teated
Metsaühistu annab nõu Käes on aeg valmistuda kevadiseks metsauuenduseks!
K
ui oled teinud hiljuti raiet või on su mets saanud tormis kannatada, on just praegu õige aeg mõelda metsa uuendamisele. Istutamise planeerimist alusta istutusala hindamisega. Uuri välja, milline puuliik sinu metsapinnale sobib. Sellele järgneb maapinna ettevalmistus. Tellida tuleks traktor koos ketasadraga, mis pöörab maapinna pealmised kihid ümber ja tõmbab sisse istutusvaod. Maapinna ettevalmistus maksab umbkaudu 170 €/ha, saab taotleda ka toetust. Mõistlik oleks maapind ette valmistada juba sügisel. Istutus, külv või looduslik uuenemine? Otsustamiseks pea nõu metsaühistu metsaspetsialistiga, sest see sõltub nii metsa kasvukohatüübist kui looduslikest oludest.
Istutamine on kindlasti eelistatav: * kuivadel muldadel, kus niiskustingimused on seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks ebasoodsad; * viljakatel muldadel, kus lopsakas rohttaimestik ja tärkav võsa lämmatavad puutaimede tõusmed; * külmakohrutusohtlikel ja ka erosioonile alluvatel muldadel. Paljasjuurseid taimi sobib istutada viljakatele parasniisketele kasvukohtadele, suletud juurekavaga (poti)taimi aga vähem viljakatele kasvukohtadele ja/või ettevalmistatud maapinnale. Arvestada tuleb ka sellega, et kui varem kasvas sel kohal juurepessuga nakatunud kuusik, võiks istutada mõne teise puuliigi. Meie soovitame kaske. Taimede tellimine Kõige parem on metsataimede tellimisega tegelda just praegu ja osaleda metsaühistute ühises taimetellimuses. Võta ühendust metsaühistuga ja anna oma soovidest teada! Nii tagad, et kevadel
Pärast raiet tuleb uus mets, pärast raadamist ei tule
Lage raiesmik on raadamisega võrreldes ikkagi ajutine vaatepilt.
Erametsaliit tõstatas, et Eestis peaks metsamaa raadamist pidurdama täiendava maksustamisega.
M
etsaseaduse järgi on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel. Metsa raadatakse näiteks, et saada põllumaad või uut elamumaad, raadamine on päevakorral, kui ehitatakse
30
sinu mets
november 2O19
VIIO AITSAM
uut teed, raudteed, elektriliine jms. Näiteks seoses Rail Balticuga on keskkonnamõjude hindamise aruandes märgitud vajadust raadata u 560 ha metsa. Asulate laienemise tõttu kaob aastas (2000–2011 põhjal) keskmiselt 720 ha metsa. Erametsaliidu järgi vähendab raadamine metsaliikide elupaiku ja töötab vastu kliimaeesmärkide saavutamisele. Raadamisest ja muudest maakasutuse muutustest tingitud elupaikade kadu keegi keskkonnale ei kompenseeri. Sel-
saad vajalikud istikud õigel ajal. Metsataimede hinnad algavad 0,20 €/tk ja ühe hektari kohta arvesta 2000–2500 taime. Ulukikahjustuste ennetamine Sügisel tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Metskitsed, põdrad ja punahirved võivad noorendikku vaid ühe söögikorraga tõsiselt kahjustada. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukipeletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Neid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Parima tõrjevahendi leidmiseks pea nõu metsaühistu spetsialistiga. Metsaühistu aitab Nõu saamiseks, taimede tellimiseks ja vajalike tööde planeerimiseks pöördu lähima Metsaühistu poole – www.metsauhistu.ee/kontaktid.
le eest tasuvad kaudselt hoopis metsaja maaomanikud – just nendele langeb aina suurem surve loobuda oma metsade majandamisest (nt uue kaitseala loomise tõttu). Samas on metsadel tähtis roll kliimamuutuste leevendamisel. Noored ja aktiivselt kasvavad metsad seovad õhust süsinikku ja metsamaa pindala suurendamist peetakse üheks kliimamuutustega võitlemise viisiks. Kui mets raadatakse, kaob sellelt alalt ka võimas süsinikupank, ala edasine võime süsinikku siduda on oluliselt väiksem või olematu. Näiteks põllumaaks raadatud endisele metsamaale on võimalik jälle mets kasvama panna, aga kui maakategooria muutub (nt maatulundusmaast tee- või elamumaaks), on see võimatu. Taolist maakasutuse muutmist võiks liidu arvates pidurdada täiendav maksustamine. Maks võiks olla seotud näiteks sama suure metsaosa 60 aasta jooksul seotava süsiniku hinnaga või metsaistutuskuluga, mis võimaldaks mujal täiendavaid metsa-alasid rajada. SM Allikas: www.erametsaliit.ee