This newspaper was mailed on Friday, July 16, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8â9)
Alates / since 2002 Nr. 28, 2021
Reedel, 16. juulil â Friday, July 16
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Ăksiknumbri hind:â$4.00
âJah ja aamenâ, Looja kiituseks Vana-Andrese koguduse leeripĂŒha ,,Vahimees, ons palju veel ööd,â kĂŒsib kannatuse kat kemisel usurĂ€ndaja. (Jesaja 21.11) Ja ootamisest vĂ€sinu usku kinnitatakse: âKui te vaiksed oleksite, siis te saate abi,â rahus ja lootuses oleks teie jĂ”ud. (Jesaja 30.15). Just nende usutunnetuslikult tÀ  henduslike algussalmidega alustas Ă”petaja Kalle Kadakas juulikuu kahel möödunud pĂŒhapĂ€eval â 4. ja 11. juulil â Vana Andrese koguduse pere keskseid leeripĂŒhateenistusi lahkes Agricola kodukirikus. Viirusliku ööna on möödunud ligi poolteist aastat, vaikses ootuses elava maailma elus. Kaitselmuses, samm-sammu haaÂval taas avanev ĂŒhiskond lubas koguduse kolmel leerilapsel Christhopher William Tensudal ning Maarika Kiiri ja Kalev Amadeus Negesil tĂ€numeeles astuda kodukiriku altari ette. Meile peale pandud aega trotsides kinnitati rÔÔmsa sĂŒdamega Looja ja lĂ€hedaste ees PĂŒha
Ristiusku. âJah see on tĂ”e poolest ĂŒks Ă”nnistav usk, mil lesse teie armsad vanemad, head ristivanemad kord meid kord ristitisite. Jah me tĂ”otame Kiriku liikmeina selles usus Âelada. Jah me tahame kindlaks jÀÀda igaveseks.â Leerilaste seljataha oli jÀÀ nud ĂŒks kummaline leerimatk, mis sĂ”nul seletamatultki meel dejÀÀv. Koos alustati leeritunde juba hingedekuul: kohtuti nii reaalselt kui virtuaalselt, pĂ€riselt ja arvutikuvaril. LĂ€bitud vaimuverstade arv oli leeriklassil Âerinev: poolest tosinast rohkem kui tosina tunnini, Agricola kiriku Toppila hallist Ehatare sĂŒdasuviselt Ă”itsva pargini, koguduseĂ”petaja Kalle Kadaka ja leeriĂ”petaja Heli Koptiga, eesti ja inglise keeles, osavĂ”tlikult usu ABCâd Ă”ppides. Loode tavasti kinnitas see leeriaeg ÂĂ”pilastes kristliku kannatlikkuse vooruse ja PĂŒha SĂ”na sidusust. Viimaks kas usku ongi vĂ”imalik
kohe lĂ”puni selgeks Ă”ppida. Vahest on tĂ”si tarkadel Elu Ôpetajatel, kes sĂ”navad, et oma usueksami Jumala ja ligimese ees sooritab igaĂŒks meist oma usus pĂŒsiva elatud eluga. Jah âhoidkem neile pöialtâ. Eestpalvetagem, et kaunimad unistused vĂ”iksid tĂ€ituda ja sĂŒdamerÔÔmus usk kannaks neid elu tasastel teeradadel. Kauni mad lillede kimbud vĂ€rskete koguduse liikmete sĂŒles olid sĂŒdame soovide elavaks tun  nistajaks. âĂnnista ja hoia vaimuga meid vĂ”ia,â laulsid perekonnad oma lastele. On ajamĂ€rk seegi, et kogudus pidi jÀÀma sel pĂŒhal oma suvilaisse ja kodudesse. Lohutuseks ehk seegi, et kaa meramees Karel Tutsu jÀÀdvus tatu juba selleks pĂŒhapĂ€evaks koguduse liikmest filmihuviliseni jĂ”uab. Ănnistust leerilastele soovib kogudus âEesti Eluâ veergude vahendusel. Jah ja aamen, hea lugeja !
Maarika Kiiri Neges ja Kalev Amadeus Neges Agricola kirikus leeripĂŒha jumalateenistusel. Foto: Riina Klaas
VANA-ANDRESE KOGUDUSE KIRJASAATJA
Imetore esimene nĂ€dal Seedrioru pĂ€evalaagris Koroonaviirus on pĂ”ntsu teinud meile kĂ”ikidele. Selle tĂ”ttu ei saanud Seedrioru Âlastelaager 2020. aastal tegut seda. TĂ€navu on esimest korda Seedrioru ajaloos pĂ€evalaager, mis toimub esmaspĂ€evast reedeni kolmel nĂ€dalal. Erinevaid reegleid ja piiranguid on kuhjaga, kuid kui neljapĂ€eval, 8. juulil kohale  ilmusin kĂ€sitööd Ă”petama, nĂ€gin et korraldajad on kĂ”igega hiigla hĂ€sti toime tulnud. Nii kasvatajad kui kasvandikud olid
Mudilased valmistavad konni.
reeglitega nii harjunud, nagu oleks alati nii olnud. JĂ€lle nĂ€gemisrÔÔm oli laste vahel suur! Vaatamata sellele, et laagri pĂ€evad on tavalisest lĂŒhemad, on esimese viie pĂ€eva jooksul palju huvitavat tegevust pakutud nii kasvatajate kui vabataht likute juhendamisel. Lapsed kĂ€isid ujumas ja loodusmatkadel, tegid joogat, maalisid, valmistasid ehteid, joonistasid, mĂ€ngisid malet ja ujumisnuud litega mĂ€nge nagu mĂ€damuna,
Foto: M. Koger
kull ja ,,manhuntâ. VĂ€rviti ka linnumaju, tehti puupĂ”letamist, Ă”piti Eesti metsalilledest ja rahvariietest, tantsiti rahva tantsu, lauldi ja tehti origamit. Pea kĂ€ib ringi kohe! Mudilaspere on sel aastal ĂŒllatavalt suur, koguni kĂŒmme  tĂŒdrukut esimese nĂ€dala jooksul. Kasvataja Tiiu Remmel ja abilised Carmen Poolakese, Marja Leena Kiik, Hendrik ja Anisa NĂ”mmik pakkusid pisi kestele palju huvitavat. VĂ€rviti kive, kĂŒpsetati koos Kadri Mun roga pirukaid, mĂ€ngiti liivakastis, sai kiikuda, ronida, pilte joonistada, putukaid pĂŒĂŒda, helmestest kĂ€eÂvĂ”rusid valmistada, aardekaste vĂ€rvida ja aaretega tĂ€ita, ujuda ja takistusradaga tegeleda. Ja ei tohi unustada suurtest kastidest tehtud losse, kuhu sai isegi sisse ronida ja seal printsessi mĂ€ngida. TĂ”esti kuhjaga pĂ”nevat tÂegevust! Minule teeb rÔÔmu viimastel aastatel kĂŒlalisena lastega kĂ€si tööd teha. Sel aastal valisin mudilaste teemaks konnad. Valmistasime pabertorudest konni ja Ă”ppisime konnatantsu. Tants oli kiiremas korras selge ja konnahĂŒpped vĂ€gevad! Teised kasvandikud olid kahte rĂŒhma
Christopher William Tensuda ja koguduseÔpetaja Kalle Kadakas pÀrast jumalateenistust. Foto: Riina Klaas
jagatud, suured ja vĂ€ikesed. Nendele Ă”petasin pisut Eesti metsalilledest ja tegime pĂ€rjakesi: vĂ€ikesed valmistasid paberist karikakardest ja suured paberist rukkililledest pĂ€rjad. Noored olid hiigla tĂ€helepanelikud ja töötasid hoolega. Lust oli Ânendega tegeleda! Vabatahtlike oli teisigi. Jaak JĂ€rve Ă”petas maalimist ja malemĂ€ngu (vt Eesti Elu nr 27, 09.07.21., lk 9), Lia Hess Ă”petas rahvariietest ja kaera jaani, Evi Pertens rÀÀkis merevaigust ja valmistas lastega ehteid. Tal oli isegi merevaiku nĂ€idata, kus on igavikuks sĂ€ilinud kaks tervet putukat. MĂ€r kilaskmist korraldasid laske tiirul TEPP (Toronto Eesti PĂŒssi- ja PĂŒstoliklubi) liikmed ja abilised Markus Alliksaar, Toomas Aasa, Mati Raudsepp, Margus Jukkum, Marika Kull, Lia Hess ja Trevor Crossman. Leila Hess pakkus Kalevi poja joogat. Mis tegemist on Kalevipojal joogaga, vĂ”ivad lugejad kĂŒsida? Aga kui seda
pealt vaatasin, peaaegu unus tasin hingamise. Leila luges Kalevipoja loo ette, samal ajal sujuvalt sobivaid joogaliigutusi ja -asendeid tehtes, mida kas vandikud jÀrele tegid. Sobiv muusika saatis vaikselt. See oli tÔesti midagi uut ja lausa (JÀrgneb lk. 12)
RukkilillepÀrja valmistamine. Foto: M. Koger