Eesti Elu / Estonian Life No. 29 | July 24, 2020 by Eesti Elu / Estonian Life

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

Nr. 29

Euroopa Liidu eelarvekõnelused olid Eestile edukad

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kaks erinevat suve Millest kirjutas Eesti Elu aasta tagasi samal ajaperioodil? Jõekääru ja Seedrioru lastelaagrid olid avanud oma uksed ja toredad laagrinädalad olid käimas. Iga nädal saadeti lehetoimetusse vahvaid laagriuudiseid koos rohke pildimaterjaliga. Äsja oli lõppenud Eestis juubeliaasta laulu- ja tantsupidu „Minu arm“ (esimesest laulupeost möödus 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimus 20. korda), millest võttis osa rohkelt Kanada ja teiste maade eestlasi. Sellele eelnes juubelipeo avamäng – Tule tulemine, kus peotuli läbis enam kui kuu jooksul kõiki Eesti maakondi. Vahetult enne laulu- ja tantsupidu toimus Helsinkis, Tartus ja Tallinnas ESTO – Ülemaailmsed Eesti Kultuuripäevad, mis tõi kokku kaasmaalasi lähemalt ja kaugemalt, kus toimus arvukalt mitmekesiseid üritusi ja tõdeti taas, et eestlus on ikka sama, olenemata kus keegi parajasti asub. See kõik tundub ühest küljest justkui väga hiljuti, teisalt aga nii kauge aja taga. Sest vahepeal on lihtsalt maailm nii palju muutunud. Aasta tagasi suvel ei teadnud keegi, mis on koroonaviirus ja mida tegelikkuses tähendab pandeemia, kuidas võib see mõjutada majandust ja inimeste igapäevaelu; ja milline sisu on terminitel nagu füüsiline distants, sotsiaalne ring jmt. Muljed eelmise suve suursündmustest olid kõigil ülevad ja kajastasime lehes kõike põhjalikult, tuues lugejaini nii paberlehes kui veebis kirjeldusi ja fotogaleriisid, nii et osaleda said lisaks kohalolijaile kaudselt ka teised. Tänavu kevadel-suvel on aga norm, et saamegi osa paljudest asjadest veebi vahendusel. Sõna ‘virtuaalne’ on tulnud pea kõigi inimeste eludesse uuel moel: virtuaalsed kohtumised pere ja sõpradega, kooli lõpetamised, kõikvõimalikud üritused, koosolekud, kunstigaleriide külastamine jm., olles saanud reaalsuseks. Küllap on pea igaüks tänaseks võtnud osa mõnest virtuaalsest sündmusest, olles seega nagu kohal, kuigi mitte füüsilises mõttes. Hea, et on olemas tehnilised edusammud, mis seda kõike võimaldavad. Kui lapsevanemad võivad vahel tunda muret laste liigse elektroonika kasutamise pärast, on selle po sitiivseks pooleks suurepärane orienteerumine kaasaegses tehnikamaailmas. Ka üha enam vanemaealisi saab sõbraks arvutimaailmaga, mis aitab praegusaja isoleerituse puhul väga palju. Kindlasti on ees palju laulupeo- ja laagrisuvesid, lihtsalt tänavune suvi on erinev. Loodame, et võitlus viirusest jagu saamisel on edukas; ning et 2022.a. noorte laulu- ja tantsupidu saab toimuda normaalses olukorras – ettevalmistused juba käivad. KAIRE TENSUDA

Sel nädalal kinnitasid EL rii gipead ja valitsusjuhid aja loolise kokkuleppe uues pikaajalises eelarves aastateks 2021-2027 ning majanduse taaskäivitamise kavas. Need aitavad kokku 1,824 triljoni euroga elavdada pandeemia järel ELi majandust, tugevda da ühist siseturgu, kasvatada konkurentsivõimet, luua töö kohti ning ühtlasi vastata kliimamuutuste mõjudele ja kiirendada digitehnoloogia kasutuselevõttu. „Eesti jaoks olid eelarvekõ nelused edukad ning võime saavutatud kokkuleppega rahul olla,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Uuest pikaajalisest eelarvest on Eestil kasutada kolm miljar dit eurot ühtekuuluvuspoliitika ehk struktuurivahendeid. Olu line on Eestile ka kaasfinantsee rimise määra vähendamine 45%-lt 30%-le, mis kiirendab projektide elluviimist ja vähen dab riiklikku finantseerimisvaja dust nendesse umbes miljardi euro võrra. Toetused põllumajandusse on loodetust suuremad, uus eelarve võimaldab rohkem investeerida kliimaeesmärkide saavutami seks ning ka Rail Balticu ehita miseks saab Eesti vajaliku lisa rahastuse. Lisaks saab Eesti teha erine vate EL toetustega olulisi inves teeringuid haridusse, ühendu tesse, taastuvenergiasse, teadu sesse, ettevõtluse arendamiseks, piirihalduse parendamiseks ja sisejulgeolekusse. Euroopa Liidu uue pikaaja lise eelarve maht on 1,074 tril jonit eurot ning taaskäivitamise kava maht on 750 miljardit, millest 390 on toetused ja 360 miljardit laenud. Et kriisiaastatel majandust stimuleerida, võtab EL taaskäi vitamise kava rahastamiseks ühiselt laenu. Eesti ei ole veel otsustanud EL poolt eeldatavalt soodsa intressiga laenatava raha võimaluse kasutamist. (PMBPT/EE)

Eesti kaitsevägi sai uued automaadid Sel nädalal saabus Eestisse esimene partii uutest auto maattulirelvadest R20 Rahe, mis jõuavad peatselt kaitseväe ja Kaitseliidu erinevatesse üksustesse. Kokku soetas kait sevägi ligi 19000 relva, mis saabuvad Eestisse kahe aasta jooksul. „Kahtlemata on täna ajaloo line hetk. Viimane kord hankis Eesti riik ja Eesti kaitsevägi au tomaate siis, kui me hankisime Galilid, mida tegelikult ei jät kunud kogu sõjaaja koosseisule. Relv R20, eestipärase nimega Rahe, on ette nähtud relvas tuseks kogu sõjaaja struktuurile. See on kindlasti kaitseväe rel vastuse seisukohast suur aren guhüpe,“ ütles kaitseväe juhata ja kindralmajor Martin Herem. Seni kasutusel olnud au (Järgneb lk. 14)

Foto: mil.ee

Eesti õhuvägi tähistas 101. aastapäeva Eesti õhuvägi tähistas esmas päeval väeliigi 101. aastapäe va piduliku rivistusega Ämari lennubaasis, kus õhuväe ülem kolonel Rauno Sirk õnnitles ausamba ,,Viimane lend“ juures õhuväe isikoosseisu ning andis silmapaistvamatele teenistujatele üle ergutused. „Käesoleval aastal avasime ühe kaasaegsema õhuoperatsioo nide juhtimiskeskuse NATO-s, hiljuti alustasime uute lennukite M28 opereerimist. Meil on täna hästi funktsioneeriv lennuväli ja õhuseire ja seda mitte ainult

õhuväe tarbeks, vaid Eesti riigi ja rahva kaitseks,“ ütles kolonel Sirk rivistusel peetud kõnes. Rivistusel anti Eesti Len nundusmuuseumile eksponeeri miseks üle õhuväe kopter Robinson R44. Selle aasta jook sul lõpetavad teenistuse ka üle jäänud kolm kopterit. Eesti õhuvägi loodi 21. no vembril aastal 1918 – vaid nädal enne Vabadussõda, kuid kokkuleppeliselt tähistatakse õhuväe aastapäeva igal aastal 20. juulil, seda eelkõige lennuil ma tõttu. (KVPST/EE)

Välisministeerium kutsus välja Vene suursaadiku

„Kutsusime Venemaa saadiku välja tänasel päeval, kui tähis tame Wellesi deklaratsiooni 80. aastapäeva – dokumenti, mis pani aluse kogu okupatsiooniaja Välisministeerium kutsus nel väldanud mittetunnustamispolii japäeval välja Venemaa Fö tikale ja näitab selgelt, et juba derat siooni suursaadiku Ees 1940. aastal nägi vaba maailm tis seoses hiljutiste avalduste Nõukogude Liidu tegevustes ga, milles püütakse kujutada ebaseaduslikku jõuga annek Eesti okupeerimist ja jõuga teerimist,“ selgitas välisminis liitmist Nõukogude Liiduga ter. õiguspärasena. Nii Molotov-Ribbentropi Viimastel päevadel on Vene pakti tagajärjel alanud Teise maa Föderatsiooni saatkond Maailmasõja kui okupatsioon avaldanud oma sotsiaalmeedia ide tulemuseks oli Eestile vee kanalites rea ajalugu võltsivaid randi elanikkonna kaotus sõjas postitusi. Kolmapäevaõhtul tegi hukkunute, küüditatute, huka Venemaa välisministeerium tute ja Eestist põgenenute näol. avalduse, kus üritati juunipööret Lisaks olid pool sajandit kest ja sellele järgnenud sündmusi nud nõukogude okupatsioonil kujutada vabatahtlikena, jättes rasked demograafilised, ökoloo täiesti mainimata repressioonid gilised, majanduslikud ning ka terve okupatsiooniaja vältel. kultuurilised mõjud. Välisminister Urmas Rein Neljapäeval tegid USA, salu sõnul mõistab Eesti täieli Eesti, Läti ja Leedu välisminis kult hukka kõik katsed ajalugu ter ka ühisavalduse, milles kin võltsida. „Venemaa püüab jätta nitasid tugevat vastuseisu kõi muljet, nagu legitiimsus saaks kidele Venemaa katsetele ajalu sündida relva ähvardusel, rep gu ümber kirjutada. ressioonid vastastikusel nõus tumisel – see on ülimalt küüni (Vt. ka tänast lehe lk 1) line,“ sõnas välisminister. (VMPT/EE)

Isamaa erakonda loodi kaks uut ühendust Alates neljapäevast saab liitu da Isamaa kahe uue liikmes ühendusega: Perede ühen dus ja Parempoolsete ühendus. Isamaa liikmete loodav erakonnasisene Perede ühendus tõstab perepoliitika kõrval fookusesse ühiskondlikud hoiakud. Pöördumine pealkirja ga ,,ELUST pakatav elu“ väär tustab tasakaalu inimese isik like, ühiskondlike ja perekond like eesmärkide vahel. Parempoolsete liikmeühen duse eesmärk on seista lääne like väärtuste ja parempoolse maailmavaate eest ning astuda

vastu äärmuslusele Eesti poliiti kas. ,,Parempoolsete ühendus näeb, et Eesti peab olema edu kas avatud majandusega riik, kus oluline vastutus lasub inimestel endil – riik ei pea igal võimalusel sekkuma, et ette võtteid tegutsema ja inimesi elama õpetada,“ sõnas ühenduse üks algataja Kaido Kukk. Ühenduse asutajate hinnan gul on Eestis klassikaline parempoolsus tegemas vähikäi ku – Reformierakond on loo bunud parempoolsest maailma vaatest ja uued parteid on kas vasakpoolsed või äärmuspopu listlikud. Isamaa peab pakkuma sellele alternatiivi ja koondama parempoolse valijad enda taha. (Allikas: eestiuudised.ee)