Eesti Elu / Estonian Life No. 15 | Apr 17, 2020

This newspaper was mailed on Friday, April 17, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 15, 2020 Reedel, 17. aprillil — Friday, April 17

Vormsi eestirootslastest 19. sajandil Sel teemal kõneles kolma­päe­ val, 8. aprillil VEMU loengu­ tesarjas Uppsala ülikooli ajalooprofessor Trond Ove Tøllefsen. Loeng oli inglis­ keelne ja viidi olude sunnil läbi skype’i vahendusel.

Interneti kasutajail on seda võimalik kuulata Eesti Elu veebilehekülje kaudu. Teistele alljärgnevalt lühike kokku­ võte.

Rootsi soost elanikke leidus Eestis peamiselt lääneranniku saartel Ruhnu, Vormsi, Nais­ saar, Pakri saared, Osmussaar ja Noarootsi. Nende sinna asumise täpne aeg ei ole teada, kuid neid oli seal juba 13. sajandil. Algul nautisid nad teatud määral vabataluniku eelisseisundit.

1800. aastatel oli nende pea­ miseks kõnekeeleks eestirootsi dialekt, enamik valdas ka eesti keelt. Nad nimetasid endid aibodeks, mis rootsi keeles ­ tähendab saarlast. Põldu harisid peamiselt naised, mehed tege­ lesid kala- ja hülgepüügiga.

Vormsi saar kuulus saksa aadlike Stackelbergide perele.

Parun von Stackelberg oli ülbe ja karmikäeline valitseja, kes kohtles oma alamaid julmalt.

Aastal 1861 saatis saarerahvas oma saadikud paadiga üle mere.

Neil õnnestus pääseda Rootsi kuninga jutule ja kurta oma häda. Kuningas pöördus nende kaitseks kirjaga Vene tsaari poole, kes aga nägi Rootsi ­kuninga sõnumis teatud ohtu ja saatis saarele hulga sõdureid.

Saarerahvast hakati värbama tsaari sõjaväkke, mis tollal tea­ tavasti tähendas 25-aastast tee­ nistust. Paljud noored mehed põgenesid värbamishirmus paa­ diga meritsi Rootsi.

Rannarootslased elasid oma põliste rahvakommete kohaselt,

olid säilitanud vanad pulma- ja muud traditsioonid ja harras­ tasid paganlikke rituaale nagu ohvriloomade tapmine. 1873. aastal saadeti Rootsist Vormsi saarele kaks misjonäri, hiljem üks Noarootsi. Need tõid saa­ rele kirjaoskuse ja usulise ärka­ mise, mis ei laabunud kaugeltki libedasti. Raskusi oli juba ainuüksi keelega. Eesti keele mõjudega dialekt erines Stock­ holmi keelest märgatavalt. Ka olid paljud tõrksad oma sisse­ juurdunud paganlikest eluvii­ si­ dest ja kommetest loobuma.

Siiski edenes pikkamisi kirjaos­ kus, tugevnes moraal ja tööeeti­ ka. Koos kirjaoskusega arenes ka tsivilisatsioon, suitsutarede asemele hakkasid kerkima korstnaga elamud. Ohverdamise traditsioon kadus, usuisade kas­ vataval mõjul vähenesid var­ gused, põlastati ilmalikke laule, rahvatantse ja –pille, kaotati mõned pulmakombed nagu näi­ teks pulma lõppedes pruudi juustest täide otsimine.

Vastukaaluks misjonäride te­ gevusele hakkas Vene kuberner tsaarivalitsuse esindajana saare­ rahvast survestama ortodoksliku usu suunas. Aastal 1886 ehitati Vormsi esimene ortodoksi kirik.

Umbes 10-20% elanikest liituski sellega. Põhjusi usu muutmiseks oli kahtlemata mitu, kuid pea­ põhjus näis peituvat usukuuluta­ ja isikus. Vormsi luteri pastor oli joodik ja mitmel teiselgi vii­ sil ebasümpaatne, rahvas pöör­ dus teise vaimuliku poole. Veel kujukam näide pärineb Ruh­ nust, kus paarkümmend aastat varem usuline konversioon täie­ likult luhtus. Põhjuseks oli sin­ na saadetud preester, kes röövis merehätta sattunud laevu ja süüdistas selles saarerahvast.

(Järgneb lk. 4)

8. aprillil esines VEMU loengutesarjas Uppsala ülikooli ajalooprofessor Trond Ove Tøllefsen. Loeng oli ingliskeelne ja viidi olude sunnil läbi skype’i vahendusel.

Foto: Rasmus Rattas

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kanada olukorrast: parimad ja halvimad stsenaa­riumid; miljon kaotatud töökohta; haiguspuhangud hooldekodudes Nagu eelmise nädala üle­ vaates kirjutatud, on Kanada provintsid tulnud hiljuti välja oma mudelitega COVID-19 suhtes. Nädal tagasi neljapäeva (9. 04.) hommikul (registreeri­ tud haigusjuhtude arv oli sel­ leks päevaks Kanadas 19.790 ja surmasid 462) esitas Health Canada üleriigilised prognoosid, mille hulgas oli detailne parim ja halvim stsenaarium viiruse leviku ja mõju osas. Toodi välja kolm erinevat stsenaariumi: tu­ gevate kontrollmeetmetega nagu kõrge sotsiaalne distantseeru­ mine ja testimine, teiseks nõr­ ge­ mate meetmetega ja kolmas ilma meetmeteta. Kui kontroll­ meetmeid üldse poleks – see ei ole Kanada olukord! – võiks surmade arv olla halvima stse­ naariumi korral kuni 300.000.

Praeguste tugevate kontroll­ meetmetega oleks pandeemia jooksul surmade arv Health Canada hinnangute kohaselt vahemikus 11.000-22.000. Kui ­ aga kontrollmeetmed oleks nõrgad, võiks arv tõusta üle ­ 100.000.

Lühiajaline föderaalne pro­ jektsioon näitas, et järgneva (ehk siis selle lehe ilmumise nädala) jooksul võib COVID-19 tõttu surra 500-700 kanadalast, ja registreeritud haigusjuhtu­ meid võib olla 22.580-31.850.

Pikemaajalise projektsiooni kohaselt oleks tugevate kon­ trollmeetmete puhul nakatunuid 1-10% elanikkonnast ja seda kutsutakse ,,roheliseks tsoo­ niks“.

Kanada kõrgeima tervise­ ametniku dr. Theresa Tami sõnul on ta lootusrikas, et Kana­ da saab jääda ,,rohelisse tsooni“, hoides haigestumised ja surmad suhteliselt madalal.

Ta märkis, et andmed ja mudelid aitavad kanadalastel näha, kuidas kollektiivsed pin­ gutused võivad määrata Kanada trajektoori COVID-19 pandee­ mias. Kanada paistab olevat õi­ gel teel terviseametnike poolt paika pandud kontrollmeetmete suhtes ning ühised pingutused aitavad ehk hullemat ära hoida.

Dr. Tam rääkis eelmisel nädalal, et isegi kui riik on edu­ kas epideemia kontrolli alla saamisel, siis meetmed nagu füüsiline distants, piirangud rahvusvahelises ja sisemaises reisimises jäävad mingiks ajaks paika. Ta märkis, et on vara öel­ da, kui lähedal oleme haiges­

Alli-linna olulised hooned Fairmont Royal York / Union Station olid ka esmaspäevaõhtul rüütatud sini-violetsetesse tuledesse tunnustamaks ja toetamaks meditsiinisektoris töötajaid, kes on eesliinil võitlu­ ses COVID-19ga.

Foto: Kristina Põldre

Aprillikuu algusest on Toronto hotellid kaunistatud siniste valgussüdametega, tunnustamaks tervishoiutöötajaid ja külvates lootusesädemeid üldises pandeemiaolukorras.

Foto: Kristina Põldre

tumise kõrgpunktile riiklikust perspektiivist, lisades, et amet­ nikud ei tea kõrgpunkti ole­ masolust enne, kui hakkavad nägema langevaid numbreid. Ja isegi siis ei saa kontrollmeet­ meid eemaldada.

Seega on parima stsenaariu­ mi korral, tugevaimate kontroll­ meetmete puhul kõrgpunkt võimalikult lähikuude jooksul, aga arvatakse tulevat järgnevaid väiksemaid haiguse laineid hil­ jem. Seega on ääretult oluline igal provintsil ja territooriumil epideemia ja kontrollmeetmete täpne jälgimine.

Varsti pärast arvude avali­ kustamist ütles Kanada pea­ minister Justin Trudeau oma

i­gapäevases briifingus, et tõe­ näoliselt läheb kuid, enne kui käigusolevaid meetmeid saab hakata eemaldama. ,,Normaal­ sus, nagu see oli varem, ei tule tagasi enne, kui me saame vakt­ siini ja sinna on veel pikk tee,“ hoiatas ta.

• Päev varem, eelmise nädala kolmapäeval rõhutas Ontario provintsi peaminister Doug Ford, kui oluline on laiaula­ tuslik testimine viiruse leviku tõkestamisel, mida pole seni tehtud – provintsi testimise ­ näitaja on olnud teiste hulgas ­ madalaim. Ta kinnitas, et (Järgneb lk. 4)

2

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

Nr. 15

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Me tõuseme ükskord ikka Meeldivaks positiivseks näitajaks pandeemia küüsis olles, on inter­netitehnoloogia suunamine nii tuju tõstmiseks kui ka jaatavalt, afirmatiivselt kinnitamaks, et halastamatult jõudu koguv koroonaviirus ei hävita inimkonda, olgu katsumused, kaotused kui suured.

Seda ühiskondlikku, sotsiaalmeedia võimaluste tarvitamist meie kõikide huvides sai juba enne ülestõusmispühi, lihavõtteid märgata.

Koduses isolatsioonis olevad perekonnad kogunesid rõdudele, kokku­ lepitud õhtusel kellaajal ühiselt naabritega lauldes riigihümni, turvalises kauguses. Selline eeskuju viis kaugemalgi. Virtuaalsed kontserdid Zoom äpi või muu sellise kaudu elukutselistelt muusikutelt toimusid tihemini ja tihemini. Nimekate elukutseliste osavõtt tähendas, et lühikatkendid jõudsid tihti õhtustesse teleuudistesse. Täispikkuses laulmisi, positiivsete sõnadega helindite kaudu usku tulevikku jagades, oli aga paraku saadaval ainult neile üliteadlikele, kes internetis ujuvad nagu kala vees.

Siis oli ka listidele saatmine, milliseid linke sai muidugi sõprade, sugu­laste, tuttavatega jagatud. Annaks ühe näite. Kanadas tunneme The Rankin Family, Cape Bretoni kultuuri laulus edastava ansamblina. Üheks nende menulauludeks on „Rise Again“ ehk tõuseme jälle.

Mitmes kohas internetist on lisatud We ehk meie. Nova Scotiast pärit Leon Dubinsky on laulu autor. Esmalt sai seda kuulda 1984. a. Dubinsky muusikalis „The Rise and Follies of Cape Breton“, kujunedes pea et hümniks, mis kinnitab Cape Bretonlaste pingetaluvust, vastupidamist ja lootust, olles toona tõsises majanduskriisis. Rankini perekonna 1993. a. salvestus tõstis selle Põhja-Ameerika enimkuuldud laulude hulka.

Seda kinnitab möödunud nädalal internetti lauldud version Voices Rock Medicine poolt. Nimi valiti ad hoc internetikoorile, koostatud naisarstidest, kes töötavad ju kõige ohtlikumal rindel, kõikide meie tervishoiu alal. Küsigem, kus me oleks hetkel, kui poleks neid olemas – neist edasi halastajaõdedeni ja haiglakoristajateni, kes tagavad ju steriilsust. Virtuaalselt oli füüsilise distantsi pidamise vajaduse tõttu ainus lahendus. 8. aprillil salvestatud laul on YouTube’is, katkend lõpetas 11.

IV. CTV öise uudistesaate.

Rise Again on samuti jõudnud kirikukooride repertuaari oma posiitivsuse tõttu. Ka sünagoogides lauldakse seda (Dubinsky on juut) holokausti meenutades.

Aasta-ajal, kui suured maailma religioonid pühitsesid (üles­ tõusmispühi – kristlased, juudid paasapühi ja islamiusulised alustavad ramadani), on laulul oluline sõnum. Ülestõusmine, taassündimisse usk on kristluse nurgakivi. Kirikud olid tühjad, aga kogudused jälgisid arvutil striimimise kaudu talitusi. On öeldud, et usk on midagi, mida me uurime, spirituaalsus aga, mida me kogeme, eriti tänutundes. Seda laulu kuulates teame, et tõuseme niikuinii.

TÕNU NAELAPEA

Möödunud nädalal andis Gao sõjaväebaasis toimunud rivis­ tusel Prantsuse Võõrleegioni pataljoni Dragon ülema asetäitja Eesti kontingendi kaitseväelastele üle Prant­ susmaa missioonimedalid (Médaille d´Outre Mer) ning tänas neid nende panuse eest.

Operatsioonil Barkhane tee­ niv Eesti kontingent tegutseb Malis Prantsuse Võõrleegioni kõrbesõja pataljoni taktikalises grupis Dragon. Eesti üksuste ro­ tatsioonid Malis kestavad neli

kuud ja Estpla-34 saabub koju 2020. aasta aprillikuus, kui Ma­ lis alustab teenistust Estpla-36.

Prantsusmaa operatsiooni Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja selle ­ ees­ märk on piirkonnas stabiil­ suse loomine ning Euroopat puudutavate probleemide, näi­ teks terrorismivastane võitlus ja ebaseadusliku immigratsiooni ohjamine. (KVPST/EE)

Eestis avatakse uued koroonaviiruse testimiskohad

Riigikogu võttis vastu lisaeelarve

Erasektori meditsiiniette­ võtete eestvedamisel toimiv avalik koroonaviiruse testi­ mine laieneb uutesse maa­ konnakeskustesse.

Paides, Rakveres, Haapsalus, Jõgeval ja Valgas avatakse mo­ biilsed testimiskohad lähemate päevade jooksul. Senises ülerii­ gilises võrgustikus on kuu aja jooksul perearsti saatekirja või eesliini organisatsioonide vaja­ duste alusel tasuta koroona­ viiruse proovi saanud anda juba u 24 000 inimest.

Inimestelt, kellel puudub võimalus proovivõtukohta sõit­ miseks, võetakse proov kodus.

Selleks töötab üle Eesti 9 ko­ dustestimise brigaadi. Kõige suurem külastatavus on selle aja jooksul olnud Tallinna ja Tartu proovivõtukohtades, kus on ninaneelu proove võetud ligi 7500-lt inimeselt. (D/EE)

Riigikogu võttis sel nädalal vastu selle aasta riigieelarve lisaeelarve seaduse. Oposit­ sioonierakondade kinnitusel sisaldab see endas valitsus­ parteide eelistusi, millel ei ole kriisiga midagi seost.

Riigi­ kogus kiideti heaks ka lisaee­ larvega seotud maksu­ meetmed. Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles, et kuigi nad pole kõigega nõus, on kriisi leevendamine oluline ja seetõttu nad ei hääleta seaduseelnõu vastu. Opositsioonis tekitasid pahameelt eelkõige kriisimeet­ metega koos teise pensionisam­ ba maksete peatamine, aktsiisi­ lange­ tused ja põllumajandusele läbi Maaelu Edendamise Siht­ asutuse suunatud 200 miljonit eurot.

Eestis oli neljapäevase seisu­ ga 1434 nakatatut, kelle hulgas 36 surnut. (D/EE)

Tallinn sulgeb Kaitsepolitsei hoiatab linnapoe Sel nädalal toimunud istungil e-residentsuse otsustas Tallinna linnavalitsus programmi sulgeda selle nädala lõpus Linnapoe (LIPO) ja anda riskide eest Värskes Kaitsepolitsei aasta­ raa­matus hoiatab kaitse­polit­ sei ka e-residentsuse program­ mi varitsevatest riski­ dest.

E-residentide hulgas on mär­ ki­misväärne huvi ano­nüüm­ sust pakkuva virtuaal­ väärin­ gute valdkonna vastu. E-resi­ dentsuses nähakse Schen­ geni viisa saamise võimalust, mistõttu selleks kasutatakse mitmesuguseid skeeme.

Kaitsepolitsei on tuvastanud e-residentsuse taotlejate hulgast isikuid, kes on seotud äärmus­ luse ja terrorismiga. Enamiku nende riikide ja Eesti vahel õigupoolest puudub justiits-, korrakaitse- ja julgeolekualane toimiv koostöö. Nimetatud as­ jaoludega arvestamata jätmine tooks kuritegevus- ja julgeole­ kuohtude kõrval mainekahju e-residentsuse programmile, Eesti majandusruumile ja riigile üldisemalt.

Kaitsepolitsei aastaraamatut saab täismahus lugeda Kaitse­ politsei kodulehe vahendusel.

(ERR/EE)

kaupluse kasutuses olnud ruu­ mid koos müümata jää­ nud toidutagavaraga Toidu­ pangale. Lisaks tänavu juba eraldatud tegevustoetusele otsustas linnavalitsus eraldada Toidupangale täiendavalt 15 000 eurot.

Möödunud aastal toetas linn Toidupanka 73 600 euroga ja tänavu on rahalise toetuse suurus kokku 98 600 eurot.

Eelmisel aastal läks LIPO Tallinnale maksma 120 000 eu­ rot. Kaupluse sulgemine annab linnale sel aastal kokku­ hoidu ligi 90 000 eurot.

LIPO algne idee oli pakkuda puudust kannatavatele inimes­ tele võimalust osta põhilisi toi­ duaineid odavaima hinnaga turul, kuid tegelikult oli sama hinnaga tooteid võimalik osta erinevate kauplusekettide soo­ duspakkumistelt. (D/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Foto: mil.ee

Eesti kaitseväelased said Prantsuse missioonimedalid

Vabariigi President nõustus kaitseliitlaste jätkamisega piirikontrollis Eelmisel nädalal andis presi­ dent Kersti Kaljulaid sise­ ministrile nõusoleku jätkata kuni 150 kaitseliitlaste kasuta­ mist Politsei- ja Piiri­ val­ vea­ meti toetamiseks piirikontrolli taastamisel.

Esialgu olid kaitseliitlased piirikontrolli taastamisse koos sunni kasutamise õigusega kaa­ satud alates 17. märtsist korra­ kaitseseaduse alusel kuni 30 päevaks.

Siseminister soovis jätkata kaitseliitlaste kaasamist edaspi­ di hädaolukorra seaduse alusel kuni vajaduse äralangemiseni või eriolukorra lõpuni.

President Kaljulaid märkis, et kuigi viimastel nädalatel on liiklus piiril ja piiripunktides märkimisväärselt vähenenud, on piirikontrolli jätkamine ilmselt vajalik kuni haiguspuhangu lõpuni. „Olukorras, kus ka polit­ sei töökoormus on kasva­ nud mitmete teiste liikumis­ piirangute kehtestamise ja 2+2 meetme jõustamisega, on kait­ seliitlaste kaasamine piirkont­ rolli taastamisse endiselt vajalik ja põhjendatud,“ ütles riigi­pea.

Vastavalt hädaolukorra sea­ dusele võib Kaitseväge ja Kait­ seliitu kaasata eriolukorra piir­ konnas liikluse korraldamiseks ja turvalisuse tagamiseks Vaba­ riigi Valitsuse korraldusel ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.

(VPK/EE)

Pärnu linn soovib laiendada keskranna ala Pärnu linnavalitsus arutas hil­ juti Pärnu keskranna laien­ damist.

Linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku võtta vastu Pärnu keskranna laiendamise detail­ planeering ja jätta detailplanee­ ringu keskkonnamõju stratee­ giline hindamine algatamata.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb soovist laienda­ da keskranna ala Pärnu jõeni, pikendada rannapiirkonna kasu­ tushooaega ja suurendada ran­ napiirkonna kasutusvõimalusi.

(PPM/EE)

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

3

Eestis kasvab terrorismi riskirühma riikidest pärit inimeste arv Hiljuti avaldatud Kaitse­ politsei aastaraamatus juhi­ takse mh tähelepanu sellele, et Eestis on oluliselt suurenenud rahvusvahelise terrorismi sei­ sukohalt riskirühma kuuluva­ test riikidest pärit elanike arv.

Lisaks on kaitsepolitsei tuvas­ tanud e-residentsuse taotlejate hulgast isikuid, kes on seotud äärmusluse ja terrorismiga.

Viimsi vabaõhumuuseum on suletud ja seal elavad lambad vaatavad mööduvaid inimesi nukra pilguga.

Foto: Lea Kreinin

Koroonaviirus Eestis – mis saab edasi?

Eestis on olukord endine.

Koroonaviiruse hirm hõljub ikka õhus, inimesed istuvad kodus ja liikumisvabadus on piiratud. Apteekidesse on lõ­ ­ puks müügile ilmunud mas­ kid, vist Hiinas tehtud. Oleme juba harjunud sellega, et kul­ tuuri tuleb tarbida ja sõp­ radega suhelda internetis.

Lihavõttepühadel sai paljudes peredes ka mune koksitud sotsiaalmeedia vahendusel. Üha rohkem hakkavad iga­ päevaste hirmu-uudiste (kui pal­ ju surnuid ja nakatunuid, kuidas „koroonakõver“ edasi lookleb jm) kõrval lugejate tähelepanu saama ka tõsisemad arutelud – mis saab edasi, kui suur tuleb kardetav majanduslangus ja mida üldse on meil tulevikult oodata. Pessimistid näevad tu­ medat tulevikku, optimistid aga loodavad kriisi oma huvides ära kasutada ja selle pealt palju raha teenida. Üha rohkem räägitakse „ta­ valistest“ haigetest, kes viiruse tõttu pole saanud vajalikku ars­ tiabi või operatsiooni. Keegi ei tea, kui palju on viiruse lõp­ pedes neid surmi, mis tavaolu­ korras oleksid olemata. Karta on, et tervishoius hakkab olema endisest palju vähem raha, sest suured summad on maskide ning viirusega võitlemiseks muude tarvilike vahendite ost­ mise peale juba ära kulunud.

Oleme keskendunud desinfit­ seerimisele ja kinnikatmisele, selliste väikeste tegevustega esiplaanil jääb aga laiem (tule­ viku)pilt varjatult taustaks.

Päevakorrale on kerkinud ka

küsimus, kas riigil on õigus oma kodanikke kontrollida – ­isegi, kui nad on viirusekandjad.

Hiinas naelutati viirusekolletes kinni majade välisuksed. Seda meie demokraatia teha ei luba.

Aga kas turvalisuse ettekäändel oleks õige inimeste käike näiteks nende mobiiltelefonide positsioneeringu abil kontrolli­ da? Küsimus on selles, kui ­palju me lubaksime riigil meie vabadusi piirata ja mis hetkel oleks juba mindud liiale. Üks tõsine teema on ka see, kuidas on viiruse tõttu peale­ sunnitud elukorraldus meid ja meie harjumusi on muutnud.

Paljudel on kodus külmkapi vahetus läheduses viibimisest ­ kehakaal tõusnud. Kes ei oska või ei viitsi omal käel trenni teha, on tervislikud eluviisid nurka visanud. Kasvanud on ko­ dudes joodava alkoholi hulk.

Ainuke hea asi selle juures on, et maksuraha jääb rohkem Eestisse, sest Lätis odava mär­ jukese järel käinud kodanikud ei pääse enam üle lõunapiiri varusid täiendama.

Paljud lapsevanemad looda­ vad, et koolid varsti jälle tööle hakkavad. Koduõppel olevad lapsed, eriti väiksemad, vajavad ju pidevat tuge. Mitme lapsega peredes on koduõpe vanematele kõvasti tööd juurde andnud.

Koolilapsed võivad aga rõõmus­ tada – koroonaviiruse tõttu jäävad sel aastal põhikooli lõpus eksamid ära, keskkoolis on ainult kaks lõpueksamit. Ära jäävad aga ka koolide lõpu­ ekskursioonid ja suvelaagrid.

USA teatas WHO rahastamise ajutisest peatamisest

ku ulatuse varjamises ning väi­ tis, et organisatsioon peab ka vastutama. Varem on Trump pidanud WHOd Hiina poole ­ kallutatuks.

Ajakirjanikud juhtisid Trum­ pi väljaütlemise järel tähelepanu sellele, et president kiitis jaa­ nuari lõpus ise Hiina tegevust viiruse kontrollimisel ja tänas president Xi Jinpingi Hiina jõupingutuste ja läbipaistvuse eest.

USA on WHO suurim ra­ hastaja ja toetas organisatsiooni eelmisel aastal 400 miljoni dol­ lariga, mis moodustab WHO aastasest eelarvest veidi alla 15 protsendi. (PM/EE)

Sel nädalal teatas USA presi­ dent Donald Trump, et Ühendriigid peatavad ajutiselt Maailma Terviseorgani­sat­ siooni (WHO) rahastamise, kuni asjatundjad annavad hinnangu ühenduse tegevu­ sele.

Trumpi arvates vähendas WHO muu hulgas koroonavii­ ruse levimise ohu tähtsust, kui see Hiinas alguse sai ja tegi ka muid vigu. Ta süüdistas WHOd halvas juhtimises ja viiruse levi­

LEA KREININ

Islamistliku ideoloogia alusel üles ehitatud ühiskonnakorral­ dus läheb kaitsepolitseiameti hinnangul vastuollu lääneliku universaalsetel inimõigustel ja vabadustel ning ilmalikel sea­ dustel põhineva ühiskonnakor­ raldusega.

Kaitsepolitsei teatel mõjutab Eesti moslemikogukonna suure­ nemist otseselt uussisserända­ jate arv – tõuseb riskirühma riikidest pärit isikute taotletud ­ Eesti elamislubade, viisade, aga ka e-residentide hulk. ,,Viimase kolme aastaga on vaadeldavatest riikidest pärit Eestis elavate inimeste arv suu­ renenud üle kahe korra, täpse­ malt 112 protsenti. Riskirühma riikide kodanike viisataotlusi Eesti külastamiseks esitati 2019. aastal 20 629. Viimase kolme aastaga on kasv olnud 187 protsenti.“ Samuti suurendab Kaitse­ politsei hinnangul kogukondade märgatav suurenemine konser­ vatiivse ja radikaalse islami or­ ganisatsioonide huvi Eesti vastu.

Suuremate kogukondade teke võib omakorda kaasa tuua ko­ gu­konniti eraldumise ja avatuse vähenemise. ,,Kogukondade enesesse sul­ gumine vähendab lõimumise tõenäosust ning võib suuren­ dada radikaliseerumist. Eesti ­tavade mitteaktsepteerimisele võib järgneda oma maailma­ vaate pealesurumine vägivalla­ ga. Vähendamaks probleeme lõimumise ja tõmbepiirkondade kujunemisega, on oluline rän­ de-, lõimumis-, tööhõive- ja ­hariduspoliitika kujundamisel arvestada võimalike julgeole­ kuohtudega.“ Kaitsepolitseiamet tuvastas eelmisel aastal ligi 50 äärmus­ liku islami ja terrori organisat­ sioonidega seotud isikut, kes saabusid Eestisse või sedakaudu liikusid. ,,Eestit külastavad regulaar­ selt fundamentaalset islamit propageerivate organisatsioo­ nide esindajad, kuid nende tege­ vus Eestis ei ole soovitud mõju saavutanud. Tegu ei ole rahvus­ vaheliselt kriminaalkorras taga­ otsitavate isikutega.“ Kapo aastaraamatu teatel on Eestiga seotud paarkümmend isikut, kes on viibinud või viibivad Süüria-Iraagi konflik­ tipiirkonnas.

Kaitsepolitsei aastaraamatuga täismahus saab tutvuda interne­ tis Kaitsepolitsei veebilehe kau­ du. (ERR/EE)

Rootsis teeb muret eakate surmade arv Rootsis on koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud piirangud paljus leebemad naaberriikide omadest. See­ tõttu on Rootsi valikuid ka mitmeti kritiseeritud. Kõige rohkem teeb muret eakate surmade suur arv võrreldes muude Põhjamaadega.

Kolmapäevase seisuga oli koroonaviiruse tõttu Rootsis surnud 1203 inimest. Nakkus­ juhtumite arv ulatus peaaegu 12 000-ni. Soomes, Taanis ja Nor­ ras, kus on kehtestatud karmi­ mad piirangud pandeemia tõ­ kestamiseks, on need arvud ­madalamad.

Erinevalt oma Skandinaavia naabritest ja Euroopast pole Rootsi kehtestanud karmimaid liikumiskeelde, vaid on ärgita­ nud elanikke võtma isiklikku vastutust ning järgima sotsiaalse distantsi reegleid. Samas on keelatud enam kui 50 inimese kogunemised ja külaskäigud hooldekodudesse.

Rootsi valitsus pole oma poliitikast taganenud rahvusva­ helisest tähelepanust ja siseriik­ likust debatist hoolimata.

Ajalehes Dagens Nyheter avaldatud pöördumises kriti­ seerisid teisipäeval 22 arsti

Rootsi tervishoiuametit selle väidetavalt puuduliku lähene­ mise pärast. Nad süüdistasid valitsust korraliku strateegia puudumises ning väitsid, et ko­ roonaviiruse suremus on Root­ sis palju kõrgem kui selle Skandinaavia naaberriikides.

Ametnike sõnul on aga prae­ gune poliitika pikas plaanis jät­ kusuutlik, erinevalt lühiajalistest meetmetest, mille piiratud efek­ tiivsus ei õigusta nende mõju ühiskonnale.

Eelmisel nädalal teatasid ­riigi tervishoiuametnikud, et 40 protsenti surmajuhtumitest on seotud vanade- ja hooldekodu­ dega. Valitsuse sõnul saavad selle põhjuseks olla vaid mõned tegurid: kas inimesed ei järgi külastamiskeeldu või nende asutuste personal on käinud hai­ gena tööl.

Rootsi terviseeksperdid kin­ nitavad, et kuigi lühiajaliselt tõuseb haigestunute ning ka sur­ nute määr teistest riikidest kõrgemale, on Rootsi strateegia tõhus ning hoiab muu hulgas kindlamalt ära viiruse teise laine, mis rangete piirangute leevendamisel ähvardab kõiki riike, kes need kehtestanud on.

Jumalaema kiriku kell heliseb pärast aastast pausi

koroonaviirusega võitlevad, kir­ jutab Reuters.

Kiriku kellahelinaga sama­ aegselt plaksutavad Pariisi ela­ ni­kud oma akendelt ja rõdudelt, avaldades nii austust kõikidele meditsiinitöötajatele. ,,Jumalaema kiriku taasta­ mine on vastupidavuse sümbol – meie inimesed suudavad ras­ ketest olukordadest üle saada ja neist taastuda,“ ütles Prant­ susmaa president Emmanuel Macron.

Aasta tagasi vapustas maail­ ma tulekahju Pariisis asuvas Jumalaema kirikus. Nüüd, aasta hiljem saab taas kiriku­ kelli kuulda.

Kella löömisega sümbolisee­ ri­takse vastupidavust. Vastu­pi­ davad on nii kirik kui ka medit­ siinitöötajad, kes igapäevaselt

(PM/ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

Kanada olukorrast…

tejänes deklareeriti hädavajalike töötajate hulka ja ta külastas lastega peresid, oli suurim erinevus varasemast selles, et ­ pered ei saanud kokku. Pi­ du­ likud söömaajad toimusid vaid kitsastes pereringides ehk vaid nende seltsis, kes elavad iga­ päevaselt koos. Video vahendu­ sel oli aga võimalik teistegagi kokku saada ning ka kirikutee­ nistusi sai jälgida ekraani va­ hendusel.

• Käesolev nädal tõi taas tera­ valt päevakorda, kes on prae­ guse pandeemia olukorras kõige haavatavam grupp: terviseamet­ nike kinnitusel on ligi pooled COVID-19 surmadest seotud puhangutega hooldekodudes.

Föderaalvalitsus on andnud väl­ ja reeglistiku, mida tuleb järgi­ da, et neis paikades viiruse levi­ kut tõkestada. Kolmapäeval teatas Ontario provintsivalitsus vastavast laiaulatuslikust plaa­ nist, mis haarab enda alla rangema testimise ning skrii­ ningmeetmed, samuti et tervis­ hoiu- ja hoolduspersonal tohib töötada vaid ühes hooldekodus.

• Olukord provintsides on üsna erinev. Näiteks kui kuuleme suurenevast registeeritud hai­ gusjuhtumite arvust Ontarios ja Quebecis jm., siis Prince Edward Islandil teatati esmas­ päeval, et viie päeva jooksul pole olnud uusi juhuseid.

Saareprovintsis oli selleks päe­ vaks juhuseid kokku 25, kellest 23 paranenud.

Raskes olukorras aitavad ka provintsid üksteist igati: Alberta saadab vajalikke isikliku kaitse vahendeid Ontariosse, Quebeci ja B.C.-sse.

• Kolmapäev, 15. aprill tõi mõneti rõõmsama uudise: dr.

Tam teatas, et märke epideemia leviku näitajate aeglustumisest.

Ta märkis, et haigusjuhuste arv riigis kahekordistub nüüd um­ bes iga kümne päevaga, võrrel­ des iga kolme päevaga märtsi lõpus. Samas hoiatas ta, et on liiga vara leevendada füüsilise distantseerumise meetmeid – muidu võib tulla raske sügis.

Peaminister Justin Trudeau ütles kolmapäeval, et laiaulatus­ lik testimine ja kontaktide jälgi­ mine on võtmeks Kanada ma­ janduse taasavamiseks – aga see on siiski nädalate kaugusel.

• COVID-19 surmajuhtude arv ületas Kanadas kolmapäeval 1000 piiri. Registreeritud hai­ gusjuhuseid oli lehe trükkimi­ neku (neljapäeva) päeva hom­ mikuks 28.899, Quebecis 14.860, Ontarios 8967, Albertas 1996, Briti Columbias 1561, mujal vähem; provintsidest ja territooriumidest ei olnud regis­ treeritud haigusjuhuseid ainu­ kesena Nunavutis.

(Kanada ajakirjanduse põhjal –

Ämbri (Humberi jõe) orus, Don Millsis ja Peetri kiriku lähistel.

Kus mina üles kasvasin. Huvi­ tavalt, elame nüüd Don Millsis, Kuulus Hemingway lause, et mõne eestlase elamine on ikka pole maailmas sadamat, kus teada. Ajahammas on teinud ei kohta eestlast, kehtis mit­ oma töö, kuid igas kvadrandis, meti minu lapsepõlve Toronto mis linnakut defineerib, tean kohta, kui juttu elamis-­ vähemalt ühte eestlaste kodu. ümbruskondadest. Järgnevad Originaalsetest on vist järel vaid mä­­­lestused on haudunud mitu Pallandi ja Daniel kagukvadran­ aastat pärast seda, kui dis.

Metsaülikoolis Tiit ja Maris Peetri kiriku ümbruses oli Pruuli eesti keele ja kõne gru­ võimalik pea kõike saada. Mui­ pis sai arutatud kakskeelsust. dugi jumalateenistustest alates Muu hulgas seda, kuidas see pühapäeval kuni laupäevaste omal ajal mõjutas pagula­ s­ skaut-, gaidkoondusteni. Argi­ ühiskonda. Paljud soovisid päeviti sai Mt. Pleasantil mit­ elada oma keelt rääkijate mes ettevõttes eesti keeles lähedal. suhelda. Poko poes, ühel ajal ka Nii kujunesid välja naabrus­ Esto poes, mis paraku Pokoga konnad, kus maakeeles sai pea ei suutnud kaua konkureerida, igal tänaval suhelda. Kuigi tuleb vaid pool blokki vahet, eesti lisada, et eestlasi oli pillutud ka ­ leiba ja kõike kodumaist toitu üksikute leibkondade kaudu läbi osta. Pirso autoparanduskoda linna. Sealt see Hemingway hoolitses terasruuna mehaanilise võrdlus. Tiit utsitas mind kir­ korrashoiu eest. Mehaanikuna ei jutama nendest suurematest ge­ olnud tal konkurenti. Tänagi todest, sõna on siin positiivselt peab Mertoni tänaval auto­ tarvitatud, mitte nii, nagu see kereparanduskoda Paul Oja. juutide ja mustade kohta hal­ Mujal olevat olnud eesti vustavalt on ajalooliselt pandud juuksur, kuhu mina aga kunagi käiku. Lõpuks nii kaugele on ei sattunud, ema pügas mu lakka. jõutud.

Klaveriõpetajad preili Jaldre ja Minu lapsepõlves oli kolm Voiko. Ja eesti kirjanduse suurt sellist eestlaste „pesa“. ­levitaja Hannes Oja näol.

Keskendun neile, keda mäle­ tan, kes elasid kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel Peetri kirikust. Neid oli veelgi, ärgu solvugu, kui oma nime siin ei näe. Kuna nii paljugi on aasta­ tega ununenud.

Elasime Formani tänaval.

Meie lühikesel blokil, esimene Eglintoni tänavast lõunapoole, oli koguni neli maja eestlaste käes. Kõressaared, Naelapead ja Liikased läänepoolsel küljel, otse meist üle tee Gutman.

Liikaste juures elas oma Toronto ajal muide kahjuks ka varalahkunud Rootsist pärit kaunis lauljatar Reet Hendrik­ son. Ruusauk oli Petmanil. Oja Clevelandil. Nimistu läheb pi­ kaks, aga neil läänest itta jooks­ vatel tänavatel – Soudan, Hillsdale, Manor jne – elasid Iltalid, Hubelid, Gustavsonid, Demidovid, Hiisid, Kippar, mitu, mitu veelgi, kõiki ei mäleta. Nelly Hubel elab veel ikka Soudanil, Astra ja kooli­ vend Paul Hiis Hillsdale’il. Veel elasid ümbruses fotograaf Kabal ja Tigane, tänavaid ei mäleta.

Kuid Belsize’i tänav oli lapsele magnetiks. Helme vallas asub Taagepera loss, mida ümbritseb suur ja uhke, väga kaunis park. Formani ja Bel­

(Algus lk. 1)

provintsil on võimsust testida iga päev 13.000 inimest, mille poole tulebki liikuda.

• Statistika tõi nädalapäevad tagasi välja, et märtsikuus oli üle Kanada kaotatud miljon töökohta (Ontarios 400.000 ja ­ Quebecis 264.000). Doug Ford kinnitas, et provints ei jäta mi­ dagi tegemata, kaitsmaks oma inimesi ja saamaks sellest olu­ korrast üle. ,,Me oleme siin Ontario inimeste jaoks!“ lubas ta, teatades Ontario majanduse taastamise komitee loomisest.

Fordi sõnul on rasked päevad küll ees, aga Ontario majandus saab taasavatud.

• Quebeci peaminister Fran­ cois Legault’ eelmise neljapäeva (9. 04.) sõnum puudutas see­ nioride kaitsmist praeguses olu­ korras. Ta tõi välja, et 99% COVID-19 tõttu surnud quebec­ lastest on vanuses üle 60 ning kolmandik surnutest elas see­ nioride residentsides, mis on saanud viiruse tõttu raske löögi.

• Laupäeval, 11. aprillil võttis Kanada parlament vastu $73 miljardi suuruse seadusandluse – wage subsidy bill –, mis on mõeldud aitamaks firmasid, et nad ei laseks praeguses olukor­ ras lahti oma töötajaid. Eelmisel nädalal tuli üle pika aja par­ lamenti Kanada peaminister Justin Trudeau, kes on töötanud alates 12. märtsist isolatsioonis olles kodust, tehes oma iga­ päevaseid pöördumisi ja vas­ tates ajakirjanike küsimustele Rideau Cottage’i maja ees.

• Tänavused ülestõusmispühad olidki kõikide jaoks väga erine­ vad tavapärastest. Kuigi liha­võt­

Pilk minevikku

Taageperade park

CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Vormsi…

(Algus lk. 1)

Ruhnlased keeldusid ortodoksi usku vasu võtmast ja vabanesid kuritegelikust vaimulikust.

Pärast parun von Stackel­ bergi surma hakkas Vormsi elanike elu paranema tänu tsaa­ rivalitsusele, kes võimaldas ta­ lude päriseks ostmist. 1905. aastal saatsid Vormsi elanikud seetõttu isegi keisrile tänukirja.

Kõneleja sai VEMUlt tänuks kauge viirusevaba käepigistuse.

Rõõmustaval kombel leidus ka neid, kes ühel või teisel viisil leidsid võimaluse esitada küsi­ musi, millele kõneleja jõu­ du­ mööda vastas. Reporteri poolt aplaus nii kõnelejale kui korral­ dajaile.

EERIK PURJE

Nr. 15

Põldma ja Lillakas pered teevad üheskoos omapoolse mälestustoetuse IEC heaks. Selma Põldma, keas lahkus meie hulgast 97-aastasena, on pildil keskel.

Teise ja kolmanda põlvkonna Eesti perede esindajad vaatavad tulevikku tehes kummarduse vanavanemate Meinhard ja Selma Põldma poole Põldma ja Lillakas pered võtsid otsuse ühehäälselt vastu. ,,Jõudsime selle otsuseni läbi ühise arutluse,“ ütles perekonna esindaja Paul Lillakas Torontost. „Kuulume teise ja kolmanda põlvkonna eestlaste hulka ning pühendume täielikult oma kultuuri hoidmisele. Meie ülesanne on seda hoida ja edasi viia.“ ,,Austame oma vanavanemaid, kes avaldasid meile positiivset mõju ja kes tegid väga palju eesti kogukonna heaks.“ Perekonnad Lillakas ja Põldma – Meinhard ja Selma Põldma lapsed ja lapselapsed – on igaüks andnud omapoolse ühise panuse Viru Vanemad kategoorias uue International Estonian Centre toetuseks (IEC). ,,Me elame Kanada kuues erinevas linnas ja igaüks meist, kaasa arvatud abikaasad, olid selle otsusega nõus,“ selgitas Paul. ,,Meile tundub, et tulles perena kokku ja andes endast parima, saame aidata kaasa uue keskuse ­rajamisele ja kogukonna tuleviku üles ehitamisele.“ ,,Meie pere mitte-eestlastest liik­ med on ikka ja jälle üllatunud, kui ­tugev meie kogukond on,“ sõnas Paul. „Nad on selle projekti osas sama pühendunud ja põnevil kui eestlased.

Me oleme kõik selle projekti taga.“ Meinhard ja Selma olid Toronto eesti kogukonna ülesehitamisega tihe­ dalt seotud, täpselt nii nagu paljud sama põlvkonna töökad ja energilised liikmed, kes tulid Eestist Kanadasse. ,,Vanaema ja vanaisa sisendasid meisse austust eestluse vastu ja uhkust eestlaseks olemisest,“ selgitas Paul. ,,Nad olid lihtsalt erakordsed – laulsid koorides, olid seotud kirikueluga, gaidide, skautide ja suvelaagrite tööga – läbi kõigi nende organisat­ sioonide moodustuski eestlaste kogukond.“ ,,Miski ei teinud neid õnnelikumaks

kui see, kui nad nägid oma järeltulevat põlve eesti kogukonnas kaasa löövat,“ mäletab ta. ,,Nad toetasid meid ja olid huvitatud kõigest, mida me teeme.“ Paul on Torontos elav professio­ naalne peakokk ja paljudele tuntud läbi telemaastiku. Ta kinnitab, et IEC loob mitmeid ,,hõrgutavaid võimalusi“ uute kultuurisidemete loomiseks.

Paul ütleb, et Torontos valitseb vilgas mitmekultuuriline toidumaastik, kus on huvitav õppida ja tuttavaks saada erinevate köökidega. Ta leiab, et siin­ ses linnas oleks kindlasti tohutu huvi Eesti toidukultuuri vastu.

Pere on ka veendunud, et uus keskus soodustab praeguste kultuurisündmuste laienemist ja uute tekkimist. Üks keskne paik ürituste ja festivalide korraldamiseks on palju parem, kui et ­pidada neid üle linna erinevates kohtades nagu seda praegu tehakse. ,,Nii põnev on mõelda, et meil saab olema uus ja moodne keskus, kus võib sõprade ja perega kokku tulla,“ seletab Paul. ,,See aitab arendada meie kul­ tuuri, annab meile võimaluse kohtuda ja suhelda uute eestlastega ning suurendab ürituste külastatavust, mille korraldamisel paljud vaeva näevad.“ ,,Ma räägin kogu pere nimel, kui ütlen, et oleme tulevikule mõeldes väga põnevil,“ sõnab Paul. ,,Ma tean, et mu vanavanemad vaatavad meie ­tegevust pilvepiirilt väga rahulolevalt.“ Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

size’i ristmikul aga oli Taage­ perade park. Bulvarina kujunda­ tud ristmik tähendas, et oli täna­ va keskel, nii hää- kui kurakätt haljasala. Piisavalt suured, et laps sai joosta ja palli mängida, mida tehakse tänaseni. Lääne­ poolne oligi Taageperade park.

Nime sai see meie peres, kuna selle vastas elas professor Karl Taagepera, loomaarstitead­ (Järgneb lk. 5)

Meinhard ja Selma Põldma.

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Mida on õppida kriisidest ajaloos Marju Kõivupuu, folklorist, Tallinna Ülikooli pärimus­kultuuri dotsent Eelläinud põlved püüdsid maagiliste toimingutega oma igapäevast elu kontrolli all hoida, samavõrd oldi igaks juhuks umbusklik kõige võõra või uue vastu. Ohtlikes või tundmatutes kriisiolukorda­des on lihtne soovitada, et ärge minge paanikasse, ärge kaotage pead, jääge rahu­ likuks, küll kõik laabub. Iseäranis hirmuta­ vad on se­dasorti sündmused või asja­ olud, mida me pole oma elus varem kogenud, ei tunne ning mille üle meil puudub minimaalnegi kontroll või või­ malus toimuvat kuigivõrdki juhtida.

Igaks juhuks oldi umbuskli­ kud kõige võõra või uue vastu,

Kanada päevikust

mis lähikonda tekkis: kas üleöö aia najale tekkinud sõnnikuhark on ikka aus tööriist või püüab tundmatu kuritõbi või pahataht­ lik naaber ennast tuttava eseme kaudu majapidamisse sokutada ja seal laastamistööd tegema hakata. Viirusi noil ammustel aegadel ju ei tuntud ja sestap oli igaks juhuks mõistlik ka kaht­ lase päritoluga hangu vars pu­ ruks murda – parem karta kui kahetseda!

Viimane ütlus näikse olevat meil nüüdseks ununenud. Põh­ jamaa niiskes kliimas oleme harjunud, et sügistalvisel hooajal on enamusel meist nina tatine ning avalikel üritustel soleerivad köhakoorid ja aevastusan­ samblid võidu lauljate ja inter­ preetidega.

Jääda haigest peast koju, kanda kaitsemaski või tõmmata

enese huvides, vähemalt kahe meetri kauguses olla igas olu­ korras, kui vajadus sunnib uk­ sest välja. Ning see vaid üks näide, ostavad kokku asendama­ tut (hügeenitarbeid, maske) ja Vihje on sellele, kuidas mõni siis müüvad hingehinna (siin inimene siiski ikka teise sure­ õige sõna tarvitus) eest kasumi liku peale ei mõtte. Jean-Paul huvides edasi lihtsurelikele.

Sartre kuulus tsitaat meenub Iga roju oma koju on rahva­ tänapäeval tihti. L’enfer, c’est suust tark õpetus. See, et olge les autres tähendab, et põrgu kodus, on ehk liialt leebelt riigi – see on teised inimesed. tervise eest hoolt kandvate poolt Tuntud misantroop Sartre öeldud. Kas tuleb karmim olla? lausus seda üldistavalt; õn­ ­ Ei tea. Nüüd on tervisejooksjad, neks aga valdav osa inimkon­ sörkijad need häbematud, kes nast käitub mõistlikult, teiste­ lõõtsutades lähenevad selja tag­ ga arvestades. Need sobiva gant, hoiatuseta, tea mida nad nimega tembeldatud covidioo­ oma ähkiva hingeauruga jagatud did aga, kes neid suudakski õhuruumi paiskavad. Jah, võim­ harida? Mõistust ei ole, ise­ lad, meeskonnamängud, isegi kust aga kuhjaga. pargis palli viskamine on keela­ „Jumalik komöödia“, Dante tud. Ka pargipingil istumine, Alighieri sulest on kaua olnud mis natuke ületab mõistuse. oluline lektüür, inimkonda Kui maapealne Põrgu, muia­ hariv. Kolmes osas teos („Põr­ gu“, „Purgatoorium“ ja „Para­ tes, on üle elatud ning inimkond diis“) esindab kirjandusteadlaste on mitu, mitu sellist üle sajan­ katoliiklaste hinnangul valgustatud humanis­ dite kogenud, siis ­ tustulega ar­ mi, mis Antiigilekskoni järgi järgi tuleb puhas­ „püüdleb universaalsuse ja rea­ vestada. See on õ­petus, milles mõistmist lismi poole“. On möödunud enne viimset kohtu­ mub, nagu sõ­ nastki selge, mitu head aastakümmet sellest, toi­ kui päevikupidaja Dante meis­ puhastamine, seekord aga hin­ terteosesse süvenes. Purga­ too­ geline. Misläbi vabanetakse test patukaris­ riumis oli puhastustuli – ing­ ajalistest, ilmalis­ liskeelne Dante tõlge kannabki tustest. Teadagi, need, kel patte alapealkirja „Inferno“, mitte ei ole, saavad otse Paradiisi. peedia järgi Põrgu. Virgiliuse saatel läbib Eesti Entsüklo­ tule need, kes luuletaja põrgu, satub siis pu­ läbivad puhastus­ hastustulle, purgatooriumisse. „pole pälvinud kohest Jumala Mis on paik, kus kannatajad nägemist, kuid pole ka mõis­ peavad viibima enne Paradiisi tetud sellest ilma jääma“. Need jõudmist. Ususõnumina 13-ndast viimased jäävadki põrgu. See on katoliiklaste lähenemine, sajandist peale päris võimas.

Kus on inimkond praegu? protestantism, kuhu luterlased Tänu paljudele rumalatele ene­ kuuluvad, eitab õigustatult hir­ sekesksetele oleme ikka algfaa­ mule ehitatud puhastustuld. sis sellel rännakul. Põrgus. Kus Õigeusu kirik, jällegi EE järgi kannatame nii füüsiliselt, vaim­ „tunnistab eestpalvet ja hinge selt kui ka majanduslikult. Ei surmajärgset puhastumisseisun­ ole Peltsebul või vanakurat, dit“. Ent mitte nii üksikasjaliselt nagu keskaja katoliiklased hir­ nagu katoliku kirik või Dante, mutasid, põrgukatlaid kütmas, kes teadagi kirjutas enne Martin milles patused keevad, vaid Lutherit. hoopis kaasinimesed, ahjuroo­ Usu mõju ajaloos on olnud biga hõõguvat sütt värskete tugev just seletamaks arusaama­ halgu­ dega toitmas. Nemad ei tuid juhtumeid nagu pandee­ mõista, et tuleb kõigi, mitte miat. Mõnele on usk Jumalasse

Puhastustuleni on veel minna

torusall suu ja nina ette, kui tõbi kallal või gripiviirus liikvel – milleks seda, midagi ju ei juhtu ja kui juhtubki, küll arstid ja teised asjapulgad vastutavad!

Meditsiini areng ning heaolu­ ühiskonna turvalisus on muut­ nud meid julgeks ning enese­ keskseks.

Noored ja nooremas keskeas inimesed on unustanud, et veel 90ndatel põdesid lapsed mump­ si, leetreid ja punetisi, millesse tänapäeval tänu 1994. aastal ­kasutusele võetud liitvaktsiinile ja vaktsineeritute üldisele tase­ mele üldjuhul enam ei haiges­ tuta. Nakkushaiguste puhan­ gutega kaasnesid karantiinid nii haiglates, koolides kui töökoh­ tadel.

1982. aastal vallandunud suu- ja sõrataud tähendas, et karjalautades töötavad inimesed ei pääsenud loomade juurest minema rohkem kui kuu aega.

Et nad salamisi öö varjus kor­

rakski koju ei hiiliks, valvasid neid relvastatud miilitsad.

Tänapäeval tundub see pigem õudusfilmi s­tsenaarium kui ar­ gireaalsus.

Kriisolukorras on vaja ratsio­ naalseid ja selgeid otsuseid, kuid need saavad põhineda ainult informatsioonil. Kui in­ formatsiooni napib, külvavad asjatut hirmu kõikvõimalikud prognoosid ja ennustused, mida meie tõejärgsel ajastul sajab uk­ sest ja aknast kui küllusesar­ vest. Nõrgema närvikavaga ini­ mesel lööb see vereõhu üles ja viib une silmist, sunnib asjatuid varusid soetama või mingil muul moel tekitama enda ümber turvalist mulli või halvemal juhul koguni maailmalõpuks valmistuma.

Kahjuks ei suuda ka aja­ kirjanikud alati kõiki fakte kontrol­ lida ning uudistejanus ühiskonda paisatakse liig tihti toorest, kontrollimata infot, mis

hakkab sealtmaalt elama oma folkloorset elu, nagu üks priske mitmepealine lohe kunagi.

Lendulastud sõna enam kinni ei püüa ja ehk on siingi kasu oludele vastavaks kohandatud vanarahva tarkusest: üheksa korda mõtle, ükskord ütle.

Iseäranis kriisiajal ja hädaolu­ korras.

Lõpetuseks üks vana lugu.

Kord ammustel aegadel koh­ tusid maanteel Palverändur ja Katk. ,,Kuhu lähed?“ küsis Katk Palverändurilt. ,,Mekasse,“ vastas Palverändur, ,,aga sina kuhu?“. ,,Ma lähen Bagdadi, pean endaga 500 inimest kaasa võtma,“ vastas Katk. Seejärel läksid mõlemad oma teed.

Aasta pärast kohtusid nad taas. ,,Sa petsid mind,“ ütles Pal­ verändur Katkule, ,,lubasid võt­ ta vaid 500, aga võtsid hoopis 5000!“. ,,Ei,“ vastas Katk, ,,mina võtsin ainult oma 500. Ülejäänud võttis endaga Hirm.“

suureks toeks ja abiks. Ent need ameeriklased, kes eitavad pan­ deemiat, kuna Jumal neid kait­ seb, kuuluvad küll rumalate hulka. Ka need, kes ei kuule mõistust, südametunnistusele koputamist nagu tänased ter­ visejooksjad (missugune iroo­ nia, kuna teiste tervisega pargi­ radadel ei arvestata) ei oska kuulata.

Meenub siin ühe kuulsama USA röövparuni, miljardäri (siis kui miljard oli tõesti tohutu raha) Andrew Carnegie lähene­ mine. Tema oli oma aja Bezos, Gates. Äritegevuse lõpetas 66 aastaselt maailma rikkaima me­ hena. Ja sai siis ehk kuulsamaks filantroobiks ajaloos. Temalt on väljendus – rikkuse pühakiri ehk „Gospel of Wealth“ nõuab, nagu Piibelgi, et rikkurid on moraalselt kohustatud teistele seda raha andma toetusena.

Carnegie annetas sadu mil­ joneid, tuntud on ta just väike­ linnadesse raamatukogude ehi­ tamise majandajana. Neid on Põhja-Ameerikas arvukalt, näi­ teks Midlandi raamatukogu

Ontarios on üheks, mille Car­ negie rahad lubas ehitada.

Taageperade park

korterimaja Corinth Gardensil oli kaks blokki põhja pool, üks itta. Erakordne oli Keewatini tänav. Mt. Pleasantist tupiktäna­ va otsa, itta mines, elasid kuus leibkonda. Jaaguste, Tarkus, Hasselrott, Kivisild, Van der Veen ja Rükkel. Tänav põhja poole Sepa. Minu arust ei olnud ime, et eestlased ehitasid, vist 70-ndatel madala korterimaja Sherwoodi tänavale, hoone, kus vist vaid ainult Alli Vähi viimase eestlasena elab. Sher­ wood on selle suvalise 10 minuti piirkonna põhjapoolne piir. Aga selge on, et eestlasi oli palju.

Ususõnumit ei esita, küll aga seda, et eelnevatelt sadadelt põlvkondadelt on meil, mõnel kahtlemata, ikka palju õppida.

Rõõmustav on näha sõbralikke inimesi pargis tervise huvides, kaugelt teretamast. Mõni ei teadnudki, et naabrimees tunneb muret, kuna pole üleaedset mõnda aega askeldamas või liikumas näinud. Või et siiras ­ naeratus, märkus, et oi kui kena päev, pühib lühikeseks ajaks maised mured eemale. Teek­sime nii edaspidigi on lootuseks.

Kuna siit pandeemiast saame õppetunni, mis loodetavasti kan­dub tulevikku üle. Kõik, eri­ ti majanduslikult, on sootult uue näoga. Kuid tuleme kuidagi toime. Tunneme kaasa vanava­ ­ nematele, kes oma silmaterake­ si, lapselapsi ei saa näha, muidu kui FaceTime’i kaudu. Neile, kelle töökohta ehk enam ei ole olemaski, kes ei suuda üüri maksta. Väikeettevõtjatele, kelle elutöö, mitte ainult elatis, vaa­ kumas on. Paraku riik käitub mõnel päeval nii, et jääb mulje, et parem käsi ei tea, mida vasak teeb või on teinud. See aga on ju inimlik, siuna bürokraate ja ametnikke, kui palju tahad.

Selge, et maksta tuleb kaua ja sammud, mida astutakse, muu­ davad oluliselt elu. Mäletagem – Esimese ilmasõja tõttu raken­ datud isikuline tulumaks pidi olema ajutine. Nüüd, sada aastat hiljem, pole kusagile läinud ning kahjuks, kui mõistus pähe ei löö, maksab pandeemia järg­ seid majanduslikke kahjusid taas keskklass. Ei näe kuidagi, et rikkurid oma miljardid ära ­annaks.

(Algus lk. 4)

lane koos abikaasa Elfriedega.

Arvan, et poeg Arvo elas natuke aega seal ka, aga pole kindel. Ja kahjuks pole enam kellegi käest küsida. Pole vist kusagil eest­ last, kes teise poja Reinu panu­ sest oma rahvale ei ole teadlik.

Kui laps põlve marraskile kukkus, sai joosta Taageperade poole, et nutt saaks kuivatatud.

Teades samas, et saab mahla ja küpsist. Ehk kukkumine oli meelega, mine sa neid lapse ­riukaid tea. Vanahärra – ja seda ta oli, tõeline härra – käis ka meil Formanil tihti külas. Ka siis, kui ta mujale kolis. Ei mäleta täpselt kunas, sest teismelisena ei sobinud ju ­ ­pargis hullata. Lesestununa ko­ lis professor Taagepera üksi kor­ terisse Parkdale’i, kuhu vii­ sin jõulude aegu talle head ja paremat. Karl Taagepera elas peaaegu 100­-aastaseks (1894 – 1993), lõpuni oli ta kõbus ja vaimselt erk.

Eglintoni tänavast, kirikust põhjapoole oli kah arvukalt eestlasi. Roiser Roehamptonil, kohe kiriku juures. Eestlaste

Kuigi mõnigi USA rikkur on suunanud projekte COVID-19 lahendamise suunas, seda põde­ vate abiks, on see siiski piisk merre. Miskipärast ei usu, et Eesti rikkurid Carnegie eeskuju jälgiks. Ega Mark Zuckerbergi taolised, kes mittemillegagi – sotsiaalmeedia pole ju maa­ põuevara, looduse anne, käega katsutav rikkus – Kröösusteks said. Majanduslikult on pilt tume, hetkeseisu põrgut kogeme kõik ja puhastustuld tuleb ooda­ ta, et see teeks nii, nagu kunagi kaugminevikus loodeti. Inim­ kon­na huvides, mitte usu mõis­ tes.

TÕNU NAELAPEA

Ajad olid muidugi teised – algkooliealistel ei olnud vaja helikopterivanemate valvet. Va­ nemad teadsid, et lapsed vaja­ dusel ei ole eestlastest kaugel.

Kuid on teada, et piirkonda on kolinud viimaste aastate jooksul nooremaid eestlasi. Ehk kõlab kilgates taas eesti keel Belsize’i ja Formani nurgal ja haljasala saab uue nime.

TÕNU NAELAPEA

www.eestielu.ca

6

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

Andrus Peegel: ,,Kunstielu võib olla ka elustiil” Esmaspäeval, 13. aprillil lahkus jäädavalt kunstnik Andrus Peegel (snd 10.03.1955), kellel oli tihe side ka Torontoga, kuuludes Eesti Kunstnike Koondisse Torontos ning kelle karikatuurid või portreed ilmusid aeg ajalt juba nii Meie Elu või hiljem ka Eesti Elu veergu­ del. Väga tagasihodliku inimesena ei avanud Andrus Peegel end tihti, kuid oli nõus andma intervjuu Eesti Elule. See ilmus meie lehes ,,Nädala portree“ rubriigis 16. septembril 2016. All­ järg­ nevalt toome selle ära lühendatult.

Oleme Teie ateljees Tartus.

Kas te olete terve oma elu Tartus elanud?

Olen küll, rõõmsalt ja rahuli­ kult. Kunstnikuteed aga alusta­ sin Tallinnas, valmistusin kuns­ tikooli eksamiteks ja elasin va­ nalinnas Uuel tänaval linna­ müüri tornis tädipoeg Taivo Linna ateljees. Tema õpetas mulle joonistamist, maalimist, kompo­ sitsiooni (ta oli juba sel ajal tuntud metallikunstnik).

Põhi­ mõtteliselt saingi tänu te­ male kunstikooli sisse. Taivo õpetas mulle ka seda, et kunsti tege­ mine võib olla enam kui lihtsalt tuimalt mingi tellimuse ­ tegemi­ ne ja kunstiga tegelemi­ sest võib saada elustiil. Ma olen

Autoportree.

talle selle õpetuse eest väga ­tänulik.

Teie elustiil on siis kunstni­ ku elustiil?

Ei saagi öelda, et ma oleksin ainult maalija või graafik – ma tegelen natuke kõigega ja see pakub mulle huvi ja lõbu.

Näiteks kujundan raamatuid, teen fotosid, teen fonte, joonis­ tan karikatuure. Peale selle joonistan ajalehte­ desse ja teen vabagraafikat – tegelen sellega, mis kunstipäraselt paberit määrib, võib-olla see ongi elustiil.

Vahel kujutatakse kunst­ nikku ette loomepiinades piin­ levana, nälgimas kusagil katu­ sekambris.

Andrus Peegel 2016

Need kolm portreed – Roman Toi, Martin Kuuskmann, Eerik Purje, mis olid esitatud 2016.a. septembris Tartu College’i näitusel, valmisid Andrus Peeglil Eesti Elu palvel ja ilmusid lehes vastavate portree­ lugude juures.

Foto: EE

Otse vastupidi, mul ei ole loomepiinu, mul on loomise rõõm, hea tunne midagi tehes.

Neid „Postimehe“ pilte ongi sellepärast mõnus teha, et „Posti­mees“ annab mulle näda­ las korra kindla ruumi, olen eesmärgiks võtnud seda targasti kasutada, leida uusi lahendusi.

Mul ei ole tekkinud õnneks kindlaid raame, mida sunnin ennast järgima, mulle meeldib ­ loomise protsessis olla. Olen isegi kirjutanud ühe Tartu ­ Ülikooli teemalise ja müstilise luuletuse, see on avaldatud kõr­ vuti klassikute luuletustega.

Olen oma elus kirjutanud, arvan et viis luuletust ja üks neist ilmuski ülikoolile pühendatud luksusväljaandes. Mõnikord on nii, et ei ole vaja kirjutada sadat luuletust, kirjuta üks ja hea luuletus. Samamoodi on piltide­ ga, praegu katsun rohkem te­ geleda kvaliteediga.

Tänapäeval räägitakse üha rohkem interdistsiplinaarsu­ sest. Kunstnik võib olla loo­ minguline igas valdkonnas, kirjutab luuletusi, teeb ani­ mat­siooni…

Olen ka animatsiooni teinud.

Alati, kui tuleb mingi uus ar­ vutiprogramm, üritan ma seda kohe katsetada. Ma olen oma käega joonistanud ja proovinud filmikesi teha – tore ju, kui joonistus hakkab liikuma.

Kunst­ nik jääb tihti, endalegi teadvustamata, ka teistes vald­ kondades ikka kunstnikuks ja see on minu meelest väga hea. Üldse tundub, et on saabunud tänuväärne aeg – mitte väga vanasti jäi nii mõnigi asi teh­ ­ niliste võimaluste taha toppama.

Nüüd on võimalusi tohu­ tult, ­ainult pead enne mõtlema, mida sa teha tahad, see tähen­dab ka vastutust oma loomingu eest.

Te õpetate ka tudengeid? Õpetan Tartu kunstikoolis ­illustraatoritele kompositsiooni ja joonistamist ka natuke. Kus­ juures see on väga kasulik amet, nimelt hoiab see mind ennast ka vormis. Ma üritan ­ õpilastele ette joonistada ning piinlik on seda abitult teha, mulle meeldib natuurist joonis­ tada ja õpilastega suhelda.

Mida te vabal ajal teete?

Mul ei ole vaba aega. Minu tööd ja tegemised ongi vaba aeg ja see on kohutavalt mõnus.

Minu töö on ka minu hobi.

Puhkuseks on ka selline võima­ lus – ise midagi lahedat välja mõelda ja saata interneti ava­ rustesse. Näiteks töötan välja fondi ja saadan prantslastele testida, huvitav on tagasisidet ­ oodata ja näha, kuidas see vastu võetakse. Üks lõbus asi on kari­ katuurivõistlused, mul on isegi mõned diplomid, aga alati saa­ detakse kataloog ja kutseid. Või teha logosid, olen neid hulga teinud, ka näiteks Ameerikasse, sealsetele konkurssidele tuleb kokku kunstnike loomingut üle maailma, jällegi huvitav.

Praegu ei kujuta üldse ette, kuidas siin majas (Tartu Kunst­ nike Liidu majas) 50ndatel aas­ tatel töötati, kuidas üldse Vene ajal töötati, muidugi võeti kõ­ vasti viina, aga tehti ka kõvasti

Nr. 15

Foto: Lea Kreinin

head kunsti, hoolimata kultuu­ riametnike survest. Selline va­ ba­ dus nagu praegu kuulus sel ajal ulme valdkonda. Ei olnud isegi värve, neid said vaid Kunst­nike Liidu liikmed kunsti­ fondi poest. Ma olin siis noorte­ koondises. Kui anti luba, siis said poest ­tuubi värve, pintsleid ja mingi­ suguse jupi lõuendit.

Ometi maalid, mis siis maaliti, on nüüdseks klassika. Vene aeg läks minust küllaltki valutult mööda, sest „Postimehe“ toime­ tus oli nagu väike vabaduse saar, kus kogu ümbritsevat ­skisofreeniat ei võetud tõsiselt.

Kuidas on Teie suhted Ka­­ na­daga ja mismoodi need tek­ kisid?

Mul on Kanadaga väga head suhted. Minu isa (Juhan Peegel) ja tema koolivend Ants (Antoni) Truuvert, ka Saaremaa mees, kes sattus sõjakeerises Kana­ dasse, olid kirjavahetuses juba 60ndatel aastatel, saatsid üks­ teisele pilte, kirjutasid elustolust, olid nad ju sõbrad ja koolivennad. 1976. aastal koh­ tu­sin Ants Truuverti pojaga.

Mina olin siis instituudi ette­ valmis­tuskursustel, Andres tuli koos oma sõbraga otse Kana­ dast. See, et kohtumine sel ajal teoks sai, oli üliharuldane ja muidugi oli ka „saba” meid jäl­ gimas, teda sai kõvasti lolli­ tatud; meie aga, nagu noored inimesed ikka, käisime Tallinna peal ja niisama külas.

Vahetasime hiljem kirju, mäletan ka plaate, mis ta mulle saatis. Kõige sügavamal vene ajal oli selline side vägagi olu­ line. Kuskil 1990. aastate algu­ ses jõudis ka hr Truuvert koos abikaasa Maretiga kodumaale, need emotsionaalsed kohtu­ mised jätkusid aastaid. Mõeldes veel möödunule, arvan, et need inimesed, kes nendel rasketel

aegadel siin ülikoolis, ajalehe toimetuses, teatris, Kunstnike Liidus, midagi head korda saat­ sid, pidid olema tugeva mis­ sioonitundega, ilmselt teist või­ malust inimeseks jääda polnud.

Samuti on sõbrad-tuttavad ­Ka­­­­nadast jätnud sügava mulje samal põhjusel, küll teistes ­ tingimustes, aga nende missi­ oonitunne on muljetavaldav.

Te olete Toronto Eesti Kunst­nike Koondise liige?

Jah, kaugliige. Ma olen hea tuttav mitme inimesega Kana­ das, aga ma pole seal mitte ­kunagi ise käinud. Ma pole rei­ sija tüüp. Kuulumine kuhugi on teatud määral tunnustus ja mul on hea meel, et olla EKKT liige, see rikastab. See algaski ­ sellest, et mõned minu pildid jõudsid Eesti Elu veergudele.

Ma ei oskagi seletada, kõik on sujunud kuidagi loomulikult ja huvi on vastastikune. Mul on Kanada eestlastega väga head ja soojad suhted, mis ei ole pingu­ tatud. Koondisesse astumine oli lihtne. Jaak Järve käis mõni aasta tagasi siin. Saime kokku, ta küsis, kas ma ei tahaks astu­ da koondise liikmeks. Ikka taht­ sin ja nii ma astusingi. Hak­ kasin talle pilte saatma ja siis tegime (2015.a) koos ühe näi­ tuse Toronto Eesti Majas. Need pildid said nüüd antud Tartu College’i kunsti­ kogule. Nüüd mul tuleb seal näitus olulistest persooni­ dest Eestis – nendest, kes on aastate jooksul siin ol­ nud sündmuste keskel (näitus „Vaba joonega. Andrus Peegli port­reesid taas­iseseisvast Ees­ tist“ avati 2016.a septembris Tartu College’is). Trükkisin need uuesti ja joonistasin kohati natuke ümber. See oli päris suur töö. Need on viimase kol­ me(Järgneb lk. 14)

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 998

I

S

Volli veste

T

Ristsõna nr. 997 LAHENDUS

1. Torontos tegutsev Eesti advokaat.

5. Kuidas (vene k.).

8. Vaimulik.

12. Agar, tragi, hak­ kaja.

13. Riigi Infosüsteemi Amet.

14. Tragi, hakkaja.

15. Harilik.

17. Magamislavats.

18. Linn Belgias.

19. Lapsevanem.

20. End. Tartu ajaleht.

21. Teat. puhastus­ vahendi bränd.

22. Alevik Pärnumaal.

23. Pärmitaignast pannkook.

26. Kehvveresus.

30. Proovi leida!

31. Piirkond.

32. Teravili.

33. Põhja-Eesti saar.

35. Teat. seltskonnatants.

36. Emaili-teenuse pakkuja.

37. Tantsusamm.

38. Kaamelitaoline loom.

41. Magister (lüh.).

42. Richmond Village

Association.

45. Hakka peale, alusta!

46. Egiptuse üks sümbol.

48. Kaks koos.

49. Terav metallvarras.

50. Jaapani saarte põlisasukas.

51. Kiri Jeesuse ristil.

52. Rootsi lennufirma.

53. Maja silm.

ALLA:

1. ,,Kevade“ autor.

2. Kohe, nii kiiresti kui võimalik (ingl.k.lüh.).

3. Aina, kogu aeg.

4. Ribonukleiinhape (lüh.).

5. Piirkond, mille üle vaidlevad Ukraina ja Venemaa.

6. Ikka, üha.

7. Silmahaigus.

8. Väga laialdast ala haarav taud.

9. Türgi väepealik.

10. Detail rehetoas.

11. Vaba.

16. Kaotusekurbus.

20. Silmipimestav.

Kas fotokaamerad Toronto tühjadel tänavatel töötavad ka hetkeolukorras?

Võttis aastaid, et linnaametni­ kud saavutasid fotoradarite saabumise Toronto tänavatele, kuid paljud autojuhid, kes kihutavad läbi ebatavaliselt

21. Viinapuu vili.

22. Taas-, uuesti.

23. ______-muusika.

24. Lühiajalise töö­ tamise registreerimine.

25. Lapsevanem.

26. Kuulus poksija (1942-2016).

27. Maakaart, plaan (ingl.k.).

28. Internet Information Services.

29. Ese. 31. Peal ja _____.

34. India osariik.

35. Rämps, praht.

37. Õige suurus, kogus.

38. Rühm uurali keeli.

39. Inglisepärane mehenimi.

40. Sama, mis 14. par.

41. Erinevate helide segu.

42. Ühtse õiguskorraga territoorium.

43. Hämu, vina.

44. Mõistan, saan aru, taipan.

46. Point of sale.

47. Planeet.

tühjade tänavate, ei pea prae­ gu muretsema, et neile saabub postiga kallis trahv, kirjutas Toronto Star. Linnaametnike sõnul on automaatne kiiruse jälgimise programm hetkel n-ö pausil, nii nagu mõned teisedki mitte-hädavajalikud linnateenused.

Toronto linnapea John Tory soovis fotoradarite heakskiitu juba 2016.a. Seoses rekordilise arvu jalakäijate surmadega Toronto tänavail kiitis provint­ sivalitsus selle tehnoloogia ka­ sutamise heaks eelmisel aastal.

Detsembris alustati kaamerate paigaldamisega 50 asukohta üle linna, ja alustati ka hoiatuste välja andmist. Enam kui 25.000 autojuhti on saanud hoiatuskir­ ja, mille väljastamine on aga hetkel peatatud.

Kuigi praegusel ajal on palu­

Õrritaja

Paremale: 1. Hulk, 5. SAS, 8. Vant,

12. Asia, 13. Ere, 14. Aina, 15. M. Salumäe, 17. Avar, 18. Eirata, 19.

Marabu, 21. Aif, 22. Eger, 23. Car, 56.

KOV, 28. Amore, 31. Area, 33. RES, 35. Ajar, 36. Tiiru, 38. Att, 40. Aaa, 41.

Narr, 43. AEA, 45. Kasari, 47.

Arnapp, 51. Elab, 52. Paranoia, 54.

Elli, 55. Uni, 56. Aria, 57. Kaua, 58.

Bud, (He)ktar.

Alla: 1. Hame, 2. Ussi(keel), 3. Liar, 4. Kalaa(n), 5. Semafor, 6. Arä (ära), 7. Seeme, 8. Vaarema, 9. Aivar Oja, 10. (A)nnab, 11. taru, 16. Utik, 20.

Aga, 23. Cat, 24. Ari, 25. Reinsalu, 27. Vea, 29. Raa, 30. Era, 32.

Araabia, 34. Staarid, 37. Urr, 39.

Tera, 42. Ripub, 44. Annak, 45.

Keek(s), 46. (Üles ja) alla, 48. Aort, 49. Piia, 50. Paar, 53. Anu.

Nädala retsept

PAREMALE:

7

Jah, mina olen selline juba lapsepõlvest saadik. Kogemustega abielumehena on mul mõistust küllalt, et temakese seisukohti austan ja ei torgi. Jätan ta tavaliselt rahule. Saan jubagi koge­ mata öeldu tõttu kurja pilgu osaliseks, on’s seda tarvis, et meelega öelduga hullemat saada. No tänks.

Aga kevadeti eriti olen ma mujal paras nokkija. Sobivalt peamiselt mitte inimesi narritades, vaid hoopis linde. Vaat, olen vist sellest kunagi varem kirjutanud, ei mäleta, vana pää, aga vanalell õpetas mulle linnukeeli. Õigemini, kuidas nende laulu järele teha. Kuna muusika on osa minu kevadest.

Vanal gramofonil mängin ikke Claude Debussy „Printemps: Suite Symphonique’i“, vahel ka Vivaldi Kevadet, isegi kui see on kahjuks ära leierdatult tuttav. Aga linnulaul on siiski see, mis aasta-aega ühele nässile määrab.

Meil on igal kevadel kardinal, mitte katelokiliiklane vaid ilus punane lind, aias kaasat otsimas. Mõned linnud on nigu minagi – eluks ajaks on isane emase kamandada. Teised on aga kasanoovad, kevadeti jälle uut otsides. Kui juba looduse reegel, nautigu sulelised seda võimalust. Ma’p tia kaua kardi­ nalid elavad, vaevalt et ma kõik need aastakümned siin olen üht ja sama tsirku kiusanud. Kuid teen tema armuhüüule vas­ tates oma arust päris kenasti vastu. Kohe kahekõne, vahel on nii, et lendab lähemalegi. Vahest see väljendus läti keeles putna galva või linnuaju, noh pea ikke, peab paika. Kuid see on halvustav, peaks viisakam olema.

Oravaid oskan puu otsa ronima panna, keelt vastu põske naksutades, nende häiresignaali edukalt järele tehes. No küll vudivad hirmus need karvased rotid. Kuid mis ainult neist lindudest ja loomadest. Oskan otut matkides ka inimesi vii­ sakalt õrritada. Ebaviisakalt ei tohi, keerab teine veel su kul­ mu rulli. Kuid õige, ei saakski, praegu tuleb ju vakamaa kau­ guses olla teisest surelikust.

Foto: K. Tensuda

Liharoog sibulaga Valmistusained: 3 naela loomaliha (kuubikutena) 3-4 spl oliivõli 3-4 spl sidrunimahla 2-3 küünt küüslauku, hakitud 0,5 tl soola 0,5 tl pipart soovi korral veel mõnd meele­ pärast maitseainet 0,5 suuremat sibulat, viilutatud rõngasteks

Mina teen seda nii, et pärin rumalasti, kas aiatööd tehtud, kas abikaasa on rahul. Kui jaatav vastus, kutsun kohe enese poole kõplama, umbrohtu kitkuma, sügislehti riisuma.

Vaadatakse üllatanult otsa. Naabrid on ammu mu tempudega harjunud, kuid kui võhivõõrast nii kõnetad, ei tea too, mida teha. See, muideks, on nipp, mida samuti vanalellelt õpitud.

Võroliku huumoriga meeldis tal suveti linlasi narrida harima­ ta maamatsi mängides, kuigi ta oli targemaid mehi, keda ma iial olen tundnud. Maarahvatarkus põle ainus intelligentsi määraja.

Temakesele seletan sellist tegevust nii, et see pole ju paha­ tahtlik. Aga olen tolle vale kromosoomiga sündinud, ei saa teisiti. See on nigu osa kuulumisest vanameeste kilda, et lõõpida, aasida ja õrritada. Eks ju? Naer on terviseks.

VABARNA VOLLI

Valmistusviis: Asetada lihatükid suurde kaussi ja valmistada ülejäänud ainetest marinaad, milles hoida lihatükke umbes tund, aeg-ajalt keerates. Siis tõsta need suurele, õliga kaetud pannile ja pruunis­ tada kergelt igast küljest. Lisada pannile vett, et lihatükid oleksid kaetud, katta pann kaanega ja hautada madalal kuumusel umbes 45 minutit, kuni liha­ tü­ kid on pehmed. Vajadusel lisada vett. Umbes 15 min enne roa valmimist lisada sibularõngad.

Sobib serveerida riisi ning erinevate salatitega.

tud inimestel töötada kodust nii palju kui võimalik ja välja minna ainult suure vajaduse korral, ka­ sutavad mõned autojuhid hetke­ olukorda ning vajutavad kõvasti gaasipedaalile.

Linnaametnike sõnul soovib linnapea siiski vastava keskuse taasavamist ning fotoradari trah­ vikirjade väljastamise taastamist nii ruttu kui võimalik.

Punase tule kaamerad jätka­ vad siiski ka praegusel ajal töötamist ja trahvide väljasaat­ mist. (Lüh. TS)

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Ulman, Jaak. Eesti side 100 aastat Ratsa­ virgatsitest nutisead­ meteni. Post Factum, 2019

Raamat annab põ­ gusa üle­vaate si­­ devahendite aren­ gust Eestis erinevatel ajajärku­ del. Juba 17. saj alguse saanud postside on Eesti vanimaid ava­ likke teenuseid. Postiteede raja­ mine pani aluse teadete ja muude saadetiste vahetamise kõrval ka regulaarsele reisijate­ veole ning andis tõuke maan­ teevõrgu väljaarendamiseks.

Telegraafi tulek suurendas mär­ gatavalt sõnumite saatmise kii­ rust, telefonid või­ maldasid aga inimestel endil vahetult osaleda infoedastuse protsessis. Raa­ dioside ilmumine lasi saata teateid ka nendesse Eesti paikadesse, kuhu telegraafi- ja telefonijuhtmed ei ulatunud, ning lõi eeldused edastada raa­ dio- ja teleprogramme, mis aja

jooksul on muutunud kõige populaarsemaks meediavormiks.

Eriti kiire arengu on sidevahen­ did läbi teinud viimase 25 aasta jooksul. Kogu riigi territoorium on kaetud kvaliteetse raadio- ja teleleviga, mobiilsidevõrgud lu­ bavad aga edastada telefoni­ kõnesid igal ajal ning sõltumata vastuvõtja asukohast. Ülerii­ gi­ line internetivõrk ja sellele tugi­ nevad e-teenused on muutunud Eesti inimestele iga­ päevaseks töövahendiks.

Naljanurk Väljavõte töötaja iseloo­ mustusest: ,,Tal on positiivseid ja negatiivseid omadusi. Po­ sitiivne on see, et ta on valmis alati kõike tegema. negatiivne aga see, et ta kunagi ei täida neid endale võetud ülesandeid.“

8

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

Nr. 15

COVID-19 ‘infodemic’ is putting lives at risk Marcus Kolga, Kate Rowswell, The Star, April 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Disinformation thrives amid the fight against Corona (II) Many international observers have indicated that the Kremlin is deliberately aim­ ing to increase instability and unease in the West by using Corona virus-centered topics for disinformation. One typi­ cal example of this is the ‘fake news’, spread by Russia’s pre­ mier disinformation vehicle, Sputnik which has posted “very smart biologists and pharmacists” in Latvia in­ ­ vented the new COVID-19 virus. Other media have stated that it was produced in Britain’s military establish­ ment at Porton Downs.

Counter-propaganda analysts of the European Commission already by mid-March had dis­ covered over 110 different re­ ports containing misleading or false information regarding the corona virus in both Russian official state media and other ­ platforms with ties to the Krem­ lin.

Also a popular theme in Chinese disinformation, Russian disinformation centred mainly on Western plots. It did not mat­ ter that some of the falsehoods could have seriously sobering consequences. Sputniknews.com site postings typify the genre: “Scientists: corona virus is a weapon in biological warfare”, which developed 11,120 shares on Facebook; “Is corona virus and American weapong of bio­ logical warfare as Francis Boyle believes?”; “Corona virus, a weapon that fell from the sky for the United States in its fight against China”. These are only a few of the disinformation campaigns.

A conspiracy theory that spreads even quicker than the virus itself is nurtured by its ambiguity. Suggestions that the COVID-10 might be a bio­weapon is just that – a hint, innuendo. Conspiracy theories ­ that persist thrive on ambiguity and uncertainty. To muddy the waters even more, the Chinese government has recently embar­ goed the publishing of research dealing with the origins of the virus and placed strict controls on the research itself.

These and diverse other sto­ ries, many originating from Russian websites, graduated to full-fledged conspiracy theories supported by prominent politi­

cians such as US Senator Tom Cot­ ton, Iranian ex-president Mah­moud Ahmadinejad, Indian parliamentarian Manishb Te­ wari, the latter enjoying 380,000 ­followers on social me­ dia, and various gullible public figures. This is one reason why this particular conspiracy theory has survived debunking efforts.

Thus opportunistic politicians have taken full advantage of the fertile conspiratorial ground that The COVID-19 pandemic has provided. The exponential rise in fatalities and radical disrup­ tion in life’s routine obviously grabs and holds the attention of everyone.

That the virus is a human creation meant for military deployment is a narrative ad­ ­ vanced by the Russians and part of a wider strategy to inject fear, panic and confusion in the West. Even though he appeals to a fringe, marginal element in the population, Alexander Du­ gin, a Russian nationalist, phi­ losopher and Orthodox mystic has produced one of the most read postings in Russia: “The Liberal is the carrier of the ­corona virus...a little more time will pass and liberals will be equated with lepers, infectious maniacs.”

Other fake postings are not as extreme and are said to be targeted to Europeans intended to make them feel ‘dis­ em­ powered’ by the pandemic.

Conspiracy theories may have a type of ‘emotional tranquilizer’ effect on people, taking the edge off the need to find some­ one to blame by offering the possibility of who’s guilty.

Those who already distrust ­government, business elites and foreigners seem to be the most likely candidates. An apt ­example of this are the attacks against telephone poles in the U.K. and Holland, apparently by those who oppose the in­ stallment of G5 technology be­ cause it’s allegedly the cause of the corona virus.

Experts indicate that this small part of the potential au­ dience probably cannot be informed or educated to un­ ­ derstand the deception of the message. But virus-connected conspiracy theories have actual consequences that can’t be ignored. On the initiative of ­

As fear and uncertainty about COVID-19 sweep the world, a rise in misinformation about the virus and its origins, as well as unfounded claims about miracle cures, are put­ ting Canadians at great risk.

The Canadian government – and specifically the minister of health – must join other Western nations in addressing the threat of COVID-related misinformation. One excellent way to achieve this is by pub­ licly debunking falsehoods and correcting the record as in­ formation threats emerge.

We shouldn’t underestimate this challenge: the escalating “infodemic” contains a slew of toxic narratives from foreign ­regimes. Propaganda and disin­ formation in this case is de­ signed to intensify the destabi­ lizing impact of the virus, and to exploit soft-power opportuni­ ties – such as the masked effort to buy influence via “dona­ tions” of personal protective equipment. The manipulation of statistics to hide the extent of infection under totalitarian re­ gimes is also a threat. Collec­ tively, these actions grossly un­ dermine global efforts to assess and address the pandemic.

As self-isolation increases, so too does our reliance on ­social media. There, we find a cacophony of narratives about causes, cures and protective measures. One recent meme

Austria, Lithuania and Slovakia, the European Council has estab­ lished a “rapid alert system” to identify three fake stories: the effectiveness of Ibuprofen on fighting COVID-19, the in­ fection of a US soldier in Lithuania and the president of Slovakia being stricken with the virus. As expected Russia denied any culpability and the ­ Chinese did not reply to in­ quiries.

The Kremlin has insisted that all accusations against it are ­unsubstantiated and that it’s the victim of an anti-Russian obses­ sion. It gets good support from its proxies in the West. A Ser­ bian-American journalist pub­ lished an article stating that, “When all else fails, blame Russia. That seems to be the EU approach to deflecting blame from its response to the corona virus pandemic”.

Observers say it’s practically impossible to debunk disinfor­ mation about the COVID-19.

People who view the govern­ ment skeptically are already primed to believe that the gov­ ernment is simply lying, that authorities are concealing the real facts.

But we must keep people informed about the initiators, ­ methods and intentions of dis­ information, yes even if it’s traced back to sources within our own open, Western commu­ nities.

LAAS LEIVAT

claimed that heat and moisture of the kind found in a sauna can kill the virus, and that ­doctors in Wuhan are injecting people with vitamin C to pre­ vent infection.

This kind of viral malinfor­ mation taps into our growing anxieties about COVID-19, threatening to drown out science and reason. Unproven ­ treatments constantly emerge, many planted by foreign actors or snake-oil salesmen, and are then shared with the best of in­ tentions by friends, family and colleagues. Regardless of intent, misinformation hurts us all, and we need to be more aware about the consequences of pass­ ing it around.

Thankfully, a growing num­ ber of organizations and indi­ viduals are fighting disinforma­ tion on social media platforms.

But one newer arena that is still almost impossible to monitor is in group messaging apps. A recent example was an audio ­ recording ostensibly from the ­ University Hospital of Gran Canaria in the Canary Islands.

The soothing female voice claims that a Dr. Negrin at the hospital has advised warding off the virus by eating soup, drinking hot liquids, and garg­ ling warm water mixed with vinegar.

We contacted the hospital to verify the source, and a repre­ sentative from the Canary Islands Health Department re­ sponded: “There are a lot of workers in the hospital and we don’t know exactly who has re­ corded this audio. However, we can tell that the “advice” in this audio is fake and extremely dangerous.” The claims made in the clip have been debunked from a medical perspective, but not before the clip reached mil­ lions of Facebook users via its Messenger app, circumventing the platform’s content filters and user reporting features.

Some world leaders have not helped. President Trump ampli­ fied untested claims that the anti-malaria drug Chloroquine ­ could cure COVID-19. Yet in a French trial of the drug, six pa­

tients dropped out, three of them were treated in intensive care, and one died. Many more were harmed following the President’s “advice” and self­medicating with the drug at home.

Tal-tech researchers: Why the pandemic may pave the way for online voting

confined to their homes which has broken the regular patterns of everyday life for families, administrations or businesses to try and minimize the spread of COVID-19.

ERR, April 2020

Political life has not been spared. We have witnessed several politicians around the ­ globe becoming infected them­ selves, almost empty parlia­ ments and press conferences without any members of the press.

The coronavirus (COVID-19) is a democratic time bomb. Is electronic voting the answer?

This article is written by professor of e-Governance Dr. ­ Robert Krimmer, senior re­ searcher in e-Governance Dr. David Duenas-Cid and Junior Researcher in e-Governance Iuliia Krivonosova at the Ragnar Nurkse Department of Innovation and Governance at Taltech.

During the last few weeks, our lives have been shaken-up by the coronavirus pandemic.

Around the world, people are

In the U.S. and Europe, thou­ sands of people have shared dangerous misinformation about a poisonous liquid known as the “Miracle Mineral Solution.”

The use of this mixture of water and bleach to cure COVID-19 has prompted the US Food and Drug Administration to warn: “If you’re drinking ‘Miracle’, or ‘Master Mineral Solution,’ or other sodium chlorite products, stop now!”

Where most Canadians should recognize the dangers of ingesting toxic chemicals, claims about the healing properties of vitamin C, or of gargling with warm water, are perhaps less obvious. The confusion sown by these less blatantly false claims may ultimately prove more deadly, as citizens who believe in the treatments fail to isolate or respect social distanc­ ing, and spread the disease to countless others.

While the Canadian govern­ ment has taken significant steps to inform Canadians about protecting themselves against ­ COVID-19, it is clearly failing to effectively educate us about the infodemic. The infodemic and the pandemic go hand-inhand, and should both be taken extremely seriously, since each of them poses a significant threat to public health in Canada.

(Kate Rowswell is a Affiliate Researcher at the Max Bell School of Public Policy at McGill University she has worked at CNN, the BBC and ITN, and holds an MSc in Medical Anthropology from Oxford University. Marcus Kolga is a Canadian expert on foregin information warfare and a Senior Fellow at the Macdonald-Laurier Institute’s Center for Advancing Canada’s Interests Abroad. They are co-founders of Memetix.)

Similarly, elections around the globe have been, or are at risk of, being postponed. Local elections in the UK and France and regional elections in the Basque Country and Galicia in Spain have been delayed until the crisis improves. Some state elections in the US Democratic (Continued on page 9)

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

Toomas Sildam: Words of thanks during the emergency situation ERR I’d like to say thanks, began journalist Toomas Sildam, two weeks after the current emer­ gency situation was declared in Estonia in connection with the spread of the novel coro­ navirus.

I’d like to thank our office janitors, who are constantly ­disinfecting our doorknobs and the desks of those who have ­remained at work.

I’d like to thank the employ­ ees of the cafe, who are making us food despite revenue that has likely been slashed in half.

I’d like to thank my col­ leagues, who have not lost their sense of humor, still get jokes and understand irony.

I’d like to thank doctors, nurses and orderlies, who are fighting for the lives of the sick against a new virus.

I’d like to thank teachers, who despite school closures are continuing to teach students while continuing to learn them­ selves.

I’d like to thank care home employees, who are the first and last line of defense against the virus.

I’d like to thank our loved ones, who are working remotely from home and are worried about family members still go­ ing to work.

I’d like to thank grand­ mothers and grandfathers, and mothers-in-law and fathers-­­inlaw, for understanding why

Tal-tech…

(Continued from page 8)

primaries have been cancelled, and the option of postponing presidential elections in the USA has already been dis­ cussed in the New York Times and Politico.

Voting in a pandemic Last month, the Institute for Democracy and Electoral Assis­ tance (IDEA) published a set of risks which may impact on over 70 elections which are expected to take place during 2020.

Among the risks is a de­ crease in voter turnout. If fewer people go to the polls, there is a serious risk it could damage the legitimacy of whichever govern­ ment wins the election.

In the first round of local elections in France on March 15, the turnout rate was 45.5 percent – a decrease from 63.5 percent in 2014.

In addition, IDEA highlights the risk of a generational gap.

As older people are more at risk from COVID-19, the organiza­ tion points out older people and other at-risk groups, such as those with underlying health issues, may effectively be ex­ ­ cluded from participating as a result.

Finally, countries might also face added difficulties in making sure that citizens who ­

younger relatives aren’t visiting right now.

I’d like to thank local government social workers, ­ who are keeping a protective eye on seniors living alone.

I’d like to thank grocery store clerks and pharmacists, who are still smiling at us from a distance of two meters.

I’d like to thank business­owners, who are thinking big­ ger and doing more than called for by their business interests.

I’d like to thank people who are angry when merchants ­attract big crowds to stores with promises of 50 percent off sales.

I’d like to thank local govern­ ment officials, thanks to whom their towns and munici­ palities are able to get by as communities during this time of crisis.

I’d like to thank rescuers and police officers, who continue to maintain public order, and Estonian Defense League mem­ bers, who have gone to help them at the border.

I’d like to thank food de­ livery drivers.

I’d like to thank athletes who are calling on their fans in tele­ vised clips to maintain social isolation.

I’d like to thank musicians who are giving online concerts via social media.

I’d like to thank journalists who are talking about what is happening and why and not

live abroad are able to cast their vote.

In the US, the Democratic primary is currently being viewed as a case study in the difficulties of organising a vote during a pandemic. So far we’ve seen additional financial resources are needed to guaran­ tee the security of voters on election day. States are now al­ lowed to use election security funds, which totals more than $800 million, to buy cleaning supplies. Previously, these funds were mostly used on cyber­ security.

Given these points, and in accordance with the words of IDEA’s Toby James in The Conversation, it seems obvious the health of the organizers and participants are a relevant r­ea­son to postpone every type of elec­ tion that would involve mass gatherings of citizens. But, equal­ ly, the health of our de­ mocracies would be worsened if we are not able to call elections during this time.

Is internet voting the answer?

Some of the countries which will be most affected are trying to find emergency solutions to mitigate the impact of CO­VID-19 on their elections.

South Korea will trial a re­ mote voting system in hospitals to ensure the participation of sick voters. In other countries,

r­ebuking any experts or politi­ cians for what they may have thought of the coronavirus three or four weeks ago.

I’d like to thank those who manage to find us personal pro­ tective equipment and ventila­ tors in a world that has been bought dry.

I’d like to thank state offi­ cials, who are responsible for the weight of the emergency situation and the handling of ­ the coronavirus and who are working 24/7.

I’d like to thank politicians who understand and ask experts how we can really lift our eco­ nomy back up, such as by building major state-commis­ sioned infrastructure instead of throwing money out of a heli­ copter.

I’d like to thank people from the coalition and the opposition who believe in cooperation in this time of crisis, and want there to be more people who believe in this.

I’d like to thank those who aren’t mocking their fellow citi­ zens for being afraid, because right now it’s the coronavirus disease, not fortune, that favors the brave.

I’d like to thank everyone who remains calm.

I’d like to thank the prime minister for threatening us all with a full quarantine if we don’t comply with current ­restrictions.

And, in perhaps a month or two, I’d like to thank all of us for complying with these re­ strictions after all.

the crisis has rekindled the de­ bate on electoral modernization, and already some measures have been proposed. These are generally focused on two main dimensions: either enlarging the period of voting or the voting systems. We would like to focus our attention on one particular voting system: internet voting.

The downside is that there is an obvious risk associated with the use of technology for elections, and some cases of ­ inadequate use of technology ­ have been reported.

Voting online has already been implemented in some countries or regions such as Switzerland, Canada, Estonia, and New South Wales in Aust­ ralia, and tried in others such as Spain, France, Norway and Portugal. In Estonia, all elec­ tions since 2005 have included an option for citizens to vote via the internet. This option has steadily gained popularity and at the last election, in 2019, it was the most common way of voting for Estonians, even ­surpassing the traditional paper­based ballots.

Research we have conducted in the field has also proved that internet voting is the most cost-efficient way of voting in Estonia, more-so than using tra­ ditional paper ballots and up to nine times more cost-efficient than other options.

Kristi Roosmaa in 2012 in NYC.

9

Photo: Katrina Tang

American film features Estonian actress Kristi Roosmaa Silver Tambur, Estonian World

starred and produced, the film was helmed by Tony-nominated producer (“Leap of Faith”) and Kristi Roosmaa, an Estonian- director Celine Rosenthal. The born and New York City- team also includes writer Susan based actress and singer, is a Cameron, cinematographer Char­ central character in a new lotte Dupre and director/pro­ short film “Wildflower”, di­ ­ ducer Natalie Schwan. rected by the Tony-nomi­nated The film has already earned producer, Celine Rosen­thal.

Best Indie Short award at Inspired by real-life events Oniros Film Awards (Italy) and and based on Roosmaa’s own Award of Merit at One-Reeler ex­ periences, “Wildflower” cen­ Short Film Competition (Los tres around an immigrant Angeles). In addition, Roosmaa woman struggling to make a took home Best Actress (Grand ­ heartbreaking choice while pur­ Jury Award) at Oniros Film suing her life-long dream of Awards and Best Actress at Top making it as a professional Shorts Film Festival (an online singer in New York. According film festival). to the makers, the film tells a universal story about love and A career in NYC loss, “showcasing what unites Born and raised in Estonia, all of us culturally instead of Roosmaa began singing at the what divides us”.

“I wanted to tell this story age of five when she first per­ because we’re in a time where formed in a local bakery and America is having active con­ became hooked on the thrill of versations about immigrants, performing and entertaining an how they are treated and the audience. Her career path took value they provide to our coun­ her to New York City and her try,” Roosmaa said in a state­ performances include singing ment. She developed “Wild­ solo at Carnegie Hall and an flower” as a love letter to her appearance on The Tonight late grandma and as a “reminder Show with Jimmy Fallon along­ to human kind of how precious side Residente (a Puerto Rican rapper) featuring Bad Bunny (a life is”.

Puerto Rican singer).

All-female international team Roosmaa holds a law degree In addition to contributing to from the Institute of Law at the national conversation on im­ Tartu University, a diploma in migration, the project shines a performing arts from the Ameri­ spotlight on female contribution can Musical and Dramatic in the film industry with its Academy and a dance certifi­ all-female international creative cate from the Broadway Dance team. Led by Roosmaa, who Center.

Internet voting has been proven to be habit forming.

Voters who use internet voting tend not to return to using paper ballots, and internet voting does not alter the distribution of votes for political parties.

The downside is that there is an obvious risk associated with the use of technology for elec­ tions, and some cases of inade­ quate use of technology have been reported. However, far from lessening the potential im­ pact of those risks, they should spur new research on online ­security instead of limiting the development of technology.

Quotes • If the grass is greener on the other side, you can bet the water bill is higher.

• Tough times never last, but tough people do.

• Push will get a person almost anywhere – except through a door marked “pull.”

• Love is giving somebody the power to destroy you, but trust­ ing them not to.

• If I’m driving you crazy just remember to put on your seat belt.

10

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

ESTONIAN CULTURE LINKS

by Vincent Teetsov

We’re Listening: “Mind nad kätte ei saa! / They Won’t Catch Me!” by Curly Strings Between March 25th and March 28th, 1949, over 20,000 Estonians and around 70,000 Latvians and Lithuanians were taken from their homes, schools, and places of work and deported to Siberia.

Taken away from their ­families and their futures.

This event is known as the Märtsiküüditamine (March De­ portation).

But one young man, Aksel Herbert Lindal, was able to es­ cape. Curly Strings’ singer and fiddle player Eeva Talsi has a personal connection to this, be­ cause Aksel was her grand­ father. On March 25th, Curly Strings published the video for their moving song “Mind nad kätte ei saa!” (“They Won’t Catch Me!”), about Talsi’s grandfather’s story.

The main melody flutters very gently from the beginning, despite the terrifying circum­ stances surrounding the song.

Eeva Talsi’s characteristic vocal timbre, Jaan Jaago’s bright gui­ tar harmonics, and the springy woody tone of Villu Talsi’s mandolin-playing soothes the listener as they hear of the young man’s memories of his family farm. Approaching the mill where he grinds the rye and oats they grow, he remi­ nisces about listening to “akor­ dionmäng ja naabrineidude naer” (“last night’s squeezebox tunes ... and the laughs of the neighbour girls”). He is happy

in this home of his, comfortable in its familiarity and the mo­ ments he shares with his loved ones.

But by the time we hear of his memories, we are sharply reminded that this is not another day on the farm. He heads to­ wards the mill, fearing for his life and that of his family. A man from his village told him that “su ema ja vend on Siberi teel / kodus püssimehed oota­ mas sind” (“Your mother and brother are Siberia-bound /... ­riflemen await you at home”).

When listeners reach the rousing refrain of the song, we come to find that this man, Eeva’s grandfather, is talking to a horse who is dear to him (“mu hobuke hea”). He must act quickly in the moment, so that he is not captured. He sends this equine companion of his back to the homestead, along with the last of the barley and oats he would grind at the mill. He knows that the horse will find its way back, and he’s determined that no one will catch him (as in the title, “mind nad kätte ei saa”).

And no one did catch him.

We’re not told what happened to Aksel after this delicate, frightening moment, but we sit in his mind and hear of what he fears. He is afraid of losing those precious memories he re­ counted on the way to the mill.

He’s afraid of what will happen to his family, of the music ceas­

Humour:

Emotional distancing by joking Folklorist Alan Dundes of the University of California, Ber­ keley was a master at explain­ ing why people react the way they do to unexpected circum­ stances, unpleasantness, stress and anxiety. Most often with humour, even of the gallows variety. Alas, decades ago I loaned – yes, not lent, that is a period of solemn religious observance when a Christian fasts or observes what he/she eats (wait a minute, that is April 2020 in reality, nothing on the shelves in places) – Dundes’ wonderful book “Cracking Jokes” to someone.

Could not have been a friend, as I have not seen it since, and do not remember to whom the loan was generously profferred. All of his books, by the bye, are worth reading.

Depending on where you live, physical distancing may not be a challenge. Those with backyards and parks nearby can get their sunshine, exercise and

Vitamin D. Pity the downtown high-rise dwellers. Yet emotional and intellectual distancing is tougher to achieve. Enter ­humour.

Dundes analyzed why hu­ mankind reverts to black ­humour during times of unease and crisis. For example, the nu­ merous jokes created during and after the Roe vs. Wade court case, allowing a woman the right to choose to terminate her pregnancy, her body after all, set the stage for the still current extremely polarized abortion debate. Grisly jokes to cope with an issue that many did not comprehend soon made the rounds. Those that I remem­ ber are not suitable for a family newspaper. Another category was genocide. The jokes that emerged after the extent of the Holocaust became known are often truly tasteless. But Dun­ des argues that is how humanity, or a part of it, deals with the mind-boggling, the uncom­

ing, and of a cold and empty house with an untended and overgrown path.

Against all odds, Aksel was able to escape a future of cold, forced labour, and starvation in Siberia. His deportation record, as with all others who escaped this deportation, would be erased permanently. He escaped with his life and the potential to start fresh.

But as the lyrics suggest (written by Kristiina Ehin and Ly Seppel-Ehin, translated into English by Adam Cullen) ­nothing would ever be the same again. Life would be carried out with the harsh realities of col­ lectivization in place. For people like Aksel, livestock such as his horse would have been taken away by force. Anecdotes from our friends and family would suggest that some people sneaked out at night to go ­secretly feed their farm animals.

The video for this song captures moments of delight ­ surrounded by loss, from the perspective of a little boy. This choice of perspective is particu­ larly hard-hitting considering how a large percentage of those

deported were children.

The cinematography is sensi­ tive and subtle. There are only indications of trouble, as it might be remembered or seen by a child. We see events un­ fold as through the eyes of a child as if they were covered by a parent, or if they were seen through the space between a door. There are men in dark coats approaching the house, presumably secret police, and the silhouette of a Soviet soldier.

Just as in the beginning of the song, however, we are taken back to better times, with those nightmares morphed into a memory of a warm, glowy ­dinner at home with family, just before the symbolic grey gloom snaps it all away.

Sonically-speaking, there is a tenderness in Curly Strings’ de­ livery, that is both respectful to the memory of the song’s sub­ ject, but also reflective of the peace that was once enjoyed by all of the Estonians who were deported.

With Curly Strings, you can usually expect one side of a spectrum or another. This spec­ trum goes from sweet solemnity

fortable. The folklorist had no problem with including exam­ ples in his book as proof.

Quadriplegic and amputee jokes made the rounds when those poor souls were being introduced into society as a ­ means of saying – this is life.

Stuff happens. Gruesome, yes.

But the very act of laughing is a defence mechanism. An attempt to deflect reality. There is no other explanation for the pre­ ponderance of such “jokes” during times difficult to com­ prehend, much less to cope with.

The folklorist also addressed the humour of various nationali­ ties. Estonians are a stoic, hard-working people. Who for centuries, up to the present relied on humour as a stress ­ ­releaser. Our islanders especially are known for straight-faced seriously real wit. We are not ­ alone in this regard. Allow me to recall one German example from Dundes’ book, one that I have used since the book ­appeared in 1989. Unsere Leben is wie eine Kühnestalleleiter.

Kurz un scheissig (Our life is

like a chicken coop ladder.

Short and shitty).

Which brings us to the taboo topic – death. We use euphe­ misms, hardly ever joke about it. Estonians “put their ears ­under their head”. Or hang their spoon on a hook, referring to the farmstead practice of eating porridge from a common bowl with one’s own spoon. Dundes explained this as I recall by ­noting that death is the biggest mystery of all, not to be trifled with.

I have yet to hear black humour during this pandemic. ­ Okay, boomer eradicator, even belonging to that demographic made me crack a smile. But like many such viral conta­ gions, this will not extirpate our ­species. Unfortunately it is the aged and already frail that the pandemic takes to eternal rest.

Many have recovered. I believe it is resiliency in the face of in­ credible challenges coupled with a sense of humour and reality that enables survival. ­ And common sense. I truly wish that the far-too-numerous morons out there followed the

Nr. 15

to earnest fanfare. Though in this particular song, I sense the strength you would see in a horse as it moves from a trot, to a canter, and into a full gallop.

They create a kind of release when they dig into the notes, Taavet Niller’s punctuating bass, and harmonies halfway through the song. The way these four musicians utilize ­dynamics is very satisfying.

Toronto audiences had a chance to listen to this song before its release when Curly ­ Strings played at Tartu College on September 17th, 2019, host­ ed by the Estonian Music Week Culture Club. Audiences were very fortunate to have the band share the song with them in an intimate moment like that, but we are also fortunate to share their creation with others now.

You can listen to the song for yourself on Spotify and Apple Music. Both the official video and audio can be found on YouTube.

••• By the way – are you in­ terested in seeing notable Estonian musical artists, such as Curly Strings, play here in Canada? What about watching those Estonian artists play to­ gether with Canada’s trailblaz­ ing musical talent? Over the last two years, Estonian Music Week has hosted concerts for musical tastes of all kinds. We wanted to take this time to en­ courage you to listen to and support past artists who have played for Estonian Music Week audiences. See what it’s all about at: https://www.esto­ nianmusicweek.ca/

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

guidelines established by Public Health, all medical professionals, at last strongly emphasized by politicians.

Being housebound is not pleasant. But the obvious course of action. Having too much time on my hands has led me to be frivolous. (I wonder what Dundes, who shuffled off this mortal coil in 2005 would make of the present.) The Knack hit “My Sharona” became my ­corona, singing it only at home so as not to offend. And I call the virus Corvid-13. Corvids are the crow family, for many the black bird is an omen of death. 13 of course is for the superstitious a bad number. And interestingly, I have seen and heard them a lot recently, rea­ lizing, as well, that it has been a while since noticing them.

However, that is as far as I have gone. This is war, and the humour of soldiers was often ­ profane and morbid. I do hope that I do not go that far, and that soon there will be a light in the tunnel so that I can get out of my bat-cave. Whoops, I did it again.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

11

Ülle Baum interview with Michael Eyestone, the first Canadian resident diplomat to Estonia Q: Nice to meet you here at Global Affairs Canada.

A: Thank you for coming.

You will be the first Canadian diplomat resident in Estonia and assume your position in September?

That is correct.

Is this your first visit?

I have been there before. I have traveled to Tallinn in 2017 and I found it be an enchanting city, absolutely beautiful, a walled medieval city. The Canadian embassy where I will be working is inside the walled city. It is a really lovely and a charming city and I loved the sense of moving forward to be­ coming a European center and one can see the energy that has been put into making it a ­modern city and I was just en­ chanted. The Christmas market was in the town square and I went shopping there, I bought scarves and amber of course.

Everyone was so supportive, and it was a lovely visit and it made it much easier for me to contemplate this assignment to go to Tallinn for four years.

What will your position be in Estonia and what does this new position mean to CanadaEstonia bilateral relations?

I will be the Head of the Office of the Embassy of Canada in Tallinn. Canada runs a network of missions in the Baltics. We have an embassy in Riga and Ambassador Rex is accredited as Ambassador to all three countries. I will be the first resident diplomat in Tallinn but very much part of that network of three missions. I ­ will be reporting to the Ambas­ sador, therefore working on the bilateral relationship but also with the specific mandate for commercial and economic rela­ tions between Canada and all three Baltic states. I will be ­accredited as a diplomat to all three, and I will be heading the trade program or what we call the International Business De­ velopment Program. This is where we seek to increase eco­ nomic and commercial relations through exports, investments and cooperation in science, technology and innovation and other areas, to improve pros­ peri­ ty in both countries and Europe generally, through eco­ nomic exchanges.

We also have the new trade agreement between Canada and the EU, the Canada-Europe Comprehensive Trade and Eco­ nomic Agreement, called CETA, and I should add that all three Baltic states have ratified CETA at the national level, which is very encouraging to Canada.

All of the economically mean­ ingful parts of the agreement are already in force and have been since 2017, which means that tariffs have been reduced, market access has been im­ proved, access to government procurement, and there are many provisions that lead to in­ creased economic relations and this situation was really created

to ensure that Canadian and Estonian businesses can take advantage of this new trade agreement and other opportu­ nities to boost our mutual ­prosperity.

In terms of what the position means and the implications, it is clear that in putting in new resources, a new position into ­ Tallinn, and I should be clear that this is a permanent position in our network so that after my term I will be replaced by someone else, this is an addi­ tion to Canada’s diplomatic net­ work globally and in Europe in particular, I think it reflects the importance Canada puts on the relationship with all of our part­ ners in NATO and the European Union. NATO is of course the foundational alliance that has guaranteed peace and security in the post-war world with tre­ mendous success and Canada is a strong supporter of NATO and all NATO members and this is part of our engagement with NATO partners.

The EU is also tremendously important to Canada, both as an economic partner but in the full range of international issues of concern. The European Union states are often on Canada’s side on key issues in terms of advancing a certain view of how the world should work and how countries should be run in terms of respect for human rights and the rule of law, the multilateral system, the various issues that my Ministers speak about regularly, so this is a demonstration of Canada’s com­ mitment to that and our ­desire to take advantage of those ties to build an even stronger relationship between Canada and Estonia and the other Baltic states and EU countries.

So is your connection with Estonia stronger in some other ways? Do you have other connections to Estonia?

I do, and I will mention two.

I have spent the past ­couple of years at Global Affairs at the European Bureau which manag­ es our relationships with the countries of the EU, and the EU itself, and I have been responsi­ ble for relations with a number of countries including Estonia and the other Baltic states so I have been working on these files and following develop­ ments in the region but more than that, I have a personal con­ nection that goes way back. My maternal great grandparents im­ migrated from Narva to Medi­ cine Hat, Alberta some time be­ fore 1918. The first written re­ cord we have of them is a cen­ sus in 1918 showing them in Medicine Hat coming from Narva. They didn’t even bring all their children with them.

They had an infant not old enough to travel who stayed be­ hind a couple of years.

My grandmother was born in Canada in an Estonian speaking household so she spoke it in the home as a native language and my mother who was looked

a­fter by her grandparents when her mother was working learned Estonian from her grandparents as a child. Unfortunately, we did not keep the language in the family. Only one word of Estonian made it down through the generations to me which is “Tere” which is ‘hello’. But it is a connection. My grand­ mother, the matriarch of our family has passed away now but she was a strong figure in our family, and we very much felt the Estonian connection as children and Estonia was ­ ­always a fascinating country for us as children growing up ­because it seemed so exotic.

What are you now looking forward to learn and to do in Estonia? Personal discover­ ies?

Certainly I am looking for­ ward to the opportunity to go and live and work in Europe. I have done Asian postings, four years in Tokyo, more recently four years in Washington D.C., so the opportunity to have a posting in Europe is certainly something professionally and personally rewarding. I am very much looking to delivering on what the government expects of me. They obviously have expec­ tations that there will be out­ comes. The primary focus is on the commercial side, enhancing commercial relations so we will be looking for opportunities to connect Canadian businesses with counterparts in the Baltic states in order to enable them to take advantage of opportunities.

Michael Eyestone, the first Canadian resident diplomat to Estonia is a Head of the Office of the Embassy of Canada in Tallinn, Estonia and also a Senior Trade Commissioner for Estonia and Latvia. Prior to his posting to Estonia Michael Eye­stone worked as a Deputy Director of Europe Relations Division at Global Affairs Canada.

Photo © Ülle Baum

I’m looking forward to what we call successes, or ‘wins’ where companies make sales or form partnerships or the types of commercial activities that suggest there is profit to be made and benefits to be had. I am also looking to the other half of my job, the bilateral relationship with Estonia and ­ reciprocating the warmth that we’ve had from our Estonian guests, the Estonian Ambas­ sador here and the previous Ambassador have both been good friends to Canada, and to the department, and I look for­ ward to making many more contacts in Estonia in order to connect Canadians with Esto­ nians in ways that benefit us both.

Thank you so much for this and I have a feeling that when you return you will have more blue, black and white memo­ ries.

I think the first thing I’ll have to do is put a sauna in my

house. Everyone there has a sauna in their home.

Thank you and is there anything you would like to add?

I would like to say that Canada very much values our relationship with Estonia, we value the Estonian diaspora here in Canada which we know is a very active and engaged group. I was just talking with the person coordinating the con­ struction of the new Estonian Centre in Toronto and so we value the contribution of Esto­ nian Canadians in our multi­ cultural society, composed largely of immigrants, all of the different nations that make up Canada contributed to our cultural tapestry and Estonia, ­ although certainly a smaller country, has made a significant contribution so we can look forward to continuing to have ­ ­positive and productive relations with our friends in Europe.

KID’S CORNER: ESTONIAN-THEMED ACTIVITIES FOR FAMILIES TO TRY AT HOME

(PART 2)

VINCENT TEETSOV As most of us are at home these days, one place you probably spend a lot of time is in the living room. Continuing from ­ the last edition of “Kid’s Cor­ ner”, here is another family activity to energize your home the Estonian way!

Learn the Kaerajaan Folk Dance The Kaerajaan dance is one of Estonia’s most cherished folk dances, attributed to the area around Ahja mõis (manor house) in Põlva county in southeast Estonia. The associated song was written in 1889, to tease Jaan Matson, son of an oat (“kaer”) farmer, who was an ­alleged “ladies’ man.”

The Kaerajaan is an ideal way to introduce rahvatants (folk dance) to your children, or to yourself as a parent if you’ve not had the chance to do it before. It teaches fundamental ­ rhythmic and movement prin­ ciples, but it’s also active and exciting, so your kids will want to learn more dances like it.

This a simplified version of the steps; both you and your chil­ dren can take part at the same level of difficulty:

Start with four dancers in a cross-shape, with pairs facing each other. Everyone should keep their hands on their hips.

1) Bounce on the balls of your feet, for two consecutive beats on your left foot and then two beats on your right foot; then alternate between your left footright foot-left foot-and right foot for four beats. That’s eight beats total.

2) Everyone claps “1-2-3-and4”, and puts their right hand in the middle of the circle, before turning clockwise two spaces in the circle. You should be across from where you were before.

Everyone claps “1-2-3-and-4” again, before turning counter­clockwise.

3) Repeat step one, but instead of staying in place for the last four beats, one pair of dancers across from each other trades places with one other. After another round of step one, the next pair trades places.

4) You can continue to repeat steps one and two or steps one and three as many times as you want, until the song is over or you are sweaty and exhausted on the floor, whichever comes sooner.

Basically, every time you complete the turns of the circle, you are completing another section of the dance. You can ­ dance the last four beats of step one in any number of ways, in­ cluding: • spinning clockwise/counter­ clockwise in your place • having all four dancers step into the middle and then back out again • you could even add a move where partners link arms and spin as they go back to their original places in the circle.

One alternative to step two is to have all participants hold hands and turn in a clockwise/ counterclockwise circle.

Who knows, maybe you can invent totally new dance se­ quences within the framework of the Kaerajaan dance. If you feel so inclined, you could film a short video of your family dancing the Kaerajaan (with the hashtag #kaerajaan) and share it with friends and family, to see who does it best. Look for a ­recording of the song online to help you get into the spirit of the dance.

12

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

kuid samuti väga töökas oma maailmaklassi teadusuuringute, hariduse ja tervisehoiuga, milles on väga huvitav osaleda. Boo­ nu­seks on soe ilm, imeilus floora ja fauna ning ligipääs ookea­ nile, mis kõik kokku moodustab imeilusa elustiili, kuigi muidugi on raske olla eemal lähedastest.

Nädala portree Kanadast Austraaliasse siirdunud Tiiu Sildva: ,,Kuigi on väga tore teha jõulu-BBQ-d rannas, igatsen siiski ka valgeid jõule…“ Oled sündinud ja kasvanud Torontos, kuid õppinud, töötanud ja sidunud oma elu hoopis Austraaliaga. Palun räägi natuke oma tagapõhjast.

Mida õppisid, kus koolis ja millise eriala oled valinud?

Ma olen alati teadnud, et soovin töötada tervishoius.

Mäletan, kui olin noor ja külas­ tasin kedagi haiglas – sellest ajast peale olen olnud väga ­motiveeritud aitamaks inimestel terveks saada. Pärast keskkooli lõpetamist läksin õppima õen­ dust Deakin Ülikooli Geelongis, Austraalias.

Minu varased aastad õendu­ ses sütitasid minus huvi sot­ siaalsete tervist, epidemioloo­ giat ja tervisepoliitikat mõjuta­ vate tegurite vastu. See huvi juhtis mind saavutama magist­ rikraadi rahvatervises (Public Health) ja läbima internatuuri Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures. Siis ma kolisin Darwinisse, mis asub Austraalia Põhjaterritooriumil, et toetada terviseprogramme kohalikes Aboriginal ja Torres Strait Islander ühiskondades, kus pal­ jude kogukondade juurde pää­ seb ainult väikese lennukiga.

Seal ma juhtisin projekti, mis tegeles krooniliste haiguste en­

netamisega. See oli minu j­aoks tõeline privileeg – õppida koha­ likku kultuuri ja keelt, ja ma loodan sinna ühel päeval t­agasi minna.

Seejärel lahkusin Austraaliast mõneks aastaks ja töötasin kliiniliste uuringute alal Cam­ ­ bridge’i Ülikoolis Ühend­ kuningriikides ning viibisin ka Torontos, et aktiveerida oma õendusalane registratsioon.

Sellel ajal töötasin nii õendu­ shariduse alal kui ka U fof T tea­ dustöös. See oli raske ja väga pingeline aeg, aga olen õnnelik, et seda tegin, sest minu eesmärk oli see, et saaksin praktiseerida mõlemas riigis. Ja selle prot­ sessi ajal kohtasin ka oma partnerit. Praeguseks naudin juhtivat kliinilist rolli Melbourne’is, koordineerides haigla pat­ sientidele koduhool­ dust, mis vähendab survet haig­ la voodikohtadele. Ma arvan, et niisugused programmid aitavad inimestel taassaavutada iseseis­ vust, olles ka olulised laiema ühiskonna tervise edendamisel.

Kasvades Torontos osalesid Eesti koolis ning paljudes teistes eesti tegevustes. Mis­ suguse kogemustepagasi see Sulle andis?

Oli väga tore käia eesti koo­

olid Teise maailmasõja järgselt sattunud. Neil sündis neli tü­tart, elades Lõuna-Austraalias Ade­ laide’is, enne kui perekond ­kolis 1970.a. Torontosse.

Mu ema Elle tundis alati, et Austraalia on tema kodu ja aas­ tal 2002 oli tal võimalus tema õpetajakarjääri kaudu sinna minna. Ta arvas ka, et see on väärtuslik kogemus minu õe ja minu jaoks. Olime Erikaga ­õnnelikud, et saime emaga seal olla – see pidi algselt olema üheaastane seiklus. Nüüd on ema seal õnnelikuna elanud pea kaks aastakümmet ja Austraalia on saanud ka minu teiseks ko­ duks, kus olen viibinud kokku 14 aastat alates sellest ajast, kui olin 16 aastat vana.

Kuidas erineb Austraalia elustiil Kanada omast? Kas on midagi, millest väga puu­ dust tunned?

Austraalia elustiil on rahulik,

pungil, rajad nii üle rahvastatud, et 2 + 2 reeglit raske järgida, Tallinnas manitsetakse jalutajaid juba droonide häälekõvenda­ jaist.

Neile, kes ka eriolukorras end proovile panna tahavad, so­ bivad järjest populaarsemaks muutuvad virtuaalsed jooksud, orienteerumised ja rattasõidud.

Kokku tulla ei tohi, aga saab ju mingi programmi telefoni laadi­ da, osavõtumaksu ära maksta, ja siis jääb vaid üle startides aeg käima ning lõpetades kinni va­ jutada. Saadad tõestuse, et jook­ su ära tegid, korraldajale ning varsti näed jooksu kodulehel oma tulemust ning ootad, millal osavõtjamedal postkasti potsa­ tab. Pole muidugi see emot­ sioon, mis sadade või tuhandete seas joosta, ka tuleb mõista, et virtuaalsport tugineb aususele, aga kindlasti on pool muna parem, kui mitte midagi.

aerutaja Joosep Karlson, varus­ tust maha jättes, mitme lennuga, Sitsiiliast kodusesse Pärnu, kus sulges end kaheks nädalaks sõudebaasi karantiini. Nii tuli läbi seikluste, samuti Itaaliast nagu Karlsongi, olümpiale pür­ giv vibulaskur Reena Pärnat.

Nii jõudsid varustust Austraa­ liasse ja Mallorcale jättes koju purjelaudur Ingrid Puusta ja teised purjetajad.

Kõik siiski ei tulnud. Mara­ toonar Roman Fosti võeti Keenias treeningu ajal süüdis­ tusega, et joosti liiga tihedas pundis, seitsmeks tunniks polit­ seisse. Korvpallur Rain Veide­ mann tahtis Roomas hommi­ kusele jooksutiirule minna, aga politseinik lubas talle selle eest kohe 280 eurot trahvi teha.

Tuppa, kust tohib väljuda vaid söögipoodi ja apteeki minekuks, on suletud Itaalias vehkleja Erika Kirpu, võrkpallurid Prant­ susmaal jt. Treenida saab prae­ gu eestlastest ilmselt vaid ujuja Kregor Zirk oma Türgi klubis, võistelda vaid Venemaa kõrglii­ ga käsipallur Dener Jaanimaa.

Tippsportlased põgenesid koju

Suurvõistlused lükati edasi

Suur osa kusagil laias maail­ mas treeninud või võistelnud Eesti spordiässadest kasutas viimaseid Eesti välisministee­ riumi loodud või ise enne pii­ ride lukku minekut leitud võimalusi koju tulla. Mis sel­ lest, et isolatsiooni sattuti, kodu on ikkagi kodu. Nii põgenes

Tokyo olümpiamängud lükati teatavasti edasi 2021. aasta suvesse. Sportlased suhtuvad sellesse fakti erinevalt. Näiteks Eesti mullune esisportlane, oda­ viskaja Magnus Kirt on rahul sellega, et Doha maailmameist­ rivõistluste saadud raske vigas­ tuse raviks ja endise vormi (oli

2019 maailma edetabeli juht, Teemantliiga võitja ja MMhõbe) taastamiseks on rohkem aega. Aerutaja Joosep Karlson arvas, et suudab 2021. aastaks muskli jämedamaks treenida; nagu Kirdil, on tõstja Mart Seimil nüüd rohkem aega ter­ vist turgutada.

Samas on terve rida neid sportlasi, kes plaanisid oma pika võistlustee lõpetada just 2020. aasta olümpiaga. Eks osa neist nüüd pillid kotti ja ketsid varna ka paneb, sest suretada veel aasta jagu liha pole kerge.

Siia tuleb lisada fakt, et kerge­ jõustiku MM nihutati koguni 2022. aastasse, mis teeb ker­ geatleetide silmapiiri veelgi kaugemaks. Öeldakse aga sedagi, et veri on see, mis rähnipoja puu otsa ajab, ja praeguses kontekstis rõhutaksin, et kes ikka sporti väga armastab, seda number passis ei mõjuta. Parim näide on kahekordne olümpiameda­ list, kokku kümnekordne EM, MM ja OM medalimees 40aas­ tane sõudja Tõnu Endrekson.

Temagi plaanis oma veerand ­sajandi pikkuse suure spordi tee tänavu lõpetada, aga ütles nüüd, et paatkonnal on teda veel vaja, temal endal motivatsiooni jät­ kub, perekonnaga sai asi läbi arutatud ja kuidagi nadi oleks nii pika tee järel nüüd aer ma­ dalama võistluse kui olümpia järel seina najale asetada. Eel­ misel olümpial Rio de Janeiros

ENN HALLIK

Virtuaalsport ja metsas jalutamine Kogu maailma halvanud ja praeguseks juba enamiku riigi­ piire peaaegu õhukindlalt sulge­ nud koroonaviirus sunnib ka spordi valdkonda nentima, et maailm pole enam endine ja võib-olla ei saagi enam endi­ seks.

Eestis on nakkuse leviku tõkestamiseks teadmata pikku­ sega eriolukorras suletud kõik spordibaasid ja keelatud nii treeningud kui võistlused. Erand on vaid sajakonnale tippatlee­ dile harjutamiseks lubatud Audentese spordikompleks Tallinnas ja Kalevi sõudebaas Pärnus. Kõigile teistele kehtib reegel 2 + 2, mis tähendab, et koos võib olla maksimaalselt kaks inimest ja nendegi vahel peab olema vähemalt kaks meet­ rit. Mis sporti sa sellistes tingimustes teed? Kui, siis kiri­ malet.

Või siiski – 2 + 2 reeglit järgides värskes õhus viibimist ju soovitatakse! Ja nii võib Eestis praegu tõdeda vaba rahva (koolid ei tööta, paljud firmad seisavad või töötavad inimesed kodukontorites) enneolematut tungi kergliiklusteedele, metsaja matkaradadele. Parklad jook­ suradade alguses on autodest

Tiiu oma lemmikkohas – perefarmis Kawartha Lake’is, mille vanavanemad Erna ja Viktor Sildva üle 50 aasta tagasi ostsid.

Foto: erakogu

lis, Jõekäärul ja Kotkajärvel, kui kasvasin üles. 2009.a. kohtusid paljud meist Tallinnas laulupeol ÜhesHingamine. Ma väga väärtustan, et olen osa ­eesti ühiskonnast ning saan eda­ si kanda meie unikaalseid tra­ ditsioone. Olen väga tänulik, et meie vanemad ja vanavanemad õpetasid meile kultuuri. Vaata­ mata sellele, et elan kaugel eemal paljudest sõpradest ja ­ pereliikmetest, olen alati nen­ dega ühenduses ja vaatan rõõ­ muga, kuidas mu õe ja täditütre lapsed hakkavad Torontos eesti­alastest tegevustest osa võtma.

Oleme uhked, et nad esindavad meie pere järgmist põlvkonda.

Kuidas Sul üldse tekkis idee minna Austraaliasse? Kui kaua oled seal elanud ja mil­ lega tegeled?

Mu emapoolsed vanavane­ mad Õnne ja Guido kohtusid 1948.a. Austraalias, kuhu nad

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

Nr. 15

Meie perekond on laiali mit­ mel pool maailmas. Lisaks pere­liikmetest ja sõpradest puu­ dust tundmisele igatsen ka mõningaid unikaalseid Kanada suverituaale – nagu sõitmine põhja poole koos oma isa Harryga ja memme Ernaga, et saada kõrvitsapirukat ja pea­ tudes maaturgudel teel meie perefarmi. Esimesed lumesajud talvel on samuti imekaunid ning kuigi on väga tore teha jõu­ lu-BBQ-d rannas, igatsen siiski ka valgeid jõule koos tradit­ sioonilise eesti toiduga.

Kas oled leidnud ka Austraalias eesti ühiskonna (sinna on viimasel ajal koli­ nud palju noori Eestist)?

Olen veetnud aega Adelaide’i Eesti Majas, kuna mu sugulane on sellega seotud. Tean, et on olemas Eesti seltse Mel­bourne’is ning suvelaagreid Sydney ligi­ dal, aga pole veel nendega kokku jõudnud puutuda. Pole ­ kindel, kas on olemas Eesti Maja Perthis, aga mu tädipoeg Mati elab seal oma naisega ja neile sündis hiljuti esimene tütar. On tore, et meil on mõned pereliikmed, keda eri linnades külastada.

Küsis: KAIRE TENSUDA

S P ORT

Tour de France’i toimumine lükati suve lõppu Sel nädalal teatati, et korral­ dajad on otsustanud 27. juunis algama pidanud Prant­susmaa velotuuri uuteks kuu­ päeva­ deks ajavahemiku 29. augus­ tist kuni 20. septembrini, kin­ nitas rahvusvaheline jalgrat­ taliit (UCI).

Maailma mainekaima jalgrat­ tasõidu toimumisaeg oli pikalt õhus, enne kui sel nädalal uued kuupäevad kinnitati.

Rahvusvahelise alaliidu tea­ tel on ka teistele suurtuuridele – kevadele planeeritud Giro d’Ita­ lia ja augusti keskel algama pidanud Vueltale – otsitakse ­ kalendris uut aega.

Viimati jäi Tour de France ära 1946. aastal, mil Prantsus­ maa toibus Teisest maailmasõ­ jast. Samuti ei toimunud velo­ tuu­ ri Esimese maailmasõja päevil. (ERR/EE) oli Endrekson Eestile ainsa medali toonud neljapaadi moo­ tor, kindlasti annab ta endast Tokyoski rohkem kui sada protsenti ning on kõigile Eesti ­ sportlastele, olgu nad algajad või praegu loobumisotsust ­vaagivad, suur eeskuju.

ENN HALLIK

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

Orvi Elisabeth Moks (nee TEDER) lahkus rahulikult kolmapäeval, 11. märtsil 2020 Georgetownis Mountainview Residence’is 85-aastaselt pärast viit ja poolt aastat kestnud võitlust Alzheimeri tõvega.

Varemlahkunud Sulevi armastatud abikaasa ning Johannese (Rebecca) ja Allani (Alison) armastav ema. Taylori ja Kathryni kalliks peetud vanaema. Harry Tederi (Margaret) kallis õde ning Reinu ja Karini armastav tädi.

Orvi sündis Pärnus, Eestis. Teise maailmasõja ajal kodumaalt põgenenud, asus ta elama Chicagosse, kus kohtus Torontost pärit oma elu armastuse Suleviga. Kolides koos temaga tagasi tagasi Torontosse 1962. aastal, ehitasid nad koos uue elu ja tõid maailma kaks poega.

13

EKKT liiget, kunstnik

Andrus Peegel’it leinab sügavas kurbuses EESTI KUNSTNIKE KOONDIS TORONTOS Avaldame südamlikku kaastunnet perele ja lähedastele

Orvi oli kirglik lugeja ja talle meeldis toita oma tagahoovis linde, nautides samal ajal oma Tim’i topelt-topelt. Ta armastas head vestlust kõikide naabrite ja möödakäijatega. Eriti jääb meelde tema hoolivus ja oskus arvestada kaasinimeste vajadustega.

Oma kaastööga meie lehte rikastanud kunstnik

Eriline tänu Mountainview Residence’i töötajatele armastava hoolitsuse ja toetuse eest.

Soovijad võivad teha Orvi Moksi mälestuseks annetusi Alzheimer’s Society’le.

Saksamaa alustab kriisijärgset avanemist Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles sel nädalal teh­ tud avalduses, uuest nädalast alates leevendatakse mõnin­ gaid koroonaviiruse tõkesta­ miseks rakendatud nõudeid.

Samas hoiatas Merkel, et rii­ gis saavutatud edu viiruse ohjeldamisel on ,,esialgne ja õrn“ ning sotsiaalse distantsi hoidmise meetmed jäävad kehtima vähemalt kaheks nä­­ dalaks.

Esmaspäeval võivad kuni 800 ruutmeetrise põrandapinna­ ga poed Saksamaal oma uksed avada, samuti võivad tööd jätka­ ta raamatupoed ja -kogud, ar­ hiivid, automüügikeskused ning jalgrattapoed olenemata nende suurusest. Suurema müügikohad tohivad esialgsete plaanide ko­ haselt taas tööd alustada 4. mail.

Samal 4. mail saavad taas kooli tulla algkooli vanemate klasside õpilased ja need, kellel on vaja teha koolilõpueksameid.

Siiski jäävad paljud kõige nähtavamalt igapäevast elu mõ­ jutavad piirangud nagu näiteks inimestevahelise distantsi hoid­ mine kehtima.

Kolmapäevase seisuga oli Saksamaal koroonaviiruse tõttu surnud 3592 inimest, nakatu­ nuid on avastatud 133 000.

(ERR/EE)

Briti veteran kogus miljoneid tervishoiutöötajatele Teise maailmasõja veteran, 99 aastane kapten Tom Moore on kogunud 12 miljoni naelster­ lingi (üle 13,8 miljoni euro) jalutades oma aias, toeks kõn­ dimisraam.

Omal ajal Indias teeninud Moore kogus raha huvitava väl­ jakutsega. Nimelt plaanis ta oma sajandaks sünnipäevaks läbida aias sada 25 meetri pik­ kust ringi. Sel nädalal lõpetas ta jalutusraami abil oma aias Bedfordshire’is Lõuna-Inglis­ maal sajanda ringi.

Moore märkis, et kuigi ta sai oma eesmärgi täidetud, jätkab ta kõndimist seni, kuni leidub annetajaid, ka pärast sajandat sünnipäeva kuu lõpus.

Veteran on saanud toetust teiste hulgas endistelt Man­ chester Unitedi ja Londoni

Andrus Peeglit

Lahkus meile armas

Ester Vares

mälestab EESTI ELU PERE

Südamlik kaastunne JAANILE, LASTELE ja OMASTELE

ASKO KATRIN ja EDUARD TOOMAS, RITA, EVA ja MIHKEL

Rootsis lahkus Helve Poska

Kunstnik Vive Tolli 1928-2020 Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Vive Tolli suri 8. aprillil.

Vive Tolli (Pajusoo) sündis 28. juulil 1928 Tallinnas. Pärast keskkooli lõpetamist astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti õppima keraamikat, kuid läks üle graafika erialale.

Vive Tolli lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi 1953. a graafikuna, diplomitööks Alo Hoidre juhendamisel loodud 6-leheline ofordisari ,,Kalapüük Kihnu saarel“.

Aastatel 1953–1982 oli Vive Tolli vabakunstnik, seejärel töö­ tas ERKI õppejõuna, hiljem oli emeriitprofessor. 2008. aastal anti talle Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind. 1978. a pälvis Vive Tolli Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ja 1998. a Wiiralti kunstiauhinna.

Teda on tunnustatud ka arvu­ kate auhindadega rahvusvahelis­ tel näitustel. 2001. a anti Vive Tollile Valgetähe III klassi teenetemärk.

Lugematutele vabagraafikas loodud töödele, tegi ta ka raa­ matuillustratsioone (A. Haava, D. Vaarandi, A. H. Tammsaare jt teostele) ja eksliibriseid. Tolli lemmiktehnikaks kujunes söövi­ tus. Väga populaarsed on Vive Tolli 1960. aastate rannarahvale pühendatud teosed ja Tallinna vanalinna kujutav graafika.

Arsenali kaptenitelt Rio Ferdi­ nandilt ja Tony Adamsilt, olüm­ piakulla võitjalt Kelly Holmesilt ning mitmetelt heategevusor­ ganisatsioonidelt, telesaadetelt ja ajalehtedelt.

Teisipäeval, 14. aprillil 2020 lahkus Rootsis Helve Poska.

Helve Poska lahkumine on suureks kaotuseks meie riigi­ mehe Jaan Poska (1866–1920) suurele hõimule, sest Helve Poska oli selles hõimus side­ meks veel Jaan Poska enda perega. Ta oli naiseks Jaan Poska noorimale pojale Jüri Poskale (8.01.1919–12.01.1974) ja seega viimastel aastatel kogu Poskade suurpere auväärne ­matroon.

Helve Poska oli väga loo­ minguline isiksus. Tema ühe luulekogu ilmumisel Eestis kir­ jutati: „Helve Poska, Haapsalus 1925. aastal sündinud poetess, kes kooliteed käinud Haapsalus, Tallinnas ja Rootsis. 1944. aas­ tal abiellus ta jur. kand. Jüri Pos­ kaga (1919-1974) ning nende abielust sündis neli last.

Helve Poska kirjanikuna-luule­ tajana valdab suurepäraselt so­ netipärja kirjutamise harukord­ set kunsti, mille näiteid võib leida ta kõigis luulevalimikes.“ Helve Poska kuulus Eesti Kirjanike Liitu. Kui täna me võime lugeda ülevaateid, mil­ lised kirjanikud olid sada aastat tagasi möllanud Hispaania gripi ohvrid (loetakse ka Franz Kafkat), siis ehk kunagi kirju­ tame meie, et 2020. a koroona­ kriisi ajal kaotas Eesti Kirjanike Liit just selle epideemia ohvrina Helve Poska.

Täna langetame pea Helve Poska (1925-2020) mälestuseks!

PEETER JÄRVELAID

Andrus Peegel Meie jutud jäid pooleli.

Jääme Sinust puudust tundma – Tartu pole Sinuta sama

KAI, PAUL, KATI KIILASPEA

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Daisy Tikenberg’i ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Mai Aedma’d ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Mälestame lahkunud kallist perekonnasõpra

Mai Aedma Avaldame sügavat kaastunent ALARILE ja ZARALE MAIKI ANDRE LUPP ja MART LUPP ANNELI ja GREG ANDRE-BARRETT

Lahkus meie armas fraater

vil! Kaljo

Pehtla,

B. Arch., c. 1938–39 Leinab kurbuses KORP! FRATERNITAS ESTICA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT Helve Poska.

Liina Reesi blogi

14

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

LAHKUS MEIE ARMAS ÕDE JA TÄDI

Heljo Marie Aro Pärkma sündinud 9. aprillil 1923 Tallinnas surnud 2. aprillil 2020 Hamiltonis, ON

Nr. 15

Mälestame armsat kauaaegset perekonnasõpra

Rein Mägi Südamlik kaastunne IRJALE ja omastele

Mälestame sügavas leinas õde TINA ARO NAYKKI õe tütar LAURA EMERY perega õe tütar KAREN BALLENTINE perega venna abikaasa CORNELIA ARO venna tütar LINDA ARO abikaasaga SUGULASED Eestis

Ma olen võidu saanud, ja jõudnud rahule.

INDREK, CATHY, ANDREW ja CHRISTINA MARGUS, KATHY, KIRSTEN ja STEPHANIE ALAR ASTRID LINDA, ILMAR, KAIRI ja ANDREAS

Mälestame head ja unustamatut sõpra

Lahkus meie armas perekonnasõber

Rein Mägi

Rein Mägi

Südamlik kaastunne IRJALE ja omastele

Südamlik kaastunne IRJALE ja lähedastele VÄINO EINOLA ja LINDA KOLGA TIIU ja JÜRI KALEV, KRISTJAN ja MONIKA peredega Lahkus meie keskelt Mälestame ääd Eesti ja Mulgi meele oidjet Kanadas,

Helgi Sooaru

Andrus Peegel…

(Algus lk. 6)

Rein Mägi Mälestame kurbuses ja avaldame südamlikku kaastunnet IRJALE ja omastele MALL JÜRMAN REET SEPP ANU SÕRRA PETER SÕRRA

ja avaldame sügavat kaastunnet õele HELJULE

nelja aasta jooksul Postimehes ilmunud ja nüüd on kohandatud näituseks.

MULKIDE SELTS EESTIS

Kui te joonistate portree, kui palju see siis aega võtab?

Alguses võttis see väga kaua aega, peaaegu päeva. Praegu võtab see palju vähem aega. Ma teen selles mõttes eeltööd, et vaatan, milliseid programme kasutada ja kuidas need erine­ ­ vad programmid tööpinnal kokku miksida. Ma otsin per­ ­ sooni pildi internetist, rohkem kasutan Postimehe pildiarhiivi, sealt saan sobivaid pilte valida.

Võimalusi on palju. Mõnikord kasutan kehadoonorit, joonistan juurde, kasutan detaile, ühe­ sõnaga lavastan pildi. Mul on loodud tööde järjekord. Tean, kuidas alustada ja tean, kuidas lõpetan, nii läheb see poole kii­ remini. Pilt valmib paari tunni­ ga, see on ajalehe spetsiifika, vaja kiirelt tegutseda. Aastad on õpetanud täpselt, mida ja kuidas kasutada.

Kui õige lavastuse kätte saab, siis tehniline töötlus on mul juba lihtne. Mina näiteks Pho­ toshop’i üldse ei kasuta. Olen proovinud alati kasutada paral­ leelselt nii joonistamist kui eri­ nevaid teh­nilisi programme.

Kõigepealt on vaja ideed, mida sa tahad teha ja siis on võimalik leida oma idee teosta­ miseks ­ absoluutselt kõike.

Arvan, tuleks teha nii, et tehni­ ka ei tapaks ega piiraks seda, mida sina tahad kujutada. Kõike ei olegi vaja alati arvutiga teha.

Minu eesmärk on kujundada õpilastes arusaamine, et see, mida nad õpivad, võibki olla elustiil ja et kunsti on väga ­lõbus teha. Küsis LEA KREININ

Siiras kaastunne HELJU SALUMETSALE armsa õe

Helgi Sooaru lahkumise puhul TALIS, AGO ja HELGI poja perega Tartust

Kallist

Helgi Sooaru leinavad sügavas kurbuses EVELIN ja RAIT Eestimaalt Avaldame südamlikku kaastunnet HELJULE ja HELLE-MAILE perega

Mälestame kurbuses, armas perekonnasõber

Rein Mägi Südamlik kaastunne IRJALE VIVECA BISSONNETTE ja pere

Lahkus siit ilmast

Rein Mägi 1934 Võrus – 2020 Torontos Südamlik kaastunne armsale IRJALE

AKADEEMILISED KANADA EESTI NAISED leinavad head sõpra ja kauaaegset Hiigelbasaaride kaastöölist

Südamlik kaastunne HELJULE ja HELLE-MAILE perega armsa

Helgi

Lahkus meie armas kauaaegne sõber

kaotuse puhul naabri JÕE pere

Rein Mägi Leinama jäävad kurbuses

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

VIVIAN, SUSANNE, ERIK peredega KADRI ja SILVER HOLMBERG

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

MÕTE PÜHAPÄEVAKS praost MART SALUMÄE

Ülestõusmisaja 2. pühapäev Pühapäeva juhtsalm: Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: „Rahu teile!“ Jh 20:26 Päevapalve: Kiidetud oled Sina, Jumal ja Isa, sest oma suurest halastusest oled Sa kõik enda omad Jeesuse ülestõusmisega uuesti sünnita­ nud elavaks lootuseks. Aita, et ka meie selles lootuses juba siin pühaks eluks uueneme ja ükskord õndsast ülestõusmisest osa saame. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen!

Vana Testamendi lugemine: Sakaria raamat 86:6-8 Nõnda ütleb vägede Issand: Kuigi see on neil päevil ime selle rahva jäägi silmis, kas peaks see olema ime ka minu silmis? küsib vägede Issand…

Evangeeliumi lugemine: Jo­­ hannese 21:1-14 Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriase järve ääres… …Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus.

Jeesus ütles siis neile: „Lap­ sed, on teil midagi leivakõr­ vaseks?“ Nad vastasid talle: „Ei ole.“ Aga tema ütles neile: „Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!“ Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu.

Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!“… …Ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: „Kes sa oled?“, sest nad teadsid, et ta on Issand.

Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala. See oli Jeesusel juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast surnuist ülestõusmist.

Usu saladus Koduseinte vahele surutud aeg võimaldab tegeleda huvita­ vate asjadega. Näiteks otsusta­ sin tutvuda kodumaal ilmuvate OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

arvukate vallalehtedega. Palju huvitava keskelt jäi silma „Konguta Valla Teataja“, kus 2016.a. märtsis kirjutas Kalju Õllek artikli „Ajalooürikute teadaanded ülestõusmisest“.

Soovitan toda lühikest kirja­ tükki lugeda, kuna leidsin sealt ­infot, mis ärgitas lähemalt otsi­ ma algallikaid, millele autor, ilmselt lehe väikese mahu tõttu, on viitamata jätnud. Mainitud vallalehe numbri leiab Eesti Rahvusraamatukogu digihoid­ last.

Artiklis on loetletud mitmeid Jeesuse kaasaegseid ajalooüri­ kuid ning autoreid alates Pila­ tuse biograafist Hormi­ siusest kuni veidi hilisemate ja seega kaudsemate teadete ülestähen­ dajateni, keda esindab näiteks Vana-Rooma ajaloolane Tacitus (u.55 -102 pKr). Olin küll tead­ lik, et Jeesuse ülestõusmist mainitakse mitmes ajaloolises tekstis lisaks Piiblile, kuid eel­ pool nimetatud kirjutises loetle­ tud autoritest tuli mulle tuttav ette vaid Tacitus, kelle säilinud töödest alles 18.sajandil hakati tõsisemalt lugu pidama ja keda tollal peeti varaseimaks auto­ riks, kes kristlastest ja põgusalt ka Kristusest ajaloolasena kirju­ tab. Igal juhul äratas neli aastat tagasi avaldatud kokkuhoidliku mahuga kirjatöö minus profes­ sionaalset uudishimu.

Ikka on esile kerkinud soov leida ajaloolist tõendust kas siis Piiblis kirjeldatu kinnituseks või selle kummutamiseks. Mõlemas suunas on taoline vaevanäge­ mine küll äärmiselt huvitav, kuid samas ka tänamatu tege­ vus. Skeptikuile meelepärased avastused ei suuda ju kõigutada uskujate usku. Kui aga arheo­ loogid suudaks kusagilt välja kaevata kas või mõne paar aastatuhandet vana kirjarulli, ­ millel Jeesuse hauast tõusmise pealtnägija tunnistus, ei paneks seegi veendunud ateiste oma arvamusi usu ja usklike suhtes ­ muutma.

Võrdluseks võime tuua kas või Putini Venemaa ja Eesti Vabariigi erimeelsused ajaloo­ käsitluses. Need on ja jäävad erinevaks, hoolimata kuitahes põhjendatud argumentidest. Kui ühel poolel on usk väikese rah­ va demokraatliku iseolemise õi­ gusesse ja teisel pool sajandeid kestnud võitmatu impeeriumi ihalus, siis ühisosa praktiliselt ju puudub.

Kristuse surnuist üles tõus­ mine on usu saladus ning jääbki saladuseks kuni tema taastu­ lemiseni. Kristlastena kuulume Ülestõusnu tunnistajate hulka, hoolimata teadmisest, et algu­ sest alates on olnud küllaga selles kahtlejaid ning tulihinge­ lisi eitajaid. Näiteks ülem­ preester Kaifas keeldus Jeesuse ülestõusmist tunnistamast. Teda ei veennud isegi, et tema enda palgatud valvurid olid toimunut oma silmaga näinud. See liht­ salt ei mahtunud tema poolt

tõeks tunnistatu raamidesse.

Jeesuse jüngritelgi oli tükk tegemist, et uue olukorraga har­ juda. Tänane evangeelium ju­ tustab juba kolmandast korrast, kui Jeesus neile ilmus pärast ülestõusmist. Nad ei tundnud teda kohe ära, kuigi olid temaga kolm aastat koos rännanud. Ülestõusnu imeline ligiolu oli neilegi enneolematu ja harjuma­ tu kogemus. Tänane ime pole mitte, et hulga inimesi üles­ tõusmist ei usu, vaid see, et kristlus on endiselt maailmas enim levinud religioon.

Jeesuse kaasaegsete ja ka tänaste ülestõusmise tunnista­ jate kogemust on minu arust väga hästi lahti kirjutanud Soome kirjanik Mika Waltari oma romaanis „Riigi saladus“, mis Johannes Aaviku suure­ pärases tõlkes on ORTO kirjas­ tuse väljaandena eesti keeles ilmunud 1965.a. Torontos. See ­ raamat on mu teine lugemis­ soovitus tänases mõtiskluses.

Teose minategelane, Markus Mezentius Manilianus, kohtub Tibeeria järve kaldal ülestõus­ nud Jeesusega (lk.298): „Aga siis umbusk valdas mind ja ma mõtlesin, et see mees oli elav inimene ning minu sarnane, nagu ma oma käega olin katsunud ja tunnud, ja ma ei ol­ nud temas midagi jumalikku märganud, nagu ma oma meeles võisin jumalikku kujutella. Ka tema sõnu olin pidanud ainult segase meele sonimiseks. Aga, mõtlesin, miks jumalik peaks olema midagi minu arusaamise ja kujutluse kohast? Vahest ju­ malus on niisama lihtne kui leib, mida ta meile süüa andis, ja vein, mida olime joonud. Mis mina oma tarkusega peaksin otsustama, kuidas ja mil kujul ­ Jumala poeg peaks inimestele ilmuma?“ Õnnistatud Ülestõus­mispüha järgset aega.

15

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 (Corona viirus) pandeemia poolt põhjustatud eri olukorraga aprillikuus jumala­ teenistusi ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või emaili-aadressil.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Koguduse varem välja kuulutatud jumalateenistused ja muud üritused kirikus on pea­ tatud kuni järgmiste teadeteni.

Jooksvat informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult koguduse pastorilt, koguduse nõu­kogu liikmeilt.

Peatsete taaskohtumisteni oma kirikus!

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik AJUTISELT JUMALATEE­NIS­ TUSI EI TOIMU. Ajutiselt tühistatud ka kõik muud kiriku ruumidesse planeeritud kogunemised ja üritused.

Olukorra normaliseerudes ju­­ malateenistuste ja koguduse koos­ käimiste korrapära taastub. EELK Toronto Peetri koguduse täis­ kogu koosolek, mis oli välja kuulutatud 19. aprilliks, lükkub edasi.

Videopalvusi saab vaadata Peetri koguduse FB grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. Kui keegi sinna gruppi veel ei kuulu, siis saatke liitumissoov ja kohe li­same gruppi.

Koguduse õpetajaga, praost Mart Salumäega saab kontakti tel. 647 340 9271 ja mob 647 273-5858 või kirjutage aadressil mart.salumae@eelk.ee Koguduse kantseleisse saab e-posti saata igal ajal: stpeterstoronto@rogers.com Kui vajate hingehoidlikku abi või vajate, et keegi Teid lihtsalt ära kuulab, siis helistage julgelt koguduse õpetajale.

Hoidkem üksteist Jumala ees igapäevastes eestpalvetes.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Torontos suleb uksed Vesuvio pizzeria TORONTO. Lääne-Torontos Junctioni linnaosas (Dundas ja High Park) asuv popu­ laarne itaalia restoran Vesuvio pizzeria & spaghetti house teatas, et sulgeb uksed pärast 63 aastat tegutsemist.

Oma avalduses teatasid nad, et see oli väga raske otsus, kuid nagu paljud restoranid, on ka nende äri mõjutatud COVID-19 kriisist. Restorani viimane te­ gutsemispäev on 19. aprill, mil­ lise ajani töötavad pick-up ja delivery.

Perekonna omanduses olev restoran asutati 1957.a. nelja Pugliese venna ja nende isa poolt. Üks vendadest oli elanud New York City’s, kus õppinud, kuidas valmistada New Yorkstiilis pizzat. Paik sai popu­ laarseks. Omanikud meenutavad erinevaid perioode restorani te­ gevuses ja mitmeid põlvkondi, kes on nende juures käinud.

(Lüh. CBC)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020

Nr. 15

Tellige EESTI ELU! Tõmbasid talvesaapad jalga

Mitmel korral läinud nädalal tõmbasid kevadlilled paljudes paikades Eestis endale talvesaapad jalga. Fotol harilikud sillad (Scilla siberica) Harjumaal, mida ka siniliiliateks nimetatakse. Ei olnud kunagi varem kuulnud-mõelnud, et kevadlilledele sadanud lund võiks nende talvesaabasteks nimetada. Ilus! Nagu paljud pisiasjad hetkel meelt rõõmustada suudavad. Lumiste fotode peale on veel Tartust, Tähtverest (kus jäädvustati ,,tähesadu“) tabavalt kommenteeritud: ,,Kuidas üks asi, mida polegi olnud, nii kaua kesta võib?!“ Jutt käib talvest, mis oli Eestis ülimalt lumevaene. Suusad istusid kasutult, aga nüüd siis muudkui tillukesed talvesaapad.

Foto: Milvi Vahtra; tekst: Riina Kindlam

COVID-19 tõi muudatusi ka kinnisvara valdkonnas

ka kinnisvara valdkonnas seoses kriisiga muudatusi.

Näiteks ei korraldata praegu müügil olevate kodude avatud külastusi (open house). Agen­ti­ KANADA. Kinnisvaraga seo­ dele on soovitatud vältida isik­ tud tehingud nagu majade­likku kontakti klientidega ning korterite ost-müük on paraku püüda korraldada virtuaalseid päevakorral ka praegu, CO­ ­ näitamisi. Alati pole see aga VID-19 pandeemia ajal; ja lihtne – ühe agendi sõnul on ­ Ontarios on kinnisvaraga mõned kliendid sellega väga seonduv deklareeritud hä­ ­ rahul, teised tunnevad, et enne ­ davajalike teenuste hulgas ostmist on vaja siiski isiklikult (essen­tial service). Et aga uut kodu näha; tegemist on ju hoida vajalikku distantsi, on ühe suurima ostuga inimese osa agente leidnud lahenduse, elus. Nii saab äärmisel vajadu­ pakkudes virtuaalseid tuure sel siiski ka isiklikke vaatamisi müügil olevatest kodudest, korraldada, aga kõik vajalikud kirjutas CTVNews. reeglid sotsiaalse distantseeru­ Kinnisvaratehinguid ei saa ka mise ja kaitsevahendite osas pandeemia ajal peatada – nagu peavad saama järgitud. märkis uudistekanalile Toronto On kliente, kes kindlasti Real Estate Board’i president p ­ eavad oma kinnisvaratehingu Michael Collins, on näiteks tegema praegusel ajal, ent on ka inimene müünud enne kriisi neid, kes ootavad pandeemia saabumist oma endise kodu ja möödumist. vajab nüüd uut. Ent kuna suurim prioriteet on praegu siis­ Kuidas kriis mõjutab kinnis­ ki nii töötajate, klientide kui vara valdkonda tervikuna, eks kõikide tervis ja turvalisus, on seda näitab aeg. (Lüh. CTVNews)

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni vähemalt 1. maini 2020. Sel ajavahemikul seal toimuma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta­ jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks te­le­ foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Pakume praegusel keeru­lisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurde­pääs.

EESTI ELU TOIMETUS

NATO kaitseministrid arutasid tegevust pandeemia tingimustes NATO kaitseministrid aruta­ sid kolmapäeval alliansi reakt­ siooni uue koroonaviiruse pandeemiale ja koos­kõlastasid oma tulevasi samme liitlas- ja partnerriikide toetamisel, üt­ ­ les NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Peasekretäri sõnul on kriis näidanud alliansi riikide stabiil­ sust ja ühtekuuluvust. ,,Meie relvajõud mängivad juba võt­ merolli riiklike tsiviilmeetmete toetamisel (võitluses koroona­ viiruse vastu – BNS),“ lisas ta.

Stoltenbergi sõnul on alliansi relvajõud viinud läbi üle 100 õhumissiooni meditsiiniper­so­ nali ja meditsiinivahendite tran­s­portimisel, aidanud rajada 25 välihaiglat, taganud üle 25 000 täiendava voodikoha.

Appi on saadetud enam kui 4000 meditsiiniteenistuse sõja­ väelast.

Peasekretär hoiatas aga selle eest, et potentsiaalsed vaenlased võivad püüda ära kasutada al­ liansi liikmesriikide majanduse nõrgenemist viiruse tõttu ja osta aktsiate kontrollpaki stratee­ gilistes tööstustes. Ta ei nimeta­ nud konkreetselt ühtegi riiki, kuid tema sõnum oli ilmselt ­suunatud Hiinale, mis on ostnud end Euroopa sadamatesse ja telekomifirmadesse.

Stoltenberg rõhutas ka vaja­ dust võidelda desinformatsioo­ niga, mille eesmärk on allianssi lõhestada.

Stoltenberg hoiatas ka terrori­ rühmituste julgemaks muutu­ mise ohu eest. (PM/EE)

EL ja Suurbritannia jätkavad kaubanduskõnelusi Suurbritannia ja Euroopa Liidu esindajad leppisid kol­ mapäeval kokku, et jätkavad Brexiti-järgseid kaubandus­ kõnelusi ning alates järgmi­ sest nädalast on kavas korral­ dada kolm läbirääkimisvooru.

Need voorud kestavad igaüks umbes nädala – alates 20. april­ list, 11. maist ja 1. juunist – ning sellele lisandub kõrgetase­ meline kohtumine juunis, kus tehakse senitehtust ülevaade ja vaadatakse, kas läbirääkimistes on vaja teha paus.

Briti peaminister Boris Johnson teatas pressiesindaja vahendusel, et Ühendkuningriik ei kavatse pikendust küsida ja kui Euroopa Liit seda pakub, siis sellest keeldutakse.

Suurbritannia on hoolimata Euroopa Liidust lahkumisele tolliliidu ja ühisturu liige kuni selle aasta lõpuni. (ERR/EE)

Niisugust luksust – sõita ihuüksinda Toronto linnaliinibussis tipptunni ajal – võinuks veel mõned nädalad tagasi pidada täie­ likuks ulmeks või kõneleja ülielava fantaasia viljaks. Niisugune pilt aga avanes liinil #34 (Eglinton) käesoleva nädala teisipäeval õhtusel hilistipptunnil (mõiste koroona-eelsest ajast) umbes poole kuue paiku õhtul. TTC (Toronto ühistranspordisüsteem) on varem teatanud, et on kaotanud vähemalt kolmveerandi igapäeva-sõitjatest, Metrolinxi süsteemis oli klientide hulk vähenenud lausa 90%. Samal ajal teatati kolmapäeval, et vähemalt 38 TTC sõidukite juhti ei olnud nõus liinile minema, kuna tööandja ei garanteeri vajalikke koroonaviirust tõkestavaid kaitsevahendeid.

Samal ajal on vähemalt bussides nõutud, et reisijad siseneksid tagumisest uksest, bussijuhi ligidusse pääsemist tõkestab kollane hoiatuslint ning juhti kaitseb veel ka läbipaistev tõkendsein.

Kolmapäevaks oli koroonaviirusesse haigestunud 17 TTCtöötajat, kelle hulgas viis bussijuhti, kolm invatakso (wheel-trans) juhti, kaks metroorongide operaatorit ja üks trammijuht.

Foto: EE