2
EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 â Friday, June 5, 2020
Nr. 22
Vandaalid rikkusid kommunismiohvrite memoriaali
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 âą Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca VĂ€ljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar TampÔld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspÀevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: âąâ Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. âąâ Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: âąâ 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ălemeremaadesse: âąâ 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Ăksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ĂŒhel veerul:âleinakuulutused $13.00, Ă€rikuulutused $15.00, ĂŒrituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi vĂ”etakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapĂ€eva hommikul. Toimetusel on Ă”igus kaastöid lĂŒhendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ĂŒhtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide Ă”igsuse eest vastutab autor.
Mahtrast Minneapoliseni Vabaduse ja puutumatuse, Ă”iguse soov on igivana tahe. Kuidas seda nĂ”utakse, on aga aastasadu olnud erinev, tihti valitseb vĂ€givald, teiste inimeste omandit ei respekeerita. Olgu nad kui kurjad. VĂ”i ilmsĂŒĂŒtud. Vastasseis vĂ”ib olla ka rahulik, isegi kui inimelusid on kaotatud Sellel nĂ€dalal mĂ€letame Mahtra sĂ”ja â pisut ĂŒlepakutud, Ă”igem oleks ĂŒlestĂ”us â algust. Vana kalendri jĂ€rgi 2. juunil aastal 1858, oli nii mitmel eesti talumehel olnud kĂŒllalt. JĂŒripĂ€eval oli jĂ”ustunud 1856. aasta talurahvaseadus, mida paljud olid kergendusi lootes oodanud. Talumees, isegi rendilepinguga, oli mĂ”nes kohas nagu maa, mida ta haris, teistele mĂŒĂŒdav. Toona Ă”igust nĂ”udvad olid vaid teivastega relvastatud. MĂ”isnikel olid pĂŒssidega soldatid abiks, Ă”iguse nĂ”udmise kĂ€igus langes otseselt seitse meest, kolm hiljem haavadesse. Kaks talupoega lĂ€ksid vaba surma, karistust kartes. Soldatitest suri vaid ĂŒks. Mahtra mĂ”isahooned pĂ”letati aga maha. Eduard Vilde ajalooline romaan Mahtra sĂ”jast ja nende tagamaadest on tĂ€naseni oluline lugemine, kirjanik oskas edasi anda talurahva sĂŒgavat, pĂ”hjendatut rahulolematust. Samal ajal oli Ameerikas kÀÀrimas orjapidamise tĂ”ttu kogu riik, mis viis kolm aastat hiljem verise kodusĂ”jani. Orjapidamine lĂ”ppes, aga nende jĂ€reltulijate ĂŒhiskondlik seisus mitte, rassism elas edasi. Möödunud sajandi keskpaigas oli olukord eriti terav, vĂ€givallaga, mĂ€s samisega otsustati mineviku arveid klaarida. Viimased nĂ€dalapĂ€evad on kinnitanud olemasolevaid klassi- ja rassi vahesid. KĂ”ikjal on reageeritud Minnesota osariigis politsei poolt lĂ€bi viidud mĂ”rvale. Maha on pĂ”letatud eraettevĂ”tteid, autosid, politseile kallale tungitud, 40-s suurlinnas korraldatud proteste, mis pole kĂ”ik ol nud rahulikud. Osalevad peamiselt noored, paljud neist valged. Isegi tausta teades ei mĂ”ista, miks ĂŒhele kurjale peab vastama seadusvasta selt. Valimisteaastal on praegune USA president lubanud sĂ”javĂ€ge raken dada, kui demonstratsioonid nii jĂ€tkuvad. Mis pole Ă”ige â aga valikut ehk pole. Skandeeritakse Ă”igust nĂ”udes â kuid mĂ”rvas sĂŒĂŒdistatud politseinik on ju aresti all. Vaatamata sellele, kired on kuumad. Sotsiaalmeedia on olnud suureks leekide Ă”hutajaks, kurja juureks. Paljude pahede, vÀÀrinfo levitamises sĂŒĂŒdi. Vandaalitsemine, poodidest kauba varastamine on mitmeti siutsude ja sarnaste tulemus. See pole ĂŒllatuseks, rahulolematus on ajalooliselt olnud osa ameeriklaste koos tisest brittide karmist haardest pÀÀsemisest, iseseisvussĂ”jast saadik. Orjust USAs enam ei ole, kĂŒll aga vaesust. Mis on valus hÔÔrdekoht. Meedia rolli, eriti teleuudiste oma, ei saa alahinnata nĂ€rvide ĂŒleskrutti misel. JĂ”hkra mĂ”rva tĂ€pseid tagamaid ei tea keegi. Rahulik lahendus olgu eesmĂ€rgiks. Pingeid lisada pandeemia oludes pole kellegi huvides. Ei riigi, selle presidendi, ei seal elava protesteerija. TĂNU NAELAPEA
Möödunud nĂ€dalal rikuti Tallinnas MaarjamĂ€el asuvat memoriaali. KommunisÂmi ohvrite memoriaali linnapool sele kĂŒljele on kraabitud viisnurki. Juhtumiga seoses tegi Eesti MĂ€lu Instituut aval duse politseile, kes alustas memoriaali rikkujate vĂ€ljasel gitamiseks kriminaalmenet lust, sĂŒĂŒdlasi Ă€hvardab kuni ĂŒheaastane vangistus. Juhtumi uurimiseks on alus tatud kriminaalmenetlust ka ris tusseadustiku paragrahvi alusel, mis kĂ€sitleb surnu mĂ€lestuse teotamist. ,,Tegemist on kĂ”igile komÂ
munistliku NĂ”ukogude Liidu poolt represseeritud Eesti ini mestele pĂŒhendatud mĂ€lestus paigaga. See on ĂŒhtlasi sĂŒm boolne hauatĂ€his, kuna suur osa ohvritest puhkab nimetutes haudades teadmata paigus.  Memoriaal hoiab pĂ”lvkondade vahelist sidet ning sĂ€ilitab meie ajalookogemust, seepĂ€rast on selline sodimine eriti jĂ€lk,â ĂŒtles Eesti MĂ€lu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev. Eelmine sarnane juhtum fik seeriti 2018. a novembris. (PM/EE)
PĂ”hja-Balti ja VisegrĂĄd grupi vĂ€lisministrid: idapartnerlusriigid vajavad Euroopa Liidu tuge KolmapĂ€eval toimus video kohtumine PĂ”hja-Balti koos tööformaadi (Nordic-Baltic 8, NB8) ja VisegrĂĄdi grupi (VisegrĂĄd 4, V4) vĂ€lisminist rite vahel. Kaheksandat korÂda toimunud kohtumist peetakse igal aastal, seda korraldasid ĂŒhiselt TĆĄehhi kui praegune V4 grupi eesistuja ning Eesti kui NB8 koostöö kĂ€esoleva aasta koordinaator. Ministritel olid arutluse all COVID-19 kriis ja selle geo poliitilised mĂ”jud ning aktuaal sed teemad Euroopa Liidus ning rahvusvahelises koostöös. NĂ”us tuti, et kriis on veel kord tĂ”esta nud koostöö ja infovahetuse olulisust, eriti kriisist vĂ€ljumise tegevuste kavandamisel. Euroo pa Liidu teemadest rĂ”hutati va jadust leida lahendus pikaajalise finantsraamistiku, sealhulgas ÂtaaskĂ€ivitamisinstrumendi lĂ€bi rÀÀ kimistes, pidades silmas ka kliimaneutraalsuse saavutamise
eesmĂ€rke. Minister Urmas Reinsalu tĂ”i vĂ€lja Eestile olu lised suured taristuprojektid nagu Rail Baltic, sĂŒnkroniseeri mine, ning ĂŒhtekuuluvuspoliiti ka, ĂŒhise pĂ”llumajanduspoliitika ning Euroopa liidu digiagenda olulisuse.
Keeleinspektsioonist saab keeleamet
JÀtkuvalt panustatakse kodumaise kaitsetööstuse toetamisse
KesknĂ€dalal kiitis Riigikogu heaks seadusemuudatused, mil lega saab keeleinspekt sioonist keeleamet. Lisaks moodustatakse haridusminis teeriumi alla haridus- ja noor teamet. Keeleametis jĂ€tkatakse kĂ”i kide seni keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist,  Âlisaks viiakse keeleametisse ĂŒle keelepoliitika rakendustegevu sed haridus- ja teadusministee riumist ning sihtasutusest Archi medes. Keeleametist saab keelepolii tika rakendusasutus eesti keele kasutamise kontrolli ja jĂ€rele valve, nĂ”ustamise ning arenduse valdkondades. Muudatuse suurim toetaja oli Isamaa erakond, mille volikogu vĂ”ttis mullu novembris vastu poliitilise avalduse, millega toetati keeleameti loomist. (ERR/EE)
Reinsalu rĂ”hutas, et CO VID-19 pandeemia valguses vajavad idapartnerid Euroopa  Liidult tuge. âToetades idapart nerluse riike koroonaviiruse kriisist ĂŒlesaamiseks, peaksime  keskenduma rohkem digitaal sete lahenduste kasutamisele ning kooskĂ”lastatud tegevustele, et saavutada parimaid tulemu si.â Kohtumisel kiitsid Eesti ja Tsehhi vĂ€lisministrid NB8 ja V4 koostööformaatide koordi naatoritena heaks ĂŒhise aval duse, mis on leitav EV vĂ€lis ministeeriumi kodulehe vahen dusel. (VMPT/EE)
Eesti Kaitsetööstuse Liidu ĂŒldkoosolekul sel nĂ€dalal mĂ€r kis kaitseminister JĂŒri Luik, et pandeemia ei ole vĂ€hendanud julgeolekuriske ja ohte LÀÀnemere piirkonnas ning Kaitseministeeriumi prio riteediks on jĂ€tkata kait setööstusettevĂ”tete teadus- ja arendustegevuse toetamist vĂ€hemalt senises mahus. Kaitseministri sĂ”nul moo dustab kodumaine kaitsetööstus lahutamatu osa riigikaitsest tugevdades kaitsevĂ”imet ning  panustades majandusse. Luik rĂ”hutas, et Eesti kait setööstuse eelised on kĂŒber kaitse, autonoomsete sĂŒstee mide, robootika ja seiretehno loogiate alal. âJust teadus- ja a rendustegevus aitab luua  kaitsesektoris uuenduslikke la  hendusi ning sĂ€ilitada Eesti
Osa kommunismiohvrite memoriaalist MaarjamÀel. Foto: EE
Tartu kaarsillal on nĂ€itus Eesti pĂ”hiseaduse 100. aastapĂ€eva mĂ€rkimiseks Tartu linnavalitsus avas koostöös Tartu Kunstikooli Ă”pilastega kaarsillale pĂ”hisea duse 100. aastapĂ€evaks val minud nĂ€ituse ,,PĂ”hi seadu sega PĂ”hisea dusestâ. NĂ€ituse keskmes on joonistused ja tekstid, mis said inspiratsiooni rahvuseepose ,,Kalevipoegâ vĂ€rssidest ning pĂ”hiseaduse peatĂŒkkidest. ,,15 pĂ”hiseaduse peatĂŒkki seotud 15 Kalevipoja vĂ€rsiga. PĂ”hiseadus on Eesti riigi Âalusdokument, ,,Kalevipoegâ on EesÂti rahva alusdokument. Need on omavahel seotud,â selgitasid noored kunstnikud. SillanĂ€itus ,,PĂ”hiseadusega PĂ”hiseadusestâ on vaatamiseks terve juunikuu. NĂ€itust saab vaadata ka Tartu linna kodule helt. NĂ€ituse linnapoolne kuraator on linnavalitsuse nĂ”unik Indrek Mustimets. TĂ€navu tĂ€itub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese pĂ”hisea duse vastuvĂ”tmisest. Asutav Kogu vĂ”ttis pĂ”hiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jĂ”ustus sama aasta 21. detsembril. PĂ”hi seaduse ĂŒle aegade ulatuv mĂ”ju vÀÀrib meelespidamist, mistĂ”ttu tĂ€histab justiits ministeerium 2020. aastat pĂ”hi seaduse aastana, et tutvustada ĂŒhiskonnale tavapĂ€rasest pĂ”hja likumalt ja mitmekĂŒlgsemalt inimeste pĂ”hiĂ”igusi. Erilist tĂ€helepanu pööratakse inimeste Ă”iguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseĂ€ranis noorte teavitamisele pĂ”hisea duse rollist.
kaitsetööstuse rahvusvaheline konkurentsivĂ”ime,â ĂŒtles Luik. VĂ€hem oluline ei ole ka eksport ning ainult kodumaisele nĂ”ud lusele tugineda ei tasu. Minister kinnitas ministeeriu mi valmisolekut toetada kaitse tööstust rahvusvaheliste kontak tide loomisel Euroopa suurte ettevĂ”tete ja lĂ”ppkasutajatega ning kaitsevĂ€e valmidust pakku da sĂ”jalist ekspertiisi toodete testimisel. (KMPT/EE)