Eesti Elu / Estonian Life No. 22 | June 5, 2020

Page 2

2

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

Nr. 22

Vandaalid rikkusid kommunismiohvrite memoriaali

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 ‱ Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca VĂ€ljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar TampÔld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspÀevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: ‱  Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. ‱  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: ‱  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: ‱  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ĂŒhel veerul: leinakuulutused $13.00, Ă€rikuulutused $15.00, ĂŒrituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi vĂ”etakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapĂ€eva hommikul. Toimetusel on Ă”igus kaastöid lĂŒhendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ĂŒhtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide Ă”igsuse eest vastutab autor.

Mahtrast Minneapoliseni Vabaduse ja puutumatuse, Ă”iguse soov on igivana tahe. Kuidas seda nĂ”utakse, on aga aastasadu olnud erinev, tihti valitseb vĂ€givald, teiste inimeste omandit ei respekeerita. Olgu nad kui kurjad. VĂ”i ilmsĂŒĂŒtud. Vastasseis vĂ”ib olla ka rahulik, isegi kui inimelusid on kaotatud Sellel nĂ€dalal mĂ€letame Mahtra sĂ”ja – pisut ĂŒlepakutud, Ă”igem oleks ĂŒlestĂ”us – algust. Vana kalendri jĂ€rgi 2. juunil aastal 1858, oli nii mitmel eesti talumehel olnud kĂŒllalt. JĂŒripĂ€eval oli jĂ”ustunud 1856. aasta talurahvaseadus, mida paljud olid kergendusi lootes oodanud. Talumees, isegi rendilepinguga, oli mĂ”nes kohas nagu maa, mida ta haris, teistele mĂŒĂŒdav. Toona Ă”igust nĂ”udvad olid vaid teivastega relvastatud. MĂ”isnikel olid pĂŒssidega soldatid abiks, Ă”iguse nĂ”udmise kĂ€igus langes otseselt seitse meest, kolm hiljem haavadesse. Kaks talupoega lĂ€ksid vaba­ surma, karistust kartes. Soldatitest suri vaid ĂŒks. Mahtra mĂ”isahooned pĂ”letati aga maha. Eduard Vilde ajalooline romaan Mahtra sĂ”jast ja nende tagamaadest on tĂ€naseni oluline lugemine, kirjanik oskas edasi anda talurahva sĂŒgavat, pĂ”hjendatut rahulolematust. Samal ajal oli Ameerikas kÀÀrimas orjapidamise tĂ”ttu kogu riik, mis viis kolm aastat hiljem verise kodusĂ”jani. Orjapidamine lĂ”ppes, aga nende jĂ€reltulijate ĂŒhiskondlik seisus mitte, rassism elas edasi. Möödunud sajandi keskpaigas oli olukord eriti terav, vĂ€givallaga, mĂ€s­ samisega otsustati mineviku arveid klaarida. Viimased nĂ€dalapĂ€evad on kinnitanud olemasolevaid klassi- ja rassi­ vahesid. KĂ”ikjal on reageeritud Minnesota osariigis politsei poolt lĂ€bi­ viidud mĂ”rvale. Maha on pĂ”letatud eraettevĂ”tteid, autosid, politseile kallale tungitud, 40-s suurlinnas korraldatud proteste, mis pole kĂ”ik ol­ nud rahulikud. Osalevad peamiselt noored, paljud neist valged. Isegi tausta teades ei mĂ”ista, miks ĂŒhele kurjale peab vastama seadusvasta­ selt. Valimisteaastal on praegune USA president lubanud sĂ”javĂ€ge raken­ dada, kui demonstratsioonid nii jĂ€tkuvad. Mis pole Ă”ige – aga valikut ehk pole. Skandeeritakse Ă”igust nĂ”udes – kuid mĂ”rvas sĂŒĂŒdistatud politseinik on ju aresti all. Vaatamata sellele, kired on kuumad. Sotsiaalmeedia on olnud suureks leekide Ă”hutajaks, kurja juureks. Paljude pahede, vÀÀrinfo levitamises sĂŒĂŒdi. Vandaalitsemine, poodidest kauba varastamine on mitmeti siutsude ja sarnaste tulemus. See pole ĂŒllatuseks, rahulolematus on ajalooliselt olnud osa ameeriklaste koos­ tisest brittide karmist haardest pÀÀsemisest, iseseisvussĂ”jast saadik. Orjust USAs enam ei ole, kĂŒll aga vaesust. Mis on valus hÔÔrdekoht. Meedia rolli, eriti teleuudiste oma, ei saa alahinnata nĂ€rvide ĂŒleskrutti­ misel. JĂ”hkra mĂ”rva tĂ€pseid tagamaid ei tea keegi. Rahulik lahendus olgu eesmĂ€rgiks. Pingeid lisada pandeemia oludes pole kellegi huvides. Ei riigi, selle presidendi, ei seal elava protesteerija. TÕNU NAELAPEA

Möödunud nĂ€dalal rikuti Tallinnas MaarjamĂ€el asuvat memoriaali. Kommunis­mi­ ohvrite memoriaali linnapool­ sele kĂŒljele on kraabitud viisnurki. Juhtumiga seoses tegi Eesti MĂ€lu Instituut aval­ duse politseile, kes alustas memoriaali rikkujate vĂ€ljasel­ gitamiseks kriminaalmenet­ lust, sĂŒĂŒdlasi Ă€hvardab kuni ĂŒheaastane vangistus. Juhtumi uurimiseks on alus­ tatud kriminaalmenetlust ka­ ris­ tusseadustiku paragrahvi alusel, mis kĂ€sitleb surnu mĂ€lestuse teotamist. ,,Tegemist on kĂ”igile kom­

munistliku NĂ”ukogude Liidu poolt represseeritud Eesti ini­ mestele pĂŒhendatud mĂ€lestus­ paigaga. See on ĂŒhtlasi sĂŒm­ boolne hauatĂ€his, kuna suur osa ohvritest puhkab nimetutes haudades teadmata paigus. ­ Memoriaal hoiab pĂ”lvkondade vahelist sidet ning sĂ€ilitab meie ajalookogemust, seepĂ€rast on selline sodimine eriti jĂ€lk,“ ĂŒtles Eesti MĂ€lu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev. Eelmine sarnane juhtum fik­ seeriti 2018. a novembris. (PM/EE)

PĂ”hja-Balti ja VisegrĂĄd grupi vĂ€lisministrid: idapartnerlusriigid vajavad Euroopa Liidu tuge KolmapĂ€eval toimus video­ kohtumine PĂ”hja-Balti koos­ tööformaadi (Nordic-Baltic 8, NB8) ja VisegrĂĄdi grupi (VisegrĂĄd 4, V4) vĂ€lisminist­ rite vahel. Kaheksandat kor­da toimunud kohtumist peetakse igal aastal, seda korraldasid ĂŒhiselt TĆĄehhi kui praegune V4 grupi eesistuja ning Eesti kui NB8 koostöö kĂ€esoleva aasta koordinaator. Ministritel olid arutluse all COVID-19 kriis ja selle geo­ poliitilised mĂ”jud ning aktuaal­ sed teemad Euroopa Liidus ning rahvusvahelises koostöös. NĂ”us­ tuti, et kriis on veel kord tĂ”esta­ nud koostöö ja infovahetuse olulisust, eriti kriisist vĂ€ljumise tegevuste kavandamisel. Euroo­ pa Liidu teemadest rĂ”hutati va­ jadust leida lahendus pikaajalise finantsraamistiku, sealhulgas ­taaskĂ€ivitamisinstrumendi lĂ€bi­ rÀÀ­ kimistes, pidades silmas ka kliimaneutraalsuse saavutamise

eesmĂ€rke. Minister Urmas Reinsalu tĂ”i vĂ€lja Eestile olu­ lised suured taristuprojektid nagu Rail Baltic, sĂŒnkroniseeri­ mine, ning ĂŒhtekuuluvuspoliiti­ ka, ĂŒhise pĂ”llumajanduspoliitika ning Euroopa liidu digiagenda olulisuse.

Keeleinspektsioonist saab keeleamet

JÀtkuvalt panustatakse kodumaise kaitsetööstuse toetamisse

KesknĂ€dalal kiitis Riigikogu heaks seadusemuudatused, mil­ lega saab keeleinspekt­ sioonist keeleamet. Lisaks moodustatakse haridusminis­ teeriumi alla haridus- ja noor­ teamet. Keeleametis jĂ€tkatakse kĂ”i­ kide seni keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist, ­ ­lisaks viiakse keeleametisse ĂŒle keelepoliitika rakendustegevu­ sed haridus- ja teadusministee­ riumist ning sihtasutusest Archi­ medes. Keeleametist saab keelepolii­ tika rakendusasutus eesti keele kasutamise kontrolli ja jĂ€rele­ valve, nĂ”ustamise ning arenduse valdkondades. Muudatuse suurim toetaja oli Isamaa erakond, mille volikogu vĂ”ttis mullu novembris vastu poliitilise avalduse, millega toetati keeleameti loomist. (ERR/EE)

Reinsalu rĂ”hutas, et CO­ VID-19 pandeemia valguses vajavad idapartnerid Euroopa ­ Liidult tuge. „Toetades idapart­ nerluse riike koroonaviiruse kriisist ĂŒlesaamiseks, peaksime ­ keskenduma rohkem digitaal­ sete lahenduste kasutamisele ning kooskĂ”lastatud tegevustele, et saavutada parimaid tulemu­ si.“ Kohtumisel kiitsid Eesti ja Tsehhi vĂ€lisministrid NB8 ja V4 koostööformaatide koordi­ naatoritena heaks ĂŒhise aval­ duse, mis on leitav EV vĂ€lis­ ministeeriumi kodulehe vahen­ dusel. (VMPT/EE)

Eesti Kaitsetööstuse Liidu ĂŒldkoosolekul sel nĂ€dalal mĂ€r­ kis kaitseminister JĂŒri Luik, et pandeemia ei ole vĂ€hendanud julgeolekuriske ja ohte LÀÀnemere piirkonnas ning Kaitseministeeriumi prio­ riteediks on jĂ€tkata kait­ setööstusettevĂ”tete teadus- ja arendustegevuse toetamist vĂ€hemalt senises mahus. Kaitseministri sĂ”nul moo­ dustab kodumaine kaitsetööstus lahutamatu osa riigikaitsest tugevdades kaitsevĂ”imet ning ­ panustades majandusse. Luik rĂ”hutas, et Eesti kait­ setööstuse eelised on kĂŒber­ kaitse, autonoomsete sĂŒstee­ mide, robootika ja seiretehno­ loogiate alal. „Just teadus- ja a rendustegevus aitab luua ­ kaitsesektoris uuenduslikke la­ ­ hendusi ning sĂ€ilitada Eesti

Osa kommunismiohvrite memoriaalist MaarjamÀel. Foto: EE

Tartu kaarsillal on nĂ€itus Eesti pĂ”hiseaduse 100. aastapĂ€eva mĂ€rkimiseks Tartu linnavalitsus avas koostöös Tartu Kunstikooli Ă”pilastega kaarsillale pĂ”hisea­ duse 100. aastapĂ€evaks val­ minud nĂ€ituse ,,PĂ”hi­ seadu­ sega PĂ”hisea­ dusest“. NĂ€ituse keskmes on joonistused ja tekstid, mis said inspiratsiooni rahvuseepose ,,Kalevipoeg“ vĂ€rssidest ning pĂ”hiseaduse peatĂŒkkidest. ,,15 pĂ”hiseaduse peatĂŒkki seotud 15 Kalevipoja vĂ€rsiga. PĂ”hiseadus on Eesti riigi ­alusdokument, ,,Kalevipoeg“ on Ees­ti rahva alusdokument. Need on omavahel seotud,“ selgitasid noored kunstnikud. SillanĂ€itus ,,PĂ”hiseadusega PĂ”hiseadusest“ on vaatamiseks terve juunikuu. NĂ€itust saab vaadata ka Tartu linna kodule­ helt. NĂ€ituse linnapoolne kuraator on linnavalitsuse nĂ”unik Indrek Mustimets. TĂ€navu tĂ€itub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese pĂ”hisea­ duse vastuvĂ”tmisest. Asutav Kogu vĂ”ttis pĂ”hiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jĂ”ustus sama aasta 21. detsembril. PĂ”hi­ seaduse ĂŒle aegade ulatuv mĂ”ju vÀÀrib meelespidamist, mistĂ”ttu tĂ€histab justiits­ ministeerium 2020. aastat pĂ”hi­ seaduse aastana, et tutvustada ĂŒhiskonnale tavapĂ€rasest pĂ”hja­ likumalt ja mitmekĂŒlgsemalt inimeste pĂ”hiĂ”igusi. Erilist tĂ€helepanu pööratakse inimeste Ă”iguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseĂ€ranis noorte teavitamisele pĂ”hisea­ duse rollist.

kaitsetööstuse rahvusvaheline konkurentsivĂ”ime,“ ĂŒtles Luik. VĂ€hem oluline ei ole ka eksport ning ainult kodumaisele nĂ”ud­ lusele tugineda ei tasu. Minister kinnitas ministeeriu­ mi valmisolekut toetada kaitse­ tööstust rahvusvaheliste kontak­ tide loomisel Euroopa suurte ettevĂ”tete ja lĂ”ppkasutajatega ning kaitsevĂ€e valmidust pakku­ da sĂ”jalist ekspertiisi toodete testimisel. (KMPT/EE)


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.