Nr. 47
EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019
5
Kommentaarid ja arvamused
Sultaniriik Omaan Peeter Järvelaid Omaanis on riigi tähtsaim püha 18. novembril, mil on sultani sünnipäev. Omaani kodanikud hakkasid juba suhteliselt varakult valmistuma riigi 49. sünnipäevaks. Eriti märgatav oli see pidustuste eelsel reedel, kui moslemid kogunevad iganädalasele suurele palvusele. Kui paljudes demokraatia riikides teenivad firmad raha, et kuulutada riigipea populaarsust iganädalastes protsentides, siis omaanlased ütlevad, et nad tõesti austavad oma sultanit siiralt ja on pigem mures selle pärast, et tal pole trooni pärijat. See võib tähendada võimuvõitlust, kui senine riiki juhtinud sultan peaks maisest elust lahkuma. Aastal 2020 on Omaanis ette näha väga suured pidustused, sest praegune Omaani riik tähistab oma poolesajandi juubelit ning sultan saab 80aastaseks. Tänase Omaani piirkonna ajalugu on loomulikult pikk ja põ n ev. Kuna samal ajal Omaani ga tähistab riigipüha meie naaber Läti Vabariik, siis vaadates Omaanist kodu poole, tekkis mitmeid assotsiatsioone, mille üle arutleda, kui mõelda Läänemere äärsete riikide pike male või lühemale ajaloole. Orjade võtmine ja pidamine polnud, vähemalt Liivimaa kroo nikale toetudes, võõras meiegi esivanematele. Kunagise Kuramaa hertsogi orjakauban dust musta Aafrika vahendajana saab kuidagi seada võrdlusse rahvusvaheliseltki, kuid Omaani kandi orjakaupmeestega (erine vatel aegadel näit. kohalike araablaste kõrval ka portugal lased jt) mingit tõsist võrdlust ei saa olla. Kuigi jah, orjakau bandus aitas need alad ja selle ga tegelejad väga rikkaks ning uue ajastu tuuled, mis nõudsid orjakaubanduse lõpetamist, lõid vähemalt Omaani alasid väga tugevalt. Omaani rannikuala on suh teliselt kitsas mäestikueelne ala, mille taga laiub üldiselt suur kõrb, millel mõned alad sobivad põllumajanduseks. Kõrb on tegelikult elu täis. Vaid valgele mehele võib see tunduda suhte liselt elutuna. Süvenemata pikemalt Omaa ni varasemasse ajalukku, saab öelda, et Teise maailmasõja järgsel ajal avastas kunagi suure ja võimsa riigina eksisteerinud Omaan end hoopis vaesemate ja suletumate riikide seast. Väi detavalt oli riigis kolm kooli ja enamiku tänase Omaani alasid valitses imaam, kelle residents asus kuulsas Nizwa kindluses. Rannikuala moodustas omaette riigi, mida valitses praeguse sul tani isa. Rikkamal rannikualal polnud vajalikku tagamaad ja merest isoleeritud tagamaal polnud korralikku väljapääsu merele ja rahvusvahelisele ärile
kunagi väga kõrge ärikultuuriga piirkonnas. Omaani kui kõrberiiki mõista soovides võiks seda võrrelda tänapäeva Kasahstani ja selle esimese presidendi Nursultan Nazarbajevi tegevusega suure stepi aladel. Omaanist vaadates on Kasahstani pealinna Astana (varem Tselinograd) nimeta mine Nur Sultaniks moslemi maailmale väga märgilise tä hen dusega, mõistmaks isiku (klanni, hõimu) rolli riikide lähiajaloos. Nii Omaan kui Kasahstan on tugevate hõi mutraditsioonidega. Omaanis on hõimusuhted palju selgemad, aga ka suures stepis Kesk-Aasia riikides pole hõimu- ja klanni suhted ühiskonna jaoks vähema tähtsusega. Omaanis on need suhted väga selged ja selgemalt personifitseeritud 21. sajandil. Omaani 20. saj teise poole saatuse otsustamisel sai otsus tavaks vastuseis kahe mehe – imaami ja tänase sultani vahel. Vajadus naftaleiukohtade järgi pani liikuma mitte ainult Suurbritannia diplomaatia, vaid ka sõjaväe. Tänase sultani isa, kes oli võrreldes pojaga väga konservatiivne valitseja, tugev das oma kaarte poliitikuna nii, et koolitas riigi tulevase sultani brittide kuulsaimas sõjakoolis. Seal oli noorel mehel võimalus teistes oludes luua oma kujut luspilt maailmast, mida ise valitsejana kujundada. Kui Islandist sai edukas vabariik tänu uuele tehnoloogiale, mille teise maailmasõja järel USA ja lääneliitlased saarele tõid, aidates muuta kunagise viletsas olukorras oleva saare õitsvaks oaasiks, siis Omaanist sai maailmas oluline tegija naftarii kide seas. Tänane sultan oskas sõjaväelasena luua sõjalisi liite, mis pühkisid tol korral rahva seas veel suurt toetust omava imaami võimult ja sundisid teda otsima varjupaika naaberriigis. Sultan juhib riiki valgustatud monarhina. Ta on osanud ning soovinud nafta müügist saada vad miljardid dollarid (eelissei sus Briti kontsernid Shell jt) paigutada riigi arengusse, luues kodanikele tõesti väga head elu tingimused. Samas on Omaanis väljas poolt hõimuühiskonda tulnul kodanikuks saada peaae gu võimatu. Riiki lastakse küll võõrtöölisi, aga neile öeldakse kohe, et nad saavad arvestada suhteliselt hea töötasuga vaid töötamise ajal. Enam kui paar aastakümmet ei ole võõrtöölis tel õigust riigis elada. See on aluseks Omaani tööturu poliiti kale, mis sihipäraselt sunnib ko danikke ise samuti tööd tegema. Eesti Vabariigi jaoks on Omaanis kindlasti huvitav sealne tasuta koolisüsteem, mis hõlmab kodanike jaoks alg-, põhi- ja keskharidust, aga ka kõrgharidust. Omaanil (nagu ka Kasahstanil Nazarbajevi ajal) on tugev stipendiumide süs teem, mis toetab noorte õppi mist välismaa ülikoolides. Kui pool sajandit tagasi oli Omaanis ametlikult kolm kooli (polnud ajalehti ega meie mõistes mee diat jne), siis uue sultani ajal on
koolide arv riigis ületanud 1100 piiri. Võõrtöölistele on riigis tasulised erakoolid (põhiliselt ingliskeelsed). Sama õigus on ka omaanlastel, kelle majandus likud võimalused lubavad lapsi eralasteaedadesse, -koolidesse ja -ülikoolidesse panna, kuid Omaani kodanikud saavad soovi korral, just riigikeeles, oma lap si koolitada riigi (loe sultani) kulul. Sultan, kes võimule tulles oli karm sõjamees, on hiljem olnud väga osav ja kompromisse teha oskav diplomaat. Ta oskas suh ted taastada isegi imaamiga, kellega sõlmiti teatud kodurahu, mis ei võimaldanud imaamil enam omada ambitsioone Omaanis, aga tagas tema perele väärika eksistentsi välismaal. Sõlmitud lepingud hõimupea likega on andnud kiire ja silma ga nähtava majandusliku arengu riigi erinevates piirkondades. Sultan on finantseerinud ka pal jude hõimupealike kunagiste kindluste restaureerimist (Briti lennuväe pommitamiste järel olid need väga viletsas seisus). Täna näidatakse hõimupealike kindluseid kui muuseume turis tidele. Üheks tingimuseks on see, et reaalselt eksisteerivad hõimupealikud ei saa asuda elama kunagistesse hõimupea linnade kindlustesse. Omaani riigipüha künnisel kaunistasid sultani suured portreed isegi Nizwa kindluse seinu ja keegi ei mõtelnudki seal eksponeerida kunagise selle kindluse pereme he (imaami) portreed. Püüdes tuua välja, mille poolest Omaan erineb suurtest Araabia naftariikidest, siis esi teks pole siin näha suurt ülirik kust ja hiilgust. Selle asemel asjalik puhtus, kord ja imehead teed. Teiseks hoolitsus riigi alamate eest. Koolide, politsei-, sõjaväe- ja kohtute uute hoonete rajamise järel on riigis alanud hiigelprojekt, kus Omaani ko danikud saavad taotleda sulta nilt toetust moodsate elamute ehitamiseks. Loomulikult pole Omaan meie mõistes vabariikliku de mokraatiaga riik, kus poliitiku tel enamik aega läheb omavahe liseks kemplemiseks. Omaanis on konstitutsiooniline monarhia, kus sultanil keskne roll riigi süsteemis. See süsteem on suut nud selle suuresti kõrberiigi muuta oma riigiga rahul oleva rahvaga riigiks. Kas Omaanis on lühiajaliselt seal külalisena viibinu silmale näha probleeme, siis esimeseks küsimuseks on: kuidas see areng saab edasi minna. Omaani praegune olu kord on hästi kokku võetav kunagise (Venemaa tähe) Alla Pugatšova lauluga – et kunin gad saavad teha kõike, välja ar vatud „abielluda armastusest, sest kuningas saab abielluda vaid siniverelise pruudiga“. Omaani sultan võiks endale lubada ehk nii mõndagi, aga pruudi teema ümber on ilmselt saladusi, millest pole tavaks siinses ühiskonnas rääkida. Omaani sultan on olnud lühi kest aega kestnud lastetus abi elus. Seega pole tänasel sultanil
tema 80. eluaastal vereliinis järglast. Kui sultani eelkäijad omasid kunagi tõesti haaremit, siis tänase Omaani sultani puhul sellest ei räägita. Seetõttu ei kehti Omaanis kunagi eesti kee leski lauldud lõbus lauluke – ,,oleks ma sultan ja omaks sada naist“, nende sultan näib olevat pühendunud oma kõrbehõimude elu parandamisele ja ta ees märgiks paistab olevat oma moodi kõrbeparadiisi ehitamine Omaani. ••• Qābūs bin Sa‘īd Āl ‘Bū Sa‘īd (ka Qābūs ibn Sa‘īd sündis 18. novembril 1940 Salālas) on Omaani sultan aastast 1970. Qābūs on eelmise sultani Sa‘īd bin Taimuri ja tema abikaasa, printsess Mazoon al-Mashani ainus poeg. Ta omandas alghariduse kodukohas ja põhihariduse Indias Punes. 16-aastaselt saadeti õp-
pima Inglismaale. 20-aastaselt astus Sandhursti sõjaväeakadeemiasse ja teenis Briti armees, hiljem õppis kodumaal ajalugu ja kultuuri. Ta sai võimule sisesegaduste järel, isa troonist loobudes. Qābūs on sügavalt usklik ja rajanud oma raha eest üle 2000 mošee. Aastal 2001 valmis Omaanis maailma suurim mošee, milles asub maailma suurim käsitsi tehtud vaip. Viimasel ajal on Qābūs teinud demokraatlikke reforme, kehtestades üldise (nii meestele kui naistele) valimis- ja kandideerimisõiguse. 2003.a toimusid Omaanis esmakordselt vabad valimised, kus valiti parlamendi alamkoda. Reformidele vaatamata on sultanile jäänud sisuliselt absoluutne võim, kuid enamik omaanlastest on tema riigile eduka poliitika heaks kiitnud.
Bangkok – hinnatud sihtkoht
Kuninganna loobub karusnahkade kandmisest
Hiljutisest Mastercard Global Destination Cities Index uuringust selgub, et juba neljandat aastat on maailma kõige külastatum linn Tai pealinn Bangkok. Uuringute tulemustest sel gub, et 2018. a jäi Bangkokki ööseks rohkem kui 22 miljonit rahvusvahelist turisti, kirjutab Lonely Planet. Järgnesid Pariis 19,1 miljoni turistiga, London veidi enam kui 19 miljoniga, Dubai, Singapur, Kuala Lum pur, New York, Istanbul, Tokyo ja Antalya. London, Pariis ja Bangkok olnud esikolmikus alates 2010. aastast. (ÕL/EE)
IEC projekti meeskond jagab uudiseid positiivse arengu kohta International Estonian Centre (IEC) pro jekti meeskond andis 5. novembril Eesti Maja kohvikus nii õpetajatele kui ka kogukonna liikmetele ülevaate projekti edukast arengust. Eesti Maja juhataja Veiko Parming tervitas kõiki osalejaid ning IEC projekti juht David Kalm ja arhitekt Alar Kongats rääkisid järjepidevast aren gust. Meeskond kohtus kõigepealt Eesti kooli õpetajatega, et anda seletu si ning vastata küsimustele, kuidas uus hoone nende vajadustele vastab. ,,Koolist saab rajatise süda,“ nime
Kuninganna Elizabeth loobub karusnahkade kandmisest ja esimest korda ei ole ka tema talverõivaste kollektsioonis ka rusnahast rõivastusesemeid, räägib oma raamatus kuningan na rõivakollektsiooni hooldaja Angela Kelly. Kelly raamat ,,The Other Side of the Coin: The Queen, the Dresser and the Wardrobe“ ilmus oktoobri lõpus. Selles on juttu kogemustest kuninganna riietamisest ja monarhi rõivas tuseelistustest viimase veerand sajandi jooksul. Raamat on saanud ka kuninganna enda heakskiidu. (CP/EE)
tas Alar, märkides, et kooli ossa mahub suur raamatukogu, mitmekasutuslikud klassiruumid, laoruum ja muusikaklass. Ta kinnitas, et disainiprotsess kulgeb väga hästi, tuues välja mitmeid uusi lahendusi. ,,Kapitalikampaaniaga on tehtud suuri edusamme,“ seletas David. ,,Toetusi on lubatud 6,2 miljoni dollari eest. Oleme lõpmatult tänulikud annetajatele, kes on meiega siiani ühendust võtnud.“ Enne aasta lõppu peaks olema heategevuslik staatus üles seatud, mis lubab juba sel aastal väljastada an netuste puhul kviitungeid tulumaksu deklareerimise jaoks. Meeskond jätkab koostööd Eesti Maja kinnistu ostnud vanurite hooldekodude firma Reveraga (maa-ala kasutusloa muutmine on käi gus). David märkis, et Revera on kokku pannud suurepärase meeskonna pro fessionaalsetest töötajatest, kes juhen davad projekti kavandamist ja aren damist. Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.esto niancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus
