8
EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021
Kanada nädal võitluses COVID-19ga
Vironia Toronto koondise virtuaalsed arutelud Selle pandeemia ajal oleme kõik tundnud pinget ja koge nud igapäevase elu piiranguid. Õnneks on see olukord ka loonud uusi vestluste võimalusi. Viimase kuue kuu jooksul on Toronto Vironia koondis läbi viinud sarja ,,Virtuaalsed arutelud“, kus osavõtjad on keskendunud mitmetele huvitavatele teemadele. Me täname Ants Toid, kes esmalt soovitas sellist arutelude sarja ja koos senior Markus Eichenbaumi ja scri ba Mihkel Küttiga on korraldanud arutelusid järgnevatel teemadel: Toronto uue allmaaraudtee ehitamine Miku Linkruusi sissejuhatusel. Ülevaade uue metroo arengust ja ehitamisest ning kirjeldus ettenägematutest probleemidest ja nende lahen damisest. Euroopa elektri ,,Supergrid“ Miku Linkruusi sissejuhatusel. ,,Euroopa supervõrk“ on tule vane supervõrk, mis lõpuks ühendaks erinevad Euroopa riigid ja Euroopa naabruspiir konnad kõrgepinge alalisvoolu (HVDC) elektrivõrguga. Sellega saaksid Eesti ja Balti riigid ka ühendust Euroopa säästva ener gia allikatega ega peaks enam nii palju sõltuma Venemaa naftasaadustest. Rõhutatakse ka keskkonnasäästlikku ehk rohe list elektriproduktsiooni. ,,Cowspiracy“ Robert Hiisi sis sejuhatusel. Jätkusuutlikkuse saladus on dokumentaalfilm, mis uurib loomakasvatuse mõju keskkonnale ja sellega seondu vaid poliitilisi küsimusi. Filmis vaadeldakse mitmesuguseid keskkonnaprobleeme, sealhul gas kliimasoojenemist, veeka sutust, metsade hävitamist ja ookeani surnud tsoone ning argumenteeritakse, et (kari) loomade põllumajandus on üks oluline keskkonna hävitamise
allikas. Golden Horseshoe ja Toronto linna piirkonna kasv ja areng Eric Sehri sissejuhatusel. Ana lüüs viimase 20 aasta ja tuleva 30 aasta ,,GTA“ linnade jätku vast arengust ja kasvust ning ülevaade Greenbelti ja Places to Grow Ontario provintsi linnade arengu strateegiatest. Huvitav oli õppida meie enda rajoonist ja selle arenemisest, teemad, mida päevauudised tihti ei rõhuta. 1940 Welles Deklaratsioon Toomas Eichenbaumi sissejuha tusel. Ülevaade ja ajaloolise tähtsuse analüüs, kuidas see USA poolt esitatud deklarat sioon 1940. aastal mõistis hukka Balti riikide okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt ning andis juriidilist ja moraalset toetust Balti riikide taasiseseis vuse saavutamisel. Rail Baltica Ants Toi sissejuha tusel. Rail Baltica on mitmeaas tane projekt, mis toob Eestile, Lätile ja Leedule uue kiirron gide ühenduse Varssaviga ja loob sellega ka ligipääsu Euroopa hästi arenenud kiirron gide võrgule. Tänapäeval kohal olevad Nõukogude Liidu ajast raudteed on suunaga idasse ja takistavad Eesti kaubandust Euroopaga. Kõigil on võimalik jälgida selle projekti arengut info.railbaltica.org ja Wiki peedia veebilehtedelt ning https://rbestonia.ee/video-tais versioon/ Covidi pandeemia ega uus Eesti riigikogu valitsuskoa litsioon ei ole kumbki takis tanud Rail Baltica projekti planeerimise ja ehitustööde jät kamist. Projekti hind, mis on umbes 5.8 miljardit Eurot, saab enamasti rahastatud Euroopa Liidu kaudu. Uhked suuremad jaamad ja peatused Eestis on plaanitud Pärnusse, Raplasse ja Tallinnasse. Üks teine suur transpordita
11. märtsil möödus aasta, kui Maailma Terviseorganisat sioon (WHO) deklareeris COVID-19 globaalse pandee mia. Neljapäeval mälestas Kanada peaminister Justin Trudeau vii ruse ohvreid ning tõstis esile kanadalaste panust selle raske aasta jooksul. Viimase paari nädala jooksul on vaktsineerimistempo Kana das kiirenenud; nädala alguseks oli saanud vähemalt ühe vaktsii nidoosi ligi 1,7 miljonit kanada last. Eelmise nädala reedel kiitis Health Canada heaks neljanda vaktsiini – Johnson & Johnson – kasutamise riigis, mis on ühe doosiline. Ontario arvud uute viirusjuh tude osas on olnud viimasel nädalal järgmised: neljapäeval, 4. märtsil 994, reedel 1250, laupäeval 990, pühapäeval 1299, esmaspäeval 1631, tei sipäeval 1185, kolmapäeval 1316. Kolmapäeval oli viimase seitsme päeva keskmiseks uute nakatumiste arvuks 1237 – nädal varem oli see 1084. Aktiivsete viirusjuhtude arv provintsis oli kolmapäeval 11.311. Mõnede ekspertide sõnul võib Ontario seista viiruse kol
Dr. Peeter Põldre… (Algus lk. 1)
järgselt. Laiaulatuslik osa loengust käsitles vaktsiine. Professor alus tas vaktsineerimise ajaloost (kui dr. Edward Jenner 1796.a. Inglismaal arendas rõugete vaktsiini), minnes edasi erine vate vaktsiinidega, kaitsmaks erinevate haiguste eest ning rääkides, kuidas immuunsüs teem loob antikehasid jne. Ta rääkis põhjalikult praegu olemasolevatest Covidi vaktsii nidest, nende heakskiitmisele eelnenud kliinilistest uuringu test, efektiivsusest, säilitamise temperatuuridest jpm., samuti neist, mis veel uurimisjärgus. Juttu oli ka teise doosiga seon duvast debatist, teaduslikest uuringutest ja andmetest, aller gilistest reaktsioonidest, kõrval mõjudest jm. Dr. Põldre rääkis ka praegu
ristu-projekt, mis on eelplanee rimisel ja hindamisel on ,,FinEst“ – tunnel, mis ühen daks Tallinna ja Helsingi. See on siiamaani olnud eraalgatus, kus peamised investeerimishu vid on Soomel ja ka Hiina ,,Silk Road“ eestvedajatel. Huvitavalt see tunnel avaks Põhja-Soome sadamad idalaevastikule. Ole tatakse, et reis Hiinast Soome arktilise ookeani kaudu oleks 40% kiirem ja ka turvalisem kui tänapäevane teekond LõunaAasia kaudu. (https://rbestonia. ee/video-taisversioon/; https:// youtu.be/jovIfvlE4fI). Kuigi see on palju vaidlusi tekitav projekt, on teatud huvi ,,FinEst“-tunneli kohta olemas ka Eestis. (TE)
Nr. 10
manda laine äärel, kuid mitmete faktorite tõttu nagu viiruse variandid, vaktsineerimised ja saabuvad soojad ilmad, pole teada, kui tõsiseks see võib osutuda. Murettekitav on endiselt vii ruse variantide esinemise kasv: esmaspäeval teatati, et neid on positiivsetest testidest umbes 31%. Optimismi lisab ametnike sõnul küll rohkemate vaktsi inide saabumine – pro vint si andmed näitavad, et surmade näitajad on viimastel nädalatel järsult langenud hooldusko dudes, milline sektor oli esi meseks vaktsiini saajaks. Esmaspäeval lõppes stay-athome order viimasena ka kolmes Ontario regioonis – Torontos, Peeli regioonis ja North Bays. Esimesed kaks lii kusid halli lockdowni ja kolmas punasesse värvikoodi tsooni. Hall lockdown kategooria tähendab, et kehtivate rangete meetmete puhul tohib piiran gutega avada enam poode, aga näiteks spordiklubid ja isikliku heaolu teenused jäävad sule tuks. Restoranid saavad pakku da kaasaostu- ja kohaletoomise võimalust. Mitmed restorani omanikud on avaldanud muret, et nad pole võimelised kuigi kauaks püsima jääma, kui ei avata siseruumides einestamise võimalust, isegi limiteeritud mahutavusega. Quebecis oli esmaspäeval
uute viirusjuhuste arv 579, mis viimaste kuude madalaim; teisi päevane arv oli 650. New Brunswickis registreeriti esmaspäeval viis uut juhtumit, aktiivsete juhtude arvuks oli 36. Üle provintsi leevendati rahva tervise meetmeid, siirdudes kollasesse värvitsooni. Näiteks võivad „mullid“ suureneda 10-lt inimeselt 15-le ja need grupid võivad külastada koos kohti, kaasa arvatud süüa restoranides. Väljas toimuvate ametlike ja mitteametlike kogunemiste li mii diks on 50 inimest, tuleb järgida füüsislise distantsi reeg leid. Newfoundlandis ja Labra doris registreeriti esmaspäeval kolm uut nakatumist, provintsis oli sel päeval aktiivseid juhte 84. Nova Scotias teatati teisi päeval viiest uuest viirusjuhust, aktiivseid juhtumeid oli pro vintsis 26. Prince Edward Islandil re gistreeriti esmaspäeval kaks uut viirusjuhtu ning aktiivsete juh tumite arv tõusis 28-le; alates pandeemia algusest oli selleks päevaks provintsis viirusega nakatunuid 143. Atlandi-äärsete provintside juhid ütlesid teisipäeval, et on olnud kõnelusi nn. „Atlandi mulli“ taastamise osas, mis võib kevadel teoks saada. (Kanada ajakirjanduse põhjal –
väga aktuaalsel teemal nagu vii ruse erinevad variandid: kuidas neid tuvastatakse ja kuidas need võivad alluda vaktsiinile. Juttu oli ka viiruse võimali kust kolmandast lainest. Pro fessor kinnitas, et kuna me ei tea veel kõike vaktsiinide kohta, siis peame mõtlema, mida saame ise ära teha, et viiruse levikut vältida, rõhutades, kui oluline on järgida kõiki rahvatervise alaseid nõuandeid. Rääkides käimasolevast vakt sineerimise programmist tõi dr. Põldre näiteid, kuidas ja mil listele gruppidele on erinevates maades vaktsiini manustatud. Ta rõhutas, et vaktsiinide jagamisel on prioriteetsete gruppide sead mine kriitilise tähtsusega. Ta peatus ka sellel, kuidas erinevate maade poliitikud on omaenda vaktsineerimisega elanikkonnale eeskuju andnud. Juttu oli ka jär jekordadest „ette hüppamisel“ vaktsiini saamisel, mida on erinevates maades erinevatel põhjustel ette tulnud. Professor käsitles oma loen gus ka hooldekodude teemat, mis teatavasti on olnud Ontarios ja Quebecis suure tähelepanu all. Ta rääkis vaktsineerimiste läbiviimistest selles süsteemis. Eraldi oli juttu Barrie linnas (Ont.) asuvast hooldekodust, kus oli eriti suur viiruskolle. Üks teemalõik käsitles vakt siini osas kahtlemise faktorit, mida esineb teatud protsendi inimeste hulgas. Dr. Põldre sõnul on selleks erinevaid põh jusi. Mittevaktsineerimises män givad rolli ka näiteks logistili sed põhjused vaktsineerimisele tuleku osas. Professor kõneles ka Ontario vaktsineerimisplaani järgmistest
faasidest: prioriteetses 1. faasis on seeniorid vanuses 80+. Järgnevad faasid 2 ja 3. Ta analüüsis ka andmetele tugine des, kui kiiresti võib elanikkond laialdaselt vaktsineeritud saada. Praegu teatavasti ei vaktsineerita lapsi COVID-19 vastu; profes sor pööras tähelepanu sellele, millises ulatuses võivad lapsed olla viiruse edasikandjateks ja kas oleks edaspidi vajalik ka neid vaktsineerida. Dr. Põldre märkis ka, et het kel on teadlastel veel palju küsi musi, millele vastuseid ei ole, kaasa arvatud viiruse variandid. Loengu teemade hulgas oli ka nn. karjaimmuunsuse (herd immunity) saavutamine – doktor nimetas, et kui seda ei saavuta ta, peavad ilmselt mõned piiran gud alles jääma. Ta rääkis ka võimalikust tulevasest immu niseerimispassist, mis lubab immuunsuse saavutanuil tulevi kus rohkem tavapäraste tege vuste juurde naasta. Juttu oli ka teemadel, kas näiteks vaktsi neeritud inimene tohiks külas tada vaktsineerimata inimesi – professori sõnul on see ris kantne, kuna ka vaktsineeritud inimene võib olla viiruse edasi kandjaks. Prof. Põldre rääkis ka indi viduaalsest riskide hindamisest ja tuleviku väljavaadetest tava päraste tegevuste juurde naas misel (isiklik vs virtuaalne jne.). Samuti oli juttu endeemiatest, milliseks ka käesolev pandee mia võib kujuneda. Loengu lõppedes oli kuula jail võimalik prof. Põldrele kü simusi esitada, mida ka aktiiv selt tehti; kõik küsimused said asjakohased ja adekvaatsed vas tused. (EE)
CTV News, CBC, Globalnews – EE)
