Eesti Elu / Estonian Life No. 45 | November 12, 2021

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021

Nikolai von Glehn – 180 aastat sünnist. Glehni loss – 135 TalTech Raamatukogu ­bibliograaf Milvi Vahtra Alexander Nikolai von Glehn sündis 16. juulil 1841 Eestis Jälgimäe mõisas, suri 7. sep­ tembril 1923 Brasiilias. Ta oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja, Glehnide suguvõsa käilakuju. Tänavu suvel möödus tema sünnist 180 aastat.

Nooruspõlv Nikolai noorusaeg möödus Tallinna lähedal Jälgimäe mõi­ sas, mille oli ostnud 1821. aastal tema vanaisa Peter von ­ Glehn (1761-1846) umbes 35 000 hõberubla eest. Mõisat ta ise pidama ei hakanud, vaid andis selle üle vanemale pojale Peterile (1796-1843). Peteri vanemast pojast, ka Peterist (1835-1876) sai rahvusvahe­ liselt tuntud botaanik. Mõisa päris vanuselt teine poeg, 1841. aastal sündinud Nikolai, kes maksis 1866. aastal oma ven­ nale ja kolmele õele välja nende pärandiosa, kokku 50 000 rubla hõbedas.

Nikolai lapsepõlv polnud kerge, ta kaotas kaheaastaselt isa. Pere ja mõisa eest hoolitses esialgu tema ema. Nikolai hari­ dustee algas Tallinna Toomkoo­ lis. Pärast Tartu Ülikoolis ma­ jandusteaduse ning Saksamaa ülikoolides meditsiini, filosoofia ja arhitektuuri õppimist täiendas Nikolai end oma hobide – aian­ duse, puunikerduse ja poeesia alal. Õpingute lõppedes pöördus ta tagasi Nõmmele, kuhu plaa­ nis rajada oma kodu.

Von Glehn ja Nõmme Jättes Jälgimäe mõisa poeg Manfredile, kolis von Glehn Harku mõisnikult vahetuskau­ bana saadud paika Nõmmel Mustamäe serval, mis oli teda inspireerima hakanud. Algselt valmis Šveitsi stiilis maja, ­edaspidi plaanis ta sinna ehitada keskaegses stiilis kivilossi.

Ta otsustas panna maa teeni­ ma. Pärast Nõmme metsa läbiva ja Glehnide valdustest mööduva raudtee avamist 1870. aastal mõistis Nikolai von Glehn, mil­ list kasu see toob ja hakkas in­ nustunult rajama suvituskohta „seitsmendal verstal“ (peatuse

Glehni lossi välisvaade.

kaugus Tallinnast, 1874. aastast Nõmme). Oktoobris 1873 andis ta raudteepeatuse lähedal välja esimese suvilakrundi. Legendi järgi öelnud ta seejuures: „Seie saagu lenn“. Ja siia linn saigi – püstitati alevieluks vajalikke tööstushooneid: valukuur-metal­ litöökoda, mööbli-, seebi-, liimi-, vorsti- ja köievabrik, ka postkontor. Algas tänavate kor­ rapärane planeerimine ja nen­ dele nimede andmine.

1908. aastal asutatud Nõmme Heakorra Seltsi töö suurimaks tulemiks jäi Nõmmele ametliku suvituskoha õiguste saamine 14. märtsil 1914 Riiginõukogus vastuvõetud seadusega, õigused kinnitas Nikolai II isiklikult.

Seadus võimaldas kehtestada suvitusmaksu kuni 1 rubla ini­ meselt. Maks läks Nõmme po­ lit­sei ülalpidamiseks ja heakor­ raks. 1917 sai Nõmme aleviõi­ gused, 1926 linnaõigused ning 1940. aastal liideti Nõmme Tallinnaga.

Glehni loss ja park Nikolai von Glehn ehitas praegusesse Glehni parki oma kavandite järgi lossi 10 aastat, see valmis 1. oktoobril 1886 ja sai nimeks Kõrgepea (Hohen­ haupt). Ta sisustas lossi omaval­ mistatud mööbliga, lossi sise­ seinad olid kaetud tema filo­ soofiliste mõtteteradega.

Sajandivahetuse paiku käis von Glehn Itaalias inspiratsioo­ ni saamas. Lossi sissepääsu ette ehitati väike kunstgrott, seejärel rajati lossi kõrvale kahe väikese basseiniga palmimaja. Park ja palmimaja olid külastajatele avatud, värviliste klaasitükkide­ ga kaunistatud raudkivist pits­ katusega ehitis pakkus en­ nenägematut vaatepilti.

1896. aastal suri von Glehni abikaasa, tema viimseks puhke­ paigaks sai mehe kavandatud matusepaik Mustamäe nõlva all, mis oli lossiakendest nähtav.

Künkal kõrgus valgest marmo­ rist rist. Von Glehn kujundas kraavide abil saared ja rajas tiigid, saartele istutati puid. ­ Hiljem maeti sinna ka poja Manfredi kaks last.

1902. aastal tekkis von Glehnil mõte püstitada parki purustatud raudkividest Kalevi­

Foto: Viivi Ahonen, 2007

Projekti peainseneriks valiti 1966. aastal Rein Saun, peaar­ hitektiks Jüri Jaama ja pea­ konst­ruktoriks Ülo Tärno. 1967. aastast sai peainseneriks Udo Asmus. Arvati, et valmis saa­ dakse paari aastaga, tegelikult kulus lossi taastamiseks 11 aas­ tat. 27. detsembril 1976 võttis riiklik komisjon lossi vastu hin­ dega „väga hea“ ning 24. märt­ sil 1977 avas TPI rektor Boris Tamm pidulikult TPI Taidlejate Maja taastatud Glehni lossis.

Seega täitus tänavu 44 aastat renoveeritud lossi avamisest ja 135 aastat algse lossi valmimi­ sest.

Nikolai von Glehn. Foto: G. Oskar

poja kuju. Nuiale toetuva figuuri modelliks võttis Glehn iseenda ja suurendas kõiki mõõtmeid neli korda. Sarvilise hiiglase kaheksameetrine kuju valmis ­ aastal 1908. Koos skulptuuriga „Lohe“ (rahvakeeli Krokodill) pidi moodustuma stseen, kus vägilase selja taga luurab kole­ tis. Kohalikud elanikud hak­ kasid hiiglase kuju kutsuma Glehni kuradiks. Sellest nördi­ nud Glehn laskis kuju ette pai­ galdada kivi kirjaga: „Kalevi­ poeg on mu nimi ja hind, lollid kutsuvad kuradiks mind!“.

1910. aastal hakkas von Glehn lossi lähedale künkale vaatetorni ehitama. Plaanitud oli see 43 meetri kõrguseks, kuid alus oli liiga väike ja torni kõr­ guseks jäi vaid 25 meetrit (75 meetrit kõrgemal kui merepind, praegune Tallinna Tähetorn).

Torni ehitus kestis aasta. Lahti­ sele platvormile torni tipus seadis ta meetrise pikksilma.

Esimene maailmasõda ja sel­ lega kaasnenud saksavaenulik­ kus viisid selleni, et Glehni kahtlustati spioneerimises: teda süüdistati oma kõrgetelt objek­ tidelt signaalide edastamises Saksa allveelaevadele. Aastal 1915 müüriti vaatetorni ukse­a­ vad kinni ja Kalevipoja kuju õhiti. Nõmme Heakorra Seltsi algatusel taastas skulptor Mati Karmin Glehni Kalevipoja kuju, pidulik taasavamine toimus 4. novembril 1990.

Esimene maailmasõja ajal otsustas Glehnide perekond ­ Eestist lahkuda. 1918. aastal sõitsid nad algul Saksamaale, hiljem Brasiiliasse. Pärast Gleh­ nide lahkumist hakkas loss lagu­nema, 1960ndadeks oli see väga halvas seisundis: katus ja laed sisse kukkunud, paemüürid osaliselt varisenud ja mure­ ne­ nud, trepid ja müüride raidkivid ümbruskonna eraaedadesse laia­ li tassitud.

Lähedal paiknev Tallinna Tehnikaülikool (tollal Polü­ tehniline Instituut) võttis lossi taastamise oma südameasjaks.

1965. aastal alustas TPI Aka­ deemiline Meeskoor taastamis­ töödega, lootes lossis saada koorile vajalikke klubiruume.

Taastamisidee autor oli koori bariton Toivo Ojaveski.

Sügisel 1965 tehti algust ettevalmistustöödega – mõõdis­ tati varemed, valmisid uue hoone joonised (vanu polnud säilinud). Lossi taastamine toi­ mus suuresti tudengite entusias­ mil, projekteerijad ja ehitajad olid ju omast käest võtta.

Nikolai von Glehni järeltulijad Nikolai von Glehn suri Minas Geraisi osariigis Bra­ siilias 7. septembril 1923 ja on maetud Ouro Fino kalmistule.

Tema järeltulijaid elab üle maailma – Saksamaal, USAs, ­ Brasiilias. Von Glehni poja Manfredi tütar Luitgard von Glehn-Eberhard (1916-2009), elades Saksamaal, külastas Eestit 1985. aastal ning oli vaimustuses Tallinnast ja TPI ­ Taidlejate Majast (Glehni lossist). 2002. aasta augustis ­ külastasid Eestit plokkflöö­ di­ mängija Adriana von Glehn ja tema abikaasa klavessiini­ mängija Alexander Pulyajev Saksamaalt, andes Glehni lossis kontserdi. Kaasas olid ka Adriana Brasiilias elavad vane­ mad. Brasiilias üles kasvanud Adriana on Glehnide 5. põlve järeltulija. Eestis käies lubas ta, et kui tal sünnib poeg, saab tema nimeks Nicolai. Järgmisel Eesti külaskäigul 2006 oligi neil abikaasaga kaasas 2004. aastal sündinud väike Nicolai.

Ka teised suguvõsa liikmed on külastanud Nõmmet ja Glehni lossi – 2007 mais Brasiilias elavad Adriana õde Cristina von Glehn, tema tädi Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ja tema abikaasa Alvaro Santos. Mercedes Elisabeth on olnud Brasiilia presidendi nõunik ja töötanud Brasiilia konsulina Liverpoolis.

Septembris 2018 viibisid Eestis Glehni suguvõsa liikmed ja nende sõbrad, et pidada Glehni lossis pulmapidu.

Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ütles Nõmme Rahu kiri­ kus, et suguvõsa kokkutulek on

11

perekonna jaoks tähenduslik, sest sada aastat tagasi lahkuti Eestist. „Kuigi oleme sünnilt brasiillased, on Eestil meie sü­ dames kindel koht.“ Ta meenu­ tas hoidjat Leena Rangist, kes Eestist kaasaläinuna rääkis Brasiilias lastega eesti keeles. „Nõmme oli meie jaoks mui­ nasjutumaa. Siiani on mul mee­ les laulude meloodiad ja nende eestikeelsed sõnad, mida Leena meile õpetas,“ meenutas ta.

Nikolai von Glehni 180. sünni­aastapäeva tähistasid/tähis­ tavad tänavu Tallinna Tehni­ kaülikooli Muuseum, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu, Nõmme Linnaosavalitsus, Nõm­ me Muuseum ja Nõmme erine­ vad MTÜd mitmesuguste üritus­ tega. Virtuaalnäitust Nõm­mest ja tema rajajast Nikolai von Glehnist saab vaadata: https:// www.nommemuuseum.ee/ Kuni 30.11.2021 on Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu klaasgaleriis avatud näitus „Nikolai von Glehn 180. Glehni loss 135 / Nikolai von Glehn 180. Glehn Castle 135“.

Skulptuur Kalevipoeg Glehni pargis.

Foto: Viivi Ahonen, 2002

Adriana von Glehn pärast kontserti Glehni lossis oma vanematega 18.08.2002.

Foto: TalTech Raamatukogu trükiste arhiivkogu