Nr. 40
EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019
5
Kommentaarid ja arvamused
Sada aastat mõisaaja lõpust Jaak Juske Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat 10. oktoobril saab sajand päe vast, mil Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformisea duse, millega sundvõõrandati mõisamaad. Seda oma ajas väga radikaalset seadust oo dati rahva seas väga, sest nüüd võitlesid Eesti mehed Vabadussõja rinnetel oma maa, mitte enam baltisaksa parunite maa eest. 1919. aasta aprillis tööd alus tanud Eesti Asutavas Kogus moodustasid enamuse sotsiaal demokraadid koos Tööerakonna saadikutega. Asutava Kogu kaks peamist eesmärki olid võtta vastu maareformiseadus ning
Lugejakiri
Kui palju autosid on tegelikult pargitud Eesti Maja parklas? Tuleb välja, et sellele näiliselt lihtsale küsimusele on mitu eri nevat vastust, mis erinevad üksteisest märkimisväärselt. Markus Alliksaar toob oma kir jutises ,,Lugu kahest parki mis uuringust“ (EE #39, 27.09. 2019, lk 5) esile, et Madisoni projekt on läbi viinud mitte ühe, vaid koguni kaks parkimis uuringut, olgu küll, et mõlemad uuringud sisaldavad mitmeid märkimisväärseid metoodilisi vigu. See jättis ikkagi rippuma
koostada Eesti Vabariigile esi mene põhiseadus. Vabadussõja ajal soovis suurem osa Eesti rahvast sot siaalse ebavõrdsuse likvideeri mist, kuna valdav osa maast kuulus endiselt 6000-7000 balti saksa mõisnikule, samas kui kaks kolmandikku elanikkon nast oli täiesti ilma maata. Juba aprillis 1919 asuti maa ümberjaotamist Asutavas Kogus arutama. Kuigi kõik erakonnad olid veendunud maareformi vajalikkuses, algasid teravad vaidlused selle teostamise üle. Vasakpoolsed pooldasid kiiret ja radikaalset reformi. Nõuti, et riik võtaks kogu maa enda kätte mõisnikele kompensatsiooni maksmata ning riiklikust maa õhku küsimusmärgi, kui palju autosid on tegelikult pargitud praeguse Eesti Maja parki misplatsil. Esimene parkimisuuring, läbi viidud LMM Engineeringu poolt, teatas, et maksimaalkasu tus leidis aset teisipäeva pärast lõunal kella 16.30 ja 17.00 vahel, kui kasutusel oli 12 parkimiskohta. Teine parki misuuring LEA Consulting poolt teatas, et maksimaalselt oli kasutatud 19 kohta laupäeval kell 15.30 ja 36 kohta teisi päeval kell 16.30. Oma arvamusloos tõi välja Markus Alliksaar, et LEA Consulting on teinud oma parkimisuuringus vea, et ,,parki
fondist jagatakse edaspidi maad kõigile soovijatele põlisrendile andes. Parempoolsed olid aga kategooriliselt talumaade riigis tamise vastu ja soovisid reformi teostamist järk-järgult pikema aja jooksul, äravõetud maade hüvitamist omanikele ning rii gistatud maade müümist soo vijatele isiklikuks omandiks. Lõpuks jäid peale siiski vasak poolsete parteide ideed. 10. oktoobril 1919 võeti sot siaaldemokraat August Rei juhi tud Asutavas Kogus vastu Eesti parlamendi ajaloo üks olulise maid seadusi, toonaste IdaEuroopa riikide kõige radikaal sem maaseadus, mille poolt hääletas aga vaid 63 parlamendi liiget 120st. Üks jäi erapoo le tuks, üheksa vastuhäält tulid baltisakslastelt. Enamik Maa rahva Liidu liikmetest, kes olid
seaduse vastu, lahkusid hääle tuse ajaks saalist. Muide, balti sakslased pöördusid protestiga ka 11 kuud varem lõppenud Esimese maailmasõja võitjarii kide poole. See jäi aga hüüdja hääleks kõrbes. Mõisaaeg oli saanud läbi. Maareformiga võõrandas riik kõik Eesti Vabariigi alal olevad mõisad ja muud suuromanduses maad – kokku 2,3 miljonit hek tarit (96,6% suuromandist). Koos maaga võõrandati reeglina ka põllumajandusinventar. Maa eest tasu maksmine jäeti maaseadu ses lahtiseks ning see kavatseti kindlaks määrata vastava erisea dusega. Elusinventari eest tuli tasuda 1914. aasta turuhindade järgi, eluta inventari eest aga soetamisaasta hindade järgi. Mõisnikele jäeti alles vaid mõi sasüda.
Mõisnikelt võõrandatud mõi samaad tükeldati taludeks, kesk mise suurusega 16,4 hektarit, mis algselt renditi rahvale välja põlise kasutamise õigusega, hil jem muudeti aga päristaludeks. Kuus aastat hiljem oli juba 70% maast välja jagatud ja loodud 41 000 uut talukohta. Maarefor mi tulemusel asendus palgatöö jõul põhinev suurmaapidamine väikemaapidamisega, kadusid teravad sotsiaalsed ja rahvusli kud vastuolud, vähenes maata palgatööliste osakaal rahvastikus ning tekkis ulatuslik väikeoma nike kiht. Eestlased oli saa nud täielikult oma maa pere mees teks.
miskasutust uuriti suvel, kui enamus Eesti Maja tegevusest on madalseisus.“ LEA Con sulting sellega ei nõustu, teata des, et ,,kuigi on arusaadav, et andmed millel see uuring põhi neb, on kogutud augustis ja need andmed võivad erineda andmetest kogutud sügisel, talvel või kevadel, on siiski teada, et praeguse Eesti Maja parkimisvajadus on suhteliselt ühtlane läbi terve aasta.“
me vastust tõenäoliselt kunagi ei saa, kuid see oli see number, mis nad avaldasid. Kuna mõlemad uuringud juh tusid ajale, mil kasutus oli madal, siis püstitatud küsimus jäi endiselt vastamata – mis on tegelik maksimaalne parki miskasutus? Õnneks on Eesti Maja tegevus pärast Labour Day nädalalõppu jälle täies hoos ja see võimaldas parkimis platsi jälgida kahe nädala jook sul. Suurim kasutus leidis aset tei sipäeval, 10. septembril kell 19.15 – 71 pargitud autot. Teisi vaatlusi erinevatel päevadel: • Neljapäev, 12. september, 19.30 – 54 autot
• Laupäev, 14. september – 100% parklat kasutatud Toronto Eesti Ühispanga tegevuse poolt • Teisipäev, 17. september, 20.00 – 40 autot (keskkooli ja gümnaasiumi tunnid jäid ära) • Neljapäev, 19. september, 19.30 – 46 autot • Laupäev, 21. september, 10.30 – 51 autot • Teisipäev, 24. september, 20.30 – 57 autot Need vaatlused ei proovi anda vastust küsimusele, kas Madisoni projekti poolt välja pakutud 0 parkimiskohta on küllalt meie kogukonnale, kuid need vaatlused seavad kahtluse alla eelnevate parkimisuuringute TAUNO MÖLDER andmed.
asutav sponsor, vaid jätkab selle iga-aastase filmifestivali toeta mist. EstDocs toob kokku nii kanadalasi kui eestlasi igast vanusest. Estonian Music Week sai alguse EV100 pidustuste osana ja jätkab meie lõbustamist ning sidumist nii üksteise kui kaas aegse Eesti kultuuriga. Suur spon sorina toetab ESK hea meelega ka sellel aastal toimu vat Latitude44 tehnoloogiakon verentsi. See üritus teavitab kanadalasi tänapäevase Eesti tegemistest. ESK jätkab eesti keele ja kultuurilise hariduse suurtoe tust üle Kanada, sealhulgas
märkimisväärselt toetades eesti koole Hamiltonis, Montrealis ja Torontos. Igal aastal annab ESK üle honoraariume Toronto eesti kooli lõpetajatele, tunnustamaks nende pühendumust ja saavutusi eesti kultuuris ja keeles. Sellel aastal anti ESK honoraariu mid jörgmistele lõpetajatele: Liisa Osso, Alexander Johannes Gonneau, Annely Tiia Kütt, Thomas Osso, Maarika Neges ja Kalle McFarlane.
LMM Engineering uuring oli tehtud märtsikuus, väljaspool madalat suveperioodi. Kuidas LMM Engineering suutis kokku lugeda ainult 7 autot kell 19.00, kui algas kooli tavaline õppe päev, on müsteerium, millele
Üksi pole keegi. Nobody is alone Rahaline ESK toetus aitab meie kogukonnal õitseda – üheskoos. Üks kindlaid lemmikuid selle suve laulupeolt sai kogu 150 000 arvulise publiku kaasa laulma. Üksi pole keegi loob fenomenaalse ühendustunde, nii inimeste kui põlvkondade vahel, ulatudes ka meie esivanemateni. Kanada eestlastena oleme me tänulikud oma eelkäijatele, kes asutasid need organisatsioonid ja selle kogukonna, mida me täna naudime. Eesti Sihtkapital Kanadas rajati kindlustamaks meie kogukonda tulevastele põlvedele. Eraisikud on juba 45 aastat annetanud ESK-le, et hoida alal meie keelt, pärandit ja kultuuri. Vastutasuks toetab ESK rahaliselt meie elujõulist kogukonda – rohkeid organisat sioone, erinevaid ettevõtmisi ja kõrgetasemelisi üritusi. Üksi pole keegi Sellel kevadel vaatas ESK juhatus läbi üle 25 avalduse rahaliseks toetuseks. Nende hulgas oli erilisi projekte ning üritusi, Eesti suvelaagreid ja organisatsioone, kelle jaoks jät kuv rahaline toetus on eluliselt tähtis. Lisaks Estonia Koori ja laulu peol osalejate sügisesele
rahalisele toetusele, kiitis ESK heaks ka rahalist tuge Toronto Eesti Meeskoorile, Hamiltoni Eesti Seltsi Koorile ning Eesti lauljatele Ontariost, kes osalesid Esto2019 üritusel Helsingis. Kokku toetas ESK laulupeoga seotud erinevaid üritusi rohkem kui 12 tuhande dollariga – nii seminaride ja kontsertide kui ka avaldustasude ja osavõtumak sude näol. Hoolimata sellest, et paljud meist külastasid sellel suvel Eestit, oli osalus Eesti suvelaag rites Jõekäärul ja Seedriorul püsiv ja isegi endisest suurem. Toetus ESK-lt aitab laagritel jääda peredele taskukohaseks ja ligitõmbavaks, seega perekon nad tulevad ikka tagasi ja püsi vad ühendatud oma keele ja pärandiga. Eesti suvelaagrite korraldajad saavad pühenduda meie lastele unustamatute mälestuste loomisele, kuna tea vad, et ESK rahaline toetus on olemas. Metsaülikool ja Seedrioru Suvihari on veel mõned tore dad suvetraditsioonid, mis saa vad ESK toetust ning toovad eestlasi kokku oma kombeid jagama ja uusi ideesid arenda ma. Ülekanadaliselt toetab ESK Vancouveri Eesti Seltsi jaa
nipäeva pidustusi, nende raa matukogu ja kvartalis korra ilmuvat ajakirja Postipoiss. Montreali ja Toronto golfitur niiride sponsoreerimine aitab toetada suviseid spordiüritusi, mille raames saab kokku erinev grupp Kanada eestlaskonnast. Alberta Eesti Kultuuri pärandi Selts rahastas ESK abiga Calgary New Gallery kunstisaalis Eesti kunstnike Varvara & Mar kunstiinstallat siooni. See oli mõtlemapanev looming rahvuslikkuse teemal. Montreali iga-aastane jaani päeva üritus Lättemäel sai jälle gi ESK toetust ja on jätkuvalt populaarne üritus. Sihtkapital uuendas rõõmuga toetust Balti Kunstnike Liidu igal aastal korraldatavale kunstinäitusele Montrealis. See on ühine ette võtmine läti ja leedu kogukon dadega. Vaadates eeloleval sügisel toi muvat, ei ole ESK mitte ainult EstDocs festivali uhke
Artikli koostamisel on kasutatud rahvusarhiivi ja rahvusraa matukogu materjale.
Samuti annab ESK igal aas tal stipendiume tudengitele, kes õpivad vähemalt teist aastat kõrgkoolis. Õnnitlused 2018. (Järgneb lk. 15)
Üks organisatsioon, kelle tegevust on ESK toetanud – Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor – rõõmsalt laulupeo rongkäigu algust ootamas. Foto: Peeter Põldre
