Eesti Elu / Estonian Life No. 4 | Jan 31, 2020

Page 5

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Ameerika probleemidest Raul Pettai USA lĂ€bib hetkel ĂŒht keeru­ lisemat ajajĂ€rku. Esiteks tu­­leb kohaneda sĂŒveneva globaalsuse, automatiseeringu ja ­kii­relt laieneva infotehnoloogiaga. Viimane omakorda Ă€h­ vardab rĂŒnnata endastmĂ”is­ tetavaks peetud privaatsust, millele siinne ĂŒhiskond on rajatud. KĂ”igele lisaks, vĂ”i vahest tĂ€nu eelmainitud eba­ kind­ lustundele, toimus USA sisepoliitikas aastal 2016 pöö­ rang, kui presidendiks sai oo­tamatult Donald Trump, tĂ€nu USA föderaalsĂŒsteemi valimiskorrale. Teatavasti ei otsusta USA pre­ sidendivali­ mistel lĂ”plikku ta­ gajĂ€rje ĂŒl­dine, riikliku ulatusega hÀÀlte arv, vaid seda teeb nn. valimis­kogu Electoral College hÀÀletus, kus igal osariigil on kindel arv hÀÀli, vastavalt osa­ riigi elanike arvule. Kan­didaat, kes vĂ”idab antud o­ sariigis, saab Electoral College’is kĂ”ik osariigi hÀÀled. LĂ€bi ajaloo on senini ikka ­olnud, et populaarhÀÀli vĂ”itnud kandidaat saavutab enamuse ka valimiskogus. Seekord aga vĂ”itis Trump napilt Pennsylvanias, Michiganis ja Wisconsinis, osariigid, millel suure rahvaarvu tĂ”ttu on Electoral College’is ­eriti palju hÀÀli. Nii sai Trump nende hÀÀled endale ja vĂ”itis valimised, ehkki ĂŒleriiklikult oli Hillary Clintonil 2.8 miljonit hÀÀlt rohkem. Seda nimetatakse teaduslikus keeles ,,statistical

Kanada pÀevikust

Kus on kohustus Ühest kĂŒljest on Ontario Ă”petajate protestiaktsioonid konservatiivse valitsuse ot­­ suste vastu mĂ”neti arusaadavad. Suuremad klassid, sunduslikud interneti kaudu antud kursused ja Ă”petajate koondamine pole sugugi Ă”pilase huvides. Ent samuti ei ole Ă”petajate streikimine, mida möödunud nĂ€dalal alustati. Taas on laps, kes kannatab, perekond peab rabelema, et vĂ€hemalt algkoolilastele leida pĂ€eval hooleandjat. Teisme­ lised muidugi mĂ”nuga möllavad ostukeskustes, aga seda on juba selles vanuses oodata. Eesti keeles on ilus sĂ”na: elukutse. Kutsumus midagi teha. Õpetamine on selline, olen ­kindel, et valdav enamus langetab otsuse just hariduse huvides, selle tĂ€htsust tundes. Ent on ka neid, kes vaid rahast on huvitatud. Ning Ontario valitsus on andnud mĂ”ista, et praeguses tĂŒlis ei ole niivĂ”rd muutused ­ mĂ€ngus kui see, et ĂŒlivĂ”imas ametiĂŒhing soovib enamat kui 1% palgatĂ”usu igal aastal. Ütelge, kellel on indekseeritud pensionid, hĂŒvised, vabad suved nagu Ă”petajatel? Ühest allikast sai lugeda, et Ă”petajad veedavad vaid ĂŒheksa kuud rakkes, kas

laid vĂ€ljendusi, orkaan Maria ohvrite pilkamist, elu ja tervist ohverdanud sĂ”javĂ€elaste maha­ outage“ – harva juhtuv, kuid tegemist, PĂ”hja-Korea diktaatori mitte vĂ”imatu. ja Putini taevani kiitmist ja Sellest poleks veel probleemi ­palju muud. olnud, sest presidendivalimistel Siin avaldub paratamatult aastal 2000 (George W. Bush t ­ asakaalutu, impulsiivne ini­ vs. Al Gore) sai Bush endale mene, kes ennast imetleb, alati Florida osariigi hÀÀled pabe­ r-­ Ă”igeks peab ja aegade suuriÔ­hukese eelise tĂ”ttu (537 hÀÀlt maks presidendiks nimetab. terve Florida kohta!!), mis nĂ”udis mitmekordset hÀÀltelugemist Trumpi ,,Make America Great ja suuremat Ă”iendamist. MĂ”le­ Again“ on hea loosung, kuid mad kandidaadid olid siiski sĂ”nad ĂŒksi kuhugi ei vii. ­respekteeritud poliitikud ja jĂ”uti 1930ndate aastate sĂŒndmused peaksid meil hĂ€sti meeles olekokkuleppele Bushi kasuks. Aastal 2016 aga vĂ”itis presi- ma! Jah, majandus ja aktsiaturg dendikoha isik, kelle ĂŒle, otse- on Trumpi ajal ĂŒles lĂ€inud, kuid koheselt öeldes, ei oska nutta peamiselt tĂ€nu 2017.a Kong­ ega naerda. See pole öeldud ressi poolt antud seadusele pilkamisena, sest oma kitsal maksude vĂ€hendamiseks. Het­kel erialal – Ă€rindus, kus vĂ”ime­ oleme aga ulatusliku tollimak­ listele eraisikutele on paljugi susĂ”ja keerises, mis on osalt lubatud – on Trump kahtlema­ aidanud, osalt aga muret tekitatult jĂ”udnud kaugele. KĂŒsimus nud. Lisaks esineb USA dissoon seevastu, kuivĂ”rd sobiv isik nantse vĂ€lispoliitikaga, piiri­ leemiga jne. ÜhesĂ”naga – on Donald Trump maailma tĂ€ht- prob­ aeg on keeruline. saima riigi juhi kohal. Et siin Õnneks pole Ameerikas Ă”ieti kĂ€ituda, ei aita ainult kĂ”va tavaks asju lahendada tĂ€naval rusikas ja toores sĂ”napruuk, ­ vaid nĂ”uetav on eelkĂ”ige diplo- mĂ€ratsemise ja akende sisse maatlik kĂ€itumine, taktitunne ja peksmisega. Trumpi kui riigi(eriti tĂ€napĂ€eval!) laialdane juhi edaspidise saatuse otsustab demokraatlik valimine 2020.a pĂ”hi­haridus. Kolm aastat on Trump nĂŒĂŒd novembris, sest USA president olnud presidendiks ja seega on vĂ”ib teenida kaks nelja-aastast olemas ĂŒldpilt tema isiksusest kestust ja Trumpi juhul algab ja vĂ”imetest ametikohal. Ma ei teine selle aasta novembris. hakka siin pikalt arutama, sest JĂ€tame seepĂ€rast eelnenud teeseisund on nagunii ilmne. Eel­ ma ja vaatleme president mainitud rusikat ja segast, mĂ”t­ Trumpi Ă€sjaalanud ,,impeach­ lemapanevat kĂ”net on olnud ment“’i. rohkelt, kuid ĂŒlejÀÀnu alal on Tagandamine – ,,impeach­ palju soovida. Pruugib vaid ment“ on sĂŒgavale ulatuv sĂŒndmeenutada rohket valetamist, mus, sest ta tĂ€hendab kĂ”rgema vÔÔrriikide pihta sihitud ruma­ riigiametniku, peamiselt presi-

dendi, vastutusele vĂ”tmist – kohtusse kaebamist. Siin ei nĂ€rita enam vĂ€ikeste probleemide kallal nagu isiku ise­ loom, jutt ja igapĂ€evased rumalused. Peab olema pĂ”hjus, mis puudutab pĂ”hilisi riigi seadusi nagu USA konstitutsioon. Li­ saks, kuna USA-s on vaid kaks juhtivat erakonda, vabariiklased ja demokraadid, ja kuna president pĂ€rineb ĂŒhest neist, siis tema vastutusele vĂ”tmine vĂ”ib kergesti viia konfliktini kahe partei vahel.

Ă”pilaste ees (sedagi vaid maksimaalselt viis tundi pĂ€evas) vĂ”i kodus ette valmistades. Kuid see viimane on vist igal ini­ mesel kohustuseks tĂ€napĂ€eva kiirel, muutuval ajastul. Ei saa kaasa tunda. KĂŒll aga varajane pensionileminek, magus palk, suvepuhkused, koolivaheajad – jĂ”ulud, kevadine – on paljudele uskumatult hea töölukord. Ning miks kooliaastal peetakse neid Ă”petajate arendamispĂ€evi? Miks mitte suvel?

koguni kahel pĂ€eval nĂ€dalas mitte töötada. Mitte nagu algu­ ses oli vaid ĂŒhel.

Kui 1997. aastal ebaseaduslikult Ă”petajad streikisid kaks nĂ€dalat – tööleping oli olemas – siis see tekitas algkooliĂ”pilaste peredele raskusi. Kui just ei saanud vanavanematele loota, pidi kuidagi toime tulema. Laste­ sĂ”imed ja muud lastele mĂ”eldud pĂ€evaprogrammid olid ĂŒle koormatud ning maksulised. Olulisim aga oli see, mida Ă”petajad Ă”petasid nii lastele. VÀÀreeskuju andes. Mulle ei meeldi, ma ei taha tööl kĂ€ia. Umbes ka nii, et ma ei mĂ€ngi teiega ja viin oma palli, lelud koju, kui lapse perspektiivist vaadata. Kuigi vĂ€hemuses, on selleaegsest koolis kĂ€inud pĂ”lv­ konnast nii mĂ”nigi, kes kĂ€itub sel eeskujul enesekeskselt. Ning oleks see aasta olnud ainus! PĂ€evikupidaja pere pidi just ­algkooli aegadel kogema streike. Paistis, et iga kord, kui leping

lĂ”ppes, siis streigiti. Ja alati raha, mitte töötingimuste tĂ”ttu. Kui minevikus oli Ă”petaja palk madal, siis tĂ€nu ametiĂŒhingule enam nii ei ole. NĂŒĂŒd muidugi saab töötingimustele nĂ€puga nĂ€idata. Ontario valitsus eksib muutustega haridussĂŒsteemis. Kuid et laps, ta vanemad peaks kannatama, on ju tĂ€itsa vale ja vÀÀr. Pole moraalset seisukohta ametiĂŒhingul vĂ”tta. Vaid ainult isekust mĂ€rgata. Saab siinjuures anda vĂ€ga ilmeka nĂ€ite, kuidas vĂ€hemus domineerib enamust. Vihje sel­ lele, et meedia jĂ€rgi 90% Ă”pe­ tajatest toetasid ĂŒhepĂ€evaseid kooli sulgemisi. Vale. Vaid 90% neist, kes kĂ€isid hÀÀletamas. Valdav enamus Ă”petajatest seda ei teinud, vaid kĂ”ige sĂ”jakamad, need, keda nĂ€eme skandeerimas valjult, jalakĂ€ijaid siltidega koolide juures takistamas olid need, kes olid tööaktsiooni poolt. Seda, et enamus Ă”petajaid ei toeta streikimist, kinnitas ĂŒks eesti pĂ€ritoluga algkooliĂ”petaja möödunud nĂ€dalal. Tema koolis on pea iga Ă”petaja streikimise vastu. Ning need, kes olid ja on selle poolt, on tuntud kui ÀÀrmuslased, vasakpoolsete vaadetega, kes laste huvide eest pole vĂ€ljas. Miks seda fakti Ă€ra ei tooda ajakirjanduses? Eriti nĂŒĂŒd, kui lubatakse algkoolides

Antud juhul olemegi selles seisundis. Novembrikuus toimuvateks valimisteks on demok­ raadid kogunud hulga kandi­ daate, et Trumpist lahti saada. Juhtiv nende hulgas on endise presidendi Obama asepresident Joe Biden. Juhtus, et Bidenil on poja kaudu sidemed Ukraina valitsusega. Kuna USA valitsus Ă€sja arutas Ukrainale suuremat relvade annetamist, siis sĂŒĂŒdis­ tatakse, et Trump olevat vastu­ tasuks nĂ”udnud Ukrainalt informatsiooni Bideni kohta, mida saaks eelolevas valimiskampaanias Bideni vastu tarvitada. See puudutab juba otseselt presidendi vĂ”imu piire ja tagajĂ€rjeks oli ametlik ,,impeachment“. Algas vastav arutelu USA Kongressis. Saadikutekoda, kus demokraatidel on enamus, on Trumpi juba sĂŒĂŒdi tunnistanud. Protseduur liikus edasi senatisse, kus aga vabariiklastel on vĂ€ike enamus. Hetkel kĂ€ib senatis suur lahing. Pole siiski oodata, et suudetaks kĂŒllaldast arvu vabariiklikke ­senaatoreid demokraatide poole meelitada ja tĂ”enĂ€oliselt vĂ”idab

Vist kĂ”igil meist on kooli­ pĂ€evadest nii hĂ€id kui halbu mĂ€lestusi. VĂ”ib kindel olla, et esimesi palju rohkem kui teisi, kuna hĂ€id Ă”petajaid on meil kĂ”igil olnud, kelle panust mĂ€letame tĂ€naseni. Kuid halb, lodev, ĂŒkskĂ”ikne, eneskeskne Ă”petaja jÀÀb ka meelde. Ning paraku on vist igal meist ka selline olnud, Ă”nneks on neid vĂ€he. Meenub tolle tihtise streigi­ ajastust ĂŒhe meessoost algkooliĂ”petaja (need on suures vĂ€he­ mu­ ses ajal, kui laps vajab rohkem kui isa/onu/vanaisa ees­ kuju. Kuid mida teha?) ĂŒtelus. Ta oli juba pensionil, kuid oli nö reservis, aegadeks kui pĂŒsi­ Ă”petaja kas pikemale haiguspuhkusele, dekreeti lĂ€ks. Ta kogus pensionit juba ja sai siis makstud ka. Oli mees, kes oli elukutseline, t­ undis haridus­ programmi alfast oomegani ja meeldis Ă”pilastele vĂ€ga. Ta lausus lastevanemate kohtumisel, et Ă”petaja elukutse on just tĂ€nu ametiĂŒhingu vĂ”i­ mule niivĂ”rd hea, vihjates hĂŒÂ­ vis­ tele, millest paljud vĂ”ivad ainult unistada. Tema arust seletas see Ă€ge konkurss Ă”petamist Ă”ppivatele ĂŒliĂ”pilastele. Samuti ka enesele vihjates, miks noortel Ă”petajatel on raske töökohta leida. Kuna

Trump seekordse kohtu. Nii otsustab Trumpi saatuse ikkagi eelseisev valimine novembris, mille ettevalmistus on Ameerikas pĂ”hjustanud sisepoliitilise polarisatsiooni. Hoo­ limata Trumpi vigadest on tal ĂŒllatav poolehoid, peamiselt konservatiivse ja evangelistliku rahva hulgas. Ülaltoodud Trum­ pi loosung on seal suures aus ja ĂŒleriiklikult olevat vabariik­lastedemokraatide vahekord ikka veel ligilĂ€hedalt 50:50. On aga arvata, et aastal 2016 Trumpi toetanud osariigid seda enam ei tee (rasketööstus seal on endi­ selt taandumas). Kas nende asemel mĂ”ni teine kaalukas osariik vĂ€rvi muudab ja Trumpi toetab, seda nĂ€itab aeg. Kahjuks on demokraatide juhtivate kandidaatide hulgas vĂ€he isikuid, kel oleks laialdane populaarsus. Nooremate, polii­ tiliselt keskmiste hulgas pole senini keegi lĂ€bi löönud. Kind­ lasti ei sobi suured sotsialistid nagu Bernie Sanders ja Elizabeth Warren, Sanders juba vanuse tĂ”ttu (78). Biden, kuigi olemuselt sobiv, on minu arvates liiga vana (77) sellisel ­ vastutusrohkel ametikohal. Olgu siiski rĂ”hutatud, et ma ei taha sellega vanadust halvustada. Ometi nĂ”uab USA presidendi koht erakordseid vĂ”imeid ja vahel kiireid otsuseid. Keskeas ­ isikul, nii mees kui naine, vĂ”ib siin olla eelis. Seisame seetĂ”ttu huvitava ajastu ees. Muidugi, novembrini on veel hulk aega ja mĂ”ndagi vĂ”ib muutuda.

staaĆŸiga Ă”petajaid on palju ja temasuguseid samuti, kes pole ise­ gi veel 60-sed, aga on pensionil, ikka töövĂ”imelised, tahavad ikka lastega olla, neile ees­ kujuks ja teenĂ€itajaks. Mis on ju kiiduvÀÀrt. Kahjuks on nii vĂ”imsa ametiĂŒhinguga vĂ”imatu mĂ”istujuttu ajada. Ning muide, ka liberaalide ajastul streikisid Ă”petajad vĂ”i keeldusid pĂ€rast tunde spordi- ja kunstihuviringides, koorilaulus osalemisest. AmetiÂ­ĂŒhin­ gu kĂ€sku pidi tĂ€itma, isegi kui Ă”petaja oleks hea meelega neid lisakohustusi kandnud. Vaid ­tehti miinimumi. JĂ€lle, kuivĂ”rd hea eeskuju! Mida noored sealt Ă”pivad? KĂŒll mitte ĂŒhiskonnas, kogukonnas produktiivset ole­ mist, teiste aitamist. Kahju, et mĂ”nede ajud on niivĂ”rd loputatud, et seda nad enam ei ­mĂ€rka, juba pĂ”lvkondi. TÕNU NAELAPEA

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.
Eesti Elu / Estonian Life No. 4 | Jan 31, 2020 by Eesti Elu / Estonian Life - Issuu