Page 1

Aive Luigela retseptiraamat Kirjastuselt Varrak ilmunud armastatud autori ammu oodatud uues tervise- ja kokaraamatus on kirjas tema mõtted ja teadmised mõistliku toitumise kohta ning aastate jooksul kulinaarsete katsetuste käigus välja kujunenud lemmiktoidud – märksõnadeks köögis toimetaja hea enesetunne, lauas istuja maitserõõm, aga ka toit kui ravim. Uudne on raamatu puhul keskendumine eakamatele inimestele. Vt lk 3

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Nr 3 (81)

Tule Tallinna raamatumessile!

seminarid Kirjandusfoorum „Kas laps loeb?” Heast lastekirjandusest ei ole puudus, kuid kuidas seda vahendada noorele lugejale, temas ergast uudishimu äratada ja jõuda noore lugejani? 3. aprillil toimuvale foorumile on oodatud kõik, kellele lähevad korda lapsed ja raamatud, lastele kirjutamine, neile ilukirjanduse vahendamine. Esinejaid on Soomest, Islandilt, Rootsist, Taanist ja Norrast ning Lätist, Leedust ja Eestist. Sõna saavad lastekirjanikud, kirjanduseksperdid, raamatukoguspetsialistid. Jagatakse kogemusi, tähelepanekuid, võrreldakse uuringumaterjale, mis peegeldavad lastekirjanduse staatust, arengut, laste ja noorte lugemist. Seminar on inglise keeles, sünkroontõlkega. Osalemine on tasuta, eelregistreerimisega.

Tüpograafiaseminar KIRJAK 2

Tüpograafia on sotsiaalne kunst. Inimesed suhtlevad, nad kirjeldavad oma mõtteid, tundeid ja tegevusi kirja abil. Kiri aitab määratleda nende teadmisi. 4. aprillil toimuval seminaril räägitakse kirjakujundusest kui tüpograafia alustalast, lehe ja teksti omavahelistest suhetest, ajaloost ja tänapäevast, loetavusest ja üldmuljest, kultuuriajakirja küljendust ja eksperimentaalsetest kirjatähtedest. Ettekanded on eesti, inglise ja vene keeles (tõlkega), esinejad Venemaalt, Soomest ja Eestist. Osalemine on tasuline, eelregistreerimisega.

Kes loeb Eestis raamatuid? 4. aprillil toimuv Tartu Ülikooli emeriitprofessori Marju Lauristini ettekanne tugineb 2011. aastal läbiviidud uuringule „Mina. Maailm. Meedia”. Uuringut on läbi viidud juba mitmeid kordi, mis annab võimaluse välja tuua aastate jooksul toimunud ja toimuvaid muutusi raamatute lugemise, soetamise ja nendega seotud harjumuste osas. Seminarikavad: www.estbook.com

K

olme päeva jooksul pakuvad uudiskirjandust 32 kirjastust, toimuvad kohtumised autoritega, seminarid, töötoad ja ettekanded, näitemäng, õpetlikku ja huvitavat jätkub nii suurematele kui ka väiksematele. Mess on avatud 3.-4. aprill kl 10–20, 5. aprillil kl 10–17. Programmiga saab tutvuda www.estbook.com. Sissepääs on vaba.

NELJAPÄEV

3. aprill

10.00–20.00 Raamatute müük 10.00–16.30 Suur konverentsisaal Tervitus: Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo Messi avamine: EV kultuuriminister Urve Tiidus Kirjandusfoorum: „Kas laps loeb?” Moderaator Kätlin Kaldmaa. Töökeel inglise keel, sünkroontõlkega. Vajalik eelregistreerimine. 12.00–13.45 Lasteala Eesti Lastekirjanduse Keskus: kohtumine lastekirjanik Anti Saarega 13.45–14.45 6. korruse fuajee Lustakas põrandamäng lastele 14.00–15.00 Ekskursioon Rahvusraamatukogu lugemisalasse . Osalemiseks registreeruda tel. 630 7368, 630 7296, info@nlib.ee. Kogunemine 5 minutit enne algust inforuumi juures. 15.00–15.45 Nurgasaal Loovkirjutamise töötuba algajatele autoritele: kuidas luulet ära tunda, kirja panna ja avaldada? Kogemusi jagavad Jürgen Rooste ja Doris Kareva. Vajalik eelregistreerimine. 15.00–15.45 5. korruse säilitusosakond Töötuba: Kuidas pikendada raamatu eluiga? Osalemiseks registreeruda tel. 630 7368, 630 7296, info@nlib.ee Kogunemine 5 minutit enne ürituse algust inforuumi juures. 16.00–16.45 Nurgasaal Kirjastus Argo esitleb: Andres Adamson „Eesti feldmarssalid” 16.00–16.45 Autorinurk Ivi Eenmaa autogrammitund 17.00–17.45 Autorinurk Vestlusring: Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiate nominendid ja laureaadid. Arutlevad kultuuriajakirjanik Heili Sibrits, Indrek Koff, Jan Kaus ning Jaanus Vaiksoo. 17.00–17.45 Väike konverentsisaal Kirjastus Varrak esitleb: Siret ja Janno Seederi loeng-vestlus teemal „Tasakaalus ja loov mina – feng shui ja oma mina seosed” ja raamatu „Feng shui ja bagua. Kuulsuse, maine ja hea nime feng shui” esitlus.

17.00–17.45 Nurgasaal MTÜ Oma Pere esitleb: Helen Michaels „Elamiseks mõeldud elu” Lood peredest, kes kasvatavad teistest vanematest sündinud lapsi. Autor Helen Michaelsiga vestleb raamatu idee autor Sigrid Petoffer.

REEDE

4. aprill

10.00–20.00 Raamatute müük 10.00–17.00 Suur konverentsisaal Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kevadpäevad: „Lugemise ja loomise keel” Vajalik eelregistreerimine, osalustasuga. 10.00–17.30 Väike konverentsisaal Tüpograafiaseminar „KIRJAK 2” Moderaator Mart Anderson. Töökeel eesti, inglise ja vene keel (tõlkega). Vajalik eelregistreerimine, osalustasuga. 10.00–11.45 Lasteala Eesti Lastekirjanduse Keskus: mudilastund „Raamatuga sõbraks” 10.00–10.20 Kuppelsaal Loov Euroopa kirjandustõlgete toetusskeemi üldnõuded ja erinevused võrreldes varasemaga Yvelin Karu-Veskioja (Loov Euroopa Eesti Kultuuripunkt) ja Maarja Kaaristo (kirjastus Varrak) 10.20–10.40 Kuppelsaal Prantsusmaa toetusprogramm tõlketeoste avaldamiseks Maria Pulk (Prantsuse Instituut) 10.45–11.30 Kuppelsaal „Kes loeb Eestis raamatuid?” Marju Lauristin (Tartu Ülikool). Ettekanne tugineb 2011. aastal läbi viidud uuringul „Mina. Maailm. Meedia”. 11.30–12.00 Kuppelsaal „Trükisest e-pubiks” Arutlevad Maris Lindoja (trüki- ja multimeedia disainer, Adobe InDesign koolitaja) ja Alvar Pelšs (Signature Books). 12.00–12.45 Lasteala Kirjastus Argo esitleb: Hilli Rand „Esimene A klass ja tarkusepäev” Kohtumine autoriga, viktoriin ja mängud ning auhinnad! 13.00–13.45 Lasteala TEA Kirjastus esitleb: Helle Laas „Hanel oli auto”. Kohtumine autori ja raamatu illustraatori Elina Sildrega. 13.45–14.45 6. korruse fuajee Lustakas põrandamäng lastele 15.00–16.00 Ekskursioon Rahvusraamatukogu lugemisalasse. Osalemiseks registreeruda tel. 630 7368, 630 7296, info@nlib.ee. Kogunemine 5 minutit enne algust inforuumi juures. 16.00–16.45 Autorinurk Kirjastus SE&JS esitleb: teleseriaalist Õnne 13 tuttav Einar Karmiku „Lembe-

uudised

Kauneimate raamatute konkurss Balti raamatumessil

salmik Almale. Luululuule laulud” Esitlust juhib Ago-Endrik Kerge, osalevad Helgi Sallo ja Teet Kallas. Klaveril soleerib Viive Ernesaks. 16.00–16.45 Nurgasaal Kirjastus Argo esitleb: Taisto Raudalainen „Oma maa ubina äitsen. Ingerisoomlased 20. sajandil” 16.15–17.00 Suur konverentsisaal Eesti Keele Sihtasutus esitleb: T. Erelt, M. Kadakas, U. Kala-Arvisto, I. Kraav, V. Maanso, H. Puksand, E. Tamm, I. Unt „Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat” ja R. Mikser „Haridusleksikon” Raamatuid esitlevad Rain Mikser ja Viivi Maanso koos Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna asejuhataja Riina Koolmeisteriga. 17.00–17.45 Nurgasaal Kirjastus Grenader esitleb: Jüri Toomepuu „Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust” Autoriga vestleb raamatu toimetaja ajaloolane Lauri Suurmaa. 17.00–17.45 Kuppelsaal Kirjastus Varrak esitleb: Rein Sander „Koduaia ilupuud ja -põõsad” 19.00–21.00 Suur konverentsisaal Seasaare Näitemängu Selts „Juhan Liiv 150 – „Helin ja valu, mäng ja elu” Piletid müügil www.piletimaailm.com, Piletimaailma infopunktides ja Rahvusraamatukogu inforuumis. Pileti hind 10 eurot.

LAUPÄEV

28. märts 2014

5. aprill

10.00–17.00 Raamatute müük 11.00–14.00 Kuppelsaal Eesti Emakeeleõpetajate Selts: „Lugemise ja loomise keel” jätkub 11.00–15.00 Kuppelsaal Vanade trükiste oksjon Korraldaja Mr Kolk. 11.00–14.00 Fuajee Eksliibrise töötuba Töötoas kujundatakse ja trükitakse isiklik eksliibris ehk raamatu omanikumärk. Töötoa läbiviijad: graafika.ee ja MTÜ Loovala graafikud Kaija Kesa, Marilyn Piirsalu ja Helen Tago-Mullaste. Osalustasu 2 eurot. 12.00–14.00 Suur konverentsisaal Eesti Lastekirjanduse Keskus: Konkursi Nukits 2014 auhinnasaajate väljakuulutamine 12.00–14 .00 Lasteala Eesti Lugemisühing: võistluse „Teadusraamat annab teada” lõpetamine 13.00–13.45 Nurgasaal Tallinna Ülikooli Kirjastus esitleb: Krista Kodres „Esitledes iseend: tallinlane ja tema elamu varauusajal” Raamatu autoriga vestleb Mart Kalm.

Traditsioonikohaselt toimub Balti raamatumessil kolme riigi kauneimate raamatute konkurss, hindajateks esindajad igast riigist. Sel aastal Riias toimunud messil (28.02–02.03) osutusid Eesti raamatutest diplomiväärilisteks kaks Eesti Kunstiakadeemia poolt välja antud raamatut: Angelika Schneideri kujundatud „Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost” ja Indrek Sirkeli kujundatud „Active Smart Interior Textiles. Interactive soft displays” ning Emil Urbeli väljaantud ja Mariana Hundi ja Agnes Ratase kujundatud „Emil Urbel. 100 maja”. Eestist osales žüri töös Eesti Kujundusgraafikute Liidu juhatuse liige Mart Anderson.

Austria tõlkepreemia nominent Kirjastus Koolibri andis välja Christine Nöstlingeri tõlkeraamatu „Tulipunane Friederike”, mille on eesti keelde tõlkinud Meelis Lainvoo. Austria saatkond esitas Meelis Lainvoo kandidatuuri Austria 2013. aasta tõlkepreemia saamiseks. Tõlkepreemiaid annab välja Austria Haridus-, Kunsti- ja Kultuuriministeerium, tunnustades eriti hästi õnnestunud ilukirjanduslikku tõlget.

Moodsa maailmakirjanduse klassikateos Kirjastuselt Varrak märtsis ilmunud itaalia semiootiku ja ilmselt kõige tuntuma praegu elava itaalia kirjaniku Umberto Eco „Foucault' pendel” (1988) on nii mõnegi Eesti raamatuhuvilise poolt nimetatud üheks 2014. aasta kirjandussündmuseks. Umberto Eco seni kõige mastaapsemat ja mitmekihilisemat intellektuaalset põnevusromaani võib nüüdseks kindlasti pidada moodsa maailmakirjanduse klassikasse kuuluvaks teoseks. Marek Tamm on romaani kohta öelnud: „Raamat, mille lugemise järel ei näi maailm enam endine”. Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub 17. aprill

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2014


2

www.mlraamat.ee www.varrak.ee

Varrak Raamat Maalehe Varrak

2 (81) 3 (71) 28. 29. märts 2014 2013

ilmunud

ilmumas

Kirjandus ja õigus surmale

Tüdruk kaljunukil

Maurice Blanchot sari „Avatud Eesti Raamat” tõlkinud Anti Saar 372 lk, pehme köide Maurice Blanchot (1907–2003) on Prantsuse mõtteloo salapärasemaid ja mitmeti mõistetumaid autoreid. Tema isikupäraste arutluste ning paradoksilembese poeetika mõju on tuntav paljude 20. sajandi teise poole Prantsuse humanitaarteadlaste töödes. Käesolev kogu püüab pakkuda esinduslikku valikut Blanchot’ kirjandusontoloogilistest esseedest ning tutvustada kahe pikema jutustuse varal ka autori proosaloomingut. Eri žanridesse kuuluvad Blanchot’ tekstid vaid tinglikult, moodustades terviku üksteist täiendades, tõlgendades ja illustreerides.

Lucinda Riley tõlkinud Faina Laksberg 440 lk, kõva köide Teda New Yorgis tabanud südamevalu eest põgenedes pöördub Grania Ryan tagasi oma vanematekoju – karmile tuultest räsitud Iirimaa rannikule. Siin kohtab ta ühel tormisel päeval kaljuserval väikest tüdrukut Aurora Lisle’it, kes muudab kogu tema elu. Hoolimata ema hoiatustest, et Grania peab olema Lisle’i suguvõsa liikmetega ettevaatlik, tekib Aurora ja Grania vahel tugev sõprus. Tänu haruldasele leiule, 1914. aastast pärit vanadele kirjadele, saab Grania teada, kui tihedalt on nende suguvõsade saatus omavahel põimunud.

Isekas geen

Yrsa Sigurdardóttir tõlkinud Mart Kuldkepp 424 lk, pehme köide Yrsa Sigurdardóttiri teises kriminaalromaanis seikleb taas advokaat Thóra Gudmundsdóttir. Seekord läheb Thóra appi hotellipidajast kliendile Jónas Júliussonile, kes väidab, et tema ostetud kinnisvaral esineb „varjatud viga”: nimelt seal kummitab. Ühtlasi aga mõrvatakse lähedasel rannal hotelliga seotud noor arhitekt Birna Halldórsdóttir ning Jónas osutub kuriteos peamiseks kahtlusaluseks. Uurimine paljastab Teise maailmasõja aastatel aset leidnud õõvastavad sündmused, millel on seosed nii Birna surma kui ka Islandi mõjuvõimsate poliitikaringkondadega.

Richard Dawkins sari „Roheline Raamat” tõlkinud Lauri Laanisto 440 lk, kõva köide Silmapaistva mõtleja ja loodusteadlase, Briti evolutsioonibioloogi 1976. aastal avaldatud tähtteos kirjeldab haaravalt, kuidas isekad ja reetlikud geenid mõjutavad halastamatult loodusliku valiku käiku ning suunavad arenguid nii organismide sees kui ka nende vahel. „Iseka geeni” ilmumine tegi autori maailmakuulsaks ning ta on senini üks tuntumaid ja loetumaid teaduskirjanikke. Raamat kujunes ajastu loodusteadusliku mõtte deklaratsiooniks, kuigi oli kirjutatud populaarteaduslikus vormis.

Käsi Henning Mankell tõlkinud Kadri Papp 248 lk, pehme köide Kurt Wallander otsustab kolida üksikus kohas asuvasse maamajakesse, mida ta eelnevalt vaatama sõidab. Maja tagant aiast leiab Wallander sinna maetud surnukeha, seejärel veel teisegi. Unistus oma majakesest muutub peagi õudusunenäoks. Mõistatuse lahendamiseks tuleb Wallanderil ja tema kolleegidel ajaloosse kaevuda. Jäljed viivad tragöödiani, kus on raske otsustada, kes on õieti ohver ja kes kurjategija. Raamatu teine osa – „Wallanderi maailm” – tutvustab lühidalt kõiki Wallanderi lugusid ja nende tausta, lisaks sisaldab see ka kultuurilisi viiteid, ulatuslikku isiku- ja kohanimeregistrit. „Käsi” paneb sarjale lõpliku punkti: autor on kinnitanud, et raamatuid, mille peategelaseks on Kurt Wallander, rohkem ei tule.

Vaskratsanik. II osa. Kuldne uks Paullina Simons sari „Varraku ajaviiteromaan” tõlkinud Riina Jesmin 376 lk, kõva köide Vene päritolu Ameerika kirjaniku Paullina Simonsi (snd 1963) lemberomaani „Vaskratsanik” teises osas jätkub Tatjana ja Aleksandri armastuslugu. Tegevustik algab 1942. aasta suvel, kui puhkusele saanud Aleksander läheb Tatjanat otsima Lazarevo külla, kuhu neiu evakueerus. Ent sõda ei lase neil kaua õnne nautida. Aleksander naaseb rindele, Tatjana Leningradi. Taas ilmub silmapiirile Dimitri...

Kes teisele hauda kaevab Eco külaskäigul Tallinna Ülikooli 8. mail 2009.

FOTO KARL KALLASTU (TALLINNA ÜLIKOOL)

Vandenõuteooriate hukatuslik võlu Jaak Tomberg kirjandusteadlane

„F

oucault’ pendel” (1988) on tunnustatud itaalia semiootiku ja ilmselt kõige tuntuma praegu elava itaalia kirjaniku Umberto Eco seni kõige mastaapsem ja mitmekihilisem intellektuaalne põnevusromaan, mida nüüdseks võiks kindlasti pidada moodsa maailmakirjanduse klassikasse kuuluvaks teoseks. Lühidalt kokku võttes räägib see meile loo ühe akadeemilise kirjastuse kolmest toimetajast, kelle intellektuaalne entusiasm, ajalooline tähendusjanu, seostamisvõime ja otsekui loomupärane kalduvus okultistlikesse vandenõuteooriatesse on nii tugev, et nad mõtlevad lugematute ajalooliste allikate toel välja juba aastasadu küpsenud ja just nende elueal kulmineeruma pidanud Templirüütlite ordu üleilmse konspiratsiooni. Juhtub aga niimoodi, et oma paranoilisusse kalduvas pidurdamatus seostamishoos kipuvad nad järk-järgult unustama, et kujutletu näol on tegu nende endi väljamõeldisega, ning kui piir tegelikkuse ja fiktsiooni vahel hakkab hägustuma, avastavad nad, et mõttes kordasaadetul võib olla reaalseid ja lausa eluohtlikke tagajärgi.

Haarav loojutustus ja tegelikud ajaloomaterjalid

Kõigest sellest jutustab Eco pulbitseva eluhoo ja üksikasjaliku põhjalikkusega, pühendades kümneid lehekülgi näiteks Templirüütlite ordu ajaloole, alkeemiale, kabalistikale, filosoofilistele paradoksidele, teaduse müütidele ja paljudele (tõepoolest peaaegu lugematutele) teistele teemadele. Seejuures on ajaloolised materjalid, millele ta toetub, olemasolevad ja tegelikud, ent nende vahelised seosed, nagu ka romaani sisule kohane, autori enese faabula. Tulemuseks on intellektuaalselt ergastav ja täienisti kaasahaarav suurteos, mida on võimalik lugeda korraga mitmel tasandil. Nii nagu Eco esimese, tänini ilmselt tuntuima romaani „Roosi nimi” puhul, võib ka siin lugeja enese

peas välja kujuneda valik, kas ta andub pigem jutustuse enese pidurdamatule hoole ja põnevusele või süveneb pikkamööda põhjalikumalt kõikidesse selle pakutavatesse üksikasjadesse, igasse ajaloolisse teadmisse, filosoofilisse tähelepanekusse ning püstitatud konspiratsiooniskeemi seostesse. Suure tõenäosusega valib ta romaani vältel mõlemad võimalused, sest haarav loojutustus ja teoreetilised ekskursid toimivad „Foucault’ pendlis” kirjandusele lausa harvanähtavas kooskõlas: veel üks täiendav nüanss, veel üks ajalooline lisalooke või veel üks filosoofiline spekulatsioon ei kompromiteeri siin vähimalgi määral süžee loetavust või üldise arengu terviklikkust. Lugemise lõppedes jääb tunne, nagu oleks äsja maha peetud üks tunde vältav, äärmuseni mitmekesine ja vaimselt virgutav kohvikuvestlus.

Külluslik ja keelelt rikkalik romaan

Sellest lähtuvalt ei tuleks „Foucault’ pendlit” lugeda ainuüksi tema „lõpplahenduse”, mõne kaua kiivalt varjatud ja alles viimastel lehekülgedel paljastatud saladuse pärast. Selleks on see romaan liiga külluslik, tema keel liiga rikkalik (mõistagi teen siin kummarduse tõlkija Mailis Põllule) ja tema üksikasjad liiga paeluvad, et neid igal üksikul leheküljel pillavalt „raisku lasta”. Vaadakem näiteks kas või seda, kuidas Eco kirjeldab otsekui möödaminnes ühe katedraali võlvkaart: „Katsusin siis pilku mujale suunata, silmitsedes looget, mis poolringis paiknevate sammaste kapiteelidelt suundus võlvisiilude servakante pidi päiskivi poole, korrates ristvõlvi diagonaalkaare müsteeriumi, mis tugineb puudumisele, staatika ülimale silmakirjalikkusele, veendes sambaid, et nad suruvad võlviroideid ülespoole, ja päiskivist tõukuvaid roideid, et nood kinnitavad sambaid maa külge, kusjuures võlv on kõik ja eimiski, ühtaegu põhjus ja tagajärg.” Veenda sambaid, et nad suruvad võlviroideid ülespoole, ja roideid, et nood kinnitavad sambaid maa külge – tõe-

poolest, kas just millegi sellisega ei peaks hakkama saama üks korralik võlvkaar? Ka niisuguseid tähenduslikke tähelepanekuid maailmategelikkuse vähimate üksikasjade suhtes võib „Foucault’ pendlist” leida läbivalt ja lugematult.

Vaba ja eelarvamusteta lõpptulemus

Seejuures ei mõju need peaaegu kunagi „intellektuaalse poosetamisena”: Eco kuulub sellesse haruldasse akadeemiliste kirjutajate tõugu, kes ei luba oma teoreetilistel eelarvamustel või pretensioonidel kirjutatavat lugu kompromiteerida. „Foucault’ pendel” on tekst, mille juures pole märgata n-ö akadeemilist alaväärsuskompleksi – enam kui vähem püüavad romaani kirjutavad akadeemikud lasta selle kaudu paista või lugejale peale suruda oma „ideed kirjandusest” ning see muudab need romaanid pahatihti tehislikuks, konarlikuks, kiduraks. Ning ehkki ka selles romaanis demonstreerib Eco oma rikkalikke ajaloolisi teadmisi (iseäranis keskaja kohta), ei mõju lõpptulemus sugugi pingutatult ega kramplikult. Ja loomulikult ütleb romaani vandenõulist soov- või loovmõtlemist käsitlev keskne teema midagi üldinimlikult tähenduslikku ning aja- ja asjakohast ka nüüdisaegsele lugejale: näiteks seda, et ajastul, mil salvestus- ja arhiveerimistehnikad on küllastumuseni tõhusad, võib seoseloome hakata lippama sedavõrd lobedalt ja paranoiliselt, et kui ükskõik millesse suhtuda piisava tähelepanuga, võib see mingil tasandil hakata tunduma illusoorselt tähenduslik ning tuua endaga kaasa potentsiaalselt ohtlikke tagajärgi.

Foucault’ pendel Umberto Eco tõlkinud Mailis Põld 744 lk, kõva köide

Soomussüda Jo Nesbø tõlkinud Sigrid Tooming 576 lk pehme köide Jo Nesbø populaarse kriminaalsarja uues osas peab inspektor Harry Hole astuma vastu nii oma kodulinna kui ka iseenda kõige hirmuäratavamatele deemonitele. Harry Hole on eelmise juhtumi põhjustatud trauma eest põgenenud Hongkongi räpastesse oopiumiurgastesse, kui Oslos leitakse kaks noort naist surnuna. Kogu riigi ajakirjandus on tagajalgadel. Politseil aga pole ühtki juhtlõnga ning juurdlus ei edene kuidagi. Kui Harry, ainus uurija, kes suudaks ehk aidata, viimaks Oslosse naaseb, ründab tapja taas. Peagi mõistab Harry, et seisab vastamisi psühhopaadiga, kes paneb kõik tema oskused proovile tõsisemalt kui kunagi varem.

Tellised ja surm Ann Granger tõlkinud Lauri Vahtre 288 lk, pehme köide Kolmandas Jess Campbelli ja Ian Carteri romaanis saab sündmustik alguse vana maja põlengust, mille riismetest leitakse surnukeha. Välismaal viibiva majaomaniku Gervase Crowni saabumine äratab mälestused ühest vanast tragöödiast ning ta võetakse ümbruskonnas vastu üsna vaenulikult. Gervase’i enda mälestused kodumajast pole samuti kuigi õnnelikud ning uurijatel tuleb leida vastus küsimusele, kas ta oli süütaja või hoopis kavandatud ohver. Kui teda oli püütud tappa, kas see tähendab siis, et mõrvar üritab uuesti? Ja kes oli mees, kelle põlenud surnukeha varemetest leiti?


www.varrak.ee

Sadakond tähtsündmust Mart Laari silmade läbi

ilmumas Walpurgi öö Heli Reichardt 312 lk kõva köide Tegu on mingis mõttes hoiatusromaaniga, selle tegevus toimub lähitulevikus, millel on ehmatavalt palju ühisjooni üsna hiljutise minevikuga. Terves maailmas on toimunud ootamatud muutused, Euroopa Liidust on eemaldunud varakad tuumikriigid, Lähis-Idas pole rahu saabunud ning laienev ja piire ületav terrorismioht tingib totaalset kontrolli kõige ja kõigi üle. Kõige selle taustal elab sügisest kevadeni Nõmmel üks 44-aastaseks saav üksikema, ametilt tõlk, oma igapäevast elu. Üksikisiku tasandil jutustabki romaan tema loo. Omaette teema on võimalus, et hea tahte organisatsioonid võivad oma tegevusega tahtmatult kurjusele kaasa aidata ning inimestega manipuleerida.

Toomas Hiio

ajaloolane, raamatu toimetaja

A

jaloolase, poliitiku ja rahandustegelase doktor Mart Laari loomingu austajal on põhjust rõõmustada – ilmunud on järjekordne laiemale lugejaskonnale suunatud raamat. Seekord on Laar teinud subjektiivse valiku maailma, aga peamiselt siiski Euroopa ajaloo sündmustest, alustades Rooma impeeriumi ja suure rahvasterändamisega ning lõpetades World Trade Centeri kaksiktornide ründamisega 2001. ja Gruusia sõjaga 2008. aastal. Iga lugu on lehekülg-kaks pikk ja illustreeritud ühe või kahe pildiga. Riigimehena suudab Laar igast sündmusest selgelt esile tuua kõige olulisema. Lood juhatab sisse kas tsitaat või juhtlõik, mille väidet autor kas põhjendab või hoopis ümber lükkab. Iga lugu lõpeb lause-paariga selle kohta, kuidas toimunu Eestisse puutus ja eestlastele oluline oli.

Aive Luigela retseptiraamat

Ootamatud nüansid

Muidugi ei saa ükski maailma ajaloo ülevaade mööda murrangulistest sõdadest ja revolutsioonidest, mis jätsid puutumata vaid väikese osa maailmast, Eestit enamasti mitte. Kuid Laar lisab alati mõne nüansi, mis võib lugejale olla ootamatugi. Näiteks saame teada, et Prantsuse revolutsioon oli üks olulisemaid põhjusi Tartu ülikooli taasavamiseks 1802. aastal. Kuigi ühegi Napoleoni sõduri saabas Eesti pinnale ei astunud, oli Napoleoni algatatud uuendustel tema vägede okupeeritud maades oma mõju ka pärisorjuse kaotamisele Eesti- ja Liivimaal rohkem kui 40 aastat varem kui ülejäänud Venemaal. Saame ka teada, et USA kodusõda aitas kaasa eesti talupoegade jõukuse kasvamisele – sõda takistas puuvilla väljavedu Ameerikast ja selle pidi asendama lina, mida Eestis kasvatama hakati; et Vene laevastiku hävitamine VeneJaapani sõjas andis hoo tööstuse arenemisele Tallinnas, kuhu rajati mitu sõjatehast, mis kaotatud laevade asendamise nimel töötasid; ja palju muud. Kuid autor ei vaata mööda ka vaimu-

Gettysburgi lahing. Thure de Thulstrupi litograafia, 1887.

ja kultuurielu sündmustest, olgu nendeks siis reformatsioon, vastureformatsioon, vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine või Johann Gottfried Herderi tegevus ja „rahvaste kevad”, aga ka ansambli The Beatles asutamine.

Üks lahe lugemine

Lõpuks võib ka esialgu vähetähtis sündmus olla suure järelmõjuga. Kui Soome hertsog Johan III 1562. aastal abiellus Poola kuninga tütre Katarzyna Jagiellonkaga, oli ta üsna kindel, et temast ei saa kunagi Rootsi kuningat. Kuid mõne aasta pärast Erik XIV tagandati ja Johan tõusis troonile. Johani ja

Katarzyna pojast Sigismundist sai Johani surma järel korraga nii Rootsi kui Poola kuningas. Võimsat Läänemereimpeeriumi siiski ei sündinud. Rootslased tõusid katoliiklasest kuninga vastu üles ja järgnes veerand sajandit sõdu, mida suuresti peeti Liivimaal. Lõpuks tehti rahu ja „hea Rootsi aeg” laienes ka Liivimaale, kuid sõda ja taudid olid nõudnud kümnete tuhandete eestlaste ja lätlaste elu. Kaine talupojamõistus sunnib raamatupoes küsima: miks seda raamatut osta? Kõigepealt on ta lihtsalt üks lahe lugemine. Kõlbab ka kaasa võtta lennureisile, et oma välismaa sõpra ehk isegi ootamatu minevikuseosega üllatada.

FOTO RAAMATUST

Teiseks, Laar toob välja sündmused, mida ajalooraamatust sageli nii lühidalt ja selgelt ei leia. Niisiis saab see olla abiks õpilasele eksamiks valmistumisel ja ka isale-emale koduses järeleaitamistöös, et lisada õpiku kirjeldusele seikluse vürtsi ja ajaloopildi värvi.

Maailma ajaloo tähtsündmused ja Eesti Mart Laar 240 lk kõva köide

Kehale meeldib tõde Mart Paberit toimetaja

D

avid Servan-Schreiber (1961– 2011) oli hea teadlane, kes tundis sügavat huvi selliste suurte ja lõpuni lahendamata küsimuste vastu nagu mis õieti toimub elavas kehas, kuidas on kehaga seotud vaim, kuidas keha mõjutab vaimu ja vaim keha? Kui tal 31 aasta vanuses leiti ajukasvaja, said nendest tema jaoks veelgi tähtsamad, päris isiklikud küsimused. Ohtlik haigus oleks nagu tõstnud ta sellisesse kõrgusse, kust kõik on paremini näha, palju paremini kui tavateadlasele temagi avara teadlasesilmaringi juures, ja muutnud ka pilgu teravamaks, palju teravamaks kui muudel, oma igapäevaasju ajavatel inimestel.

Miks suhkrutablett tervendab?

See raamat on sündinud oma elule sügavama mõtte andmise ja samas väga raske haiguse ravimise tulemusena.

3

Varrak

3 (81) 28. märts 2014

Kaheteistkümne aasta jooksul pöördus autor artiklitega psühholoogiaajakirja lugejate poole ning rääkis keha ja vaimu vahekorra paljudest tahkudest. Miks ravim tervendab (isegi kui see on vaid suhkru- või soolatabletike)? Miks inimene vajab teist inimest? Kuidas keha teab tõde, kui vaim seda ei tea? Mis on korrast ära ametlikus meditsiinis, kui arst näeb patsiendiga suhtlemisel oma ülesannet vaid retseptide kirjutamises? Kuidas raamatu kirjutamine või päeviku pidamine võib ravida astmat, artriiti, vähki? Kuidas võib inimene tunda, et on sõna otseses mõttes ühenduses endast kõrgema vaimu, kosmilise energiavälja või muu sellise substantsiga, ning kuidas selline kogemus võib leevendada mõnesid tervisehäireid? Selliseid küsimusi ei soovi paljud materialismikompleksiga teadlased endale targu esitadagi, kartes teelt eksida ja sattuda päris teadusvõõrastesse valdkondadesse. David Servan-Schreiber

neid aga esitab ja näitab, et nendes ei ole midagi kohutavat moodsa süvateaduse jaoks; vastupidi, neid on võimalik süvateaduse meetoditega uurida – teerajajavaimuga teadlased seda teevadki – ja just nende küsimuste juurest peaks minema rada tulevikuteaduse poole.

Eluline aimeraamat

Samas on see raamat nii eluline kui üks aimeraamat üldse olla saab. Iga inimene võib nendest hea sulega kirjutatud lugudest leida juhiseid, kuidas kuulata, mida keha meile tahab öelda, kuidas osata sellest enda jaoks järeldusi teha ning muuta oma tervist ja enesetunnet paremaks. Vähe sellest, kui kuulame oma keha, aitame ka oma võimetel paremini avalduda (teisiti öeldes – läheme targemaks!), väldime depressiooni, oleme rõõmsamad, tegusamad ja õnnelikumad. Nendele, kes on lugenud David Servan-Schreiberi raamatuid „Stressist vabaks ilma ravimiteta” ja „Vähi vastu”,

tulevad mõned lood tuttavad ette. Kuid selles raamatus on ülesande püstitus avaram – sellest on näha, kui lai on tegelikult nende nn kardetud küsimuste ulatus ja kui suur on nende tähtsus meie elu ja tervise jaoks. Autor on lugeja jaoks nagu tark ja heasoovlik sõber. Mitte miski selles raamatus (peale juba räägitud sügavama vaate ja teravama pilgu) ei reeda autori isiklikku draamat – see on rõõmus ja südamlik raamat. Lisaks kasulikele teadmistele ja uutele mõtetele annab autor sellega meile ka inimesena head eeskuju.

Kehale meeldib tõde David Servan-Schreiber tõlkinud Madis Jürviste 240 lk, kõva köide

Aive Luigela 288 lk, kõva köide Armastatud autori ammu oodatud uues tervise- ja kokaraamatus on kirjas tema mõtted ja teadmised mõistliku toitumise kohta ning pikkade aastate jooksul kulinaarsete katsetuste käigus välja kujunenud lemmiktoidud – märksõnadeks ühelt poolt köögis toimetaja hea enesetunne ja lauas istuja maitserõõm, teisalt aga toit kui ravim. Uudne on selle raamatu puhul keskendumine just eakamatele inimestele suunatud toitumissoovitustele. Neid soovitusi tasuks muidugi järgima hakata juba hoopis varem, kõige hiljem keskeas, et meie keha püsiks reipa ja tervena kõrge vanuseni. Siiski pole teadliku ja tervist toetava toitumisega alustada kunagi liiga hilja. Kauni raamatu toidud on valmistanud, serveerinud ja pildistanud autori tütar, kunstnik Kaire Tali.

Puude ja põõsaste vormilõikus. Soovitusi ja nõuandeid Heinrich Beltz tõlkinud Monika Reedik 128 lk, pehme köide Raamat neile, kes soovivad saada uusi teadmisi vormpuude kujundamise ja hooldamise kohta ning omandada oskusi, mida nõuab väiksemate vormpuude kasvatamine koduaias. Ehkki meie kliimas ei saa külmakartlikke soojamaa põõsaid või puid pikaajaliselt kasvatada, on puude ja põõsaste võra kujundavat lõikust tulemuslikult rakendatud põhjamaiste liikide või konteineris kasvatatavate taimede puhul, mida saab talveks köetavasse (kasvu)hoonesse või talveaeda tõsta. Raamat tutvustab puude-põõsaste kasvuviise, lõikamise põhireegleid, töövahendeid ning erinevaid topiaaride vorme.

Kuulsuse, maine ja hea nime feng shui Siret ja Janno Seeder 224 lk, pehme köide Kas sa tead, kes sa oled? Inimene võib ühteaegu kanda kuni üheksat rolli: mõistev lapsevanem, armastatud abikaasa, hea kuulaja, oskuslik läbirääkija, kindel juht jne. Kas sinu igapäevane tegevus väljendab sinu rolle elus? Raamatus käsitletakse kuulsuse, maine ja hea nime tsooni tasakaalustamist, harmoneerimise viise ja aktiveerimist.


4 ilmunud

Ahv ja tiiger

Robert van Gulik tõlkinud Kersti Unt 138 lk, pehme köide Raamat sisaldab juhtumeid „Hommik ahviga” ning „Öö tiigriga”. Hanyuani ringkonnas kohtunikuna töötav Di joob hommikul oma rõdul teed, kui sinna sattub ahv, kelle peos on smaragdiga kuldsõrmus. Sõrmuse omanikku otsides leitakse lähedasest metsaonnist laip. Raamatu teises juhtumis naaseb kohtunik Di Bizhoust pealinna ning on sunnitud bandiidijõugu eest varjuma ühte maamajja, kus peale kurikaelte tõrjumise tuleb muretseda ka mõrvajuhtumi lahendamise pärast.

Võõra õue peal Mari Sajo 400 lk, kõva köide Mari Sajo esikromaan „Võõra õue peal” saavutas kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistlusel II koha. See on lugu Eestist Soome tööle läinud Hillest – naisest, kes pettumuste kiuste julgeb ikka veel armastusse uskuda. Hoolimata sellest, et laps, kelle ta enda teada puhtast armastusest sünnitab, ootamatult enam tema oma ei olegi. Hoolimata sellest, et mees, kelle kätte ta oma elu usaldab, polegi tegelikult see, kes ta näib olevat.

Stalini lehmad Sofi Oksanen tõlkinud Tauno Vahter 294 lk, poolpehme köide Tallinn, 1971. Katariina kohtub restorani tantsuõhtul soomlasega, kes tulnud Eestisse Viru hotelli ehitama. Neil õnnestub Soome kolida, kuid suurt õnne üheskoos ei leita. Liiga palju on seda, mis pigem eraldab kui ühendab. Perre sünnib tütar Anna, keda hakatakse soomlaseks kasvatama. Kuid Annat tõmbab rohkem Eesti poole, seda peab ta oma maailmapilti sobivamaks paigaks. Pereisa võõrandub naisest ja lapsest, käib Venemaal ehitustöödel ning oma voli järgi lustimas. Annast aga kasvab vahepeal tütarlaps, kel tekib tõsine söömishäire.

Silmale nähtamatu Mari Jungstedt tõlkinud Maris Sõrmus 348 lk, pehme köide Varasuvine Gotland. Olles iga-aastasel sõpradega veedetud suvepeol elukaaslasega tülitsenud, läheb Helena Hillerström koeraga välja. Udusel rannal kohtab naine kedagi. Ta leitakse jõhkralt mõrvatuna. Kui ka kolme väikese lapse ema Frida Lindh leitakse pärast kõrtsiõhtut samamoodi, aluspüksid suhu topitult, mõrvatuna, on kriminaalkomissar Anders Knutas veendunud, et tegu on sama kurjategijaga.

Ajavärin Kurt Vonnegut tõlkinud Tiina Randus sari „Punane raamat” sarja kujundanud Jüri Jegorov 212 lk, kõva köide „Ajavärin” on 1997. aastal ilmunud poolautobiograafiline teos, mida autor ise kirjeldas kui „hautist”, milles ta vaheldumisi lõpetab romaani, mille kallal on juba aastaid vaeva näinud ja nostalgitseb erinevaid elusündmusi meenutades. Vonnegut kasutab ajavärina, tegevuste tahtmatu kordamise, mõistet determinismi idee avamiseks. Peategelane on taas kord tema alter ego Kilgore Trout.

www.varrak.ee www.tnp.ee

Varrak Tänapäev

2 (81) 3 (71) 28. 29. märts 2014 2013

100 aastat Eesti varieteekunsti Ülle Toming

M

eie president Lennart Meri on oma uurimisretkede ja filmimistega seonduvalt öelnud: „... siis mõistsin, et laulu, tantsu ja žesti on võimatu kirjeldada.” (Portreefilm „Lennart Meri – elades Eestimaale”, Chronos Film 1994). Tõsi küll, tantsu-uurijad püüavad seda ikka ja jälle teha. Ja püüdsin minagi teadmisi koguda ja jutu kokku seada. Oma raamatu tarvis uurimist alustanud, otsustasin, et sellest tuleb üks korralik teatmeteos. Kirjutamise käigus hakkasin aga aru saama, et nn süvateadusliku lähenemisega uurimust loeks huviga ehk kümmekond inimest. Kalju Saareke kirjutas: „Kallis Ülle Toming! Lugesin üldjoontes läbi Teie pika kirja (saatsin Saarekesele lugemiseks umbes pool uurimusest – Ü. T.) ja leian, et olete ette võtnud meeletu töö!” Sain sellest ise ka aru. Tegin kannapöörde ja püüdsin oma arutlused kirja panna nii, et raamat oleks huvitav suuremale lugejaskonnale ning et tekst oleks võimalikult arusaadav ja eestikeelne. Ma ei häbene öelda, et võtan veidi šnitti mujal maailmas kirjutatud varieteelugudest, mis on ennekõike pealinnakesksed. Kerkisid ju pealinnad selleks sobivamatesse kohtadesse kauba- ja kultuuriteede ristumispunktidesse ja meelelahutusasutused koos nendega. Minu raamatus on samamoodi juttu ennekõike Tallinnast. Kuna olen tantsija ja tantsuõpetaja, on kirjutise raskuspunkt asetatud lavatantsule, mitte muusikale ja laulule.

Tõrretantsust 21. sajandisse

Algallikate otsingud viisid mind Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, mille kogudest leiab nii mõndagi, mis seostub lavatantsuga Eesti meelelahutusasutustes. Valitud algallikad on ilmunud või talletatud 20. sajandi esimesest veerandist kuni 2013. aastani. Vesteldud on inimestega, kes on tegelenud nii varietee- kui ja estraadikunstiga. Ka minul on mitmekümneaastane balleti- ja tantsualane kogemus nii teoreetilisel kui praktilisel tasandil. 20. sajandi esikümnest kuni okupatsioonini 1940. aastal oli Eesti Vabariigis kümneid restorane, kus etendati meelelahutusprogramme. Tol ajal nimetati neid rohkem kabareedeks.

Sandri mikroskoop Kristiina Kass illustreerinud Marja-Liisa Plats 44 lk, kõva köide Sandrile kingiti mikroskoop. Ta sai muidugi ka teisi kinke, sest tal oli sünnipäev, aga mikroskoop oli neist kõige põnevam. Aili-tädi, kelle kingitused muutusid iga aastaga aina igavamaks, oli lõpuks ometi ennast ületanud ja andnud Sandrile midagi muud kui pehme paki. Kui aga Sander asub mikroskoobiga uurima erinevaid asju ja olevusi, kipub olukord kontrolli alt väljuma...

Jälle need naksitrallid

Ülle Toming ja Mait Agu. Pilt on tehtud baar-varietee Tallinn reklaamplakati jaoks. FOTO ÜLLE TOMINGA ERAKOGUST

Hiljem, 1967. aastast, oli enamasti kasutusel sõna varietee, mis olevat mõjunud vähem paheliselt. 1967. aasta, mil restoranis Astoria hakati etendama varieteekava, oli meie varietee uus algus. 1990. aastatel kadusid varieteed Tallinna linnast taas ja artistid kolisid laevadele, ennekõike Tallinn–Helsingi liinile. 2013. aastal saame öelda, et Eesti varietee elab mõnes restoranis esitatava programmi kaudu. Lugejate hulgas on kindlasti neid, kes mäletavad eelmise sajandi kolme lõpukümmet ja näevad ehk tolleaegsest varieteest vahel unenägusidki... Mina näen. Tavaliselt seda, et olen mingi laulu teksti või tantsu sammu unustanud ja pean lavale minema. Õnneks ärkan enne, kui olen enesele häbi teinud.

Staaride paraad

Arvan, et inimestele on meelelahutusega seonduv huvitav: siin on tantsu, laulu, glamuuri, võltsripsmeid, litreid ja ainet kollasele (aja)kirjandusele. Samas tuleb sellesse kunstivaldkonda suhtuda suure austusega. Eesti varietees on esinenud pea kõik omaaegsed Estonia teatri tipptantsijad (näiteks Ülle Ulla, Endrik Kerge, Tiit Härm, Juta Lehiste, Elita Erkina, Elonna Spriit, Aleksander Buldakov, Juri Jekimov jt), lavastanud

Estonia ja Vanemuise ballettmeistrid (näiteks Mai Murdmaa, Enn Suve, Ülo Vilimaa) ning laulnud meie tippsolistid (näiteks Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Marju Kuut, Els Himma, Siiri Sisask, Silvi Vrait, Jaak Joala, Tõnis Mägi, Uno Loop, Tarmo Pihlap, Urmas Alender). Kui juba nimede loetlemiseks läks, ütlen siinkohal oma tänusõnad neile, kelle teadmistel ja meenutustel on minu jaoks suur väärtus. Tänan Kalju Saarekest, Elonna Spriiti, Ülle Ullat, Garibaldi Kivisalu ja kõiki neid, kes minu ankeetküsitlusele vastasid, samuti endiseid üliõpilasi, kes kirjutanud varieteeteemalisi uurimustöid. Ühtlasi vabandan nende ees, kes erinevatel põhjustel (nt minu mälu, allikate nappus) selles raamatus mainimata jäänud või liiga vähe tähelepanu saanud.

vatamise tavasid, koolide õppekavasid ja sotsiaalpoliitikat. Need mõjutavad meie tõekspidamisi laste kohta, ja seega ka seda, kuidas me laste käitumist tõlgendame ja nendega suhestume. Käesoleva raamatu eesmärk ei ole häirekella lüüa, vaid õpetada meid lastest teistmoodi, sügavamalt ja selgemalt mõtlema. Täna tehtud väikesed muutused mõtteviisis võivad pikas plaanis muuta ühiskonna olemust, üks tulevane ilmakodanik korraga. Raamatus käsitletud teemad on laiahaardelised, pühendatud võrdsetes osades aju ehitusele ja moraalsetele tõekspidamistele. Need seostuvad igas eas lastega, mudilastest teismelisteni. Autorid on pühendanud eraldi peatükid

Eno Raud illustreerinud Edgar Valter 320 lk, kõva köide Selles raamatus ilmuvad meie ette taas Sammalhabe, Kingpool ja Muhv, kes pärast linna vabastamist rottidest on saanud kuulsaks. Kuid kuulsus muutub väsitavaks ning naksitrallid otsustavad selle eest põgeneda puhkusele. Järjekordne seiklus algab sellest, kui kummaline daam otsustab Sammalhabeme röövida ja teda lemmikloomana pidada. Raamatu teises osas tuleb aga sõpradel päästa Muhv, kelle viisid endaga kaasa hundid. Unistus mere äärde jõudmisest muutub üha keerulisemaks.

Reeglid, mida rikkuda Richard Templar tõlkinud Evelin Schapel 208 lk, pehme köide Varasest lapsepõlvest peale ujutatakse meid üle teiste inimeste kehtestatud reeglitega: vanemate, õpetajate ja sõprade põhimõtete ja nõuannetega, kuidas elus paremini hakkama saada. Oma uues raamatus paljastab Richard Templar kõige petlikumad reeglid ning pakub välja värskendava vaatenurga ja uue mõttelaadi, aidates meil õppida mõtlema iseenda eest ja kõndima mööda enda valitud rada, mitte järgima pimesi kellegi teise teed.

Lassie tuleb ikka koju Eesti sajaaastasest varieteetantsust ja muustki Ülle Toming 320 lk, kõva köide

Kasvatamishirm – mis see on? M õiste „kasvatamishirm”, nagu seda üldiselt kasutatakse, viitab paanikale (mis on vastsete lapsevanemate seas tavaline), et see müütiline teadmuse läte mingil põhjusel ei vallandugi. Käesolev raamat võib tekitada sarnase šoki: see paljastab uue aja kasvatusteaduse varal, kui suurele osale meie paljudest raudkindlatest seisukohtadest laste kohta ei saa praegu enam toetuda. Raamatu keskne eeldus on, et paljud nüüdisaja ühiskonna lastekasvatus-strateegiad annavad tegelikult tagasilööke – kuna olulised teaduslikud teekäänakud on jäetud kahe silma vahele. Sellest tulenevad väärad eeldused laste arengu kohta on moonutanud lastekas-

ilmunud

laste enesekindlusele, ööunele, valetamisele, rassistlikele hoiakutele, intelligentsusele, õdede-vendade konfliktile, teismeea mässule, enesekontrollile, agressioonile, tänulikkusele ja keeleoskuse omandamisele.

Kasvatamishirm. Värskemaid uuringuid laste kasvatamisest Po Bronson, Ashley Merryman tõlkinud Eve Rütel 364 lk, pehme köide

Eric Knight tõlkinud Evi Vanem 212 lk, kõva köide „Hm... mulle ei meeldi hästi tema igemete värv. Ma arvan, et ta peaks saama kord päevas lusikatäie kalamaksaõli.” Selline kuninglik hoolitsus oli nüüdseks minevik. Koer, kes nukralt oma kuudis lamas, oli nälginud, määrdunud ning katkutud karvakasukaga. Aga tema vaim oli sitke. Nii see koer siis läks, päev päeva järel, ühtsoodu ikka lõuna poole läbi Šoti mägismaa.

Aju toimimise reeglid John Medina tõlkinud Krista Kallis 282 lk, pehme köide Selles raamatus jagab Doktor John Medina lugejaga oma eluaegset huvi küsimuse vastu, kuidas ajuteadused võiksid mõjutada laste õpetamist ja üldisemalt töötegemist. Igas peatükis kirjeldab ta üht aju toimimise reeglit, mille on teadlased juba kindlalt tuvastanud, ja pakub ideid, kuidas neid reegleid arvesse võttes oma igapäevaelu ümber kujundada.


www.argokirjastus.ee

Argo

3 (81) 28. märts 2014

Meie või mitte?

ilmunud 23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita Ha-Joon Chang tõlkinud Kristjan Tedre 280 lk, pehme köide Miks saavad ettevõtete juhid palju kõrgemat palka, kui nende tööpanus vääriks? Kas tööstuse asendamine õhu müümisega on parim viis majandust arendada? Kas vaeste viletsus on tõesti nende endi süü? Sellest raamatust leiab vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele. Autor selgitab elaval ja kaasahaaraval viisil seda, mis viimase paari kümnendi jooksul kapitalismiga juhtunud on, ja kuidas seda toimivamaks ning inimnäolisemaks timmida.

Andres Adamson

E

estis on viimasel paaril aastakümnel ilmunud hulgaliselt artikleid ja ka mõned raamatud Eesti kindralitest – mõeldes viimaste all alati kas Eesti Vabariigi sõjajõududes kindraliauastmeni jõudnuid või eesti soost, etnilistest eestlastest kindraleid alates üpris problemaatilisest Johann Michelsoni juhtumist kuni tänapäevasteni välja. Pea alati on teadlikult kõrvale jäetud meie mitte-eestlastest, eelkõige baltisakslastest kindralid. Nõnda toimimise psühholoogilised põhjused on arusaadavad ja pealegi poleks ilmselt võimalikki kõiki eri ajal erinevates armeedes kindralipaguniteni jõudnud Eestiga seotud baltisakslasi, venelasi, rootslasi jt rahvuste esindajaid välja selgitada, isegi kõiki sünnilt eestlasi mitte. Kuid ometi vaesestame me nii ise ja priitahtlikult oma sõjaajalugu. Sest Eesti sõjaajalugu pole mitte ainult muistne vabadusvõitlus, Jüriöö, Ivo Schenkenbergi sissid, Põhjasõja-aegsed maarügemendid ja -pataljonid, Napoleoni sõdade aegne maamiilits, rahvusväeosad 1917–1918, Vabadussõda, Teine maailmasõda ja taasiseseisvumisele järgnenu. Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte, siinsete sõjaliste koormiste, maakaitsestruktuuride, kindlustuste ja garnisonide ajalugu – ning kõigi siit pärit sõdurite, allohvitseride, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit.

„Meie” feldmarssalid

Jajah, ka marssalite, sest Eestist pärit või Eestiga tihedalt seotud feldmarssaleid on olnud vaat’ et sama palju, kui on olnud eestlastest kindraleid! (Viimaseid tuleb küll muudkui juurde nii ajaloolaste töö tulemusena kui ka meie igapäevaelus, esimesi aga vaevalt enam märkimisväärselt lisandub.) Nende koguarv on vaieldav, sõltudes sellest, keda veel „meie” omaks pidada ja keda enam mitte. Selles raamatus on suurema või väiksema kindlusega piisavalt Eestiga seotuks loetud 22 feldmarssalit, valdavalt siin sündinud mehed, kuid kõrvale jäetud veel terve rida osalt varem siinseteks või põhjendamatult feldmarssaliteks peetuid. Osalt on asi selles, et algselt polnud feldmarssal auaste, vaid ametikoht – mingis sõjateatris tegutsenud välivägede ratsaväeülema post, komandoahelas alles kolmas mees. Auastmeks muutus see 17. sajandi alul. Feldmarssali auastmeni jõudsid need mehed enamasti Rootsi, kuid kolmel ju-

1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal Toomas Karjahärm 648 lk, kõva köide Raamat räägib 1905. aasta sündmustest Eesti külas rõhuasetusega ühiskondlikel ideedel ja inimeste käitumise motiividel. Vaatluse all on alternatiivse võimu loomise katsed, rahvakoosolekud, mitmesugused komiteed ja erakondade tegevus maal. Muidugi ka tööliste ja talupoegade ülestõus, millega kaasnes mõisate põletamine ja rüüstamine. Raamat on järjeks autori varem ilmunud teostele hilise Vene impeeriumi teemadel.

Punamütsike kakssada aastat hiljem Carl Gustaf Wrangel (1613–1676, feldmarssal 1646). David Klöcker von Ehrenstrahli maal, 1652. hul ka Vene ja ühel juhul Saksa Rahvuse Püha Rooma Riigi lippude all. Ent peale Michael Andreas Barclay de Tolly, kellest Rein Helme kirjutas suurepärase, postuumselt ilmunud käsitluse, me ju peaaegu ei tunne neid. Muidugi olid kõnealused isikud pea kõik meie praeguses mõistes baltisakslased, kuid oma kodumaaks pidasid nad täie õigusega Eesti-, Liivi- või Saaremaad. Mitte isamaaks (sks Vaterland, selleks olid eri ajul Rootsi ja Venemaa) ega emamaaks (Mutterland, selleks oli Saksamaa), vaid kodumaaks (Heimat). Ja üleüldse – kui mitusada aastat peaks üks rahvakild siinmail elama, et me seda eestlaste kõrval samuti põliselanikeks loeksime!? Olnuksid nad sünnilt eestlased, mitte saksa soost eesti-, liivi- või saaremaalased, peaksime neid ju kõhklematult „omadeks”. Muide, mõnel juhul neil siiski oli mitte lihtsalt kohalik, vaid otseselt eesti päritolu. Kord kindlam, kord kahtlasem.

Valikukriteeriumid

Valikukriteeriumid ja piirid ühe või teise isiku Eestiga seotuse astme üle otsustamisel on kindlasti vaieldavad ja mõni teine autor teeks ehk veidi teistsuguse valiku. Kitsama või laiema. Kriteeriumid on lisaks ju formaalsed ka ses mõttes, et peamiseks on marssalisaua olemasolu, mitte aga tegelikud sõjalised teened, mis mõnel lihtsalt kindralil võisid suuremadki olla – ning mis mõnel feldmarssali auastmeni jõudnul on pea olematud. „Meie” feldmarssalite seas ongi mitmeid pigem õukondlasi või administraatoreid, kes mingil täiesti mittemilitaarsel põhjusel oma aukraadi said. Võib-olla leiab lugeja, et üks või teine isik on loetellu lülitatud ilmaaegu, või et lisada tulnuks veel kedagi. Siinkirjutaja peab loetelu meie praeguste teadmiste põhjal ammendavaks, kuid kõhkles, enne kui tõmbas maha nii mõnegi nime. Juttu tuleb raamatus veel feldmarssali tasemega, st omaette sõjateatris

Oma maa õunapuuõis P oole sajandi pikkune nõukogude okupatsioon Eestis, teadlastele keelatud teemavaldkonnad ning suletud arhiivid tingisid selle, et meil peaaegu pole tegeldud Narvataguse külade ehk Eesti-Ingeriga. Samuti on puudulikult käsitletud Ingeri rügemendi tegevust Eesti Vabadussõjas ja seda, mis üldse on tänaseks saanud soomlastest Peterburi lähistel – Leningradi oblastis ehk ajaloolisel Ingerimaal. Eesti lugejaile on valdavalt ebaselge isegi see, mis üldse oli ja on vahet Ingerimaa läänemeresoome asukail – ingerisoomlastel, isuritel ja vadjalastel (jättes kõrvale eestlased). Kuidas see

5

asustus kujunes? Kuidas mõjutasid selle kestmist impeeriumi pealinna Peterburi lähedus ning luteri ja õigeusu kirikud? Missugused on seosed üle-eelmise sajandivahetuse paiku Vene tsaaririigis aset leidnud demograafiliste ja majanduslike arengute, Nõukogude Liidu suurriiklike ambitsioonide ja külma sõja aegse tegelikkuse vahel? Kuidas seonduvad sellega Eesti, Soome ja ingerisoomlased? Miks viisid 20. sajandi sündmused ingerisoomlased päris olemise äärele? Kuidas tekkis vaatamata ümberasustamisele, küüditamistele, käskudele ja keeldudele Teise maailmasõja ajal ja jä-

rel ning elas nõukogude perioodi üle ingerisoome kogukond Eestis? Kuivõrd võib rääkida ingerisoomlaste „teisest tulemisest” ja milline on ingerisoome kogukondade praegune olukord oma ajaloolisel kodumaal? Need on küsimused, mida meie ajalooteaduses ja sotsiaaluuringutes seni napilt on esitatud. Taisto Raudalaineni raamat heidab neile valgust ja otsib vastuseid. Teose koostamisel on kasutatud Eesti Rahvusarhiivi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Soome Rahvusarhiivi materjale, Soome Muuseumiameti fotoarhiivi, lisaks paljude asjaosaliste suulisi mäles-

armeed juhatanud väejuhtidest, kel see auaste mingil põhjusel saamata jäi. Ka sääraseid oli õige mitmeid ning vähemalt J. Michelson ja Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden väärinuks seda au kindlasti. Juba taoline mingi nimekirja koostamisele taanduv lähenemine ise on samas vähemalt problemaatiline – ja tunnistan, see oligi ühtlasi teretulnud ettekäändeks rääkida veidi meie vanemast sõjaajaloost üleüldse. See raamat on mõeldud eelkõige teemapüstituseks, tähelepanu juhtimiseks.

Eesti feldmarssalid Andres Adamson 198 lk kõva köide

tusi ning koduseid fotokogusid. Helsingi ülikooli rahvaluule osakonna doktorandist autor on toetunud ka Soome ja Venemaa ajaloolaste uurimustele, sünteesides suurt andmehulka oma rahva, (Eesti) ingerisoomlaste vaatepunktist.

Oma maa ubina äitsen. Ingerisoomlased 20. sajandil Taisto Raudalainen 528 lk, kõva köide

Kiiri Saar 280 lk, kõva köide Pärast sajandeid väldanud kohusetundlikku muinasjuturolli etendamist otsustab Punamütsike rutiini peletamiseks koos hundiga muinasjutukülast jalga lasta, et aimu saada pärismaailmast. Teel Tallinnasse Lady Gaga kontserdile kohtuvad nad teiste muinasjututegelastega, kes kõik on vahepeal täiskasvanuks saanud, laias ilmas karjääri teinud ja eluga edasi läinud. Seiklusliku ja muljeterohke reisi tipphetkeks osutub arusaam sellest, kuidas leida iseend, saavutada sisemine tasakaal ja olla õnnelik.

Hingenälg Eerik Purje 260 lk, kõva köide Teise maailmasõja järel Kanadasse asunud Eerik Purje toob lugeja ette oma 18 eakaaslase eluteed. Kõik nad lahkusid Eestist 1944. aastal ja on elanud oma elu võõrsil. Raamatus ei kirjutata kellegi elulugu, vaid elu lugu. Mitte ajalugu, vaid aja lugu, ühe ajastu lugu. Autori eesmärk on inimliku mõistmise süvendamine mõlemal pool kotiriidest kardinat, mille me võõrvallutajate raudeesriide asemele oleme tõmmanud.

Läti: 1000 küsimust ja vastust Lembit Ainsoo, Uno Ainsoo 328 lk, pehme köide 2006. aastal ütles tollane Eesti suursaadik Läti Vabariigis Jaak Jõerüüt, et on lausa üllatav, kui masendavalt vähe me Lätit oma igapäevaelus teadvustame. Käesolev raamat püüab seda puudujääki vähendada ning tutvustada küsimuste ja vastuste vormis põhjalikumalt meie lõunanaabrite elu-olu, ajalugu ja kultuurilugu, loodust ja geograafiat, sporti, aga ka Eesti ja Läti koostööd läbi aegade.


6 ilmunud

Heraklesest „Nullpunktini”

Alli Lunter 176 lk pehme köide Põhikooli kirjanduskonspektide kogumik sisaldab riiklikus õppekavas soovitatud kirjandusteoste käsitlusi, lisaks ülevaateid mõnedest teistest kirjandusklassikasse kuuluvatest teostest ja eesti noortekirjanduse viimase aja tähelepanuväärsematest raamatutest. Teoste sisu avamisel on tähelepanu pööratud põhikooliastmes omandatavatele kirjandusteooria võtetele (kujundikeel, žanrid, stiil jm). Nii eesti kui ka maailmakirjandusse kuuluvad teosed on reastatud teoste esmailmumise kronoloogilises järjekorras.

Teeme koos. Mõnusad meisterdused Sohvi Viik 48 lk pehme köide Raamat näitab, kuidas ka kõige lihtsamast materjalist on võimalik teha üks uus vägev mänguasi või siis koguni sünnipäevakink sõbrale. Kõigest on võimalik luua midagi uut. Tuleb lihtsalt järele mõelda ja proovida. Ära viska prügikasti tühja mahlapakki, sest sellest võid meisterdada näiteks naksaka mänguauto, kähara peaga nukukese või korvikese.

Origami. Taluelu Mari Ono 128 lk pehme köide Taluelust jutustava lõbusa raamatu põhjal saad voltida lauta vahvad loomad ja põllule kasvama paberist maisi. Iga kujundi juures on kergesti järgitavad juhised ja illustreerivad fotod voltimise suunda näitavate nooltega. Alusta lihtsamate kujundite voltimisest ja kui oled põhivõtted selgeks saanud, liigu edasi veidi keerulisemate juurde. Raamatuga on kaasas 50 erikujundusega origamipaberi, et saaksid voltimisega kohemaid alustada.

Toorjuustukoogid Hannah Miles 144 lk kõva köide Raamatus on 60 klassikalist ja algupärast retsepti taevalike hõrgutiste valmistamiseks. Siit leiad nii klassikalisi retsepte kui uusi ja üllatavaid ideid; tutvud toorjuustukoogi erinevate valmistamisviisidega ja saad teada, kui erineva maitsega need hõrgutised võivad olla. Kui suus sulavad toorjuustukoogid ka sulle meeldivad, on su kätte sattunud just õige raamat.

Ajamasin. Leiutised Oldrich Ružicka, Silvia Sanža 32 lk kõva köide Lennukid ja laevad, autod ja arvutid, televiisorid ja telefonid, rattad ja raamatud on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Aga kes ja millal need kõik on välja mõelnud või leiutanud? Just sellest raamat lühiülevaate annabki. Raamatu kaanel olev mehhanism töötab nagu ajamasin. Lugeja saab otsustada, mis sajandisse või koguni aastatuhandesse tahab rännata, ja edasi piisab õige lehekülje leidmiseks üksnes nupu vajalikku asendisse lükkamisest.

www.varrak.ee www.koolibri.ee

Varrak Koolibri

2 (81) 3 (71) 28. 29. märts 2014 2013

Vesi voolab mitmes keeles Kätlin Kaldmaa

T

ampere ülikoolis teatriteadust õppinud Emmi Itäranna (1976) esikromaan „Vesi mäletab” on omapärase saamislooga raamat. Juba 1990ndate lõpul vahetusüliõpilasena Kenti ülikooli õppima sattunud kirjanik elab praegugi Inglismaal Canterburys ning kirjutas oma esimese romaani Kenti ülikoolis loovkirjutamise magistrantuuris õppides ühekorraga kahes keeles – inglise ja soome keeles. Romaan valmis, saatis ta selle kümmekonnale agendile Suurbritannias ja mitmele kirjastajale Soomes. Ei mingit vastust. Viimaks kuulutas kirjastus Teos välja fantaasia- ja ulmeromaanikäsikirjade võistluse, kuhu saabus üle 350 käsikirja. 2011. aastal kuulutati Emmi Itäranta „Vesi mäletab” võistluse võitjaks, 2012. aastal pälvis romaan Kalevi Jänti auhinna ja praeguseks on raamatu õigused müüdud 14 riiki, viimati Taisse ja Malaisiasse. Ingliskeelne kirjastus ostis ühekorraga ära ka kolme järgneva raamatu õigused ja sealsed toimetajad olid äärmiselt hämmeldunud, kui nad aru said, et neile saadetud käsikiri ei ole mitte tõlge, vaid originaalkäsikiri, mille on kirja pannud inimene, kelle jaoks inglise keel on teine keel. Sellal kui inglise keeles ilmub „Vesi mäletab” alles käesoleva aasta sügisel, oleme meie õnnega koos ega pea enam päevagi ootama. Veetilgaga raamat on siin ja ootab lugemist.

Segu kõigest, mis on olnud

Kõige taga on ökokatastroof, globaalne soojenemine, mille tagajärjel maailm on põhjalikult üle ujutatud. Kaugel põhjas, Lapimaal, ent siiski allpool Rovaniemit (Rovaniemi kuulub juba maailma sellesse ossa, kuhu lihtsurelikel asja pole), Kuusamo lähistel, asub see küla, kus Noria Kaitio oma tulevikuks valmistub. Nagu tema isast ja vanaisast, nii peab temastki saama teemeister. Teemeister, kelle asi ei ole mitte ainult läbi viia tseremooniaid, vaid ka olla vee vardja, vee sõber, vee eest hoolitseja. Vesi liigub ja mäletab, veel ei ole algust ega lõppu, nii nagu vesi ja elu käivad koos, käivad koos ka vesi ja surm. Veega koos käib tee. See täpselt määratlemata – Itäranta ei ole sündmusi täpselt dateerinud, vaid tahab, et iga lugeja ise otsustaks, kui kaugel tulevikus sündmused toimuvad – tulevikumaailm paistab silma selle poolest, et inimesed ei joo

seal enam kohvi, vaid elu ja vee keskel on olulisel kohal tee, ja mitte lihtsalt tee, vaid sellega kaasnev tseremoonia, mis ei ole ei jaapani ega hiina teetseremoonia, vaid midagi uut, midagi vahepealset, midagi tulevikulist – segu kõigest, mis on olnud. Nagu ka see maailm ise on segu kõigest, mis on olnud. Prügimäelt leitud teadmatu kasutusega endisaja asjade läbi seob autor tegevustiku tihedalt praegu elanud inimestega ja nendest jäänud esemetega. Huvitav on jälgida, kuidas praegu nii tavalisi asju kirjeldatakse nagu midagi enneolematut, suurt leidu. Millist elevust tekitavad cd-plaadid, video- ja muusikakassetid, raadio, plaadimängija. Millist igatsust tekitavad lumi ja jää.

Kõikvõimas vesi, kõikvõimas sõjavägi

Üle kogu selle maailma aga valitseb sõjavägi ja vesi, õigemini selle puudus. Ja veel – globaalse soojenemisega on jõutud nii kaugele, et Lapimaal kasvavad teepõõsad. Iseäranis kaunid muidugi teemeistri aias. Sõjaväe kõikvõimsus jõuab peaaegu kõikjale. Kui Noria teemeistriks saamiseni on Kaitiote pere olnud isa sõbra Bolini nähtamatu kaitse all, siis nüüd astub lavale Taro, kelle mundrile on kinnitatud üks hõbekala rohkem kui Bolini omale. Taro ei jäta enne, kui on avastanud salajase lätte, kust teemeistri pere pidevalt vett juurde saab. Muidugi on teemeistri pere veenorm suurem kui teistel ja neil on ses ühiskonnas teisigi soodustusi, aga kogenud maitsemeel tunneb ära puhta vee. Ka Taro on teemeistri poeg, kes reetis oma isa, et võtta sõjaväelisest diktatuurist, mis võtta annab. Nii algab kassi ja hiire mäng sõjaväe ja noore teemeistri vahel.

Stiililt ja teemalt maailmalõpuromaan

Emmi Itäranta romaan paigutub nii oma teema kui ka stiili poolest maailmalõpuromaanide ritta, kus teiste hulgas seisavad ees näiteks Doris Lessing ja Jeanette Winterson. Neis jõuab maailmalõpp kätte just hoolimatu inimtegevuse tõttu, raiskamine ja üle jõu elamine viivad üleilmse kriisini. Ses tulevikumaailmas on kõik põhjalikult läbi mõeldud – millised alad jäävad vee alla ja kuhu jõuab ookean, kui kogu igijää ära sulab. Autor ei liialda, ei anna hinnanguid, vaid lihtsalt kirjeldab olukorda. Praegune maailm jõuab raamatu sisse aegade

Emmi Itäranta kohtus lugejatega Tartu Kirjanduse Majas 11. märtsil. FOTO JUHANI KOIVUVIITA/ SOOME INSTITUUT

ja kohtade kaudu – elatakse Skandinaavia Liidus, praeguse Põhja-Norra ja Põhja-Rootsi alad on Kaotatud maad, kuhu tavakodanikke ei lasta, praegusi aegu kutsutakse endisajaks, millele järgnes Hämar sajand, kusagil idas on Mos Qua ja Xinjing, kuhu reisimine võtab rongiga nädalaid. See on maailm, kus kõige kohutavam, mis juhtuda võib, on sinine ring. Sellegi raamatu puhul tuleb esile tõsta tõlget ja tõlkijat – Kadri Jaanitsa erakordselt paindlik keelekasutus ja taktitunne võõra maailma omaks tegemisel ei tohiks enam üllatada, ent ometi ei jää muud üle. Jaanits oskab iga autori puhul, kui eripärane nende stiil ja kirjuta-

mise viis ka poleks, selle kameeleonina omaks võtta ja eesti keeles edasi anda nõnda, nagu oleks see meie keeles kirjutatud. Emmi Itäranta aga kirjutab juba järgmist raamatut, seegi kord kahes keeles korraga. Nüüd juba natuke teistsugusest maailmast.

Vesi mäletab Emmi Itäranta tõlkinud Kadri Jaanits 214 lk, kõva köide

Kus elavad õnnelikud inimesed? Krista Kumberg

K

ui minus oleks kasvõi tibake nõida ja võluvõimeid! Seda soovib nii mõnigi tüdruk ja ehk ka mõni poiss. Punaste juustega Friederike avastab oma võimed üsna juhuslikult ja kahetsusväärsetel põhjustel. Koolikiusamine oli olemas enne, kui see sõna kasutusele võeti. Austria lastekirjanduse klassiku, Anderseni preemia (1984) ja Astrid Lindgreni mälestusauhinna laureaadi (2003) Christine Nöstlingeri (1936) esimene raamat „Tulipunane Friederike” (1970, e. k 2013) vaatleb üht niisugust juhtumit ja pakub pigem mängulise kui järgimist võimaldava variandi. Millegipärast on nii, et eriline välimus kutsub esile eakaaslaste pilkeid. Friederike on punapea ja paksuvõitu, sellest

piisab. Asi muutub hulluks, kui tüdruk kooli läheb. Klassikaaslased topivad ta poekotti ja mängivad tulekahju kustutamist. Nad koguvad punkte, kes on tüdrukut kooliteel rohkem mänguvibust tabanud. Autor kirjeldab väljapääsmatut olukorda. Nii tädi Anna, kelle juures laps elab, Friederike ainus sõber postiljon Bruno kui õpetaja püüavad tüdrukut lohutada ja kaitsta, kuid tulemusteta. Võibolla sellepärast, et nad kasutavad karistamist ja füüsilist sekkumist? Muuseas, keegi ei püüa teiste lastega rääkida ega nende paremale minale või empaatiale rõhuda. Koolidirektor soovitab koguni probleemi eirata, kuni see ise mööda läheb. Mida Nöstlinger niisuguses olukorra lahendamiseks välja pakub? Ta toob realistliku jutu sisse ühtäkki nõiakunsti. Ni-

melt on tüdruku juuksepahmakas võluline – see kõrvetab kiusajaid. Kuid paraku narrimine ei lõpe ja sõpru pole tal endiselt. Jälle pöörab lugeja küsiva pilgu autori poole. Mida laps niivõrd masendavas olukorras peale peab hakkama? Nöstlinger näeb väljapääsu põgenemises. Vähe sellest, et Friederike juuksed tuld välja löövad, nendega saab ka lennata. Annatädi salapärase raamatu vahelt leiab tüdruk oma isa kirja, kus talle jäetakse valikuvõimalus. Kas jääda sinna, kus ta on või: „Kui sa oled õnnetu, tule minu juurde.” Isa (aga ema?) pidi sõitma maale, kus kõik inimesed on sõbralikud, õnnelikud, teevad tööd vaid lõbu pärast ja kellegi üle ei naerda. Tuleb välja, et vaguraloomuline tädi on samuti õnnistatud võlujuustega, ainult tema on eelistanud kohaneda ja

unustada enese erilisuse. Üheskoos treenitakse lennuks, mis läheb üle kirikutorni ja mille eesmärk on kas paradiis või Shangri La või Utoopia. Siin jääb autor ebakonkreetseks. Ei saa öelda, et see oleks mu meelest parim variant kiusamisjuhtumi lahendamiseks. Empaatia arendamiseks ja mõttemängudeks aga küll.

Tulipunane Friederike Christine Nöstlinger tõlkinud Meelis Lainvoo pildid joonistanud Stefanie Reich 80lk, kõva köide


www.tea.ee

TEA Kirjastus

3 (81) 28. märts 2014

Loomalood ja laste maailm Kristel Klaar

Ü

HES KAUGES METSAS ELAB LI, VÄIKE PANDAKARU. TEMA PEHME VALGE KARVAKASUKAS ON KIRJATUD MUSTAGA, JUSTKUI OLEKS TA KÄPAD VÄRVI SISSE KASTNUD NING SEEJÄREL OMA SILMI JA KÕRVU HÕÕRUNUD … Nii algab „Väike panda otsib sõpra”, juba aprillis TEA Kirjastuse väljaandel eesti keeles ilmuma hakkava ülimenuka Prantsuse lasteraamatute sarja avaraamat. Uus imetore raamatusari „Loomalood lastele” toob väikeste raamatusõpradeni igal kuul uued köitvad jutustused, mille tegelasteks on loomad. Need sõbralikud ja südamlikud lood avavad lastele igapäevaseid rõõmusid ja muresid, sest suhted loomade maailmas on sama kirevad nagu laste endi maailmaski. ÜHEL PÄEVAL, KUI LI KOOS ISAGA ÜMBRUSKONDA UURIB, MÄRKAVAD NAD ÜHE KOOPA LÄHEDAL PRUUNI PANDAT. „TA ON KUMMALINE!” IMESTAB LI. „SEE EI OLEGI PANDA, VAID PRUUNKARU,” SELGITAB ISA. LI NAERATAB KARUPOJALE, KES VAATAB NENDE SUUNAS ... TOO AGA PÖÖRAB PEA KÕRVALE! Iga raamat on pühendatud ühele kindlale teemale – kuidas leida sõpru, kuidas teistega läbi saada, kuidas olla salliv, mis on hea ja mis on halb …

Kõik raamatud selles sarjas on kõvas köites, lapsele mugavas formaadis ja trükitähtedega, sobides väikestele raamatusõpradele nii lugema õppimiseks kui ka iseseisvaks lugemiseks. Erakordselt kaunid, suured ja värviküllased illustratsioonid soosivad fantaasialendu ja innustavad ka kõige väiksemaid raamatut kätte võtma. SELLEST PÄEVAST PEALE ON GRIS JA LI MAAILMA PARIMAD SÕBRAD. NING SELLEKS POLE ÜLDSEGI VAJA TEINETEISE MOODI OLLA! Sarja „Loomalood lastele” saab tellida igakuiselt otse koju postkasti nii aastatellimusena kui ka lühemaks perioodiks – nii saavad lugejad kindlad olla, et iga kuu jõuab nendeni vähemalt üks tore raamat.

Tõlkija rõõmustab uue lastesarja üle

Kärt Merilain, kes sarja „Loomalood lastele” prantsuse keelest eesti keelde tõlgib, on uue sarjaga väga rahul: „Kunagi Tartus tõlkeõpinguid alustades mõtlesin, et see on töö, mida on hea teha kodus laste kõrvalt. Aga ma ei kujutanud ette, et hakkan tõlkima eelkõige laste jaoks. Ometi on just nii läinud, sest kuigi olen tõlkinud nii teadusuuringuid ja tarbetekste kui ka kunstiraamatuid ja ilukirjandust ning töötan põhikohaga hoopis riigiametis, pakuvad mulle kõige rohkem rahuldust just lasteraamatud. Väikesed lugejad

Illustratsioon raamatust juba halba juttu ei salli! Õnneks on mul kodus kaks mudilast-„katsejänest”, kellele ette loen ja kes on esimesed Loomalugude-sarja raamatud innukalt heaks kiitnud.”

Väike panda otsib sõpra Claire Bertholet, Pascal Vilcollet tõlkinud Kärt Merilain 32 lk, kõva köide

Kana Kaa on armunud Karine Laurent, Stéphanie Alastra tõlkinud Kärt Merilain 32 lk, kõva köide

ilmunud Soome keel iseõppijale Algajale ja taasalustajale 144 lk + 3 CD-d uus trükk ilmunud märtsis 2014 „Soome keel iseõppijale. Algajale ja taasalustajale” sobib nii päris algajale keeleõppijale kui ka neile, kes tahavad oma keeleoskust värskendada. Rõhk on igapäevasel suhtluskeelel, mille abil tulla toime nii reisil kui külas käies, aga ka Soome elama ja töötama minnes. Grammatikaseletused ja harjutuste juhised on eesti keeles. Komplektis on ka 3 audio-CDd kuulamisharjutustega.

Kas TEAte? Juba 2006. aastast ilmub TEA Kirjastuselt lasteraamatute sari „Lapse oma raamatukogu”, mida saab tellida igakuiselt otse koju postkasti. Kas tänaseks on selles sarjas ilmunud 74, 84 või 94 raamatut? Vastuseid ootame 1. aprilliks info@tea.eu. Õigesti vastanute vahel loosime välja 3 raamatut „Hanel oli auto” koos pühenduse ja autogrammiga raamatu autorilt Helle Laasilt. Võitjate nimed avaldatakse TEA kodulehel www.tea.ee.

7 ilmumas Puuvilja- ja marjasordid. Soovitussortiment Jaan Kivistik 224 lk, kõva köide „Puuvilja- ja marjasordid. Soovitussortiment” kirjeldab Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjoni poolt soovitatud sorte, nende väärtusi, puudusi ja kasvatamise iseärasusi. Viimane sortimendi läbivaatus toimus 2013 Räpina Aianduskoolis ja seal soovitatud sortide fotodega illustreeritud kirjeldused ongi käesoleva käsiraamatu sisuks. Uues soovitusnimestikus on 169 puuvilja- ja marjasorti. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kõigile puuvilja- ja marjakasvatajatele.

Eesti mõistatuste, vanasõnade ja kõnekäändude kuldraamat 240 lk, kõva köide esmatrükk ilmub mais 2014 Raamat toob lugejani kõige taibukamad mõistatused ning eesti keelt rikastavad mahlakad vanasõnad ja kõnekäänud. Alates meie rahvakalendri tähtpäevadega seonduvast ja lõpetades inimeste omavaheliste suhetega – kõik need teemad mahuvad kuldraamatu kaante vahele. Tähestikulised ja teemaregistrid aitavad otsitavat kiiresti leida. „Eesti mõistatuste, vanasõnade ja kõnekäändude kuldraamat” on tõeline kogupereraamat, mis pakub igale põlvkonnale mõtlemise pinget ja äratundmise rõõmu.

www.menuk.ee

Menu ilmunud Kiired suupisted Maire Suitsu 88 lk, kõva köide Spontaansed kokkusaamised ei vaja ega võimaldagi pikka ja põhjalikku ettevalmistust. Täiesti piisab, kui panna lauale mõned kiiresti valmivad suupisted, mis ei nõua kuigi palju aega ega vaeva. Kuid eriti tore ja meeleolukas on võimalus valmistada neid koos külalistega. Raamat „Kiires suupisted” pakub valiku üsna lihtsaid roogi, mis valmivad küllalt kiiresti, maitsevad tõesti mõnusalt ja sobivad väga hästi ka üllatuskülaliste kostitamiseks. Need toidud ei ebaõnnestu kunagi ja pakuvad meelehead nii võõrustajale kui ka külalisele.

Liikumise ja spordi ABC II koostanud Rein Jalak, Peeter Lusmägi 148 lk pehme köide See on järg 2011. aastal ilmunud raamatule „Liikumise ja spordi ABC”. Raamat on mõeldud neile, keda huvitab tervislik elustiil, liikumine ja sport. Väärtuslikke nõuandeid leiab nii tervise- kui tippsportlane, algaja kui ka edasijõudnu. Raamat on hea abimees ka treeneritele. Hinnatud arstid, treenerid jt spetsialistid kirjutavad, kuidas planeerida erinevate alade treeninguid, mida juua-süüa, kui intensiivselt treenida, kuidas taastuda ja ennast testida. Kuidas treenida maratoniks? Missugune on õige rulluisutamise tehnika? Kas karnitiin on rasva- või rahapõletaja? Kas juua vett või spordijooki? Vastused neile ja paljudele teistele küsimustele leiad raamatust.

ilmumas Iga kodu esmaabi ABC Margit Pärn, Mare Liiger 104 lk, pehme köide Selle raamatu kirjutamisele andis tõuke autorite aastakümnete pikkune töö kiirabis ning esmaabikoolitaja tegevus. See raamat peaks julgustama inimesi abistama, veel enam – õigesti abistama ja katsub vastata paljudele inimeste esitatud küsimustele. Autorite suur soov on, et see raamat koos kvaliteetsete esmaabivahenditega kuuluks iga esmaabiandja põhivarustusse ja julgustaks murelikku pereema kodus. Raamat ilmub aprilli alguses

Köögifüüsika

TIIT KÄNDLER

Tiit Kändler 184 lk kõva köide Söömine on üks väheseid valdkondi, millega nii palju tegeldakse ja millest nii palju räägitakse, kuid mille kohta avaldatakse väga vastandlikke kirjatükke. • Meid hoiatatakse kasvajaid tekitavate pestitsiidide eest aedviljades, samal ajal kui taimed oleksid ammu välja surnud, kui neil ei oleks evolutsioonis arenenud võime toota omaenese looduslikke pestitsiide. • Kiirtoit ja töödeldud toit ei ole tänapäeva leiutised, vaid pärinevad ajast, mil inimene õppis tuld kasutama – vähemalt miljon aastat oleme söönud väidetavasti tõeliselt ebatervislikku rämpstoitu. Raamat ilmub aprilli alguses. KÖÖGIFÜÜSIKA

KOKANDUSE KUUEMÕÕTMELINE MAAILM

Köögivilju kasvatada on huvitav ja kasulik Tiina Paasik

O

len lõpetanud põllumajanduse akadeemia agronoomina. Minu kodus kasvatati köögiviljad ja kartulid perele oma põllul. Vanemad olid tublid maaharijad. Nemad ongi minu eeskujud. Esimesed tomatitaimed tõi isa Tartu turult, need istutati peenrale ja saak oli hea. Esimese kasvuhoone ehitas isa siis, kui kasvuhoone katteks hakati kasutama kilet, esimesed taimed olid tomatid. Nüüd on võimalik kasvatada soojanõudlikke köögivilju (arbuusid, melonid), sest saab kasutada kilemultši, asetada taimedele katteloori, valida aias kasvatamiseks sobivad sordid. Olen julge eksperimenteerija. Mulle meeldivad uued ja huvitavad sordid: lillad porgandid, kirjud baklažaanid, õlikõrvitsad, värvilised salatid, kollased arbuusid. Igal aastal käin aiandusreisil, olen tutvunud Lõuna-Inglismaa, Belgia, Hollandi, Saksamaa, Rootsi, Soome, Poola ja Šotimaa aedadega. Nendelt reisidel olen leidnud huvitavaid ideid. Tänavu tutvun Iirimaaga. Õpetaja on siis autoriteet, kui tal endal on aed ja ta oskab seal tegutseda, ei karda eksida ega tunnistada, kui ei saa mõne taimega hakkama. Mul läksid esialgu sassi peterselli- ja selleriseemned. Praegu tundub, et keeruline on kasvatada küüslauku. Selle eest oskab küüslauku kasvatada minu õpilane Priit

Põldma, kes on maaülikooli õppejõud. Mul on hea meel, et aiandusega seotud Indrek Teder, Priit Hummel, Margus Vahtramäe, Andres Vaasa, Sulev Vahtra on õppinud köögiviljandust minu juures. Linnas saab kasvatada perele köögivilju rõdukastides, õuevaasides või amplites. Raamatus jagan soovitusi, kuidas anumaid täita ja millised köögiviljad sinna sobivad. Oma aeda on võimalik rajada huvitavaid peenraid erinevate taimedega. Soovitan kasvatada tomatit, paprikat, aeduba, hernest, lehtpeeti, salateid. Õigupoolest on loetelu lõpmatu. Tuleb vaid valida õiged sordid. Siiani kasvatatakse vähe salateid sügisel tarvitamiseks, proovida võiks spinati, punasiguri, endiiviaga. Kasvukoht tuleb hästi ette valmistada, korralikult väetada, arvestada, millised taimed sobivad koos kasvama. See aitab üllatavalt hästi pidurdada kahjurite levikut ja hõlbustab hooldustöid taimede kasvu ajal. Suur huvi köögiviljade vastu näitab, et eestlased on hingelt põllumehed. Julgesti võib proovida uusi liike ja sorte, müügil on väga palju tööriistu, kasvusubstraate ja muid abivahendeid, mis muudavad taimede kasvatamise palju lihtsamaks. Oma teadmisi ja oskusi rakendan edaspidi 0,25 ha suuruses köögiviljaaias ja 18-ruutmeetrises kasvuhoones.

Raamatu autor Tiina Paasik on töötanud Räpina aianduskoolis 30 aastat, sellest enamiku aega õpetanud köögiviljandust. Pildil on autor koos oma lemmikköögiviljaga. FOTO TIIT KOHA

Köögiviljakasvataja aabits Tiina Paasik 192 lk, pehme köide raamat ilmub 4. aprillil


8 ilmunud

Sotši 2014

XXII Taliolümpiamängud koostanud Gunnar Press 304 lk, kõva köide Tegemist on traditsioonilise olümpiat kokku võtva väljaandega, mis järgib olümpiaraamatute tava tuua lugejani sügavamad emotsioonid ja põhjalikumad kommentaarid, kui seda võimaldavad operatiivsed meediakanalid taliolümpia toimumise ajal. Lisaks antakse ülevaade Sotšist kui olümpialinnast ja mängude põhjalik statistika. Raamatu ilmub koostöös Eesti Olümpiakomiteega ja selle autoriteks on spordiajakirjanikud.

Pabernukkude riided. Mood läbi aegade Georgie Fearns 96 lk + 2 kleepsulehte pehme köide Võrratud pabernukud pakuvad pikaks ajaks vahvat ajaviidet. Imetoredate kostüümide ja aksessuaaride kaudu saame näha, kuidas rõivad on läbi ajaloo muutunud alates Vana-Egiptuse aegadest kuni 1980. aastateni. Raamatust leiab kaks pabernukku, üle 50 erineva kostüümi (nii nukud kui ka kostüümid tuleb hoolikalt välja lõigata) ja vahelehe 30 taaskasutatava kleepsuga. Raamatu autor Georgie Fearns on kaasaegse moekunsti ja elustiili kujutamisele spetsialiseerunud illustraator.

Söö end saledaks! 30 kerget rooga salenejale Tiina Lebane, Marika Puhm 68 lk, pehme köide Väike retseptiraamat on abiks kõigile, kes soovivad talvel kogunenud kilodest vabaneda teadliku menüü abil. Siit leiab erineva kalorsusega retsepte päeva kõigiks söögikordadeks. Toidud on mitmekülgsed, mõõduka kalorihulgaga ja tervislikult toitvad ning sobivad tegemiseks nii ühele sööjale kui ka tervele perele. Kaloreid lugeda ei ole alati lihtne. Seetõttu on iga retsepti juures antud ühe portsjoni kalorsus hindamatu abi nendele, kes püüavad salenemise eesmärgil mitte ületada päevas 1800–2000 kilokalorit. See on „100 rooga” sõsarsarja neljas raamat.

Nigellissima Nigella Lawson tõlkinud Pirkko Põdra 292 lk, kõva köide Oma uues raamatus toob Nigella Lawson kirgliku naudinguga esile Itaalia köögi soojuse, lihtsuse ja sirgjoonelisuse, lisades sellele omalt poolt mängulisust ja inglaslikku elegantsi. „Nigellissimast” leiate tänapäevased maailmaköögi road, mille lähtepunktiks või mõjutajaks on Itaalia köök, kuid mis ei klammerdu traditsiooni, vaid avardavad seda mänglevalt ja elegantselt. Retseptidele eelnevad tekstid loovad mahlaka tausta roogadele, kus Itaalia köögi põhikomponente on tihti kombineeritud põneval ja uudsel moel, kutsudes neid järele proovima. Raamat inspireerib lugejat kiirel ringreisil ümber Itaalia enam kui 100 toiduga – Sitsiilia pestoga telefonijuhtmepastast koorikuta „lihazzani”, Sardiinia kuskussist Veneetsia hautiseni, pennest papardelleni, raguust risotoni, Itaalia õunapirukast ja lihtsatest jäätistest panna cottani.

www.varrak.ee www.mlraamat.ee www.raamat24.ee

Varrak Raamat Maalehe Ajakirjade Kirjastus

Teejuht loomuliku toitumise maailma Madis Mark

„T

oortoidu A ja O” on täpselt selline raamat, mida üks tervislikust eluviisist lugupidav inimene sirvida soovib. See on suurepärane kombinatsioon mehelikust loogikast ja naiselikust loovusest, ning võtab kokku kõik, mis puutub toortoitumisse. Pealtnäha tundub raamat olevat pelgalt toitumisest, aga selle tegelik tähendus ulatub palju sügavamale. Oma terviklikkuse ja mitmekülgsusega tuletab autor oma sõnumitega meile meelde elementaarseid, ent unustatuid tarkuseterasid, mis toovad meid tagasi loodusesse ja enese sisemaailma, kus peituvad kõik vastused. See raamat paneb meid elu üle sügavalt mõtisklema ning äratab meis üles mängulise lapse, kes on vaba ja särav nagu päike. Raamat on sisult väga põhjalik. Kuigi olen isiklikult toortoidu teemat juba aasta aega uurinud, leidsin minagi sealt palju uut. Nimetaksin seda eesti 80/10/10-ks, sest see annab väga täpse ülevaate tervendavast toortoidust, sellega seotud probleemidest ning väljakutsetest, ja lükkab ümber kindlasti palju müüte ja dogmasid.

Piisavalt näiteid ja jagatud kogemusi

Raamatus on piisavas koguses näiteid ja erinevate toortoitujate isiklikke kogemusi, mis on julgustavad ning silmaringi laiendavad. Autor on jätnud lugejale rohkelt viiteid ja internetilehekülgi, kust edasi uurida või kontrollida erinevate faktide paikapidavust. Kui keskmisele inimesele tundub, et toortoitumine on pseudoteadus, mida on välja mõelnud ekstreemsed ja hullumeelsed inimesed, siis autor tõestab vastupidist. Tegelikult on see vägagi kooskõlas kaasaegse sõltumatu teadusega, mis pole ärimaailma poolt liialt mõjutatud. See ei ole küll nii populaarne ja laialdaselt aktsepteeritud, kuid selles ei ole midagi imestada, sest toortoitumise pealt ei ole lihtne meie rahandussüsteemis kasumit teenida. Maailma muutumine tervikuna võtab aega ja selle raamatu lugemine on suurepärane viis, kuidas alustada iseendast ning suurendada lähedaste inimeste teadlikkust. Lugedes selgub, et autor ei esita lihtsalt fakte, mida inimesel on endal raske üle kontrollida, ega suru peale mingisuguseid järjekordseid uskumusi. Tõsi küll, selles peitub väga palju teaduslikke viiteid ning usutavat loogilist mõttekäiku, kuid eelkõige õpetab see inimest iseseisvalt tunnetama, kahtlema ja küsimusi esitama. Eesmärk inimest enda tõe juurde suunata paistab raamatus väga hästi välja. „Toortoidu A ja O” ei ütle täpselt ette, mis on õige ja mis on vale, mida tohib süüa ja mida ei tohi, vaid aitab lugejal tunnetada, kust on pärit meie tõeline tarkus.

Selgust toitumismaailma sasipuntrasse

Toitumismaailm on üldiselt väga kirju ja sisaldab lõputult erinevaid reegleid, nõuandeid ja dieete. Inimesed on selle sasipuntra keskel nii ära eksinud, et ei tea enam üldse, keda kuulata. Mõned loobuvad süvenemisest täiesti ning neelavad alla lihtsalt kõike, mille järgi isu on. Õnneks juhatab autor meid taas

2 (81) 3 (71) 28. 29. märts 2014 2013

ilmunud Keegi teine Aita Kivi 260 lk, kõva köide Hiljuti abiellunud paar otsustab osta uue kodu – on ju naise õe ja kunagise armukese tütar nende juurde elama kolinud. Paraku on majanduskriis just Eestisse jõudmas. Viie aasta jooksul lisavad peale laenukohustuse pingeid koondamishirm, säästusurve, õetütre isaotsingud, kõrvale kolinud seksikas naabrinna... Naispeategelase silme läbi kajastatud masuaastate peegeldust rikastavad sisekaemuslikud mõtisklused. Romaani „Lähedal” lugenule on tegelased tuttavad, kuid „Keegi teine” on loetav siiski iseseisva raamatuna. Tegu on Aita Kivi viienda romaaniga.

Äravahetatud

Raamat on täis erinevaid näidispalasid, mis aitavad alustajal ideid tekitada. lihtsuse ja vabaduse juurde, võimaldades ka toitumisvõhikul kaasa mõelda. Kas meil on üldse vaja teadlasi ja autoriteete, kes ütleksid meile, millised me oleme ning kuidas peaksime elama? Mis on saanud meie inimmeeltest ja tunnetest, mis peaksid olema ainsad juhid, mida vajame? Enda keha kuulamise ja instinktide tajumise olulisust ongi raamatus väga tugevalt rõhutatud. Selgub, et kõige intelligentsem arst peitub meis endis, mis aitab meil taas loodusega üheks saada. Autor seletab: „Võid kuulata kõiki ja mitte kedagi. Igaühel on õigus oma seisukohast vaadatuna. Kui hakkad täpselt järgima seda, mida ütleb keegi teine, püüad muutuda selleks teiseks. Sel juhul eksivad kõik – sinu suhtes. Looduses ei leidu kahte täpselt ühesugust olendit.” Olen raamatu mõtteviisiga väga nõus ja pean samuti oluliseks uskuda pigem enda kehas tegutsevaid intelligentseid rakke, mis teavad alati täpselt, mida igal hetkel vaja läheb. Fakt on see, et tänapäeva teadus ei suuda veel universumile sarnaneva keerukusega inimest ja tema sees toimuvaid imesid täielikult mõista, seega sellesse klammerdumine tundub olevat üsna ebamõistlik. „Hakka elama nii, nagu sa ei teaks, kuidas elada” – kõlab raamatu kaante vahelt. Kui õpime ennast ja oma meeli tundma, suudame teha alati enda jaoks parimaid otsuseid.

Nõuanded, nipid, retseptid...

Raamat on praktiline ja sisaldab nõuandeid, nippe ja retsepte, mis sobilikud ja lihtsad ka eestlasele. Olen nõus autoriga, et toortoit on ideaalne laisale inimesele, kes ei soovi veeta palju aega kokates. Puuvili on terviktoit looduselt, mis maitseb hea just sellisena nagu see on. Palju ruumi jäetakse loovusele, mida inimene saab kasutada oma pala valmistamisel. Loomingulisus valitseb kindla-

te raamide üle ning sõnum lugejale on selge: tee seda, mida süda ihaldab. Raamat on täis erinevaid näidispalasid, mis aitavad alustajal ideid tekitada, ja soovitusi toitude kombineerimiseks, et oleks tagatud võimalikult tõhus seedimine. Samuti leidub juhtnööre, kuidas valida poest sobivaid puuvilju, mida talvel varuks hoida ja kuidas toitu säilitada. Tihti arvatakse, et Eesti kliimas pole selline eluviis reaalne ning hirmu või eelarvamuste tõttu isegi ei hakata proovima. Siiski selgub, et see ei ole midagi nii võimatut kui esmapilgul tundub. Võib-olla on need lihtsalt meie peas ringlevad vabandused, mis takistavad oma sisemisi lapselikke soove kuulata?

Tagasi juurte juurde

Mõistavad ju paljud, et vajame tänasel päeval muutust rohkem kui kunagi varem. Kuigi meditsiin ja tehnoloogia on hüppeliselt arenenud, haiguste arv maailmas aina kasvab. Hävitades oma liigikaaslasi ja ümbritsevat keskkonda, on inimene ilmselgelt loodusest liiga kaugele astunud. On väga oluline, et me naaseks tagasi oma juurte juurde, õpiksime ennast uuesti tundma ning võtaksime vastu julged otsused oma tervise, keskkonna ja kõikide elusolendite nimel. „Toortoidu A ja O” võib meile suureks abiks olla, et neid eesmärke täita. See armastusega kirjutatud raamat viib meid enesele lähemale ning suunab võtma vastutuse oma tegude eest. Ei pea olema tulihingeline toortoituja, et saada inspiratsiooni kirjatükkidest, mis julgustavad meid tegema seda, mida armastame, ning armastama seda, mida teeme.

Toortoidu A ja O Sille Poola 300 lk, kõva köide

Amanda Hocking tõlkinud Anni Amor 308 lk, pehme köide Amanda Hocking’i romaanid on müünud miljoneid koopiaid üle kogu maailma. Ja just „Äravahetatud” on raamat, millest see fenomen alguse sai. Kui Wendy Everly oli kuuene, püüdis ema teda tappa, kuna arvas, et Wendy on koletis. Üksteist aastat hiljem avastas Wendy, et emal võis tõepoolest õigus olla. Ta ei olnudki inimene, kelleks oli end kogu elu pidanud – ja kõike seda ainult Finn Holmes’i pärast. Wendyle tundub, et Finn on mõistatuslik mees, kes teda pidevalt jälgib. Iga kohtumine jätab Wendyle sügava mulje... kuigi see on arvatavasti rohkem, kui ta eales tunnistab, seotud tema meeletu iluga. Ei lähe kaua, kui mees tõe paljastab, et Wendy vahetati sündimisel ära ja Finn tuli teda koju viima.

Aheldamata mõtted Stephen Hawking Kitty Ferguson tõlkinud Ulla Väljaste, Einar Ellermaa, Kaupo Palo 384 lk, kõva köide Stephen Hawking, füüsikateoreetik ja kosmoloog, bestselleri „Aja lühilugu” autor, on kõik elus saavutanud ränga puude kiuste. Auhindadega pärjatud kirjanik Kitty Ferguson on Hawkingile väga lähedale pääsenud ning loonud küllusliku ja laiahaardelise kujutise Hawkingi elust. See põhjalik uurimistöö sisaldab Hawkingi lapsepõlve, masendavat ALS-diagnoosi tema esimesel doktorandiaastal, pikka isiklikku võitlust ellujäämise nimel ja rahvusvahelise kuulsuseni jõudmist. ALS, amüotroopne lateraalne skleroos tähendab, et see maailma teaduse absoluutsesse tippu kuuluv mees on liikumis- ja kõnevõimetu.

Maitsev Mari-Liis Ilover 288 lk, kõva köide Mari-Liis Iloveri esimene kokaraamat on austusavaldus maitsvale kodutoidule. Kaante vahele on koondatud tema populaarse toidublogi „Siit nurgast ja sealt nurgast” hinnatuimad retseptid, nii blogi lugejate kui ka autori enda lemmikud. Inspireeriv ja praktiline kokaraamat ei ole mõeldud riiulis seismiseks ega imetlemiseks, vaid saama oma kindla aukoha köögis, kus ta leiaks igapäevast kasutust. „Parim kompliment kokaraamatule on toiduplekid ja kasutaja märkmed”, on Mari-Liis veendunud.

Ajaleht RAAMAT (märts 2014)  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you