Mia ja Anett köögis
Kolumn HeadRead tuntud headuses Tulekul on juba üheksas HeadRead festival ja kuigi mingeid vapustavaid uuendusi ja muutusi see kaasa ei too, on midagi siiski teisiti. On üle kolmekümne väliskülalise ja ligi sada eesti esindajat. Üritused toimuvad Kirjanike Maja musta laega saalis, Tallinna Keskraamatukogus, Wabaduse kohvikus ja Vene Teatris. Toimuvad nii töötoad kui ka kirjanduslikud jalutuskäigud. Uudne on see, et nelja eesti kirjaniku – Andrei Ivanovi, Andrus Kivirähki, Meelis Friedenthali ja Mihkel Muti – vestlused toimuvad kas inglise keeles või need tõlgitakse inglise keelde. Esimese puhul on tõlge eesti keelde. Festivali kõige kaugem külaline on pärit Malaysiast – Tan Twan Eng – kelle romaan „Õhtuste udude aed” on kättesaadav ka eesti keeles. Festivali uus koostööpartner on Tallinna Kirjanduskeskus ning nende algatatud on mitu arutelu eesti kirjanduse teemal. Soome Vabariigi 100-aastaseks saamist märgitakse neljal päeval toimuvate vestlustega. Kindlasti tasub jälgida, mis on festivali ajal kavas kinos „Sõprus” ja „Artis”. Ürituse täpse kava leiab kodulehelt: www.headread.ee ja kataloogist ning nagu varemgi, püüab festival tuua maailma meie juurde ja näidata maailmale meid.
„Raamatuga kevadesse” läks korda Tallinna Keskraamatukogus viidi läbi ajavahemikul 20.10.2016– 30.04.2017 noortele ja täiskasvanutele suunatud lugemisprogramm „Raamatuga kevadesse”, mille eesmärk oli tutvustada head kirjandust ja aidata lugejatel orienteeruda tänapäeva kirjanduses. Lugemisprogrammis osales 101 inimest, edukaid lõpetajaid oli 50. Viiendat korda toimunud programmi teema oli „Eripalgeline maailm”. Lugemisvalikus olid teosed erinevatest maailmavaadetest ja kultuuridest, mis peegeldasid tänapäeva maailma valupunkte, kuid jäid üldjoontes siiski optimistlikuks. Lugemisprogrammi kirjanduse valikus oli põhirõhk kodumaisel kirjandusel, 50-st raamatust 30 olid eesti autorite kirjutatud. Programmi loetumate raamatute edetabelis jagasid esikohta Jan Kausi teos „Tallinna kaart” ja Amélie Nothomb romaan „Jahmatus ja värinad”. Eesti ilukirjanduse valikust eelistasid osalejad ka Kai Aareleidi jutustust „Vene veri” ja Riho-Bruno Bramanise reisikirja „Õhk riisiterade vahel: kaheksa aastat Jaapanis”. Tõlkekirjanduse valikust loeti kõige enam JeanLouis Fournieri jutustust „Issi, kus me lähme?” ning Philippe Pozzo di Borgo autobiograafiat „1+1. Uus hingamine”. Lugemisprogrammi „Raamatuga kevadesse” toetas Hasartmängumaksu Nõukogu.
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 4 (110) 24. mai 2017
Prima Vistaga seitsme maa ja mere taga KRISTA OJASAAR
L
ugude jutustamine võib alata mitmel moel. Näiteks vormeliga seitsme maa ja mere taga, millele järgneb peategelase või tegevuskoha kirjeldus. Või sellega, et mitme maa ja mere tagant kutsutakse Tartusse kirjanikud, kes jutustavad oma loo või mitu. 2017. aastal oli kirjandusfestivali Prima Vista teemaks just toosama muinasjutuvormel ning laiemalt oli tähelepanu lugude jutustamise erinevatel võimalustel. Festivali patroon Lauri Sommer valis selleks peamiselt helikeele, tema vinüülimuusikaõhtu botaanikaaia palmihoones mõjus aeglase elamise manifestatsioonina ning rännakule sattumiseks tuli ainult silmad sulgeda, pakutavasse süveneda ning kuulata patrooni vaikset teejuhatust helimaastikul. Maad mööda rännati korraks Värskasse, sellele Eesti kagunurgas asuvale mõttelisele muinasjutumaale, kuhu minemiseks peab vaat et seitsmepenikoormasaapad jalga panema ja end ette valmistama kohtumiseks eheda setu kultuuriga. Festivalile valitud kirjanikud olid kõik suurepärased jutuvestjad – nii Tuomas Kyrö (Soome), Hans Platzgumer (Austria), Sabine Zett (Saksamaa), Deniss Dragunski (Venemaa), Guram Odišaria (Gruusia) (peamiselt küll tõlkija ja kirjastaja vahendusel), Jan Rahman, Kristiina Ehin, Triinu Laan, Bronka Novicka (Poola), Ervin Õunapuu, Christine Dwyer Hickey (Iirimaa), Mika Keränen jt, kuid publikurekordi lõi hoopis Kalle Kasemaa vestlusõhtu „Piibel ja Koraan”, küllap ajakajalistel põhjustel ja nii menukalt, et erudeeritud teoloogi ja tõlkijat kuulama tulnud publikust osa oli sunnitud lahkuma – linnaraamatukogu saal oli pilgeni täis ja kui põrand, aknalauad ja uksetagune oli huvilisest täitunud, siis ometi tuli rahvast aina juurde ning kõik ei jäänud enam kuulmiskaugusse. Akadeemilist mõõdet esindasid festivalil veel emeriitprofessor Anne Lill põneva loenguga „Elu ja surma müsteerium Iphigeneia tragöödias” ning professor Marek Tamm ja dotsent Ülar Ploom vestlusõhtuga „Maailma mõõtmine Umberto Eco moodi”. Tõlkimisele keskendusid Värske Rõhu vestlusring Rauno Alliksaare, Lauri Saaberi, Asko Kriiska ja Elin Sütistega ning Tatjana Sigalova luuletõlgete tund. Luuletajaid ja luuleüritusi oli festivalil igale maitsele ja esinemas võis näha
FOTO UKU PETERSON
Raamatust leiad lahedaid retsepte igaks päevaks. Kui sa veel ei tea, kuidas köögis julgelt toimetada, siis siit raamatust leiad ka mitmeid häid nõkse. Avaldab Ajakirjade Kirjastus. Vt lk 5
uudised Tšetšeeni koolitüdruku päevik Mais ilmub Polina Žerebtsova raamat „Sipelgas klaaspurgis”, mis põhineb 90. aastatel peetud päevikutel, kui samal ajal toimus Tšetšeenias kaks ulatuslikumat sõda. See on väga vahetu, intiimne ja vapustav lugemine elust läbi koolitüdruku silmade. Polina Žerebtsova elab praegu Soomes, kus talle pakuti poliitilist varjupaika. Raamatu tõlkis Erle Nõmm ning avaldab Tänapäev.
Vabatahtlikult Nõukogude Liidus Sel reedel, 26. mail kell 16 kohtub Viru keskuse Rahva Raamatu kaupluses lugejatega tänapäeva Soome tunnustatumaid kirjanikke Sirpa Kähkonen. Autorilt ilmus äsja romaan „Graniitmees”, mis jutustab Soome noortest, kes 1920. aastatel salaja Nõukogude Liitu läksid. Autoriga vestleb Anne Laine. Raamatu on tõlkinud Piret Saluri ja selle andis välja Varrak.
Catherine Merridale’i uus raamat Hinnatud briti ajaloolase Catherine Merridale´i uus raamat „Lenin rongis” räägib Euroopa ajaloost ja Vene revolutsioonidest läbi Lenini rongisõidu Šveitsist Peterburi. Merridale’i raamatutest on eesti keeles varem ilmunud „Ivani sõda” ning „Punane kindlus” ning ta osaleb mai lõpus ka festivalil HeadRead. Raamatu avaldab Tänapäev.
Prima Vista Tartus.
nii noori kui juba kogenud esinejaid: kohal olid Manfred Dubov, Hanneleele Kaldmaa, Berit Kaschan, Kristel Mägedi, Silvia Urgas, Merike Reiljan, Rasmus Rhode (Taani), Vigdís Howser Hardardóttir (Island), Ólöf Rún Benediktsdóttir (Island), Sara Rahmeh (Taani), Sirel Heinloo, Janar Sarapu, Andra Teede, Merca, Philip Meersman (Belgia) jt. Soome luuletajaid Henriikka Tavi ja Sanna Karlströmi kuulates selgus, et kuigi soome luulel läheb hästi, siis vaatamata omanäolistele ja kõrgetasemelistele teostele raamatupoed luulekogusid enam väga müüki võtta ei soovi ja see on toonud kaasa nii kirjanikeluuletajate loodud väikekirjastuste buumi kui pop-up raamatupoed. Sama tendents ilmnes Makedoonia luuletaja Nikola Madzirovi luuleõhtul küsimuste-vastuste voorus, kus muuhulgas räägiti keelest kui ellujäämisvõimalusest ja luulest kui (sõja)trauma leevendajast. Kārlis Vērdiņš esitas tõsimeelselt kelmikat luulet ning väitis, et Lätis kirjutatakse ja avaldatakse palju head luulet, sealhulgas eesti luuletõlkeid ning raamatupoed müüvad neid jätkuva eduga. Juba mitmendat korda Tartut külastavad Briti luuletajad Peter Waugh ja Andy Willoughby pakkusid taas põneva, muusikaga ilmestatud kava, Willoughby luulerännakud Siberis ja Teesside’i hüljatud industriaalmaasti-
kel haakusid hästi Waugh intellektuaalse hoiaku ja rohkem kõlale ehitatud luulega. Üks elamuslikumaid luulerännakuid oli inglise-soome muusiku ja kunstniku Leighton Richard Phoenixi eksperimentaalne soolokava „Quietly Into the Night” apokalüptilise zombiluule ja Jussi Sinkkoneni kriipiva filmiga. Eksperimentaalsust pakkus ka Jaan Malini asemantilise romaani „Maa ja ilm” ettelugemine erinevates paikades ja Adam Randželovitši (Serbia) raamatuesitlus, mida kirjastus ;paranoia tempis Mihkel Kleisi perfomance’iga. Rahvusvaheline luulerühmitus DAstrugistenDA (Peter Waugh, Philip Meersman ja Luulur) rabas süütuid möödajalutajaid ja Raekoja platsi välikohvikutes istujaid eksperimentaalse ja dadaistliku esitlusluule kavaga, kuni tuul haaras stsenaariumi- ja käsikirjalehed ja need tänavat pidi linnaraamatukogu poole pillutas. Prima Vista pakkus taas huvitavaid kohtumisi ja põnevat kirjandust mitmelt maalt. Tasapisi on püütud uuendada kirjandusürituste formaati ning leiutada uusi kirjandusest kõnelemise viise. Loodan, eriti tulevase 15. festivali ootuses, et püüdlused jätkuvad ning et järgmisel aastal on leitud veelgi rohkem võimalusi, kuidas kirjandust linnaruumi viia ja kirjandusüritusi tavapärasest formaadist välja kasvatada.
Saladuslik Nabala Kolmapäeval, 7. juunil kell 19 esitletakse Harjumaal Nabala mõisas folklorist Mari-Ann Remmeli koostatud väljaannet „Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud”. Valiku teosesse kogutud pärimustekstidest esitavad näitlejad Anne Türnpu ning Lauri Kaldoja, muusikalised vahepalad Kiili Kammerkoorilt. Raamat ilmub EKM Teaduskirjastuse ja MTÜ Sõmerlased koostöös.
Tundekeeli puudutav raamat Ajakirjade Kirjastuselt on ilmunud „Unustuse piir“ – haarav ja tundeid äratav teos, mis kisub tagasi tollesse hiljutisse aega, mida juba kiputakse unustama. Kahe inimese suhteloost kujundatakse terve epohhi ülevaade viisil, mida on võimatu unustada.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2017