Maailma ajalugu Aivar Kriiska ja Mait Kõivu sulest ilmus koguteose „Maailma ajalugu” esimene osa, mis on esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirjutatud ja Eesti lugejale mõeldud maailma ajaloo üldkäsitlus, mis keskendub eeskätt poliitilisele ajaloole. Koguteose annab välja kirjastus Koolibri, järgmine osa ilmub 2016. aastal. Vt lk 3
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 7 (96) 22. oktoober 2015
kolumn
uudised
Lapsed loevad siiski!
Uudised rahvaraamatukogudest räägivad pahatihti sellest, et laste lugemishuvi väheneb ja ka lastest lugejaid on raamatukogudes järjest vähem. On see ikka nii? 16. septembril Narvas toimunud XII üleriigilisel lasteraamatukoguhoidjate päeval jäi kõlama Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tombandi mõte: „Täiesti analüüsimata jääb, kuidas on olukorras, kus lugejate arv väheneb, saavutatud külastuste ja laenutuste kasv. Just see on tulemus, mis näitab, et raamatukoguhoidja pingutused on kandnud vilja, et on ära tehtud suur töö, et lastele teenuse või meelelahutuse pakkumisel liigutakse õiges suunas.” Allpool väike ülevaade erinevatest tegevustest Eestimaa raamatukogude laste- ja noorteosakondadest. Rõõm on tõdeda, et järjest rohkem leiavad tee raamatukokku emad koos väikelastega. Tullakse niisama mõnusalt aega veetma ja papi- või põnniraamatuid vaatama. Osaletakse aktiivselt kõige pisematele mõeldud raamatukogutundides. Suurenenud on ka raamatukogude koostöö lasteaedadega. On raamatukogusid, mis on kaugemale jäävas lasteaias avanud välilaenutuspunkti, et raamatud lastele ja lapsevanematele kättesaadavamad oleksid. Praktika näitab, et raamatukoguhoidjad ei karda ka moodsate nutilahendustega rinda pista. Jäneda raamatukogu valmistas noorte lugejate jaoks ette n-ö pimekohtingu raamatuga, kus raamat ise oli paberisse pakitud ning varustatud ainult QR-koodiga. Huvilised said oma nutiseadmeid kasutades QR-koodi abil lugeda raamatu tutvustust ja otsustada, kas tahavad seda raamatut lugeda või mitte. Koostööpartnereid on raamatukogudel nii lähemal kui kaugemal. Meremäe raamatukogus käivitus ettevõtmine „Väikesed suurtele, suured väikestele”, kus kord kuus lugesid algklasside õpilased vallavalitsuse ametnikele või pensionäride seltsi liikmetele ette või rääkisid viimati loetust, täiskasvanud jagasid lastele oma lugemiselamusi. Tagasiside oli mõlemalt poolt väga positiivne. Tapa linnaraamatukokku jõudis aga Soomest Akaa raamatukogust muumidele pühendatud näitus ning hiljem jõudsid eesti laste muumidest valminud tööd vastunäitusele Soome. Laste soovil toimub raamatukogudes palju võistluslikke mälumänge ja viktoriine, väga on oodatud kõik, mis vähegi seotud detektiivide ja kriminullidega. Raamatukogud korraldavad ka erinevaid konkursse. EPP LEIKOP Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu lasteteeninduse toimkond
3000 raamatut kirjastuselt Varrak Oktoobris ilmub kirjastuselt Varrak järjekorras 3000. raamat. Selleks on „Minu lamp põleb”, millesse on koondatud Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus aastatel 1947–1963. Raamatu on koostanud Eesti Kirjandusmuuseumi teadurid Eve Annuk ja Kristi Metste. Varraku esimene raamat ilmus aastal 1991 ja selleks oli William Somerset Maughami põnevik „Kirev loor” Maret Maide tõlkes. Sellest peale on Varrakult ilmunud hulganisti ilukirjandust, ajalooraamatuid, teatmeteoseid ja lasteraamatuid. Järgmise aasta veebruaris tähistab Varrak oma 25. sünnipäeva.
Eesti väljapanek raamatumessil. Stendi kujunduse autorid: Mae Kivilo ja Ero Puumets
Kirjastajate aastasündmus KAIDI URMET Eesti Kirjastuste Liidu juht
Avameelne ja kirglik Arvo Iho Oktoobris ilmus Annika Koppeli koostatud raamat „Karu südamega mees”, mis räägib filmimehest Arvo Ihost, kelle elu meenutab lugusid sarjast „Seiklusjutte maalt ja merelt”: boheemlikud kooliaastad Moskvas ja sõprus Andrei Tarkovskiga, esimene mängufilm koostöös Leida Laiusega, operaatorist režissööriks kasvamine. Iho räägib oma elust ja loomingust avameelselt ja kirglikult, raamatus on ka suur fotovalik. Raamatu avaldab Tänapäev.
Mart Kadastiku uus romaan Oktoobri viimasel nädalal ilmub Mart Kadastiku uus romaan „Eluaegne”. Tegemist on kirjaniku neljanda romaaniga. Haarava sündmustikuga raamat süüvib inimese pimedamatesse hingesoppidesse. Autori kujutamisviisis vahelduvad grotesk ja huumor, kargus ja soojus. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Mart Kadastiku romaanid „Kevad saabub sügisel” (2013), „Suvi sulab talvel” (2013) ja Katariina Tammertiga kahasse kirjutatud „Paarismäng” (2014).
12.–17.
oktoobril toimus Frankfurdis rahvusvaheline raamatumess, kus oli 7300 väljapanekut rohkem kui 100 riigist ja mida külastas üle 200 000 inimese. Mess on üks suurimaid ja tähtsamaid maailmas ning sellest võtab juba üle 20 aasta osa ka Eesti. Meie stendi väljapanekus oli ligikaudu 200 raamatut Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjastuste Liidu valikul. Samuti olid kohal ligikaudu 30 kirjastuse esindajad. Huvi eesti kirjanduse vastu kasvab iga aastaga.
Suurilma lõunasöögid Oktoobris ilmub esimest korda eesti keeles Juri Lotmani ning Jelena Pogosjani raamat „Suurilma lõunasöögid”, mis valgustab 19. sajandi keskpaiga Venemaa elu neid külgi, millele ajaloolased tavaliselt eriti tähelepanu ei pööra – räägitakse aristokraatide gastronoomilistest eelistustest, lõunatest ja pidusöökidega kaasnenud kommetest. Raamatu avaldab Tänapäev.
Seekordse peakülalise Indoneesia maagililiselt mõjuv väljapanek.
Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 18. novembril.
Tööd ja kohtumisi väliskirjastajatega jagus messi kõikideks päevadeks. Eesti lasteraamatud on hinnas. Raamatute nimistu, mille tõlkeõigusi on müüdud, pikeneb üha.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2015