Naljajutud ja naljasalmid kogu perele TEA Kirjastuselt ilmunud „Eesti naljajuttude ja -salmide kuldraamat” on tore kogupereraamat, mis on täis nalja ja naeru, rõõmu ja vallatust, aga ka kavalust, ulakust, väikesi äpardusi ja üleannetust. Uues kuldraamatus on nii sõnamängulisi, humoorikaid ja vaimukaid luuletusi kui ka vigurlikke jutte alates eesti rahvaluulest kuni tänapäeva autorite loominguni. Vt lk 7
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 1 (79)
23. jaanuar 2014
uudised
uudised Tõeline maiuspala ajaloohuvilistele
Algupärase romaani võistlus
Jaanuari keskel ilmus kirjastuselt Varrak Briti ajaloolase Norman Daviese kauaoodatud ja erakordselt mahukas (1256 lk) teos „Euroopa ajalugu” Rein Turu tõlkes lõpuks ka eesti keeles. Norman Daviese põhjalik käsitlus keskendub peamistele poliitilistele lõhedele, kultuurivooludele, ühiskonnaelule ja majandusele. Kronoloogiline rõhuasetus on kesk- ja uusajal, kus võib näha tegutsemas äratuntavat Euroopa kogukonda ning geograafiline haare püüab hõlmata Atlandist kuni Uuraliteni ulatuva Euroopa kõiki osi.
Kirjastus Tänapäev on neljandat korda välja kuulutanud algupärase romaani võistluse. Tööde esitamise tähtaeg on 1. november 2014 ning auhinnafondi suurus 6500 eurot. Konkursi täpsema infoga on võimalik tutvuda kirjastuse kodulehel www.tnp.ee. Juba varem väljakuulutatud algupärase noorteromaani konkursi töid oodatakse 1. juunini 2014.
Ilmub Kurt Vonneguti elulugu
Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lapsi taas valima oma lemmikkirjanikku ja raamatukunstnikku. Osalema on oodatud kõik raamatusõbrad, kel vanust kuni 16 aastat. Võistlevate raamatute nimestik sisaldab 199 raamatut aastatest 2012–2013, sh 172 esmatrükki 117 eesti kirjanikult ja 100 eesti kunstniku pilte 163 raamatule. Hääletamine kestab 20. veebruarini. Maakondades ja linnades korraldavad hääletust kohalikud raamatukogud eesotsas keskraamatukoguga. Samuti saab hääletada elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee. XII Nukitsa konkursi võitjad tehakse teatavaks 5. aprillil Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna raamatumessi ajal toimuval auhinnapeol. Lisaks laureaatidele kutsutakse peole hääletuses osalenud lapsi üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia. Autasustatakse ka teise ja kolmanda koha pälvinud kirjanikke-kunstnikke. Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast.
Jaanuari lõpus ilmub Charles Shieldsi kirjutatud Kurt Vonneguti elulooraamat „Eks ta ole”. Raamatus jälgitakse 1922–2007 elanud USA kirjandusklassiku kirevat elu, nii tema noorust, kirjanduslikku tegevust kui ka üsna keerulist isiklikku elu. Nagu Shields ütleb, oli Vonnegut harva õnnelik, aga veel harvem tegevuseta. Kuigi nii mõnigi Vonneguti teos sai kriitikutelt nahutada, olid need väga populaarsed. Raamatu avaldab Tänapäev.
Lugemisõhtud Kloostri Aidas Tallinna Ülikooli Kirjastuse ja Theatrumi koostöös leiab jaanuaris ja veebruaris aset kolmest lugemisõhtust koosnev sari, mille käigus kantakse ette Dante Alighieri (1265–1321) eepilise poeemi „Jumalik komöödia” esimene osa, 33 laulust koosnev „Põrgu”. Dante „Jumalik komöödia” on allegooria hinge teekonnast Jumala juurde. „Jumalikku komöödiat” on võimalik ka ilma ajaloolisse ja poliitilisse tausta ning hiliskeskaja mõttemaailma süvenemata nautida kui suurepärast kunstiteost, mille autor hiilgab rikkaliku kujutlusvõime ja oivalise vormitajuga. Info: Heli Allik, www.tlupress.com
Romaan 13. sajandi Eestist Veebruari keskel jõuab Eesti raamatupoodidesse esimest korda 1966. aastal Torontos Jaan Järvalase pseudonüümi all ilmunud välis-eesti ärimehe ja agronoomi Oskar Lõvi (1892–1977) kaheosaline romaan „Veretasu. Risti tähe all”, mis räägib muinas-Eestist ja ristiusustajate tulekust Eestisse. Autor kujutab ühe eesti naise, ühe küla, ühe rahva elu 13. sajandi alguses. Oskar Lõvilt on veel ilmunud triloogia „Kolm naist” ning käesoleva romaani järg „Kirikuehitajad”.
Alanud on XII Nukitsa konkurss
Igal aastal korraldatakse üleriigilisi raamatukogupäevi. Sel ajal leiab pea igast Eesti kandist mõne põneva raamatutega seotud ürituse või kohtumise.
Märka raamatukogu! Katre Riisalu
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing juhatuse esinaine
E
esti raamatukoguhoidjad on koostegutsemist oluliseks pidanud juba viimased üheksakümmend aastat. Eesti Vabariigi viiendal aastapäeval, 24. veebruaril 1923, kogunesid toonased raamatukoguhoidjad, et asutada Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ). Ühingut ajendas looma soov arendada Eestiski raamatukogud Euroopas nähtud ja kogetud tasemele ning pakkuda erialaseid koolitusvõimalusi. Täna on ühingusse koondunud üle kaheksasaja raamatukoguhoidja Eesti erinevaist paigust, nii suurtest teadusraamatukogudest kui ka väikestest küla- ja koolikogudest.
Palju erinevaid tegevusvaldkondi
Ühingu tegevustest olulisim ongi raamatukoguhoidja kutsega seonduv, aastaid on töötatud selle nimel, et saaksime end võrrelda Euroopa üldise süsteemiga. Pea kümme aastat on ERÜ juures olnud võimalik taotleda raamatukoguhoidja kutset, välja on antud ligi tuhat kutsetunnistust. Pädev raamatukoguhoidja teeb raamatukogust raamatukogu ja annab usaldusväärse sisu. Heaks traditsiooniks on kujunenud parimate tunnustamine, mida auhinnarahaga toetab Eesti Kultuurkapital. Kuna oma tööle pühendunud raamatukoguhoidjaid leiab Eestimaalt palju, siis anna-
me välja kümme erinevat auhinda. Nõnda valime aasta kooli-, laste- ja maaraamatukoguhoidja kõrval esmakordselt ka parima noore raamatukoguhoidja. Igal aastal oktoobris kutsume üleriigilistel raamatukogupäevadel avastama ja lähemat tutvust tegema kodukandi raamatukoguga. Möödunud aastal katsetasime lugemise populariseerimist uudsel moel ning käivitasime koostöös bussifirmaga SEBE kaugliinibussides bussiraamatukogu, see mõjus positiivse ja elevust tekitava sõnumina. Üritame sekkuda ja endast märku anda ka raamatukogude tegevust mõjutavate üleriigiliste dokumentide valmimisel. Näiteks võib tuua aastaks 2020 valminud Kultuuripoliitika arengusuunad, kus esimese hooga raamatukogud päris välja olid jäänud või Elukestva õppe strateegia, mis meid võimaliku koostööpartnerina ei näinud, ning see mõistagi puudutas meid valusalt.
Raamatukogu on oluline kogukonnakeskus
Sõltumata kehtivast riigikorrast või rahva majanduslikust seisust on inimesed alati leidnud tee raamatukokku. Seda kinnitab ka hiljutine Virumaalt pärit Metsiku küla laenuraamatukogu näitus Rahvusraamatukogus. Rahvusliku ärkamisaja kõrgperioodil külakogukonna initsiatiivil loodud raamatukogu kasutati rohkem kui sada aastat tagasi agaralt. Raamatukogud on igal ajal olnud ja ka jäänud oluliseks kogukonnakeskuseks, mis soodustavad ühistegevust.
Ka täna on rahvaraamatukogu maal üks vähestest kohtadest, mille ümber on koondunud ju enamus külaelust. Andmed kinnitavad, et iga teine elanikest on raamatukogu lugeja, külastades raamatukogu 14 korda aastas. Kui masuaastatel laenutati üle miljoni trükise rohkem kui varasematel aastatel, seega veidi üle kaheteist miljoni trükise aastas, siis praegu ostetakse ilmselt jälle rohkem raamatuid koju, ja ka laenutuste arv on veidi vähenenud.
Keda lugeja armastab?
Üks põnevamaid ja intrigeerivamaid, aga ka pingeid tekitavaim on kahtlemata raamatute laenutuste pingerida. Õige tihti osutuvad populaarseteks järjekorraraamatuteks just need, mis meedias rohkem kajastamist leiavad. Piirkonniti on erinevusi, kuid eelistatakse kohalikke kirjanikke. Nii on rahva poolt armastatud ja laenutatud autorid Erik Tohvri ja Avo Kulli. Juba mõnda aega on populaarsed elulooraamatud, Minu-sari ja muidugi eesti uudislooming. Loetavad on ka näiteks Sofi Oksaneni, Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähki, Mart Kadastiku jt teosed. Kuid enim loetute hulgast leiab ka läbi aegade lastelemmikud Jussikese seitse sõpra ning Sööbiku ja Pisiku. Alles hiljuti palju poleemikat tekitanud nn Langi nimekirjad pole märkimisväärseid muutusi raamatukogudesse toonud, auhinnatud teostel on hoitud ja hoitakse ka edaspidi silma peal.
Tulekul on Tallinna Raamatumess 3. − 5. aprillini toimub Eesti Rahvusraamatukogus taas Tallinna raamatumess. Registreerimine messile on alanud, täpsem informatsioon kirjastuste liidu veebilehelt www.estbook.com.
Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 20. veebruaril.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2014