästuhoiused

muud hoiused

Eraisikute nõudmiseni ja üleööhoiuste keskmine suurus oli 2018. aasta lõpus 3012 eurot (2017. aasta lõpus 2757 7 eurot), tähtajaliste ja säästuhoiuste oma 5634 eurot (2017. aasta lõpus 4921 eurot) ning investeerimis- ja muude hoiuste oma 2510 eurot (2017. aasta lõpus 4193 eurot).

2. Hoiustamine

8

6

Hoiused, millel on rahaline jääk.

7

2017. aasta ja 2018. aasta juuni andmed on võrreldes eelmise ülevaatega muutunud, kuna üks krediidiasutus parandas oma andmeid

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

3. Investeerimis- ja pensionifondid

8

Turujaotus: Swedbank Investeerimisfondid LHV Varahaldus SEB Varahaldus

41% 27% 17%

Osakuomanike koguarv: 810 867 kehtivat lepingut Teenuse maht: fondide kogumaht 4,5 miljardit eurot

Fondide varade maht9 suurust on kasv võrreldes eelmiste aastatega siiski väike – viimastel aastatel on pensionifondide varade maht kasvanud keskmiselt 20% aastas. Avalike kinnisvarafondide varade maht kasvas 2018. aastal 44 miljonit eurot ning ulatus 201 miljoni euroni.

Suurim fondiliik oli jätkuvalt kohustuslikud pensioni­ fondid, mis moodustasid 87% avaliku fondisektori varade mahust. Neile järgnesid aktsiafondid (5%) ja avalikud kinnis­ varafondid (5%). Vabatahtlikele pensionifondidele kuulus 3% avalike fondide varade kogumahust.

Lisaks avalikele investeerimisfondidele tegutses Eesti turul 23 mitteavalikku investeerimisfondi. Finantsinspekt­ sioonile teadaolevalt ulatus nende varade maht 517 miljoni euroni.

Avalike fondide investeeringute turuväärtus (mln eurodes)

3640

3840

31.12.2017

3940

30.06.2018 31.12.2018

415

245

209

aktsiafondid

9

156 kohustuslikud pensionifondid

161

157

vabatahtlikud pensionifondid

157

187

201

kinnisvarafondid

8

Investeerimisfondide andmed hõlmavad kõiki Eestis registreeritud avalike investeerimisfondide kliente, sealhulgas välisriikide omi.

9

Varade maht on kajastatud turuväärtuses.

10

Avalike investeerimisfondide alla kuuluvad eurofondid, alternatiivfondid ja pensionifondid. 2017. aasta alguses jõustunud investeerimisfondide seaduse järgi end väikefondi valitsejaks nimetanud fondivalitsejatele kohaldatava finantsjärelevalve ulatus ja kaasnev aruandluskohustus on piiratud, mistõttu käesolev ülevaade neid ei hõlma.

11

Kohalike aktsiafondide hulka loetakse ka fondifondid ja segafondid.

3. Investeerimis- ja pensionifondid

Avalike investeerimisfondide 10 , sealhulgas pensionifondide varade maht oli 2018. aasta lõpus 4,5 miljardit eurot, kasvades aastaga 3% ehk 140 miljoni euro võrra. Võrreldes eelnevate aastatega on kasv oluliselt aeglustunud.

Aktsiafondide11 varade maht vähenes 2018. aastaga 206 miljonit eurot ning ulatus aasta lõpus 209 miljoni euroni.

Mahu vähenemist mõjutas olulisel määral ASi Trigon Asset Managementi hallatava aktsiafondi Trigon Uus Euroopa Fond üleviimine Luksemburgi.

Aktsiafondide varade mahu langust kompenseeris ­mingil määral kohustuslike pensionifondide varade mahu kasv. Kohustuslike pensionifondide varade maht kasvas aas­ taga 8% ehk 300 miljoni euro võrra, ulatudes aasta lõpus 3,9 miljardi euroni. Arvestades pensionifondide varade mahu

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Fondide osakuomanikud

aktsiafondid

kohustuslikud pensionifondid

vabatahtlikud pensionifondid

2647

2628

44 790

44 970

7650

31.12.2018

744 675

31.12.2017

755 780

Avalike fondide osakuomanike lepingute arv

7919

Osakuomanike lepingute ar v 12 Eesti avalikes fondi­ des kasvas 2018. aastal 10 675 võrra ning oli aasta lõpus 810 86713 . Kasv toimus peamiselt kohustuslikes pensionifon­ dides ja mõnevõrra ka kinnisvarafondides, vastavalt 11 105 ja 19 võrra.

Teistes fondiliikides on osakuomanike arv vähenenud, aktsiafondides 269 ja vabatahtlikes pensionifondides 180 võrra.

Suurim fondiliik avalike fondide seas oli lepingute arvu järgi seega kohustuslikud pensionifondid (755 780 lepingut), järgnesid vabatahtlikud pensionifondid (44 790), aktsiafondid (7650) ja avalikud kinnisvarafondid (2647).

kinnisvarafondid

Fondivalitsejad14 Fonditeenuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp) SEB Varahaldus 17% (17%) Tuleva Fondid 2% (1%) Avaron Asset Management 2% (2%)

EfTEN Capital 1% (1%) Luminor Pensions Estonia 7% (7%) Northern Horizon Capital 3% (3%)

LHV Varahaldus 27% (25%)

Trigon Asset Management 0% (4%) Swedbank Investeerimisfondid 41% (40%)

10

12

Siinkohal tuleb silmas pidada, et paljud isikud teevad investeeringuid läbi mitme investeerimis- või pensionifondi ja seega on fondide kaudu investeerivate isikute tegelik arv lepingute arvust väiksem.

13

Osakuomanike arv sisaldab ka mitteresidente.

14

Fondivalitsejate turuosad on arvutatud Eestis registreeritud avalike investeerimisfondide varade põhjal.

3. Investeerimis- ja pensionifondid

Fonditeenuste turul vähenes enim Trigon Asset Management’i turuosa, aastaga 4%lt 0%ni. Selle põhjuseks oli Trigon Uus Euroopa Fondi lahkumine Eesti turult Luksemburgi. Suurima turuosaga Swedbank Investeerimisfondide osakaal kasvas aga veelgi, 40%lt 41%ni. LHV Varahalduse turuosa kasvas aastaga 25%lt 27%ni ning SEB Varahalduse turuosa püsis 17% juures.

2017. aastal turule sisenenud pensionifonde valitseva Tuleva Fondide turuosa kasvas 2018. aastal 1%lt 2%ni.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Aktsiafondide turul toimus 2018. aasta esimesel poolel ümber­ jaotus, mis oli tingitud Trigon Uus Euroopa Fondi lahkumisest Eesti turult. Selle tulemusena vähenes Trigon Asset Mana­ gement’i turuosa 39%lt 4%ni. Swedbank Investeerimisfon­ did ja Avaron Asset Management samal ajal aga kasvatasid oma turuosasid, vastavalt 37%lt 61%ni ja 23%lt 34%ni. Swed­ bank Investeerimisfondid tõusis seejärel taas suurimaks fondi­ valitsejaks.

Kohustuslike pensionifondide valdkonnas kasvasid kõi­ kide pensionifondide varade mahud. Swedbank Investeeri­

misfondide turuosa vähenes 42%lt 41%ni ning Tuleva Fondide turuosa kasvas 1%lt 2%ni. LHV Varahaldusele kuulus aasta lõpus 30% ja SEB Varahaldusele 19% pensionifondide koond­ varade mahust.

Vabatahtlike pensionifondide turul oli aasta lõpus suu­ rima turuosaga (55%) Swedbank Investeerimisfondid, talle järgnes SEB Varahaldus (24%).

Avalike kinnisvarafondide turul tegutses vaid kaks fondi­valitsejat – Northern Horizon Capital (75%) ja EfTEN Capital (25%).

Aktsiafondide turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Vabatahtlike pensionifondide turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

LHV Varahaldus 1% (1%) LHV Varahaldus 1% (1%)

Avaron Asset Management 34% (23%) Avaron Asset Management 34% (23%)

Trigon Asset Management Trigon Asset 4% (39%) Management 4% (39%)

SEB Varahaldus 24% (25%) SEB Varahaldus 24% (25%) LHV Varahaldus 11% (10%) LHV Varahaldus 11% (10%) Luminor Pensions Estonia Luminor Pensions 10% (9%) Estonia 10% (9%)

Swedbank Investeerimisfondid Swedbank 55% (56%) Investeerimisfondid 55% (56%)

Swedbank Investeerimisfondid Swedbank 61% (37%) Investeerimisfondid 61% (37%)

Avalike kinnisvarafondide turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

SEB Varahaldus 19% (19%) SEB Varahaldus 19% (19%) Tuleva Fondid 2% (1%) Tuleva Fondid 2% (1%) Luminor Pensions Estonia Luminor Pensions 8% (8%) Estonia 8% (8%)

Swedbank Investeerimisfondid Swedbank 41% (42%) Investeerimisfondid 41% (42%)

11

LHV Varahaldus 30% (30%) LHV Varahaldus 30% (30%)

Northern Horizon Capital Northern Horizon 75% (70%) Capital 75% (70%) EfTEN Capital 25% (30%) EfTEN Capital 25% (30%)

3. Investeerimis- ja pensionifondid

Kohustuslike pensionifondide turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

4. Teise pensionisamba väljamaksed Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel oli 2018. aasta lõpus õigus teise pensionisamba väljamakseteks 41 273 inimesel, 3900 võrra enamal kui aasta varem. Neist 37% olid mehed ja 63% naised.

2018. aastal tõusis pensionilepinguid15 sõlminud isi­ kute osakaal, 16%lt 18%ni väljamaksete saajatest. Ainult fondi­pensioni16 väljamakseid valinud isikute osakaal vähe­ nes 38%lt 37%ni ning ainult ühekordseid väljamakseid17 valinud isikute osakaal vähenes 15%lt 14%ni. Fondide kaudu

ja ühekordseid väljamakseid sai 10% väljamaksete saajatest. Ülejäänud 21% teise pensionisamba väljamakseteks õigust omavatest isikutest ei olnud selleks veel soovi aval­ danud. Nende kontodel Eesti Väärtpaberikeskuses oli 2018. aasta lõpu seisuga 67,6 miljonit eurot välja maksmata raha.

Elukindlustusseltsidest oli teise pensionisamba turul suurima turuosaga (63%) Compensa Life Vienna Insurance Group.

Teise pensionisambaga liitunud vanadus­ pensionäride jaotus väljamakse liigi järgi 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Kindlustusandjate turu jaotus teise pensionisamba lepingute arvu järgi 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

ei ole saanud väljamakseid 21% (21%)

ainult ühekordne väljamakse 14% (15%)

pensionileping 18% (16%)

ainult fondipension 37% (38%)

12

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 16% (17%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 21% (20%)

15

Pensionileping on osakuomaniku ja elukindlustusseltsi vahel sõlmitud kindlustusleping, mille alusel peab kindlustusselts maksma pensionimakseid kuni lepingu sõlminud isiku surmani.

16

Fondipension on kokkulepitud kava osakuomaniku ja pensionifondi valitseja vahel, mille alusel tehakse osakuomanikule pensionifondist kindla aja jooksul korrapäraseid väljamakseid.

17

Ühekordsed väljamaksed võetakse pensionifondist korraga välja.

4. Teise pensionisamba väljamaksed

fondipension ja ühekordsed väljamaksed 10% (10%)

Compensa Life Vienna Insurance Group 63% (63%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

5. Väärtpaberiportfellide valitsemine

18

Turujaotus: Swedbank grupp 65% SEB Bank 11% LHV Pank 11% Teenuse maht: portfellide kogumaht 513 miljonit eurot

Portfellivalitsemise kliendid

Portfellide valitsemist pakuvad nii fondivalitsejad, pangad kui ka investeerimisühingud. Portfellide koondmaht vähenes 2018. aastal 19% ja moodustas 513 miljonit eurot (aasta varem 631 miljonit eurot).

Portfellide maht, mida valitsevad pangad, vähenes 459 miljonilt 376 miljoni euroni, ning fondivalitsejate valitseta­ vate kliendiportfellide maht kahanes 143 miljonilt 113 miljoni euroni. Samal ajal vähenes ka investeerimisühingute valitse­ vate portfellide maht, 29 miljonilt 24 miljoni euroni.

Portfellide mahu vähenemine oli seotud nii globaalse­ tel finantsturgudel toimuva langusega kui ka mitteresiden­ tidest klientide arvu vähenemisega. Mitteresidentidest era­ isikute koondportfelli maht vähenes 2018. aastal 64 miljoni euro võrra, mis on üle poole portfellide koondmahu 118 miljoni euro suurusest kahanemisest.

Enamik klientide koondportfelli mahust kuulus 2018. aasta lõpus Eesti residentidele: ligi 94% kogumahust ehk 483 miljonit eurot (2017. aasta lõpus 533 miljonit eurot). Sellest omakorda 277 miljonit eurot kuulus finantseerimisasutustele, 113 miljonit eurot äriühingutele, 90 miljonit eurot eraisikutele19 ja kolm miljonit eurot valitsusele.

Portfellide maht (mln eurodes)

Individuaalportfellide koondmaht residentsuse järgi (mln eurodes)

31.12.2017

kokku

459

30.06.2018 31.12.2018

Eesti residendid 392

376

101

143

118

636

550

538

658

662

559

572

631 557 513 533

498

483

30.06.

2018

31.12.

2018

113

29

fondivalitsejad

13

628

46

24

investeerimisühingud

krediidiasutused

31.12.

2015

30.06.

2016

31.12.

2016

30.06.

2017

31.12.

2017

18

Andmed portfellide valitsemise kohta hõlmavad kõiki turuosalisi Eestis, kes seda teenust pakuvad, sh nõustamist.

Nende kliendid võivad olla nii Eestist kui ka välisriigist.

19

Finantseerimisasutused hõlmavad siin kindlustusandjaid, pensionifonde, krediidiasutusi ja muid finantseerimisasutusi. Äriühingute alla kuuluvad ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingud. Eraisikud hõlmavad lisaks ka mittetulundusühinguid.

Valitsuse all arvestatakse ka riiklikke sotsiaalabifonde.

5. Väärtpaberiportfellide valitsemine

Portfellide maht

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Portfellivalitsejad Portfellide valitsemise suurim turuosa (65%) kuulus 2018. aasta lõpus Swedbank grupi ettevõtetele. SEB Panga ja LHV Panga turuosa oli 11%.

Fondivalitsejate vaates oli kõige suurem portfelli valit­ semise maht Swedbank Investeerimisfondidel, kelle turuosa kasvas aastaga 85%lt 94%ni. Avaron Asset Management’ile kuulus 5% ja Limestone Platform’ile 1% fondivalitsejate turust.

Fondivalitsejate hulgast liikus välja AS Kawe Kapital, kes sai 2018. aasta kevadel investeerimisühingu tegevusloa.

Pankade vaates valitseb suurimat portfelli Swedbank, kellele kuulus aasta lõpus 60% turust. Talle järgnesid LHV Pank (16%) ja SEB Pank (14%).

Portfellide valitsemise turu jaotus teenusepakkuja järgi 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Portfellide valitsemise turu jaotus fondivalitsejate järgi 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Cresco Väärtpaberid 1% (5%) Cresco Väärtpaberid 1% (5%) Avaron Asset Management Avaron Asset Management 1% (1%) 1% (1%) LHV Pank 11% (10%) LHV Pank 11% (10%)

Luminor Bank 8% (5%) Luminor Bank 8% (5%) SEB Pank 11% (10%) SEB Pank 11% (10%)

Kawe Kapital Kawe Kapital 3% (2%) 3% (2%) Swedbank Swedbank 44% (48%) 44% (48%)

Swedbank Swedbank InvesteerimisInvesteerimisfondid fondid 94% (85%) 94% (85%)

Kawe Kapital 0% (11%) Kawe Kapital 0% (11%)

Limestone Platform Limestone Platform 1% (1%) 1% (1%) Avaron Asset Avaron Asset Management Management 5% (3%) 5% (3%)

Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 21% (19%) 21% (19%) Limestone Platform Limestone Platform 0% (0%) 0% (0%)

LHV Pank 16% (14%) LHV Pank 16% (14%)

Swedbank Swedbank 60% (66%) 60% (66%)

Luminor Bank Luminor Bank 10% (7%) 10% (7%)

SEB Pank SEB Pank 14% (13%) 14% (13%)

14

5. Väärtpaberiportfellide valitsemine

Portfellide valitsemise turu jaotus krediidiasutuste järgi 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

6. Elukindlustuse turg Eestis pakuvad elukindlustuslepinguid nii Eestis registreeritud kindlustusseltsid, välisriigi kindlustusseltside Eesti filiaalid kui ka välisriigi kindlustusseltsid piiriüleselt. Piiriüleseid teenuseid pakutakse Eestis peamiselt Eesti kindlustusmaaklerite kaudu.

Piiriüleste lepingute maht oli 2018. aastal aga praktiliselt ole­ matu – vaid 0,4 miljonit eurot.

Eesti elukindlustuse turg on seega peaaegu täies mahus Eestis tegutsevate kindlustusandjate käes.

Kindlustusmaksete maht elukindlustuses 2018. aastal (sulgudes 2017. aastal) piiriüleselt Eestis vahendatud lepingud 0,4 mln eur (0,3)

Eestis tegutsevad kindlustusseltsid 95,5 mln eur (91,3)

6. Elukindlustuse turg

15

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

6.1. Elukindlustust pakkuvad kindlustusseltsid Turujaotus: Swedbank Life Insurance SE SEB Elu- ja Pensionikindlustus Compensa Life Vienna Insurance Group SE

40% 26% 21%

Teenuse maht: 2018. aastal laekus kindlustusmakseid 95 miljoni euro ulatuses

Kindlustusmaksed Kindlustusmaksed elukindlustusliikide kaupa (mln eurodes) 2017 2018 34

35

22

23

17 13

18

12 6

kapitalikogumiskindlustus

investeerimisriskiga elukindlustus

annuiteet

surmajuhtumikindlustus

7

lisakindlustused

Elukindlustuse pakkujad Kindlustusmaksete põhjal laekus 2018. aastal kolmele suu­ remale elukindlustusseltsile – Swedbank Life Insurance SE, SEB Elu- ja Pensionikindlustus ning Compensa Life Vienna Insurance Group SE – kokku 87% kindlustusmaksetest (aasta varem samuti 87%).

Aasta jooksul kasvas enim SEB Elu- ja Pensionikind­ lustuse kogutud kindlustusmaksete maht, mille tulemusena suurenes tema turuosa 25%lt 26%ni. Kindlustusmaksete maht kasvas investeerimisriskiga elukindlustuse ja surma­ juhtumikindlustuse maksete toel.

Swedbank Life Insurance SE turuosa vähenes 41%lt 40%ni. Compensa Life Vienna Insurance Group SE turuosa jäi 21% juurde.

Elukindlustusseltside turu jaotus 2018. aastal laekunud kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2017. aastal) Mandatum Life Insurance Company Limited Eesti filiaal 7% (7%)

Swedbank Life Insurance SE 40% (41%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 6% (6%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 21% (21%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus 26% (25%)

20

16

Andmed ei sisalda väljastpoolt Eestit kogutud kindlustusmakseid.

6.1. Elukindlustust pakkuvad kindlustusseltsid

2018. aastal kogusid elukindlustusseltsid Eestis kindlustus­ makseid 95 miljoni euro väärtuses20 . Eelneval aastal koguti makseid 91 miljoni euro ulatuses ehk aasta võrdluses on kind­ lustusmaksete maht 5% võrra kasvanud.

Peamine osa kindlustusmaksete kasvust tuli taas surmaj­uhtumikindlustuse maksetest, mille maht kasvas aas­ taga 16,5 miljonilt 18,5 miljoni euroni. Samuti kasvasid inves­ teerimisriskiga elukindlustuse ja annuiteedi maksete mahud, vastavalt 34 miljonilt 35 miljoni euroni ja 22 miljonilt 23 mil­ jonini euroni. Kapitalikogumiskindlustuse maht aga vähenes 13 miljonilt 12 miljoni euroni.

Suurima mahuga toode oli jätkuvalt investeerimisris­ kiga elukindlustus, mis moodustas 2018. aastal 37% kõigist elukindlustustoodetest (aasta varem samuti 37%). Järgnes annuiteet, mille osatähtsus oli aasta lõpus 24% (aasta varem samuti 24%). Kolmandaks tõusis surmajuhtumikindlustus osakaaluga 19% (aasta varem 18%). Kapitalikogumiskind­ lustus moodustas 12% kõigist elukindlustustoodetest (aasta varem 14%).

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Kapitalikogumiskindlustuse maksete maht vähenes aasta jooksul jätkuvalt kõigis elukindlustusseltsides. Kindlustusselt­ side turujaotus siiski ei muutunud. Eesti suurim kapitalikogu­ miskindlustuse teenuse pakkuja oli 2018. aastal SEB Elu- ja Pensionikindlustus 49% suuruse turuosaga.

Investeerimisriskiga elukindlustuses kasvas maksete laekumine pea kõigis elukindlustusseltsides, v.a Swedbank

Life Insurance SE-s. Kuna maksete mahu kasv seltsides eri­ nes, tõi see kaasa muutusi turujaotuses. Enim kasvasid mak­ sed elukindlustusseltsides SEB Elu- ja Pensionikindlustus ja Mandatum Life Insurance Company Limited Eesti filiaa­ lis, mille tulemusena suurenes nende turuosa vastavalt 17%lt 19%ni ja 15%lt 16%ni. Swedbank Life Insurance SE püsib turu­ liidri positsioonil, kuigi tema turuosa vähenes, 59%lt 56%ni.

Kapitalikogumiskindlustuse turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Investeerimisriskiga elukindlustuse turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Mandatum Life Insurance Company Limited Eesti filiaal 5% (5%)

Swedbank Life Insurance SE 30% (30%)

Mandatum Life Insurance Company Limited Eesti filiaal 16% (15%)

Swedbank Life Insurance SE 56% (59%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 11% (11%) Compensa Life Vienna Insurance Group SE 9% (9%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 5% (5%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 49% (49%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 19% (17%)

Surmajuhtumikindlustuse pakkujate turuosad aasta jooksul ei muutunud. Suurima osa turust katab Swedbank Life Insu­ rance SE (64%), talle järgneb SEB Elu- ja Pensionikindlustus (26%).

Annuiteedi turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Surmajuhtumikindlustuse turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Swedbank Life Insurance SE 0% (1%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus 24% (23%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 67% (68%)

Mandatum Life Insurance Company Limited Eesti filiaal 3% (3%) Compensa Life Vienna Insurance Group SE 2% (2%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 26% (26%) ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 9% (8%)

17

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 5% (5%)

Swedbank Life Insurance SE 64% (64%)

6.1. Elukindlustust pakkuvad kindlustusseltsid

Annuiteedi maksete laekumine 2018. aastal oli ajaloo suurim, kokku laekus makseid 23,2 miljoni euro väärtuses. Turujaotu­ ses siiski suuri muutusi ei toimunud – elukindlustusseltside turuosad kõikusid 1% piirimail. Eesti suurim annuiteedi teenuse pakkuja oli jätkuvalt Compensa Life Vienna Insurance Group SE, kellele kuulus aasta lõpus 67% turust.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

6.2. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid Turujaotus: KindlustusEst Kindlustusmaakler IIZI Kindlustusmaakler BALTO LINK, UADBB Eesti filiaal

39% 21% 17%

Kliente: 845 vahendatud lepingut Teenuse maht: 2018. aastal vahendati kindlustusmakseid 660 000 euro ulatuses

Kindlustusmaaklerid

Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid 2018. aastal Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid elukind­ lustuse makseid kogusummas 660 000 eurot. Kuigi vahenda­ tud kindlustusmaksete maht suurenes aastaga 38%, on läbi maaklerite kogutud elukindlustuse maksete maht endiselt väga madal – alla 1% Eesti kindlustusseltside elukindlustuse maksetest.

2018. aastal vahendasid elukindlustuslepinguid 12 kindlus­ tusmaaklerit.

Kindlustusmaaklerite turujaotuses toimusid aastaga suured muudatused. KindlustusEst Kindlustusmaakleri vahendatud maksete maht vähenes, mille tõttu kahanes tema turuosa 62%lt 39%ni. KindlustusEst Kindlustusmaaklerile kuulub siiski suurim turuosa.

Samal ajal IIZI Kindlustusmaakleri ja Balto Link UADBB Eesti filiaali vahendatud maksete maht kasvas ning nende turuosad suurenesid vastavalt 15%lt 21%ni ja 2%lt 17%ni.

Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud kindlustusmaksed elukindlustuse liikide kaupa (tuhandetes eurodes) 2017

419

2018

259 219

233

Kindlustusmaaklerite turu jaotus elukindlustuse maksete järgi 2018. aastal (sulgudes 2017. aastal) muud* 4% (4%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 39% (62%)

Pro Kindlustusmaakler 5% (0%) Vagner Insurance Broker 5% (7%) 0

0

investeerimisriskiga elukindlustus

0

8

annuiteet

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

muud liigid

Kindlustusmaaklerid vahendasid peamiselt õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse elukindlustuslepinguid ning muid elukind­ lustuslepinguid, vastavalt 419 000 ja 233 000 euro ulatuses.

Muude elukindlustuslepingute seas oli populaarseim kindlus­ tusliik riskielukindlustus.

Esimest korda alates 2014. aastast vahendati ka annui­ teedi makseid, seda 8000 euro väärtuses. Investeerimisris­ kiga elukindlustuse lepingute makseid ei vahendatud aga üldse.

Eesti elukindlustusmaaklerid vahendavad suurel mää­ ral ka Euroopa Majanduspiirkonna riikide kindlustusandjate lepinguid. Need moodustasid 2018. aastal 54% ehk 359 000 eurot maaklerite kindlustusmaksetest (aasta varem 71% ehk 342 000 eurot). *

18

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 9% (10%)

UADBB BALTO LINK Eesti filiaal 17% (2%)

IIZI Kindlustusmaakler 21% (15%)

Muude elukindlustust vahendavate kindlustusmaaklerite turuosad jagunevad järgmiselt: Kominsur Kindlustusmaakler OÜ 1%, Pluss Kindlustusmaakler OÜ 1%, OÜ ABC Kindlustusmaaklerid 1%, OÜ Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid 0%, Ultima Kindlustusmaakler OÜ 0%, GrECo JLT Baltic GmbH Eesti filiaal 0%.

6.2. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Vahendatud kindlustusmaksed

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

7. Kahjukindlustuse turg Eestis pakuvad kahjukindlustuslepinguid nii Eestis regist­ reeritud kindlustusseltsid, välisriigi kindlustusseltside Eesti filiaalid kui ka välisriigi kindlustusseltsid piiriüleselt. Piiriüle­ seid teenuseid pakutakse Eestis peamiselt Eesti kindlustus­ maaklerite kaudu. 2018. aastal kasvas piiriüleste lepingute maht 36 miljonilt eurolt 38 miljoni euroni.

Kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses 2018. aastal (sulgudes 2017. aastal)

piiriüleselt Eestis vahendatud lepingud 38 mln eur (36)

Eestis tegutsevad kindlustusseltsid 383 mln eur (336)

21

Turujaotus: info puudub Kliente: info puudub Teenuse maht: 2018. aasta kindlustusmaksed olid 383 miljonit eurot

Kindlustusmaksed Alates 2018. aastast muutsid Eestis tegutsevad kindlustus­ seltsid kindlustusmaksete kajastavat metoodikat 22 , mistõttu ei ole 2018 aasta kohta kindlustusmaksete statistika võrreldav eelmiste aastate statistikaga. Seega ei ole antud ülevaates toodud eraldi kahjukindlustuse detailsemat analüüsi.

19

Varasema metoodika järgi ümberarvestatuna laekus Finants­ inspektsiooni andmetel 2018. aastal Eestis tegutsevatele kahju­kindlustusseltsidele ja välismaiste kahjukindlustusselt­ side filiaalidele kindlustusmakseid kokku 383 miljonit eurot (aasta varem 336 miljonit eurot).

21

Kahjukindlustuse andmed hõlmavad ainult Eestis sõlmitud lepinguid ega sisalda Eesti kindlustusseltside sõlmitud lepinguid välisriikide filiaalides.

22

Alates 2018. aastast kajastavad Eestis tegutsevad kindlustusseltsid kindlustusmaakleritega sarnaselt kindlustusmakseid tekkepõhiselt (mitte laekumispõhiselt nagu varem). Selle üleminekuga seoses on 2018. aasta kindlustusmaksed eelmiste aastatega võrreldes oluliselt suuremad, kuna maksetesse on arvestatud kindlustuslepingutest tulenevad järgmaksed.

7. Kahjukindlustuse turg

7.1. K ahjukindlustust pakkuvad kindlustusseltsid

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

7.2. K ahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid Turujaotus: IIZI Kindlustusmaakler Marsh Kindlustusmaakler

KindlustusEst Kindlustusmaakler

34% 13% 7%

Kliente: 805 582 vahendatud lepingut Teenuse maht: 2018. aastal vahendati kindlustusmakseid 170 miljoni euro ulatuses

Vahendatud kindlustusmaksed

Kindlustusmaaklerite kaudu laekunud kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 46

50

49

2017

52

2018 33

17

3 liikluskindlustus

23

20

33

15

4

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

1 maismaasõidukite kindlustus

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

varakindlustus

1

6

7

sõiduki tsiviilvastutusvaldaja kindlustus vastutuskindlustus

10

7 2

rahalise kaotuse kindlustus

2 muud

Lisaks kindlustusandjate lepingutele vahendasid maaklerid ka välismaiste edasikindlustusandjate lepinguid, mida käesolev ülevaade ei hõlma.

Nende kindlustusmaksete maht oli 2018. aastal 4,8 miljonit eurot.

7.2. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Eesti kindlustusmaaklerid vahendavad nii Eesti kui ka välisrii­ kide kindlustusseltside lepinguid. 2018. aastal moodustasid 78% ehk 132 miljonit eurot kõigist vahendatud kindlustus­ maksetest Eesti kindlustusseltside omad ning 22% ehk 38 miljonit eurot välisriikide kindlustusandjate omad. Välisriikide kindlustusseltside lepingutest kuulub suurim osa muude sõi­ dukite ja transporditavate kaupade kindlustusele (14 miljoni euro väärtuses), millele järgneb varakindlustus (üheksa miljoni euro väärtuses) ja rahalise kaotuse kindlustus (kuue miljoni euro väärtuses).

Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid 2018. aastal kahju­ kindlustuslepinguid maksete kogusummas 170 miljonit eurot 23 ehk sama palju kui eelneval aastal. Samal ajal vähenes vahen­ datud lepingute arv 3% võrra, 805 582ni.

Maaklerite vahendatud kindlustusmaksete mahu järgi oli suurim kindlustusliik maismaasõidukite kindlustus, kus vahendati kindlustusmakseid 52 miljoni euro ulatuses. Popu­ laarsuselt järgmised kindlustusliigid olid liikluskindlustus (49 miljonit eurot) ja varakindlustus (33 miljonit eurot).

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Kindlustusmaaklerid Kahjukindlustuslepinguid vahendasid 2018. aastal 41 kindlus­ tusmaaklerit, neist suurima turuosaga oli IIZI Kindlustusmaak­ ler (34%). Talle järgnesid Marsh Kindlustusmaakler (13%) ja KindlustusEst Kindlustusmaakler (7%).

Kindlustusmaaklerite turu jaotus kahju­ kindlustuse maksete järgi 2018. aastal (sulgudes 2017. aastal) Smart Kindlustusmaakler 3% (2%) Vagner Insurance Broker 3% (3%) Aadel Kindlustusmaaklerid 3% (2%)

Kominsur Kindlustusmaakler 4% (5%) muud* 19% (20%)

CHB Kindlustusmaakler 5% (5%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 7% (7%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 4% (6%) Vandeni Kindlustusmaaklerid 5% (5%)

Marsh Kindlustusmaakler 13% (14%)

IIZI Kindlustusmaakler 34% (31%)

Maismaasõidukite kindlustuses oli kõige suurem turuosa IIZI Kindlustusmaakleril (43%) ning talle järgnesid KindlustusEst Kindlustusmaakler (8%) ja Smart Kindlustusmaakler (7%).

Kindlustusmaaklerite turu jaotus liikluskindlustuses 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus maismaasõidukite kindlustuses 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Fix Kindlustusmaakler 3% (3%)

muud 26% (27%)

muud 28% (30%)

Vagner Insurance Broker 4% (3%) Marsh Kindlustusmaakler 4% (4%) CHB Kindlustusmaakler 4% (5%)

CHB Kindlustusmaakler 4% (4%)

Luminor Kindlustusmaakler 6% (7%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 9% (10%)

Smart Kindlustusmaakler 7% (6%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 8% (8%)

IIZI Kindlustusmaakler 54% (53%)

Marsh Kindlustusmaakler 4% (4%)

Aadel Kindlustusmaaklerid 4% (4%) ABC Kindlustusmaaklerid 4% (4%) Vandeni Kindlustusmaaklerid 4% (3%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 5% (5%) CHB Kindlustusmaakler 9% (9%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 9% (12%)

*

21

IIZI Kindlustusmaakler 43% (40%)

muud 21% (21%) Vagner Insurance Broker 5% (4%)

muud 20% (20%)

ABC Kindlustusmaaklerid 4% (4%) Optimal Kindlustusmaakler 4% (4%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 3% (5%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 10% (9%) Marsh Aadel KindlustusKindlustusmaaklerid maakler 3% (4%)OÜ Luminor kindlustusmaaklerite turuosad jagunevad järgmiselt: 27% (28%)

Muude kahjukindlustust vahendavate Kindlustusmaakler 2%, OÜ ABC Kindlustus­maaklerid 2%, Fix Kindlustusmaakler OÜ 2%, Optimal Kindlustusmaakler OÜ 2%, GrECo JLT Baltic GmbH Eesti filiaal 1%, IIZI Credo Kindlustusmaaklerid OÜ 1%, NB Kindlustusmaakler OÜ 1%, Ultima Kindlustusmaakler OÜ 1%, Foxtall Kindlustusmaakler OÜ 1%, Pro Kindlustusmaakler IIZI Kindlustusmaakler Kindlustusmaakler OÜ 1%, OÜ TIIB Kindlustusmaakler 1%, OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur 1%, OÜ Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid 47% (46%) 17% (14%) 1%, UADBB BALTO LINK Eesti filiaal 0%, UADBB MAI Baltics Eesti filiaal 0%, FS Kindlustusmaakler OÜ 0%, Avor Kindlustusmaakler OÜ 0%, Lõuna Kindlustusmaakler OÜ 0%, K. Kindlustusmaakler OÜ 0%, Clemenc Kindlustusmaakler OÜ 0%, 1 Kindlustusmaakler OÜ 0%, Premium Kindlustusmaakler OÜ 0%, 2D Kindlustusmaakler OÜ 0%, Pluss Kindlustusmaakler OÜ 0%, Northern1 Insurance Solutions Kindlustusmaakler OÜ 0%, AID Kindlustusmaakler OÜ 0%, AVC Advisory Kindlustusmaakler OÜ 0%, OÜ INZMO Kindlustusmaakler 0%, Direct Kindlustusmaakler OÜ 0%, Vector Kindlustusmaakler OÜ 0%, Allier Kindlustusmaakler OÜ 0%, Kreedix Kindlustusmaakler OÜ 0%.

7.2. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Liikluskindlustuses kuulus 2018. aasta lõpus suurim turuosa IIZI Kindlustusmaaklerile (54%). Talle järgnesid Kindlustus­ Est Kindlustusmaakler (9%) ja CHB Kindlustusmaakler (4%).

Marsh Kindlustusmaakler 4% (4%) CHB Kindlustusmaakler 4% (5%)

CHB Kindlustusmaakler 4% (4%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga KindlustusEst

Luminor Kindlustusmaakler 6% (7%)

Kindlustusmaakler 9% (10%)

Varakindlustuses oli turuliider Marsh Kindlustusmaakler (27%) ning talle järgnesid IIZI Kindlustusmaakler (17%) ja UADBB Aon Baltic Eesti filiaal (9%).

IIZI Kindlustusmaakler

Smart Kindlustusmaakler Reisikindlustuses kuulus suurim turuosa samuti IIZI Kind­ 7% (6%) lustusmaaklerile (47%) ning talle järgnesid KindlustusEst ­Kindlustusmaakler (10%) ja Vagner Insurance Broker (5%).

KindlustusEst

Kindlustusmaaklerite turu jaotus varakindlustuses 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus reisikindlustuses 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Kindlustusmaakler 8% (8%)

54% (53%)

Marsh Kindlustusmaakler 4% (4%)

Aadel Kindlustusmaaklerid 4% (4%) ABC Kindlustusmaaklerid 4% (4%)

muud 21% (21%) Vagner Insurance Broker 5% (4%)

Vandeni Kindlustusmaaklerid 4% (3%)

muud 20% (20%)

ABC Kindlustusmaaklerid 4% (4%) Optimal Kindlustusmaakler 4% (4%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 5% (5%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 3% (5%)

CHB Kindlustusmaakler 9% (9%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 9% (12%)

IIZI Kindlustusmaakler 43% (40%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 10% (9%) Marsh Kindlustusmaakler 27% (28%)

Aadel Kindlustusmaaklerid 3% (4%) IIZI Kindlustusmaakler 47% (46%)

IIZI Kindlustusmaakler 17% (14%)

90% vahendus­tasude summast kogusid 14 kindlustusmaak­ lerit 41st.

Suurimad kahjukindlustusmaaklerid saadud vahendustasu põhjal

Maakler

22

Turuosa 2018

2017

IIZI Kindlustusmaakler AS

39%

35%

Marsh Kindlustusmaakler AS

8%

7%

KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ

8%

8%

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal

4%

6%

CHB Kindlustusmaakler OÜ

4%

5%

Kominsur Kindlustusmaakler OÜ

4%

5%

AS Vandeni Kindlustusmaaklerid

4%

4%

Vagner Insurance Broker AS

3%

3%

AS Smart Kindlustusmaakler

3%

3%

Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ

3%

3%

OÜ DnB Kindlustusmaakler

3%

3%

OÜ ABC Kindlustusmaaklerid

3%

3%

Fix Kindlustusmaakler OÜ

2%

2%

Optimal Kindlustusmaakler OÜ

2%

2%

7.2. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

2018. aastal said kahjukindlustusmaaklerid vahendus­ tasusid 22,7 miljonit eurot (aasta varem 22 miljonit eurot).

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

8. Krediidiasutuste väljastatud laenud

24

Turujaotus: Swedbank 41% SEB Pank 26% Luminor Bank 15% Eraisikutest kliente: 758 405 kehtivat lepingut Teenuse maht: koondlaenuportfelli jääk 19,1 miljardit eurot

Laenuportfell Laenud finantseerimisasutustele27 moodustasid 2,4 miljardit eurot ja laenud valitsusele28 0,6 miljardit eurot.

Eraisikutele väljastatud laenudest kasvas 2018. aastal kõige enam ehk 497 miljonit eurot eluasemelaenude jääk, ula­ tudes aasta lõpuks 7,6 miljardi euroni, ning ületades seega äriühingute laenujääki. Tarbimisele suunatud laenude jääk kasvas 63 miljonit eurot, küündides aasta lõpuks 585 miljoni euroni. Õppelaenude maht aga vähenes aastaga 17 miljonit eurot, aasta lõpuks 79 miljoni euroni.

Laenude jääk (mln eurodes)

Eraisikutele väljastatud laenude jääk (mln eurodes) 8242 8478

31.12.2017 30.06.2018

7078

7207

8764

8500

7330

31.12.2018 8000

7500 2275

2314

2392

7000 514

504

588

valitsus

23

finantseerimisasutused

äriühingud

eraisikud

6500 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12.

2013 2014 2014 2015 2015 2016 2016 2017 2017 2018 2018

24

Laenud, mida on krediidiasutused väljastanud Eestis.

25

Sisaldab ka kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone.

26

Sisaldab ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid.

27

Sisaldab ka kindlustusandjaid ja pensionifonde.

28

Valitsus koosneb keskvalitsusest, kohalikust omavalitsusest, riiklikust sotsiaalkindlustusfondist ja muust eelarvevälisest fondist.

8. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Krediidiasutuste väljastatud laenude jääk kasvas 2018. aas­ tal 5,3% ehk 966 miljoni euro võrra, aasta lõpuks 19,1 miljardi euroni (aasta varem oli kasv 2,4% ehk 418 miljonit eurot).

Eraisikute25 laenujääk kasvas 2018. aastal 522 miljoni, äriühingutele26 antud laenude jääk 252 miljoni ning finant­ seerimisasutuste oma 117 miljoni euro võrra. Valitsusele väl­ jastatud laenude jääk kasvas 74 miljoni euro võrra.

Aasta lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 8,8 miljardi ja äriühingutele 7,3 miljardi euro ulatuses. Laenud era­ isikutele moodustasid 46% ja laenud äriühingutele 39% kogu portfellist. Kõige suurem osa laenukasvust tuli eraisikute arvelt.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Eraisikute keskmine laenukoormus Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2018. aastal kõige enam eluasemelaenud. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas aas­ taga 1677 eurot, ulatudes aasta lõpuks 42 204 euroni. Talle järgnes sõiduki liising keskmise jäägiga 10 216 eurot, mis suu­ renes aastaga 820 eurot.

Muude laenude29 keskmine jääk suurenes 14 334 eurolt 15 826 euroni. Muude laenude keskmise jääk on niivõrd suur seetõttu, et neid laene võetakse ka äritegevuse rahastami­ seks.

Teiste laenuliikide keskmise jäägi muutus oli väiksem. Õppelaenude keskmine jääk vähenes 2180 eurolt 2143 euroni.

Pankadest võetud tarbimislaenud (keskmiselt 2271 eurot) ületavad oluliselt krediidiandjatelt võetud tarbimislaene

(keskmiselt 626 eurot). Krediitkaardi keskmine laenujääk oli aasta lõpus 783 eurot.

Eraisikutega sõlmitud laenulepingute arv kasvas 2018. aastal 29 708 lepingu võrra. Valdav osa kasvust tuli krediit­ kaartide arvelt, kus lepingute arv suurenes aastaga 23 361 võrra. Aasta jooksul kasvas märkimisväärselt ka tarbimislae­ nude lepingute arv, 17 239 võrra, ulatudes 257 502ni.

Eraisikutega sõlmitud eluasemelaenu lepingute arv oli aasta lõpu seisuga läbi aegade suurim: 179 967 (aasta varem 175 149). Õppelaenulepinguid oli sõlmitud 36 705 (aasta varem 43 742), arvelduskrediidi lepinguid 55 004 (aasta varem 60 005), krediitkaardi lepinguid 208 768 (aasta varem 185 407) ning muid laenulepinguid 20 459 (aasta varem 24 131).

Eraisikute laenude keskmine jääk (eurodes) 31.12.2017

42 204

30.06.2018 31.12.2018

15 826 10 216

muud laenud

krediitkaardid

334 arvelduskrediit

626 tarbimislaenud krediidiandjatelt

2271 tarbimislaenud pankadelt

2143 õppelaenud

sõiduki liising

eluasemelaenud

Pangalaenude turu jaotus Eesti laenuturg oli 2018. aastal jaotatud peamiselt kolme suure krediidiasutuse vahel, kellele kuulus kokku 82% laenuturust.

Suurim turuosa ehk 41% kogu laenuportfellist kuulus Swed­ bankile, talle järgnesid SEB Pank (26%) ja Luminor Bank (15%).

Danske Bank Eesti filiaali laenujääk 2018. aastal vähe­ nes, mille tõttu langes tema turuosa 8%lt 5%ni.

Pangalaenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp) Coop Pank 2% (1%)

LHV Pank 5% (4%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 5% (8%) muud 6% (5%)

Swedbank 41% (40%)

Luminor Bank 15% (17%)

SEB Pank 26% (25%)

29

24

Eraisikud ja mittetulundusühingud võtavad muid laene muu hulgas väärtpaberite soetamiseks ning äritegevuse alustamiseks ja laiendamiseks.

8. Krediidiasutuste väljastatud laenud

783

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Aasta lõpus oli valitsusele andnud kõige rohkem laene Danske Banki Eesti filiaal ja Swedbank, mõlema turuosa oli 28%.

Danske Banki Eesti filiaali turuosa vähenes siiski aastaga märkimisväärselt – 2017. aastal kuulus talle 37% valitsusele antud laenudest. Neile järgnesid SEB Pank ja OP Corporate Banki Eesti filiaal, kus turuosad kasvasid vastavalt 18%lt 23%ni ja 7%lt 14%ni.

Suurimad muudatused äriühingute laenude valdkonnas puu­ dutasid LHV Panka ja OP Corporate Bank Eesti filiaali, kes kasvatasid 2018. aastal oma turuosa vastavalt 6%lt 8%ni ja 4%lt 5%ni. Danske Bank Eesti filiaali turuosa langes 8%lt 5%ni.

Suurimate turuosadega Swedbank ja SEB Pank säilitasid oma turuosa, vastavalt 38% ja 24%. Luminor Banki turuosa oli 15% äriühingute laenudest.

Valitsuse laenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Äriühingute laenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 28% (37%)

OP Corporate Bank Eesti filiaal 14% (7%)

Swedbank 38% (38%)

LHV Pank 8% (6%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 5% (8%) OP Corporate Bank Eesti filiaal 5% (4%)

Luminor Bank 7% (11%)

muud 5% (5%)

Swedbank 28% (27%)

SEB Pank 23% (18%)

SEB Pank 24% (24%)

Luminor Bank 15% (15%)

Suurim osa eraisikutele kuuluvate laenude jäägist on jätkuvalt koondunud Swedbanki (46%) ja SEB Panka (27%). Luminor Banki turuosa oli aasta lõpus 14%. Muude pankade turuosa kasv 5%lt 7%ni on seotud eraisikute laenude jäägi kasvuga väiksemates pankades, eriti LHV Pangas, Inbankis ja TF Bank AB Eesti filiaalis.

Finantseerimisasutuste laenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Eraisikute laenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Swedbank 32% (29%)

LHV Pank 5% (7%) Coop Pank 4% (3%) muud 5% (3%)

Swedbank 46% (46%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 6% (7%) muud 7% (5%)

Luminor Bank 14% (15%)

SEB Pank 29% (26%)

Luminor Bank 25% (32%) SEB Pank 27% (27%)

25

8. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Suurim osa finantseerimisasutuste laenudest on koondunud taas Swedbanki (32%). SEB Pangale kuulus 29% finantsee­ rimisasutuste laenudest. Varem suurimat turuosa omanud Luminor Bank kaotas oma turuosa, 32%lt 25%ni.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Valdava osa eraisikutele väljastatud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mille osakaal kasvas 2018. aastal veelgi, 86%lt 87%ni. Eluasemelaenude turu liider on jätkuvalt Swed­ bank (45%). Talle järgnesid SEB Pank (29%) ja Luminor Bank (15%). Danske Banki Eesti filiaali turuosa langes 8%lt 6%ni.

Tarbimislaenude puhul võib suurimaks muutuseks pidada turu­ liidri Swedbanki turuosa vähenemist 62%lt 54%ni, samuti väiksemate pankade turuosa kasvu: Inbanki turuosa kasvas 14%lt 17%ni, TF Bank Eesti filiaali oma 7%lt 9%ni ja Bigbanki oma 4%lt 6%ni.

Eraisikute eluasemelaenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Eraisikute tarbimislaenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Coop Pank 2% (1%)

Luminor Bank 2% (1%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 6% (8%) Swedbank 54% (62%)

Swedbank 45% (45%) Luminor Bank 15% (16%)

Inbank 17% (14%)

muud 0% (1%) Bigbank 6% (4%)

muud 3% (2%)

SEB Pank 12% (11%)

SEB Pank 29% (28%)

TF Bank Eesti filiaal 9% (7%)

Krediitkaartide turul kuulus aasta lõpus kõige suurem turuosa Swedbankile (72%), talle järgnes SEB Pank (18%).

8. Krediidiasutuste väljastatud laenud

26

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

9. Krediidiandjate väljastatud laenud Turujaotus: Swedbank Liising 24% Luminor Liising AS 22% SEB Liising 19% Eraisikutest kliente: 539 764 kehtivat lepingut Teenuse maht: koondlaenuportfelli jääk 1,036 miljardit eurot

Keskmise laenulepingu jääk on krediidilepingu liigi vaates väga erinev. Suurim keskmine laenujääk oli aasta lõpu sei­ suga elamuk­innisvaraga seotud laenudel: pankadega seotud krediidi­andjatel keskmiselt 23 659 eurot, muudel krediidiandjatel 15 001 eurot. Sõiduki liisingu keskmine laenulepingu jääk oli pankadega seotud krediidiandjatel 10 293 eurot ja muudel krediidiandjatel 3522 eurot. Igapäevaste arveldus­ tega seotud muu rahalise krediidi ja järelmaksuga vara ostu lepingu jääk oli pankadega seotud krediidiandjatel keskmiselt 843 eurot ja 840 eurot, muude krediidiandjate puhul 637 eurot ja 381 eurot.

Kõikide krediidiandjate turu jaotus laenu­ portfelli jäägi alusel 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Keskmine laenulepingute jääk 31.12.2018 (eurodes)

IPF Digital Estonia 3% (3%)

Coop Liising 3% (3%) Coop Finants 5% (4%)

pankadega seotud krediidiandjad muud krediidiandjad 23 659

SEB Liising 19% (20%)

LHV Finance 5% (5%)

15 001

13 816

muud* 17% (17%) 10 293

Koduliising 2% (3%)

3522 843

194

sõiduki liising Luminor Liising 22% (21%)

27

muu vara liising

elamukinnisvaraga seotud krediit

637

muu rahaline krediit

840

381

vara ost järelmaksuga

Swedbank Liising 24% (24%)

30

Lisaks eraisikutele suunatud tarbimislaenudele väljastavad krediidiandjad laenusid ka äriühingutele. Nende üle Finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta. Äriühingute laenude jääk ulatus 2018. aasta lõpus 2,3 miljardi euroni. Aasta tagasi oli jääk 2,1 miljardit eurot.

*

Muude krediidiandjate turuosad jagunevad järgmiselt: Creditstar Estonia AS 2%, PLACET GROUP OÜ 2%, mogo OÜ 2%, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal 2%, Telia Eesti AS 2%, BB Finance OÜ 1%, Hüpoteeklaen AS 1%, AB Kreditex AS 1%, OÜ Citadele Leasing & Factoring 1%, Tele2 Eesti Aktsiaselts 1%, OÜ AIRES LAENUD 0%, Svea Finance AS 0%, Omega Laen AS 0%, Nordic Hypo AS 0%, Monefit Estonia OÜ 0%, BestCredit OÜ 0%, Rävala Laenud OÜ 0%, Express Credit AS 0%, AS Finora Capital 0%, ESTO AS 0%, Medicredit OÜ 0%, ALG Liisingu Aktsiaselts 0%, Credit. ee OÜ 0%, Ehital Krediit OÜ 0%, aktsiaselts Saare Kalur 0%, Baltasar Liising OÜ 0%, Mercury Credit OÜ 0%, Stokker Finance OÜ 0%, ON24 Aktsiaselts 0%, Berger Financial Group OÜ 0%, RE Invest OÜ 0%, SigmaCapital OÜ 0%, OP Finance AS 0%, aktsiaselts UUEMÕISA INVEST 0%, OÜ Nemm Auto 0%, Best Capital OÜ 0%, Aktsiaselts ESTRAVEL 0%, Saare Finants OÜ 0%, Kinnistulaen OÜ 0%, AARE AUTOPOOD OÜ 0%, Autokiirpant OÜ 0%, OÜ AAkinnisvaralaen 0%, Kemotex Finance OÜ 0%, Invest in OÜ 0%, Digiteks Osaühing 0%, osaühing LAENU­ KESKUS 0%, PC Finance OÜ 0%, TBB Liisingu AS 0%, Eesti Ühistuliising OÜ 0%, Bondora AS 0%, Blond Finance OÜ 0%, Sofi OÜ 0%.

9. Krediidiandjate väljastatud laenud

2018. aasta lõpus oli krediidiandja tegevusluba 51 ettevõttel.

Lisaks neile tegutses turul 12 pankadega seotud krediidiandjat ja kaheksa krediidivahendajat.

Tegevusluba omavate ja erandi alusel tegutsevate kre­ diidiandjate laenuportfelli jääk kasvas 2018. aastal 19% võrra, ulatudes aasta lõpus 1,036 miljardi euroni30 . Peamine osa laenujäägi kasvust tuli pankadega seotud ettevõtetelt, kel­ lele kuulub ühtlasi 80% krediidiandjate turust. Ülejäänud ehk 20% turust katsid krediidiandjad, kes ei ole pankadega seo­ tud. Nende hulgas olid kõige suurema turuosaga IPF Digital Estonia (3%) ja Koduliising (2%).

Tegutsedes enamasti liisingettevõtetena, erinevad pan­ kadega seotud krediidiandjad teistest krediidiandjatest oma laenuportfelli struktuuri ja laenutingimuste poolest.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Keskmine tarbimislaenude kulukuse määr on pankadega seo­ tud krediidiandjatel ja muudel krediidiandjatel märgatavalt eri­ nev. Aasta lõpu seisuga oli keskmine tarbimislaenude (liising, muu rahaline krediit ja järelmaks kokku) kulukuse määr panka­ dega seotud krediidiandjatel 9%, kuid muudel krediidiandjatel 46%. Pankadel oli krediidi kulukuse määr keskmiselt 20%.

Tarbimislaenude kulukuse määr pangad pankadega seotud krediidiandjad muud krediidiandjad 50% 46%

40%

30% 20%

20%

10%

9%

0% 12.2013

12.2014

30.11.2015

30.11.2016

30.11.2017

30.11.2018

Pankadega seotud krediidiandjad Pankadega seotud krediidiandjate laenuportfelli struktuur ei ole aastaga muutunud. Suurima osa krediidiandjate laenu­ portfellist moodustas sõiduki liising (83%), mille jääk kasvas aastaga 571 miljonilt 694 miljoni euroni.

Laenulepingute arv kasvas 7389 võrra, 217 931ni.

Pankadega seotud krediidiandjate turu jaotus laenuportfelli jäägi alusel 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Pankadega seotud krediidiandjate laenude jääk (mln eurodes)

LHV Finance 6% (6%)

Coop Finants 6% (6%) SEB Liising 24% (25%)

31.12.2017

694

Coop Liising 4% (3%)

30.06.2018

641

31.12.2018

571

muud 3% (3%)

67

Swedbank Liising 30% (31%) Luminor Liising 27% (26%)

28

1

sõiduki liising

2

1

muu vara liising

12

11

76

86

11

elamukinnisvaraga seotud krediit

muu rahaline krediit

37

38

40

vara ost järelmaksuga

9. Krediidiandjate väljastatud laenud

Erandi alusel tegutsevate krediidiandjate valdkonnas jagavad ülekaalukalt turgu kolme suurpanga liisingettevõtted. Aasta lõpus kuulus Swedbank Liisingule 30%, Luminor Liisingule 27% ja SEB Liisingule 24% pankadega seotud krediidiandjate laenujäägist, kokku 81% turust.

Pankadega seotud krediidiandjate laenuportfelli jääk oli aasta lõpus 832 miljonit eurot, kasvades aastaga 21% ehk 143 miljoni euro võrra.

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Muud krediidiandjad Muude krediidiandjate sektoris jaguneb valdav osa turust vähem kui poolte krediidiandjate vahel. 81% laenuportfelli jää­ gist kuulus aasta lõpus kümnele krediidiandjale 51st. Suurim turuosa kuulus IPF Digital Estoniale (14% muude krediidiand­ jate laenuportfellist) ning talle järgnesid Koduliising (13%) ja Creditstar Estonia (10%).

Muude krediidiandjate laenuportfelli jääk oli 204 miljonit eurot, kasvades aastaga 14% ehk 25 miljoni euro võrra. Suurim osa ehk 111 miljonit eurot muude krediidiandjate laenuportfellist oli väljastatud muu rahalise krediidi näol, mis on oma olemu­ selt tagatiseta väikelaen.

Lepingute arv kasvas 2018. aastal 35 193 võrra, moo­ dustades aasta lõpus 321 833. Valdav osa lepingute arvu kas­ vust tuli liigist „muu rahaline krediit“ (kasv 32 947 võrra).

Muude krediidiandjate turu jaotus laenu­ portfelli jäägi alusel 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Muude krediidiandjate laenude jääk (mln eurodes)

AB Kreditex 4% (3%)

111

31.12.2017

IPF Digital Estonia 14% (15%)

102

30.06.2018

Tele2 Eesti 3% (2%)

96

31.12.2018

Hüpoteeklaen 5% (4%) BB Finance 5% (6%)

muud 20% (19%)

49

PLACET GROUP 9% (8%) 31

34

48

54

35

mogo 9% (9%)

Telia Eesti 8% (9%)

29

3

3

sõiduki liising

3

0

0

1

muu vara liising

elamukinnisvaraga seotud krediit

muu rahaline krediit

vara ost järelmaksuga

9. Krediidiandjate väljastatud laenud

Creditstar Estonia 10% (10%)

Koduliising 13% (15%)

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

9.1. Krediidivahendajad Lisaks tarbijakrediidi pakkujatele tegutsevad turul krediidi­ vahendajad. Kui veel mõni aasta tagasi tegutseti tarbija­ krediiditurul ennekõike krediidiandjatena, siis käesoleval ajal on krediidivahendajate tegevuslubade taotluste arv oluliselt kasvanud. 2018. aasta lõpus tegutses turul vastava tegevus­ loaga kaheksa krediidivahendajat, kellest neli tegutses aktiiv­ selt. Nende nelja krediidivahendaja käive oli 2018. aasta lõpu seisuga kokku 12,5 miljonit eurot.

Krediidivahendajate suurim turuosa kuulus aasta lõpus Omaraha OÜle (83%) ning talle järgnes Ühisraha OÜ (13%).

Tarbijakrediidilepinguid vahendati kokku 19 288. Suu­ rema osa lepingutest vahendas Omaraha OÜ.

Krediidiandjate ja -vahendajate käive (mln eurodes) krediidivahendajad kõik krediidiandjad ja -vahendajad kokku

681

587

16

12

2017

2018

9.1. Krediidivahendajad

30

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

10. Makseteenused Turujaotus: GFC Good Finance 53% TavexWise 24% Coop Finants 10% Teenuse maht: maksete maht 689 miljonit eurot Eestis tegutses 2018. aastal 13 makseasutust, nendest kolm erandiloa31 alusel.

Eesti makseasutuste vahendatud maksete maht kasvas 2018. aastal 76% võrra, maksete arv kasvas samal ajal 40% võrra. Makseid vahendati 689 miljoni euro ulatuses (aasta varem 390 miljonit eurot) ja kokku tehti 5 527 104 makset (aasta varem 3 935 065 makset).

2018. aastal kasvatas oma turuosa GFC Good Finance Com­ pany, maksete mahu põhjal 20%lt 53%ni. TavexWise turuosa vähenes samal ajal 43%lt 24%ni.

Maksete arvu poolest kuulus aga suurim turuosa jät­ kuvalt Coop Finantsile, kes vahendas 72% kõigist maksetest (aasta varem 96%).

Makseasutuste vahendatud tehingute käive (mln eurodes)

Makseasutuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

2016 2017

200

2018 168

130

94

133

107

102 81

10. Makseteenused

Eurex Capital 0% (6%)

121 104

GFC Good Finance Company 53% (20%)

200

Maksekeskus 8% (0%)

Coop Finants 10% (16%)

73

muud 3% (3%) Talveaed 2% (12%)

1. kvartal

31

31

2. kvartal

3. kvartal

TavexWise 24% (43%)

4. kvartal

Erandiluba põhineb eranditel, mis tehakse e-raha teenuste osutajatele makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 põhjal.