Rein Sanderi uus aiaraamat Kirjastuselt Varrak ilmus aiandushuviliste seas tunnustatud autori Rein Sanderi uus raamat „Koduaia ilupuud ja -põõsad”. Raamatus on vaatluse all enamik ilupuid ja -põõsaid, mida Eesti oludes kasvatada saab. Teada-tuntud liikide ja sortide kõrval tutvustatakse ka päris uusi või meil veel vähe levinud taimi, mille kasvatamist tasuks kindlasti proovida. Vt lk 5
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 4 (82)
kolumn
uudised Prima Vista 2014
Vaadake parem kohe headread.ee Kirjandusfestival HeadRead toimub sel aastal kuuendat korda, sedapuhku 28. maist 1. juunini. Nagu meil ikka, püüame pakkuda tihedat kava ning luua tasakaalu heade välisautorite ja parimate kodumaiste tegijate vahel. Nagu meil ikka, on välisautorite nimekiri muljetavaldav. NB! Juba nädal aega enne festivali ametlikku algust teeb otsa lahti Eestiski tuntudloetud inglise kirjanik William Boyd, kes vestleb Krista Kaeraga Kirjanike Maja musta laega saalis 25. mail kl 16. Festivali viimasel päeval, 1. juunil on aga Kloostri Aidas võimalik kuulata ilmakuulsat nigeeria kirjanikku Ben Okrit oma luulet esitamas. Külalisi saabub maailma igast otsast – alates Mehhikost luuletaja Gloria Gervitzi näol ning lõpetades Venemaaga, kust tuleb armastatud lastekirjanik Eduard Uspenski. Nagu meil ikka, on kodumaiste kirjanike nimekiri muljetavaldav. Vaid mõned näited. Valdur Mikita jutustab 31. mail koos Piret Pääriga kirjanduse tagasi oma lätete juurde. Festivalil on võimalus näha Tõnu Õnnepalu ja Peeter Sauterit Draamateatri maalisaali laval, on võimalik kuulata Jaan Kaplinskit oma venekeelseid luuletusi lugemas ning jälgida siinseid meesluuletajaid esitamas naisluulet ja naisluuletajaid meesluulet. Nagu meil ikka, pakume kõikvõimalikke kirjanduse jagamise ja kogemise viise. Vanalinnas, Nõmmel ning Kadriorus saab võtta ette kirjanduslikke jalutuskäike – tuleb ennast enne lihtsalt registreerida (retk@headread. ee). Kolmapäeval võib kõndida vanalinnas kohvikust kohvikusse, et erinevaid eesti luuletajaid kuulata ja lõpetada päev Mart Juure luulediskol. Laupäeva õhtul on võimalik osaleda Vikerraadio otseülekandel, populaarse saate „Luulelahing” lõppvõistlusel. Pühapäeval saab mõtiskleda Niguliste muuseumi luulemissal ja lasta suvealgus endasse Koidu tänava „Kapsastes”, kus – nagu meil ikka – keedetakse kokku üks maitsev keelepudru ja sõnakapsad. Olgu lisatud, et eelmainitud sündmused on vaid mõned saluudid meie festivali tulevärgis. Vt ka www.headread.ee
Jan Kaus korraldustoimkonna liige
17. aprill 2014
7.–10. maini 2014 täituvad Tartu tänavad kirjandusega, sest juba üheteistkümnendat korda vallutab linna kirjandusfestival Prima Vista. Seekordne festival kutsub üles mõtlema noorusele ja nooruslikkusele. Tartu kirjandusfestivali Prima Vista 2014 matroon on Kristiina Ehin ja nagu ikka, laieneb ka sel aastal Prima Vista üheks päevaks Tartust väljapoole, seekord Rakveresse, kus kirjanduspidu toimub 10. mail.
Tuhat lehekülge teatrimälestusi Kas meie elu üle otsustavad nimesed, kes loevad, või need, kes ei loe? See küsimus oli fookuses aprilli alguses Tallinnas toimunud raamatumessil. FOTO TEET MALSROOS
Kes loeb Eestis raamatuid? Annika Koppel
Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsioonijuht
E
esti Rahvusraamatukogus 3. –5. aprillini toimunud Tallinna raamatumess tõstis fookusesse laste ja noorte lugemise. Messi ajal toimunud Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumi pealkiri „Kas laps loeb?” on raamatu ja lugemise tuleviku põhiküsimus, sest kui pole enam lugejaid, siis kaovad ka raamatud. Maailm muutub, aga milliseks?
Miks lugemine nii oluline on?
Raamat on hariduse tugisammas, nagu tugipost majale – kui see mureneb, siis igaüks võib ette kujutada, mis juhtub. Raamatu lugemine on isevärki kogemus, mis arendab vaimset võimekust ja analüütilist lähenemist. Raamatu kaudu antakse edasi lugusid enese ja teiste mõistmiseks. Kogunisti nii, et kui poleks romaane, poleks ka rahvust. Kokkuvõtvalt nõnda resümeeris aegade jooksul tarkade meeste öeldut Marju Lauristin, kes tegi messil ettekande „Kes loeb Eestis raamatuid?”, mis tugineb 2011. aasta uuringul „Mina. Maailm. Meedia”. Uuringut on tehtud juba mitu korda ja see annab võimaluse välja tuua aastate jooksul raamatute lugemise, soetamise ja harjumuste osas toimunud muutusi. Ettekande algus sisendas optimismi – Eesti on raamatuhuvi poolest Euroopa Liidus 6. kohal, võrreldes eelmise uuringuga 2007. aastast oleme koguni
edetabelis ettepoole kerkinud. Võime kergendatult hingata: oleme raamatule truud, käime ka teatris, inimesed siiski armastavad kultuuri. Veel on see nii. Aga... Nende arv, kes üldse ei loe raamatuid, on kasvanud üheksalt protsendilt koguni kolmekümneni. Kui küsiti viimase aasta jooksul loetud raamatute kohta, siis kõige vähem loeti raamatuid vanusegrupis 20–29. Ja muidugi – mehed loevad palju vähem kui naised. Ilukirjandust loevad mehed vähe, nende lugemissuunitlus on rohkem praktilist laadi tarbekirjandus. Kultuuri kannavad edasi naised. Vanemad naised.
Lugev klass või mittelugev?
Kui lähtuda ameeriklaste intrigeerivast teooriast, mis defineerib ühiskonda lugevaks klassiks ja mittelugevaks klassiks, siis oluline on, kui suur hulk inimesi lugevasse klassi kuulub. Kas nad suudavad määrata ühiskonnas toimuvat või on nad vähemus, kes kuskil omaette toimetab ega mõjuta midagi? Kas meie elu ja saatuse üle otsustavad inimesed, kes loevad, või need, kes ei loe? Uuringu järgi on meil aktiivseid raamatumaailmas osalejaid, kes võiks nn lugevasse klassi kuuluda, 37%. Kuid murelikuks teeb mittelugevate noorte hulk, neist 70% hulbib sihitult internetiavarustes ja nad ei loe seal raamatuid. Lugemine kui protsess on samuti muutunud ja muutumises, alates hetkest, kui sisenesime digitaalsesse maailma. Aeglast ja arutlevat lugemist jääb järjest vähemaks, see on peaaegu luksus. Marju Lauristin, kes võtab igal aastal
Tartu Ülikooli vastu uusi tudengeid, tõi välja, et noored ei ole gümnaasiumis saanud keerukama teksti lugemise ja analüüsimise kogemust ning kui nad ei lähe just filosoofiat õppima, siis nad seda kogemust hiljem enam kuskilt ei saa ka. Mis kindlasti ei tule kasuks nende analüüsimisoskuse arendamisele ja seega ka üldisele toimetulekule edaspidises elus. Inimesed, kes ei oska analüüsida, on kergesti manipuleeritavad. Internet ja e-raamat on teema, mis nõuaks eraldi käsitlust. Seni pole ükski uus meedium vanemaid päriselt välja tõrjunud, kuid muutused toimuvad. Raamatu-usku inimesed niipea ei kao, aga nende hulk on siiski vähenemas. Eesti ühiskonnas on lugev klass veel mõjukas. Otsustavaks võib saada põlvkondade vahetus. Laste ja noorte lugemishuvi kujundamisele ja arendamisele saavad ja peavad kaasa aitama koolid, raamatukogud ja iseenesest mõista kodud. Pole paremat eeskuju lapsele kui ema või isa, vanaema või vanaisa, õde või vend, kes loeb raamatut ja loeb seda ka lapsele ette, tutvustades talle sinna kätketud põnevaid maailmu. Lapsepõlves loetu jääb meelde eluks ajaks, see aitab mõista iseennast ja teisi ning võib olla abiks toimetulekul nii mõneski olukorras. Ka Tallinna raamatumessil käis palju lapsi ning loodetavasti sirguvad nendest raamatu-usku inimesed, lugev klass, kes ei lahustu internetiavarustes, vaid hoiab käes võtit lugemise võlumaailma ja avab seda teistelegi.
Omaaegse näitleja ja lavastaja Lembit Antoni (snd 1922) sulest ilmus äsja teose „Eluteatri näitelaval” III osa, mis keskendub Tartu teatrile Vanemuine ja paneb punkti tema teatrimälestustele. Raamatu andis välja kirjastus Canopus.
Ilmub Leida Rammo elulugu Aprilli keskel ilmub Eike Värki koostatud elulooraamat armastatud näitlejast Leida Rammost, kes 18. aprillil saab 90-aastaseks. „Leida Rammo värvilised maailmad” on 376-leheküljeline rohkete piltidega ülevaade Rammo elust ja teatriteest. Raamatu avaldab Tänapäev.
35 aastat teaduse kõrglainel Kirjastuselt Varrak ilmus silmapaistva mõtleja ja loodusteadlase, Briti evolutsioonibioloogi 1976. aastal avaldatud tähtteos „Isekas geen”, mis kirjeldab haaravalt, kuidas isekad ja reetlikud geenid mõjutavad halastamatult loodusliku valiku käiku ning suunavad arenguid nii organismide sees kui ka nende vahel. „Iseka geeni” ilmumisest on möödas rohkem kui 35 aastat. Nii pika aja peale kipuvad loodusteaduslikud teosed üldjuhul lootusetult vananema. Eriti veel need, mis tegelevad geenidega, ent „Isekas geen”, juba ammu klassikaks saanud raamat, ei näita veel sugugi vananemise tundemärke, kui mõned üksikud detailid välja arvata.
Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 22. mail.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2014