Eesti Elu / Estonian Life No. 5 | Feb 7, 2020

4

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Nr. 5

KANADA PÄEVIKUST

Karvased sünoptikud Eks meteoroloogia, ilma­­en­nus­tamine pole täppistea­ dus. Kanadas ollakse ilma suhtes miskitõttu närvilise­ mad kui mujal. Kuigi mullu talvises Tallinnas olles olid ilmateated paljudele tähtsad, ei paistnud eestlased niivõrd muretsevat kui siin. Närvi­ lised inimesed saavad interne­ ti kaudu Weather Networkilt mitte alati täpset informat­ siooni, kui mitu pügalat ter­ momeeter näitab antud päe­ val. Neil on isegi selline äpp, mis hoiatab, kunas lund või vihma hakkab sadama. Eksi­ vad tihti kellaajaga – nii et miks?

Tänaval, toidupoes, mujal lausub võhivõõras inimene, et torm on tulemas. Vahel on mitteteadjale sellest kasu, aga talvel eriti peaks arvestama kõikvõimalikuga õues. Kuid selge mõistus on kadumas.

Internet võimaldab neurootikule kartust, teine aga muudab targalt päevaplaane, arvestab, et liikumine võib keeruline olla.

Kaks intsidenti möödunud pühapäevast. Ning ma sellest narrist Super Bowlist ei kirjuta.

Esimeseks ei saanud Taevataat otsustada, kas pilvedest tuleb lund või vihma. Alul üht, siis teist. Selline talv on olnud, et nende kahe segu on tavaliselt tulemuseks. Mis tähendab lörtsiseid kõnniteid ja kartlikud soolavad ka suuri lompe.

Québecis on aastaid tarvitatud suurematel teedel keskkonnasõbralikumat ainet kui sool.

Autod ei libise ning pole seda keskkonna kahjustamist.

Kuigi suures linnas on kas poodnik või eramu omaja ko­ hustatud trotuaare puhastama lumest, pahatihti seda ei näe.

Paar kämblatäit soola on laisa inimese lahendus. Mõni ei tee sedagi, libeduse tõttu ei julge paljud majast väljuda, isegi kui piim ja leib on otsakorral.

Teiseks olid meie karvaste tulevikuennustajate teated. On­ tarios elab metsümiseja Wiarton Willie, keda 2. veebruaril kui­ dagi urust välja meelitatakse.

Oleneb sellest, kas ta oma varju näeb või ei näe, saame teada, kas tuleb pikka talve läbi elada või tuleb varajane kevad. Sel aastal Willie järgi viimane.

Tema kolleeg Shubenacadie Sam, kes elab samanimelises Nova Scotia pargis, ei nõus­ tu­ nud. Pikk külm talv veel ees.

Pennsylvania Punxsutawney Phil aga nõustus Williega. Nagu paljud fatalistid siin mandril ütlevad: kaks kolmest? Pole laita. Isegi rocklaulja Meatloaf kirjutas selle nimega hiti. Ja Hollywoodist tunneme filmi Groundhog Day, kus peatege­ lane Bill Murray ärkab taas ja taas 2. veebruaril, ainult et korrata – juba tehtud. Komöödia populaarsus on ikka olemas.

Paneb aga kukalt kratsima, kuidas metsümisejaid saab us­ kuda? Ning kuidas rahvale see mõte pähe tuli, miks see nii tähtis on. Ehk on kuupäeval ­

tähtsus. Mitte ainult on 2. veebruar Tartu rahu aastapäev, täna­ vu, nagu laialt teada, kui just pimeduses ei ela, et 100 aastat on möödunud sellest. Aga ka Piib­lis on sellel kuupäeval tähtsus. 40 päeva, üldse 40 arv on tähtis. Küünlapäeva märgib ristirahvas ka viimaseks jõuludega seotud pühaks, jõuludest on siis 40 päeva möödas. Ning kes ei tea, et Mooses läks üles mäele seadusi kuulama ja viibis seal 40 päeva. Või seda, et nii kaua kestis suuruputus. Noa pidi laeva ehitama, et pääseda lõppematust vihmast.

Muidugi ei ole Piiblis met­s­ü­miseja kohta midagi. Vist. Aga et küünlapäeva märgitakse üle maailma kinnitab, et maises elus on jõudnud kohale see ususõnum, mis keskendub arvule 40.

Kanada ehk kuulsam meteoroloog Dave Phillips nõustub Kanada koopaelanikega. Ta aga ennustas juba talve alul, et tuleb mahedam ja lühem talv kui tavaliselt. Katsu aga sa seda ­ Newfoundlandi elanikele sele­ tada, kus jaanuaris oli tohutu lumetorm, selline, mis sulges ­ linna, keeld anti autoga sõita ja poed olid kinni. Teleuudistes sai näha, kui pikad, aga sõbralikud järjekorrad olid St. John’sis, kui lubati taas tänavatele, poed avasid uksed. Aga see näide kinnitab, et valdavalt pole ini­ mestel kodus piisavalt toiduva­ rusid selliseks häire-olukorraks.

Mõne aasta tagune jäätorm, mis tähendas mitmepäevast elek­ tri­ katkestust, mõnel enam kui nädalaks, samuti kinnitab seda tõika.

Internet on, nagu viimases päevikus sai kirjutatud, suurendanud kogukonna hirmu. Jah, mõneti kärme juurdepääs informatsioonile on palju head toonud. Kuid just nagu traditsionaalses massimeedias – enne ajalehed, mis on hääbumas raadio ja televiisorini, on just ­ õnnetus, looduskatastroof, see, mida valitakse toimetuse poolt, et rahvale judinaid seljale tuua, neid kananahale lüües. Nii et see on vist inimlik ja kui taas Piiblile mõelda, eks seal ole palju hoiatusi, hirmutusi, on see aastatuhandeid olnud paigal.

Vanarahvatarkusest oleme eemaldunud. Kui just skaudi/ gaidi tagapõhi ei ole olemas, paljud meist toime tuleks metsas lumetormi sattudes? Aga et linnas mõistust ei ole koju ­jääda, on natuke imelik. Või kui jäätormi tõttu elektri puudusel ei saadud mobiiltelefoni laadida, siis ahastus, eriti nooremate hulgas, oli hämmastav.

Williel ja Samil see-eest on hea elu. Saavad süüa, mõnusa koopa ja tähelepanu osaks ilma sentigi selle eest maksmata.

Saaks inimene seda, ehk ei oleks seda muretsemist ilma üle. Kuigi ei usu reinkarnat­ siooni või taaskehastusse, siis muiates oleks ehk järgmises elus hea tagasi tulla kui karvane kevadetuleku ennustaja. Seniks aga tagasi urgu. Talveund nautima. Kuna linna lörts ei meeldi ja nagu teada, tuleb veel kannatada. Egas talv taeva jää. Selli­ seid päevi tuleb veel. Garantee­ ritult.

TÕNU NAELAPEA

Toetajate tutvustus: Viru Vanemad

Maret ja Rein Pajo Visadus ja usk tulevikku on nende pere põhiväärtused Pajo pere sügavale juurdunud põhimõteteks on visadus, usk tulevikku ja ennekõike eestlus – uhkus eestla­ seks olemise üle.

Seetõttu toetavad Rein ja Maret Pajo Viru Vanemad annetajatena uut International Estonian Centre’it (IEC).

Need põhimõtted on hiljuti veelgi tugevamalt esile tõusnud, mil Rein sai valmis perekonna ajaloo, mis ilmus 2019. aasta oktoobris. ,,Üle kolme kontinendi“ on tema vanemate Elmari ja Klarissa lugu, mis seletab lahti, mida õieti tähendab mitte kunagi alla anda.

1944. aastal, kui Nõukogude väed valmistusid Eestisse tungima, oli Elmar Pajo Viljandis Kilingi-Nõmme vaksalis jaamaülemaks, kuuludes ka Eesti Omakaitsesse. Rein oli sel ajal kõigest kolmeaastane.

Omakaitse tegevuse tõttu arreteeriti Elmar nõukogude võimu poolt ja viidi koos kaasvõitlejatega kohtu ette Leningradis. Seal mõisteti osa neist surma ja osale määrati vanglakaristus.

Elmar saadeti Siberisse vangilaagrisse, kus ta istus kinni 12 aastat.

Rein ja Klarissa põgenesid samal ajal Eestist ning elasid enne Kanadasse tulekut viis aastat Saksa põgenikelaagris. Kanadasse saabudes töötas Klarissa mitme koha peal, et suudaks üksi oma pisikese pere eest hoolt kanda. ,,Ta oli tähelepanuväärne naine,“ räägib Maret. ,,Meil polnud aimugi, kus mu isa võis olla, kuid suutsime Eesti sugulaste käest tulnud kirjast välja lugeda, et ta on ,,kinni peetud““, seletab Rein.

Elmariga saadi lõpuks ühendust 1956. aastal, kui ta Eestisse tagasi ­jõudis. ,,Mu ema andis endast parima, et mu isa saaks Kanadasse meie juurde tulla,“ jutustab Rein. ,,Ta kirjutas lugematul arvul kirju riigiametnikele, kõigile, kes oleks võinud kuidagigi aidata, ega andnud kunagi alla.“ Kauaoodatud ja raskelt välja võideldud tulemuseks oli see, et Elmar saabuski Kanadasse, kus ta viimaks ometi sai taas näha oma naist ja poega, kes olid vahepeal Torontosse kodu rajanud.

Kanepi tarvitamine Eesti kooliõpilaste seas kasvamas Tartu Ülikooli magistritöö tarbeks tehtud uuringust sel­ gus, et ajavahemikul 2003. kuni 2015. aastani suurenes kanepi tarvitamine kooliõpi­ laste hulgas. Kasvas ka nende osakaal, kes pidasid kanepit kergemini kättesaadavaks ja arvasid, et selle tarvitamine kuni paaril korral on tervisele ohutu.

Merili Tamson kaitses 2019. a kevadel Tartu Ülikooli pere­ meditsiini ja rahvatervishoiu ins­ tituudis magistritöö ,,Kanepi tarvitamine ja sellega seotud tegurid Eesti 15–16 aasta vanuste kooliõpilaste seas“, kus ana­

,,Me läksime Toronto lennujaama talle vastu. Kõndisin tema juurde ja ma ütlesin: ,,Tere, isa!“ See ei unune mul ­kunagi!

Peale kõiki neid pikki lahusoldud aastaid said ema ja isa ikka endiselt omavahel läbi nagu sukk ja saabas.

Neile oli antud veel 45 aastat kooselu Kanadas, ning nad lahkusid siit ilmast mõnekuuse vahega 2010. aastal.“ Torontos elaval Reinul ja Maretil on kaks poega: Mati ja Toivo, kes on olnud eesti kogukonnaga väga tihedalt seotud, sealhulgas käinud Eesti koolis ja Jõekääru suvelaagris ning osalenud skautide tegevuses ja tantsinud rahvatantsu. Mati abikaasa on Talvi (Hess) ja nad on nelja lapse vanemad: Mikk (10), Kaili (8), Kaia (7) ja Heiki (5). Toivo abikaasa on Sally (Aspinall). Neil on kolm tütart: Bronwyn (15), Annabelle (10) ja Saara (9). ,,Me näeme, kui palju meie pojad ja nende eakaaslased teevad ära eesti kogukonna hoidmiseks, just nii nagu meie omal ajal, ning nende kõrval ­ootavad lapselapsed oma järjekorda, et samamoodi jätkata. Osa nendest käib juba eestlaste suvelaagris Jõekäärul, nad osalevad eestlaste võimlemisgrupis, skautide ja gaidide tegevuses,“ räägib Maret. ,,Meie vanim lapselaps Bronwyn elab Kingstonis eestikeelsest kogukonnast eemal, kuid peab end eestlaseks.

Ka tema käib igal suvel Jõekääru laagris ja ta laulis 2017. aastal Tallinnas noorte laulupeol. Tal on plaan edasi õppida Toronto ülikoolis, nii nagu meiegi, ning uue keskuse lähedus ülikoolilinnakule tähendab, et ta on jalutustee kaugusel seal toimuvatest erinevatest üritustest. Seal saab ta kohtuda oma sõpradega ja leida uusi sõpru.“ ,,Soovime, et meie lastelastel oleksid elukestvate sõprussuhete loo­ miseks samad võimalused, mis meilgi,“ ütleb Maret. ,,Meie poiste lähimad sõbrad on need, kelle nad leidsid väikeste lastena, kui võtsid osa eestlaste tegevusest.“ Nende meelest tõstab kaasaegne ja kõiki eestlasi ühendav IEC Eesti mainet ja aitab kindlustada riigi iseseisvust. ,,Mida suurem on mitte-eestlaste teadlikkus ja osalus, seda parem,“ rõhutab Rein.

Rein ja Maret ütlevad, et on ülim aeg pilk tulevikku suunata, unustamata ja austades möödunut. ,,Kui algne Eesti maja osteti, tekitas see vastakaid küsimusi. Inimesed kahtlesid, kas on ikka õige sellist vana koolimaja osta – kuid hoone on teeninud meid paljude aastate

lüüsis Euroopa kooliõpilaste ­alkoholi ja narkootikumide tarvitamise küsitlusuuringu Eesti andmeid. Valim koosnes 9590 õpilasest, neist 4757 olid poisid ja 4833 tüdrukud.

Tamson märgib magistritöös, et kanep on Eestis illegaalne uimasti ning kuulub ohtlike narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Noored on kanepi toime suhtes eriti tundlikud, sest närvisüsteem, sealhulgas aju funktsioonid, areneb umbes 25. eluaastani. Kuna terviseprobleemid avalduvad sageli hilisemas eas, on leitud, et juba ühekordne kanepi tarvitamine noores eas võib ajus põhjustada pöördumatuid muutusi.

Aastate jooksul on alkoholi tarvitamine ja suitsetamine õpilaste seas vähenenud, kuid ­

jooksul,“ räägib Rein. ,,Nüüd, mil maja pole enam jätkusuutlik, peame edasi liikuma, looma uue koha, kuhu kokku tulla ja mida saaksime enda omaks pidada - et võiksime öelda ,,see olemegi meie!““ Reinu perekonnalugu paelus Eesti näitekirjanikku Tiit Palu, kelle sulest ilmus näidend ,,Klarissa kirjad“, mida esitati edukalt nii Kanadas kui ka Eestis. ,,Kui mu vanemad veel elaksid, oleksid nad kindlasti toetanud meie otsust toetada uut keskust,“ kinnitab ­ Rein. „See on kindlasti üheks põhjuseks, miks me seda teeme. Me ei taha, et möödunu unustataks. “ ,,Üle kolme kontinendi“ on saadaval Toronto Tartu College’i raamatukogus nii inglise kui eesti keeles.

Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Jälgige infot 2020. aastal käivituva Kungla Rahvas kampaania kohta.

Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid EestiKeskus

Facebookis:

@

kanepi tarvitamine kasvanud.

Analüüsist nähtus, et aastatel 2003-2015 suurenes kanepi tarvitamine Eesti poiste hulgas 1,3 ja tüdrukute hulgas 1,8 korda.

Statistiliselt märkimisväärne oli see suurenemine just tüdrukute hulgas: kui 2003. aastal oli poistest kanepit tarvitanud 7,3% ja tüdrukutest 3,5%, siis 2015. aastaks oli see näitaja vastavalt 9,4% ja 6,2%.

Kui üleeuroopalise uuringu Islandi ja Norra andmetest selgus, et kanepit tarvitati vähem nende kooliõpilaste hulgas, kes tegid vabal ajal sporti, siis Eesti kooliõpilaste seas ei leitud kanepi tarvitamisel ning sportimisel, hobidega tegelemisel ja lugemisel omavahelisi seoseid.

(Tartu Ülikool/ERR/EE)