Sinu Mets nr 71

Nr 71 METSA ÕPPELEHT

Märts 2O24

Kuidas mõjutavad kliimamuutused metsa?

MAREK METSLAID – hinnatud ekspert nii teadlaste kui praktikute hulgas

Süsinikukaubandus puust ja punaseks Aasta puu tamm – mida temast võiks teada Põdra küttimismahte ei tohi suurendada

METSAÜHISTUD Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ja erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.

Eestis on ligi 30 aktiivselt tegutsevat metsaühistut. Ühistu

Tegevuspiirkond

Ambla Metsaühistu Põhja-Eesti Metsaühistu

Järva maakond 5666 5252 toomas.lemming@gmail.com Harjumaa, Raplamaa, 5822 8555 pohjaeesti@metsauhistu.ee https://pohjaeesti.metsauhistu.ee/ Järvamaa, Lääne-Virumaa Harjumaa, Järvamaa, 502 1260 kaugmets@gmail.com www.kaugmets.ee Raplamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa Harjumaa, Tartumaa, 511 7974 info@eestimetsamajandajad.ee www.eestimetsamajandajad.ee Põlvamaa, Võrumaa Harjumaa 513 8384 rynno@eestimy.ee www.eestimy.ee Hiiumaa 5648 8601 aira.toss@erametsaliit.ee www.metsaselts.hiiumaa.ee Läänemaa 5345 3698 laanemaa@metsauhistu.ee laanemaa.metsauhistu.ee üle Eesti 505 1201 metsa.huviliste@gmail.com www.metsanoustaja.ee Tartumaa, Põlvamaa, 520 5853 info@metsaareng.ee www.metsaareng.ee Valgamaa Järvamaa 5850 8100 ulle.lall@gmail.com minumets.jarva.ee Jõgevamaa 516 5817 ain.malm@erametsaliit.ee www.palamselts.ee Põlvamaa 799 2515 polvamaa@metsauhistu.ee polvamaa.metsauhistu.ee Pärnumaa 505 0322 parnumaa.metsaselts@gmail.com www.parnumaamos.ee

Eesti Kaugmetsaomanike Liit Eesti Metsamajandajate Selts Eesti Metsaühistu Hiiumaa Metsaselts Läänemaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Metsanduse Arendamise Ühing Minu Mets Palamuse Metsaselts Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Rakvere Metsaühistu Saaremaa Metsaühing Tallinna Metsaomanike Selts Tartu Jahimeeste Metsaselts Valgamaa Metsaühistu Vardi Metsaühistu Viljandimaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Visa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu

Telefon

E-post

Koduleht

kuni 90 km Rakverest Saaremaa üle Eesti

322 7845 504 5978 502 1260

rakvere@metsauhistu.ee kaido.humal@hotmail.com metsaomanik@gmail.com

rakvere.metsauhistu.ee www.smu.ee www.metsaomanik.eu

üle Eesti

527 1028

selts@jahimeestemetsaselts.ee

www.jahimeestemetsaselts.ee

Valgamaa Raplamaa, Harjumaa Viljandimaa Ida-Virumaa Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa

5649 3197 valgamaa@metsauhistu.ee 5385 3655 vardi@vardi.ee 5347 7454 eha@vilmets.ee 5664 0645 virumaa@metsauhistu.ee 5558 3777 guido.ploompuu@erametsaliit.ee

valgamaa.metsauhistu.ee www.vardi.ee www.vilmets.ee virumaa.metsauhistu.ee http://viru-lemmumetsaselts.edicy.co/

509 6206 538 8499

visametsad@gmail.com vooremaa@metsauhistu.ee

www.metsanoustaja.ee vooremaa.metsauhistu.ee

522 9424 509 7926

vorumaa@metsauhistu.ee vandrametsayhing@gmail.com

vorumaa.metsauhistu.ee http://vandrametsayhing.eu/

516 7650 522 6485 503 2122

info@eestimetsad.ee kalev@eestimetsad.com metsauhistu@timber.ee

www.eestimetsad.ee www.eestimetsad.com www.metsauhistu.timber.ee

Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Järvamaa Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Vändra Metsaühing Pärnumaa, Viljandimaa, Läänemaa Ühinenud Metsaomanikud üle Eesti Metsaühistu Eesti Metsad üle Eesti Timber.ee Metsaühistu Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Raplamaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa

Metsaühistute kohta saab rohkem infot erametsaportaalist www.eramets.ee, Eesti Erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee ja Keskühistu Eramets kodulehelt www.metsauhistu.ee.

juhtkiri

ERAKOGU

M

Teeme kliimamuutustega kohanemisest oma konkurentsieelise ANNIKI LEPPIK Sinu Metsa toimetaja

Üle-eelmisel suvel võtsime puhkuse ajal suuna Lõuna-Poola Tatrate poole, et veeta mõned päevad matkates mägiradadel, mis 2OOOndatel pugesid mulle nii hinge, et süda igatses kogu selle aja tagasi.

Metsa õppeleht

Õppeleht SINU METS

Välja andnud MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, Tallinn www.erametsaliit.ee Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid – metsaühistud.

orskie Oko järve ümbrusest alguse saavad matkarajad premeerisid üha kõrgemale tippude poole tõustes endiselt hingematvalt ilusate vaadetega, ent tee järveni läbi mäenõlvadel kasvavate metsade oli varasemaga võrreldes tundmatuseni muutunud.

2004. aastal tegi torm Tatrates palju kurja ja hukka sai tuhandete hektarite kaupa metsa nii Slovakkias kui Poolas. Kahe riigi erinev lähenemine tormikahjudele paistab hästi silma, kui sõita mägedele ring peale. Slovakkia poolel on tormimurd koristatud ja kasvab juba paarkümmend aastat uus mets, samal ajal kui Poola pool jäeti tormimurd looduse meelevalda ja suviste põuaste ilmadega sai sellest ideaalne kasvulava meilgi tuttavale kuuse-kooreüraskile.

Käesoleva Sinu Metsa kaaneloos ütleb ka metsateadlane Marek Metslaid, et kliimamuutuste valguses on see juba praegu palju pahandust korda saatnud pisikene putukas meile põuaste ja kuivade suvede sagenemisel edaspidi veelgi suuremaks nuhtluseks. Peame mõtlema, milliseid tulevikumetsasid muutunud mängureeglitega üldse kasvatada. Praktikud on juba mõistnud, et puhtkuusikud, mida nõukogude ajal rajada armastati, on tormi- ja kahjurihellad.

Tänaseks on fakt ja paratamatus, et kliima muutub ning ka metsandus peab kohanema. Võime mõelda, et oleme vaid väike mutter suures süsteemis, aga tegelikult saab iga metsaomanik tuleviku heaks oma panuse anda. Tormide ja kahjurite vastu võitlemisel aitab, kui mets teadliku majandamisega korras hoida. Metsa uuendamine ja ka sobivas kohas uusmetsastamine ehk metsa rajamine sinna, kus see varem kasvanud pole, on kliimamuutustega võitlemisel võtmetähtsusega, sest just kasvav mets seob enim süsinikku.

Kliimaministeeriumis koostatav Eesti esimene kliimaseadus esitab väljakutseid nii meie metsadele kui loodusele tervikuna. Loodan siiralt, et see tuleproov suudetakse lahendada targalt ja hoitud oleks nii loodus kui säiliks meie majanduse konkurentsivõime. Et oskaksime rakendada roheinnovatsiooni rahvusliku rikkuse kasvatamiseks, oleksime eeskujuks maailmas ning ettevõtjad julgeksid vahepeal tuulelipupoliitika tõttu ootele pandud investeeringuid taas tegema hakata. Et hea algatus ei upuks lihtsalt Euroopa Liidu bürokraatiasse, nagu korduvalt kogenud oleme.

Toimetaja Anniki Leppik, e-post anniki.leppik@erametsaliit.ee Keeletoimetaja Pilleriin Torim Kujundaja Jelena Kasterpalu Teostus AS Postimees Grupp

Esikülje fotol metsateadlane Marek Metslaid.

Foto autor Rein Leib. Õppelehe ilmumist rahastab Kliimaministeerium.

Kaastööpakkumised on oodatud e-posti aadressile anniki.leppik@erametsaliit.ee. sinu mets

märts 2O24

3

sisukord

Sisukord

17

6

5 Metsandusuudised 6 Metsateadlane Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktorit Marek Metslaidi hindavad kolleegid kõrgelt.

8 Süsinikukaubandus

12

Klassikalise metsanduse kõrval on metsaomanikel võimalik teenida ka süsinikukaubanduselt. Tutvustame uut tuluallikat.

20

10 Kliima

Maaülikooli nooremteadur Mikko Buht selgitab, kuidas kliima soojenemine meie metsi mõjutab.

12 Metsaühistu

8

Võrumaa Metsaühistu kasvas riigi suurimaks. Mis on nende saladus?

13 Poliitika

Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming kirjutab kliimanutikast metsamajandusest.

14 Loodus

Mida võiks metsaomanik teada külmavaksikutest?

17 Aasta puu tamm

Metsateadlane Ivar Sibul tutvustab tänavust aasta puud – harilikku tamme.

18 Jahimees

Sõraliste küttimise statistika näitab, et põtrade küttimismahtu ei tohi suurendada.

20 Jahimees

Loodusgiid ja jahimees Peeter Hussar jätkab jahinduse aastaringi tutvustamist.

18 4

sinu mets

märts 2O24

22 Uudiseid metsateadlastelt 23 Metsaühistu annab nõu 24 Keskkonnainvesteeringute Keskuse ametlik info 26 Teateid erametsaliidult

10 14

uudised

Peagi toimub metsanduse visioonikonverents 17. aprillil toimub Tartus järjekordne metsanduse visioonikonverents, kuhu traditsiooniliselt kogunevad metsandusspetsialistid üle Eesti, et arutleda metsanduse oleviku ja tuleviku üle ning seada ühiselt sihte.

Konverents on jaotatud kolmeks plokiks: haridus, puit ja mets. Hariduse plokis keskendutakse sellele, kuidas laste ja noorte metsanduslikku maailmapilti maast madalast kujundada.

Praegusest olukorrast ning oma kogemustest noortele metsandushariduse jagamisel räägivad nii kodumaised kui ka välismaised esinejad. Viimasena annavad metsanduse roheoskustest ülevaate Eesti Maaülikooli ja Luua metsanduskooli esindajad, kes veavad eest metsanduse rohekonsortsiumit.

Puidu plokis avab Tiit Lukk Taltechist uusi uurimissuundi ja tulemusi, milleni puidulaborites on jõutud.

Lisaks annab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja üle-

vaate, milline on ministeeriumi vaade puidu väärindamise tulevikule.

Metsa plokis kõlavad ettekanded riigi- ja erasektorist uute arengusuundade ning tegevuste raames. Professor Sten B. Nilsson käsitleb oma ettekandes kiireid muutusi ja küsimusi kliimamuutustest kuni geopoliitiliste pingeteni, mis metsasektori arengut mõjutavad.

Konverentsi lõpetab poliitikute paneeldiskussioon teemal „Kuidas oleks võimalik nii, et mets on majandatud, rahvas rikas, omanik rahul ja loodus hoitud?”. Ühtlasi on Eesti Metsaselts välja kuulutanud metsasektori tunnustamise konkursi, et esile tõsta üksikisikuid, organisatsioone ja meeskondi, kes on oluliselt panustanud metsanduse kestlikku arengusse. Auhinnad antakse üle visioonikonverentsil.

Konverentsi kohta leiab rohkem infot www.metsainfo.ee platvormilt.

SM

Luua metsanduskooli juht Haana ZubaOVE MAIDLA Reinsalu.

Eesti Maaülikooli professor Veiko Uri. RISTO METS

Presidendi tunnustusi jätkus ka metsandussektorisse President Alar Karis tunnustas tänavu vabariigi aastapäeval teenetemärgiga teiste hulgas ka Luua metsanduskooli direktorit Haana Zuba-Reinsalut ja metsanduse akadeemikut professor Veiko Urit.

Haana Zuba-Reinsalu on Luua metsanduskooli direktor aastast 2001. Lisaks on ta valitud Eesti Metsaseltsi presidendiks. Zuba-Reinsalu on pü-

hendunud noorte õpetamisele, nende teadmiste laiendamisele ning järelkasvu kujundamisele.

Veiko Uri on Eesti Teaduste Akadeemia metsanduse akadeemik ja Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide professor.

Tema viimaste aastate teadustöö fookuses on metsade roll süsiniku- ja lämmastikuringluses, panustades nii oluliselt keskkonna jätkusuutlikkusse.

SM

Valmis noore metsa hooldusraiekohti soovitav kaart

V

almivate ja küpsete metsade majandamise küsimused kerkivad Eestis meedias tihti esile ja tekitavad kirglikke vaidlusi. Teenimatult on aga varju jäänud hoopis keerulisem teema: millist metsa tahame omada tulevikus.

Tasuva ja liigirikkust toetava tulevikupuistu kujundamist tuleb alustada noores metsas hooldusraietega.

Tartu observatooriumis koostasime 2023. aasta novembris maa-ameti laserskaneerimise andmete alusel noorte metsade hooldusraievajaduse indikatsiooni kaardi, mis katab kogu Eestit. Kaardi kasutamiseks lauaarvutis sobib mõni tavaline GIS ja Androidiga taskuraali jaoks on saadaval tasuta rakendus HooldusR. Kaardi koostamise metoodika tehnilised peensused on saadaval eraldi aruandena lehel kaugseire.ee. Kaart viitab puistutele, milles hooldusraievajaduse kontrollimine kohapeal tuleks teha esmajärjekorras.

Kui leiate oma metsas kaardil märgitud koha, siis nõuandeid tasub küsida kohalikust metsaühistust või metsakonsulentidelt. Kindlasti tuleb hoolega läbi mõelda, keda lubada oma metsa hooldusraiet tegema, sest vigade hilisema parandamise võimalus on väga väike.

Meie omalt poolt proovime leida võimalusi hooldusraiekohtade indikatsioonikaardi uuendamiseks ja ka töötluse metoodika edasiarendamiseks, kui maa-ameti avaandmete lattu ilmuvad värsked laserskaneerimise andmed.

Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogrammi metsanduse programmi (2023-1 – 08.02.2023–13.03.2023) meetmest „RE.4.8 Metsandus”.

MAIT LANG kaasprofessor, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikooli Tartu observatoorium

OLEKSANDR BORYSENKO külalisteadur, Tartu Ülikooli Tartu observatoorium sinu mets

märts 2O24

5

REIN LEIB

persoon

Marek Metslaid kummutab müüdi, nagu oleks teadustöö igav või rutiinne – hea teadlane on pidevalt muutuste keskmes.

Marek Metslaid –

lapsepõlve loodushuvi kandis metsanduse tipptegijate hulka Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid on nii teadlaste kui metsanduspraktikute seas hinnatud juht, keda kirjeldades kasutatakse tihti sõnu täpne, põhjalik ja detailne.

Muljetavaldava karjääri teinud teadlase armastus looduse vastu sai alguse juba lapsepõlves.

ANNIKI LEPPIK

K

asvades Kesk-Eesti väikelinnas rabade ja metsade lähedal ning veetes suved maal, hakkas Metslaidis loodushuvi tärkama loomu-

6

sinu mets

märts 2O24

likku rada pidi. Sellel ajal ei veetnud lapsed veel aega nutiseadmetes ega ekraanide ees ja kõige põnevamat meelelahutust pakkuski just looduses uitamine ja ümbruskonna avastamine. „Mul ei ole eelkäijaid, kes oleks metsandusega seo-

tud olnud, kuid 1998. aastal keskkooli lõpetamise ajal oli metsateema nagu tänagi väga aktuaalne, tundus perspektiivikas ja nii see mõte idanema hakkas,” selgitab Metslaid.

Hindab teadlaskarjääri mitmekesisust Alternatiivina oleks temast võinud saada ka majandusteadlane, aga tagantjärele on mehel hea meel, et tollased nõuandjad soovitasid ikkagi eriala, mis lisaks teoreetilistele teadmistele annab ka tugevad praktilised oskused. Täna on ta oma valikuga väga rahul, sest eriala andis laiapõhjalise hariduse, millega on elus lihtne hakkama saada. Enda kogemuse pealt julgeb ta ka tänastele noortele eriala valikul metsandust soovitada.

Metsanduses on võimalik spetsialiseeruda väga erinevatele suundadele ja teadlaseks saamine on vaid üks nendest. Metslaid ei ütle, et ülikooli astudes teadis ta kohe, et elu kulgeb edaspidi akadeemilist rada pidi. Pigem on see olnud soodsate võimaluste kokkulangemine. Eesti Maaülikoolis bakalaureuse­ kraadi omandamise järel jätkas ta õpinguid hoopis Rootsis ja õppis seal säästvat metsamajandust Läänemere regioonis. Kodumaale naastes kaitses teadusmagistri kraadi, suundus doktorantuuri ja õppis sellel ajal nii Eestis kui üle mere Soomes. „Teadlaskarjääri valimisel mängis kindlasti rolli Eesti Maaülikooli poolt sobival ajal tehtud pakkumine,” nendib Metslaid ning lisab, et tõsine teadustöö algas alles pärast doktorikraadi kaitsmist. Peale seda tundus loogiline samm jätkata kohe ka järeldoktorantuuris Šveitsis, kus uuriti metsa ja kliima vahelisi seoseid. Peamine eesmärk oli Šveitsi kuivades orgudes uurida, kuidas hariliku männi metsi saaks uuendada, sest looduslikult see puuliik enam levida ei tahtnud. „Teaduse puhul hakkas mind köitma töö mitmekesisus ja pidev areng. Teadlane ei saa olla mugavus­ tsoonis vaid peab kogu aeg juurde õppima ning arenema,” kummutab Metslaid müüdi, nagu teadustöö võiks olla pigem igavamate ja rutiinsemate killast.

Suund segametsade poole Eesti Maaülikoolis erinevaid ameteid pidanud Metslaid on alates 2020. aastast instituudi direktor. Samas õpetab

persoon

Aastatel 2011–2012 oli Metslaid järeldoktorantuuris Šveitsis, kus ERAKOGU uuris metsa kasvatamise võimalusi muutuvas kliimas.

Bakalaureusekraadi omandamise järel läks Metslaid õppima Rootsi ja osales sealses magistriprogrammis, mis keskendus säästvale ERAKOGU metsamajandusele Läänemere regioonis.

MAAÜLIKOOLI METSABIOLOOGIA TÖÖRÜHM ISELOOMUSTAB MAREK METSLAIDI: Marek on eluterve maailmavaatega inimene. Ta on alati positiivne ja optimistlik, nii nagu elus vaja. Marek on täpsuse ja korrektsuse kehastus, olles väga tähelepanelik detailide suhtes ning tagades, et kõik on täiuslikult paigas. See on taganud ka tema edu. Marek usaldab oma meeskonda täielikult ja annab neile vabaduse tegutseda oma tempos, eeldusel, et kõik kohustused täidetakse õigeaegselt. Ta on sõbralik ja suhtle-

üliõpilasi ning soiku pole jäänud ka teadustöö. Praegu juhib ta Eesti Teadus­ agentuuri finantseeritavat projekti, mis uurib metsapõlengute mõju taimestikule ja mullaseenestikule. Metsapõlengud on väga oluline teema nii globaalselt kui regionaalselt. Meie lähiriikideski on viimastel põuastel suvedel metsapõlengud sagenenud. Üks suuremaid põlenguid leidis aset 2018. aastal Rootsis ja metsatulekahjusid toimub meilgi, mistõttu on oluline neid protsesse mõista.

Metslaid on kindel, et põuaperioodid ja põlengud tulevikus kahjuks sagenevad. „Tule levikuks on vajalikud kõrged temperatuurid, vähesed sademed ja tugev tuul. Kui maastikul leidub ka piisavalt kergesti süttivat materjali, ongi soodsad tingimused tulekahjuks loodud,” räägib teadlane. „Seda ohtu saab leevendada metsade majandamisega, et eriti just kuivades kasvukohtades poleks liigselt kergesti süttivat materjali.” Kliimamuutuste kontekstis on oluline seegi, milliseid metsi me kasvatame. Teadlased rõhutavad juba mõnda aega, et nii tormidele kui ka putukkahjuritele peavad paremini vastu segametsad. Seda teadmist mõistavad ja viivad praktikas üha enam ellu ka metsakasvatajad.

Positiivne näide teaduspraktilisest koostööst erasektoriga on näiteks projekt LIFE AdaptEst, mille raames uurib Metslaidi töörühm koos Eesti Era-

misvalmis, oma tihedale ajakavale vaatamata leiab alati aja, et kolleeg ära kuulata. Naiskolleegide arvates on Marek sarmikas džentelmen.

Empaatilise inimesena suudab ta mõista erinevaid olukordi ja inimeste tundeid ning teha asjakohaseid otsuseid. See omadus annab talle oskuse ka konfliktidest läbi tulla, kuna ta suudab näha erinevaid seisukohti ja leida kompromisse.

metsaliiduga erinevate puuliikide koos kasvatamise võimalusi. Selleks luuakse näidisalasid, kus katsetatakse, milliseid puuliike ja nende kombinatsioone oleks kliimamuutusi arvestades mõttekas kasvatada.

Metsandusteadlased maailma tipus 2020. aastal möödus väärikas sada aastat emakeelse metsandushariduse andmisest Eestis. Aasta hiljem tähistas sajandat aastapäeva ka Eesti Maaülikoolile kuuluv Järvselja Õppe- ja Katsemetskond. Vaieldamatult on siin metsandushariduse arendamisel tehtud tublit tööd, mida kinnitab rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symondsi (QS) mulluses erialade edetabelis põllumajandus- ja metsandusharidust andvate ülikoolide arvestuses saavutatud 37. koht. Nii heale positsioonile oma valdkonnas pole ükski Eesti kõrgkool rahvusvahelistes edetabelites seni jõudnud.

Metslaid on uhke, et meie metsandusteadlased on maailma absoluutses tipus, tegeledes lahenduste leidmisega globaalsetele probleemidele. Metsandusteadlaste hulgast on välja kasvanud Eesti Teaduste Akadeemia metsanduse akadeemik professor Veiko Uri, kelle uurimisvaldkonnaks on metsade süsinikuringe. Professor Uri tööd tunnustas

president Alar Karis tänavu ka Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Samuti on oma valdkonna absoluutses tipus professor Rein Drenkhani juhitav metsapatoloogide rühm. Tugevaid tegijaid leidub instituudis veel mitmes valdkonnas. „Metsateaduse fookus on väga lai. Üldiselt haakuvad teemad metsa ökosüsteemi kui terviku uurimisega, hõlmates nii metsa majandamise ja puiduressursi väärindamise võimalusi kui elurikkust.

Näeme metsandust tervikuna,” selgitab Metslaid ja tõdeb, et puit on meie jaoks oluline igapäevaelus kasutatav materjal. „Puidust saab tänapäeval toota peaaegu kõike, see on taastuv ja loodussõbralik materjal, alternatiiv nii betoonile, terasele kui teistele fossiilsetele materjalidele.”

Kuid kas ühe tippteadlase päeva mahub ka praktiline metsamajandamine? „Ma ei ole metsaomanik, aga mul on au olla Eesti riigi metsa eest hoolitseja ehk RMK nõukogu aseesimees,” räägib Metslaid. Samuti on ta Järvselja Õppeja Katsemetskonna nõukogu liige ja osaleb mõlema organisatsiooni otsustuskogude kaudu praktilises metsanduses, kus tema teadmisi kõrgelt hinnatakse.

Ka vaba aja veedab metsateadlane meeleldi loomulikult metsas. Metslaid väärtustab kõrgelt RMK matkaradade võrgustikku, mis katab tervet riiki ja pakub väga erinevaid looduses liikumise võimalusi. sinu mets

märts 2O24

7

metsatulu mestada ulmelistest hindadest ja loota, et saad justkui õhu müümisega rikkaks. Kui kuskil räägitaksegi 60–90-eurosest süsinikukrediidist, siis see ei ole raha, mis jõuab maaomanikuni. Mõnikord võib neis projektides vahendustasu ulatuda 80 protsendini. Võin tuua näite Aafrikast, kus osteti süsinikukrediit 45 dollariga, aga maaomanikuni jõudis sellest ainult kaks dollarit.”

Tasub ka teada, et eksisteerib kohustuslik ja vabatahtlik süsinikukrediitide turg, mille hinnad erinevad üksteisest kümneid kordi – vabatahtlikud krediidid maksavad võrreldes kohustuslikega väga vähe.

Kõige tulusamad ja nõutumad on uusmetsastamise projektid. Süsinikutulu hakkab siis saama viiendast aastast ja summa võib mõnel aastal küündida 10 000 euroni hektari kohta.

ANNIKI LEPPIK

Teeks metsas õige süsinikuprojekti – aga kuidas?

Euroopa Liidul on plaan 2O3O. aastaks kahandada heitkoguseid enam kui poole võrra. Plaani üks osa on ettevõtete poolt õhku paisatavate kasvuhoonegaaside vähendamine, mille tasaarvelduseks on loodud süsinikukrediitidega kauplemine.

KRISTINA TRAKS

S

üsinikukrediit on sertifikaat, millega ostja ehk ettevõte tõendab, et ta on tasunud teatud koguse CO2 keskkonnast eemaldamise eest. Tehingu teine pool on metsa- või maaomanik, kes on pannud oma maa süsinikku siduma. Kogu asi on konverteeritud süsinikukrediitideks. Süsinikukrediite müües ei müü metsaomanik ära maad, vaid ainult arvestuslikku süsiniku sidumise väärtust. Tehinguga ei vahetu maa omanik.

Istutan põllule metsa ja saangi rikkaks?

Päris nii lihtne see ikkagi ei ole. Loodushoiu Fondi juht Pille Ligi selgitab,

8

sinu mets

märts 2O24

et metsa kasvamine ei tähenda automaatselt kaubeldavate süsinikukrediitide olemasolu. Nimelt peab süsiniku sidumine olema tõendatud ja sellel peab olema fikseeritud algus. „Kui juba kasvab kaitsealune mets, siis see ei lähe süsinikukrediitide alla,” sõnab ta. Üldiselt on hektar metsastamist väärt kuus-seitse krediiti aastas. Kõige suurema krediidiga ja kõige otsitum on uusmetsastamine.

Krediidi hind võib kõikuda ja sellel on palju mõjutajaid. „Näiteks segametsa krediit on kallim. Loeb ka projekti kaaskasu – kas sellega on kaasnenud elurikkuse suurenemine, kas keegi on saanud selle tulemusel tööd. On ostjaid, kes eelistavad kodumaiseid krediite,” toob Ligi näiteid. „Üldiselt ei maksa lasta end pi-

Mis on süsinikuprojekt?

Süsinikuprojekt on krediidi ostja ja maaomaniku vaheline tegevus, mis toimub kokkulepitud reeglite järgi ja mille tulemusena seotakse kiiremini, rohkem või kauem süsinikku puitmassiks ja mulda. Sellega kaasneb maaomanikule krediidi eest tasumine, kuid maaomanikule tulevad ka kohustused. Eestis tegutsevad juba mõned ettevõtted, kes pakuvad süsinikuprojekti tegemise võimalust ehk sisuliselt vahendavad süsinikukrediidi müüke. Üldiselt kasvab vabatahtlikul süsinikuturul nõudlus krediitide järele ruttu ja palju. Maaomanikule on see positiivne, sest tal ei ole põhjust karta rongist mahajäämist. Kindlasti pole vaja kiirustada esimesena projektiga liituma. Ligi sõnul tasub võtta aega asja rahulikuks uurimiseks, sest süsinikuprojektid on pikaajalised – lepinguga võtab maaomanik kohustuse 30–50 aastaks.

Esimesed projektid on juba käimas Süsinikukrediitide teema on uus ja Eestis tegelevad nende arendamisega vaid mõned noored ettevõtted, ent jõutud on küllalt kaugele. 2021. aastal asutatud EcoBase.Earthi projektid ulatuvad otsapidi Euroopasse ja ettevõte oli esimene, kes Euroopas taoliste süsinikuprojektidega tegelema hakkas. EcoBase.Earthi asutaja ja juht Jaan Sepping ütleb, et ettevõttel algab esimene uusmetsastamise projekt Euroopas, mille Werra audiitorid on heaks kiitnud. „Tegutseme 19 Euroopa riigis ja süsinikuprojektiga on hõlmatud 189 000 hektarit maad,” sõnab ta.

Eestis on ettevõttel umbes 75 klienti ja

metsatulu lepingutega hõlmatud 3000 hektarit. „Kiidan väga Eesti maaomanikke, kes teevad pikki plaane ja mõtlevad kaasa.

Raske on leida siit suurt maaomanikku, kes süsinikuteemaga veel ei tegeleks.”

Teine Eesti kliimaidu on paar aastat tagasi investori ja finantsanalüütiku Kristjan Lepiku kaasosalusel asutatud Arbonics. Lepik selgitab, et Arbonicsi idee on luua üleeuroopaline süsiniku­ lahendus, mille kaudu ka Eesti maaomanikud saaksid müüa süsinikukrediite globaalsetele ettevõtetele. „Euroopa suurkorporatsioonid tegelevad süsinikuheite vähendamisega väga jõuliselt. Mida nad vähendada ei suuda, selle maksavad kinni süsiniku­ krediitidega. Selleks otsivadki nad partnereid, kes tegeleks süsinikuprojektidega,” räägib Lepik. „Ilmselgelt pole suurkorporatsioonidega suhtlemine maaomanikele jõukohane ja siin tulemegi mängu meie – koondame maaomanikud kokku ja viime projektid ellu.”

Lepiku sõnul on Arbonicsil Eesti maaomanikega töös juba 160 süsinikulepingut. Arbonicsi projekt on seotud uusmetsastamisega. Kui palju võib siis süsinikumetsanduselt teenida? Lepiku sõnul hakkab uusmetsastamise puhul maaomanikule tulu tulema umbes viiendast aastast ning aastatel 5–20 võib teenida koguni 10 000 eurot hektarilt. „See on kordades suurem kui mistahes eurotoetused,” lisab ta.

Ole lepingut sõlmides hoolikas Metsaomanikke on läbi aegade pommitanud igasuguste skeemidega kõikvõimalikud petturid. Kas sama lugu ei või juhtuda ka süsinikuteemadega? „Ei välista, et siin võib tulla turusolkimist umbes nii, nagu oli panganduses 1990ndatel. Minu soovitus maaomanikule on, et ta peaks alati küsima projekti struktuuri kohta ja aru saama, kes on projekti teine pool ehk millised ettevõtted on krediitide ostjad. Kui vahendajal pole ette näidata konkreetseid ettevõtteid, on asi kahtlane. Maaomanikul ei maksa lepingusse minemisel kiirustada – tegemist on pikaajalise kohustusega,” ütleb Lepik.

Süsinikuprojektid on pikaajalised – lepinguga võtab maaomanik kohustuse 3O–5O aastaks.

Sama soovitab ka Pille Ligi Loodushoiu Fondist. Tema sõnul võivad ettevõtete pakutavad lepingud olla väga erinevad. Näiteks võttis Ligi prooviks eri firmade pakkumised oma maale ja pakkumiste sisu erines mitte ainult hindade, vaid ka lähenemise poolest. „Osal projektidel on reeglid puuliikide osas.

Mõnes projektis ei tohi maapinda ketasadraga ette valmistada. Paika tuleb panna, kes vastutab istikute kasvama minemise ja ulukikahjude eest, kas maaomanikul on valgustus- ja harvendusraie õigus, mida tehakse metsatulekahju või üraskirüüste korral, kas ja kuidas tohib väetada, mismoodi käib projekti auditeerimine, kas projektiga on mingeid kaasnevaid kohustusi jne,” õpetab ta.

Omaette teema on kõik rahaga seotud küsimused – näiteks mitu protsenti maksad projektijuhile. „Klassikaliselt on see 10 protsenti, kuid vaata, kas seda arvestatakse kasumist või projekti mahust,” sõnab Ligi. Pane tähele, mis maksab projektist väljumine ja kuidas saab projekti vahetada. Oluline on mõista, millal raha päriselt laekub – näiteks kui võtad 40 aastaks kohustuse ja saad 22 aastat krediite müüa, siis raha saadki 22 aastat, kuid pärast seda oled veel 18 aastat kohustustega seotud. Üldiselt soovitab Ligi olla projektidega mõistlikult ettevaatlik ja mitte loota hiiglaslikku hõlptulu. „Tuluga on seotud pikaajalised kohustused ja väga konkreetsed tegevused. Minu nägemuse järgi on süsinikuprojektid maaomanikule kõrvaltegevus,” räägib ta. „Ja lõpuks – nende projektidega tegelemine ei ole kohustuslik. Kui tundub, et asjast ikkagi aru ei saa ja lepingusse minna ei julge, siis polegi vaja.”

Metsandusspetsialist: süsinikukrediitide teema on väga uus, kuid tasub kindlasti uurimist Metsandusspetsialist Aleksander Palu esindab Arbonicsiga tehtavas süsinikuprojektis metsaomanikku ning leiab, et süsinikukrediitide teema on küll uus, kuid saab lähitulevikus kindlasti hoo sisse.

Kõnealune projekt on töös aastast 2022 ja hõlmab 30 hektarit endiseid põllumaid Põhja-Eestis. Maadel kasvab nüüd uus mets. „Prognooside järgi tundub, et see asi võiks ära tasuda,” sõnab Palu. „Isegi kui süsinikukrediit ei too tulu, siis lõppkokkuvõttes oleme kasvatanud metsa, millel saab puidutulu.”

Palu toob välja, et iga projekt on väga erinev ja ei ole ühtset reeglit, mille järgi võiks öelda, kas maaomanikul on mõtet selle teemaga tegeleda. „Mõnes kohas on näiteks muld ise juba nii süsinikurikas, et istutamine ei õigustagi ennast,” toob ta näite. „Endiste põllumaade puhul võiks olla esimene valik aga ikkagi see, et leitakse põllumees, kes maad põlluna kasutab.”

Palu sõnul ei ole Eestis tegelikult ülemäära palju maad, mis metsastamiseks sobiks. Karideks võivad saada maa varjatud piirangud, mis tule-

nevad erinevatest seadustest ja mille tõttu maad ei tohi metsastada. „Süsinikuprojekti kontekstis tasubki maaomanikul alustada sellest, et teha kindlaks, kas ja millised piirangud on maal, mida ta kaalub metsastada.

Näiteks võivad sellel olla looduskaitselised piirangud, kohalike omavalitsuste poolt pandud või maaparandusseadusest tulenevad piirangud.”

Lepingut soovitab Palu uurida põhjalikult ja vajadusel pidada nõu asjatundjatega. Ka tema ise konsulteeris Pille Ligiga Loodushoiu Fondist ja lasi ka juristil lepingu üle vaadata. sinu mets

märts 2O24

9

kliima

Mets kliimamuutuste keskmes Kliimasoojenemine ei ole müüt ja muutuv kliima mõjutab ka metsi. Targal majandamisel aitavad metsad aga kliimamuutuste leevendamisele kaasa.

MIKKO BUHT Eesti Maaülikooli nooremteadur

Ü

lemaailmseid õhutemperatuure on järjepidevalt mõõdetud aastast 1850 ning need näitavad, et Maa kliima on soojenenud tänaseks 1,1 kraadi, millest maismaa temperatuur on tõusnud 1,6 kraadi (IPCC 2021). Küll aga ei ole kliimasoojenemine kõikjal maailmas ühesugune. Näiteks Euroopas on õhu keskmine temperatuur tõusnud lausa kaks korda kiiremini kui ülemaailmselt (WMO 2022).

Eestis on kõige enam soojenenud kevaded, sagenenud on kuumapäevad ja troopilised ööd ( Jaagus 2005; Kollo jt 2023). Samuti on Eestis täheldatud lumikatte kestuse ja paksuse vähenemist (Viru ja Jaagus 2019).

Kliimasoojenemise üheks peamiseks põhjustajaks oleme meie, inimesed. Meie tööstuste, põllumajanduse, transpordi ja muu inimtegevuse tagajärjel paiskub atmosfääri kasvuhoonegaase nagu süsihappegaas, metaan ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas. Need gaasid neelavad atmosfääris soojuskiirgust ja soojendavad seeläbi Maa kliimat. Seega tuleb meeles pidada, et me oleme üks osa loodusest – kui kahjustame loodust, teeme sellega kahju iseendale.

Me oleme metsarikas maa Eesti on jätkuvalt üks maailma metsarikkamaid riike – metsaga on kaetud ligikaudu pool meie maismaast. Metsa pindala hoogne suurenemine leidis aset sõjajärgsel perioodil, mil paljud põllumaad jäeti kasutusest välja ning need kas metsastas inimene või loodus ise.

Tänaseks on majandusmetsade osakaal ca 70%, ülejäänud 30% on kas osaliste majanduslike piirangutega alad või täielikult majandustegevusest välja arvatud. Kliimamuutuste seisukohast pole

10

sinu mets

märts 2O24

VIIS STRATEEGIAT Rahvusvaheline teadlaste rühm Eesti Maaülikooli külalisprofessori John Stanturfi (2015) juhtimisel on sõnastanud viis strateegiat, kuidas rakendada metsi kliimamuutuste leevendamiseks: 1. säilitada olemasolevaid metsaalasid; 2. laiendada metsade pindala; 3. suurendada metsade poolt seotava süsiniku hulka; 4. säilitada metsades olevat süsiniku kogust; 5. suurendada metsades olevat süsiniku kogust.

vahet, kas rääkida majandusmetsadest või kaitstavatest metsadest, väga oluline on puistute tervislik seisund. Tervetes metsades levib vähem haiguseid ja kahjureid, nad on head süsiniku sidujad, vähendades seeläbi õhku paisatud CO2 kogust, ja on vastupidavamad kliimamuutustest tingitud häiringutele.

Süsinik meie metsades Metsas asub süsinik kõikjal meie ümber – õhus, igas rohelises taimes ning väga suur süsiniku hulk on mullas. Süsinik liigub pidevalt atmosfääri ja met-

Tormi laastav mõju keskealisele kaasikule.

Hariliku kuuse-kooreüraski tegutsemise muster veel elaval puul.

saökosüsteemi vahel, mis toimub tänu fotosünteesile ja mullahingamisele. Taimed omastavad õhus oleva CO2 läbi fotosünteesi ning talletavad selle enda kõikidesse osadesse (lehed, oksad, tüvi, koor ja juured). Aja jooksul langeb puudelt varis (lehed, oksad), lagunevad surnud puud, kõdunevad alustaimed ja samblad. Kõik see muutub lagunemisprotsessi käigus mullaks, talletades seeläbi suure hulga süsinikku ka mulda. Mulla orgaanilise aine lagunemise ehk mullahingamise tagajärjel vabaneb süsihappegaas tagasi atmosfääri.

3 X MIKKO BUHT

kliima • Metsal on võime kliimamuutusi läbi süsiniku sidumise ja talletamise leevendada.

Siiski ei suuda mets kogu inimkonna fossiilsete materjalide kasutamisest tulenevat süsinikuemissiooni ära siduda.

• Nii olemasolevaid kui ka tulevasi metsi tuleks majandada jätkusuutlikult ja nii, et need kohanduksid muutuva kliimaga.

• Puit on süsinikuneutraalne materjal, millest saab valmistada kauakestvaid, mitmekülgseid, keskkonnasõbralikke tooteid.

Puitu on võimalik taaskasutada ja ümber töödelda.

• Metsade jätkusuutlik majandamine aitab säilitada või suurendada süsinikuvarusid metsades.

Seda liikumist nimetatakse süsinikuringeks. Et suurendada süsiniku sidumist tuleb metsi majandada targalt ja jätkusuutlikult ning väärindada saadavat puitu, et selle eluiga pikeneks ja hoiaks nii süsinikku seotuna.

Kuidas kliimamuutused mõjutavad metsi?

Kliimamuutustel võib olla metsade kasvule ja süsiniku sidumise võimele erisuunaline mõju. Ühelt poolt pikeneb õhutemperatuuri tõustes puude kasvuperiood, mis lubab puudel siduda suurema koguse süsinikku. Teisalt pikenevad ja tihenevad suvised põuaperioodid, mis jällegi pärsivad puude kasvu.

Sagenevad suvised põuaperioodid suurendavad metsades tulekahjude võimalust. Soojemad talved soosivad nii kodumaiste kui siia lõuna poolt jõudvate putukkahjurite ja seenhaiguste hulga suurenemist ja levikut. Samuti on tõenäoline, et tulevikus esineb metsades rohkem tormikahjustusi (Lindner jt 2014, Hlasny jt 2021, Aldea jt 2022, Patacca jt 2022).

Kliimamuutused mõjutavad metsade süsiniku sidumise võimet läbi peamiste produktiivsust määravate keskkonnafaktorite muutuste (Zhang jt 2018). Üks tagajärg on keskmise temperatuuri tõus, mis tähendab pikemat vegetatsiooniperioodi („Kliimamuutuste tagajärjed”).

See annab taimedele võimaluse pikema ajavahemiku vältel fotosünteesida. On

Mitmetest uuringutest on selgunud, et segapuistud on kliimamuutustele vastupidavamad.

teada, et puuliikidel on erinevad temperatuurivahemikud, mil nende kasv on kõige intensiivsem, samas kõrgem temperatuur üldiselt suurendab puude kasvu (Way ja Oren 2010).

Kliimamuutustel on ka negatiivne mõju puude kasvule ja arengule. Suvised põuaperioodid esinevad üha tihedamini ning nende ajaline kestus pikeneb.

Põua tagajärg on ka metsa- ja maastikupõlengud aladel, kus praegu tulekahjusid ei esine. Prognoositakse, et kui maailma keskmine temperatuur tõuseb veel 3 kraadi võrra, siis hakkavad põuad esinema kaks korda sagedamini („Kliimamuutuste tagajärjed”).

Tuleb meeles pidada, et metsad on pidevas muutuses. Üksnes noortes ja keskealistes metsades toimub intensiivne süsiniku sidumine, kuna puude juurdekasv on kiire. Kui puud vananevad, muutuvad nad vastuvõtlikumaks putukkahjuritele, seenhaigustele ja häiringutele. Kui puud surevad, hakkavad nad lagunema ja eraldavad atmosfääri CO2.

Samuti eraldub tüvemädaniku korral süsinikku puust juba selle kasvu ajal, mis on sage just vananevate lehtpuude (Liepinš et al 2023, Arhipova et al 2012) ja kuuskede (Hietala et al 2015) puhul.

Kas mets aitab kliimamuutuseid leevendada?

Metsad ja metsandus saavad panustada kliimamuutuste leevendamisse kahel viisil. Ühelt poolt on võimalik läbi

targa metsamajandamise tõsta metsade süsinikusidumise võimet metsa kasvu ajal. Teiselt poolt saab hästi majandatud metsadest kvaliteetset puitu. Tänapäeval eeldame, et kasutame toodete valmistamiseks väikese keskkonnajalajäljega materjale. Taastuv ja Eestis laialdaselt kättesaadav puit on selline materjal mitmesugusel kujul. Puidust saab valmistada kauakestvaid, mitmekülgseid, keskkonnasõbralikke tooteid, puitu on võimalik taaskasutada ja ümber töödelda. Puitu kasutatakse näiteks ravimites abiainena tselluloosi kujul, rõivatööstuses toodetakse tselluloosist viskoosi, mis asendab fossiilsetest materjalidest tehtavaid kangaid, isegi toiduainetööstuses lisatakse tselluloosi vorstikesta sisse. Rääkimata traditsioonilistest ja teada-tuntud toodetest nagu puidust ehitusmaterjalid, mööbel, paber, puitkütus jne. ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC 2007) kohaselt leevendab kliimamuutusi tõhusaimalt säästva metsamajandamise strateegia.

Selle eesmärk on säilitada või suurendada metsade süsinikuvarusid, kasutades metsi samal ajal püsivalt puidu ja energia tootmiseks. Seega ei ole süsiniku sidumise suurendamiseks metsade täielik majandamisest välja viimine kliima seisukohast parim lähenemine.

Artiklis kasutatud allikate nimekirja ja veebilingid leiab erametsaliidu kodulehelt https://erametsaliit. ee/category/sinu-mets/. sinu mets

märts 2O24

11

metsaühistu

Võrumaa Metsaühistu õppepäevad on alati väga rahvarohked. Kuuse-kooreüraski teemalisel õppepäeval uuriti sedagi, kuidas toimivad feromoonpüünised.

ERKI SOK

Võrumaa Metsaühistu – jätkuvalt suurima liikmete arvuga ja väga aktiivne Eesti suurima, Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok kirjutab, et eelmisel aastal oli ühistu peamine fookus metsaomanike huvide eest seismisel ja oma tegevusega tõestati, et poliitikas saab kaasa rääkida ka pealinnast kaugel Eesti äärealal tegutsedes.

ERKI SOK Võrumaa Metsaühistu tegevjuht

K

ui metsaomanikud hakkasid mullu aprillis Natura metsamaa toetust taotlema, siis said Haanja looduspargis kinnistuid omavad metsaomanikud halva üllatuse osaliseks – väga paljud piiranguvööndid olid muudetud nende teadmata suuremal või vähemal määral sihtkaitsevöönditeks.

Ootamatud karmid piirangud Omanikel tekkis loomulikult palju küsimusi ja murekohti, millega metsaühistu

12

sinu mets

märts 2O24

poole pöörduti. Pidime selgitama, kas vahepeal on omanike teadmata Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muudetud, miks täiendavad piirangud seati ja mida täpsemalt kaitstakse. Küsiti sedagi, kas sihtkaitsevööndi kui kõige rangemate kaitsereeglitega ala loomine on ajutine või igavene, ning prooviti selgeks saada, mis on lubatud ja mis keelatud.

Metsaomanikel oli keeruline mõista, miks sihtkaitsevööndi piirid on ebaloomuliku kujuga ega kattu ei kinnistu ega muude oluliste looduslike piiridega.

Inimestel oli hirm, et kui nad kinnitavad Natura metsamaa toetuse avalduse, siis äkki võetakse seda kui nende nõusolekut uute piiride aktsepteerimiseks.

Kõigile küsimustele ei teadnud vastust ka metsaühistu ja hakkasime koos Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna, keskkonnaameti ja Eesti Erametsaliiduga kohe aktiivselt lahendusi otsima.

Metsaomanike huvide kaitse Ühel hetkel tunnetas Võrumaa Metsaühistu juhatus, et paljud küsimused vajavad vastuseid Eesti vabariigi valitsuse

tasemel. Seetõttu kutsusime oma korralisele üldkoosolekule nii kliimaminister Kristen Michali kui keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra.

Kumbki kutsututest ei saanud koosolekul osaleda, kuid nende asemel osalesid koosolekul külalistena keskkonna­ ameti looduskaitse planeerimise osakonna juhataja Taavi Tattar ja metsaosakonna peaspetsialist Madis Kullamaa.

Maaomanike kitsenduste teema on jätkuvalt aktuaalne ja otsitakse kompromisse. Tänavu jaanuaris tuli metsaühistu eestvedajatega Võrru kohtuma kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming. Veebruaris osalesime Igor Taro kutsel riigikogu keskkonnakomisjoni koosolekul, kus arutleti omanikupoolse vabatahtliku looduskaitse rakendamise võimalikkuse üle.

Oleme aktiivselt kaasa rääkinud poliitika kujundamises. Näiteks tegime rahanduskomisjonile ettepaneku loobuda metsateatiste riigilõivuga maksustamisest. Oleme hoidnud end kursis ka Nursipalju harjutusväljaku laiendamisega ning sobivas kohas avaldanud arvamust metsaomanike huvide eest seismiseks. Üraskid valmistavad muret Loomulikult valmistavad Võrumaa metsaomanikele looduskaitseliste piirangute kõrval muret ka praktilised metsamajanduslikud küsimused, millega ühistus neid aidata proovime. Viimaste põuaste suvede valguses on kuuse-kooreürask siinsetes metsades omajagu kurja teinud ning omanikke huvitab, miks üraskid nii aktiivselt levivad ja miks nad just kuuski kimbutavad.

Viimane Võrumaa Metsaühistu korraldatud kuuse-kooreüraski kahjustuste õppepäev oli väga rahvarohke nagu ka teised ühistu korraldatud koolitused. Lektoriks kutsusime Eesti ühe kõige targema spetsialisti üraskite teemal – entomoloog Heino Õunapi Eesti Maaülikoolist.

Kuidas ja mida täpselt võiks ja peaks oma kuusemetsas tegema – seda aitavad välja selgitada metsaühistute juures olevad metsakonsulendid. Loomulikult oskavad konsulendid nõu anda ka kõigis teistes metsamajandamist puudutavates küsimustes. Konsulentide kontaktid leiab metsaühistute kodulehtedelt ja esmane nõuanne on kõigile metsaomanikele tasuta.

poliitika

KLIIMAMINISTEERIUM

Kliimanutikas metsamajandus Eesti suhteliselt suur metsasus ja selle võime kliimamuutustega kohanemisele kaasa aidata paneb Eesti metsale ka suuri lootusi.

ANTTI TOOMING Kliimaministeeriumi asekantsler

S

elleks, et meie metsad oleks kliimamuutustele võimalikult vastupidavad, annaks inimestele tööd ja leiba ning pakuks rikkalikult elupaiku, vajame me mitmekesist metsa.

Kliimamuutused ja metsad Kliimamuutused toovad endaga muuhulgas kaasa kiiresti vahelduvad ilmastikuolud. Metsa kasvu ja selle kiirust mõjutavad peamiselt õhutemperatuur, päikesekiirgus, sademed ja süsihappegaas atmosfääris. Seega jätavad tormid, pikad põua- või vihmaperioodid metsade tervisele oma jälje. Sagenevad metsatulekahjud, levivad kahjurid jm haigused, mis omakorda mõjutavad metsade elurikkust, süsiniku sidumise võimet, aga samuti metsade majandamist.

Keskkonnaagentuuri andmete põhjal on Eestis olnud aasta keskmine soojenemine juba üle kahe kraadi ning prognooside järgi muutuvad eelkõige kliimamuutuste tõttu talved ja kevaded Eestis niiskemaks ja soojemaks, suved aga kuivemaks. Suureneb lumeta talvepäevade arv, kus päikesekiirgust lumelt tagasi ei peegeldu ning see omakorda soojendab kliimat.

Soojemate temperatuuridega suureneb metsa hingamine ja CO2 vabanemine, mis pikema aja jooksul koostoimes suureneva niiskusega kasvuperioodil võib vähendada metsa kasvukiirust. Kõiki neid prognoose arvesse võttes peavad metsad kohanema muutuva kliimaga.

Selleks, et meie metsad ja metsamajandus kõigi ootustele vastaks, vajame me kliimanutikat metsamajandust. Jät-

kusuutlik metsamajandamine peaks arvestama võimalike kliimamuutuste mõjudega metsale ja aitama metsal kliimamuutustega kohaneda, näiteks vähendama liigniiskust ja tulekahju ohtu.

Hooajalised ilmaprognoosid ja varajased hoiatussüsteemid on olulised õigete majandusvõtete kasutamiseks, mis aitavad säilitada elurikkust ning ennetada ja vähendada kahjurite ja haiguste levikut ning kokkuvõttes metsal kohaneda kliimamuutustega.

Oluline on kohaliku liigilise koosluse säilitamine, mis aitab toetada ökosüsteeme. Mida liigirikkamad on meie metsad, seda vastupidavamad on nad kliimamuutustele. Selliste eesmärkide saavutamiseks vajame kindlasti teadlaste abi, kes aitavad oma teadmiste põhjal teha pädevaid prognoose ja annavad asjalikke soovitusi kliimanutikaks metsahoolduseks.

Metsahüved Metsast saadud hüved tuleb maksimaalselt ära kasutada. Linnulaulu ja värske õhu mõju meie inimeste tervisele ei maksa alahinnata, seepärast jätkab nii RMK kui mitmed teised (spordi)organisatsioonid matka- ja terviseradade korrastamist ning rajamist. Lisaks pakuvad matkarajad olulist täiendust meie keskkonnaharidusele.

Loodusturism on hinnatud nii kodukui välismaal. Marjade ja seente korjamine on juba üldrahvalik hobi, vähemalt seenehooajal meenutavad linnalähedased metsad rahvarohkuselt juba meie laulupidu.

Nende metsaandide kõrval ei saa ära unustada muidugi peamist hüve – puitu.

Puit on Eesti oluline sissetulekuallikas.

Paari aasta tagused andmed näitavad, et

Eesti metsamaalt varutud puidust kasutati 43% palgina, 23% paberipuiduna ja 34% küttepuiduna. Kliima ja rahakoti vaatest on eelistatuimad pika elukaarega puittooted. Mööbli või taristu jaoks kasutatav puit võib süsinikku säilitada pika aja jooksul. Kui kasutada puitu näiteks tsemendi või terase asendajana, on positiivne mõju kliimale veelgi suurem.

Umbes 232 ruutmeetri suuruse puitkarkassmaja struktuuris on 30 tonni süsinikku – see võrdub sõiduauto kasutamisega pea viie aasta jooksul (üle 12 000 liitri bensiini).

Riik peab siin head eeskuju näitama ja eelistama võimalusel ehitushangetes puitu, tulevane Keskkonnamaja on just selline hea algatus. Energiaks kasutame jätkuvalt sellist puitu, mis praeguste teadmiste järgi mujale ei kõlba, ehk teisisõnu puidu- ja põllumajandustootmise jääke, samuti harvendus- ja hooldusraietest tekkinud väheväärtuslikku puitmaterjali.

Samas peitub selles praegu energiaks minevas puidus potentsiaal kõrgtehnoloogilisteks toodeteks, kuid selleks on vaja innovaatilisi läbimurdeid keemilises väärindamises. Teaduslikud uuringud kinnitavad, et väikesemahulisel ja jätkusuutlikult toodetud biomassil on positiivne mõju keskkonnale. Seepärast on mõistlik põllumajandusliku või looduskaitselise väärtuseta maad metsastada.

Metsandussektoris tervikuna tõstan esile hariduse ja teadlikkuse väärtust.

Oluline on nii metsandusalaste teadmiste levitamine üldsuse seas kui ka pidev koolitus ja õppimine sektori sees.

Haridus ja teadlikkus aitavad suurendada mõistmist ja hinnangut metsanduse rolli kohta meie ühiskonnas ja majanduses. sinu mets

märts 2O24

13

PETER BUCHNER

loodus

PIA WESENBERG

Isase metsa-külmavaksiku hallikaspruunide varjevärvusega esitiibade alt paistavad valkjad tagatiivad.

HELGA SCHÖPS

Tüseda kehaga metsa-külmavaksiku emasliblika taandarenenud tiivad on umbes kolmveerand kehapikkust.

JOACHIM RUTSCHKE

Hariliku külmavaksiku isasliblikas on võrreldes metsa-külmavaksikuga veidi tumedam.

PIA WESENBERG

Hariliku külmavaksiku emasliblika tiivad on poole lühemad kui metsa-külmavaksikul.

YURI GERIAK

Mustatäpilise kehaga suur-talivaksiku emasliblikas on ilma tiibadeta ning pikkade jalgadega.

Suur-talivaksiku isasliblika eestiivad on pruunikaskollased, pruunide looklevate ristvöötidega.

14

sinu mets

märts 2O24

Külmavaksikud on kevadel varajased ja sügisel hilised Kindlasti on mitmed meist märganud hilissügisel, tavaliselt pärast esimesi öökülmi, õhtuhämaruses valkjashalle liblikaid lendamas. Üsna ebatavaline aeg liblikate lennuks!

Möödunud aasta novembris oli neid pimeduses autotulede vihus veiklevaid heledaid liblikaid mitmel pool Lõuna-Eesti lehtmetsade vahetus läheduses näha massiliselt.

IVAR SIBUL Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor

N

eed on metsa-külmavaksiku (Operophtera fagata) isasliblikad, kes kuuluvad vaksiklaste sugukonda (Geometridae).

Vaksiklaste sugukond on oma mitmekümne tuhande teadaoleva liigiga üks liigirikkamaid rühmi suurliblikate seas. Neist ligi 600 liiki elab Euroopas, umbes pooli võib kohata ka Eestis. Lisaks külmavaksiku perekonnale (Operophtera) esinevad Eestis talivaksikud (Agriopis ja Erannis), hallavaksikud (Epirrita), sügisvaksikud (Ennomos), härmavaksikud (Colotois), keltsavaksikud (Alsophila), männivaksikud (Bupalus) ja teised huvitavate nimedega vaksikuperekonnad. Nimi viitab sageli nende hilisele või ka varasele lendlusele. Mitmed vaksiklased on ohtlikud metsa-, pargi- ja aiakahjurid.

Meisterlikud varjujad Vaksiklased on saanud oma nime vastsete omapärase liikumise järgi. Neil on teiste liblikaröövikutega võrreldes vähem tagakehajalgu, kuid nagu kõigil teistel liblikavastsetel esinevad neil ka rindmikulülidel pärisjalad. Kui vaksikuröövik tõstab liikuma hakates tagakeha ebajalad rindmikujalgade taha, kaardub keha silmusena kõrgele üles ning seejärel sirutab ta keha esiotsa välja. Nagu mõõdaks vaksaga maad. Lisaks erilisele liikumisviisile on vaksikuröövikud tihti ka lehtede või puukoore vär-

vi ning mitmed neist on puhkeasendis üllatavalt sarnased taimeoksaga, millel nad viibivad.

Lisaks röövikutele oskavad ennast hästi peita ka liblikad. Vaksiklaste võrdlemisi suured tiivad on puhkeasendis enam-vähem keha kõrvale laiali laotatud ning vastu substraati surutud. Eestiivad on neil sageli varjevärvusega, mistõttu liblikal on puukoore ebatasasuste vahel kerge varjuda. Mõnedel vaksikuliikidel hoiavad liblikad tiibu aga päevaliblikate kombel püstiasendis selja kohal kokkupanduna, sarnanedes nii kuivanud lehega. Täiskasvanud metsa-külmavaksiku isasliblika esitiivad, mille siruulatus ulatub 40 millimeetrini, on samuti varjevärvusega ehk need on hõbedaselt hallikaspruunid mitme sakilise ja peene tumeda ristribaga. Tagatiivad on liblikal aga pruunikasvalged, ühe tumehalli ristjoonega tiibade keskel. Liblika pea ja sihvakas keha on kahvatukollakaspruunid. Just isasliblikate valkja värvuse tõttu on metsa-külmavaksikut nimetatud mõnikord ka hele-külmavaksikuks.

Armastavad jahedat ilma ja arukaski Metsa-külmavaksiku levila on laialdane, ulatudes läbi Põhja- ja Kesk-Euroopa kuni Ukraina ja Türgini. Ta on levinud ka Briti saartel ning Lääne-Euroopa piirkondades, kus kasvavad peamiselt pöögimetsad. Arukase kõrval on just harilik pöök selle putuka üks olulisemaid toidutaimi. Harvem kuuluvad tema toidusedelisse ka mitmed teised lehtpuud ja -põõsad, nagu pärn, toomingas, paju.

loodus nikord võivad erksad ja jõulised isased lennuvõimetu emase aga paaritumise ajal ka õhulennule viia.

Metsa-külmavaksiku kahjustatud 33-aastane kaasik.

Metsa-külmavaksiku lendlus toimub meil tavaliselt oktoobris-novembris. Eestist põhja pool algab see veidi varem, juba septembris. Lendlus vaibub lumesadude saabudes novembris-detsembris. Liblikate lendlus toimub peamiselt päikeseloojangul või hämaras, tavaliselt niiske ja uduse ilmaga, temperatuurivahemikus 0–10 kraadi, reeglina pärast esimesi külmasid. Arvatavalt ongi külmavaksikud evolutsioonilise arengu jooksul oma lendlusajaks valinud hilissügise ennekõike seetõttu, et vältida võimalikke ohtlikke vaenlasi, kes on sel perioodil väheaktiivsed (röövtoidulised putukad, näiteks metsakuklased jt) või hoopis suurelt jaolt juba lõuna poole rännanud (putuktoidulised linnud).

ENN KALJULA

Kui külmavaksikute saledad isasliblikad on üsna vilkad lendajad, siis matsaka keha ja taandarenenud tiibadega emastel lennuvõime puudub, mistõttu võib neid lendluse ajal näha puutüvedel ja okstel ringi ronimas, kuhu on nad tulnud pinnasest pärast nukust koorumist.

Kuni 1 cm pikkuse pruunikashalli tüseda kehaga emasliblikal on sama värvi redutseerunud tiivad, mille pikkus on kuni kolmveerand tema kehapikkust.

Tiibadel on kaks tumedat ristivööti.

Emasliblikad eritavad lendluse ajal feromoone, mis isasliblikad kindlalt nendeni juhatavad. Paaritumine toimub tavaliselt puutüvel ja isendeid on hästi näha, sest isasliblikas hoiab tihti selle toimingu ajal oma tiibu selja kohal püsti. Mõ-

Munevad mitusada muna Viljastumise järel jätkavad emased mööda tüve võrasse ronimist ning alustavad portsjonitena munade munemist koorepragudesse ja tüve katvate samblike alla, kuid peamiselt asetatakse munad siiski võrsetele pungade lähedusse.

Munemine kestab kuni püsivate külmade saabumiseni. Köbrulise pinnaga ligikaudu 0,8 mm pikkused ja 0,5 mm laiused ovaalsed munad on algul kerge kollaka varjundiga helerohelised, muutudes hiljem punakaskollaseks või kahvatuoranžikaks. Kord viljastatud emasliblikas võib kokku muneda 200–350 muna, mis jäävad talvepakast trotsides munemiskohtadesse kevadet ootama.

Erinevalt päevaliblikatest vaksiklased, nagu ka mitmed teised varakevadel ja hilissügisel lendavad ööliblikad, ei toitu. Vaksikuliblikatele piisab vastsejärgu jooksul kogutud energiavarudest terveks valmiku elueaks ning pärast uuele põlvkonnale alusepanekut mõlemast soost liblikad surevad.

Munadest röövikute koorumine algab aprillis, mil päevane õhutemperatuur ulatub mitmel päeval 10 kraadini.

Vastsed on pärast koorumist 2,5 mm pikad ning kasvavad kuue nädala jooksul, läbides viis vastsejärku, ligi kümme korda suuremaks, olles nukkudes kuni 25 mm pikkused. Röövikud on kõigis oma arengujärkudes tumeda pea ja sama värvi kolme paari rindmikujalgadega.

Viimane tunnus eristab teda hästi üsna sarnase liigi, hariliku külmavaksiku röövikust, kelle jalad ja pea on rohelised. Ka hariliku külmavaksiku noorema vastsejärgu röövikutel on pea must, kuid mitte kunagi jalad.

Puulehed hävivad täielikult Koorunud näljased vastsed tungivad esmalt pungadesse, seejärel asutakse isukalt sööma aga vastpuhkenud noori lehti. Toitutakse nii öösel kui ka päeval, mistõttu kahjuri arvuka esinemise korral hävitatakse lehed täielikult või jäävad neist järele ainult riismed. See, kas röövikute puude raagu söömine algab võra ala- või ladvapiirkonnast, sõltub sellest, millisele võraosale on emasliblikas oma munad munenud. sinu mets

märts 2O24

15

Külmavaksikute alla millimeetripikkused ovaalsed munad on algul helerohelised, hiljem kahvatuoranžikad.

Hariliku külmavaksiku vastse pea ja jalad on rohelised.

Lisaks võib putuka hulgisigimise kohtades alusmetsataimedel näha ohtralt röövikute mustjaid peeneid ekskremente.

Osa lehti mässib röövik võrgendiniitidega kokku, mis pakub talle varjet nii halva ilma kui hädaohu korral, kuid võimaldab ka tuule abil kaugemal asuvatele puudele kanduda. Olenevalt temperatuurist võib vastsete areng kesta 25–40 päeva, selle aja jooksul võib üks röövik kahjustada kokku umbes 40–50 cm² lehepinda. Juunis-juulis laskuvad täiskasvanud röövikud võrgendiniidiga maapinnale, kus tungivad pinnasesse või metsakõdusse, nukkudes seal mullapurust võrgendis.

Puhangud kestavad mitu aastat Metsa-külmavaksiku massilist paljunemist on Eestis esinenud sagedasti. Hulgisigimise puhangud korduvad umbes iga kümne aasta tagant. Lõuna-Eestis ja ka Lõuna-Soomes olid metsa-külmavaksiku kahjud väga ulatuslikud 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses.

Täheldatud on, et sageli on puhangud sünkroonis teiste lähedaste või sugulasliikidega (harilik külmavaksik, suur-talivaksik, kollane talivaksik, harilik hallavaksik jt). Näiteks esines eelmisel aastal mitmel pool Lõuna-Eestis arukaasikuid kahjustanud metsa-külmavaksiku kõrval ka hariliku külmavaksiku (Operophtera brumata) kahjustusi nii tammedel kui ka koduaia viljapuudel. Harilik külmavaksik on välimuselt ja käitumiselt üsna sarnane metsa-külmavaksikuga, eelis-

16

sinu mets

märts 2O24

OLAF BECKMANN

INGRID ALTMANN

Metsa-külmavaksiku nukk.

HEINER ZEIGLER

ANNE TANNE

PFLANZENSCHUTZAMT BERLIN

loodus

Metsa-külmavaksiku rööviku pea ja esijalad on alati tumedad.

tades toidutaimena eelkõige tamme ja õunapuid. Kuid tõelise mitmetoidulise liigina kuulub tema toidusedelisse veel umbes paarkümmend lehtpuu ja -põõsa perekonda. Metsa-külmavaksikuga võrreldes on tema levik veelgi laialdasem. Külmavaksikute head kohastumist keskkonna ja kohaliku flooraga märgib kasvõi see tõsiasi, et lisaks tsüklilisele populatsioonidünaamikale on mitmel vaksikuliigil võime röövikute koorumine sünkroniseerida toidutaime pungade puhkemise fenoloogiaga.

Kahjustusi on võimalik leevendada Külmavaksikute hulgisigimispuhangud kestavad tavaliselt paar-kolm järjestikust aastat, mille järel need vaibuvad.

Hulgisigimisest tekkivate kahjustuste süvenemine sõltub kahjuri elu­tsükli aegsetest ilmastikuoludest. Arvukuse raugemisele aitavad kaasa eelkõige looduslikud vaenlased – parasitoidid, röövputukad, bakterhaigused, linnud, väike­ imetajad.

Hinnaliste üksikute puude (laasitud arukased, maarjakased) kaitseks on soovitatav panna septembri lõpus tüvedele liimivööd või veelgi parem, katta tüved ühe meetri kõrguselt ümberringi umbes 15 cm laiuse liimikihiga, mis ei lase lennuvõimetutel emasputukatel ronida võrasse munema. Tüvele pintsliga kantav spetsiaalne roheline kleepjas vaha ja liimivööd on saadaval aianduskauplustes.

Sarnaselt teiste vaksiklastega laskub ka suur-talivaksiku röövik võrgendiniidiga maapinnale, et pinnases nukkuda.

Kahjustavad kaasikuid Metsa-külmaliblikas kahjustab erinevas vanuses kaasikuid, eelistades hõredamaid ja kuivemas kasvukohas kasvavaid puistuid. Kuivade suvede tõttu on ohustatud ka niiskemates kasvukohtades olevad kaseenamusega metsad. Tugevam kahjustus esineb nendes metsaosades, mis on hõredamad või kus puistut on hiljaaegu hooldusraiete käigus harvendatud. Ühekordne kahjustus puudele siiski suurt kahju ei põhjusta, sest kevadel raagu söödud puud kasvatavad suve teisel poolel uued lehed. Kahjustuse kordumine mitmel järjestikul aastal pidurdab aga kasvu ning nõrgendab puid sedavõrd, et ladvaoksad hakkavad kuivama. Selle tulemusena tekib kasetüvesse südamemädanik, mis oluliselt vähendab puidu kvaliteeti. Puude kidumist toetavad omakorda kevadsuvised ebasoodsad ilmaolud, eeskätt pikaajalisem põud.

Aegade jooksul on lisaks külmavaksikutele Eesti kaasikuid raagu söönud ka hele-villkäpa kauni sidrunkollase karvastikuga liblikaröövikud ning meil uue ja invasiivse võõrliigina juba Saaremaal kanda kinnitanud käsnalainelase aplad vastsed. Veel on meie kaskedele kahju teinud nii kase-harivaablaste rohekad mustalaigulised ebaröövikud kui ka parkides tammesid ja teisi lehtpuid rüüstanud suur-talivaksikute (Erannis defoliaria) röövikud.

aasta puu tamm

Harilik tamm – tähelepanu ja kasvatamist väärt metsapuu

IVAR SIBUL Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor

H

arilik tamm ongi Eestimaal kasvavatest puudest kõige vanem ja tüsedam. On tähelepanuväärne, et meie vanim, ligi 700-aastane Tamme-Lauri tamm Urvastes Võrumaal, kelle tüve ümbermõõduks rinnakõrguselt on mõõdetud üle 8,7 meetri, kasvatab sentimeeterhaaval jätkuvalt oma jämedust.

Just üksikult ja lagedal kasvades näitavad tammed oma suursugust väljanägemist ning elavad kõrge eani. Üksikpuuna kasvavate vanade, harunenud võra ja jämedaoksiste tammede kõrgus, küündides kuni 20 meetrini, on sageli võra läbimõõduga samaväärne.

Puistus kasvades, kus vaba kasvuruumi on vähe, sirguvad küllalt aeglasekasvulised tammepuud aga üle 30 meetri kõrguseks. Puistus olles laasuvad ka tammed kenasti, olles sihvakad ja peeneoksalised. Kultuurpuistuna tasub tamme aga kasvatada, sest oksavaba ja sirge tammepalk on ülihinnaline toormaterjal mööbli-, parketi-, vineeri- ja vaaditööstuses.

Temperatuuritundlik puu Kasvades Eestis oma loodusliku areaali põhjapiiri lähedal ning puhkedes teistest kodumaistest puittaimedest hiljem on tamm tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Hiliskülmade käes kannatavad eriti lagedal kasvavad ja noored puud ning varapuhkevad ehk nn suvetammed, kes hiljapuhkevast teisendist (talvetammest) kaks-kolm nädalat hiljem lehte lähevad. Kuigi talvekülmadele on tamm vastupidav, tekivad talvepakase ja talviste järskude temperatuurimuutuste tõttu tihti puu koorde ja pind-

Noorelt hiliskülmade kaitseks ning hiljem heaks kõrguskasvuks ja tüve laasumiseks vajab tamm aga turvet ja ajepuid.

Lähtuvalt tamme kasvunõudHariliku tamme lustest võibki tamme metsatõrud. IVAR SIBUL puuna kasvatamise võtta kokku ühte kuldsesse lausesse, mida teab vist iga metsamees – „tamm tahab kasvada kasukas seljas ja pea paljas”.

See tähendab, et valguslembese liigina vajab tamm valgust, kuid teiste puude pakutav külgvari soodustab tüve sirget kasvu ja aitab kaasa laasumisele ning pakub turvet võimalike külmakahjustuste eest. Tammele sobivaimaks ajepuuks on Tamme-Lauri tamme ümbermõõt kuusk, keda võiks sellel otstarbel mõni on enam kui 8,7 meetrit ning puu kasvatab oma jämedust aasta pärast tamme kultiveerimist sasentimeeterhaaval edasi. madesse reavahedesse istutada. Tamme võib istutada või külvikultuure rajada ka misse tüvepuitu piki tüve kulgevad kül- teiste liikide uuendusse rajatud koridomalõhed, mis aitavad tüvesse pääseda rides. Head kasvu on tammed näidanud puitu mädandavatel seentel. nii lepa- ja sarapuu- kui ka kase-, aga saKuivõrd noortele puudele on ohuks muti haavavõsasse raiutud koridorides. metskitsed ja jänesed, kes võrseid kärbivad, ning põdrad, kellele meeldib Tamme levikust Eestis tammekoor, tuleb noori puid kaitsta Kui üldine Eesti metsasus on viimasel tüvekaitsmete või kuuseokstega. Raja- poolsajandil kasvanud, siis tammikutud tammekultuure on mõistlik seetõt- te pindala on hoopis vähenenud. Segametsades kasvab tamme kõrval just tu ka tarastada. kask, haab, hall- ja sanglepp. Tamme­ Nõudlik kasvutingimuste suhtes enamusega puistud moodustavad meie Mullatingimuste suhtes on tamm nõud- metsade pindalast kõigest 0,3 protsenti. lik, eelistades kasvada viljakatel värsketel Kuigi ligi pooled meie tammikud asukuni niisketel muldadel, mis on neutraal- vad Saaremaal, võib looduslikke tamse või veidi happelise reaktsiooniga. So- mepuistuid näha ka Pärnu-, Lääne-, bivaimad kasvukohatüübid, kuhu tam- Harju- ja Lääne-Virumaal. Eestis kohme kultiveerida, on sinilille, jänesekap- tabki harilikku tamme peamiselt läänesa, naadi ja kastikuloo. Kultiveerimisel ja põhjaosa puisniitudel ning huumuspeaks vältima kuivi liiv- ja paepealseid rikastel viljakatel metsamuldadel, kus muldi. Sügavale pinnasesse tungiv tugev ta seltsib teiste laialehiste puuliikidega, juurestik aitab tammel saada mulla vilja- nagu saar, pärn ja vaher. kamatest kihtidest toitaineid ja vett, kuid Vähesel hulgal trehvab tammesasamas muudab puu ka tormi- ja põua- lusid ka teistes maakondades, eelkõikindlaks. Looduslikult uueneb tamm ge Viljandimaal, kus kasvab enam just peamiselt tõrudest, aga ka kännuvõsude Eesti kultuurtammikuid. Ulatuslikum abil. Kuigi noored tammed on esimestel tammekultuuride rajamine toimus meil kasvuaastatel võimelised kasvama puu- 130–140 aastat tagasi ning nii mitmedrinde all varjus, on tamm valgusnõudlik ki tammegrupid ja väiksemad puiespuu ning kui valgustingimused puu kas- tikud rajati hoogtöö korras ka mõned vades ei parane, siis juba paari-kolmeaas- aastad tagasi Eesti Vabariigi 100. sünnitased tammeseemikud hukkuvad. päevaks.

ANNIKI LEPPIK

Tamm, meie kodumaine ja armsaks peetud metsapuu, seostub inimesele eelkõige pikaealisuse ja püsivusega, aga ta on ka rammu ja vastupidavuse võrdkuju.

sinu mets

märts 2O24

17

jahimees

Sõraliste küttimise statistika näitab põdrapopulatsiooni hoidmise vajadust Selle jahihooaja küttimise ülevaatest selgub, et metskitse ja põdra suurem küttimine polnud vajalik ning nende langenud arvukus tekitab jahimeestele muret.

Uuel hooajal tuleks osas piirkondades küttimismaht hoida samal tasemel ja teatud juhtudel seda isegi langetada.

PRIIT VAHTRAMÄE Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige

Põtrade küttimise kokkuvõte Lõppenud põdrajahihooajal kütiti kokku 4037 põtra, mis on 524 isendit vähem kui 2022. aastal.

Jahihooajal jäi minimaalsest soovitusest küttimata 164 isendit, et hoida üldarvukust mõõdukal tasemel. Märtsi teises pooles esitavad jahipiirkonnad statistilised aruanded, kus hindavad suurulukite arvukust ja selle tulemusena langeb jahimeeste hinnangul arvukus juba 7000–7200 põdrani.

Põhjuseid, miks üldarvukuse säilitamiseks soovitatud mahud jäävad mitu aastat täitmata, aga arvukus langeb, võib olla mitmeid. Meie hinnangul on peamine murekoht küttimine üle juurdekasvu ja struktuuri mittejälgimine. Eriti oluline on pullide üleküttimine, mille tagajärjel langeb ka juurdekasv. Järjest rohkem on aga märke, et tegelik arvukus jääb jahimeeste hinnangu ja Keskkonnaagentuuri hinnangu vahele. Ülevaade maakondade limiidi täitmise lõikes näitas, et kõige raskemas olukorras olid Valgamaa ja Harjumaa, kus täideti küttimismahust ainult 89 protsenti. Maht jäi statistiliselt täitmata roh-

18

sinu mets

märts 2O24

TABEL 1. PÕDRA KÜTTIMINE 31.12.2O23 SEISUGA JAHISE ANDMETEL Maakond Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa KOKKU

Kütti­ mine 2021 484 112 367 236 277 350 363 210 627 408 301 249 289 505 253 5031

Kütti­ mine 2022 451 87 327 228 225 310 310 216 596 352 223 245 233 505 253 4561

Jahimees­ te soov 2023 407 72 306 225 219 267 283 195 569 308 187 230 210 407 238 4123

kem kui pooltes maakondades, mis viitab liiga suurele küttimiskohustusele.

Kokkuvõttes oli raskem ning keerulisem hooaeg kui 2022. aastal. Edaspidi tuleb teha kõik selleks, et hoida veel allesjäänud populatsiooni terve ja tugevana ning küttida mitte rohkem, kui juurdekasv lubab. Selleks aga peaksime küttimissoove vähendama lähtudes konkreetsetest elupaikadest, et tagada struktuurne küttimine. Eesti lõikes tuleks mahte vähendada keskmiselt viiendiku võrra, kuid konkreetsete piirkondade puhul just sealseid eripärasid arvestades. Kui kokkulepitud limiite juba varem ei täidetud, võib vähendamise protsent olla suurem. Vähendamise põhjuseks on selgelt vähenenud vasikate arv. Küttides rohkem kui vasikaid sünnib, läheb arvukus veel enam langusesse. Arvukust aga tuleks säilitada.

Uuel hooajal peaksime tuginema Keskkonnaagentuuri analüüsis toodud soovitustele. Selles tõdeti, et põdra küttimismahtu tasuks võrreldes eelmise jahihooajaga suurendada eeskätt nendes jahipiirkondades, kus põdra asustustihedus ja/või nende tekitatud kahjud on jätkuvalt kõrged. Piirkondades, kus

Keskkonna­ agentuur soo­ vitas 2023 390–420 70–80 300–320 210–240 220–250 300–330 250–270 210–230 580–620 350–380 210–240 230–250 210–230 430–460 240–260 4210–4580

Jahindusnõukogu otsus 2023 407 72 306 210 220 284 261 201 580 352 187 230 210 443 238 4201

Kütti­ mine 2023 364 76 308 214 202 268 246 210 547 328 175 235 187 418 259 4037

asustustihedus on madal ja kahjud puuduvad või esinevad vaid väga lokaalselt, võiks hoida küttimismahud eelmise aasta tasemel ja vajadusel neid ka langetada.

Kahjuks on jahindusnõukogude otsused jahimeestele kohustuseks, kui just jahindusnõukogu ei ole otsusesse sisse kirjutanud mingit laveerimisvõimalust, näiteks +/- protsenti. Jahimehed tunnevad hirmu, et jahindusnõukogu töökorras on kirjas, et kui jahimehed limiite ei täida, siis võidakse neilt jahipiirkonna kasutusõiguse luba ära võtta ja iga täitmata limiidi kohta jääb märk maha. Ülevaade metskitsede küttimisest Jahise andmete põhjal on jaanuari lõpu seisuga Eestis kütitud kokku 10 089 metskitse. Kuna Jahises on 277 jahipiirkonna andmed ehk 86,5 protsenti kõigist riigi jahipiirkondadest, siis lisades sellele ülejäänud 13,5 protsendi piirkondade andmed, võis kokku olla kütitud ligi 11 500 metskitse ehk 72 protsenti kokkulepitud küttimismahust.

Metskitsede küttimine ja hooaeg lõppes 31. jaanuaril. Milline saab olema

Jahimehed on põdra arvukuse pärast mures ja arvavad, et piirkonniti tuleb küttimislimiite langetada.

ERIK KARITS

jahimees med on kõigi jahipiirkondade kohta olemas. Kõige tagasihoidlikumalt on kütitud Läänemaal, Võrumaal, Valgamaal, Raplamaal ja Harjumaal. Kõige kõrgem täitmise protsent ja ka koguseline küttimine oli Saaremaal, hästi täitsid mahtu ka Hiiumaa ja Pärnumaa jahimehed.

Küttimisega kukkusime 2016. aas-

TABEL 2. METSSEA KÜTTIMINE O5.O2.2O24 SEISUGA JAHISE ANDMETEL Maakond Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa KOKKU

Keskkonnaagentuuri soovitus 2023 800 2000 600 550 800 800 600 700 1300 700 3300 700 800 1300 800 15 750

Jahindusnõukogu otsus 2023 599 1500 600 550 692 590 600 66 1300 700 2835 303 800 1300 429 12 864

Keskkon­ naameti käskkiri 800 1500 600 550 800 800 600 570 1300 700 3300 700 800 1300 714 15 034

Jahimeeste täitmine 05.02.2024 274 1101 398 359 620 476 437 284 966 475 2767 521 523 1067 291 10 559

Limiidi täitmise % 34 73 66 65 78 60 73 50 74 68 84 74 65 82 41 70

TABEL 3. METSKITSE KÜTTIMINE 31.O1.2O24 SEISUGA JAHISE ANDMETEL Maakond

Jahi­ mees­ te soov 2023

Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa KOKKU

1384 390 511 1350 775 773 972 875 1978 1205 1730 1345 972 1510 920 16 690

Kesk­ konnaa­ gentuur soovitas 2023 1000 390 400 1300 700 700 900 1100 1300 1000 2200 1200 900 1500 900 15 490

Jahindusnõukogu kokkulepe 2023/2024

Kütitud 05.02.

2024 seisuga

Kirjas piir­ kondi Jahises

Limiidi täitmise % maa­ konnas

1384 390 467 1200 775 737 972 875 1300 1205 2200 1200 900 1530 920 16 055

550 336 310 621 397 269 587 611 1077 571 2146 938 357 976 343 10 089

10 9 24 9 16 14 25 19 29 14 27 23 15 24 19 277

40 86 66 52 51 36 60 70 83 47 98 78 40 64 37 63

lõplik küttimine, selgub hiljem Keskkonnaagentuuri analüüsist seirearuandes 2024.

Nelja maakonna – Tartumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa – and-

ta tasemele (11 000 isendit). Metskitse kõrgem küttimine ei olnud ka vajalik, sest ilvese arvukus on tõusnud ja nende söögivajadus suurenenud.

Eesti Jahimeeste Selts tegi selles osas

ka pöördumise keskkonnaametile ja nemad saatsid jahindusnõukogudele soovituse mitte sundida jahiseltse küttimismahte täitma, vaid arvestama ka ilvese toitumisvajadusega. Seda enam, et metsakahjustusi metskitsed ei tekita, mida kinnitab ka RMK eelmise aasta kahjude ülevaade. Ülevaade metssigade küttimisest Keskkonnaagentuur soovitas 2023/2024. aastal küttida 15 750 metssiga, kuid jahindusnõukogudes lepiti kokku 12 864 isendi küttimises. 22.12.2023 kehtestas keskkonnaamet aga oma käskkirjaga kohustuseks 15 034 metssea küttimise.

Veebruari alguse seisuga oli Jahise andmetel kütitud 10 575 isendit, mis moodustab 70 protsenti kehtestatud mahust, ja liites juurde puuduolevad jahipiirkonnad, saame küttimismahu täitmiseks umbes 80 protsenti ehk 12 000 metssiga.

Jahihooaeg lõppes 29. veebruaril ning jahiseltsid pingutasid kõvasti, et küttimismaht täita.

Põhjuseid, miks küttimismahte ei täidetud sajaprotsendiliselt, on mitmeid. Üks on kindlasti Põlvamaal ja Võrumaal leviv sigade Aafrika katk ja teiseks võib olla asi hinnangulises juurdekasvuprotsendis, mida tuleb pärast jahihooaega korrigeerida.

Punahirve küttimise ülevaade Jahindusnõukogudes lepiti kokku 3385 punahirve küttimises, mis jäi natuke alla Keskkonnaagentuuri soovitusele (3528 isendit). See erinevus on aga tühine, sest enamikus maakondades võib hirve küttida limiidivabalt ja mahte ei kehtestatud, kuna need olid liiga väikesed ja maakonnas püsipopulatsiooni pole.

Valdav enamik hirvi kütitakse meie saartel ja nii on kohustus küttida Saaremaal 2304 isendit ja Hiiumaal 593 isendit.

Saaremaal oli küttimismaht täidetud 106-protsendiliselt. Hiiumaal on samuti valdav osa mahust täidetud.

Aktiivsemalt küttisid ka Lääne-Virumaa ja Viljandimaa jahimehed, kuid teiste maakondade küttimismaht oli oluliselt väiksem. Kui aga arvuliselt kokku võtta, siis on küttimismaht Eestis täidetud juba sajaprotsendiliselt, kokku 3403 isendit. sinu mets

märts 2O24

19

jahimees Kui aasta alguses käib veel aktiivne hooaeg, siis kevad on kokkuvõtete ja teadmiste täiendamise aeg.

PEETER HUSSAR

Kuidas käib jaht hooajati? 2. osa

Eesti Jahimeeste Selts

A

asta alguseks peame ju ikka 1. jaanuari. Jahimeestel on lisaks veel teinegi aasta algus, jahiaasta algus. Selleks on 1. märts, see kuupäev on välja kujunenud kindlal põhjusel. Jäävad ju jaanuar ja veebruar aktiivse küttimisaja sisse.

Kuigi ametlik küttimiskalender annab võimaluse mõnele ulukile jahti pidada ka veel märtsis või aprilli alguses, loetakse jahihooaja lõpuks ikkagi veebruari lõppu. Järgmine kord saab jahimees jahipidamise plaaniga kodust välja minna juuni alguses, kui algab suvine sokujaht. Veidi laiemad võimalused on alates augusti algusest, kui lisandub nii karu- kui ka tuvi- ja metskurvitsa jaht.

Trofeede vaatamine ja hindamine Sedasi on märtsi algus jahimeestele oma aasta tegemiste kokkuvõtmiseks ja järgmise aasta plaanide pidamiseks pa-

Jahimeeste suvine tippsündmus on üle-eestiline kokkutulek. Mullu vallutasid jahimehed Ida-Virumaal terve kaevandusmuuseumi ala.

TAIVO SPITSÕN

rim aeg. Jahtkonnad peavad koosolekuid, selleks ajaks on selge, kui edukalt on teoks saanud eelmisel aastal tehtud küttimisplaanid. Kokku võetakse eelmise jahiaasta ulukiseire andmed. Arutatakse, millised on eesootava jahiaasta eesmärgid. Tehakse ka muid jahtkonna ühistegevusega seotud plaane.

Jahiaasta kokkuvõtmise juurde kuulub ka eelmise jahiaasta jahitrofeede ülevaatamine ja hindamine. Sedasi kogutud andmed annavad jahimeestele ja ulukiuurijatele väärtuslikku materjali järelduste tegemiseks meie ulukipopulatsioonide seisukorra kohta.

Aasta loomaga kohtumiseks peab Tänavune aasta loom on harilik saarmas (Lutra lutra), kelle populatsioon on pärast suuri arvukuse kõikumisi Eestis taastunud. Veekogul elav saarmas annab tunnistust naabruskonna üsna heast ökoloogilisest seisundist, looma kadumine aga elukeskkonna halvenemisest.

E

t saarmast looduses näha, peab olema õnne – tegemist on ettevaatliku loomaga, kellel on hea kuulmine ning haistmine. Olles piisavalt kannatlik, võib temaga kohtuda mõne jõe kaldal vaikselt oodates või hoopis paadimatkal. Maismaal liikuvat saarmast on lihtne ära tunda, kuna teist temasarnast looma meil ei ole. See-eest vees ujuvat looma võib segi ajada kopra või ondatraga.

Hariliku saarma levila on küllaltki ulatuslik, hõlmates suuresti Euroopat ja Aasiat, kuid selle laialt levinud liigi

20

sinu mets

märts 2O24

arvukus on Läänemere piirkonnas pärast 1960. aastat tunduvalt vähenenud.

Saarmas on kantud rahvusvahelisse punasesse nimestikku ohulähedase liigina ning alates 1975. aastast kuulub saarmas Eestis III kaitsekategooria liikide hulka. Liigi küttimine on meil keelatud.

Looduses on vähe liike, kes saarmale jahti peaksid, mistõttu sõltub populatsiooni seisund suurel määral elupaikade kvaliteedist. Nendeks on Eestis peamiselt siseveekogud ja nende vahetu naabrus. Saarma elupaikade kvaliteeti mõjutavad põhiliselt maaparandus, ehituste-

gevus ja keskkonnamürgid. Lisaks võivad saarmale saatuslikuks osutuda ka sattumine lüüsidesse, kanalisatsioonija reoveetorude suudmetesse, kalapüügivõrkudesse ja -konksudesse ning koprapüünistesse. Teedevõrgu laienedes võib aina enam näha teedel autorataste all hukkunud saarmaid. Populatsiooni arvukust mõjutavad ka erinevad keskkonnategurid, nagu talvine toidu kättesaadavus, põuased aastad ning konkurentsi pakkuv mink.

Kuna ohte liigile on palju ja tegu on hea veekogude seisundi indikaatoriga, seiratakse saarmast iga-aastaselt. „Liigi arvukus Eestis on olnud nii madal kui 300 isendit, kuid viimastel aastatel on selleks hinnatud ligi 2000 looma ning liik on jõudnud ka suurematele saartele,” kommenteerib saarmaspetsialist ja Eesti Terioloogia Seltsi liige Remek Meel.

jahimees

Ulukite biomaterjali ülevaatuste hooaeg on avatud

Kevad on ka oluline aeg jahimeestele oma teadmiste täiendamiseks. Järgnev suvi on ideaalne aeg laskeoskuse arendamiseks. Aastast aastasse lisandub meil uusi või korrastatakse juba kasutuses olevaid lasketiire. Lisaks jahil vajalike oskuste treenimisele toimub läbi suve aktiivne tegevus erinevatel jahilaskespordialade võistlustel.

Jahitrofeede mõõtmine on ulukipopulatsioonide kohta biomeetriliste andmete kogumise allikas.

Jahipidamise käigus jahitrofeena vääristatud bioloogiline materjal on üks teadliku jahinduse alustaladest.

Suve tippsündmus on kokkutulek Suvi ei ole jahimeestele ju sugugi vaikne aeg. Toimub mitmesuguseid üritusi, suurim neist igasuvine jahimeeste kokkutulek. Jahimehed on esindatud nii metsarahva päevadel kui ka kogu pere metsapäeval. Viimastel aastatel on hoogu kogunud lastele suunatud looduslaagrite korraldamine. Jahtkonnad on mitmel moel kaasatud kogukondlikesse ettevõtmistesse.

Kevadesse jäävad veel uutele jahimeestele mõeldud kursused. Sellistel kursustel omandatakse kogenud koolitajate käe all väga erinevaid jahindusalaseid teadmisi. Enne kui kursuslane saab jahitunnistuse, tuleb tal sooritada põhjalik teooria ja laskeoskuse eksam. Suvi jääb alustavale jahimehele oskuste arendamiseks ja jahtkonna toimetamistesse sisseelamiseks.

Aasta loom saarmas.

„Eestis läheb saarmal praegu küllaltki hästi, kuid oma hoolimatuses võime teda siiski ohustada, mistõttu on vaja siinset asurkonda pidevalt jälgida,” lisab Meel.

Aasta loomaga seotud tegevusi korraldavad Eesti Terioloogia Selts, Eesti Loodusmuuseum,Tallinna Loomaaed, MTÜ Aasta Loom, Keskkonnaagentuur, Eesti Jahimeeste Selts, Looduskalender ja Ülemiste keskus.

Eesti Jahimeeste Selts

vanem-trofee-ekspert

Vasakult: Martin Kõmmus, Jaan Ärmus ja Deilor-Renato Tisler määramas Hiiumaal 2 X EESTI JAHIMEESTE SELTS punahirve vanust.

J

REMEK MEEL

olema õnne

ANNE REITEL

ahisaagi süstemaatiliste ülevaatuste käigus kogunev ja talletatav info annab võimaluse hinnata ulukipopulatsioonide hetkeseisu, muutusi ajas ning on tõhus tööriist ulukipopulatsioonide tasakaalustatud ja mõistliku kasutamise kavandamiseks.

Kuna trofeesid mõõdetakse CIC (The International Council for Game and Wildlife Conservation) tasemel kokku lepitud reegleid järgides, siis pole tulemused kaugeltki ainult kohaliku tähtsusega, vaid võimaldavad võrrelda ulukipopulatsioone üle riigipiiride.

Mõõtmistulemused sisestatakse nii siseriiklikku kui üleeuroopalisse andmebaasi.

Aastate jooksul talletatud materjal annab võimaluse analüüsida liikide seisundit ning dünaamikat, prognoosida arengut, hinnata jahipidamise mõjusid, aidata jahimehi õigete valikute tegemisel.

Möödunud sügise põdrapäevade ja käesoleva jahihooaja jooksul jahiorganisatsioonides toimunud mõõtmiste ning trofee-ekspertide individuaalse tegevuse tulemusena on registri täienduseks juba kogunenud kenake hulk uut materjali. Suur töö ootab aga veel ees, kui alates märtsikuust läheb käima piirkondlike jahitrofeede mõõtmiste karussell.

Ootame mõõtmispäevadele metskitse, põdra- ja hirvesarvi koos vanuse määramist võimaldava lisamaterjali – alumise lõualuuga. Lisaks ootame metsseakihvasid, koprakoljusid ja väikekiskjate koljusid. Iseäranis ootame

Vasakult: Ergo Viil ja Rein Leitaru mõõtmas hirvesarve.

võimalikult suures koguses suurkiskjate koljusid ja nahkasid. Eestimaal uue liigina kanda kinnitanud šaakal võiks jätkuvalt püsida uurijate huviorbiidis. Jahimehed saavad oma panuse anda, tuues mõõtmisele võimalikult palju kütitud šaakalite koljusid ja kindlasti ka nahkasid, kogumaks biomeetrilist infot, mis uurijatele võiks huvi pakkuda.

PLAANILISTE HINDAMISPÄEVADE KAVA Detailsem info Eesti Jahimeeste Seltsi veebilehel (www.ejs.ee).

Tööplaan täieneb.

Ida-Virumaa – 06.04.2024 Valgamaa – 10.04.2024 Järvamaa – 11.04.2024 Lääne-Virumaa – 18.04.2024 Võrumaa – 19.04.2024 Põlvamaa – 09.05.2024 Tartumaa – 16.05.2024 sinu mets

märts 2O24

21

teadus

JÜRGEN AOSAAR

Uudiseid metsateadlastelt

MIKKO BUHT Eesti Maaülikooli nooremteadur

surevad ja lagunevad puud ja alustaimestik – kõik see lagundatakse bakterite poolt metsamullas ning selle käigus vabaneb süsinik ehk CO2 taas atmosfääri. Et teada saada, kas mets on süsinikku siduv või emiteeriv ökosüsteem, tuleb metsa seotava süsiniku kogust kõrvutada sealt väljuva kogusega.

Artikkel ilmus ajakirjas European Journal of Forest Research. Uuringut toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Valgustusraie mõjutab viljakate kaasikute süsiniku sidumise võimet

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli vanemteaduri Jürgen Aosaare juhtimisel uuriti viljakates kaasikutes tehtud valgustusraie lühiajalist mõju puistu süsinikuringele. Uuring viidi läbi mineraalmullal kasvavas 6-aastases arukaasikus, kus puistu algne tihedus oli 17 500 puud hektari kohta, ja kuivendatud turvasmullal kasvavas 12-aastases sookaasikus, algtihedusega 43 000 puud hektari kohta. Mõlemasse puistusse rajati kolm katsevarianti: esimesele alale jäeti kasvama 1500 ja teisele 2500 puud hektari kohta, kolmas ala jäeti puutumata ehk kontrollalaks.

MIS ON VALGUSTUSRAIE? Valgustusraie on üks hooldusraie liike, mida tehakse noortes puistutes eesmärgiga reguleerida puistu tihedust, liigilist koosseisu ja anda kasvueelis kvaliteetsemate omadustega puudele.

Katsealad rajati suvel ning süsinikuringlust uuriti raiele järgneval aastal. Leiti, et mõlema katseala kontrollpuistud ning mineraalmullal kasvavad valgustusraie läbinud puistud olid jätkuvalt süsinikku siduvad ökosüsteemid. Samas turvasmullal kasvavad hõredamaks raiutud puistud olid süsinikku emiteerivad.

Peamine põhjus oli sookaasikute aastane kõrgem mullast väljuv süsinikuvoog (mullahingamine) võrreldes arukaasikutega.

Järglaskatsed aitavad rajada kiirema kasvu ja parema kvaliteediga puistuid

Juba üle kümne aasta on Eesti Maaülikool (EMÜ) ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teinud koostööd, et meie majandusmetsad kasvaksid tulevikus kiiremini, oleksid haiguskindlamad ja et sealsed puud oleksid paremate tüveomadustega. Projekti veavad EMÜ metsaselektsiooni peaspetsialist Tiit Maaten ning RMK seemnemajanduse peaspetsialist Aivo Vares, kes on ühtlasi Maaülikooli metsataimekasvatuse külalisprofessor.

Programm keskendub neljale puuliigile: mänd, kuusk, arukask ja sanglepp. Metsast valitakse välja kõige paremate väliste tunnustega puud (plusspuu) ning korjatakse nende seemned. Et kontrollida seemnest kasvavate puude pärilike omaduste headust, rajati üle Eesti järglaskatsealad. Igale alale istutati plusspuudelt varutud seemnetest kasvatatud 25 noort puud. Näiteks männi järglaskatsealad asuvad Saaremaal, Kagu-Eestis, Ida-Virumaal ja Pärnumaal.

Istutamise järel hinnatakse puude kasvu, okslikkust, okste asendit ja jämedust. Lisaks hinnatakse puude mitmeladvalisust, tüve koonet ja sirgust. Projekti eesmärk on leida parimate omadustega puud, mis aitavad kujundada meie tuleviku metsasid.

Puude parendamises saame palju õppida soomlastelt ja lätlastelt, kes on meist selles valdkonnas ees. Näiteks Soomes on kõige enam tegeletud arukase parendusega ja sealsed tulemused on märkimisväärsed – kaasikud on kuni 30 protsenti tootlikumad võrreldes sõjajärgse perioodiga.

Parendusprogramm on praegu täies mahus käimas ning peagi on oodata esimesi tulemusi.

TIIT MAATEN

Vasakul on soomullal kasvavasse kaasikusse rajatud kontrollala, kus raietegevust ei toimunud, ning paremal sama katseala valgustusraie läbinud proovitükk. Valgustusraiest on möödas viis aastat.

MIS ON MULLAHINGAMINE? Heterotroofseks mullahingamiseks nimetatakse CO2 väljumist mullast orgaanilise aine lagunemise tulemusena.

Millal on mets süsinikku siduv ökosüsteem? Et selgitada metsaökosüsteemi süsiniku sidumise ja heitmise vahekorda, tuleb hinnata puude ja alustaimestiku maapealset ja maaalust kasvu ning mullast väljuvat süsinikuvoogu. Fotosünteesi käigus seovad puud ja alustaimestik süsinikku ning talletavad selle enda kõikidesse osadesse – see ongi süsiniku sidumine. Puude elutegevuse käigus langevad lehed, okkad ja oksad,

22

sinu mets

märts 2O24

Pärnassaare järglaskatseala on üle kümne hektari suurune.

nõuanne

sinu mets

märts 2O24

23

ametlik info

Metsameetme uuenenud tingimused seavad esikohale elurikkuse suurendamise metsas

Lumekatte all on peidus hooldatud kuusekultuur.

Detsembris said erametsaomanikud taotleda KIKist metsameetme toetust ehk perioodi 2O23–2O27 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringu­ toetust. Seekordne voor oli oluline eelkõige seetõttu, et alanud uus Euroopa Liidu programmperiood tõi kaasa ka uuenenud nõuded ning seda eelkõige elurikkuse säilitamise osas.

PIIA KIIVRAMEES KIKi metsaosakonna toetuste üksuse juht

M

etsameetmest toetatakse hooldusraiet noores puistus, erinevate kahjustuste ennetamist metsas ja loodusõnnetuse või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist.

Metsameetme toetus on loodud selleks, et aidata metsaomanikel teha tulevikumetsade kasvatamisel olulisi, kuid kulukaid tegevusi, mis on pikas plaanis kasulikud kogu ühiskonnale. Õigeaegne hooldamine aitab luua noortele puudele paremad kasvutingimused ning ühtlasi toodab hästi hooldatud majandusmets tulevikus kvaliteetsemat puitu, mida saab väärindada pikaajaliselt süsinikku siduvateks kestvustoodeteks.

24

sinu mets

märts 2O24

Metsaomanike huvi toetuse vastu püsib kõrge Kokku esitati KIKile 334 taotlust kogusummas 3,33 miljonit eurot. See tähendab, et metsameetme abil planeeritakse erinevaid hooldustegevusi ca 9700 hektaril erametsamaal.

Lõppenud vooru eelarve on 1,4 miljonit eurot, millest lõviosa ehk 1,2 miljonit eurot on mõeldud hooldusraieks.

Hooldusraie tegemiseks taotleti KIKist toetust kokku 2,89 miljoni euro eest ehk enam kui kaks korda rohkem, kui selleks ettenähtud vahendeid on.

Enne lõplike otsuste tegemist tuleb KIKil seega taotlusi paremusjärjestuse alusel hindama hakata – esimeses järjekorras saavad toetust kuni 10-aastased puistud, seejärel 11–20-aastased puistud ning viimases järjekorras 21–30-aastased puistud.

Suurimad muudatused võrreldes varasemate tingimustega puudutavad just elurikkuse säilitamist metsas.

Metsakahjustuste ennetamiseks esitati taotlusi 108 000 euro eest ja kahjustatud metsa uuendamiseks 332 000 euro eest (eelarved vastavalt 40 000 eurot ja 160 000 eurot). Metsakahjustuste ennetamisega seotud töid planeeritakse teha 684 hektaril metsamaal ning

ANDRES ORULA

kahjustatud metsa soovitakse toetuse abil uuendada 455 hektaril metsamaal.

Kuna ka nende tegevuste osas taotleti toetust rohkem, kui on vahendeid, siis hinnatakse neidki taotlusi lõplike otsuste tegemiseks paremusjärjestuse alusel.

Uuenenud reeglid loovad ka uusi võimalusi Jätkuvalt on taotlejate seas populaarseim metsakahjustuste ennetamise võte repellendi kasutamine. Taimede ulukite eest kaitsmiseks taotleti toetust repellendi soetamiseks ja kasutamiseks 560 ha metsamaal kokku 83 000 euro eest.

Samuti küsitakse aktiivselt toetust raie järel kändudele peale kantava juurepessu tõrjevahendi kasutamiseks (62 hektaril).

Ainult 14 hektaril taotleti ladvakaitse soetamist ja kasutamist. Siinkohal tahaksin metsaomanikke julgustada, sest taotlemine on läinud mugavamaks ning enam ei ole vaja taotlemisel esitada kuludokumente. Uue perioodi muutunud tingimuste järgi käib ladva- ja tüvekaitsmete toetuse taotlemine hektaripõhise määra alusel.

Küll aga mainin ära, et uuel perioodil on metsakahjustuste ennetamiseks lisandunud toetus aia soetamiseks ja paigaldamiseks. Seekordses voorus ükski taotleja seda võimalust veel ei kasutanud. Kes aga soovib tänavu sügisel toimuvas voorus tulla aia rajamiseks toetust taotlema, sel tasub täpsemalt tutvuda toetuse tingimustega ning töid aegsasti planeerida.

ametlik info METSAMEETMEST TAOTLETUD HOOLDUSRAIE PINDALA Maakond Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

Taotletud pindala (ha) 533 117 397 445 402 194 929 1 025 925 664 178 489 451 794 997 8 540

Varasemast suurem tähtsus metsa elurikkusel Suurimad muudatused võrreldes varasemate tingimustega puudutavadki just elurikkuse säilitamist metsas ning neid uusi nõudeid tuleb tööde tegemisel kindlasti meeles pidada.

Toetuse saamiseks peab hooldusraie käigus kujundama metsa kasvukohatüübile sobivate puuliikidega mitmeliigilised või struktuurselt mitmekesised puistud. Samuti peab hooldusraie säilitama metsamaal need säilikpuud, mis on sinna lageraie järel jäetud. Metsast ei

Selgunud on tänavuste erametsatoetuste planeeritav ajakava

J

uhime tähelepanu, et tegemist on taotlusvoorude esialgse planeeritava ajakavaga, mis võib aasta jooksul muutuda.

Kõigist jooksvatest muudatustest anname KIKi kanalites teada esimesel võimalusel.

METSAMEETMEST TOETATAKSE: • Hooldusraiet kuni 30-aastases puistus • Metsakahjustuste ennetamist - männikärsaka või juurepessu tõrjevahendi, sh vahatatud taime soetamist ja kasutamist - repellendi soetamist ja kasutamist - tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamist ja kasutamist - aia ostmist ja paigaldamist • Loodusõnnetuses või tulekahjus kahjustada saanud metsa uuendamist - kahjustuse kõrvaldamist - metsakultuuri rajamist - maapinna mineraliseerimist looduslikule uuendusele kaasaaitamiseks või metsakultuuri rajamiseks - metsauuenduse hooldamist

peaks ära koristama ka kogu lamapuitu, kuna erinevas seisundis surnud puit, sh püstised surnud puud, pakuvad elupaiku mitmetele metsa ökosüsteemis olulistele liikidele.

Suurimaks abiks just väikemetsaomanikele Metsameetme toetust saavad taotleda nii füüsilisest isikust metsaomanikud, mikroettevõtjad (sh FIE-d) kui metsaühistud, kuid ka siin on tingimustes mõningaid uuendusi.

Uuel perioodil peavad kõik ettevõt-

jast taotlejad (ja metsaühistu taotluses ettevõtjast erametsavaldajad) olema mikroettevõtjad. Mikroettevõtjaks loetakse ettevõtja, kes annab tööd vähem kui kümnele inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa kahte miljonit eurot.

Kindlasti tasub tähele panna, et Euroopa Liidu õigusruumis loetakse üheks ettevõtjaks ka omavahel seotud ettevõtted. Kõige lihtsama näite kohaselt on omavahel seotud ettevõtted kõik tütarja emaettevõtted. Samuti on ettevõtted seotud, kui üks ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust. Mikroettevõtja hindamisel võetakse proportsioonis arvesse ka partnereid.

Kui toetuste menetluse käigus tekib KIKil kahtlusi erametsavaldaja vastavuses mikroettevõtja nõuetele, siis võetakse taotlejaga kindlasti ühendust ja palutakse vajadusel täiendavat infot, et tõendada vastavust kehtivatele nõuetele.

Järgmine voor avaneb sügisel KIK teeb kõigi eelmise aasta metsameetme taotlusvoorus esitatud taotluste kohta otsused hiljemalt 21.05.2024.

Toetus makstakse välja pärast tööde tegemist ja nende kohta dokumentide esitamist.

Järgmine võimalus metsameetmest toetuse taotlemiseks on juba selle aasta sügisel – planeerime taotlusvooru avada septembris (eeldatav vooru toimumisaeg on 16.09–07.10). Toetuse tingimustega saab täpsemalt tutvuda erametsaportaalis www.eramets.ee/metsameede.

ERAMETSATOETUSED 2O24 Toetus Taotluste esitamine Erametsaomanike nõustamise toetus 04.03–13.03 Metsaühistu toetus 04.03–13.03 Natura 2000 metsa toetus 04.04–30.04 Looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus 04.04–30.04 Metsa uuendamise toetus (I voor) 17.06–01.07 Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus 17.06–01.07 Metsamaaparandustööde toetus 12.08–02.09 Metsameede 16.09–07.10 Metsa uuendamise toetus (II voor) 18.11–02.12 Metsa inventeerimise toetus 02.12–16.12 Üraskikahjustuste ennetamise toetus Täpsustamisel Aasta ringi saab KIKiga sõlmida lepinguid vääriselupaiga kaitseks erametsas Kõige värskema info erametsatoetuste kuupäevade ja tingimuste kohta leiad Erametsaportaalist www.eramets.ee. sinu mets

märts 2O24

25

teated

Eesti Erametsaliit teatab SILVIA SOOL Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht

Koostamisel on õiglasem piirangute hüvitamise metoodika • Eesti Erametsaliit osaleb LIFE IP projektis Loodusrikas Eesti, mille üheks väljundiks on õiglasem looduskaitseliste piirangute hüvitamise metoodika.

Metoodika, mis telliti Eesti Maaülikooli teadlastelt, sai käesoleva aasta alguses valmis. Aasta alguses tutvustasid Allar Padari, Ahto Kangur ning Paavo Kaimre tulemusi projekti töörühmale ja teistele huvilistele. Uus metoodika võtab arvesse nii konkreetse metsamaa potentsiaali eraldiste kaupa kui võimalikku metsatulu, arvates sellest maha metsatööde kulud. Sealjuures on võimalik leida nii metsa hetkeline väärtus kui tulevikus saamata jääv tulu, lisaks arvestab metoodika ka piirangute rangusega.

Loodud mudel arvestab hüvitise iga kasvukoha tüübi kõigi seitsme boniteedi klassi jaoks, mis on võrreldes senise süsteemiga oluliselt täpsem. Teadlaste töö on valmis ning nüüd on järg ametnike käes, kes hindavad metoodika rakendatavust ja seda, kui palju uue metoodika rakendamine võiks maksma minna.

Euroopa uus metsaseire süsteem jääb kvaliteedilt Eesti omale alla • Aasta lõpus avalikustas Euroopa Komisjon Euroopa metsaseire ja strateegilise planeerimise määruse.

Kliimaministeerium on selle algatuse kohta valitsusele seisukohti koostamas, küsiti ka erinevate sihtrühmade arvamust, sh Eesti Erametsaliidult. Määrus ise ja selles seatud eesmärgid on üldised ja maailma päästvad, kuid millised määruses olevad tegevused aitavad konkreetselt kaasa just nende eesmärkide saavutamisele, on sisuliselt põhjendamata – kuidas määrusega loodav nn seireraamistik aitab kaasa kliimaneutraalsuse ja kliimamuutustele vastupanuvõime saavutamisele, elurikkuse vähenemise tagasipööramisele ja elurikkuse valdkonnas võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisele.

Dokumendi eesmärk polevat sekkuda metsaplaneerimisse ja -majandamisse, vaid koguda ning jagada õigeaegseid ja võrreldavaid andmeid. Kui aga nende andmete põhjal hakatakse Euroopa Liidus edaspidi tegema poliitilisi otsuseid, mis seavad reegleid või täiendavaid piiranguid metsade kasutamisele, siis

26

sinu mets

märts 2O24

mõjutab see määrus otseselt metsade majandamist.

Eestil on endal väljakujunenud kvaliteetne metsaseire süsteem ning liiduülene standardiseeritud metsaseire pole sellest kindlasti täpsem. Eesti Erametsaliit määruse sellisel kujul vastuvõtmist ei toeta, sest sellega kaasneb suurem bürokraatia, halduskulud ja veel teadmata potentsiaalsed kohustused.

Looduskaitseseaduse muudatused metsaomanikule hingerahu ei too • Eelmise aasta lõpus allkirjastas kliimaminister looduskaitseseaduse muudatuste eelnõu, millega muuhulgas keelus­ tatakse raietegevus Natura 2000 võrgustiku piiranguvöönditesse kuuluvates metsades, kus on leitud metsaelupaik. Kokku on selliseid erametsi üle 12 000 ha. Metsaomanikke on riigi plaan rangete looduskaitsepiirangute rakendamise tõttu nörritanud. Tegemist on metsadega, mida siiani on tagasihoidlikult majandatud, ehk need, kes metsa on hoidnud, saavad nüüd karistuse – looduskaitse­ väärtuse säilimise tõttu ei ole omanik oma metsa enam oodatud. Kaoks isegi küttepuude varumise võimalus.

Hüvitis on küll kasvanud (sihtkaitsevööndi kompensatsiooni makstakse 134 eurot/ha aastas), kuid erametsaliit on korduvalt juhtinud tähelepanu, et võrreldes majandusliku kahjuga on kompensatsioon naeruväärne.

Eesti Erametsaliit on teinud eelnõu suhtes järgmised ettepanekud: 1. lubada metsaomanikul raiuda kuni 7 tihumeetrit puitu metsaelupaikade alale jääva metsamaa hektarilt aastas; 2. sätestada looduskaitseseaduses selgelt, et isikule, kelle kinnisasi jääb rangete piirangutega aladele, maksab riik raie keelamise eest õiglast ja kohest hüvitist. Hüvitise mittemaksmisel raie keelamist ei rakendata; 3. muudetaks kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust, et rangete looduskaitseliste piirangutega metsamaad oleks võimalik vahetada riigi majandusmetsa vastu.

Erametsanduse valikaine Maaülikoolis • Kevadsemestrist algas Eesti Maaülikoolis taas erametsanduse valikaine. Õppejõud Meelis Tederi eestvedamisel ja koostöös Eesti Erametsaliiduga tutvustame metsandus­ tudengitele erametsanduses toimuvat.

Loengutes astuvad külalislektoritena üles erametsanduse praktikud, teiste seas ka meie tegevjuht Jaanus Aun ning juhatuse liikmed Meelis Matkamäe ja Kadri-Aija Viik.

Lisaks korraldame tudengitele kaks ekskursiooni metsaühistute ja erinevate metsaomanike juurde.

Erametsanduse valikaine loodi Maaülikoolis 2014. aastal. Huvi on tänaseni suur – sel aastal on ennast õppeainele registreerinud 22 tudengit.

Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel https://erametsaliit.ee või Facebookis.