12
EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 â Friday, November 5, 2021
Nr. 44
NĂ€dala portree
Noor muusik Ingmar Erik Kiviloo: âMa usun, et mĂ”elda tuleb suureltâ Tallinnas elav noor muusik, gĂŒmnaasiumi viimases klassis Ă”ppiv INGMAR ERIK KIVI LOO (17) on vaatamata noo rele eale saavutanud mĂ€rki misvÀÀrselt palju nii kodu maal kui laias maailmas. Ta on tuttav paljudele Kanada ja Ameerika eestlastele mitme telt esinemisreisidelt (vt. CV). VĂ”imalik, et tulevikus vĂ”ib ta end just sellel mandril Ă”ppi mas-tĂ€iendamas nĂ€ha, sest P.-Ameerika on ĂŒlikooli vali kus kindlalt silmapiiril. Ingmar ja ta ema Heidy Eskor-Kiviloo andsid heal meelel intervjuu Eesti Elule. Kuna noore muusiku pĂ€evad on tĂ€is tihedat tööd, oli ema Heidyl rohkem aega kĂŒsimustele vasta ta; nii sĂŒndisidki enamus vastu seid ema ja poja koostöös. Palun meenutage mĂ”nd
esinemisreisi Kanadasse. Heidy: 2015.a organiseerisin Kanadasse laste kontsertreisi â poja viiuliansambel âVĂ”lu kee ledâ, tĂŒtre trummibĂ€nd âTrummItâ esinesid nii Torontos kui Seedrioru ja JĂ”ekÀÀru laagrites ning Whistleris LÀÀneranniku Eesti PĂ€evadel. LEPile sĂ”itis viiuliansambel ning Eestist lisandus poistebĂ€nd Wigla. Ingmar koos kahe triokaas lase, Karoliina ja Ursulaga, vĂ”t sid Torontos 2018.a osa mit metest EV100 sĂŒndmustest ning soojendasid Toronto eestlaste sĂŒdameid kontserdiga Tartu Collegeâis, ballil Eesti Majas, suurel rahvapeol Sheraton Centreâis ja jumalateenistusel. Viimasel aastal on Ingmar osalenud Kanadas mitmel on line viiulikonkursil, kus on ol nud pĂ€ris edukas. Mitme 2021 konkursi osas vĂ”ib vĂ€lja tuua kolm Kanadas korraldatut (vt. CV). Praegu on plaan, et aasta pĂ€rast, kui gĂŒmnaasium lĂ€bi, tahab Ingmar P.-Ameerikasse muusikat Ă”ppima minna. Nagu mainisid, alustas Ingmar viiuliĂ”pinguid 6aas tasena. Kas tundsid juba siis, et tegemist on eriti andeka lapsega, ja millal see Ă€ratund mine tuli? Muusikavallas ei olnud kĂŒll erilist andekust silmipimestavalt nĂ€ha. Ta oli andekas mitmes valdkonnas vĂ”i oma oskuste poolest, ent 6aastasena oli ta muusika mĂ”istes tĂ€iesti tavaline poiss, kes nii nagu enamik Eestis elavaid vĂ€ikelapsi osales mitmetes kunsti- ja muusikarin gides vĂ”i spordiklubides. Ta laulis Eesti televisiooni muusi kastuudios ning oli loomulik
Ingmar koos ema Heidyga New Yorgis 1. aprillil 2018, mil viiulitrio mÀngis Alice Tully saalis Lincoln Keskuses Esto-Atlantise kontserdil. Foto erakogust
aÂsjade kĂ€ik, et Ă”pib natuke ĂŒht vĂ”i teist pilli. Meie peres pole ĂŒhtegi viiuldajat, oli pigem hirm, et nii nĂ”udliku pilli valiku puhul lahtub esmane lapse soov ruttu. Ingmar ei alustanud pilli Ôpinguid klassikalise meetodi jĂ€rgi muusikakoolis. Minu enda mĂ€lestused muusikakoolist olid sellised, et pigem soovisin ana loogset rada vĂ€ltida. Nii alustas Ingmar viiulimĂ€ngu hoopis Suzuki-lapsena. Ajal, mil ta hakkas konkurssidel kĂ€ima, muutus Ă”ppimise sĂŒsteem ning pĂŒhendumise tase. Igal juhul ei soovinud keegi meie perest temast muusikut kasvatada.  Pigem oli mĂ”te olla mitmes valdkonnas natuke enda rÔÔ muks âkodusâ ning harida hinge. Ingmar: Aastaid tagasi ei arvanud, et minust saab muusik. Muusika on mulle alati meeldi nud ja huvi pakkunud, kuid ei nĂ€inud ennast klassikalise muusikaga tegelemas ning lÔ  puks astusin aasta tagasi otsus tavad sammud, et hakata ise muusikat looma. Harjutama peab palju ja kuna mulle meeldib muusikaga tegeleda ning ees mĂ€rgid on selged, siis pole mul probleeme ka palju harjutada. Vastumeelt selles osas pole. PĂ€evas enamus ajast pĂ€rast kooli lĂ€heb muusikale ning olen tĂ€nulik, et mul selline vĂ”imalus on. Kui parajasti ise pille ei mĂ€ngi vĂ”i ei laula (nĂ€iteks bus siga sĂ”ites vĂ”i kuhugi jaluta des), kuulan alati teiste artistide muusikat. Palju erineva muusika kuulamine aitab ka muusikutel endil leida inspiratsiooni ja muusikalisi mĂ”tteid enda muu sikalise vĂ€ljenduse suunas. Esinemised, reisid, konkur sid, vĂ”idud, diplomid, tunnus tused... KĂŒllap tead emana kĂ”ige paremini, mis on olnud kĂ”ige selle taga, kuna oled aastaid vĂ€simatult tegelenud sĂŒndmuste korraldamise ning esinemis- ja konkursivĂ”ima luste leidmisega. Kust vĂ”tad selle meeletu energia? Heidy: NĂ€hes, kui suurepĂ€rased on lapsed oma vaimujĂ”us ja -ilus, on minupoolne rÔÔm nende lennule kaasa aidata. Ma tĂ”esti naudin andekate laste heaks vĂ”imaluste loomist. MĂ”ni kord on just esmalt uto pistlikud ja ĂŒletamatud ideed reaalsuseks saanuna oma teel olnud valude tĂ”ttu kĂ”ige ma gusamad viljad toonud. Toon ĂŒhe nĂ€ite: kes oleks vĂ”inud uneski nĂ€ha, et lastel on vĂ”ima lus osaleda meistriklassis maail makuulsa viiuldaja Maxim Vengeroviga? Aga see toimus! MĂ€rkasin talvel juhuslikult prof. Vengerovi kodulehel konkursi toimumise teadet ja et an  sambli test valitakse vĂ€lja ĂŒksi kud. Ma ei öelnud lastele, Ă”petajale ega kellelegi teisele, et tĂ€itsin kĂ”ik paberid ning edasta sin videod. Ăhel pĂ€eval vĂ”ttis minuga ĂŒhendust Maxim Vengerovi kunstiline produtsent
Esinemine Saksamaal Vivat Multitalent stipendumi ĂŒleandmise galal 2019. Foto erakogust
Ingmar koos maestro Eri Klasiga Eesti Rahvuskultuuri Fondi tunnustamise sĂŒndmusel. Foto: Peeter HĂŒtt
ja ĂŒtles, et Ingmar-KaroliinaUrsula vĂ”itsid meistriklassi. Selline seik nende loomingulis es biograafias on tulevikus palju vÀÀrt. Oli sĂŒdaÂmest hea meel, et Ă”nnestus midagi taolist neile vĂ”imaldada. VĂ”ite ja saavutusi on Ing maril tohutult â kas tahaksid tuua vĂ€lja mĂ”ned, mis eriti olulised? Olen alati arvanud, et kunst ei ole nagu kaugushĂŒpe, kus on objektiivsed sentimeetrid ning mÔÔdetav tulemus. Nendest kĂŒmnetest saavutustest tĂ€htsam on Ingmari kui isiksuse areng, tema vĂ”it inimesena â jÀÀda kauniks oma hingelt ning kaastundlikuks vaimult. KĂ€ime  esiÂnemas vanadekodudes, laste kodudes, haiglates. Need sĂŒÂ dam likud kohtumised on palju olulisemad kui medal kapis. Oluline on oma loomingu kau du ĂŒlendada nii ennast kui kuu lajat. See kas on vĂ”i siis ei ole. Mul on meeles selletalvine Ingmari muusikakooli tavakont sert Vanalinna Muusikamajas, kus ta mĂ€ngis Debussy Kuu valgust. See oli maagiline mo ment, missugust kooli muusika Ôpetajate sĂ”nutsi on nad ĂŒleÂ ĂŒldse harva kuulnud, rÀÀkimata lapse ĂŒhel Ă”htusel tavalisel Âesinemisel. Tema vĂ”idud, stipendiumid ja muu objektiivne on ta loomingulisest biograafiast loe tav. KĂŒll ei ole sealt vĂ”imalik vĂ€lja lugeda elamusi, rÔÔmu, vaimustust ja elujĂ”udu pakkuvat toetust, mis on tulnud kĂ”ikidelt viiulireisidelt. Aastate kestel on sĂ”idetud ju palju (Austraalia, USA, Kanada, Holland, Soome, Venemaa, Indoneesia, PrantsusÂ
maa, Itaalia, Kreeka, LĂ€ti). Mis on olnud viimase aja tĂ€helepanuvÀÀrsemad sĂŒnd mused? Hiljutistest olulisematest sĂŒnd mustest vĂ”ib vĂ€lja tuua selle, et Ingmar vĂ”eti vastu Eesti Muusika- ja Teatriaka deemia Noorteakadeemiasse viiuli erialal. Oma gĂŒmnaasiu mis, Vanalinna Hariduskollee giumis Ă”pib ta lisaks viiulile Âheliloomingut ja kompositsiooni Riho Esko Maimetsa juhenda misel. Kevadel osales ta oma looga Uno Naissoo nimelisel heliloomingu konkursil, kus jĂ”udis finaali ning pĂ€lvis eri preemia. Paar aastat tagasi osales Ingmar Vivat Multitalen di konkursil ning valiti seal sti pendiumi saanute hulka, kĂ€ies ka Leipzigis galal esinemas. Augustis toimus konkurss Tallinna Talent, kus Ingmar Âvaliti 300 vĂ”istelnud noorest 20 parima hulka. Praegu on ta âEesti otsib superstaariâ saatesarja keerises  ja jĂ”udnud seitsme parema hul ka. Konkurss kestab detsembri keskpaigani. Hiljuti kutsuti Ingmar âMinu unistuste pĂ€evâ organisaatorite poolt musitseerima Alexela kontserdimaja lavale koos vĂ€ikse piigaga, kelle unistuseks oli koos suurema muusikuga mĂ€ngida. Sellised kutsed ja vĂ”imalused endast anda teevad rÔÔmu. Tulevikuplaanidest...? Sel aastal tuleb ennast tub listi nĂ€idata, vĂ”istelda, esineda ja loota, et kĂ”ik viib lĂ”puks ĂŒlikoolis stipendiumini. Ilma selleta ei ole mĂ”eldav Eestist (JĂ€rgneb lk. 13)