Eesti Elu / Estonian Life No. 19 | May 14, 2021

Page 12

12

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

Heateod sĂŒnnivad sĂŒdames – tĂ€name toetajaid, kes on meist tuhandete kilomeetrite kaugusel Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer Tallinna Lastehaigla Toetus­ fond tĂ€histas tĂ€navu jaanuaris oma 28. sĂŒnnipĂ€eva. TĂ€nu headele annetajatele oleme nende aastate jooksul saanud tagada Tallinna Lastehaig­ lasse sattuvatele pisikestele patsientidele parima vĂ”imali­ ku ravi ning lastesĂ”braliku haiglakeskkonna. Tallinna Lastehaigla Toe­tus­ fondil on olnud soojad ja sĂŒdamlikud suhted nii Kanadas kui ka teistes riikides elavate eestlastega organisatsiooni tegutsemise algusaegadest peale. TĂ€naseni on Toetusfondi ­sĂ”p­ra­deks jÀÀnud Eesti Abista­ mis­ komitee Kanadas (EAK), Eesti Abistamiskomitee USA-s, EERO (Estonian Ecumenical Relief Organization), Montreali Eesti PensionĂ€ride Klubi, jpt. Need organisatsioonid on aastate jooksul annetanud Toetus­ fondile kokku enam kui miljon eurot ning mitmed neist on pĂ€lvinud korduvalt Tallinna Lastehaigla Toetusfondi Kuld­ sponsori ning Aastate Toetaja tiitli. Oma helduse ja abivalmidusega on nad kindlasti suureks eeskujuks paljudele teistele organisatsioonidele ja ettevĂ”tetele. SĂŒdamest teeb rÔÔmu, et eraannetajatest heategijate hulk, kes soovivad Tallinna Laste­ haiglas ravil olevaid lapsi aidata, on aasta-aastalt kasvanud. Juba 1998. aastal oli suurimaks annetuseks anonĂŒĂŒmne pĂ€randus Kanada eestlaselt. Viimase kĂŒmne aasta jooksul on Toe­ tusfond saanud Kanadast kaheksa pĂ€randust, nende seas ka Inna ja Aadu Randpalult, kes 2013. a tegid ligi 584 000 euro suuruse pĂ€randuse, mis oli tol hetkel ning vĂ”imalik, et kuni praeguseni, Eesti kĂ”igi aegade suurim eraannetus. Armsad Kanada eestlased, oleme teile vĂ€ga tĂ€nulikud, et leiate jĂ€tkuvalt vĂ”imalusi Tallinna Lastehaigla toetami­ seks ning teete igal aastal annetusi, mille abil Toetusfond saab heategevusprojekte ellu viia. Tallinna Lastehaigla on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa, seetĂ”ttu on heade toetajate abi pidevalt oodatud. Meditsiin areneb tĂ€napĂ€eval

Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer.

PĂ€ts, Laidoner
 (Algus lk. 5)

t­ohutu kiirusega, meditsiinitehnika on aga teadagi vĂ€ga kallis. Sellest tulenevalt vajab haigla vĂ”imalusi, et soetada uusi kaasaegseid seadmeid ja kalleid ravimeid, ikka selleks, et aidata lastel kiiremini terveks saada. Koroona-aasta toetusprojektid Siinkohal vĂ€ike ĂŒlevaade Toetusfondi viimase aasta suu­ rematest projektidest, mis toimusid hoolimata ĂŒlemaailmsest pandeemiast. 2019. aasta juulist kuni ja 2020. aasta lĂ”puni said Tallinna Lastehaigla Toetus­ fondilt lĂ€bi aegade suurima toetuse haruldast geneetilist haigust pĂ”devad lapsed – Ă”de ja vend, kelle kallihinnalist ravi toetas fond selle aja jooksul ligi 600 000 euroga. Ravi osutus juba alates esimesest doosist vĂ€ga efektiivseks, laste raviarst nimetas seda lausa meditsiini­ liseks imeks. Lapsed, keda ohustas fosforipuuduse ning ­ luude deformatsiooni tĂ”ttu invaliidistumine, saavad nĂŒĂŒd ­ juba ilma valudeta kĂ”ndida ja joosta. Meil on ĂŒlimalt hea meel, et lĂ€birÀÀkimiste tulemusel ravimitootjaga otsustas Eesti Haigekassa lisada alates 2021. a laste ravimi Crysvita oma hinnakirja ning kompenseerib ­ edaspidi laste ravikulud. Toetusfondi 2020. a pĂ”hiprojektiks oli annetuste kogumine Eesti esimese laste uneuurin­ gute keskuse loomiseks Tallinna Lastehaiglasse, et aidata unehĂ€i­ retega lapsi. Praegu on kĂ€imas unekeskuse projekteerimistööd ning keskus peaks valmima 2021. a lĂ”puks. Novembris andsime haiglale ĂŒle uue lastereanimobiili koos kogu vajaliku meditsiiniaparatuuriga, mille kogumaksumus oli 200 000 ­eurot. Arstide sĂ”nul on uus rea­ nimobiil nagu mobiilne intensiivraviosakond – eluohtlikku seisundisse sattunud lapse pÀÀstmisel ei tohi kaotada sekunditki ning raviga saab alustada juba teel haiglasse ­ sĂ”ites. Augustis sai haigla tĂ€nu Toetusfondi annetajatele kaks kĂ€erobotit, mida kasutatakse ennekĂ”ike neuroloogiliste hai­ gustega patsientide taastusravis. KĂ€erobotite maksumus oli 120 000 eurot. Toetusfondi ĂŒheks pikaaeg­ seks projektiks koostöös lastehaigla arstide ja fĂŒsioterapeutidega on olnud sĂŒsteemne tegelemine ĂŒlekaaluliste lastega. Kahjuks on laste ĂŒlekaalulisus Eestis ĂŒha kasvav probleem, mis vajab tĂ”sist sekkumist – teadlaste hinnangul on juba umbes kolmandik Eesti lastest ĂŒlekaalulised. Üheksandat aastat korraldab Toetusfond ĂŒlekaalulistele lastele suvist terviselaagrit ning iganĂ€dalasi treeninguid, mille eesmĂ€rk on suunata lapsi aktiivsele liikumisele ja juhendada tervislikku toitumist. Kui koroonapandeemia tĂ”ttu riik lukku pandi, jĂ€tkasid lastehaigla fĂŒsioterapeudid projektis osalevate laste juhendamist kaug­ vastuvĂ”ttude teel, kasutades

Nr. 19

Tallinna Lastehaigla Toetusfond soetas 2020. a suvel lastehaiglale innovaatilise kĂ€eroboti, mis on mĂ”eldud kasutamiseks lastele, kellel on ĂŒhe kehapoole halvatus vĂ”i kes ei saa neuroloogiliste hĂ€irete tĂ”ttu oma kĂ€si tavapĂ€rasel viisil liigutada. KĂ€eroboti maksumus oli 120 000 eurot.

KĂ”ik Tallinna Lastehaigla reanimobiilid on soetatud heade annetajate abiga. Kaasaegne reanimobiil on sisuliselt mobiilne intensiivraviosakond, kus on tagatud kogu kolmanda ehk kĂ”rgeima astme intensiivravimaht kĂ”ige kriitilisemas seisundis olevate patsientide transportimiseks. Lastereanimobiili maksumus koos kogu vajaliku meditsiiniaparatuuri ja seadmetega oli 200 000 eurot ning see anti haiglale ĂŒle 2020. a novembris.

telefoni- vĂ”i videokĂ”net ja ­veebivestlust. Uus eesmĂ€rk – kaasaegne, ruumikas ja lapsesĂ”bralik traumapunkt Tallinna Lastehaigla Toetus­ fondi jĂ€rgmiseks suureks ette­ vĂ”tmiseks on lastehaigla trauma­punkti lapsesĂ”bralikuks muutmine. Kahjuks juhtub las­ tega pidevalt Ă”nnetusi – Tallinna Lastehaigla traumapunkti pöördub erinevate muredega iga­ pĂ€evaselt 50-60 last, aastas keskmiselt ligikaudu 20 000 ­ last. KĂ”ige sagedamini diagnoositakse kĂ€eluumurde ning peapiirkonna haavu. Suvisel ajal on sagedasemad Ă”nnetused jalgratta- ja rulasĂ”idul ning ­ batuudil hĂŒpates; talvisel ajal ­ kelguĂ”nnetused. Laps, kes on sattunud Ă”nne­ tusse, tunneb ennast vĂ€ga halvasti, tal on valud ning teadmatus ja hirm haiglas ees ootavate protseduuride pĂ€rast. Kindlasti aitab olukorda leevendada meeldiv, hubane ja lastepĂ€rane haiglakeskkond, mis juhib mu­ remĂ”tted eemale. Traumapunkti olemasolevad ruumid on ajale jalgu jÀÀnud ning vajavad laiendamist ja kaasajastamist, see­ tĂ”ttu vĂ”etakse 2021. a suvel ette suurem ĂŒmberehitus. Uue traumapunkti ehituse ­finantseerib Tallinna Laste­ haigla omavahenditest. Tallinna Lastehaigla Toetusfond panus­ tab traumapunkti ruumide sisekujunduse lapsesĂ”bralikuks muutmise maksumuse. Trauma­ punkti uute avaramate ruumide kujundamisel lĂ€htume lastepĂ€ra-

susest, et Ă”nnetuse tĂ”ttu haig­ lasse sattuv laps tunneks ennast mugavalt ja turvaliselt. Kabi­ nettide ja ooteala kujunduses kasutame palju looduse elemente – metsa- ja loomamotiive ning rahulikke looduslikke vĂ€rve. Hubasesse ooteruumi tuleb suur akvaarium ning meekĂ€rgi meenutavate tumbadega istumisnurgad. PĂŒĂŒame omalt poolt teha kĂ”ik, et laps tunneks traumapunkti sattudes ennast vĂ”imalikult hĂ€sti. Kui Teil on soov ja vĂ”imalus Tallinna Lastehaigla Toetus­ fondile annetus teha, et aidata luua haiglapatsientidele veelgi paremaid ravitingimusi, siis selleks on erinevaid vĂ”imalusi – ĂŒhekordne- vĂ”i pĂŒsiannetus; toetamine ettevĂ”ttega vĂ”i testamendi vormistamine. Erinevate annetusvĂ”imalustega saab lĂ€hemalt tutvuda Toetusfondi kodulehel: https://www.toetusfond. ee/anneta. Juhime tĂ€helepanu, et Kanadas kirjutatud rahalisi tĆĄekke paraku enam Eestis lu­ nastada ei saa, palume neid mitte saata. ‱  Rahvusvahelised pangaÂ­ĂŒle­ kannete rekvisiidid on toodud meie kodulehel https://www. toetusfond.ee/donate/international-bank-details ‱ Lisaks on rahvusvahelisteks makseteks kodulehel olemas ka PayPal makse vĂ”imalus https:// www.toetusfond.ee/anneta/ tee-annetus-kodulehel ‱  Kanadast on vĂ”imalik Tallinna Lastehaiglat toetada ka EERO kaudu: kĂ”ik annetused, mis on suuremad kui $25, saavad EERO kĂ€est Kanada

isegi kui kaasalööjaid olnuks tervelt sadakond, teinuks see ­ikkagi vaid ĂŒhe protsendi ĂŒhest protsendist eestlaste koguarvust. Ehk siis iga rahvuse kehas alati olemasoleva statistilise suuruse, mis on valmis milleks tahes. Kuid Puide eesmĂ€rk ei olnud mitte tĂ€psustada seniseid aru­ saamu, vaid luua mulje kollektiivsest sĂŒĂŒst. Samasugust sĂ”numit, et eestlased on natsid, levitasid samal ajal interrindelased nii Eestis kui ka Venemaal. Töö kandis vilja. Minu kauge, sĂ”ja ajal vĂ€ikelapsena Eestist lahkunud sugulane, kes elas tollal Inglismaal, rÀÀkis vahejuhtumist Londoni poes vĂ”i ametiasutuses, kus ta juhtus mainima, et on eestlanna. Vestluspartner nĂ€hvas vastu­ seks: ,,See pole kĂŒll asi, mille ĂŒle uhke olla.“ Nn vihkamisvastane vĂ”itlus oli tootnud uut vihkamist. Mul pole loomulikult mingit alust vĂ€ita, et Puide oleks tegutsenud kellegi ĂŒlesandel vĂ”i Ă”hutusel. SeetĂ”ttu ma midagi sellist ei vĂ€idagi. Kuid tĂ”siasjaks jÀÀb, et need kirjutised avaldati, et need sobisid vĂ€ga hĂ€sti kokku Vene impeeriumimeelsete jĂ”udude propagandaga ja et nende pĂ”hisĂ”num oli demagoogiline. Rahva kui terviku hoiaku ĂŒle saab otsustada selle jĂ€rgi, kuidas ta kĂ€itub juutidega siis, kui ta teeb oma seadused ise. SĂ”jaeelse Eesti Vabariigi kĂ€itumine juutide suhtes paistis silma vastutulelikkusega; kole­ dused tulid koos vÔÔra vĂ”imuga, mis andis voli neile, keda eestlaste enda riigikorraldus ohjes oli hoidnud. Juuditeema ja sĂŒĂŒdistused natsismis ei ole praegu eriti aktuaalsed, kuid pole kunagi pĂ€evakorrast tĂ€iesti kadunud ­ (rutiinselt kuuleb Venemaa alusetuid sĂŒĂŒdistusi ,,natsismi ĂŒlistamise“ eest) ja neid vĂ”ib igal hetkel ĂŒles soojendada. Nii vĂ”i teisiti, uue sajandi nullindatel vĂ”eti rĂŒnnaku alla hoopis PĂ€ts ja Laidoner. (JĂ€rgneb)

Viikingiaasta algas eriliselt KolmapĂ€eval avati Saaremaa viikingiaasta. Eesti vanimale seilavale purjekale Hoppet heisati sĂŒmboolselt viikingiaasta lipp ja seda tegid kanged saare naised, kes pidid rahvariietes laeva masti ronima. Teada­ olevalt ei ole Saaremaal midagi sellist varem tehtud. (ERR/EE) tulumaksukviitungi. Annetusi saab teha e-transferiga, pangaĂŒlekandega vĂ”i tĆĄekiga, nimetades, et see on Tallinna Lastehaiglale. EEROl on uus veebileht www.eerocanada.com, kus on link Tallinna Lastehaigla Toetus­ fondile. EERO eposti-aadress on eeroesimees@ gmail.com. Loodame vĂ€ga, et meie suurepĂ€rane koostöö heade sĂ”pradega Kanadas jĂ€tkub ja oleme iga annetuse eest sĂŒda­ mest tĂ€nulikud!


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.
Eesti Elu / Estonian Life No. 19 | May 14, 2021 by Eesti Elu / Estonian Life - Issuu