Eesti Elu / Estonian Life No. 39 | October 1, 2021

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

Jaak Prozes…

SÕNA SABA

(Algus lk. 1)

Tüüne See foto on tehtud 84 km Tallinnast põhjapool. Kui laev, mis Sind üle Soome lahe Helsingisse viib, sildub uues uhkes Länsiterminaalis ehk Lääneterminalis number 2, on Tyynenmerenkatu esimene tänav, mida Su päkk puudu tab. Selle tänava ehk soome keeles katu (hääldatud „kadu“) ääres on ka esimene ja ikka veel kasutusel olev Länsi/satama, Läänesadama Terminal 1. See kõik asub omakorda suurel arenduses oleval poolsaarel (kunagisel saarel) nimega Jätkäsaari, mis tähendab doki- või sadama töölise ehk laevalaadija saart, mitte jätkusaart, mis muud kui läheb edasi, jätkub – see oleks jatkosaari. Oi, neid nüansse! Olen tuttav eestikeelse sõnaga TÜÜNE vaid mere kirjeldusena. Silme ette tuleb selline liikumatu tume ja justkui paks vesi nagu elavhõbe. Meenutab paratamatult sõna TIINE – tiinuse seisundis olevat, „imetajate emaslooma füsioloogiline seisund loote kandmise ajal“ ehk n-ö loomade rasedus. Piltlikult öeldes tähendab tiine aga ka millegagi täidetud, millestki paks ja raske. Õhk oli lõhnadest tiine. Ootusest tiine vaikus. Viljadest tiined puud. *Hall hommik, pime taevas, unest veel tiine pea. (Ilmar Talve) Tundub olevat seos. TIINEKAS on kõnekeeles teismeline, mis huvitaval kom bel sarnaneb kõlalt sõnale teenager. Tüüne poole on ka sõna DÜÜN (ingl. dune), mille eesti keelsem vaste on luide, liiva luide. Düün olla ka füüsika termin – „jõu mõõtühik CGSsüsteemis“. Maailma suurimat ookeani nimetavad soomlased Tyynimeri

Mitte ainult eesti (ja saksa) keeles ei ole pikad liitsõnad. Eesti keeles siiski ei pisteta sõna „tänav“ või „tee“ nimele otse sappa, nagu fotol näha on, et tehakse nii soome kui ka rootsi keeles. Antud Helsingi tänavanime liitsõnalised koostisosad on: Tyynen/meren/katu, Stilla/ havs/gatan. Rootsikeelne stilla kingib sarnase ingliskeelse vihje, millise mere ja sõnaga on tegu. Või äkki tundsite ennekõike siiski ära meiekeelse sõsarsõna „tüüne“? Foto: Riina Kindlam

ehk Tyyni valtameri (valta/meri on pirakas meri – ookean). Eesti keeles Vaikne ookean, täis rahu, Mar Pacífico, rahulik meri, andis sellele nime 1521. aastal portugali meresõitja ja maadeavastaja Fernão de Ma galhães (Ferdinand Magellan). Kirjeldussõna tüüne tähen dabki: „vaikne, rahus olev, rahulik, tasane, tüün. A) looduse, eriti veekogu kohta: Tüüne veepind, vesi, laht. Meri on kõige tüünem hommikuti. Tiigi tüünel pinnal õitsesid vesiroosid. Jõe tüünet pinda kibrutas kerge tuuleiil. Tüüne õhk, suveõhtu, ilm. B) inimese, tema loomuse, meeleolu, ilme vms. kohta: Tüüne ilme näol. Tüüned mõtted. Naise silmad olid tüüned. *Iris oli ta embuses tuim ja tüüne, ainult juhmid põsed õhetasid pisut. E. Soosaare tõlge. (Eesti keele seletav sõnaraamat) Eesti etümoloogiasõnaraamat teatab, et tegu on soome-ugri tüvega. „Tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul, murretes on see tuntud vaid kirderannikumurretes ja saarte murdes.“ On arvatud, et „süva“ on

PEaCH – viis nõuannet kakskeelse lapse kasvatamiseks (Originaaltekst: „5 Tips for Raising a Bilingual Child“, Alicia Alonso-Cappas, Yoshito Darmon-Shimamori, Mailis Sütiste-Gnannt, Rita Rosenback, Ute Limacher-Riebold, Sonia Miranda, Tõlkinud: Mailis Sütiste-Gnannt, Margit Tera) PEaCHi eesmärgiks on ,,Euroopa kultuurilise ja keele lise pärandi säilitamine ning edendamine kakskeelsete laste ja nende perede väärtustamise kaudu“. See on „Erasmus+“ rahastatud projekt. PEaCH pakub lapsevanematele ja haridustöötajatele juhiseid lapse kodukeelte toe tamiseks, säilitamiseks ja arendamiseks ning tõstab haridus töötajate teadlikkust kakskeelsusest. Veebilehel on saadaval kaks tasuta juhendit: „Kuidas kasvatada kakskeelset last“, juhend kasutajasõbralike ja eakohaste nõuannetega vane matele, kes annavad oma perekeele(d) edasi lastele vanuses

13

0–12 aastat ja „Kuidas toetada mitmekeelseid lapsi“, juhend haridustöötajatele, mis teavitab lapse kõigi keelte tähtsusest ja annab nõu, kuidas luua kaks keelsetele lastele positiivne hariduskogemus. Veebilehel on vanemate juhendi täiendamiseks saadaval viis videot ja keeleressursid Euroopa Liidu (EL) keeltes. Rohkem kui 100 PEaCHi saadikut Euroopas ja maailmas aitavad levitada posi tiivset sõnumit kakskeelsuse kohta. Viis nõuannet kakskeelse lapse kasvatamiseks Töö, ühiskondliku elu ja igapäevaste vanemakohustuste kõrval võib osutuda väljakutseks leida aega oma lapsega erinevaid keeli harjutada. Siin on mõned ideed, kuidas keeleõpet oma pereellu integreerida. 1. Järjepidevus Tehke kõik oma lapse keeled

„tüüne“ tüve variant. Kusjuures eesti keelest on laenatud soome murdeline sykävä „sügav“. Ja siit on vaid samm või hüpe sõnani „süüvima“ – millegi sügavusse tungima, millessegi sügavuti tungima; süvenema. Tüüne veepind tõmbab süüvima selle näilisesse sügavusse küll. Vaga, tüüne vesi, sügav põhi. Tyyne on ka soome naise nimi. Sarnaselt meie kaunitele nimedele Vaike ja Vaiki. Tyyne oli populaarsuselt esikümne ristinime seas aastatel 1900-1919 ning kadunud pole see kuhugi; pannakse plikatirtsudele praegugi. Ka teisendit Tyyni, aga seda oluliselt vähem. Ka Eestis on 2021. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Tüüne 13 naisel. (https://www.stat.ee/ nimed/) Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja on Tüüne-Kristin Vaikla. See kaunis sõna loob rahuliku meeleolu nagu raske kaitsev tekk ja mälupiltidest tulvil lohutav unenägu, mis selle all ja abil sündida võib. Tüünet keelde süüvimist ehk sõna süü vet! RIINA KINDLAM, Tallinn

igapäevaelus kättesaadavaks. Imikud suudavad juba väga varases eas eristada erinevatest keeltest pärinevaid kõnehelisid – toetage seda võimet iga päevases suhtluses. Olenemata sisendi tüübist saavad lapsed kasu lugemisest, kirjutamisest, rääkimisest või kodukeelte ja erinevate murrete kuulamisest. Koos raamatute lugemine, audioraamatute ja raadiosaadete kuulamine, subtiitritega või dubleeritud filmide vaatamine, sõpradega kirjade vahetamine ja rollimängudega tegelemine on vaid mõned viisid, kuidas oma last motiveerida. 2. Kogemused Andke oma lapsele võimalus keeli mõtestatult kasutada. Kui teie laps kasutab oma keeli ja teadmisi kaasahaaravates tegevustes, aitab see tal neist rää kida ja kirjutada, uusi sõnu õppida ja neid siis erinevates kontekstides kasutada. Paluge tal oma kogemustest rääkida. 3. Kirjaoskus Rääkige palju oma lapsega. Suulisel kõnel on tugev seos hilisema lugemis- ja kirjutamis oskusega. Sõnavara moodus tu

kongressi korraldamine toimus teistsuguses õhustikus kui varemalt. 23. aprillil saabus SoomeUgri Rahvaste Assotsiatsioonilt ametlik noot, milles soovita takse soome-ugri rahvastel maailmakongressil mitte osale da, kuna need on väidetavalt destruktiivsed ja poliitilised üritused, mida kasutatakse instrumendina Venemaa siseasjadesse sekkumiseks ja millest pole palju kasu soome-ugri rahvaste toetamisel. Osa soome-ugri rahvaid soostus selle ametliku seisukohaga, nt marid, mord valased, udmurdid ja permi komid, teised tulid siiski kohale või osalesid kongressi töös veebi vahendusel. Tehti ka otseseid takistusi kongressil osalemiseks, nt peeti Eestisse saabujaid piiril kinni, tuues ettekäändeks koroona viiruse kõrged näitajaid Eestis, mis aga ei vastanud sugugi tegelikule olukorrale. Tulemu seks oli väiksem esindatud rahvaste, delegaatide ja vaatlejate arv. Nii püüti kahjustada kong ressi legitiimsust, kuid ebaõnnestunult, sest enamus soomeugri rahvaid oli siiski esindatud. Prozes peab eriti kurioosseks süüdistust kongressi politiseerituses, kuna esimesed maailmakongressid olnud hilisematega võrreldes poliitiliselt märksa julgemad ja otsekohesemad – nüüd neid teemasid pigem väl ditakse. Järgmine maailmakong ress peaks toimuma nelja aasta pärast Ingerimaal Gattšinas, kuid sellekohast lõppotsust pole veel langetatud. Tartu kongressi peateemadena mainis Prozes nelja: koda nik uühiskond keele ja kultuuri säilitajana, traditsiooniline kultuur linnaruumis, keskkonna küsimused, massikommunikat sioon ning keeleressursid. Suurimaks sisuliseks muutuseks võrreldes eelmiste kongressidega on aga asjaolu, et enam ei räägita inimõigustest ja poliitikast. Huvitava asjaoluna märkis Prozes ka seda, et soome-ugri teemade liigsest politiseeritusest räägivad Venemaa poliitikud, samal ajal kui mujal on soomeugri teemade eestkõnelejateks teadlased, fennougristid.

mine igapäevaelus, näiteks vannitamisel, poes käimisel, vanaemaga rääkimisel või puu viljasalati valmistamisel, võib suurepäraselt toetada kakskeelse kirjaoskuse arengut. Sümbolite/ märkide vaatlemine on hea algus tähtede ja helide vaheliste suhete leidmiseks erinevates keeltes. Osalege naljakates täheja sõnamängudes. Muutke oma kodu lugejasõbralikuks, pakku des lapsele palju raamatuid, voldikuid ja ajakirju kõigis kodustes keeltes. 4. Kultuurikeskkond Olge suurepärane kultuuri line eeskuju: te olete oma kul tuu ri ekspert. Lapse sotsiaalse ja kultuurilise arengu toetamiseks looge kultuuriliselt mitmekesine kodukeskkond, jagage oma lapse õpetajatega koduseid

S P ORT

Vips oli sprindis Sotšis teine, Hamilton saavutas 100. etapivõidu Nädalavahetusel peeti järje kordne vormelite kihutamine nii F1 kui F2 masinatele. Sotšis peetud etapil sai Eesti vormelisõitja Jüri Vips (Hitech) sprindisõidus teise koha, kaotades 4,422 sekundi ga britt Dan Ticktumile. Halbade ilmaolude tõttu jäi teine sprindisõit ära. Pühapäevasel vormel 2 põhisõidul pidi Vips tehniliste probleemide tõttu katkestama. Võitis sarja üldliider Oscar Piastri (PREMA Racing), kellel on kokku 178 punkti. Jüri Vips langes üldarvestuses 6. kohale (102 punkti). Vormel-1 sarja Venemaa GP võitis valitsev maailmameister Lewis Hamilton (Mercedes), kellele oli see karjääri 100. esikohaks. Parimalt stardikohalt a lustanud Lando Norris (McLaren) juhtis sõitu, kuni libises 51. ringil teelt välja, kaotas mitu kohta ja lõpetas seitsmendada. MM-sarja üldarvestuses juhib Hamilton (246,5 p), edu Max Verstappeni ees nüüd kaks punkti, kolmas on Valtteri Bottas (151 p). (F1/ERR/EE)

Maailmakongress pakkus ka põnevat kultuuriprogrammi, millesse Eesti riik panustas 2-eurose mündi, esimese päeva ümbriku ja postmargi väljaandmisega. Ettekandele järgnes rida küsi musi. Nii ettekannet kui sellele järgnenud vestlust saate järelvaadata VEMU YouTube’i kanalil: https://www.youtube. com/watch?v=xKPkKcKE7bg. VEMU jätkab soome-ugri ja Põhja-Ameerika põlisrahvaste teemade käsitlemist 7. oktoob ril kell 13 EDT Zoomis algaval rahvusvahelisel konverentsil, 22.-23. oktoobril peetaval Estonian Music Weekil ja filmining loenguõhtutel novembris ja detsembris. PIRET NOORHANI

tegevusi ja tehke kooliga koos tööd. 5. Positiivne hoiak Rääkige alati positiivselt kõigist keeltest, kultuuridest ja riikidest. Kiitke lapse kogu keele list arengut ja jälgige edusamme, et saaksite õigel ajal sekkuda, kui mingi keel vajab rohkem tuge. Usaldage oma sisetunnet, kuid liituge ka lapsevanemate rühmadega, et leida vajadusel mõttekaaslastelt tuge ja nõu. Kakskeelsete laste kasvatamine on teekond, mis toob iga pere jaoks kaasa erinevaid ko gemusi. Südamelähedaste keelte kasutamine mõtestatud emot sioonide, mõtete ja ideede väljendamiseks maailmaasjade üle on inimõigus. Rohkem infot: bilingualfamily.eu

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook