Eesti Elu / Estonian Life No. 22 | June 5, 2020

6

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

Vaprast, vahvast šotlasest Kes ei tunnistaks, et ajaloost õpime palju, vanusele vaata­ mata? Kuigi tänapäeva elek­ troo­ niline raamatukogu, and­ mebaas on paljudele oluliseks allikaks, vaidleks nii mõnigi, eriti selline, kes teismelisena just raamatute kaudu avas arusaamiste laekaid, et just seiklustega seotud möödaniku kirjeldused viivad suureneva huvini. Siinjuures peab vahet tegema ajalooliste romaanide (Tasuja, Nahksuka jutud, jne) ning faktide esituste lugemi­ sel. Viimane kategooria, kui hästi kirjutatud, on tihti huvi­ tavam kui väljamõeldis tea­ daoleva taustal.

Thunder Bays elav noortele suunatud ajalooteoste autor Elle Andra-Warner on juba aastaid leidnud menu oma huvitavate teostega. Andra-Warner on sün­ nist saadik olnud ajalooga seotud – ta nägi ilmavalgust ­ Eckernförde lossis SchleswigHolsteinis, kus asus pärast Teist ilmasõda diipiilaagri sünnitus­ palat. Kanada kirjastuste Alti­ tude, hiljem Heritage Publish­ ing Amazing Stories sarja kaudu on Andra-Warner värvirikkalt toonud mineviku tänasesse.

Mullu ilmus autorilt Kanada ratsapolitsei RCMP eelkäija North-West Mounted Police teise ning ehk tähtsaima pealiku või Commisioneri elulugu.

James MacLeod. The Red Coats’ First True Leader kir­ jeldab Skye saare MacLeodide klanni ehk suguvõsa minevikku, ning seal sündinud noore

märkmik

Jamesi soovi osaleda Kanada avamisel. See pole pejoratiivne lähenemine, kuigi tänapäeva poliitiline korrektsus kirjeldab seda kui kolonialiseerimise ajas­tut. Pigem toonased euroop­ lased, kelle hulgas oli markant­ selt palju šotlasi, ja just Skye ja Orkney saartelt (viimasest näi­ teks maadeuurija John Rae), lävisid väärikalt indigeenidega.

Paraku tuli ka sõjakusega tegeleda, enne NWMP loomist juhtis metiss Louis Riel mässu, mis alla suruti, kuid see kinnitas politseiüksuse loomise vajadust.

Ameeriklased olid eriti agarad, himustades maid, mida Kana­ das, tänapäeva Saskatchewani Cypress Hills piirkonnas saada oli briti päritolu asujatele, oma valdusesse. Seal toimus kuulus veresaun, huvitavalt – aga ehk mitte, ülaloleva taustal – ühtegi selles arreteeritut, süüdistatut pikema vangistusega ei karis­ tatud. Oli tõepoolest Metsik Lääs, Kanada mõistes.

MacLeodi hinnati kaasaeg­ sete poolt kui tasakaalukat, mõistlikku korrapidajat. Keda toona oli vägagi vaja, vältimaks kiresid. Andra-Warneri põhjali­ ku arhiivitöö, mida peegeldab rikkalik bibliograafia ja detailne indeks, tulemuseks on nauditav tutvumine ajastuga, ausalt esi­ tatud, vältides tänapäeva nö mitte alati ajaloolist tõde ­peegeldavat lähenemist.

Kuna praeguse olukorra tõttu on raamatukauplused suletud, oli rõõmustav posti kaudu saada kirjastuselt nimetatud teos.

Riina Kindlam, Tallinn

Põkkus nagu põksti

des teise südamega – teeb seda muudel salapärastel viisidel. Öeldakse, et lihtsaid asju te­ ­ PÕKKUMA on tehniline sõna, hakse „nagu naksti“, see tähen­ mis tähendab „otsakuti ühine­ dab kiirelt ja kergelt. Ilma­ ma, põkku moodustama“. (Eesti ruumis kosmoselaevad ja -süsti­ keele seletav sõnaraamat – kud põkkuvad „põksti“, kuigi EKSS) PÕKK on „otsakuti sinnamaani jõudmiseni on igas ühendamine; sellise ühendamise mõttes pikk ja keeru­ line tee­ koht, jätkukoht“. Näide: Lappi­ kond. Meie tänapäeva maailmas dega põkk (raudteel), rööpa­ on võimalik kõiki neid kaugeid, põkk. kosmoselaeva­del toimuvaid asju Meie teeme Tallinnas oma lähedalt reaalajas ehk otsepildi kassiga „põksu“. Selle tarvis vahendusel jälgida. Lubatakse ­tuleb kükitada maadligi või las­ kapslisse suisa astronautidele kuda neljakäpukile ja hüüda: sülle ja kaasaelamine paneb „Reedik! Põks!“ Siis tuleb südame rohkem põksuma kui oranž kõuts tõtates su poole ja eales varem. põksab / põksatab oma lauba Süda PÕKSUB ise, ei põrku sinu lauba vastu. See on tema millegi vastu ega ühine põkku­ äärmiselt sümpaatne tervitus,

Eesti kunstnike maalid on oksjonitel teinud rekordilisi hinnatõuse

Pakis oli ka kordustrükk AndraWarneri raamatust luuletaja Robert Service’i elust. Aastal 2004 ilmus raamat alapealkirja­ ga A Great Canadian Poet’s Romance with the North, mida toona sai siin lehes tutvustatud.

2020 kordustrükk võidab seik­ lushimuliste noorte tähelepanu kindlasti – nüüd on see The True Adventures of Yukon’s Favourite Bard. Need, kes Yukonis on käinud, töötanud, naudiks seda teost.

Ei pea ootama raamatukaup­ luste taasavamist – interneti kaudu on võimalik nimetatuid, teisigi tellida (heritage.ca).

Suvehaku eel ei mõtle noored küll raamatutele. Ent koduse isolatsiooni korvamiseks, koo­ litundide puuduse kuni sep­ tembrini ajatäiteks, enese hari­ miseks, on Elle Andra-Warneri raamatud soojalt soovitatud.

Igale vanusele.

TÕNU NAELAPEA

ühinemine laupapidi näitamaks, et oleme ühel mõttelainel.

(Lööme laupasid, teeme põksu!)

Mõned löövad lahtise peoga sõbra peopesaga kokku plaksu või patsu („Viska viis!“), meie teeme põksu. Põks – „kerge löök; seda saatev heli“.

PÕKSATAMA on korraks või järsku põksuma. „Süda põk­ satas rinnas.“ „Mehhanismis põksatas miski.“ PÕTKAMA on aga hoopis jalaga tõukama, jalaga lööma. „Sain hobuselt põtkata.“ Ja hea EKSS ütleb, et põtkima on kordavalt põtkama! „Kolmanda raseduskuu lõpul hakkab loode jalgadega põtki­ ma.“ „Tallis põtkisid hobused.“ Põtkivad PÕTKADEGA – põtk on koib, jalg! Näide: Poisil on pikad, väledad põtkad. „Noh?” tipib köster kärsitult oma lühikestel, kuid jämedatel põt­ kadel. (Oskar Luts) Aga loomulikult on PÕTK murdes veel midagi põnevat – parajalt sügav kalapüügikoht meres! „Püüsed lasti põtku.“

Kosmoselaeva põkkumine.

Foto: AP

Nr. 22

Kraavi kaldal PÕKSIS kogu aeg mootorpump. Süda põksus, pall põrkus, süstik põkkus (see ilmaruumis, mitte kangastelgede vahel kihutav) ja minu kaasa kurdab, et ma PUKSIN teda öösiti voodist välja, aga see on siis juba „puksti“, mitte „põks­ ti“... Põrandale kukub ikka „partsti“.

Hiljuti peetud ingternetioksjo­ nitel on Eesti kunstmike maa­ lide hinnad teinud märgatava tõusu. Rekordilised on selle aasta kevadoksjonitel olnud kunstnik Olev Subbi maalide hinnad. Näiteks hiljutisel Haus gale­ riis toimunud ke­ ­ vad­ oksjonil oli Subbi maali ,,Õu vana autoga“ alghind veidi üle 16 000 euro ja see müüdi 100 000 euroga Eestis asuvasse erakogusse.

Vernissage galerii kevadoks­ jonil aga oli Olev Subbi maali ,,Via della Lungara“ alghind 22 500, lõpphinnaks kujunes 115 000 eurot. Vernissage gale­ rii juhataja Kristiina Radevalli sõnul on Subbi maalid väga hinnatud, neid on vähe saada ja rõõmu teeb, et see maal jääb Eestisse ja läheb väärikasse kogusse. Maal ,,Via della ­ Lungara“ on läbi aegade kalli­

duselt kolmas töö, mis Eestis müüdud.

Galerii Vernissage Kunst ja Raam virtuaalsel kunstioksjonil tegi hinnarekordi ka Karl Pärsimägi (1902 – 1942) teos.

1935. aastal valminud õlimaali ,,Petseri kloostri sissekäik“ lõpphinnaks kujunes enampak­ ­ kumisel 23 000 eurot, mis on seni kõrgeim Pärsimäe teose eest oksjonil pakutud hind.

Maali alghinnaks oli 3000 ­eurot. ,,1934. aastal tegi Pärsimägi koos sõprade Eduard Timber­ manni ja Kristjan Tederiga mat­ ka läbi Lõuna-Eesti Petserisse.

Maalilist ja värvikat kloostrit on Pärsimägi kujutanud, võiks ­öelda, fovistlikust vaatenurgast.

Tegemist on Pärsimäe haruldase ja avalikkusele senitundmatu te­ osega,“ rääkis Kristiina Rade­ vall. (ERR/EE)

Viljandis saab vaadata Kerly Ilvese uut isikunäitust

tuaalsemaks. Igal aastal tekib ka Eestis hinnanguliselt ligikaudu 46 000 tonni toidujäätmeid.

Peale otsese ressursside raiska­ mise ja negatiivse keskkon­ namõju tekitamise kaasnevad toidu raiskamisega märkimis­ väärsed kulud. Toidujäätmeid tekib toidutarneahela igal etapil alates selle tootmisest kuni tar­ bimiseni. Arenenud riikides tekib toidujäätmeid koguseliselt kõige enam toidu lõpptarbimise etapil kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes. ,,Toit üle prahi“ tutvustab Euroopas levinud toidupääst­ misliikumist Foodsharing, mis sai alguse 2012. a Saksamaal.

Fotodel on kujutatud täistaimset tarbimiskõlbulikku toitu, mis tänu liikumisele päästetud sai.

Kerly Ilves on tuntud palju­ dele Toronto eestlastele – tema töid on esitatud nii näitustel Toronto Eesti Majas kui Tartu College’is. (Sakala/EE)

Juuni algusest kuni 27. juulini saab Viljandi pärimusmuusi­ ka aida fuajees ja klaassaalis tutvuda Kerly Ilvese uue isi­ kunäitusega ,,Toit üle prahi“.

Fotograaf eksponeerib suure­ formaadilisi digifotosid, mis võimaldavad vaatajal tutvuda päästetud täistaimse toidu teemaga ning õhutada tarbi­ jaid toitu päästma.

Toidujäätmete, sealhulgas toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas ja ka Euroopas muutumas järjest ak­

Andrus Kivirähki ,,Eesti matus“ saab filmiks Juuni lõpus alustatakse uue Eesti komöödiafilmi ,,Eesti matus“ võtetega. Tegemist menuka Andrus Kivirähki kirjutatud samanimelise näi­ dendi ekraniseeringuga. Näi­ dend on publikumenu tõttu püsinud Eesti Draama­ teatri mängukavas alates aastast 2002 ja saanud sellega Eesti teatri absoluutseks rekordla­ vastuseks.

Tuntud näitlejatest teevad kaasa Jan Uuspõld, Merle Palmiste, Tambet Tuisk, Peeter Oja, Hilje Murel ja Ago Ander­ son, noorematest Anna Serge­ jeva, Sandra Ashilevi ja Markus Habakukk.

Filmi režissöör on Rene Vilbre, stsenarist Ott Kilusk ja produtsent Tanel Tatter.

Film valmib Taska Filmi, Apollo Film Productionsi ja Filmivabriku koostootmisel.

(ERR/EE)

Kerly Ilves.

Foto: EE

Soovin osta eesti kunstnike töid (enne 1940.a), nt. Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Eerik Haamer, Oskar Kallis või Eduard Wiiralt. Kui soovite arutada võimalikku müüki, palun kirjutage: laurihillar@gmail.com või Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9