Eesti Elu / Estonian Life No. 9 | Mar 6, 2020 by Eesti Elu / Estonian Life

Nr. 9

märkmik

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

Riina Kindlam, Tallinn

Veebruari keskel toimunud lumelaagri ajal võttis Kaido Nipernado Kotkajärvel suusarajameistri kohustusi väga tõsiselt – meie kõigi suureks õnneks. Õnneks on ka raja sissesurumise vahend, mille meisterdas just lumelaagri noorte paremaks suusakogemuse saamiseks Arno Türk.

Rada on sihist olulisem Linnas hakkavad küll kiiremi ni silma kevade lähenemise märgid, kuid Kotkajärvel maas olev pool meetrit lund ei kahane nii pea. Suusalumeni jõudmiseks tuleb lihtsalt na tuke maad sõita. Lumises metsas on imeline olla, kui sul on seljas vastav külmakindel riietus, hinges rõõm võimalusest viibida vai kuses ja rahus, looduse rüpes ja kui sul on jalge all midagi, mis aitab üle lume kulgeda. Et paksu lumme mitte vajuda, on heaks abiliseks räätsad (snow shoes), mida on tänapäeval igas hinnaklassis võimalik mitmelt poolt osta (või laenutada). Kuid räätsadega ei saa sujuvalt kulge da, ehk kasutada ära looklevat maastikku oma lustiks, selleks on inimene välja mõelnud suu sad, millel liikumine on kõige tõhusam ette tehtud rajas. Kui sinu esmased murdmaa suusa-kogemused ei ole olnud roosilised, siis selge see, et sind on vaja veenda selles stiilis lii kumise võimalikus võlus. Me kõik teame, mis on kehv suusk: see, mis ei haaku lumega ja libiseb tagasi, eriti mäkke min nes. Ka selline, mis ei liigu eda si – ehk kleepub liialt. Ja ega lõdvas või olematus rajas kül jelt-küljele sahmimine ka ülearu rõõmu tee. Ja siis pane lapsele veel raske seljakott selga Eesti tee jalamil... Endine skaudijuht ja kolmandat põlve Kotkajärve suvitaja/talvitaja Arno Türk märkas umbes 15 aastat tagasi, et paljud lapsed hakkasid lu melaagrisse lausa sisse kõndima. Suure suusasõbrana masendas

Puhas värske rada nagu võluväel, kuhu suusad mahuvad kui vala tult, et teekond kulgeks valutult ja tahad sõita veel. Fotod: Riina Kindlam

see teda ning ta tahtis teha suusaolud metsas paremaks, et eesti päritolu lapsed saaksid tunda, mis ,,päris“ murdmaa suusatamine on, et seda on võimalik ka Kotkajärvel nautida ning tuletada seega ühtlasi meelde, et Eesti on pikkade tra ditsioonidega suusariik. Vanasti sõitsid Kotkajärvel raja sisse – terve rivi suusata jaid! Seda nii kaks kilomeetrit laagrisse, kui ka tallasid sisse ehk valmistasid ette ca 2,5 km võistlusraja. Kuni Arno võttis oma südameasjaks ehitada lu mesaani taga tõmmatav rajategi ja, -pressija. Silmasin seda juba suvel nende metsamaja rõdu all ja lootusrikkus talve ees puges põue. Vanasõna ütleb: ,,Rege rauta suvel, vankrit talvel,“ ehk tuleks olla loodusest samm ees – antud juhul klassikastiilis suu sasamm. Tänapäeva rajategijaid ei pea õnneks rautama. Arnol oli eeskujuks sarnane ,,raja saan“, mida tema isa Mihkel oli pere tarbeks ehita nud ühe murdamaasuusa-ajakir jas olevate juhiste järgi. Arnol neid täpseid mõõtmeid polnud ja pidi improviseerima. Vaja oli kaks õhtut, puitu ja saagi. Kõige kallimad ja raskemini kättesaadavad osad olid plasti kust ,,suusad“ – nagu väikesed triikrauad, mis järelkäru põhjas rada teevad. Õnneks on selle ehitamisest kena kokkuvõttev artikkel internetis. Saate järgi teha! http://www.xcottawa.ca/ articles.php?id=570 Arno räägib, et igal aastal varatalvel saab too kirjeldus üllatavalt palju külastusi (hitte, ehk hiireklõpse), mille üle tal on ainult hea meel. Suunurgad tõusevad ka selle peale, kui inimesed väärtustavad rajategi jaga tehtud head rada. Selle eest seisis tänavu (ja juba palju aas taid) hea gaidide pereisa Kaido Nipernado, kes Eestis sündinud, kasvanud ja suusatanud. Ta la dus rajapressile betoonblokke raskuseks ning ajas rajad sisse juba päev enne laagrirahva saabumist ja hooldas jätkuvalt. Kui laupäeva õhtul, just enne võistlusraja hiilgehetke püha päeva hommikul, sadas laia lund, oli Kaido vara võistlushommi kul metsa vahel ametis. Suusk oli küll enamusel eelneval päeval kiirem olnud, aga ega (Järgneb lk. 15)

Vene nimed Eesti nimede edetabelites vähenemas Vene pered on aastakümneid nimedepanekul olnud tradit sioonide järgijad ja kiriku kalendrist pärit nimetradit sioonist kinni pidanud. Nüüd on trend muutunud. Eelmise aasta populaarsete nimede hulgas ei ole enam veel viis aastat tagasi lemmikuteks peetud nimesid Artjomi, Maksimi, Polinat või Milanat. Vene pered on hakanud eelis tama laste nimedena neid, mis sobituvad Eesti ühiskonda või rahvusvehelisse suhtlusse pa remini, kuigi on ka nimesid, mis on populaarsed läbi aegade, näiteks Maša, Miša või Nastja. Viimasel ajal on popu laarseks saanud ka ar hailised kirikuslaavi nimed. Traditsiooniliste vene nimede kadumine pole ainult Eesti eripära, sama tendentsi on mär gata ka Moskvas. Nii olid mullu Venemaa pealinnas kolm kõige populaarsemat tüdrukunime Anna, Maria ja Sofia, kusjuures viimane on väga populaarne praegu kogu maailmas. Populaarsemad nimed 1989. ja 2019. aastal (Allikad: sisemi nisteerium, statistikaamet) olid järgnevad. 1989. valiti poistele eesnimeks: Martin, Aleksandr, Siim, Kristjan, Dmitri, Aleksei, Madis, Andrei, Sergei ja Taavi; eelmisel aastal eelistati poiste nimesid: Robin, Sebastian, Hugo, Oliver, Mattias, Rasmus, Kristofer, Mark, Oskar, Martin ja Robert. Tüdrukute nimedest eelistati 1989.a eesnimesid: Jekaterina, Anna, Kadri, Kristina, Maarja, Maria, Olga, Julia, Triin, Kristiina ja 2019.a: Mia, Sofia, Emily, Lenna, Marta, Hanna, Alisa, Eliise, Maria, Saskia. Vene eesnimede jõudmine edetabelisse sõltub lisaks ni memoele ka demograafilistest protsessidest.

Veerand Eesti elanikest on venelased ja nende osakaal rah vastikus väheneb, selgitas statis tikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur. Venelased alustavad lapse saamisega eestlastest natuke varem, kuid juba 30. elu aastate alguses on eestlan nadel vene naistest rohkem lapsi ja see vahe suureneb sünnitusea lõpuni. Üle 40-aastastel Eesti rahvusest naistel on keskmiselt üle 1,9 lapse ja venelastel kesk miselt 1,65. Statistikaameti analüüsi ko haselt pannakse Eestis praegu tüdrukutele enim rahvusvaheli selt tuntud nimesid. Nii näiteks olid mullu Eesti esikümnes ol nud nimest seitse populaarsed ka USA-s. Nimeuurija Annika Hussari sõnul on eestlaste nimemood üsna vaheldusrikas. ,,On küll mõningaid täiesti üllatavaid fenomene, näiteks ei ole prae gused moenimed Mia ja Robin mitte midagi Martini kõrval, mis on 30 aastat olnud popu laarne nimi. See räägib vastu arvamusele, et eestlased pane vad erinevaid ja erilisi nime sid,“ sõnas Hussar. Tema sõnul on juba mõnda aega näha tendentsi, et eestlased otsivad lastele eestikeelseid ni mesid, nagu Säde või Tuule, kuid vähem valitakse õ-tähe või täpitähtedega nimesid. Hussari sõnul on sellel olemas lihtne selgitus – omaaegsed popu laarsed nimed nagu Tõnu ja Tõnis pole veel piisavalt ,,puha nud“, et saaksid uuesti kasu tusse tulla. ,,Üldiselt on nii, et kui vane mad otsivad lapsele nime, siis nad ei pane nime oma põlvkon na nimede hulgast. Ei valita ka ema-isa põlvkonnast, vana emade-vanaisade põlvkonnast, natukene peab aega vahele jää ma. Nimed peavad puhkama, et

Erakordne sündmus Tallinki laeval Liigaasta veebruari viimastel minutitel sündis Stockholmist Tallinna teel olnud laeva Baltic Queen pardal uus Eesti kodanik. Sünnituse võtsid vastu lae vaarstid, kellel olid abiks mõned vastava meditsiinilise väljaõppe ja kogemusega reisi jad, kellele kapten Risto Pih lakas pühapäeva, 1. märtsi hom mikul kaptenisillal tänutäheks abi eest uue kruiisi ja laeva vahuveini kinkis. Vastusündinud tüdrukuke ja vanemad toimetati kontrolli Mariehamni haiglasse ning nen dega on kõik korras. Tallink õnnitles uut ilmako danikku ja tema vanemaid ning soovib uuele Eesti kodanikule sama seiklusrikast elutee jätku. Samuti otsustas Tallink teha lapsele ja vanematele kingituse, kuid millise, jäi esialgu sala duseks. Tallinki kommunikatsiooni juhi Katri Linki sõnul on laeva pardal sünnitamine pigem harv juhus. „Selliseid olukordi tuleb laeval ette väga harva, igal aastal kindlasti mitte. Kapten Pihlaka jaoks oli see näiteks esmakordne sündmus 16aastase kapteni tööstaaži jooksul,“ sõnas ta. Viking Line kommunikat sioonijuht Johanna BoijerSvahnström kinnitas, et nende laevade pardal ei ole kunagi mi dagi sellist juhtunud. (ÕL/EE)

neil ei oleks segavaid seoseid ja alles siis on lootust, et need tulevad taas moodi,“ selgitas Hussar. Nii näiteks on jälle populaarseks saanud 120 aasta tagused Karl ja Elisabet.

(ERR/EE)

Pidulik EV102 pühitsemine Lõuna-Floridas Lõuna-Florida Eesti Selts korraldas pühapäeval, 1. märtsil Sandhill Cranes Golf Club’is EV 102 lõuna. Kohale oli tulnud ligemale 100 eest last ja eestlaste sõpru, kes nautisid kokteilitundi ja

lõunat üheskoos. Eeskavas esines Eesti pea konsul Ameerika Ühendriikides pr. Kairi Künka, Eesti Ameerika Rahvuskomitee Washington DC direktor pr. Karin Shuey ja la vastaja hr. Tony Spinosa, kes

tutvustas Broadway’l etenduvat eesti muusikali ,,Singing Revolution“. Aitäh korraldajatele, et saime pidulikult üheskoos tähistada Eesti Vabariigi iseseisvuse aastapäeva!

Mati Rand, Anne Luning, Rein Pajo, Maire Riisma, Marju Säägi, Ellen Rukholm – Sudbury, Maret Pajo, Tiiu Rand, Krista Snow, David Snow, Anne Liis Keelmann, Henn Soosaar – Halifax, Christine Soosaar – Halifax, Väino Keelmann, Toivo Rukholm – Sudbury, Piret Komi. Foto: Haidor Truu (rohkem fotosid Eesti Elu võrgulehel: www.eestielu.ca)