6
EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019
Muusikaakadeemia 100.a juubelile pühendatud kontserdid Sirje Vihma-Normet Meie muusikalise alma materi 100.a juubelil 28. septembril toimus kaks esinduslikku kontserti. Estonia kontserdi saalis esines soolokavaga meie staarbass Ain Anger. Just sel les saalis oli praeguse nimega Eesti Muusika- ja Teatriaka deemia (EMTA) pidulik avaak tus 1919. aastal. Saja aasta juubelile pühendatud akadeemiline kontsertaktus koos president Kersti Kaljulaidiga oli aga uhiuues EMTA kontserdisaalis, mis on Eesti riigi kingitus kooli 100.a juubeliks. Seda saab ETV kanalil ka järelvaadata. 1919. aasta avaaktusest on alles vaid pidulikult riietatud õppejõudude foto, mis on teh tud Estonia kontserdisaali laval. Muusikute nägudelt peegeldu vad rõõmu varjus ka murelikud noodid – ilmselt oli kõigil neil sugulasi või sõpru Vabadussõja rinnetel. Hämmastav, et niisu gustes tingimustes organist August Topmani idee nii kirg likke toetajaid leidis. Estonia Seltsi poolt valiti kooli direk toriks helilooja Mihkel Lüdig, kes kutsus muusikakõrgkooli õppejõududeks suures osas Peterburi konservatooriumi kas vandikud, kellest kolm olid Peterburis professori staatuses tegevmuusikud – pianistid Theo dor ja Artur Lemba ning
metsasarvesolist Jaan Tamm, kellest juba 1923. aastal sai Lüdigi järel kooli teine direktor. Estonia Seltsi kontserdi- ja teat risaalist kujunes kogu ettevõt mise vaimne keskus, sest oma majani jõuti alles aastate pärast. Õppejõud tegid tunde ena masti oma kodus, sest algselt oli muusikakõrgkooli käsutuses vaid paar ruumi praeguses muusikamuuseumis Müürivahe tänaval. Tasapisi üüriti ruume ka mujalt ning kohe alustati raha kogumist oma koolimaja ehitamiseks. Kaunis koolihoone sai 1944. aasta märtsipommita mistes kõvasti kannatada ja nii oli pärast sõda sama probleem, mis päris alguses – kust leida ruume individuaaltundideks. Pärastsõjaaegsed rektorid on peaaegu kõik pidanud tegelema koolile kodu leidmisega, sest uuesti ülesehitatud endine koo limaja anti Tallinna Muusika koolile, mis praegu kannab Georg Otsa nime. Rektor Venno Laulu ajal hakati asjaga juba väga tõsiselt tegelema ja nii sai järgmine rektor Peep Lassmann avada uue maja 1999. aastal. Kooli kontserdisaal jäi aga toona raha puudusel välja ehita mata. Uhiuue saali avas 28. sep tembril meie praegune rektor Ivari Ilja. Sellele järgnenud kontserdil kõlasid Elleri ja Kõrvitsa teoste kõrval Arvo Pärdi ,,Perpetum mobile“ ja
Eino Tambergi Concerto Grosso, mis on nende heliloojate noorpõlveteosed ja sobitusid ideaalselt tudengite oma saali avakontserdi programmi. Kont serti juhatas Estonia teatri peadirigent Arvo Volmer. Tele ekraani vahendusel märkasin heledalt valgustatud saalis just Pärdi ja Tambergi põlvkonna kaaslaste silmis heldimuspisa raid. Kunagine ooperiprimadonna Anu Kaal ütles täiesti siiralt, et teda teeb lausa kadedaks, kui võrratutes tingimustes praegu sed tudengid saavad õppida. Jah – nii hea akustikaga ja kauni disainiga saali pole muusikatu dengitel kunagi varem olnud. Tunduski, et 100.a juubeli kont sertaktuse peategelaseks oli uus kontserdisaal, mille akustikat tuldi südame värinal testima. Akustik Linda Madariku töö sai taaskord ülivõrdes kommen taare. Telesaade lõppes šampu seklaaside kõlinal, mille fooniks oli lõbus jutuvada. Estonia kontserdisaalis oli samal ajal hoopis teistmoodi at mosfäär. Armsas vanas saalis kustutati tuled ja prožektorite valgusesse jäid vaid frakis Ain Anger ja tema võrratu kontsert meister Kristin Okerlund. Lavalt hakas saali voolama muusikalist kulda – Richard Strauss, Schubert, Schumann, Beethoven. Iga teos oli peensus teni läbitunnetatud, laulja ja pianisti koostöö oli imetlus väärne. Mul oli isegi kahju, et iga teose järel vallandus aplau
Paavo Järvist sai Zürichi Tonhalle orkestri peadirigent Möödunud nädalal juhatas Paavo Järvi oma esimese kontserdi Zürichi Tonhalle orkestri ees selle peadirigendi ja muusikalise juhina. Avakavas oli esimeseks numbriks Arvo Pärdi orkestrite os ,,Kui Bach oleks mesilasi pidanud...“ (1976/1984/2019) uusversioon, mis oli orkestri ja Paavo Järvi poolt Zürichisse avaõhtuks tellitud. Arvo Pärt töötas partituudi ümber tänavu kevadel ja oli taasesitusel ise Zürichis kohal, tehes enne orkestri ja Paavoga põhjalikud ettevalmistavad proovid. Avakontserdil kõlas ka Jean Sibeliuse ,,Kullervo“ op. 7 (1892)., mis loodud eepose ,,Kalevala“ ainel. Selle ettekan del osales ka Eesti Rahvus
Hea Sõna auhind anti Joonas Hellermale Toronto eestlastest filmisõpra dele 2015.a estdocs moderaatorina tuntuks saanud Eesti Rahvusringhäälingu saatejuht Joonas Hellerma sai eelmisel nädalal Eesti naistoimetajate ühenduselt Hea Sõna auhinna. Hellerma juhib ETV2 vest
meeskoor. Enne avakontserte saatsid viis väljaannet Paavo Järvile kokku 50 küsimust, et nendele tulnud vastuseid oma lugejale tutvustada. Avakontserdi eel ja järel leidis sündmus tähelepanu kaheksateistkümnes ajakirjan duslikus materjalis. 13. oktoob ril toob Šveitsi TV ekraanidele Barbara Seileri uue dokumen taalfilmi Paavo Järvist. Esimese hooaja resideerivaks heliloojaks on Erkki-Sven Tüür, kes tegelikult saab endale loomingulise juhi kohustused. Zürichi avaõhtute järel on Paavo Järvil kolm kontserti kuulsate Berliini Filharmooni kute ees. Pühapäeval, 13. ok toobril leiab teistkordselt aset Berliini Konzerthausis Saksa
lussaadet ,,Plekktrumm“, on ol nud kultuurisaadete ,,OP!“ ja ,,MI“ toimetaja ning teinud aas taid kaastööd Raadio Ööüli koolile. Hea Sõna auhinnaga tun nustatakse eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanist likke väärtusi, on sisukas ja selge, hea keelekasutusega ja isikupärane.
Nr. 41
1920. a kooli kontserdi kava ülemine osa. Tallinna Kõrgema Muusikakooli esimese õppeaasta lõppkontserdil esines 20 üliõpilast. Nende seas Mihkel Lüdigi poeg pianist Peeter Paul Lüdig, kes pärast kõrgkooli lõpetamist 1925.a täiendas end Viinis ja Berliinis. Pärast sõda tegutses ta USAs organisti, dirigendi ning pianistina.
sitorm, tahtnuks meistrite tõl gendusse jäägitult süveneda. Teises pooles kõlanud Mo dest Mussorgski ,,Surma laulud ja tantsud“ olid minu jaoks kontserdi kulminatsiooniks. Angeri diktsioon oli laitmatu, nii oli venekeelne tekst selgelt mõistetav. ,,...vasksete tapa relvade müra...“; ,,...polgud jooksevad, hobused tormavad ja punased verejõed voolavad...“. Võimas kunstiline kujund ulatas äkki käe sajanditagusesse Esto nia kontserdisaali, kus veriste Vabadussõja lahingute taustal kõlas kaunis muusika. Alusta jatel pidi olema tõesti ääretut idealismi ja usku eestlaste ise olemisse, sest ainult sellelt pinnalt saigi ju 1919. aastal sündida eestikeelne Euroopa tasemel muusikakõrgkool. Tänu sellele, et latt tõsteti kohe algu ses väga kõrgele, teevad meie muusikud nüüd ilma juba terves maailmas.
1919.a lõpuaktus-kontsert algas direktor Mihkel Lüdigi kõnega, kus ta tegi ülevaate kooli aasta sest tegevusest.
Mängufilmi „Tõde ja õigus“ rahvusvaheline esilinastus toimus Busani filmifestivalil
Foto: Aino Siebert
heliplaadipreemiate Opus Klas sik pidulik üleandmine. Paavo Järvi on väärinud selle ,,Aasta dirigendina“ Jean Sibeliuse kõi gi sümfooniate plaadistuse eest l’Orchestre de Paris’ga. (ERR/EE)
Eelmisel nädalavahetusel li nas tus mängufilm „Tõde ja õigus“ Busani rahvusvahelisel filmifestivalil. Lõuna-Koreas 24. korda toimuv filmiüritus on üks maailma olulisematest filmifestivalidest, mis toob kokku värskete filmide paremiku kogu maailmast. Tanel Toomi mängufilmi rahvusvaheline esilinastus on linateose esimene oluline näitamine väljaspool Eestit. „Olla Busani valitud on meile suur au, see tõstab filmi rahvusvahelises festivalideringis esile ning annab võimaluse heaks jätkuks,“ ütles filmi pro dutsent Ivo Felt. ,,Ainuüksi mõte sellest, et keegi kusagil teises maailma otsas Tammsaaret vaatab, teeb rõõmu. Esimesed publikureakt sioonid on olnud positiivsed ning tundub, et korealased saa vad meist, imelikest eestlastest, aru küll,“ ütles festivalil koha peal viibinud filmi režissöör Tanel Toom. „Tõde ja õigus“ linastus Eestis 20. veebruaril ja püstitas vaatajaterekordi, lüües vaadata vuse troonilt seal ligi üheksa aastat olnud „Avatari“. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja oli juubeliaasta kinoprogrammi lõppakord. Film valmis koostöös ettevõtja Armin
Karuga, toetajateks on Auto Forte, Jetoil ja Eesti Meedia. Mängufilm „Tõde ja õigus“ on Eesti ametlik kandidaat Ameerika filmiakadeemia pari ma võõrkeelse filmi kategoo rias. (Allikas: Allfilm)
Režissöör Tanel Toom Busanis. UUS RAAMAT
Eerik Purje
,,FABRIC OF LIFE, DEFILED“ (Elukanga karmid mustrid) Inglise keeles, tõlge: Tarmo Heyduck 285 leheküljel 16 kaasmaalase lugu Saadaval Eesti Elu kontoris $25+tx (posti teel saatmisel lisandub saatekulu)
Helistage: 416-733-4550 epost: eetalitus@eestielu.ca
