Eesti Elu / Estonian Life No. 45 | November 12, 2021

Page 11

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021

Nikolai von Glehn – 180 aastat sĂŒnnist. Glehni loss – 135 TalTech Raamatukogu ­bibliograaf Milvi Vahtra Alexander Nikolai von Glehn sĂŒndis 16. juulil 1841 Eestis JĂ€lgimĂ€e mĂ”isas, suri 7. sep­ tembril 1923 Brasiilias. Ta oli JĂ€lgimĂ€e mĂ”isa omanik, NĂ”mme rajaja, Glehnide suguvĂ”sa kĂ€ilakuju. TĂ€navu suvel möödus tema sĂŒnnist 180 aastat. NooruspĂ”lv Nikolai noorusaeg möödus Tallinna lĂ€hedal JĂ€lgimĂ€e mĂ”i­ sas, mille oli ostnud 1821. aastal tema vanaisa Peter von ­ Glehn (1761-1846) umbes 35 000 hĂ”berubla eest. MĂ”isat ta ise pidama ei hakanud, vaid andis selle ĂŒle vanemale pojale Peterile (1796-1843). Peteri vanemast pojast, ka Peterist (1835-1876) sai rahvusvahe­ liselt tuntud botaanik. MĂ”isa pĂ€ris vanuselt teine poeg, 1841. aastal sĂŒndinud Nikolai, kes maksis 1866. aastal oma ven­ nale ja kolmele Ă”ele vĂ€lja nende pĂ€randiosa, kokku 50 000 rubla hĂ”bedas. Nikolai lapsepĂ”lv polnud kerge, ta kaotas kaheaastaselt isa. Pere ja mĂ”isa eest hoolitses esialgu tema ema. Nikolai hari­ dustee algas Tallinna Toomkoo­ lis. PĂ€rast Tartu Ülikoolis ma­ jandusteaduse ning Saksamaa ĂŒlikoolides meditsiini, filosoofia ja arhitektuuri Ă”ppimist tĂ€iendas Nikolai end oma hobide – aian­ duse, puunikerduse ja poeesia alal. Õpingute lĂ”ppedes pöördus ta tagasi NĂ”mmele, kuhu plaa­ nis rajada oma kodu. Von Glehn ja NĂ”mme JĂ€ttes JĂ€lgimĂ€e mĂ”isa poeg Manfredile, kolis von Glehn Harku mĂ”isnikult vahetuskau­ bana saadud paika NĂ”mmel MustamĂ€e serval, mis oli teda inspireerima hakanud. Algselt valmis Ć veitsi stiilis maja, ­edaspidi plaanis ta sinna ehitada keskaegses stiilis kivilossi. Ta otsustas panna maa teeni­ ma. PĂ€rast NĂ”mme metsa lĂ€biva ja Glehnide valdustest mööduva raudtee avamist 1870. aastal mĂ”istis Nikolai von Glehn, mil­ list kasu see toob ja hakkas in­ nustunult rajama suvituskohta „seitsmendal verstal“ (peatuse

Glehni lossi vÀlisvaade.

kaugus Tallinnast, 1874. aastast NĂ”mme). Oktoobris 1873 andis ta raudteepeatuse lĂ€hedal vĂ€lja esimese suvilakrundi. Legendi jĂ€rgi öelnud ta seejuures: „Seie saagu lenn“. Ja siia linn saigi – pĂŒstitati alevieluks vajalikke tööstushooneid: valukuur-metal­ litöökoda, mööbli-, seebi-, liimi-, vorsti- ja köievabrik, ka postkontor. Algas tĂ€navate kor­ rapĂ€rane planeerimine ja nen­ dele nimede andmine. 1908. aastal asutatud NĂ”mme Heakorra Seltsi töö suurimaks tulemiks jĂ€i NĂ”mmele ametliku suvituskoha Ă”iguste saamine 14. mĂ€rtsil 1914 RiiginĂ”ukogus vastuvĂ”etud seadusega, Ă”igused kinnitas Nikolai II isiklikult. Seadus vĂ”imaldas kehtestada suvitusmaksu kuni 1 rubla ini­ meselt. Maks lĂ€ks NĂ”mme po­ lit­sei ĂŒlalpidamiseks ja heakor­ raks. 1917 sai NĂ”mme aleviĂ”i­ gused, 1926 linnaĂ”igused ning 1940. aastal liideti NĂ”mme Tallinnaga. Glehni loss ja park Nikolai von Glehn ehitas praegusesse Glehni parki oma kavandite jĂ€rgi lossi 10 aastat, see valmis 1. oktoobril 1886 ja sai nimeks KĂ”rgepea (Hohen­ haupt). Ta sisustas lossi omaval­ mistatud mööbliga, lossi sise­ seinad olid kaetud tema filo­ soofiliste mĂ”tteteradega. Sajandivahetuse paiku kĂ€is von Glehn Itaalias inspiratsioo­ ni saamas. Lossi sissepÀÀsu ette ehitati vĂ€ike kunstgrott, seejĂ€rel rajati lossi kĂ”rvale kahe vĂ€ikese basseiniga palmimaja. Park ja palmimaja olid kĂŒlastajatele avatud, vĂ€rviliste klaasitĂŒkkide­ ga kaunistatud raudkivist pits­ katusega ehitis pakkus en­ nenĂ€gematut vaatepilti. 1896. aastal suri von Glehni abikaasa, tema viimseks puhke­ paigaks sai mehe kavandatud matusepaik MustamĂ€e nĂ”lva all, mis oli lossiakendest nĂ€htav. KĂŒnkal kĂ”rgus valgest marmo­ rist rist. Von Glehn kujundas kraavide abil saared ja rajas tiigid, saartele istutati puid. ­ Hiljem maeti sinna ka poja Manfredi kaks last. 1902. aastal tekkis von Glehnil mĂ”te pĂŒstitada parki purustatud raudkividest Kalevi­

Foto: Viivi Ahonen, 2007

Projekti peainseneriks valiti 1966. aastal Rein Saun, peaar­ hitektiks JĂŒri Jaama ja pea­ konst­ruktoriks Ülo TĂ€rno. 1967. aastast sai peainseneriks Udo Asmus. Arvati, et valmis saa­ dakse paari aastaga, tegelikult kulus lossi taastamiseks 11 aas­ tat. 27. detsembril 1976 vĂ”ttis riiklik komisjon lossi vastu hin­ dega „vĂ€ga hea“ ning 24. mĂ€rt­ sil 1977 avas TPI rektor Boris Tamm pidulikult TPI Taidlejate Maja taastatud Glehni lossis. Seega tĂ€itus tĂ€navu 44 aastat renoveeritud lossi avamisest ja 135 aastat algse lossi valmimi­ sest. Nikolai von Glehn. Foto: G. Oskar

poja kuju. Nuiale toetuva figuuri modelliks vĂ”ttis Glehn iseenda ja suurendas kĂ”iki mÔÔtmeid neli korda. Sarvilise hiiglase kaheksameetrine kuju valmis ­ aastal 1908. Koos skulptuuriga „Lohe“ (rahvakeeli Krokodill) pidi moodustuma stseen, kus vĂ€gilase selja taga luurab kole­ tis. Kohalikud elanikud hak­ kasid hiiglase kuju kutsuma Glehni kuradiks. Sellest nördi­ nud Glehn laskis kuju ette pai­ galdada kivi kirjaga: „Kalevi­ poeg on mu nimi ja hind, lollid kutsuvad kuradiks mind!“. 1910. aastal hakkas von Glehn lossi lĂ€hedale kĂŒnkale vaatetorni ehitama. Plaanitud oli see 43 meetri kĂ”rguseks, kuid alus oli liiga vĂ€ike ja torni kĂ”r­ guseks jĂ€i vaid 25 meetrit (75 meetrit kĂ”rgemal kui merepind, praegune Tallinna TĂ€hetorn). Torni ehitus kestis aasta. Lahti­ sele platvormile torni tipus seadis ta meetrise pikksilma. Esimene maailmasĂ”da ja sel­ lega kaasnenud saksavaenulik­ kus viisid selleni, et Glehni kahtlustati spioneerimises: teda sĂŒĂŒdistati oma kĂ”rgetelt objek­ tidelt signaalide edastamises Saksa allveelaevadele. Aastal 1915 mĂŒĂŒriti vaatetorni ukse­a­ vad kinni ja Kalevipoja kuju Ă”hiti. NĂ”mme Heakorra Seltsi algatusel taastas skulptor Mati Karmin Glehni Kalevipoja kuju, pidulik taasavamine toimus 4. novembril 1990. Esimene maailmasĂ”ja ajal otsustas Glehnide perekond ­ Eestist lahkuda. 1918. aastal sĂ”itsid nad algul Saksamaale, hiljem Brasiiliasse. PĂ€rast Gleh­ nide lahkumist hakkas loss lagu­nema, 1960ndadeks oli see vĂ€ga halvas seisundis: katus ja laed sisse kukkunud, paemĂŒĂŒrid osaliselt varisenud ja mure­ ne­ nud, trepid ja mĂŒĂŒride raidkivid ĂŒmbruskonna eraaedadesse laia­ li tassitud. LĂ€hedal paiknev Tallinna TehnikaĂŒlikool (tollal PolĂŒÂ­ tehniline Instituut) vĂ”ttis lossi taastamise oma sĂŒdameasjaks. 1965. aastal alustas TPI Aka­ deemiline Meeskoor taastamis­ töödega, lootes lossis saada koorile vajalikke klubiruume. Taastamisidee autor oli koori bariton Toivo Ojaveski. SĂŒgisel 1965 tehti algust ettevalmistustöödega – mÔÔdis­ tati varemed, valmisid uue hoone joonised (vanu polnud sĂ€ilinud). Lossi taastamine toi­ mus suuresti tudengite entusias­ mil, projekteerijad ja ehitajad olid ju omast kĂ€est vĂ”tta.

Nikolai von Glehni jĂ€reltulijad Nikolai von Glehn suri Minas Geraisi osariigis Bra­ siilias 7. septembril 1923 ja on maetud Ouro Fino kalmistule. Tema jĂ€reltulijaid elab ĂŒle maailma – Saksamaal, USAs, ­ Brasiilias. Von Glehni poja Manfredi tĂŒtar Luitgard von Glehn-Eberhard (1916-2009), elades Saksamaal, kĂŒlastas Eestit 1985. aastal ning oli vaimustuses Tallinnast ja TPI ­ Taidlejate Majast (Glehni lossist). 2002. aasta augustis ­ kĂŒlastasid Eestit plokkflöö­ di­ mĂ€ngija Adriana von Glehn ja tema abikaasa klavessiini­ mĂ€ngija Alexander Pulyajev Saksamaalt, andes Glehni lossis kontserdi. Kaasas olid ka Adriana Brasiilias elavad vane­ mad. Brasiilias ĂŒles kasvanud Adriana on Glehnide 5. pĂ”lve jĂ€reltulija. Eestis kĂ€ies lubas ta, et kui tal sĂŒnnib poeg, saab tema nimeks Nicolai. JĂ€rgmisel Eesti kĂŒlaskĂ€igul 2006 oligi neil abikaasaga kaasas 2004. aastal sĂŒndinud vĂ€ike Nicolai. Ka teised suguvĂ”sa liikmed on kĂŒlastanud NĂ”mmet ja Glehni lossi – 2007 mais Brasiilias elavad Adriana Ă”de Cristina von Glehn, tema tĂ€di Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ja tema abikaasa Alvaro Santos. Mercedes Elisabeth on olnud Brasiilia presidendi nĂ”unik ja töötanud Brasiilia konsulina Liverpoolis. Septembris 2018 viibisid Eestis Glehni suguvĂ”sa liikmed ja nende sĂ”brad, et pidada Glehni lossis pulmapidu. Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ĂŒtles NĂ”mme Rahu kiri­ kus, et suguvĂ”sa kokkutulek on

11

perekonna jaoks tĂ€henduslik, sest sada aastat tagasi lahkuti Eestist. „Kuigi oleme sĂŒnnilt brasiillased, on Eestil meie sĂŒÂ­ dames kindel koht.“ Ta meenu­ tas hoidjat Leena Rangist, kes Eestist kaasalĂ€inuna rÀÀkis Brasiilias lastega eesti keeles. „NĂ”mme oli meie jaoks mui­ nasjutumaa. Siiani on mul mee­ les laulude meloodiad ja nende eestikeelsed sĂ”nad, mida Leena meile Ă”petas,“ meenutas ta. Nikolai von Glehni 180. sĂŒnni­aastapĂ€eva tĂ€histasid/tĂ€his­ tavad tĂ€navu Tallinna Tehni­ kaĂŒlikooli Muuseum, Tallinna TehnikaĂŒlikooli Raamatukogu, NĂ”mme Linnaosavalitsus, NĂ”m­ me Muuseum ja NĂ”mme erine­ vad MTÜd mitmesuguste ĂŒritus­ tega. VirtuaalnĂ€itust NĂ”m­mest ja tema rajajast Nikolai von Glehnist saab vaadata: https:// www.nommemuuseum.ee/ Kuni 30.11.2021 on Tallinna TehnikaĂŒlikooli Raamatukogu klaasgaleriis avatud nĂ€itus „Nikolai von Glehn 180. Glehni loss 135 / Nikolai von Glehn 180. Glehn Castle 135“.

Skulptuur Kalevipoeg Glehni pargis. Foto: Viivi Ahonen, 2002

Adriana von Glehn pĂ€rast kontserti Glehni lossis oma vanematega 18.08.2002. Foto: TalTech Raamatukogu trĂŒkiste arhiivkogu


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.