Eesti Elu / Estonian Life No. 11 | March 19, 2021

6

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

Õnneliku ohkega luuletaja Eesti armastatud luuletajast Betti Alverist on valminud juba kolmas dokumentaalfilm. See­ kord võttis julguse rindu eesti kirjanik, näitleja, lavastaja, kul­ tuuriloolane ja filmi režissöör Enn Lillemets, kes koos produt­ sent (ka operaator, monteerija) Jaan Kolbergi ja toimetaja Viivi Luigega astus tuntud luuleini­ mese Betti Alveri eluradadel (1906-1989 Jõgevast Tartuni).

Betti Alver 1930.aastatel.

Foto: Vikipeedia

Filmiukse paotus Enn Lillemetsaga ,,Betti Alver. Ilmauks on irvakil“ Emakeelepäeva puhul jätsid 14. märtsil Betti Alveri luu­ leukse irvakile VEMU, Kot­ kajärve Metsaülikool ja Eesti Õppetöö Keskus Torontos, kes kutsusid nautima hinnatud luuletaja elusaatuse filmipee­ geldust interneti avarustes.

Vikerraadio e-etteütlus Mailis Sütiste-Gnannt Guermantes, Prantsusmaa Emakeelepäeva üheks oodatu­ maks sündmuseks oli sel aas­ tal juba 14. korda toimunud Vikerraadio e-etteütlus, mis seekord oli pühendatud jaa­ nuaris 80-aastaseks saanud eesti proosakirjanikule, luule­ tajale, kultuurikriitikule ja filosoofile Jaan Kaplinskile.

Tõsielufilmis on Enn Lille­ metsa hingestatud mõtisklus loomeinimese Betti Alveri elu keerdkäikudest. Filmi autoril oli isiklik side eesti luuletajaga, kellega ta kohtus esimest korda 1976. a. novembrikuus Betti Alveri 70. a sünnipäevapeol Tartu Ülikooli aulas, olles esi­ mese kursuse eesti filoloogia tu­ deng. Kuna Betti Alver hoidis oma isiksust varjul ja ta tihti ei kohtunud publikuga, siis too­ kord tuli hinnatud poeet isikli­ kult kohale.

Mitmeid erilisi kohtumisi meenutades lähendab filmi autor vaatajaid Betti Alveri ­ luulemaailma ja tema kaas­

Etteütluse teksti luges Viker­ raadios ette tuntud raadiohääl Kaja Kärner ja ka vaegkuuljatel oli võimalus kaasa kirjutada, lugedes teksti ERR-i portaalis üleval olnud videolt Erle Loonurme huulilt.

Sel aastal kirjutati rekordili­ selt 10 050 e-etteütlust, millest 75 vigadeta. Iga kirjutaja sai en­ dale eelnevalt valida kategooria: täiskasvanud, õpilased, filoloo­ gid, eestlased välismaal, muu emakeelega, vaegkuuljad. Täis­ kasvanute kategoorias ja üld­ võitjaks tuli Liisa-Andra Lohu, õpilaste kategoorias võitis Ing­

Kirjutise autor Prantsusmaal e-etteütlust kirjutamas.

aegsetega. Mõnusad jalutus­ käigud Toomemäel ja Pühastes (Alverite maakoht) koos Enn Lillemetsa ja näitleja Saara Nüganeniga avavad Betti Alveri luule motiive argisuse ja vaim­ suse poolel. Õhukivi motiiv (1969) luules, mis kätkeb mälu ja südametunnistust, on kantud Alveri abikaasa Heiti Talviku traagilisest saatusest. 1945. a. luuletaja Heiti Talvik arreteeriti.

Ta suri 1947. aastal Siberis.

Luuletaja Betti Alver kuulus luulerühmitusse Arbujad. Kui poeet Eesti Kirjanike Liidu koosseisust välja arvati 1950. a., siis paljud kirjandustegelased ei soovinud temaga enam suhelda.

Kirjandusteadlane Mart Lepik õhutas Alverit uuesti luuletama, leides talle ka tööd kirjan­ dusmuuseumis K.J. Petersoni saksakeelsete tekstide tõlkijana.

Nad abiellusid 1956. a. Samal aastal taastati ka poeedi kuulu­ vus kirjanike liidu ridadesse.

1986. a. ilmus poetessi viimane luulekogu ,,Korallid Emajões“, mida ilmestas õnne ja saatuse olemus aegade muutuvas voo­ lus.

Betti Alveril oli eriline side (Järgneb lk. 13)

rid Alla Hugo Treffneri Güm­ naasiumi 12. klassist. Eestlas­ test välismaal osutus võitjaks Merike Saarmann, vaegkuuljate hulgas Olav Kruus, filoloogi­ dest Kais Allkivi-Metsoja.

Nutiseadmega kirjutatud etteüt­ luse eriauhinna sai Irja Toots.

Etteütluse laused ja veaohtli­ kud kohad arutati hiljem läbi saates „Reporteritund“, kus neid kommenteerisid etteütluse koos­ tajate meeskonda kuulunud Tartu Ülikooli eesti kirjanduse nooremteadur Joosep Susi ja Keeleameti peaekspert Killu Mei. Olin minagi 10 050 etteüt­ luse kirjutaja hulgas. Etteütlus ei tundunud väga keeruline, aga siiski õnnestus mul mõnes ­kohas kokku-lahkukirjutamisega eksida, näiteks nn ehk siis nii­ nimetatud tuleb kirjutada ­kokku, n-ö ehk siis nii-öelda sidekriipsuga. Ligi pooltele ­kirjutajatele komistuskiviks osu­ tunud sõna refleksioon mulle raskusi ei valmistanud. Vigade arutelus toodi ära ka tüüpilised komavead, et järellisandi järel omastavas käändes ei ole koma, nt Kaplinski, hiljutise juubi­ lari…. Kui järellisand on teistes käänetes, tuleb see aga eraldada komadega. Sõna soomeugrilik omadussõnana kirjutatakse kok­ ku ja ilma sidekriipsuta, samas soome-ugri sidekriipsuga.

Lisan ka etteütluse kontroll­ teksti koos paralleelvõimaluste­ ga, et saaksite end soovi korral ise proovile panna.

Kontrolltekst: Luulekogu „Tolmust ja vär­ videst“, niinimetatud 40 kiri ja kas või keelefilosoofiline esseis­ tika on vaid üksikverstapostid Jaan Kaplinski, hiljutise juubi­ lari paljutahulisel loometeel.

Nii-öelda kaplinskilikkuse

Nr. 11

Kaader filmist

Eesti film Bostonis Balti virtuaalsel mini-filmifestivalil! ,,Johannes Pääsukese tõeline elu“ 2.–4. aprill 2021 Kutsume Teid osalema meie esimesel virtuaalsel minifilmi­ festivalil. Eestit esinda­ vaks filmiks on Hardi Volmeri ,,Johannes Pääsukese tõeline elu.“ Bostoni Balti Filmifestival (BBFF) sai algatatud 2018. aas­ tal, kui Boston-Balti välisorga­ nisatsioonid tähistasid ühiselt Balti riikide 100 a juubeli suursündmust. Festivali eesmärk on pakkuda kultuurielamust ja koostööd. Toetada Eesti, Läti ja Leedu filmikultuuri levikut, just uuema kodumaise loomingu osas kultuurisündmuste vahen­ damise ja hoidmise näol.

Sel aastal avame 3. hooaja virtuaalse mini-festivaliga april­ likuus ja anname võimaluse nautida filmikunsti oma kodus.

Loodame, et sügisfestivalil on meil võimalus taas kohtuda juba kinosaalis.

Festivali kava: 2.-4. aprill 2021 – Avamine Eesti mängufilmiga ,,Johannes Pääsukese tõeline elu.“ Filmile järgneb intervjuu Hardi Vol­me­ riga, kes on Eestis tunnustatud filmirežissöör, lavastaja, teatri­ kunstnik, kujundaja ja muusik.

Hardi Volmeri mängufilm viib vaataja tagasi aastasse 1912 ja jutustab seiklusliku ja roman­ tilise loo Eesti esimesest filmi­ tegijast Johannes Pääsukesest läbi tema mõistatusliku uurimis­ retke Setomaal. Filmis kasuta­ takse originaalkaadreid Johan­ nes Pääsukese dok filmist „Retk läbi Setomaa“ ja põimitakse

need sujuvalt uude seiklusfilmi, heites põgusa pilgu Seto kultuu­ rile ja kommete omapärale.

Filmis on naeru, nuttu ja napsu, nagu igas argipäevas tol ajal kombeks oli.

9.-11. aprill 2021 Läti doku­ mentaalfilm ,,A to B Rollerski“.

Filmile järgneb intervjuu Raimonds Dombrovski ja režissöör Arnis Aspersiga.

Raimonds Dombrovski on Lätis sündinud, Ameerikasse emigreerinud ja nüüdseks tagasi Lätti naasnud 7-kordne laske­ suusameister. 1988. aastal sea­ dis ta endale hulljulge eesmärgi rullsuusatada 90 päevaga läbi 4200 miili, alustades Alaskalt ja lõpetades Mehhikos. 26 aastat hiljem, 2014. aastal, rullsuusa­ tas Raimonds sama distantsi teistkordselt läbi, seekord küll osaliselt. Film on kokku pandud originaalkaadrite põhjal ja ka­ jastab nii noore kui ka eluko­ genud sportlase ellusuhtumist, kordaminekuid ja saavutusi.

16.-18. aprill 2021 Leedu män­ gufilm ,,I want to live“. Filmile järgneb intervjuu Justinas Kri­ siunasega ja näitleja Deividas Breivega Romantiline draama, kus teismelised satuvad kokku sana­ tooriumis ühel eesmärgil, et oma tervist parandada, aga lahkuvad sealt hoopis teisel ­ tagajärjel.

Lisainfo ja piletite müük: https://www.bostonbalticfilm. org

pärisosaks või kvintessentsiks on eesti keel ja meel, millest luuletaja kõneles 2000. aastal saates „Ööülikool“, ning ühte­ kuuluvustunne loodusega.

Sellesinase vaimusuuruse tähtpäeva puhul võiks e-etteüt­ luse sootuks kalevi alla panna ja kõrvu Wiedemanni keeleauhin­ naga välja anda hoopistükkis preemia inimesele, kes kannab hoolt soomeugriliku väärtussüs­ teemi ja väge täis keele eest.

Inimlik-lihtsates refleksiooni­ des mõistaks ta hukka, kuidas nüüdisühiskond meie emakest Maad võikalt üle ekspluateerib.

Emakeelt, mida meie, lääne­ meresoomlased ja loodususku rahvas, päevast päeva kasutame, räägime alati õieti.

Paralleelvõimalused: • kas või / kasvõi • Jaan Kaplinski, hiljutise juubilari / Jaan Kaplinski – ­hiljutise juubilari – • Inimlik-lihtsates / inimlikliht­ sates • emakest Maad / emakest maad • üle ekspluateerib / üleeks­ plua­teerib • läänemeresoomlased ja loodu­ susku rahvas, / – lääne­ meresoomlased ja loodususku rahvas – • õieti / õigesti Kontrollsüsteem oli leebe üle­ liigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes.