Sinu Mets nr 72

Nr 72 METSA ÕPPELEHT

Juuni 2O24

Miks peab vanad kraavid registrisse kandma?

TRIIN ALATALO: metsaselts sobib minu elustiiliga

Elektriliinide hooldusest eramaadel Metsateatis muutub tasuliseks 10 matkarada, mida suvel kindlasti külastada

METSAÜHISTUD Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ja erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.

Eestis on ligi 30 aktiivselt tegutsevat metsaühistut. Ühistu

Tegevuspiirkond

Ambla Metsaühistu Põhja-Eesti Metsaühistu

Järva maakond 5666 5252 toomas.lemming@gmail.com Harjumaa, Raplamaa, 5822 8555 pohjaeesti@metsauhistu.ee https://pohjaeesti.metsauhistu.ee/ Järvamaa, Lääne-Virumaa Harjumaa, Järvamaa, 502 1260 kaugmets@gmail.com www.kaugmets.ee Raplamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa Harjumaa, Tartumaa, 5670 4672 info@eestimetsamajandajad.ee www.eestimetsamajandajad.ee Põlvamaa, Võrumaa Harjumaa 513 8384 rynno@eestimy.ee www.eestimy.ee Hiiumaa 5648 8601 aira.toss@erametsaliit.ee www.metsaselts.hiiumaa.ee Läänemaa 5345 3698 laanemaa@metsauhistu.ee laanemaa.metsauhistu.ee üle Eesti 505 1201 metsa.huviliste@gmail.com www.metsanoustaja.ee Tartumaa, Põlvamaa, 520 5853 info@metsaareng.ee www.metsaareng.ee Valgamaa Järvamaa 5850 8100 ulle.lall@gmail.com minumets.jarva.ee Jõgevamaa 516 5817 ain.malm@erametsaliit.ee www.palamselts.ee Põlvamaa 799 2515 polvamaa@metsauhistu.ee polvamaa.metsauhistu.ee Pärnumaa 505 0322 parnumaa.metsaselts@gmail.com www.parnumaamos.ee

Eesti Kaugmetsaomanike Liit Eesti Metsamajandajate Selts Eesti Metsaühistu Hiiumaa Metsaselts Läänemaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Metsanduse Arendamise Ühing Minu Mets Palamuse Metsaselts Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Rakvere Metsaühistu Saaremaa Metsaühing Tallinna Metsaomanike Selts Tartu Jahimeeste Metsaselts Valgamaa Metsaühistu Vardi Metsaühistu Viljandimaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Visa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu

Telefon

E-post

Koduleht

kuni 90 km Rakverest Saaremaa üle Eesti

322 7845 504 5978 502 1260

rakvere@metsauhistu.ee kaido.humal@hotmail.com metsaomanik@gmail.com

rakvere.metsauhistu.ee www.smu.ee www.metsaomanik.eu

üle Eesti

527 1028

selts@jahimeestemetsaselts.ee

www.jahimeestemetsaselts.ee

Valgamaa Raplamaa, Harjumaa Viljandimaa Ida-Virumaa Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa

5649 3197 valgamaa@metsauhistu.ee 5385 3655 vardi@vardi.ee 5347 7454 eha@vilmets.ee 5664 0645 virumaa@metsauhistu.ee 5558 3777 guido.ploompuu@erametsaliit.ee

valgamaa.metsauhistu.ee www.vardi.ee www.vilmets.ee virumaa.metsauhistu.ee http://viru-lemmumetsaselts.edicy.co/

509 6206 538 8499

visametsad@gmail.com vooremaa@metsauhistu.ee

www.metsanoustaja.ee vooremaa.metsauhistu.ee

522 9424 509 7926

vorumaa@metsauhistu.ee vandrametsayhing@gmail.com

vorumaa.metsauhistu.ee http://vandrametsayhing.eu/

516 7650 522 6485 503 2122

info@eestimetsad.ee kalev@eestimetsad.com metsauhistu@timber.ee

www.eestimetsad.ee www.eestimetsad.com www.metsauhistu.timber.ee

Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Järvamaa Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Vändra Metsaühing Pärnumaa, Viljandimaa, Läänemaa Ühinenud Metsaomanikud üle Eesti Metsaühistu Eesti Metsad üle Eesti Timber.ee Metsaühistu Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Raplamaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa

Metsaühistute kohta saab rohkem infot erametsaportaalist www.eramets.ee, Eesti Erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee ja Keskühistu Eramets kodulehelt www.metsauhistu.ee.

juhtkiri

LAURA TOOMESOO

P

Avastades Eestimaa looduskauneid paiku ANNIKI LEPPIK Sinu Metsa toimetaja

Pärnumaal elades on omadega rappa minna väga lihtne. Lühikese autosõidu kaugusele jäävad värskelt renoveeritud Tolkuse raba matkarada ja vaatetorn, kaugel pole Soomaa ja Riisa raba ega ka Läti piiri lähedane Nigula raba.

Metsa õppeleht

Õppeleht SINU METS

Välja andnud MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, Tallinn www.erametsaliit.ee Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid – metsaühistud.

õnevaid paiku looduses, mis annavad võimaluse argielust hetkeks eemale põigata, kostitavad lummavate vaadetega, muudavad loodushariduse mänguliseks ja võimaldavad kohtuda erinevate lindude, loomade ning teiste tegelastega, on aga kõikjal Eestis. Õnneks ei pea ise nuputamisega väga pead vaevama, sest RMK on veebilehel Loodusega Koos kõik nende pakutavad võimalused mugavalt kaardistanud ja käesolevas Sinu Metsa suvenumbriski tutvustame kümmet loodusrada, mida suvel tasub kindlasti avastama minna.

Väärib märkimist, et külastajatele on avatud erametsadki ja tavapärasele marjade-seente korjamise võimaldamisele lisaks on mitmel pool eraalgatuslikult panustatud ühiskondlike hüvede pakkumisse. Esimesena meenuvad paar aastat tagasi parima metsamajandaja tiitli pälvinud Mihkel Jürissoni maadele Vändra lähistele rajatud lõkke- ja telkimisplatsid ning Raplamaal asuv Vakre pärandkultuuri õpperada, mis viib muuhulgas kunagise metsavenna punkrini ja mille eest hoolitseb Vardi Metsaühistu.

Loodan, et paari päeva pärast algava suve jooksul lülitab üha enam inimesi oma puhkuseplaanidesse ka mõne kodumaa looduskauni paiga külastamise, kus ta varem käinud pole. Metsaga igapäevaselt seotud inimestele kõlab selline üleskutse ehk banaalsena, kuid mulle tundub siiski, et suur osa meist on igapäevaellu ja linnamelusse niivõrd sügavalt sisse imetud, et enda defineerimine loodusrahvana ehk ei olegi enam nii iseenesestmõistetav kui varem.

Seda värskendavam oli seekordne kohtumine Sinu Metsa kaaneloo tarbeks noore metsakonsulendi ja metsaseltsi juhi Triin Alataloga, kes on metsanduses oma kutsumuse ja elustiili leidnud – ta ütleb silmade särades, et kõigi metsaomanike soovid ja eesmärgid on erinevad ning just see mitmekesisus teeb metsatöö põnevaks. Selle üle, et meie vanade väärikate metsameeste kõrvale kasvab uus põlvkond, kes loodusesse sama hingestatult suhtub, tasub uhke olla.

Lisaks Triinule on mul olnud võimalus ja privileeg aastate jooksul tutvuda paljude metsameeste ja -naistega, kelle jaoks metsandus pole pelgalt töövaldkond, vaid südameasi. Tundub igati paslik nendel imelistel loodusradadel meeles pidada ka neid inimesi, kes igapäevaselt panustavad, et meie metsad oleksid hoitud ja kestaksid ka järgmistele põlvkondadele.

Toimetaja Anniki Leppik, e-post anniki.leppik@erametsaliit.ee Keeletoimetaja Pilleriin Torim Kujundaja Jelena Kasterpalu Teostus AS Postimees Grupp

Esikülje fotol Triin Alatalo.

Foto autor Anniki Leppik. Õppelehe ilmumist rahastab Kliimaministeerium.

Kaastööpakkumised on oodatud e-posti aadressile anniki.leppik@erametsaliit.ee. sinu mets

juuni 2O24

3

sisukord

Sisukord

6 8

16

5 Metsandusuudised 6 Persoon Metsaseltsi juht ja metsakonsulent Triin Alatalo leidis metsaseltsi juhtimises oma elustiili.

8 Metsaomanik ja Elektrilevi

Maaomanikud pole tihti kursis oma õigustega, kui Elektrilevil tekib vajadus nende maal elektriliine hooldada.

Spetsialistid selgitavad.

11 Teadustöö erametsas

Maaülikooli teadlastega koostöös uuritakse erinevaid segametsade kasvatamise võimalusi.

20

12 Kraavid registrisse

Projekteerija Lauri Aavik selgitab, miks tasub vanad maaparandussüsteemid registrisse kanda ja kuidas seda teha.

14 Poliitika

Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre tutvustab plaanitavaid metsaseaduse muudatusi.

15 Poliitika

1. juulist muutub metsateatise esitamine tasuliseks.

16 Pärn

Metsateadlane Ivar Sibul tutvustab armastatud metsapuud pärna.

11 4

sinu mets

juuni 2O24

12

17 17 Loodus 10 matkarada, mida eeloleval suvel kindlasti külastada tasub.

20 Jahimees

Jahimeeste projekt tõestas, et valgusreflektorid maanteede ääres päästavad nii metslooma elu kui säästavad kindlustusseltside raha.

22 Jahimees

Hiljuti läbi viidud üle-eestiline uuring kinnitas, et ühiskonna toetus jätkusuutlikule jahipidamisele on kõrge.

24 Uudiseid metsateadlastelt 25 Metsaühistu annab nõu 26 Teateid erametsaliidult

ALDIS TOOME

uudised

Tänavune aasta puu sai postmargile

A

Aasta noore metsandustegija tiitli pälvis Pille Ligi, kellele andsid preemia üle Eesti Metsaseltsi president Haana Zuba-Reinsalu (vasakul) ja tegevjuht Airiin Vaasa (paremal).

Visioonikonverentsil jagati tunnustusi

K

evadel Tartus toimunud metsanduse visioonikonverentsil taaselustati traditsioon tunnustada üksikisikuid, organisatsioone ja meeskondi, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud metsanduse kestlikule arengule.

Aasta metsanduskoostöö tunnustuse pälvis PEFC jätkusuutliku metsamajandamise standardi töörühm, kelle tegevus on kantud pühendumusest kestlikule mõtteviisile, järjepidevale arendusprotsessile ning ennekõike suurepärasele ja metsandussektori kõiki osapooli kaasavale koostööle.

Aasta metsanduse innovatsiooni auhind anti tähelepanuväärse koostöövormi eestvedajatele – Eesti Maaülikoolile ja Foreko Grupile. Ettevõtjate ja haridus-teadusasutuse ühine koostöömudel on suurepäraseks eeskujuks ja innustuseks uute algatuste tekkimisel.

Metsandussektori aasta sõbra tiitliga tunnustati ökoloog Jaan Liirat, kelle

mitmekülgne tegevus on olulisel määral kaasa aidanud metsanduse valdkonna laiemale mõistmisele ühiskonnas. Ta on üks võtmeisikuid, kes aitab ühiskondlikus debatis sammhaaval pooli lähendada ja ühisosa leida.

Aasta tegu metsandussektoris on toonud Eesti metsandusele ja riigile ülemaailmset tuntust. Kutsemeisterlikkuse suursündmus oli 34. raiespordi maailmameistrivõistluste korraldamine 2023. aastal, kus osales 300 võistlejat ja väliskülalist 22 riigist üle maailma.

Pikaajalise panuse eest metsandussektorisse tunnustati Eesti metsanduse suurkuju Hardi Tullust. Ta on Eesti metsandust ja metsateadust arendanud viimase viie aastakümne jooksul.

Aasta noor metsandustegija 2024. aastal on Pille Ligi. Ta on aktiivne kaasa­ mõtleja ja tasakaalu taotlev tegutseja mit­ mes valdkonnas, kuid eelkõige vabatahtliku loodushoiu edendamises.

SM

prilli keskel esitleti Tallinna botaanikaaias Eesti Posti metsapuude margiseeria uut postmarki, millel kujutatud meie rahvuspuud harilikku tamme.

Margil on lisaks kaunivõralisele tammepuule näha ka tammepuidu ilu. Just puude eriilmeliste puidumustrite väljatoomine seob kõiki sarjas ilmunud Eesti metsapuude marke.

Eesti Maaülikooli eestvõttel toimus margiesitlusega samal päeval ka harilikule tammele pühendatud laiapindne konverents, kus räägiti mitmekülgselt harilikust tammest, sh tammemetsade suurest elurikkusest, tammest pärimuskultuuris, meie püha- ja põlistammedest ning tamme kaaslastest, sõpradest ja vaenlastest.

Kodumaiste puude kujutamine postmarkidel aitab tundma õppida ja tekitada huvi meie metsapuude vastu ning lähendada inimesi loodusele.

SM

Juuli alguseni saab taotleda metsa uuendamise toetust

K

eskkonnainvesteeringute Kes­ kus ootab 1. juulini taotlusi metsa uuendamise toetamiseks. Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud.

Metsa istutamist ja maapinna ettevalmistamist toetatakse samal metsamaal üks kord. Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust küsida rajamise aastal ja kolmel järgneval aastal, üks kord kalendriaastas.

Maapinna ettevalmistamist ja metsauuenduse hooldamist toetatakse kuni 96 euroga hektari eest, metsataimede soe-

tamist ja istutamist kuni 400 euroga hektari eest. Taotlust saab esitada ainult läbi metsaühistu, kellega metsaomanik peaks ühendust võtma esimesel võimalusel, sest viimasel hetkel pöördudes ei pruugi tema soov enam ühistaotlusesse jõuda. Rohkem infot tingimuste kohta leiab erametsaportaalist www.eramets.ee.

SM sinu mets

juuni 2O24

5

persoon

Triin Alatalo: metsa majandamine Juhuslikult metsandust õppima sattunud ja nüüd enam kui poole tuhande liikmega Eesti Metsamajandajate Seltsi juhtiv metsakonsulent Triin Alatalo ütleb, et tagasi vaadates on kogu tema tee metsanduses olnud loogilisem, kui alguses tundus.

ANNIKI LEPPIK

E

hkki Triin on läbi ja lõhki lõunaeestlane, kohtume hoopis Läänemaal Dirhami lähistel sealsete kaunite rannamändide all, kus võimaluseti veedab ta privaatselt metsade keskel vabad nädalavahetused. Pikkade maade sõitmisega on ta enda sõnul harjunud, sest üks kahest Eesti Metsamajandajate Seltsi – mille eestvedaja Triin on – kontorist asub Tallinnas. Teine on koduses Tartus. Ja metsas töötades peab niikuinii enamjaolt ratastel olema, sest seltsi enam kui 550 liiget paiknevad laiali üle Eesti nagu nende metsadki.

Triin on nagu sõõm värsket õhku: noor ja energiline, konkreetse oma arvamuse ja selge visiooniga, kuidas tema meelest metsaseltsis asjad käima peavad. Ütleb varmalt, et neil ongi kõige noorema juhtkonnaga ühistu Eestis ning selts isegi käib alles esimest kümnendit, ehkki on selle ajaga jõudsalt liikmeskonda kasvatanud.

Olgu mainitud, et metsaühistu ja metsaselts tähendavad sisuliselt sama asja – see on metsaomanikke ühendav mittetulunduslik organisatsioon, mis aitab oma liikmetel metsa paremini majandada, annab nõu ning on abiks metsandustoetuste taotlemisel. Mõni on oma nimesse põiminud ühistu, teine seltsi sõna ja õiged on mõlemad.

Sageli viitab sellele eelnev kohanimi piirkonnale, kus organisatsioon peamiselt tegutseb. Nagu Eesti Metsamajandajate Seltsi nimigi ütleb, on nende tegevuspiirkonnaks terve Eesti.

6

sinu mets

juuni 2O24

Triin Alatalole on väga oluline, et metsaomanik mõistaks, et ta kuulab teda ja arvestab tema soovidega.

Triin tunnistab, et nagu metsaseltsi loomine, polnud ka metsanduse õppimine tema teadlik plaan. Selts sündis vajadusest ja metsandust õppima sattus ta enda sõnul juhuslikult. „Tegin igasuguseid sisseastumiskatseid, aga lõplik valik oli sisetunde küsimus ja läks väga täppi,“ räägib ta. „Ma ei tea, kas lihtsalt pidi nii minema või olen kuidagi alateadlikult ise seda kujundanud, aga kogu mu tee metsanduses tundub tagantjärele vaadates palju loogilisem, kui see alguses võibolla oli.“ Metsaselts sündis vajadusest Eesti Maaülikoolis õppimise kõrvalt asus ta üsna ruttu tööle ühte metsakorraldusega tegelevasse ettevõttesse, aga tõdeb, et nägi seal ainult väikest osa metsandusest. Lihtsalt seletades on metsakorraldus valdkond, mis tegeleb metsade mõõtmise ja inventeerimisega, ent mitte metsakasvatustöödega,

nagu näiteks istutamine või hooldusraied. Metsaseltsi tegevuste hulka kuuluvad aga just viimased ja mitte ainult.

Eesti Metsamajandajate Selts sai alguse 2015. aastal, kui riik muutis metsandustoetuste taotlemise korda ning kehtestas reegli, mille järgi sai neid taotleda vaid läbi metsaühistute. „Koos kahe kursavennaga tahtsime oma metsaomanikke, kellega erinevate ettevõtete kaudu töötasime, toetuste taotlemisel toetada, ja kuivõrd teiste ühistutega liitumine polnud meie soov, tuligi mõte üks ise luua,“ selgitab Triin. „Ega see mind alguses ei paelunud ja ma ei saanud aru, miks me surume inimesi ühistutesse, aga täna ma mõtlen täiesti teistmoodi.“ Ta ütleb, et 13 aastat tagasi metsanduses alustades oli metsaomanikuks olemise kultuur hoopis teistsugune. Omanikke väga ei huvitanud, mis nende metsast pärast raiet saab, ja ta polnud kuigi teadlik peremees. Koolitamine ja nõus-

persoon

e on palju rohkem kui lihtsalt raie guks kasvamine alguses eesmärk. Sõna aga levib – suuresti praeguste liikmete positiivse soovituse läbi – ja metsaseltsi liikmeskond kasvab orgaaniliselt.

Triin tajub, et niivõrd suur liikmeskond on suur vastutus ja näitab, et metsaomanikud on nende pakutuga rahul.

Ainult nii tekib usaldus.

ANNIKI LEPPIK

tamine on aga üks metsaühistu võtmetegevusi ning viimase kümnendiga on hästi näha, kuidas ühistuline tegevus kannab vilja ja omanikud langetavad oma metsas üha teadlikumaid valikuid ning teevad pikemaid plaane.

Enam kui pool tuhat liiget Algne plaan ühistu vaid toetuste tarbeks luua hakkas aga omasoodu arenema ja mõne aja pärast hakati tulenevalt nõudlusest pakkuma ka teisi teenuseid ning pühenduti täielikult metsaseltsi arendamisele. Kolmest sõbrast kaks on praeguseks seltsist edasi liikunud, aga sellest rohkemgi tegusaid noori seltsi tuumikuga liitunud. Täna pakutakse täisteenust ehk kõiki metsaga seotud töid. „Mulle meeldis, et alguses teadsime kõiki oma liikmeid, igaühe taga oli märge, kelle kaudu on ta seltsini jõudnud,“ räägib Triin, lisades, et kindlasti polnud enam kui poole tuhande liikmega ühin-

Pakutakse rätsepalahendust „Tegutseme seltsis põhimõttega, et mets on tervik – ei saa hakata ühest otsast midagi tegema mõtlemata, mis teises toimub. Suur pilt ja pikk plaan on väga olulised. Mind häirib, et raiele pööratakse niivõrd palju tähelepanu. Raie on 80 aasta jooksul üks lühikene etapp, nädal või kaks. Fookus peab olema sellel, mis saab pärast raiet – kuidas oma metsa kasvatad, selle eest hoolitsed,“ selgitab ta. „Meie metsaomanik pole see, kes toetub mulle autokapotile ja küsib, et noh, palju ma selle tüki eest raha saan. Me pakume terviklahendust – nimetame seda metsanduslikuks projekteerimiseks – ja mõtleme läbi kõik metsakasvatusega seotud ja seda toetavad etapid.“ Just seda peab ta kõikide metsaühistute suurimaks tugevuseks – oskust metsaomanikku pika ja läbimõeldud plaani loomisel toetada. Praktilised metsatööd on sellele boonuseks.

Pikk plaan tähendab seda, et esmalt käiakse omanikuga tema metsas ja vaadatakse see ühiselt üle. Vastavalt metsa seisukorrale ja omaniku soovidele valmib ülevaade nähtust: milliseid töid tuleks teha kohe ja milliseid hiljem, millises olukorras on kultuurid, kui raiuda, siis kuidas täpselt ja millega mets uuendada. „Meie töö on rätsepalahendus. Mõni omanik soovib säilitada mingit kindlat metsatukka, teisel on pühapuud, kolmas soovib ise küttepuid teha. Mulle on väga oluline, et metsaomanik saab aru, et ma kuulan ja arvestan temaga. Ainult nii tekib usaldus,“ räägib Triin.

Aga ta rõhutab, et vastutus on ka metsaomanikel. Metsaühistu üksi ei saa ilma omaniku tahteta midagi teha, aga sageli ei oskagi omanik midagi tahta. „Meil on probleem, et paljudel metsaomanikel ei ole metsaga tugevat sidet. Skandinaavias on põlvkondadeüle-

ne peremetsandus hästi levinud. Lapsed on kaasatud ja neil on metsa lihtne mõista, kui ükskord ise selle omanikuks saavad,“ toob Triin välja. „Meil lõikas okupatsioon sidemed ära ja kõigil ei olegi niivõrd tugevat sidet oma metsaga.

Seda me üritamegi teha – arendada metsaomanikuks olemise kultuuri.“ Noored on järjest teadlikumad Küll tuleb tunnustada noorte omanike aina suuremat teadlikkust – kui veel mõni aeg tagasi oli tavaline, et näiteks päranduseks saadud mets lõpetas kiirelt kokkuostjate käes, siis nüüd uuritakse ja kaalutakse üha enam, mida sellega peale hakata.

Triin on tagantjärele väga rahul, et saatus tema teele just metsaseltsi veeretas ega kujuta praegu ette, et töötaks mujal. Seltsi tegevusvaldkond on kunagisest metsakorraldusest märksa laiem ja pakub vaheldust, liiati peab metsaühistut juhtides end kursis hoidma ka muude, metsandust mitte puudutavate teemadega nagu personal ja turundus.

Ta kinnitab veel kord, et maaülikooli rolli tema elus ei saa pisendada – see andis elule nii sihi kui sõbrad, kellega ühiselt seda käia.

Metsainimest rõõmustab kõige enam loomulikult just noorte puude sirgumine.

ERAKOGU

sinu mets

juuni 2O24

7

metsa majandamine

Saaremaa metsaomanik Taavi Rand avastas juhuslikult, et liinihoolduse käigus oli tema maal langetatud korralikke palke, mis lume alla ripakile jäeti.

Maaomanikud pole tihti kursis oma õigustega, kui Elektrilevil tekib vajadus nende maal elektriliine hooldada. Elektrifirma sõnul on suureks probleemiks maaomanike korrektsete kontaktandmete puudumine.

Plaanis on elektriliinide hooldus – mida M peab maaomanik sellest teadma?

KRISTINA TRAKS

öödunud talvest on paljudel meeles pikad elektrikatkestused, mille põhjuseks lume raskuse all liinidele vajunud puud. Et selliseid asju vähem ette tuleks, hooldab Elektrilevi igal aastal tuhandeid kilomeetreid elektriliinide aluseid. Liinihooldustööde sujumiseks võiksid maa-

8

sinu mets

juuni 2O24

metsa majandamine

TAAVI RAND

omanikud end oma õigustega kurssi viia ning kindlasti ajakohastada oma kontaktandmed Elektrilevi iseteeninduses ja rahvastikuregistris.

Peamine probleem tööde kvaliteet Saaremaa maaomanik Taavi Rand avastas juhuslikult, et tema maad läbiva elektriliini alla oli tekkinud üsnagi suvalises mõõdus metsamaterjal. Rand ei ela ise sealsamas ning maalgi on kolm omanikku. Teavitus töödest saabus neist ainult ühele. Tööd tehti ära möödunud suve lõpul ja kui Rand jõulude ajal kinnistul käis, avastas ta seal vedelemas suvalises mõõdus materjali. „Kuuse ja männi materjal oli juba sinega ja tõesti väga erinevas mõõdus, kokku läks hukka 7–10 tihumeetrit puid,“ sõnab ta.

Energiafirma jättis kõik vedelema nii,

nagu see kukkus, ning ütles ühendust võtnud maaomanikule, et pole tema asi seda välja vedada.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun ütleb, et Taavi Ranna loo taolisi juhtumeid tuleb ette kahjuks sagedamini. „Peamine probleem on tööde kvaliteet.

Proovitakse toimetada nii, et maaomanik ei esitaks soovi, millisesse mõõtu puud lõigata ja kuhu need vedada. Need on ju kulud,“ sõnab Aun. „Maaomanike

Probleemid tekivad, sest maaomanikud ei tea oma õigusi, nad ei oska neid nõuda ja ega Elektrilevi ei tule ka midagi ise pakkuma.

teavitus võiks olla praegusest veidi teises vormis. Elektrifirma kirjast peaks tulema selgelt välja, et omanikul on õigus oma soovidest teada anda. Praegune kiri on lihtsalt teavitus, mille peale ei oskagi muud teha kui õlgu kehitada.“ Viljandimaal tegutsev metsaomanik Olavi Udam on liinitööde teemaga hästi kursis, sest ta on kunagi Elektrilevi vastaval liinihooldaja hankel osalenud. Udam ütleb, et probleemid tekivad, sest maaomanikud ei tea oma õigusi, nad ei oska neid nõuda ja ega Elektrilevi ei tule ka midagi ise pakkuma või omanikku koolitama. „Näiteks on maaomanikul õigus valida, millal tema maal töid tehakse.

Mõnikord annab tööd klapitada lähedal toimuva raiega – nii saab materjali korraga kokku vedada ja müüa,“ toob ta näite. sinu mets

juuni 2O24

9

metsa majandamine „Küsimus on ka teavituse korrektsuses – see peab olema piisava ajavaruga, et maaomanik saaks oma tegemisi planeerida. Nädal ette teavitus ei ole kindlasti piisav.“ Loe teavituskiri läbi ja vasta!

Liinihooldustöödest teavitatakse maaomanikku e-kirjaga. Selles teates on lahter, kuhu maaomanik saab kirjutada oma soovid. „Sinna tuleks kirjutada, millisesse pikkusesse järgata puud ning kus ja kuidas need virnastada. Kui maaomanik selle lahtri täitmata jätab, lõigatakse puud suvalisse mõõtu ja jäetakse sinna, kuhu juhtub. Samas loomulikult ei saa nõuda, et liinihooldaja tüved halupuudeks lõikaks,“ õpetab Olavi Udam. „Liinihoolduse hanketingimustes on ka punkt, mis kohustab töö tegijat tegema materjali kokkuveo kinnistu piires.“ Mõni metsaomanik võib soovida liinihooldustööd ise ära teha. Udami ko-

Liinihoolduse hanketingimustes on ka punkt, mis kohustab töö tegijat tegema materjali kokkuveo kinnistu piires.

gemuse järgi on see erandjuhtudel võimalik, kui metsaomanikul on olemas vastav kutsetunnistus. „Mul on tunnistus ja olen teinud kõrgepingeliinikoridori hooldust nii, et mulle maksti töö tegemise eest vähempakkumise hinnakirja alusel. Iga talumees sellist asja teha ei tohi, kuid metsafirmadele võiks küll lubada taolist lähenemist, sest nad saavad siis liinialuseid töid muude raiete logistikaga ühildada,“ ütleb ta. „Nii saaks luua märgatava kulude kokkuhoiu.“ Auna sõnul tasub maaomanikul tähelepanelik olla ka selles osas, mis töid täpsemalt tegema hakatakse. „Kui tegemist on liinikoridori laiendamisega, siis võetakse tihtipeale maha korralikke palgipuid. Need tuleks kindlasti lõigata mõistlikku palgimõõtu, mis tähendab, et maaomanik peaks oma soovidest tööde tegijale teada andma,“ sõnab ta.

Mis saab võsast?

Aun soovitab lisaks järkamismõõtude ja metsamaterjali virnastamiskoha välja toomisele märkida ära ka see, mida teha võsaga. Liini hooldajad on tihti soovinud seda purustada ja hakke laotada liini alla.

Nii on tööde tegijale kõige mugavam ja odavam. Maaomanik aga ei pea Auna sõnul sellise variandiga nõustuma ja eriti suurema võsakoguse puhul on mõistlik

nõuda selle virnastamist, misjärel saab võsa juba kokkuostjale müüa.

Hea tava kohaselt ladustatakse võsa liini metsapoolsesse külge vaalu. Udam toob näite, kus umbes 170-meetrise liinihoolduse käigus tekkinud võsa müües teenis ta lausa mõned tuhanded eurod.

Erametsaliit on Elektrileviga suheldes pakkunud ka välja, et liinide hooldaja võiks teha pakkumise metsamaterjali ära ostmiseks.

Kui tööd liini all on tehtud, siis peab töö tegija taastama endise olukorra ehk siluma roopad. „Omaniku enda otsustada oleks, kas sellega nõustuda või mitte. Kuigi puidu ostmist pole hooldustööde tegijatele praegu kohustuseks tehtud, võib vajadusel ka seda varianti uurida,“ räägib Aun. „Kui tööd liini all on tehtud, siis peab töö tegija taastama endise olukorra ehk siluma roopad. Kõik liinialuse hoolduse tööd on maaomaniku jaoks tasuta. Ja isegi kui teil on liini all ainult võsa, siis teadke – sellelgi on väärtus. Tasub olla oma maal peremees!“

Maaomanik, ajakohasta oma kontaktandmed!

Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm ütleb, et liinihooldustööde korraldamise juures on suureks murekohaks kinnisasjade omanike kontaktid – sageli jääbki suhtlus just selle tõttu puudulikuks. „Oleme väga tänulikud, kui kinnisasja omanik, kes on ka Elektrilevi klient, ajakohastaks oma kontaktandmed nii Elektrilevi iseteeninduses kui rahvastikuregistris,“ sõnab ta.

Elektrilevi haldab igapäevaselt 60 000 km elektriliine, millest ca 20 000 km asub metsaaladel ja millest omakorda ca 15 000 km vajab regulaarset liinikoridori hooldust.

Eelmisel aastal alustati üle Eesti ulatuslikke liinikoridoride hooldusja laiendustöid ning need jätkuvad ka tänavu.

Härm selgitab, et liinikoridoride laiendamise käigus laiendatakse

10

sinu mets

juuni 2O24

olemasolevat liinikoridori kuni kaitsevööndi laiuseks, mis kõige tüüpilisema keskpingeliini puhul on 10 meetrit kummalegi poole liini. „Liinikoridori hooldusel on kaks peamist eesmärki: hoida ära puudest ja okstest põhjustatud rikkeid ning tagada brigaadidele juurdepääs rikete kõrvaldamiseks. Need kaks väga olulist eesmärki aitavad tagada Eesti elanikele stabiilse elektriühenduse ja vähendada rikkeid ning nende kestuse aega,“ ütleb ta.

Teavitus minimaalselt seitse päeva ette Härmi sõnul teavitatakse maaomanikke töödest ette minimaalselt seitse kalendripäeva. „Selle aja jooksul jõuab maaomanik meiega soovi korral ühendust võtta ja esitada täpsustavaid küsimusi ning

samuti ei unusta ta selle aja jooksul ära, et tullakse tegema liinihooldustöid,“ selgitab ta. „Liinikoridoride hooldus- ja laiendustööde raames tekkiv väheväärtuslik metsamaterjal vaalutatakse liinikoridori ja väärtuslik ladustatakse kinnisasja omanikuga kooskõlastatud asukohta kinnistu piires.“ Härm ütleb, et väga oluline on suhtlus ja koostöö maaomanikuga. „Täna on üheks suureks murekohaks kinnisasjade omanike kontaktandmete puudulikkus ja samas ka huvi puudus, mistõttu ei saa me maaomanikelt vajalikke juhiseid metsamaterjali ladustamiseks,“ lausub ta. „Siinkohal soovikski kutsuda maaomanikke koostööle ja avatud suhtlusele, sest seeläbi saame teha tööd vastavalt omaniku soovidele ja kokkulepetele.“

metsa majandamine

Maaülikooli ja erametsaomanike koostöös loodi segametsade katsealad Katsealadele istutati kevadel ligi 24 000 taime.

Erametsaomanikega koostöös loodud segametsade näidisalad võimaldavad teadlastel tulevikus hinnata, milliseid puuliike on siin kliimamuutuste valguses kõige targem kasvatada.

GADY KÜNNAPUU

S

elleks, et Eesti metsad saaksid muutuvas kliimas edukalt kohaneda ja tervena püsida, katsetatakse koos Eesti Erametsaliidu ja Eesti Maaülikooliga projektis LIFE-SIP AdaptEST erinevate puuliikide ja nende kooskasvatamise võimalusi üle Eesti.

Harju-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Tartuja Valgamaale rajati segapuistute näidisalad, eesmärgiga välja selgitada, milliseid puuliike ja nende kombinatsioone oleks kliimamuutusi arvestades majanduslikult mõttekas tulevikus kasvatada.

Kokku kasutatakse pilootaladel 11 erinevat segu tammest, pärnast, kuusest, männist, vahtrast, arukasest, ebatsuugast, euroopa lehisest ja siberi lehisest.

Katsetama oleks pidanud juba ammu Valgamaa projektiala omanik Atso Adson tunneb muret selle pärast, et Eesti metsades lubatakse kasvatada liiga väheseid puuliike. „Kui liikus esmane info katsesse planeeritavate erinevate puuliikide kohta, siis oli see ka üks suur ajend projektis kaasa löömiseks,“ ütleb ta. „Eesti pidanuks juba aastakümnete eest looma analoogseid alasid, aga kuna kliimamuutused ei olnud veel nii

ARGO ORUMAA

LIFE-SIP adaptEST Segapuistute näidisalad on üks osa kliimamuutustega kohanemise projektist „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ ehk LIFE-SIP AdaptEST, mille peamine eesmärk on suurendada ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise kaudu. Kliimaministeeriumi juhtimisel panustavad eesmärkide saavutamisse 17 partnerit. Rohkem infot: https://lifeadaptest.ee/et.

tuntavad, võib oletada, et ei ole olnud ka ühiskondlikku tellimust. Metsas toimuvad protsessid aga mitu inimpõlve ja arvestatavate tulemusteni jõuame ehk poole sajandi pärast.“ Lisaks nägi Adson projektiga ühinemises võimalust tänada oma kunagist alma mater’it. „Peale meie aega tulevad uued põlved ja sellest katsest peaks olema eeskätt kasu just nendele ning kõigile tulevastele metsaomanikele meie laiuskraadidel,“ usub ta.

Aprilli ning mai jooksul istutasid Eesti Maaülikooli töötajad ja Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi liikmed näidisaladele 10 erinevat segu taimi, kokku ca 24 000 taime umbes 16,4 hektarile. Kuna vahtrataimi ei olnud sel aastal turul saada, siis hariliku vahtra ja hariliku kuuse segu istutame järgnevatel aastatel. Ebatsuuga taimed saame ja istutame sügisel.

Sel aastal istutati segud rida + rida viisil, kus kahe liigi puhul vaheldus liik igas reas. Järgnevatel aastatel on näidisaladel plaanis samade segude puhul

katsetada erinevaid segamisviise. Näidisalad ümbritseti taradega, et kaitsta tulevasi puistuid ulukite eest. Lehtpuude ümber paigaldati näriliste võimalike kahjustuste vastu ka tüvekaitsmed. Järgmisena mõõdetakse igal näidisalal kasvavate taimede kõrgus, et määrata segapuistute algseis.

Tulevastele põlvedele mõeldes Pärnumaal asuva ala andis projekti kasutusse Metsamaahalduse Aktsiaselts.

Ettevõtte juhi Taavi Raadiku sõnul võimaldab koostöö teadusasutuste ja teiste organisatsioonidega omandada uusimat teaduslikku infot ja tehnoloogiaid, mis aitavad kaasa metsade majandamisel ja kaitsmisel.

Ettevõte pakkus oma portfellist pilootalade rajamiseks välja erinevaid maid ja on ennegi mitmesugustes teadusuuringutes osalenud. Nende jaoks on oluline panustada kohaliku elurikkuse säilitamisse ja ökoloogilise tasakaalu hoidmisse ning tagada metsade terviklikkus ja elujõulisus ka tulevastele põlvedele. Raadiku sõnul soovitakse teada saada, milliseid segapuistuid on tuleviku mõttes kõige mõistlikum rajada.

Järgnevate aastate jooksul tehakse aladel hooldustöid ning jälgitakse nende seisukorda, et hinnata puude kasvu ja võimalikke kahjustusi. Projekti lõpus tehakse järeldusi puude kasvu ja eri puuliikide koos kasvatamise võimaluste kohta.

Selle põhjal koostatakse metsaomanikele juhendmaterjalid, kuidas Eestis segapuistuid kasvatada, et need oleksid kliimamuutustele vastupidavad, majanduslikult tulusad ja soodustaksid elurikkust.

sinu mets

juuni 2O24

11

metsa majandamine

Miks on vaja kanda maaparandus Vanu maaparandussüsteeme saab lihtsustatud korras arvele võtta 1. jaanuarini 2O26.

LAURI AAVIK projekteerija

M

aaparanduslikud rajatised tunduvad lihtinimesele iseenesestmõistetavad. Kuni need toimivad, pole aimugi, et tee all on truup, põllu all torustik või metsas kraavid. Hädad algavad rikete korral, kui veetase on kõrge, koju ei pääse või maa kasutamine ja harimine on raskendatud. Halvemal juhul sureb üleujutuste tõttu mets, muud kultuurid või loodusväärtused.

Väga oluline on, et maaparandussüsteemid oleksid legaalsed ja kasutusloaga, sest see võimaldab ka edaspidi kraave hooldada ja saada toetusraha. ELi taastuvenergia direktiivi kohaselt ei tohi bioenergia tootmiseks varuda puitu aladelt, mis olid 2008. aasta jaanuaris turbaalad, välja arvatud juhul, kui need olid juba varem kuivendatud. Seda kinnitab ainult maaparandussüsteemide register.

Märgade metsade tegevuskavaga lisanduvad piirangud märgadele metsadele, sh kõdusoometsadele. Registris olevad kraavid võimaldavad neid metsi paremini majandada.

Maaparandussüsteeme saab lihtsustatud korras arvele võtta kuni 1. jaanuarini 2026. Pärast seda saab kraavidega tegeleda ainult projekteerimistingimuste alusel, mis muudab asjaajamise aeglasemaks ja kallimaks.

Seda, kas maaparandussüsteem on registris, on kõige lihtsam kontrollida avalike kaardirakenduste abil. Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) kaardirakendus Spectrum Spatial Analys pakub kõige värskemat infot, sest sinna kantakse andmed kohe pärast otsuse tegemist. Samuti saab infot maa-ameti geoportaalist ja kaardirakendusest X-GIS, kuid nende andmed võivad olla viitega. Kui maaomanikul on palju maad, tasub tellida vastavate oskustega firmalt kattuvusanalüüs, mis annab ülevaate, kui palju kinnistuid on kaetud maaparandussüsteemidega.

12

sinu mets

juuni 2O24

Kuidas arvelevõtmine käib?

Esmalt peab maaomanik esitama PTAle taotluse, mis sisaldab objekti asukohta, katastriüksuste tunnuseid ja asukohaplaani.

Kraavid on tavaliselt nähtavad maa-ameti põhikaardil või vanematel kaartidel, kus peab olema selge, kuhu kuivendusveed voolavad. Kui andmed ei ole kaartidelt leitavad, on nõutav mõõdistamisjoonis, mille koostab MATERi registris olev ettevõtja või isik, kellel on maakorraldustööde tegevuslitsents.

Taotluse menetlemise käigus teeb PTA välitöid, et hinnata süsteemi ohutust ja veerežiimi sobivust maaviljeluseks. Kui selgub, et maaparandussüsteem on hoiutöödega korrastatav, võetakse see arvele. Hoiutööde nõuded on toodud maaeluministri määruses nr 75 (19.12.2018).

Kui hoiutöödega pole võimalik süsteemi korda teha, tuleb see rekonstrueerida. Rekonstrueerimise käigus taasta-

takse süsteemi kuivendusvõime ja ohutus ning kasutusloa saamisel arvatakse süsteem registrisse.

Kas arvelevõtmisega kaasneb piiranguid?

Kui maaparandussüsteem paikneb looduskaitsealal või piirneb sellega, siis tuleb veenduda, et looduskaitselised piirangud võimaldavad maaparandussüsteemi registrisse kanda. Selleks tehakse koostööd keskkonnaametiga ning maaparandussüsteemi registrisse kandmine sõltub nende kooskõlastusest. Kui kooskõlastust ei anta, võib juhtuda, et olemasolevat maaparandussüsteemi ei registreerita ega anta kasutusluba, kuna maaparandushoiutööd võivad loodusväärtusi kahjustada.

Kaasnevad kitsendused ja kohustused Maaparandussüsteemide arvelevõtmise juures tuleb maaomanikul arvestada,

metsa majandamine

ssüsteemid registrisse?

Joonis 1: Kaardirakendusel Spectrum Spatial Analys on näha, et nii sinise kui ka roosaga värvitud alas paiknevad kinnistud on arvatud maaparandussüsteemide hulka. Väljaspool neid alasid paiknevad kinnistud ei ole maaparandussüsteemide registris. Siniste joontega on tähistatud eesvoolud, mille korrashoidu korraldavad maaomanikud. Punaste joontega märgitud eesvoolusid hoiab korras riik.

KUS SAAB TEHA TAOTLUSE KRAAVIDE ARVELEVÕTMISEKS? 1) Kliendiportaali kaudu (https://portaal.agri.ee) „Olemasoleva maaparandus­ süsteemi arvelevõtmine”; 2) e-postiga piirkondlikule maaparandusvaldkonna aadressile (digiallkirjastatuna).

Kontaktid leiab PTA kodulehelt; 3) paberkandjal tavalise postiga (allkirjastatuna).

et maaparandussüsteemide registreerimisel rakenduvad erinevad kohustused ja kitsendused maa kasutamisele. Kui maaparandussüsteem on arvele võetud, siis maaparandusseadus kohustab omaniku hoidma oma maaparandusrajatisi korras ehk tekib maaparandushoiu kohustus. Maaparandussüsteemid ja eesvoolud mõjutavad tihti ka teisi maaomanikke ning nende huvisid tuleb kaitsta.

Näiteks kuivenduskraav võib teenindada naaberkinnistuid, mistõttu peab taluma naabrite liigvett oma kraavidesse ja eesvoolu. Veepidamist takistada ei saa, kuna see võib naabrile kahju tekitada.

Eesvooludele on kehtestatud ka kaitsevöönd nende säilimiseks ja see vöönd võimaldab mehhaniseeritud maaparandushoiutöid teha. Maaparandussüsteemide ja eesvoolude arvelevõtmisel tuleb arvestada, et seaduse tähenduses tekivad veejuhtmetele kaitsevööndid. Nende piirangutega peab arvestama nii rajatise ja hoonete ehitamisel kui ka maakasutusel.

TABEL 1. EESVOOLU KAITSEVÖÖNDITE ULATUS Maa­ Eesvoolu parandus- valgala süsteemi suurus eesvool Avatud eesvool

>25 km2

Avatud eesvool

10–25 km2

Avatud eesvool

<10 km2

Kollektoreesvool

Eesvoolu kaitsevöönd Kaitsevööndi Kaitse­ Maa­hari­ ulatus vööndi mise keelu ulatus tihe­ ulatus asustusalal pervest Eesvoolu mõlemal 7 m 1m kaldal 15 m

Eesvoolu mõlemal kaldal 12 m Kollektor-eesvoolu 10 m telgjoonest mõlemale poole 10 m

Puudub

Piiranguvööndi ulatus

Rannal või kaldal Ehituskeeluvööndi ulatus

Põhikaardile kantud veekogu veepiirist või eesvoolu kraavi süvendi servast mõlemal kaldal 100 m Põhikaardile kantud veekogu veepiirist või eesvoolu kraavi süvendi servast mõlemal kaldal 50 m Puudub

Põhikaardile kantud veekogu veepiirist või eesvoolu kraavi süvendi servast mõlemal kaldal 50 m (metsamaal 100 m) Põhikaardile kantud veekogu veepiirist või eesvoolu kraavi süvendi servast mõlemal kaldal 25 m (metsamaal 50 m) Puudub

Puudub

Veekaitsevööndi ula­ tus Eesvoolu süvendi servast mõlemal kaldal 10 m

Eesvoolu süvendi servast mõlemal kaldal 1 m Puudub

sinu mets

juuni 2O24

13

Plaanitavad metsaseaduse muudatused annavad metsamajandusele hoogu Kliimaministeeriumis on ette valmistatud põhimõttelised muudatused, mis määravad ära, kui mitu protsenti maismaast on kaitsepiirangutega, ning lubavad rajada istandikke, et täita kvaliteetpuidu nõudlust.

Muutused ootavad ees ka metsaregistrit ja lageraielangi maksimumsuurust.

MEELIS SEEDRE kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja

K

õige olulisem muudatus puudutab looduskaitset – ajakohaseks kaitseks ning elupaikade-liikide seisundi parandamiseks tagame riikliku kaitse 30 protsendil maismaal. See on ka rahvusvaheline eesmärk, millega täidame maailma elurikkuse strateegiat ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni.

Istandikud seadustatakse Kliimateemad ja süsiniku sidumise võime on järjest rohkem fookuses. Seepärast on kavas luua seadusandlik selgus istandike osas. Istandikud luuakse eesmärgiga kasvatada kvaliteetset puitu mehaaniliseks väärindamiseks. Lisaks aitab metsade kõrvale istandike rajamine suurendada süsiniku sidumist ning väärindab praegusest kõrgemalt kasutusest väljas olevat põllumaad ja kunagisi põllumaid, kus praegu kasvab hall lepp.

Metsamaale istandike rajamisel on aluseks metsaregistri kehtivad inventeerimisandmed hall-lepikute ja hõredate puistute kohta. Istandikes toimetamiseks antakse omanikele üsna vabad käed.

Uute tingimuste kehtestamine loob selgema aluse mittemetsamaale rajatud istandike eristamiseks metsast, mis võimaldab nendel aladel paremini kavandada ja rakendada sobivaid majandamisvõtteid. Samuti aitab see vähendada raiesurvet metsas, kuna istandikes kasvatatav puit on alternatiiviks traditsioonilisele metsaressursile. Nii istandike rajamiseks kui ka metsastamiseks potentsiaalselt sobivaid alasid kaardistab kesk-

14

sinu mets

juuni 2O24

konnaagentuur, neid on Eestis kuni 70 000 hektarit.

Uuendused metsaregistris Uuendatud metsaregistriga vähendame metsakorraldusega seotud kulutusi.

Loome võimaluse kanda registrisse metsa inventeerimisandmeid ka eraldisepõhiselt. Selle muudatusega on metsaomanikel võimalik järjepidevalt oma metsa andmeid uuendada ning vähendada samas metsakorraldusega seotud kulutusi.

Kasu on ette näha ka keskkonnaametile, sest töökoormus väheneb, eriti metsauuendusekspertiiside välitööde arvelt.

Täpsustame raieliike, mille puhul saab pärast metsateatise registreerimist metsaregistris raietöödega alustada üheteistkümendal päeval, et tagada kaasarääkimise võimalused, kuna tegemist on keskkonnale suurema mõjuga tegevustega. Kümnepäevane nn ooteaeg kohaldub ainult uuendusraietele ja raadamisele. Ka metsakaitseekspertiisi alusel tehtavate raiete puhul on võimalik raietöödega alustada kohe pärast registreeringut metsaregistris, et oleks võimalik tagada kahjustuse õigeaegne likvideerimine ning peatada nt kuusekooreüraski levikut. Sätte jõustumisel arvestatakse suurema keskkonnamõjuga raiete puhul kaasarääkimise võimalustega ja seda mitte ainult rohevõrgustikega aladel.

Loome püsimetsanduse mõiste Metsaseaduses luuakse püsimetsanduse mõiste ja seatakse tingimused metsa majandamiseks püsimetsana. Lisaks sätestatakse tingimus, mille alusel on võimalik püsimetsana majandamisest loobuda. Püsimets on mets, kus on igas

ERAKOGU

poliitika

vanuses puid ja puudub puistu selgelt määratav vanus ning maa-ala on püsivalt kaetud metsaga. Puistu uuenemine toimub looduslikku uuendust ja vajadusel istutust ning külvi kombineerides. Püsimetsa kujundatakse ja hooldatakse valikraiega.

Esimese sammuna püsimetsanduse poole liikumisel on puistus vaja välja kasvatada vähemalt kolme põlvkonna puud.

Püsimetsana majandamine annab metsaomanikule mõned eelised võrreldes tavametsa majandamisega – võimalus alustada valikraietega metsa uuendamiseks varem. Vältimaks seda, et pahatahtlik metsaomanik kõigepealt registreerib mõne metsaosa püsimetsana majandamiseks, teeb võrreldes teiste metsaomanikega lubatust rohkem raieid nooremas metsas ning seejärel loobub püsimetsandusest, on mõistlik seada ajaline piirang.

Kuna püsimetsa kujundamine võtab aega minimaalselt 40 aastat, on mõistlik seada tingimus, et vabatahtlikult saab püsimetsana majandamisest loobuda 40 aasta pärast. Sarnane on vääriselupaikade lepingu põhimõte, mille eesmärgiks on hoida alasid 20 aastat raiumata.

Lageraielangi pindala väheneb Metsandusega seotud rahulolu-uuringud on välja toonud, et lageraiealade suuri pindalasid peetakse probleemiks. Seepärast oleme loonud metsaseaduses muudatuse, millega vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele.

Seni kehtinud langi piirang lubab teatud kasvukohatüübis teha mitme eraldise piires asuvat lageraiet kuni seitsmel hektaril. Kehtima jääb kahehektariline pindalapiirang loo ja sambliku kasvukohatüübis. Samuti jääb kehtima võimalus raiuda suuremaid kui viiehektarilisi lanke, kui see jääb ühe metsaeraldise piiresse.

Oleme arvestanud, et eelnõule tuleb mitmeid muudatusettepanekuid, ja meeles peab pidama, et seadus saab lõpliku kuju riigikogus.

poliitika

Alates 1. juulist tuleb tasuda metsateatiste eest riigilõivu Eelmise aasta detsembris võttis riigikogu vastu kolme seaduse – riigilõivuseaduse, keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse – muutmise, millega kaasnevad olulised muudatused metsateatiste osas.

OLAV ETVERK keskkonnaameti metsaosakonna juhataja

A

lates 1. juulist tuleb metsaomanikel raadamise ja uuendusraiete (lageraie, aegjärkne raie, häilraie, veerraie) metsateatiste eest maksta riigilõivu 30 eurot. Metsateatiseks loetakse iga kavandatud raiet, sest iga raie saab metsaregistris omaette metsateatise numbri ning tehakse omaette otsus.

Maksma peab ka keeldumise korral Riigilõivu ei pea maksma harvendusraie, sanitaarraie, valikraie, trassiraie ja kujundusraie metsateatiste esitamisel. Lisaks riigilõivu kehtestamisele muutub ka raietöödega alustamise õigus – raietöödega võib alustada pärast 10 päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris. Kom-

pensatsiooniks on õigus raietöid teha 24 kuu jooksul tänase 12 kuu asemel.

Seega võimalus valida parimat raietööde aega peaks olema oluliselt paindlikum. Riigilõivu tasumise osas kehtib sama põhimõte nagu riigilõivude osas ikka. Riigilõiv tuleb tasuda enne tegevustega alustamist. Seaduse kohaselt tuleb riigilõiv tasuda seitsme päeva jooksul pärast metsateatise registreerimist metsaregistris või registreerimisest keeldumist. Seega tuleb riigilõivu tasuda ka keelava otsuse saanud metsateatiste korral.

Värske metsaregistri arendusega saab riigilõivu maksta ka läbi pangalingi. Lisaks saab teha riigikassasse ettemaksu ning riigilõivu tasumine toimub automaatselt tasaarveldamisena. Metsateatise esitajale tuleb ka meeldetuletus, kui seitsme päeva jooksul ei ole riigilõivu tasutud. Metsaregister tühistab metsateatise, kui riigilõiv ei ole üheksa päeva jooksul tasutud, ning saadab vastavasisulise teate metsateatise esitajale.

Ka raadamine muutub tasuliseks Alates 1. juulist hakkab kehtima raadamisõiguse tasu ning lisaks metsateatise riigilõivule raadamise metsateatise eest tuleb tasuda ka raadamisõiguse tasu iga raadamisele mineva metsamaa hektari eest. Selle tasu suuruse ja arvutami-

se metoodika kehtestab kliimaminister oma määrusega, valides jooksvaks aastaks seaduses etteantud vahemikust (4000–8000 eurot hektari eest) konkreetse tasu suuruse.

Raadamisõiguse tasu tuleb tasuda enne raadamise metsateatise lubava otsuse saamist ning konkreetse tasu suuruse arvutab metsateatise alusel välja keskkonnaamet. Amet annab metsateatise esitajale teada nii tasumisele kuuluva summa kui ka vastavad panga rekvisiidid, kuhu see summa maksta tuleb. Seaduses on ka võimalused, millistel juhtudel on õigus tasutud raadamisõiguse tasu tagasi saada, tagastamise aluseks on raadamata jäänud metsamaa hektarid.

Seaduses on ka kirjas, millistel raadamiste juhtudel ei pea raadamisõiguse tasu maksma. Raadamisõiguse tasu ei tule maksta näiteks juba olemasolevate trasside hooldamisel, mingite rajatiste kaitsevööndite hooldamisel, maaparandussüsteemide hooldamisel ning ka poollooduslike koosluste taastamisel. Kokkuvõtlikult tuleb raadamisõiguse tasu maksta näiteks mõne uue karjääri avamisel, taastuvenergeetikaga seotud rajatiste ehitamisel metsamaale või uute teede ja raudteede rajamisel, näiteks Rail Balticu trasside raadamisel.

Küsimustega uute tasude kohta võib julgelt pöörduda keskkonnaameti poole.

Maaomanikud käisid Toompeal meelt avaldamas

M

ai lõpus kogunesid Toompeale sajad maaomanikud, kes nõudsid eramaale piirangute seadmise korral koheseid ja õiglasi hüvitisi, piirangutega maa asendamise võimalust ning lubatust kiiremast maamaksutõusust loobumist.

Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik andis meeleavaldusel riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle ettepanekud vajalikeks seadusemuuda-

tusteks. Hussari kinnitusel hakati neid arutama juba järgmisel päeval toimunud valitsuse koosolekul. „Üle terve Eesti kohale tulnud suur maaomanike hulk näitab ilmekalt, et piirangutega seotud probleemid on teravad ja mõjutavad maaomanikke kõikjal, sõltumata nende elukohast,“ rääkis Erik, rõhutades, et meeleavalduse korraldamine pole mitte lõpp, vaid algus. „Poliitikud on eraomandi puutumatust ja maaomanike õigusi piisa-

valt pikalt ignoreerinud ja ainuvõimalik viis siit edasi minna on asjaomaste seaduste muutmine viisil, mis tagab maaomanikele kindlustunde, et riik arvestab nendega,“ ütles ta.

Meeleavalduse algatas Eesti Erametsaliit, sellega liitusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Talunike Keskliit, Eesti Omanike Keskliit, Lahemaa Maaomanike Liit ja Eesti Maaparandajate Selts. Oma toetusest teatas SM Eesti Jahimeeste Selts. sinu mets

juuni 2O24

15

loodus

Pärn – keha ning hinge kosutav metsa- ja koduaiapuu Eestlastele on õue- ja aiapuuna kasvav või hiieja ohvripuuna mitmeid inimpõlvi põldude vahel maamärgina seisev pärn oma jämeda tüve ning laia ja tugevasti haruneva võrakrooniga olnud üks enim armastatud ja kalliks peetud metsapuid.

ve jooksul. Seemnetest sirgunud pärna järelkasvu näeb metsas aga harva. Üks põhjusi on metsatingimustes pärnapuude vähene seemnekandvus ning esimestel aastatel ka aeglasekasvulise seemiku arenguks sobiva kasvukoha (valgusrikkad häilud) nappus.

IVAR SIBUL Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor

M

eie ainus kodumaine pärnaliik – harilik pärn on laialdaselt levinud pea kogu Euroopas. Eestis on hariliku pärna enamusega puistuid ligi mõnesajal hektaril, peamiselt põhjarannikul pangametsades ning Lääne-Eestis nii mand­ ril kui ka saartel.

Mõnikord võib pärna rohkearvuliselt kohata ka puisniitudel. Enamasti kasvab harilik pärn aga salumetsades, naadi ja sõnajala metsakasvukohatüübis. Ta eelistab parasniiskeid sügavaid viljakaid huumusrikkaid muldasid. Viljakaid kasvukohti armastades parandavad pärnad oma mineraalainerikaste ja kiirelt lagunevate lehtedega pinnast. Vanade pärnade tüveõõnsused ja kergesti lagunev pehme puit meelitavad pesitsus- ja elupaigana mitmeid linde, imetajaid ja lülijalgseid.

Kõige varjutaluvam puu Kuivõrd pärn on meie kodumaistest lehtpuudest kõige varjutaluvam, jääb ta puistus tavaliselt alusmetsa- või teise rinde puuks. Ülarinde vanade kuuskede ja haabade väljalangemisel aga tõusevad nende varjus kasvanud pärnad puistu esimese rinde puuks või enamuspuuliigiks. Kui on soov näha ehtsat looduslikult kujunenud pärnametsa, siis leiab neid kindlasti Järvseljalt.

Ka kuulsas Järvselja looduskaitse- ehk

16

sinu mets

juuni 2O24

Hariliku pärna õied lõhnavad tugevasti ja on meerikkad.

ARNOLD BERGHAUS

ürgmetsakvartalis (kvartal JS226) on mitmes sealses puistus pärn valitseva puuliigina esimesse rindesse jõudnud.

Harilik pärn võib heades kasvutingimustes sirguda 30 meetri kõrguseks.

Eesti kõrgeimad harilikud pärnad kasvavad Sangaste parkmetsas ja on ligi 38 meetrit pikad. Harilik pärn on pikaealine, elades 300–400, sageli aga isegi kuni 600 aastat. Meie jämedaim, tüveümbermõõduga rinnakõrguselt kuni 6,8 meetrit, Saaremaal Mustjala vallas Liikülas kasvav Täri pärn on ligemale 400-aastane.

Pikaealisuse tõttu on põlised pärnad olnud paljude rahvaste ohvri- ja hiiepuud. Eestlasedki on harilikku pärna austanud pühapuuna. Pärn sümboliseerib armastust, viljakust, rahu, sõprust, leppimist, jõukust, truudust ja õnne.

Mõnel pool Lääne-Euroopas oli kombeks pärast sõdu või katkuepideemiaid istutada pärnasid kui rahu- ja vabadusepuid võidetud sõja ja sellele järgnenud rahu mälestuseks.

Looduslikult uuenevad pärnad väga hästi vegetatiivselt, andes raiumise järel rohkesti kännuvõsu. Viljaks on pärnadel üheseemneline karvane pähklike, mis valmib sügisel ning variseb kogu tal-

Mitmekülgse kasutusega puu Eestlased tunnevad pärna mitme nimega. Lõuna-Eestis ja saartel on nimetatud noori pärnapuid lõhmusteks, samas kui pärn (Võru murdes pähn või pähnapuu) märkis hoopis vana pärnapuud. Lõhmuse nimetus tuleneb arvatavalt sellest, et kevadisel ajal, kui koor lahti, lõhuti puutüvelt koor, sest kreemikasvalgest pehmest puidust hinnati enam lõhmuse kiulist sisekoort ehk niint. Põhja-Eestis ongi pärn tuntud kui niinepuu. Pärnaniin oli omaaegses talumajapidamises oluline köite, jalatsite (viisud), mattide, kottide, mõrdade jms tooraine. Arvatavalt just koore laialdase kasutamise tõttu – nõnda hävitati hulgaliselt noori puid – vähenes möödunud ja ülemöödunud sajandil pärnade arv Eestis ja mujalgi Euroopas oluliselt.

Pärna on ammustest aegadest kasutatud ravim- ja meetaimena. Tema õied lõhnavad tugevasti ning on meerikkad.

Punakuldse värvusega pärnaõietee ajab higistama, aitab palaviku korral ning leevendab põletikke. Kõrgelt hinnatud merevaigutooni pärnaõiemeel on peen aroom ja meeldiv maitse ning lisaks veel raviv toime. Juulikuus õide puhkev mesiselt lõhnav ja putukatest sumisev niinepuu märgib meie põhjamaiselt lühikese suve keskpunkti.

Asulahaljastusse ning tänava- ja pargipuuks pole harilik pärn sobilik, sest talub halvasti linnasaastet ja -stressi. Linnapuudeks sobivad mitmed teised pärnaperekonna liigid. Eestis on neist kõige levinumad ning parkides ja linnahaljastutes hästi kohanenud Kesk- ja Lääne-Euroopa päritolu suurelehine ja läänepärn ning Krimmist ja Kaukaasiast pärit läiklehine pärn.

loodus

1O matkarada, mida suvel kindlasti avastama minna RMK

Kui talvel kisub inimesi palmide alla puhkama, siis Eestimaa suve vastu ei saa miski. See on ka suurepärane aeg nautida meie mitmekesist loodust ja avastada uusi kohti. Pakume välja 1O RMK matkarada, kuhu sel suvel sammud seada, et veenduda – meie kodumaa on imeilus!

KRISTI KOOL

pinnale suunata, sest sealkandis asuvad head mustikakohad. Kes aga tahab anda oma teekonnale põnevust juurde, võib läbi teha nutimängu.

Selleks on rajal punktid QR-koodiga, mida telefoni skaneerida. Kindlasti tasub sisse astuda ka Alutaguse rahvuspargi külastuskeskusesse, mis sai uue ilme ja kaasaegse püsinäituse 2021. aastal.

RMK

Kauksi oja loodusrada Ida-Virumaal saab Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuse juurest alguse Kauksi oja loodusrada, mis kulgeb Peipsi järve suubuva Kauksi oja sängi ümber. Maastik on mitmekesine: kaunid männikud vahelduvad segametsaga, metsatukad omakorda järverannaga. Suvisel ajal tasub aegajalt pilk kaunitelt vaadetelt ka maa-

RMK

RMK

Valgejärve loodusõpperada Tallinnast 60 kilomeetri kaugusel Saue vallas asub Valgejärve loodusõpperada.

6,5 kilomeetri pikkune rada algab ja lõpeb Järveotsa järve kaldal RMK lõkkekoha juures. Vaatamist jagub Valgejärve maastikukaitseala läbival rajal küllaga. Esmalt saab jalutada mööda kaunist metsateed, mis viib Valgejärve äärde ja muutub tagasiteel juba rabamaastikuks. Teekonnal on matkajal võimalik ronida uude vaatetorni ja teha tutvust hundiaedikuga. Suve jooksul hakkavad mätastel valmima murakad, pohlad, sinikad ja jõhvikad. Pärast matka on hea teha RMK Järveotsa lõkkekoha juures väike piknik.

Neeruti loodusrada Neeruti loodusrada Lääne-Virumaal pakub avastamiseks kauneid ja vaheldusrikkaid maastikke. Sealkandis on näha ka mitmeid Kalevipoja tegutsemisjälgi ja neid aitab avastada audiogiid. Rajal on 15 infopunkti, lisaks võib vaadata koomiksitahvleid, millel piltjutustused Neeruti lugudest.

Rada algab ja lõpeb Eesjärve telkimisalal ning olenevalt soovist ja jaksust võib valida nii pikema ehk 3,5-kilomeetrise kui ka lühema raja, mille pikkus on 1,5 kilomeetrit. Kindlasti paeluvad pilku Neeruti Ees- ja Tagajärv ning Sadulamägi. Ilusaid vaateid saab imetleda ka pikkade vallseljakute ehk ooside harjalt. sinu mets

juuni 2O24

17

Männikjärve õpperada Veidi rohkem kui 7 kilomeetri pikkune Männikjärve õpperada asub Endla looduskaitsealal. Rada saab alguse ja ka lõpeb Tooma külas Jõgevamaal. Raja tõmbenumbriks on kindlasti 7 meetri kõrgune vaatetorn, mille tipust paistab kätte kogu 210 hektari suurune Männikjärve raba. Õpperajal matkates saab näha erilisi loodusväärtusi – siin kasvavad mitmed kaitsealused taimed, nagu soo-neiuvaip ja kuradi-sõrmkäpp, rabas elutsevad punaselg-õgija ja rüüt.

Laiksaare loodusrada Laiksaare loodusrada Pärnu maakonnas on 1,5 kilomeetrit pikk.

Ehkki sammude skoor jääb seal matkates väikseks, saab rajal sellegipoolest panna proovile nii füüsilise vormi kui ka hallid ajurakud. Teel tuleb ületada kolm purret ja maha lan-

genud puid ning ronida mööda jõekallast. Linnuhuvilist matkajat rõõmustab kindlasti suleliste liigirikkus.

Kui on aga soov kombineerida loodusvaatlused tehnoloogiaga, siis rajal saab mängida nutimängu „Laiksaare metsaseiklus“. Selleks tuleb alla laadida Loquizi äpp.

RMK

RMK

loodus

Koigi õpperada Kui suisel ajal Saaremaal olla, siis tasub minna jalutama Koigi õpperajale.

5,7-kilomeetrine rada asub Saaremaa suurimas rabas ja kulgeb ümber Pikk­ järve. Teekonna jooksul on võimalik vaadelda soo erinevaid arengujärke.

Rahvasuu räägib, et Koigi rabajärve on maetud aare, mida valvavad vaimud, kes end vahel ka inimestele näitavad. Pole päris kindel, kas mõnel matkajal õnnestub neid tõepoolest näha, kuid arvukalt linnuliike saab rabas jälgida küll. Selleks on parim koht raba servas asuv vaatetorn. Puhkepausiks on rajal kolm järveäärset platvormi.

18

sinu mets

juuni 2O24

RMK

RMK

Marimetsa matkarada Ilusat soomaastikku jagub ka Läänemaale. Marimetsa 9 kilomeetri pikkune edasi-tagasi rada annab hea võimaluse tutvuda erinevate elupaikadega.

Matkarada kulgeb mööda metsasihti, hiljem heinamaal, seejärel kuusikus piki Marimetsa oja kallast ning jõuab üle Kureselja mäe rabaservale. Sealt algab laudtee, mis läbib erinevaid sootüüpe ja jõuab lõpuks puitplatvormil vaatetornini.

sellel liikumine füüsilist pingutust.

Värskelt renoveeritud rajal pole enam treppe ja matkaja saab oru veerust üles köie abil sportlikku jõudu ja nutikust kasutades. Tähelepanelik vaatleja leiab ühelt liivakivi paljandilt ka 1930. aastatel graveeritud reljeefi „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld.

RMK

Õisu matkarada Kas teadsid, et lisaks Põlvamaal asuvatele Taevaskodadele leidub üks selline ka Viljandi maakonnas? 2,5-kilomeetrine Õisu matkarada viib jõeorgu ja sellele kohale on rahvas andnud Mulgimaa Taevaskoja nime. Matkarada asub Õisu mõisa südamest veidi põhja pool kauni Vidva oja kaldal.

Ehkki rada on lühemapoolne, nõuab

RMK

RMK

loodus

Koiva pärandkultuuri õpperada Huvitav ja vaheldusrikas 2 kilomeetri pikkune Koiva pärandkultuuri õpperada Valgamaal tutvustab meie esivanemate kombeid ja eluolu. Teele jäävad ohvrikivi, kikkapuu istandus ning põlised vaigutatud männid. Rajale jääb ka lõkkekoht ning eelmisel aastal püstitatud uus metallist konstruktsiooniga Tellingumäe vaatetorn, millel kõrgust eelnevaga võrreldes 5 meetrit rohkem. Ülemine vaateplatvorm asub maapinnast 25 meetri kõrgusel ja torni tipu absoluutne kõrgus merepinnast on 121 meetrit.

PANE TÄHELE! Olgu matk pikem või lühem, kodule lähemal või kaugemal, toreda päeva õnnestumisele aitab kaasa ettevalmistus. RMK radade ja vaatamisväärsuste info on koondatud veebilehele www.loodusegakoos.ee.

Luhasoo õpperada Võrumaal Rõuge vallas asuva Luhasooga tutvumiseks on rajatud 5 kilomeetri pikkune õpperada, mille märgades osades kõndimist hõlbustab laudtee.

Rada kulgeb mööda rabajärvest ning juhatab meid mineraalmaasaarele, kus asub mõnus palkidest metsaonn.

Majast leiab lavatsid ja küttekolde, kõike võib kasutada, ainult puud tuletegemiseks peaks raja alguses asuvast puukuurist kaasa võtma. Metsaonnis viibimine ja ööbimine kehtib põhimõttel „kes ees, see mees“. On tore varahommikul keset raba ärgata ja järves karastav suplus teha.

Paljud rajad asuvad kaitsealadel, kus kehtivad eraldi reeglid ning nendest kinnipidamine võimaldab kaunist maastikku ja liigirikast elustikku nautida kõigil matkajatel. Põuasel ja tuleohtlikul ajal peab järgima päästeameti piiranguid. Loodusesse prügi sattumist aitab aga ära hoida põhimõte „kõik, mis jaksan kaasa tuua, jaksan ka ära viia“. Ilusaid matkaelamusi kõigile!

sinu mets

juuni 2O24

19

jahimees

Pimedal ajal maanteed ületavat metskitse päästaksid kokkupõrkest autoga valgustõkkereflektorid Viimased kolm aastat on Eesti Jahimeeste Selts ja If Kindlustus uurinud Eesti maanteedel, kas ja kuidas mõjutaksid valgustõkkereflektorid metsloomadega juhtuvaid liiklusõnnetusi.

URMAS SALMU

U

uringust selgus, et testimisse kaasatud 137,5 kilomeetril maanteelõikudel säästeti tänu reflektoritele kuni 60 metskitse elu, kes muidu oleks nendel teedel hukkunud.

Uuringu koostanud Ragne Erimäe sõnutsi võime öelda, et arvestades keskmise metskitsekahju suuruseks 2500 eurot, säästsid kindlustusseltsid tänu paigaldatud reflektoritele kuni 145 000 eurot. Siiski ei ole senise andmestiku piiratuse tõttu võimalik teha sarnaseid järeldusi teiste suurulukite kohta.

Igal aastal registreeritakse häirekeskuse numbril 1247 ligi 5000 kokkupõrget suurulukitega, lisaks võime arvestada ligemale 1500 juhtumiga, millest ei teatata. Nii hukkub Eesti teedel kokkupõrkes sõidukiga vähemalt 5000 eri liiki suurulukit. See tähendab, et iga ööpäeva jooksul juhtub selliseid õnnetusi keskmiselt 15, teisisõnu toimub peaaegu iga tund üks liiklusõnnetus suure metsloomaga.

If Kindlustuse Balti kahjukäsitluse üksuse juhi Tiit Kolde sõnul on metsloomadega seotud õnnetused väga suur osa meie tänase liikluse tõsisematest õnnetustest. „Kui 80% autodega seotud õnnetustest on pisemad, näiteks aknaklaaside

20

sinu mets

juuni 2O24

täkked ja parklaõnnetused, siis 5–6% kõigist kaskokindlustuse õnnetustest leiab aset kokkupõrkel metsloomaga,“ selgitas Kolde. „Sõiduki ja metslooma kokkupõrkel viimane tavaliselt hukkub, aga neis õnnetustes on kannatada saanud või hukkunud ka inimesed. Lisaks füüsilistele kannatustele põhjustavad sellised õnnetused emotsionaalse trauma paljudele õnnetuses osalenud inimestele. Ulatuslikud kahjud sõidukitele tekitavad lisaks rahalistele kulutustele pidevat materjalikulu sõidukite remontimisel. Samas teame ju kõik, et jätkusuutlikkuse vaates on parim õnnetus see, mis kunagi aset ei leia.“ Valgusreflektorid aitaksid ära hoida tuhandeid õnnetusi 2020. aastal alanud projekt „Ulukid teel“ sai teoks koostöös Eesti Jahimeeste Seltsi ja If Kindlustusega. Uuringu tulemusi hakati mõõtma 2021. aasta alguses ja seda tehti kolm aastat. Kogutud andmetest vormis teaduspõhise uuringu kogenud loodusuurija, zooloog Ragne Erimäe.

Eestis on enam kui 80 000 kilomeetrit teid, kuid metsloomade vaates võib ohtlikuks pidada neist ligikaudu 5000 km. Projektis „Ulukid teel“ on 1. mai 2024 seisuga võetud reflektorid kasutusele kokku 67 maanteelõigul üle Eesti, keskmise lõigu pikkuseks 1100 m. Tänavu lisandusid maikuus uued lõigud ka Järvamaale, kus Koigi, Ambla ja Imavere piirkonna jahimehed on kaardistanud pea 7 km ohtlikke teelõike. Seegi pole veel kõik. Kes Muhu saarel ringi sõitnud, teab omast käest, kui palju metsaloomi ületab Muhumaa teid. Samad mured on metsade ja nende asukatega ümbritsetud Avinurme kandi jahimeestel Lääne-Virumaal.

TABEL 1: TÄNAVU ESIMESE KOLME KUUGA TOIMUNUD LIIKLUSÕNNETUSED METSLOOMADEGA VÕRRELDES EELMISE AASTA SAMA AJAGA

PÕDER

2023

2024

158

31

I kv

23

31

II kv

51

0

III kv

51

0

IV kv

33

0

METSKITS

3942

875

I kv

1232

875

II kv

986

0

III kv

653

0

IV kv

1071

0

METSSIGA

116

27

Muutus +8

-357

sama

HIRV

21

5

sama

ILVES

16

7

kasv 2x

KARU

6

1

sama

HUNT

2

0

vähenenud

Allikas: Eesti Jahimeeste Selts

Kui kataksime Eestis metsloomadele ohtlikud 5000 km reflektoritega, võiksime igal aastal ära hoida üle 1600 õnnetuse metskitsedega, lisaks ligi paarsada põtradega seotud õnnetust. See küll tähendaks riigipoolset investeeringut suurusjärgus kaks miljonit eurot, kuid see on oluliselt odavam aedikute ja ülekäikude rajamisest. Võrdluseks võib öelda, et selle raha eest saaks ehitada napilt poolteist ökodukti. Reflektorid pakuksid aga võimaluse säästa ööpäevas nelja-viie suure metslooma elu. Nende eeldatav maksumus 2023. aasta hindades oleks 400 eurot ühe km kohta – on pikemata selge, et valgustõkkereflektor kui meede on teadaolevatest odavaim.

jahimees

Skaneeri märgil olev QR-kood ja saad teada, kuidas käituda, kui metsloom on tee äärde jäänud.

Seejuures peaks ka teehooldajad arvestama, et sedavõrd silmatorkavalt suurt hulka piirdeposte, mida üle Eesti talvel maha sõidetakse ja kevadel uutega asendatakse, ei saa pidada kuluefektiivseks majandamiseks. Euroopas on teadaolevalt märksa „lollikindlamaid“, pisut kõrgema hinnaga piirdeposte, mis kinnituvad maa külge ankrutega; neid võib ka maha sõita, samas saab hiljem sama posti uuesti ankru külge kinnitada. Postidele on kõnealused reflektorid juba jäigalt külge liidetud, nii et ühe hoobiga oleks tabatud kaks kärbest. Algatuseks tasuks teatud lõikudel katsetada ja kui tulemused kinnitavad eeltoodut, jõuab alati teha uusi otsuseid. Vaja on vaid tahet!

Eeskujuks teistele riikidele Aprilli lõpus esitles Eesti Jahimeeste Selts uuringu kokkuvõtet ka transpordiametis. Kokkuvõtte koostajatena arvasime, et kiirustades ei peaks võtma vastu otsust katta reflektoritega korraga tuhandeid kilomeetreid teid Eestis. Jätkuvalt on üleval küsimused reflektorite pikaajaliste mõjude kohta. Samas loodame väga, et senistest positiivsetest tulemustest lähtuvalt hakkab transpordi­ amet ka ise testima reflektoreid teedel, kus läbipääsudega kombineeritud ulukitarade kasutamine ei ole võimalik.

Sellist katset sobiks teha juba sootuks uute piirdepostidega.

Oleme tänaseks saanud transpordiametilt loa jätkata uute reflektorite paigaldamist maanteedele, et koguda järgmise kahe aasta jooksul veel teaduspõhist materjali ja viia tulemused rahvusvahelisele tasemele. Euroopa jahimeeste

katusorganisatsioon FACE, mis koondab ligikaudu seitset miljonit jahimeest, on väga huvitatud sellest uuringust ja jätkuandmetest. Seega võib Eestis kogutavatel andmetel olla laiem mõju kogu Euroopale. Meie katsest innustatult käivitasid tänavu samalaadse ettevõtmise Horvaatia jahimehed, huvi on tundnud Soome ja Itaalia jahindusjuhid.

Liiklusohutust edendav lisameede Projekti kokkuvõttes toob Ragne Erimäe välja, et kuna reflektorite tõhusus on väiksem kui ulukitaradel, ei saa reflektorid asendada kallimaid meetmeid väga kõrge ohutasemega esimese klassi maanteedel. Küll aga võiksid reflektorid olla liiklusohutust edendav lisameede tuhandetel ulukiohtlikel kilomeetritel teise klassi maanteedel ja kogujateedel.

Suuremate järelduste tegemiseks pole vast põhjust. Juuresolevat tabelit kommenteerides tuleks aga märkida ilveste osakaalu järsku tõusu. Kuigi liiklus ei ole ulukiarvukuse määramisel esmane meede, võib sedavõrd suure erinevuse najal siiski väita, et ilveste arvukus on tugevalt kasvanud.

Sama trend on märgatav metskitsedega – 2023. aasta esimese kvartali võrdluses on kokkupõrkeid tervelt 30% vähem, mis ühest küljest võiks viidata reflektorite mõjule, kuid ohtlike lõikude koguarvust moodustavad need vaid 0,02%, seega ei saa see statistiliselt olla arvestatav. Oluliselt suurem mõju on aga ilvestel, kelle jaoks on metskits peamine toidupoolis. Ilves on Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane ning teadlaste andmetel sööb üks loom aastas 40– 80 metskitse (EJS, Tiit Randveer, „Jahiraamat“, 2003).

Põtrade arvukuse kasvust rääkida ei saa. Hukkunute osakaalu tõus kaheksa looma võrra peegeldab pigem põtrade vajadust rohkem liikuda ja hoiduda kiskjatest. Nii on meie suurim rohusööja tavapäraselt üsna paikne, kiskjate arvukuse suurenemine võib siin olla määrava tähtsusega, mis sunnib kevadel eriti vasikaid otsima turvalisemaid paiku.

See omakorda tähendab maanteede ületamisi ja paraku ka kokkupõrgete sagenemist liikluses.

Kevad on aeg, mil liikvele lähevad äsja jalgadele tõusnud hirve- ja põdravasikad, kitsetalled ja põrsad. Tõenäosus nendega kohtuda on liikluses suur kuni juulikuuni. Oleme tähelepanelikud – metsloomal on alati peatee! sinu mets

juuni 2O24

21

jahimees

Enamik Eesti inimestest aktsepteerib jahipidamist Eestis läbi viidud üleriigiline uuring näitas, et 88% küsitlusele vastanutest aktsepteerib jätkusuutlikku jahipidamist Eestis.

„E

duslikule jahipidamisele Eestis. See näitab laialdast ühiskondlikku toetust jahipidamisele, kui see järgib riigi eeskirju ja traditsioone. Vaatamata toetusele puuduvad põhjalikud teadmised jahipidamise ja seda reguleerivate seaduste kohta, kus ligi 52% vastanutest ei olnud üldse kursis jahipidamise tavade ja seadustega, samas kui 35% teadis natuke või 4% hästi. Seda, et jahimees võib trofeesid (sarvi, koljusid jm) endale jätta, toetas 48% vastanutest ning 29% vastanutest nõustus sellega mingil määral.

Eestlaste tugev side loodusega Kui linnastumise protsent on kõrge, siis tavaliselt jahipidamise aktsepteeritavus pigem langeb. „Eesti on linnastumise osas võrreldav Euroopa keskmisega.

Eestlastel on siiani säilinud tugev side oma esivanemate maakohtadega ja loodusega. Kindlasti on see üks tegur, mis mõjutab jahipidamise kõrget sotsiaalset aktsepteeritavust,“ sõnas Puust. Märtsi alguses korraldatud küsitluse tegi turu-uuringute läbiviija ja andmekoguja Norstat. Nädalasel küsitlusperioodil koguti jahipidamise osas kolmele küsi-

Kogukonna tegevuste mõju Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütleb, et jahipidamise sotsiaalset aktsepteeritavust mõjutab positiivselt ka Eesti jahimeeste igapäevane tegevus kogukonna heaks. „Nii näiteks asuti 2014. aastal koos riigi ja seakasvatajatega võitlusesse sigade Aafrika katkuga. Kümne aasta jooksul on ühiselt saavutatud märkimisväärseid tulemusi, mis annavad silmad ette ka meie lõunanaabritele. Oluliselt kõlapinda on saanud ka projekt „Ulukid teel“, mille käigus on paigaldatud Eesti maanteedele kolme aasta jooksul 74,8 km lõigul reflektoreid, ja see on säästnud paljude ulukite elusid, inimeste tervist ja vara.

Jahimehed osalevad ka mitmetes looduskaitselistes projektides, nagu näiteks keskkonnaameti projekt „Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“,“ lisas Korts.

ANDRA HAMBURG

uroopa jahimeeste katusorganisatsioon FACE koondab andmeid jahipidamise sotsiaalse aktsepteeritavuse kohta liikmesriikides. Teadsime küll, et enamus Eesti inimesi toetab või pole vastu jahipidamisele, aga et see protsent on nii kõrge, oli meilegi üllatuseks,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) president Margus Puust. „Selle tulemusega oleme hetkel Taani järel teisel kohal Euroopas.“

22

sinu mets

juuni 2O24

Muljetavaldavad 88% küsitluses osalejatest kas toetavad või pole vastu seaduslikule jahipidamisele Eestis. musele vastuseid 1000 inimeselt. Neilt küsiti seaduspärase jahi aktsepteeritavuse ning trofeede kohta, aga ka seda, kui hästi tunnevad nad jahiseadusi ja -määrusi.

Muljetavaldavad 88% küsitluses osalejatest kas toetavad või pole vastu sea-

jahimees MILLISEID KONKREETSEID SAMME JA TEGEVUSI JAHIMEESTELT OODATAKSE?

Eesti jahimeestel on jahimajade võrgustik, mille võimalusi saaks kasutada riigikaitse võtmes nii õppustel, harjutustel kui ka kriisiolukorras. Fotol Koeru jahimeeste seltsi uue JAANUS VAIKSOO jahimaja avamine oktoobris 2021.

Kuidas panustada jahimehena riigikaitsesse?

Millised võimalused on jahimeestel riigikaitsesse panustada? Täna on hulk jahimehi, kes ei kuulu Kaitseliitu ega oma sõjaaja ametikohta, kuid nad on reservteenistuskohuslased.

ENDRIK RAUN EJS-i juhatuse Kaitseliidu koostöögrupi juht

K

evadel toimus Kaitseliidu peastaabis Kaitseliidu ja Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) kohtumine. Osalesid Kaitseliidu ülem Ilmar Tamm, EJS-i president Margus Puust, endine Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras (kes on ka aktiivne jahimees), Kaitseliidu personaliülem major Andres Pehme, EJS-i juhatuse Kaitseliidu koostöögrupi juht Endrik Raun ja EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.

Arutati, millised on jahimeeste võimalused riigikaitsesse panustada. Nimelt on täna hulk jahimehi, kes ei kuulu Kaitseliitu ega oma sõjaaja ametikohta, kuid nad on reservteenistuskohuslased (kuni 61. eluaastani). Sellest lähtuvalt saab jahimehi jagada kolme kategooriasse:

1. jahimehed, kes juba on kaitseliitlased; 2. jahimehed, kellel võib olla soov Kaitseliiduga liituda; 3. jahimehed, kes on reservväelase staatuses, aga ei soovi erinevatel põhjustel Kaitseliitu astuda, kuid soovivad panustada riigikaitsesse.

Lepiti kokku, et EJS kaardistab, kui palju on jahiseltsides mehi, kes on reserv­ väelased ja kes soovivad, et neid määratakse sõjaaja ametikohale maakaitse reservväelastega mehitatavatesse üksustesse (nn ussisõdalaste üksused). Kaitseliit aga määratleks, milliseid ülesandeid võiks täita jahimeestest koosnevad üksused erinevates piirkondades, ja sellest lähtuvalt koostaks eraldi õppekava (5–7-päevane) ning valmistaks ette vastavas mahus õppekogunemise, arvestades ka jahipidamise hooaegadega.

Eesmärk on käivitada see väiksemas mahus 2025. aastal pilootprojektina. See annab jahimeestele võimaluse ilma Kaitseliitu astumata riigikaitsesse panustada ning võimaldab Kaitseliidul kasutada reservväelaste ettevalmistamiseks ettenähtud ressursse ja vahendeid.

Samuti tõdeti, et eraldi kategooria moodustavad jahimehed, kes ei ole reservteenistuskohuslased (üle 61 aasta vanad, tervise tõttu kõlbmatuks tunnis-

1. Jahimehed kaardistavad ära jahimajade ja võimaliku logistilise toetuse võrgustiku, tuues välja, mida saab kasutada õppustel ja harjutustel ning mida kriisi korral. Teatud ressursside osas on võimalik sõlmida ette ka vastavad kasutuslepingud õppuste ja kriisi ajaks.

2. Kaardistatakse ära jahimehed, kes ei ole kaitseliitlased, kuid on reservväelased ning soovivad panustada riigikaitsesse. Neist moodustatakse maakaitsesse (n-ö ussisõdalaste ossa) eraldi rühmad (vastavalt piirkondlikult ja huvilistele) ning eksperimentaalkorras viiakse esimestele rühmadele 2025. aastal läbi 5–7-päevane reservõppekogunemine.

3. Reservväelased peavad välja selgitama jahimehed, kes on huvitatud sõjaaja ametikohale määramisest, 1. augustiks 2024.

Soovijate nimed kogub kokku EJS ning edastab vastava info Kaitseliitu.

Eraldi edastatakse vastava sisuga infokiri kõikidele jahiseltsidele ja EJS-i liikmetele.

4. Kokkutulekule Rutjal pannakse Kaitseliidu tegevust tutvustavasse telki eraldi boks, kust on võimalik saada täpsemat infot reservteenistuse ja maakaitse üksusesse sõjaaja ametikohale nimetamise kohta. Kokkutulekul kasutame „kokkutuleku raadiot“ info edastamiseks vastava telgi asukohast ning sealt saadava info osas.

tatud, nooremad kui 18-aastased), kuid kes sooviks jätkuvalt panustada toetavas funktsioonis kogukondlikult laiapindsesse riigikaitsesse. Nendele jahimeestele tuleks tutvustada võimalusi, kuidas saaks läbi Kaitseliidu sihtüksuste panustada laiapindsesse riigikaitsesse.

Neid võiks kutsuda Kaitseliidu toetajaliikmeteks, mis ei seaks neile ülemäära kohustusi, kuid võimaldaks ennast koos Kaitseliiduga kriisideks ja sõjaolukorraks ette valmistada.

Eesti jahimeestel on olemas jahimajade võrgustik, mis tuleks koos olemasolevate võimalustega detailsemalt ära kaardistada. See tähendab, et kuidas saaks kohalikud jahiseltsid abistada riigikaitse võtmes maakaitseüksusi nii õppustel, harjutustel kui ka kriisiolukorras. sinu mets

juuni 2O24

23

teadus

Uudiseid metsateadlastelt

MIKKO BUHT Eesti Maaülikooli nooremteadur

Teadusuuring: kiirekasvulised hübriidhaavad puhastavad mulda raskmetallidest Eesti Maaülikooli nooremteadur Marju Kaivapalu uuris kolleegidega põllumaale istutatud hübriidhaava (Populus tremula × Populus tremuloides Michx.) istandike võimekust omastada kasvu käigus raskmetalle. Hübriidhaab on hariliku ja ameerika haava ristand.

Uuringusse kaasati neli erineva kujunemislooga 21-aastast puistut Kirde- ja Lõuna-Eestis: A) mullakihiga kaetud põlevkivikarjääri puistangule istutatud hübriidhaavik;

24

sinu mets

juuni 2O24

B) põlevkivikarjääri puistangule istutatud hübriidhaavik, millele enne puude istutamist mullakihti peale ei kantud; C ja D) kasutusest välja jäänud põllumaale rajatud hübriidhaavikud.

Katsevariantide A ja B hulka kuulusid põlevkivikarjääri puistangule istutatud hübriidhaavikud, millest variandil A taastati varem eemaldatud ligi poolemeetrine mullakiht. Katsevariandi B hulka kuuluvatel puistutel seda ei tehtud ehk puud istutati otse puistangule. Kasutusest välja jäänud põllumaadele rajati katsevariandid C ja D, millest esimesel mõjutas mulla keemilist koostist 40 aasta jooksul maapinnale ladestunud tsemenditehase tootmisest emiteerunud tolm. Teise variandi puhul oli tegemist aegade jooksul väetatud ning lubjatud põlluga. Just mineraalväetiste ja tuhaga jõudis mulda ka erinevaid raskmetalle.

Raskmetallide sisalduse määramiseks koguti kooreproovid ja puursüdamikena puiduproovid, mis võimaldasid eristada metallide kogunemist puitu erineval kasvuperioodil.

Töö tulemusena leiti, et endisel põllumaal kasvavas hübriidhaavikus, kuhu oli viimase 40 aasta jooksul ladestunud raskmetalle tsemenditehase tolmust, leidus raskmetalle enim.

Endistel karjääripuistangutel kasvavate hübriidhaava istandike tüvepuidus ja koores oli raskmetallide sisaldus küll suur, kuid puude aeglase kasvu ja tagasihoidliku biomassi tõttu leidus neis väiksem kogus raskmetalle.

Seevastu väetatud ja lubjatud põllumaadel kasvanud hübriidhaabades sisaldus raskmetalle vähem, ent puude suurema biomassi tõttu seoti sinna ka suurem hulk raskmetalle. Puiduproovide analüüs näitas, et esimese kümne kasvuaasta jooksul ammutasid puud mullast enam raskmetalle kui teisel kasvukümnendil.

Uuringut toetasid Eesti Teadusagentuur ning Euroopa Komisjoni programm Horizon 2020.

Uuring ilmus ajakirjas Environmental Monitoring and Assessment ning on osa Marju Kaivapalu doktoritööst „Raskmetallide omastamine ja jaotumine hübriidhaava- ja arukase­ istandikes endistel põllumajandusmaadel ja Aidu ammendatud põlevkivikarjääri puistangutel“.

Mullakihiga kaetud põlevkivikarjääri puistangule istutatud hübriidhaavik.

Põlevkivi­karjääri puistangule istutatud hübriid­ haavik, millele mullakihti peale ei kantud.

Kasutusest välja jäänud põllumaale rajatud hübriidhaavik.

3 X MARJU KAIVAPALU

Presidendi noore keskkonnateadlase preemia tänavune laureaat on Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli nooremprofessor Reimo Lutter. „Eesti metsad, nende kaitse ja majandamine on viimaste aastate jooksul pälvinud ühiskonnas suurt tähelepa- Preemia pälvinud Reimo Lutter nu. Eestlane hoolib oma loo- koos president Alar Karisega. duskeskkonnast ning soovib, et ka tulevastele põlvedele säiliksid mitmekesised metsad. Metsanduse otsustajad vajavad teaduspõhiseid järeldusi ja soovitusi, mis arvestavad kliimamuutuste, elurikkuse ja ühiskonna ootustega,“ sõnas nooremprofessor Reimo Lutter.

Lutteri teadustöö keskendub süsiniku-, lämmastiku- ja veeringe uurimisele erinevates majandatavates metsaökosüsteemides, eesmärgiga kujundada kliimamuutustele vastupidavad ja mitmekesised metsad.

Reimo Lutteri teadustöö tegeleb kolme põhilise uurimissuunaga, vaadeldes lageraie alternatiive, segametsi ning väheväärtuslike maade metsastamist lehtpuudega.

• Lageraie alternatiivid. Lageraie alternatiive ehk valik- ja turberaiet on Eestis väga vähe uuritud ja praktilised edulood puuduvad, seetõttu on lageraie alternatiivid senimaani vähe rakendust leidnud.

• Segametsad. Muutuva kliima tingimustes vastupidavamate segametsade loomiseks on vaja teha lämmastiku- ja veeringe uuringud.

• Väheväärtuslike maade metsastamine. Lutter uurib kiirekasvuliste lehtpuude mõju süsinikusidumisele, mullaviljakusele ja ka elurikkusele.

Oma kõnes presidendi vastuvõtul tõi värske laureaat välja tunnustuse olulisuse nii temale kui Eesti Maaülikooli metsateadusele.

RAIGO PAJULA / PRESIDENDI KANTSELEI

Presidendi noore keskkonnateadlase preemia laureaat on Reimo Lutter

nõuanne

sinu mets

juuni 2O24

25

teated

Eesti Erametsaliit teatab SILVIA SOOL Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht

Keskkonnaameti uus menetluspraktika nörritab metsaomanikke • Märtsist muutus piiranguvööndis asuvas metsas tööde tegemiseks esitatavate metsateatiste läbivaatamise praktika. Piiranguvööndis metsateatise esitamise korral viiakse läbi hindamine, et välja selgitada võimalik mõju Natura väärtustele.

Lisaks tuleb mõjusid hinnata ka 30 m väljaspool piiranguvööndit. Kuigi seadust muudetud pole, on keskkonnaamet hakanud seadust teisiti tõlgendama.

See tähendab, et metsaomanikud saavad aladel, kus varem oli metsamajandamine teatud piirides võimalik, raieteatistele järjest enam eitavaid vastuseid.

Keskkonnaamet selgitab, et praktika muutus on tingitud viimase aja kohtupraktikast, mille järgi on amet seni seadust rikkunud ehk olnud selle tõlgendamisel justkui liiga leebe. Riigikohus on leidnud, et metsateatis on tegevusluba, mis kohustab enne otsuse tegemist läbi viima Natura hindamise.

Metsaomanikele on see muutus probleemiks, sest lisaks tegutsemisvabaduse piirangutele tuleb alates 1. juulist riigilõivu maksta ka eitava metsateatise eest.

Praktika muutus on keskkonnaametile kaasa toonud mitmekordse töökoormuse kasvu. Kui muidu esitatakse aastas keskmiselt ca 7000 teatist, siis märtsis tuli nädalaga taotlusi ligi 900. Teatised vaadatakse läbi põhimõttel, et lihtsad ja selged juhtumid esmajärjekorras ning siis kõik need, mis vajavad rohkem uurimist.

Keskkonnaamet soovitab metsaomanikel enne teatise esitamist tutvuda nende kodulehel oleva infoga elurikkuse ja kaitstavate liikide kohta. Praktikas on aga jätkuvalt nii, et omanik ei tea, milliseid piiranguid kavatsetakse juurde seada. Erametsaliit on seisukohal, et maaomanikku tuleb suhtuda lugupidavalt ja teda peab informeerima soovist teha inventuure tema maal ning loomulikult ka kaitsepiirangute kehtestamise plaanist. Keskkonnaametil on uus e-kirja teavitussüsteem arendamisel ja nad loodavad selle sügiseks tööle saada.

26

sinu mets

juuni 2O24

Erametsaliit tunnustas tänavu kahte metsaomanikku • Eesti Erametsaliit tunnustab igal aastal kevadisel volinike koosolekul erametsanduse edendajaid, kes on andnud märkimisväärse panuse Eesti erametsanduse arendamisse. Tänavu pälvisid liidu kõrgeima autasu, Eesti Erametsaliidu tänumärgi pikaaegne Võrumaa Metsaühistu juht Erki Sok ning Viru-Lemmu Metsaseltsi asutajaliige ja arendaja Raul Vahter.

Pea 20 aastat Eesti suurimat, Võrumaa Metsaühistut juhtinud Erki Sok sai erametsaliidu tänumärgi märkimisväärse panuse eest erametsaliidu arendamisse.

Ta on aktiivselt metsapoliitikas kaasa rääkinud nii kohalikul kui riiklikul tasandil ning olnud tegus Kagu-Eesti kogukonna ühistegevuste arendaja. Samuti tutvustab Sok aktiivselt erametsandust nii meedias kui sotsiaalmeedia kanalite kaudu.

Tunnustuse kohta ütles Sok, et see tuli talle ootamatult, kuid nõustus, et on tõesti poliitikas palju kaasa rääkinud ja seda nii kohalikul kui riiklikul tasandil. „Poliitikute juures oleme oma esindusega palju käinud. Samuti oleme Võrumaa Metsaühistu poliitikutest liikmete kaudu ministeeriumidesse sõnumeid saatnud. Seegi, et meie ühistu on jätkuvalt Eesti suurim, meil on üle 1400 liikme, näitab, et me ajame õiget asja. Loomulikult on tore, kui seda märgatakse!“ tõdes Sok rõõmsalt.

Erametsaliidu teine tänumärgi saaja, Raul Vahter pälvis samuti tunnustuse suure panuse eest erametsaliidu arengusse. Vahter on Viru-Lemmu Metsaseltsi asutajaliige ja arendaja ning pikaaegne erametsanduse edendaja, kes on andnud suure panuse kohapealsete maa- ja metsaomanike ühistegevuste arendamisse. Vahter ütles, et ka talle tuli tunnustuse saamine suure üllatusena. „See on nüüd küll üks hästi hoitud saladus,“ sõnas ta tänumärki vastu võttes.

Tänumärgi ja tänukirjad andsid üle Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik ja liidu tegevjuht Jaanus Aun. Pane tähele! Kui plaanid aasta jooksul uuendusraiet, esita teatis juba enne juulit!

• Alates juulist muutub metsateatiste esitamine tasuliseks.

Uuendusraiete ja raadamise teatiste esitamisel peab hakkama maksma 30 euro suurust riigilõivu. Kui töid planeeritakse mitmel eraldisel, tuleb tasu maksta iga eraldise kohta eraldi. Seejuures peab tasu maksma ka juhul, kui keskkonnaamet teatisel märgitud töid heaks ei kiida ja raieks luba ei anna. Soovitame kõigil, kellel on plaanis aasta jooksul uuendusraieid ette võtta, oma metsateatised juba enne juulit ära esitada. Enne 1. juulit 2024 esitatud teatised kehtivad ühe aasta.

Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel https://erametsaliit.ee või Facebookis.