Sinu Mets nr 55, juuni 2019

Nr 55 METSA ÕPPELEHT

Juuni 2O19

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise toetus

Kati Tael Helian Maivel

Metsa uuendamise toetus

E-post

Telefon

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 helian.maivel@eramets.ee 5668 3904 siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Kati Tael

Metsamaaparandustööde toetus

Mart-Ants Pavelson

siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Kadri Laur

Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Kati Tael

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390 kadri.laur@eramets.ee 5683 1803 kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed.

Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149.

Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

Sisukord 14

24

Metsa õppeleht

16

12

METSAOMANIK

4 Kas tasub mõtelda sügisesele istutamisele?

5 Millal on õige aeg kevadel istutatud metsataimi hooldada?

6 Ehk oleks mõttekas metsakorraldust muuta?

7 Pisieraldiste moodustamine ja metsakava soovitused kohustuslikud ei ole 8 Metsa majandamisest kaitsealal 2.

10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Lendavad abilised toetuste kasutamise kontrollil

JAHIMEES

12 Kõige rohkem said vatti metskitsed ja punahirved 13 Trofeede hindamistelt on, mida õppida 14 Seakatku vastu on leitud võimalik vaktsiin 15 Looduskaitsekuu ja jahindus 16 Jahiohutuse aasta keskendub ka liiklusohutusele 18 Soomlaste hundijaht aitab täpsustada EL õigusruumi 19 Sel suvel toimuvad Eestis jahilaskmise Euroopa meistrivõistlused!

Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Kertu Kekk, tel 5596 7682, e-post kertu.kekk@eramets.ee

Rahastanud

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Teostus

AS Postimees Grupp

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Jelena Kasterpalu

Esikülje foto

Viio Aitsam – hooldatud kuusekultuur

20 METSAELU

20 Aasta orhidee 2O19 on lehitu pisikäpp 22 Mis juhtuks, kui üraskeid ei oleks?

23 Üks sööb ja teine nühib 24 Miks toominga õied lillakaks muutuvad?

25 Kõikehaarav raamat puudest 26 Keldriloomana tuntud kakand elab ka metsas

TEATED

28 Eesti Jahimeeste Seltsis 29 Erametsaliit teatab 30 Metsaühistu annab nõu 31 Keskühistu Eramets juba 10aastane

AMETLIK INFO

32 Erametsasektor tunnustas tublisid tegijaid 33 Järgmised metsatoetuste taotlusvoorud 34 Uudised

26

sinu mets

juuni 2O19

3

metsaomanik

Kas tasub mõtelda sügisesele istutamisele?

Kui eri soovitusi lühidalt kokku võtta, siis jah, aga silmas tuleb pidada mitut nüanssi.

K

eskkonnaameti metsauuen­ duse peaspetsialist Eda Tetlov annab sügisese istutamise soo­ vitust ettevaatlikult. Ta ütleb, et seda võiks kaaluda kergema lõimisega mul­ dadel. Viljakamatel muldadel ja ka po­ titaimede puhul pole sügisene istutus ta sõnul hea mõte talvise külmakohru­ tuse tõttu. „Talvist ilmastikku ette ei tea ning kui kevadtalvel tuleb külmakergitust, siis on vaja kevadel kõik taimed ükshaaval üle vaadata ja mulda tagasi panna,” üt­ leb Eda Tetlov. „See tähendab samahäs­ ti kui teistkordset istutamist, ainult uute taimedeta ehk siis: see on majandusli­ kult kulukas.”

Mida varem, seda parem Maaülikooli metsataimekasvatuse ja metsauuenduse lektor Andres Jäärats leiab, et sügisistutus on hea võimalus töid jaotada (kevadel on istutusega üli­ kiire) ja tema ütleb koguni, et mida roh­ kem taimi sügisel mulda saab, seda pa­ rem nii taimekasvataja kui ka metsa uuendaja seisukohast.

Silmas tuleb ta sõnul pidada sügis­ istutuse põhimõtet „mida varem, seda parem”. Istutamisega saab alustada juba septembri algusest, õnnestunud näiteid on ka oktoobri alguses toimunud istu­ tustest. Tähtis on, et taimed jõuaks juur­ duda enne sügiskülmasid. „Tuleb siiski arvestada, et kui sü­ gisene sajuperiood algab varakult ja kestab kaua, siis istutamiseks sobiv aeg (ka taimede väljavõtmiseks taim­ last) võib osutuda väga lühikeseks,” üt­ leb Andres Jäärats. „Samas pole keegi kaitstud soojal sügisel arenema hak­

4

sinu mets

juuni 2O19

kava n-ö jaani- või tehiskasvu eest, kui taimele tekib kaks aastast juurdekas­ vu. Nende taimede kasutamisel pea­ me lootma pikale sügisele, et juurde­ kasv saaks puituda enne esimesi mada­ lamaid miinuskraade.” Ära tuleb oodata taime puhkeseisund Andres Jäärats rõhutab, et istutami­ seks peaks taim olema puhkeseisun­ dis või tema juured lõpetamas kasvu­ faasi. Taimlas kasvatatav paljasjuur­ ne kuusk lõpetab kõrguskasvu hilje­ malt juuli lõpus ja juured võivad kas­ vada veel kuni augusti lõpuni – sep­ tembri alguseni. Harilikul männil lõ­ peb kõrguskasv kuusest varem, kuid arukase puhul on taime sügisene kas­ vuperiood pikem. See tähendab, et sü­ gisene istutus sobib vaid igihaljastele puuliikidele, millest meil on levinu­ mad mänd ja kuusk.

Paljasjuurse või potitaime vahel Jää­ rats erinevust ei teeks – kui taim on kor­ ralikult mulda pandud ja kinni surutud, peaks see soodsates tingimustes kenasti kevadel kõrguskasvu alustama.

Peamise ohuna sügisistutuse juures märgib aga temagi külmakergitust, mis tekib peamiselt liigniisketes kasvukohta­ des. Sellest lähtudes soovitab ta sügisesi istutustöid planeerides eelistada pigem kuivemaid kasvukohti.

Mis on külmakohrutus?

Külmakohrutus ehk külmakergitus – mitu korda külmunud ja sulanud märja mulla pealmise kihi kerkimi­ ne jääkristallide tekkel toimuva pai­ sumise tagajärjel. Metsakultuuris võib see kergitada ka hiljuti istuta­ tud taimi.

Kui sügisel istutada, siis okaspuid.

Kui taime tarne taimlast on hea ja ilm soosib, siis istutaks Andres Jäärats sügisel nii palju mändi kui võimalik, kuuske aga sobilikemasse, kuivematesse ja kõrgematesse kasvukohtadesse. Män­ ni paneb ta esimeseks eelkõige seetõttu, et selle sügisistutusel on riskid väikse­ mad – männi kasvukohad on üldiseltki pigem kuivemad kui märjemad.

Kogemus on hea Nii külmakergituse riski kui vajadust ära oodata taime puhkeseisund rõhutab ka Metsaühistu® (metsaühistute võrgus­ tik), kus sügisese istutuse osakaal on viimastel aastatel järjest suurenenud.

Metsaühistul on kogemus, et sügis so­ bib hästi kuuseistikute istutamiseks, ent mitte viljakatele ja külmakohrutusohtli­ kele muldadele.

Kui on valida potitaime ja paljasjuur­ se taime vahel, soovitab Metsaühistu va­ lida paljasjuurne istik, sest potitaime juu­ rekava võib osutuda enne sügiskülmasid SM juurdumiseks liiga väikeseks.

metsaomanik

Millal on õige aeg kevadel istutatud metsataimi hooldada? Üldine reegel on, et rohkem hoolt vajavad väikesed ja valgus­ nõudlikud puutaimed ning vilja­ kale maale tehtud metsakultuur.

Hooldusvajadus sõltub ka sel­ lest, kuidas maapind kultuurile ette valmistati, ja sellest, mis sei­ sukorras oli sel alal varem kasva­ nud puistu.

Esimene hooldus uues metsa­ kultuuris tuleks teha siis, kui roht­ taimed on kasvanud pea põlvekõr­ guseks. Seega, sõltuvalt heinakas­ vust, kusagil juunis jaanipäeva pai­ ku. Rohttaimed võib maha niita või tallata. Tallamine on mõistli­ kum, sest niidetud heintaimede asemele kasvab kiiresti uus rohi.

Võsalõikajaga seda tööd tehes peab eriti tähelepanelik olema, et istutatud puutaimi maha ei nii­ daks.

VIIO AITSAM

SÜGISISTUTUSE PUUDUSED • Suurim puudus on külmakohrutusoht, mida tuleb arvestada istutusalade valikul.

• Andres Jäärats lisas, et eelkõige on aluseks ilm – liigniiske muld võib takistada nii tööde tegemist kui ka suurendada külmakergituse ohtu.

SÜGISISTUTUSE EELISED • Püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada.

• Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud.

Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

• Hajutab kevadist koormust. Kevadine istutusaeg on paljasjuurse taime jaoks sageli väga lühike ning suurte istutusmahtude ja vähese tööjõu korral ei pruugita selle ajaga valmis jõuda.

• Paljasjuurseid taimi, mida kevaditi tavaliselt napib, on turul rohkem.

Allikas: Andres Jäärats, Metsaühistu

Viljakal alal tuleks teine rohu eemaldamine ette võtta juulisaugustis. Viimane hooldus oleks paras teha septembrikuus. Siis tu­ leb jälgida, et kulu ei langeks taime­ dele ega koolutaks neid maha.

Hooldustöid ei ole mõistlik teha põuaperioodil, sest siis võib rohu­ tõrje kultuurile hoopis kahju teha.

Rohkem tähelepanu vajavad valgusenõudlikud puuliigid ‒ hari­ lik mänd ja arukask. Nende puhul kipuvad heintaimedele alla jäänud puutaimed kannatama seenhaigus­ te ja ka putukate rüüste tõttu. Prak­ tikute hinnangul on parem hoida heinast puhas taime ümbrus, mit­ te kogu raiesmik. Metsloomad tu­ levad parema meelega matti võtma puhtaks niidetud alale.

Allikas: Eda Tetlov, Sinu Mets nr 38, juuni 2015

Millal on parim aeg teha valgustusraiet?

Juunikuus tasub, kui vähegi või­ malik, puhata. Tõsi, et siis oleks just aega, aga noorendikus on lin­ dude pesitsemise kõrgaeg. Ülejää­ nud aeg aastast on valgustusraieks sobilik. Kevad tavaliselt ei sobi sel­ lepärast, et hoopis istutamisega on kiire. Aga juulis võiks hakata val­ gustusraiele mõtlema. Näiteks on august-september lehtpuude val­ gustuseks väga hea aeg ja okas­ puudele oktoober-november.

Kui okaspuu on juba latiealine, võiks vegetatsiooniperioodil teda mitte torkida (näiteks kuusik võib nakatuda juurepessuga) ja jätta val­ gustus hilissügisele. Oktoober, no­ vember on parim aeg ka kultuuride hooldamiseks – peab arvestama, et tööjõud on ka sellega hõivatud.

Allikas: Taavi Ehrpais; vt noorendike hoolduse kohta lähemalt Sinu Mets nr 51, juuni 2018

Valgustusraie noorendikus. sinu mets

VIIO AITSAM

juuni 2O19

5

metsaomanik

Ehk oleks mõttekas metsakorraldust muuta?

Mets on looduslikult enamasti ebaühtlane...

Metsakorralduse all pean silmas nii metsamajanduskavade koostamist kui ka raielubade menetlust.

MATTI VATTULA metsaomanik

M

is on metsakorralduse ees­ märk? Julgen arvata, et see on aidata metsaomanik­ ke majandada oma metsi nii, et nad saaksid sealt jätkusuutlikul moel pari­ mat majanduslikku tulu. Kui omaniku soov on käsitleda oma metsa mitte ma­ jandusliku, vaid mingi muu kasu saavu­ tamiseks, siis on metsakorralduse ees­ märk samuti teda aidata.

Kas tegelik metsakorraldus seda eesmärki järgib? Enamasti jah, aga siiski liiga suures osas mitte! Nii pal­ ju kui olen metsamajandamiskavade­ ga tutvunud, on minule jäänud mul­ je, et nende koostamise eesmärgiks on hoopis olnud metsa võimalikult täpne kirjeldus. Mets on looduses alati üsna ebaharmooniline. Eesmärgiks on võe­ tud selle pea pisidetailideni kirjelda­

6

sinu mets

juuni 2O19

VIIO AITSAM

mine, mille tulemusena on kavas suur hulk eraldisi.

Need lõputud pisieraldised...

Paraku võivad suure täpsusega tehtud kava ja metsaomaniku parima majan­ dusliku tulemuse saavutamine olla vas­ tuolus. Selle seletamiseks paar näidet elust enesest (vt jooniseid).

Joonisel 1 on eraldis 18, suuruse­ ga u 5 ha, raieküps mets. Selle sisse on joonistatud peaaegu vaid 0,1 ha eral­ dis, mis on märgitud keskealiseks met­ saks, kuna selle vanus on veidi väiksem ja diameeter ei võimalda lageraiet nagu eraldisel 18.

Mida see tähendab praktikas? Suur u 5 ha ala raiutakse lagedaks, aga selle sis­ se jääb seisma pikk ja kitsas puuderiba.

Juba esimeses tormis suur osa puudest langeb maha ja kava 10aastase kehtivu­ se vältel on pikali pea kõik – üks ühes tormis, teine teises. Puid on algseski sei­ sus sel eraldisel vaid u 20 tm. Kui see ko­ gus on veel ka tormides murtud, ei leia metsaomanik kedagi, kes tuleks ja need puud ära veaks. Ei tasukski! Püüa leida näiteks 3 tihumeetrile ostja ja saeveskis­ se vedaja.

Metsaomanik kaotab seega kogu eral­ dise puidutagavara. Kes ütleb, et met­ sakorraldus on aidanud tal saada oma metsast parimat tulu!

Joonisel 2 on eraldis 17, kus vana mets, ja eraldis 19, kus noor mets. Nen­

de vahele on joonistatud eraldis 18, mil­ le suurus jälle 0,1 ha. Selle sisu on hu­ vitav: vanus 40 aastat, koosneb mitmest puuliigist, enamuspuuliigiks saar. Kok­ ku on tagavara 6 tm!

Metsaomanik raiub eraldise 17 ja uuendab metsa. Eraldise 18 hõre saare­ mets jääb kasvama, metsamaa tootlikkus metsaomanikule on pea nullilähedane.

Mõlemad näited on minu enda met­ sast, mida mul on kokku u 220 ha. Too­ dud näited pole ainukesed. Igalt met­ sakinnistult ja nendele tehtud kavadest leian samasuguseid eraldisi kokku küm­ neid. Üsna tihti on mets tillukesi eraldi­ si täis sel põhjusel, et kas nende tagavara, vanus või liigiline koosseis on veidi eri­ nev ümbritsevast metsast.

Vastuolu mõistliku majandamisega Praegune viis kirjeldada kavades met­ sa võimalikult täpselt on seega tihti vas­ tuolus mõistliku metsamajandamisega.

Kui mõistlikkusest lähtuda, oleks kava koostaja pidanud minu meelest esimese näite puhul jätma eraldise 18 moodus­ tamata. Teise näite puhul oleks ta või­ nud liita need mõned saarepuud eral­ disega 17, mille tulemusena ka see ala oleks saanud istutatud kuusenoorendi­ kuks ja tootlikuks metsamaaks.

Reaalne fakt on, et elame ajal, mil metsamajandamine käib masinatega.

Sellise kava koostamine, mille järgi suur

metsaomanik masin peaks näiteks harvendusraiet te­ gema ühes kohas 2 tm, veidi eemal 3 tm jne, on mõttetu. Eraldisi moodustades peaks eesmärgiks olema nende mõistlik suurus alati, kui seda mets lubab. Põhi­ mõte on, et seal tehtav tööliik ütleb ette eraldise piirid. Seal, kus tehakse näiteks noore metsa harvendusraiet, on üks eraldis, olgugi et see võib koosneda mit­ te täiesti harmoonilisest metsast. Nii pi­ sikene eraldis kui 0,1 ha peaks kavadest ära kaduma, kui sellele ei ole suurt põh­ jendust. Pisieraldiste majandamine ei ole masinate ajal päevakohane.

Liiga jäik süsteem Kavade alusel tehakse metsateatisi.

Kava on siis nagu Jumala sõna – seda, mis seal kirjas, miski enam ei muuda. Üks inimene, kes metsas käies kava koostab, otsustab 10 aastaks, mida met­ sas teha saab. Kas nii on päris õige?

Olen kunagi Soomes neid kavasid ka ise teinud ja tean, et mets on loodusli­ kult enamasti üsna ebaühtlane. Üks teeb ühesuguse kava ja teine samast metsast teistsuguse, kusjuures mõlemad on üht­ viisi õiged.

Kava tehakse 10 aastaks. Iga metsan­ dusliku kogemusega inimene teab, et selle aja jooksul mets muutub päris pal­ ju. See, mis täna on nii, võib 7–8 aasta pärast olla juba päris teistmoodi. Tööliik või muu, mis eraldisele kavaga 10aasta­ se perioodi lõpuks ette nähtud on, ei pruugi paista enam üldse õige, kui see aeg käes on.

Oleks vaja metsakorralduse teemat arutada ja vaadata, mida annaks pare­ maks muuta.

NÄIDE 1. Eraldis 17, mõõtkava 1:5000.

Pisieraldiste moodustamine ja metsakava soovitused kohustuslikud ei ole JÜRI KÕIV keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist metsakorralduse alal

E

raldise* moodustamise alused on ära toodud metsa korralda­ mise juhendis (vt Riigi Teatajast). Selle järgi on lubatud teha veel väiksemaid eraldisi, kui kirjutise au­ tor märgib – eraldise pind saab olla ala­ tes 0,05 ha. Kohustust alla 0,2 ha eral­ dist moodustada metsakorraldajal ei ole.

Kohustus algab 0,2 hektarist juhul, kui vanusevahe piirneva metsaga on üle 20 aasta. Üldjuhul tuleb moodustada eraldised alates 0,5 ha, vajadust moodustada alla 0,5 ha eraldist tuleb ette suhteliselt vähe.

0,5-hektarilist eraldist on peetud aga ül­ diselt mõistlikuks. Samas on nii met­ saomanikud kui metsad erinevad. Kui metsaomand on 100 ha, siis tundub 0,5 ha eraldis väga väike, aga kui omand on 10 ha, siis see nii väga tilluke enam pole.

On ka selliseid omanikke, kes just taha­ vad, et tema mets oleks väga detailselt ära kirjeldatud.

NÄIDE 2. Eraldis 18, mõõtkava 1: 10 000.

Hea tava järgi metsaomanik ja met­ sakorraldaja suhtlevad metsatakseeri­ mise käigus ning sellisel juhul arves­ tavad metsaregistrisse esitatavad and­ med eraldiste suuruse osas võimalikult palju omaniku soovi.

Metsakavade koostamine ja raieluba­ de menetlemine on kaks erinevat asja.

Metsakorraldus hõlmab metsa inventee­ rimist ja metsakavade koostamist. Met­ sakorralduse ülesandeks on anda oma­ nikule võimalikult õige pilt tema met­ sast. Edasine (s.o millistel tingimustel metsa majandada saab) oleneb juba po­ liitilisest otsusest.

Raiumise aluseks on metsaregistris olevad inventeerimisandmed, mitte ka­ vas soovitatud raied. Kava ongi soovi­ tuslik ja see tähendab, et tohib ka teisiti raiuda, kui seal kirjas. Tingimus on vaid see, et omaniku raiesoov oleks metsa­ seadusega kooskõlas.

Uuendusraieid võib teha, kui puistu on saavutanud küpsusvanuse või uuen­ dusraiet lubava küpsusdiameetri. Üks vastuolu võib tekkida küll. Pä­ rast inventeerimisandmete kandmist metsaregistrisse arvestatakse met­ sa vanusele iga aastaga vanust juur­ de, aga puistu rinnasdiameetri kas­ vu ei arvestata. Kui puistu saavutab uuendusraiet lubava rinnasdiameet­ ri, siis ainuke võimalus antud kohal uuendusraiet teha on tellida uus met­ sa inventeerimine, mis selle fiksee­ rib. Võiks arutada, kas oleks võimalik seda kuidagi teisiti reguleerida, et in­ venteerimine saaks toimuda ikka ta­ vapäraselt 10 aasta kaupa. *Eraldis – metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksus. Eraldis on pindalalt terviklik metsaosa, mis on päritolu, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse ja metsakasvukohatüübi poolest kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks.

Eraldise pindala alampiir on ümardatult 0,1 ha ja eraldise keskmise laiuse alampiir on 15 m. sinu mets

juuni 2O19

7

metsaomanik

Metsa majandamisest kaitsealal 2.

Kaitseala piiranguvööndis tuleb lisaks metsaseadusele arvestada ka kaitseeeskirjaga ja looduskaitseseaduse vastavate reeglitega.

KRISTJAN AIT keskkonnaameti metsahoiu peaspetsialist Lõuna regioonis, metsaomanik

J

ätkan eelmises Sinu Metsas alus­ tatud teemat. Kõigepealt sellest, mida tähendab, kui uuendusraie (lageraie ja turberaie) on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Loodus­ kaitseseaduse (LKS) järgi need raievii­ sid kaitseala piiranguvööndis lubatud ei ole, kuid kaitseala kaitse-eeskirjaga võib selles osas teha erisuse. Uuendusraie lu­ bamine on üldjuhul kaitseala valitseja kaalutlusotsus ja vastava metsateatise

Järelkasv turberaielangil.

8

sinu mets

juuni 2O19

menetlemisel arvestab keskkonnaamet raie mõju kaitseala kaitse-eesmärgile.

Kui raiet kavandatakse piirangu­ vööndis kaitsealuse liigi elupaigas, on keskkonnaametil õigus tulenevalt kait­ se-eesmärgist raie keelata. Kui vastu­ olu on võimalik kõrvaldada raiele tingi­ muse seadmisega, siis eelistatakse seda varianti. Tingimuseks võib olla näiteks nõue teha liigi kasvukohas raie külmu­ nud pinnasel või täpsustus säilikpuude koguse ja paiknemise suhtes. Tingimuse seadmisel või raie keelamisel peab amet oma otsust põhjendama ja võimalusel soovitama muid raieviise.

Uuendusraie langi pindala Langi pindala arvestamine toimub kait­ seala piiranguvööndis üldjuhul samadel põhimõtetel kui majandusmetsas (läh­ tudes metsaseadusest), kuid need pind­ alad on väiksemad. See tähendab, et kui kaitse-eeskirjaga on lubatud piirangu­ vööndis lageraie kuni 1 ha suuruse lan­ gina ja raiesmik on raiejärgselt uuene­ nud, võib piirneval eraldisel kavandada uue kuni 1 ha suuruse langi. Tihti küsi­ takse, kas 1 ha suurune lank tähendab,

Kevadine kokkuveotee, mis pildistatud majandusmetsas, kuid sobiks hästi ka kaitsealale.

et on lubatud hektar lageraiet kinnis­ tu kohta. Seadusest tulenevalt võib sa­ mal kinnistul kavandada ka mitut 1 ha suurust lanki, kui eraldised üksteise­ ga ei piirne. Seejuures kinnistute piirid raie lubamisel rolli ei mängi. Keskkon­ naamet lähtub langi pindala arvestami­ sel sellest, milline olukord on piirneval metsaeraldisel.

Kui kaitse-eeskirjaga on lubatud uuendusraie, aga langi pindala täpsusta­ tud ei ole, siis LKS järgi on enne 2009. aastat kehtestatud kaitse-eeskirjades lu­ batud lageraie pindalaga kuni 2 ha ja laiusega kuni 30 m ning turberaie kuni 5 ha suurusel pindalal. Uuemates kaitseeeskirjades on langi maksimaalne pind­ ala eeskirjas välja toodud.

Turberaiet tehes tuleb arvestada LKS lisa, mille järgi aegjärkset raiet tehak­ se kaitstaval loodusobjektil ning ranna ja kalda piiranguvööndis endiselt kol­ me raiejärguga, kui puistu I rinde täius enne raiet on 65% või suurem. Turbe­ raie tegemisel peab raiejärkude vahe ole­ ma vähemalt 5 aastat (selle hulka ei loeta raieaastat). Turberaie järgmise ja viima­ se järgu võib teha ainult metsauuenduse olemasolul; arvesse võetavad puuliigid,

2 x KRISTJAN AIT

metsaomanik

vajalikud kõrgused ja kogused on täp­ sustatud metsa majandamise eeskirjas.

Hooldus- ja valikraied Hooldus- ja valikraie tegemist LKS kait­ sealal eraldi ei käsitle. See tähendab, et kõigis kaitsealade piiranguvööndites on need raied lubatud. Raie tegemisel tuleb arvestada üldiseid piiranguvöön­ dit puudutavaid sätteid kaitse-eeskirjas (neid käsitlesin osaliselt ka aprillikuises artiklis). Ka valikraie tegemisel raken­ dub LKS lisa, mis sätestab metsaseadu­ sest erineva raiejärgse minimaalse rin­ naspindala.

Metsaseaduse järgi tehakse sanitaar­ raiet puistu sanitaarse seisundi paranda­ miseks ja surnud või kahjustatud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust.

Seega arvestab keskkonnaamet ka sa­ nitaarraie lubamisel, millist mõju võib raie elustikule avaldada. Kaitsealuste lii­ kide elupaikades on sanitaarraie menet­ lus kõrgendatud tähelepanu all; seda eelkõige nendel kaitsealadel, kus taolis­ te liikide kaitse on eesmärgiks seatud.

Näiteks õõnsusega puu võib metsaoma­ niku jaoks olla väheväärtuslik materjal,

mille võiks metsast küttepuuks minema viia, kuid kaitsealusele liigile võib seesa­ ma puu olla elupaigaks.

Puidu kokku- ja väljaveo keeld külmumata pinnaselt Taolise piirangu eesmärgiks kaitse-ees­ kirjas on eelkõige metsamulla kaitse ja pinnasekahjustuste vältimine. Rööpad metsamullal lõhuvad alustaimestikku, riivavad silma ja kaitsealale ei sobi. Kui kokku- ja väljaveole on kaitse-eeskirjaga seatud piirang, siis võib keskkonnaamet kaalutlusotsuse alusel lubada neid tege­ vusi ka muul ajal, kui pinnas seda võimal­ dab. Taolise loa saamiseks tuleb esitada ametile vabas vormis taotlus või juhtida juba metsateatise esitamisel tähelepanu, et vedada soovitakse siis, kui pinnas ei ole külmunud. Taotlusel peaks olema märgi­ tud kokkuveotee ja laoplatsi asukoht.

Keskkonnaamet menetleb taotlu­ se hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul ja võimalusel annab otsuse koos metsare­ gistris registreeritud raiega. Otsuse lan­ getamisel võtab amet arvesse kasvuko­ ha- ja mullatüüpi raiesse kavandatud eraldisel ning kokkuveoteel. Üldjuhul ei anta taolist luba soistes kasvukohatüüpi­

des, kus pinnas kokkuveomasinat pinna­ sekahjustusi tekitamata kanda ei suuda.

Kui kokkuveotee läbib kaitsealuste lii­ kide elupaikasid, arvestatakse, millist mõju tegevus neile liikidele avaldab (nt oht taimede kasvukohtade kahjustami­ seks vegetatsiooniperioodil või lindude häirimiseks pesitsusperioodil).

Kokkuvedu on metsamaterjali vedu langilt laoplatsile ja väljavedu on mater­ jali vedu laoplatsilt tarbijani. Väljavedu toimub üldjuhul mööda olemasolevaid teid metsaveoautoga.

Metsakaitse-ekspertiis Metsakaitse-ekspertiisi algatab kesk­ konnaamet ettekirjutise tegemiseks, et metsakahjustust ära hoida ja selle levi­ kut tõkestada. Ekspertiisiga hinnatak­ se puistu seisukorda ning vajadusel an­ takse soovitused kahjustuse kõrvalda­ miseks. Ekspertiis algatatakse üldjuhul metsateatisel laekunud info alusel. Kait­ seala piiranguvööndis arvestab kesk­ konnaamet ekspertiisi tegemisel kaitse­ ala kaitse-eesmärgiga ning kui eksper­ tiisi tulemusena on vajalik kahjustatud puude raie, peab see olema kaitse-ees­ kirjaga kooskõlas. Ekspertiisiga ei saa soovitada sellist raieviisi, mida kaitseeeskiri ei luba.

Kaitsealal keskendub keskkonnaamet eelkõige puistu elujõulisuse tuvastamise­ le ja annab hinnangu, kas kahjustus võib näidata kiireid süvenemise märke või ohtu levida kõrvalpuistusse. Ekspertiisi­ ga ei anta soovitusi näiteks taelikuga haa­ bade või vana põdrakahjustusega puude raieks. Taolised puud on küll majandus­ likult väheneva väärtusega, kuid sellised kahjustused on loomulik osa loodusest ja kahjustatud puud võivad püsida elu­ jõulisena veel aastakümneid.

Ekspertiisis soovitatud võtted kah­ justuse kõrvaldamiseks võivad kaitsealal mõnevõrra erineda sarnases olukorras oleva majandusmetsa korral antavatest soovitustest. Seda põhjusel, et LKS jär­ gi on kaitseala piiranguvööndis keelatud biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutami­ ne ning kaitse-eeskiri piirab raiete tege­ mist. Võtted kahjustuse kõrvaldamiseks kaitsealal on näiteks üraskikolletes püü­ nispuude kasutamine, ulukikahjustuse­ ga puistus ulukite arvukuse piiramine ja juurepessu levikualal segapuistu kujundamine või raiejärgne peapuuliigi vahetus. sinu mets

juuni 2O19

9

metsaomanik

Uudiseid metsateadlastelt Kuidas reageerivad metsas taimed turberaietele?

Turberaie (aegjärkne, häil- ja veerraie) on uuendusraie viis, kus vana mets raiutakse mitme raiejärguga, et luua soodsad tingimused okas­ puude järelkasvu tekkimiseks ja kasvuks vana metsa turbe all. Ideaa­ lis ei ole sellisel juhul metsa arengus perioodi, mil metsaala oleks pä­ ris lage. Üldiselt arvatakse, et turberaie mõju elurikkusele on vähem häiriv kui lageraie puhul.

Hiljuti avaldatud teadusartiklis kirjeldavad Tea Tullus jt (2019) aegjärkse raie järel männikute alustaimestikus toimuvaid muutu­ si, tuginedes püsiprooviruutude andmetele, mis koguti enne raiet, vahetult pärast raiet ja 3–4 aastat hiljem. Aegjärkne raie suurendas männikutes kasvavate soontaimede ja sammalde liigirikkust, vä­ hemalt lühiajaliselt. Samas reageerisid eri taimerühmad raiele eri­ nevalt. Kui paljude soontaime liigirühmade ning lehtsammalde ja maapinnal kasvavate sammalde liigirikkus suurenes, siis tüvedel ja kõdupuidul kasvavate sammalde liigirikkus vähenes. Raiejärgse maapinna ettevalmistuse mõjul vähenes märkimisväärselt ka ha­

Korrelatsioonimaatriks näitab leitud faktorite, vastajatele oluliste metsa väärtuste ja muude tunnuste omavahelisi seoseid – kastides olevad numbrid vastavalt positiivseid ja negatiivseid seoseid ning peegelpildis olevad tärnid nende seoste usaldusväärsust (tärni olemasolu viitab statistiliselt usaldusväärsele seosele).

PRIIT PÕLLUMÄE

PRIIT PÕLLUMÄE dotsent, Eesti Maaülikool

riliku mustika katvus, ent katvuse kiire taastumi­ ne annab alust arvata, et aegjärkne raie on musti­ ka jaoks säästev raiemeetod.

Kuidas peegeldub metsaomanikes vastutustunne keskkonnahoiu suhtes?

Kuidas võiks numbriliselt välja näha vastutustun­ ne? Kuidas seda graafiliselt kujutada ning mis on nende numbrite taga? Kagu-Eesti kolme maakon­ na – Võru, Valga ja Põlva – väikese rühma (74 vas­ tajat) metsaomanike põhjal tehtud juhtumiuuring avab nende küsimuste tagamaid.

Meie eesmärk oli anda sellisele üldisele ja kont­ septuaalsele asjale nagu vastutustunne numbrili­ ne mõõde ja sealjuures selgitada, kas ja kuidas see eri metsaomanikel erineda võiks (ja millest sõltu­ valt). Võtsime aluseks Luigi Pellizzoni (2004) teo­ reetilise vastutustunde tüpoloogia ja sellest lähtu­ valt palusime metsaomanikel anda hinnanguid eri väidetele ja seisukohtadele, mis puudutasid met­ sandust ja loodushoidu. Vastustele rakendatud faktoranalüüsi kaudu tekkis 4 suuremat faktorit ehk kategooriat, millest igaüks kirjeldas seda, kui­ das vastajad suhtusid metsanduse ja loodushoiu omavahelistesse suhetesse.

Antud juhtumianalüüsi põhjal leidsime näi­ teks, et faktor 1 iseloomustab positiivset suhtu­ mist eksisteerivasse looduskaitsekorraldusse. Veel­ gi enam, faktor number 3 iseloomustas suhtumist, et olemasolevad kaitsealad pole piisavad ning et avalikes huvides tehtavad piirangud on õigustatud.

Mõlemal juhul (faktorid 1 ja 3) olid sellist suhtu­ mist enam peegeldavad metsaomanikud omani­ kud olnud lühemat aega ning nende metsaomand oli pigem väiksem.

Faktorid 2 ja 4 iseloomustasid pigem vastupidist suhtumist, kusjuures faktor 4 eriti just seda, et loo­ duskaitsekorraldus peaks olema põhjalikumalt läbi mõeldud, teaduslikult põhjendatud ning lähtuma põhjalikust ja neutraalsest mõjude hindamisest.

Kindlasti ei tohiks saadud tulemusi laiemalt ül­ distada, küll aga annavad esialgse pilootuurimuse tulemused täpsemat sissevaadet sellesse, kui mit­ mekesiselt metsaomanikud ka loodushoidu ja sel­ le korraldamist tunnetavad.

Viidatud allikad: Tullus, T.; Tishler, M.; Rosenvald, R.; Tullus, A.; Lutter, R.; Tullus, H. 2019. Early responses of vascular plant and bryophyte communities to uniform shelterwood cutting in hemiboreal Scots pine forests. Forest Ecology and Management, 440, 70−78.

Pellizzoni, L. 2004. Responsibility and Environmental Governance. Environmental Politics 13(3), 541–565.

Põllumäe, P; Lilleleht, A. 2019. Measuring Forest Owners’ Environmental Responsibility: quantifying a theoretical approach based on a case study from South-Eastern Estonia. Small-scale Forestry (ilmumas).

10

sinu mets

juuni 2O19

metsaomanik

Lendavad abilised toetuste kasutamise kontrollil Droonipilt, valgustusraie kase- ja haavanoorendikus. Kuna haavad ei olnud veel lehte läinud, nägi neid varjude abil.

Esimene droon jõudis Erametsakeskusesse 2O16. aasta alguses. Nüüdseks on droonidest saanud vajalikud abimehed – töötingimused on paremad ja töö tõhusam.

GUNNAR REINAPU Erametsakeskuse kontrolliüksuse juht

E

rametsakeskuse kontrolliüksu­ ses kasutame droone peamiselt metsameetme ja siseriiklike toe­ tuste kontrollil, kus pindala mõõtmist vaja pole. Droonide kasutuselevõtt oli ajendatud vajadusest ajaga kaasas käia.

Nagu ikka, on tööd palju ja raha vähe – lendavad abilised tõstavad oluliselt vä­ litööde ja nende vormistamise efektiiv­ sust, tööde kiirust ning aitavad kontrol­ le paremini sihtida.

Enne droonide kasutuselevõttu kat­ setasime välikontrollide lihtsustamiseks mitut võimalust, sh satelliitfotosid, mil­ le täpsusest jäi kontrollitööde nõueteko­ haseks tegemiseks siiski väheks. Lõpuks tegime otsuse droonide kasuks. Praegu on kontrolliüksuse „droonipargis” töös kaheksa lennumasinat.

Eeltöö ja kasutamine maastikul Drooniga saab hõlpsasti kontrollida tehtud töid seal, kus kontrollitava ob­

jekti piir on looduses selgesti tuvastatav.

Kõige lihtsamini ja kiiremini saab õhust tuvastada eraldisi, mis piirnevad piisa­ valt teist tüüpi metsaga või muu maaga. Üldiselt on metsas droonile ohu­ tu lennukõrgus u 50 m maapinnast, te­ gelik kõrgus sõltub aga kontrollitavast tööst. Näiteks maapinna ettevalmistami­ ne ja suurema väljaraiega valgustusraie on väga hästi nähtavad ka 100 m kõrgu­ selt. Kui aga metsas tehtu õhust ei paista, saab drooniga laskuda inimese silmade kõrgusele ja läbi kaamera ringi vaadata – siis seisaks nagu ise objektil. Keerulise­ matel juhtudel, näiteks naabereraldiste­ ga sarnaste alade kontrollil või kui kont­ rollitav töö ei ole piisavalt hästi droonilt näha, tuleb alad hinnata füüsiliselt koha­ peale minnes.

Droon võimaldab ka eemal asuvaid objekte kontrollida, meie oleme lenna­ nud kuni 2,5 km kaugusele. Metsas ma­ dalalt lennates ei ole aga droonide len­ nukaugus väga suur (u 500 m) ja kauge­ mate objektide puhul tuleb otsida või­ malust läheneda lagedalt alalt, näiteks põllult. Nii jääb drooni puldi ja lennu­ masina vahele vähem takistusi.

Droon annab kiire ülevaate, kas toe­ tusõiguslikud tegevused on tehtud kogu eraldisel või osaliselt ja millist „teed” pidi on eraldisele kõige parem minna.

Kui toetusõiguslikud tegevused on teh­ tud osaliselt, siis saab kiiresti selle tuvas­ tada ja kohapeale mõõtma minna.

Erametsakeskuses kasutusel olevad droonid on olnud töökindlad ka tugeva tuule, lumesaju ja miinuskraadide korral (kuni -20°C, kui akud enne õhusõitu au­ tos või enda keha lähedal soojas hoida).

ERAMETSAKESKUS

Küll aga võib välitöödel takistuseks saa­ da otsene niiskus – vihm või udu.

Väga päikeselise ilmaga võivad metsa alla vaatamist segada puuvõrade varjud, siis aitab välja üsna lihtne nipp – tuleb drooni kaameral särikompensatsiooni tõsta ja raietegevuse jäljed on palju pa­ remini ekraanilt näha.

Kogu drooni lennutrajektoor salves­ tub joonena kaardile ja on abiks kontrol­ litava eraldise kuju hindamisel ning vaja­ dusel ka lennu alguspunkti tagasi lenda­ misel. Drooni puldi ekraanile on võima­ lik kuvada Google Maps ortofotot, met­ saeraldiste rakenduses eraldiste piirjoo­ ni, e-metsa rakenduses ka eraldise kih­ ti, katastrikihti ja värsket maa-ameti or­ tofotot.

Droonid tõstsid töö efektiivsust Erametsakeskuses on droonid igapäeva­ ses kasutuses olnud üsna pikalt ja selle aja jooksul on kontrolliüksuse töös ol­ nud palju muutusi. Välikontrollid võta­ vad oluliselt vähem aega ja pole kont­ rollispetsialistide jaoks enam füüsiliselt nii väsitavad, sest drooniga saame kii­ re ülevaate ka raskesti ligipääsetavatest kohtadest.

Droonid on andnud kindlustunnet, et ka töömahu järsu kasvu korral saame vajalikud kontrollid õigel ajal tehtud.

Leiame puudustega objektid kiiremini üles ja saame põhjalikumalt tegelda ai­ nult nende aladega, kus taotluses mär­ gitud tööd on kas täielikult või osaliselt tegemata. Tänu töö efektiivsuse tõusule on praeguseks kontrolliüksuses vähem töötajaid, kuid tööülesandeid on natuke juurde saanud meie GIS-spetsialist. sinu mets

juuni 2O19

11

jahimees Metskitsel läheb hästi. Pildil nende pulmajooks, mis peagi jälle algamas.

Kõige rohkem said vatti metskitsed ja punahirved Keskkonnaagentuur kommenteerib eelmise jahihooaja tulemust.

J

ahihooajal 2018/2019 küttisid ja­ himehed võrreldes paari viimase aastaga rekordiliselt palju mets­ kitsi ja punahirvesid, aga huntide ja metssigade küttimismahud olid vara­ semast väiksemad.

Nii metskitse kui ka punahirve kütti­ mismahu suurenemine on seotud nende mõlema arvukuse kasvuga ja vajadusega arvukuse jätkuvat tõusu piirata.

Metskitsi kütiti näiteks 2016/2017 hooajal 11 000 isendit, kuid eelmisel jahihooajal 24 138. Punahirvesid küti­ ti 2016/2017 jahihooajal 1664, aga eel­ misel 2756.

Hunte kütiti varasematel jahihoo­ aegadel üle saja, kuid eelmisel jahihoo­ ajal 67. Keskkonnaagentuuri elusloodu­

INGMAR MUUSIKUS

se juhtivspetsialist Rauno Veeroja kom­ menteerib, et hundi küttimismahu lan­ getamine on tingitud looma arvuku­ se langusest, mida ta seostab huntide seas laialdaselt levinud kärntõvega, mis mõjutab juurdekasvu – see jääb väikse­ maks. Samuti on põhjuseks küttimise negatiivsed mõjud.

Kütitud metssigade arv, mis on pä­ rast rekordküttimisi (küttimise põhjus seakatku levik) järjest langenud, on si­ gade Aafrika katku leviku ja selle ohjel­ damiseks ette võetud intensiivse kütti­ mise loogiline tulemus. „Kütitud metssigade arvu langus võr­ reldes varasema jahihooajaga on kõikide maakondade kokkuvõttes tingitud ees­ kätt metssea arvukuse langusega kaasne­ nud küttimismahtude kahanemisest rii­ gi läänepoolsetes maakondades. Kesk- ja Kagu-Eestis, kus metssea arvukus on ha­ kanud taas suurenema, on 2018/2019 jahihooajal jäänud kütitud metssigade

arv eelnenud jahihooaja tasemele ning on kohati isegi suurenenud,” märgib Rauno Veeroja.

Väikeulukitest kütiti eelnevate aasta­ tega võrreldes oluliselt rohkem šaaka­ leid, metskurvitsaid ja valgepõsk-lagle­ sid (neid 2016/2017 jahihooajal 2622 ja 2018/2019 jahihooajal 4474).

Kokku kütiti 2018/2019 jahihooajal 75 šaakalit, mida on üle kahe ja poo­ le korra enam kui eelneval kahel aastal. Šaakali küttimise suurenemist seostab keskkonnaagentuur nii šaakali arvukuse tõusuga kui ka jahimeeste oskuste para­ nemisega ja huvi suurenemisega šaaka­ lijahi vastu.

Viimase kümne aastaga madalaima­ le tasemele jäi kütitud kährikkoerte arv, mis on seostatav asurkonnas laialt levi­ nud kärntõvega ja arvukus on kahane­ nud ka seetõttu, et metssigade talvist li­ sasöötmist on oluliselt piiratud. SM Allikas: keskkonnaagentuur

JAHIULUKITE KÜTTIMINE EESTIS KOLMEL VIIMASEL JAHIHOOAJAL Liik Põder Punahirv Metskits Metssiga Pruunkaru Hunt Ilves Hallhüljes Šaakal Rebane Kährik Metsnugis Kivinugis Tuhkur Mink

2016– 2017– 2018– 2017 2018 2019 7390 7337 7163 1664 1916 2756 11000 15807 24138 17610 7690 4761 55 54 60 114 104 67 0 0 0 10 9 18 32 26 75 5558 5274 5117 9179 6628 5781 2646 3024 3365 45 106 87 365 224 243 160 147 118

Liik Mäger Saarmas Halljänes Valgejänes Kobras Ondatra Laanepüü Nurmkana Faasan Metskurvits Tikutaja Kaelustuvi Kodutuvi Hallvares Künnivares

2016– 2017– 2018– 2017 2018 2019 190 197 184 38 47 44 987 1028 1295 168 155 171 6610 7038 6837 2 0 1 39 36 35 22 45 47 16 13 36 1408 1657 2384 17 31 4 850 824 1037 946 1028 975 1366 1246 1150 49 27 25

Liik

2016– 2017– 2018– 2017 2018 2019 Ronk 20 36 19 Hallrästas 121 198 174 Hõbekajakas 3 7 4 Merikajakas 9 35 23 Naerukajakas 0 4 8 Kalakajakas 36 9 55 Lauk 57 60 78 Kormoran 871 778 909 Hallhaigur 6 5 17 Haned 4772 6534 8115 kokku Pardid* 7665 8712 9096 kokku * Kütitud partide hulgas on ka punapea-vart – kütiti kaks lindu. Tänavu aasta alguses otsustati punapea-vart jahilindude seast välja arvata.

Allikas: keskkonnaagentuur

12

sinu mets

juuni 2O19

jahimees

Trofeede hindamistelt on, mida õppida Tänavu mõõdeti üle Eesti kokku ligi 2OOO trofeed ja sündis kolm rekordit.

K

okku mõõdeti 1933 medali­ väärset trofeed, millest 404 hinnati kuldmedalile, 669 hõ­ bemedalile ja 860 pronksmedalile.

Komisjonid hindasid kokku 859 metskitse ja 419 punahirve sarvesid, 169 kopra koljut, 115 põdra sarvesid, 108 metssea kihvasid, 51 šaakali, 47 mägra, 41 rebase, 34 hundi, 20 karu ja 12 ilve­ se koljut, 10 hundi nahka, 10 karu nah­ ka, 8 kähriku koljut ja 3 ilvese nahka. Li­ saks hinnati välismaiste liikide trofeesid.

Selgitati mitu uut tipptrofeed. Šaa­ kali tipptrofeeks osutus Läänemaa ja­ himehe Ago Koogase 2018. aastal Haapsalu jahipiirkonnast kütitud šaa­ kali kolju, mis hinnati 27,95 CIC punk­ ti vääriliseks. Metskitse uue tipptrofee omanikuks sai Varmo Veski Tartumaal Tammistu jahipiirkonnas 2018. aastal kütitud soku sarvede eest, mis hinna­ ti 199,52 CICi punktiga. (Varasem re­ kord pärines 2016. aastast, mil Mati Ko­ geri kütitud soku sarved hinnati 196,58 CIC punktile.) Tipptrofeeks tunnista­ ti ka Mihkel Kauberi Saaremaal Must­ jala jahipiirkonnas 2018. aastal kütitud punahirve sarved, mis said komisjonilt 241,29 CIC punkti. Üllatusi ja muid tähelepanekuid Ligi poole võrra oli kasvanud hinda­ misele toodud metskitsede (2017. aas­ tal 434, 2019. aastal 855) ja punahir­ vede (230 ja 419) trofeede arv. Samas oli põtrade (221 ja 115) ja metssigade (220 ja 108) trofeesid vähem ja vähem oli ka suurkiskjate trofeesid.

Tähelepanuväärne on, et hinnatud sokusarvede hulgas oli väga palju noor­ te (2‒3aastased) sarvi, mis andsid trofee

mõõtmise tulemuseks hõbeda või kulla.

See võib rääkida pärast raskeid talvesid ellu jäänud populatsiooni tugevusest, kuid ikkagi tuleks sokkudel lasta õiges­ se vanusesse kasvada.

Metssigade kihvasid toodi hindami­ sele suhteliselt vähe, kuigi kogust võiks pärast seakatku laastamistööd pidada isegi üllatavalt arvestatavaks. Šaakalil aga seevastu läheb Eestis väga hästi. Hinnati 51 koljut, millest 35 olid kuldsed.

Põdrapullide osas on näha populatsiooni noorenemist, mis viitab, et midagi on viltu minemas.

Pildil on uus tipptrofee – Varmo Veski kütitud soku sarved.

EJS

HINDAJAD Komisjonid töötasid regiooniti Padisel, Pärnus, Kuressaares, Rakveres, Valgas ja Tartus. Lõplikud tulemused kinnitas CICi kinnitatud rahvusvaheline hindamiskomisjon 13. aprillil Põltsamaal.

Selles komisjonis töötasid Janis Baumanis Lätist, Esa Hinkkanen Soomest ning Kaarel Roht ja Andres Lillemäe Eestist.

Kopra koljude arv on olnud trofee­ de hindamisel läbi aastate stabiilne. Kui vaadata kütitud hirvede vanust, on näha nende küpsust – see näitab, et on toimi­ nud valiklaskmine.

Põdraga on miski aga paigast ära läi­ nud. Mõõtmisele toodi 47% vähem tro­ feesid ning poole vähem hinnati neid medaliväärseks. Põdrapullide osas oli selgelt näha populatsiooni noorenemist, mis viitab, et midagi on viltu minemas.

Jahipidamise kvaliteedi näitaja Trofeede hindamine ja hindamistule­ muste analüüsimine on üks võimalik kajastus sellest, kas meie jahinduslikud toimetamised on korras või mitte.

Loomulikult saab parema tervikpil­ di, kui analüüsida ka teisi näitajaid, nagu kaal, vanus, liiklusõnnetused, kisklus­ surve jms. Vaatamata sellele on trofeede hindamine piisava kaaluga indikaator, et esimesi järeldusi teha. Trofeeasjandus ei ole ainult jahisaaduste võrdlemine, vaid olulise tähtsusega teaduslik materjal.

Nüüdsegi trofeede hindamise järel on põhjust taas rääkida valiklaskmise tähtsusest. Just see on kaasaegne jahi­ pidamine, mitte eesmärgita küttimine, mida saab võrrelda hukkamisega.

Kui valiklaskmise põhimõtteid ei jär­ gita, pole suurte küttimismahtude pu­ hul ulukitel, näiteks põdral võimalik pii­ savalt vanaks kasvada. See viib asjaolu­ ni, kus vanemad pullid ei jõua parimas­ se paaritumisikka ja noored astuvad ase­ mele. Selline poliitika on näiteks viinud meie põhjanaabrid nii kaugele, et põdra­ le koostatakse kaitsekorralduskava.

Arvestada tuleb sellega, mis metsa pärast küttimist peaks alles jääma. Ära tuleb unustada enesepetlik arusaam, et „küll naabri juurest tuleb juurde”.

Riik on n-ö usaldanud suurulukid jahi­ meeste kätte, aga usaldusega kaasneb alati vastutus.

EJS sinu mets

juuni 2O19

13

jahimees

Seakatku vastu on leitud võimalik vaktsiin Kohe vaktsiini kasutada siiski ei saa, sest selle väljatöötamine võtab aega mitu aastat.

V

õitluses Aafrika seakatku vastu on pääseteevõimalus olemas.

Euroopa teadlased leidsid hil­ juti võimaliku seakatkuvastase vaktsii­ ni. Madriidi ülikooli ja EL referentla­ bori (INIA-CISA) teadlaste koostöös tehtud uuring näitas, et metssigu saab SAKi vastu immuniseerida uue suu­ kaudse vaktsiiniga, mida antakse neile sööda kaudu.

Doktor Jose Angel Barasona, Mad­ riidi ülikooli teaduskeskuse VISAVET teadur ja uuringu kaasautor tõdes, et esimest korda näitas nende osalusel läbi viidud uuring vaktsiini efektiiv­ sust. „Uuring näitas, et metssigade suu­ kaudne vaktsineerimine andis 92% kait­ SEAKATK EESTIS 2O19 • Tänavu 30. aprilli seisuga on Eestis sigade Aafrika katku suhtes uuritud kokku 2202 metssiga, neist 2173 kütitud, 16 surnuna leitud ja 13 hukatud metssiga ning 2205 kodusiga, nendest 723 surnud.

• Esimeste kuude andmed metssigadelt võetud proovide laboritulemuste kohta leiab eelmisest Sinu Metsast.

Proov oli positiivne vastavalt 2,3 ja 2,6% uuritud metssigade arvust. Märtsis oli 126 metssea proovi ja leiti vaid üks positiivne (0,7% uuritud metssigadest), aprillis olid arvud 51 ja üks (1,9%). Positiivse prooviga metssigu on vähe, aga muidugi on võrreldes talvekuudega ka uurimisele toodud proove palju vähem. Võrdluseks, et aastail 2014–2017 moodustas positiivset proovi näidanud sigade arv uuritud metssigade üldarvust 8–10%.

• Tendents võiks viidata sellele, et SAK viiruse ringlemine metssigade populatsioonis on vähenenud, aga katk on meie metssigade populatsioonis endiselt olemas. On äärmiselt tähtis järgida jätkuvalt bio-ohutusnõudeid nii metsas kui farmides. Jahimeeste hinnangul elutseb Eesti looduses hetkel 4000–5000 metssiga.

14

sinu mets

juuni 2O19

Seakatku leiud selle aasta 9. märtsist 3. maini on kaardil märgitud punasega. Üksainus punane täpp varasemate leidude taustal!

Allikas: veterinaar- ja toiduamet

se Aasias ja Euroopas ringleva kõrge pa­ togeensusega tüve vastu,” kommentee­ ris Barasona.

Aafrika seakatk on praeguseks levi­ nud juba rohkem kui 55 riigis, sh ka Hii­ nas, kuhu on koondunud peaaegu pool maailma seakasvatusettevõtetest. „Kõi­ ge ägedamalt on metssead sellesse katku haigestunud Euroopas, kuna seni pole ükski tõrjemeede olnud piisavalt tõhus haiguse leviku pidurdamiseks,” märkis teadlane.

Lahendus leiti Läti metssealt Katkuvastase vaktsiini väljatöötamist on siiani takistanud haigust põhjustava viiruse keerukas iseloom, vähesed tead­ mised immunoloogiast ja vaktsiini toot­ misega seotud tehnilised raskused. Lä­ bimurre saabus 2017. aastal, kui ELi re­ ferentslaboris Madriidis isoleeriti Lätis Rietumpierigas kütitud metssealt võe­ tud proovist senisest erinev, vähem tõ­ vestav Aafrika seakatku viiruse tüvi. „See oli nõrgalt virulentne tüvi, mis võimaldas meil toota vaktsiini,” selgitas teadur. „Kui me oma laboratooriumis selle viirustüvega metssigu nakatasime, ei ilmnenud loomadel haiguse kliinilisi sümptomeid ja tekkinud antikehad kait­ sesid neid kõrge virulentsusega viirustü­ vede eest.”

Katsest selgus, et suukaudselt vakt­ sineeritud loomadega kontaktis olnud loomad saavutasid samuti immuunsu­ se. „Vaktsiini n-ö levitamine loomade­ vaheliste kontaktide kaudu võib aidata tulevikus vähendada vaktsiini tootmise ja manustamisega seotud kulusid,” selgi­ tas Barasona.

METSSIGADE KÜTTIMINE ALANUD UUEL JAHIAASTAL 31. MÄRTSIKS 2O19 Maakond

Kütitud VTA andmetel KüttiSurnult SAK mine, leitud ja tunnus- hukkumaetud tega nud, hu(SAK huka- katud uuritud) tud kokku Harjumaa 6 1 Hiiumaa 30 Ida-Virumaa 7 1 Jõgevamaa 0 Järvamaa 2 Läänemaa 3 Lääne-Virumaa 3 Põlvamaa 0 Pärnumaa 0 Raplamaa 7 Saaremaa 12 Tartumaa 0 Valgamaa 2 Viljandimaa 4 2 Võrumaa 0 Kokku 76 2 2 80 Allikas: keskkonnaamet

Vaktsiini otsekohe toota ei saa „SAK viiruse vastu on vaktsiini ürita­ tud välja töötada juba aastakümneid, kuid seni edutult, sest haigust põhjus­ tav viirus on geneetiliselt väga keeruli­ ne,” nentis Imbi Nurmoja, veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktori asetäitja loomahaiguste alal.

Antikehad, mis metsseal tekivad, ei ole viirust neutraliseerivad ning viiruse n-ö tööstuslik tootmine vaktsiini valmis­ tamiseks on tehnilistel põhjustel väga komplitseeritud.

Hispaanlaste teaduskatsete tulemu­ si hindas Imbi Nurmoja üsna paljulu­ bavaks. Samas läheb ta sõnul igal juhul aega, enne kui vaktsiini kasutada saaks: „Minimaalne võimalik aeg sobiva proto­ tüübi leidmisest kuni reaalse tootmise ja turustamiseni on 5‒7 aastat.”

EJS

Allikas: veterinaar- ja toiduamet; Sciencedaily, Frontiers in Veterinary Science

jahimees

Looduskaitsekuu ja jahindus Maikuus algas looduskaitsekuu*, mis kannab nime „Igaühe loodushoid”.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

E

esti loodus on meie kõigi hoi­ da. Elurikka keskkonna säili­ mine sõltub me endi tegudest ja valikutest. Igaühe loodushoid on va­ batahtlik ja teadlik tegu, mis aitab kaa­ sa liikide ja nende elupaikade säilimi­ sele. Targad valikud igaühe koduaias, -külas või -linnas on olulised, et hoida elurikkust.

Jahimehed on ikka pidanud jahin­ dust praktilise looduskaitse ja loodus­ hoiu osaks. Räägime kaasaegsest sääst­ vast jahindusest, mille eesmärk on kasu­ tada ulukiressursi nii, et see mitte ainult ei kindlusta liigirikkuse säilimist, vaid ai­ tab kaasa ka selle taastumisele. Iga jahi­ mees on säästva jahinduse elluviija.

Tuleb teha tarku valikuid Targad valikud elurikkuse hoidmisel on olulised. Jahimehed on oma tegevuses valikutega olnud kogu aeg seotud. Ise­ gi mõned mõisted on sellega seotud – näiteks valiklaskmine. Valiklaskmise abil teeme küttimisel valikuid, et ulu­ kite populatsioon oleks terve ja tugev ning taastootmine tagatud. Valikuid tu­ leb teha targalt, vastasel juhul kannata­ vad kõik.

Põllumeestel on ütlemine, et narrid põldu korra, narrib ta sind üheksa kor­ da vastu. Jahinduses on valikud veelgi keerukamad. Intensiivne metsa- ja põl­ lumajandus ning monokultuuride raja­ mine on loonud tingimused, kus ulukid tekitavad omanikele suurt kahju. Kah­ ju on suurem, kui ulukeid on rohkem ja kui nad mingil põhjusel kontsentreeru­ vad. See omakorda tingib olukorra, kus valikuid tuleb teha kollektiivselt ja koos­

Loodushoiu käsitlemine praktilise tegevusena annab lootust, et linnainimesed hakkavad tasapisi mõistma nii jahimehi kui ka teisi, kes maal tegutsevad.

töös erinevate huvigruppidega. Selliseid tehakse maakondlikes jahindusnõuko­ gudes. Õpi tundma liikide elupaiku!

Elurikkuse hoidmiseks soovitatak­ se keskkonnaameti kodulehel õppida tundma liikidele olulisi elupaiku, et osa­ ta neid märgata ja hoida. Ka see on jahi­ meestele väga tuttav teema.

Meile on alati selge olnud, et liiki­ de kaitsmiseks on eelkõige vaja nende elupaikasid kaitsta. Kui need hävivad, hävinevad ka liigid. Jahipidamine ja ulukihoole põhineb suures osas elupai­ kade tundmisele. Seetõttu teavad jahi­ mehed hästi, missugused on sobivad paigad ühe või teise liigi elutsemiseks või pesitsemiseks.

Selle aasta looduskaitsekuu on pü­ hendatud valdavas osas linnainimesele.

See võib esmapilgul tunduda ühekülg­ ne ja imelik, aga pisut järele mõeldes igati loogiline ja loomulik. Just linnaini­ mene on see, kellele tuleb looduse toi­ mimist põhjalikumalt selgitada. Metsa­ mees, põllumees ja jahimees on kindlas­ ti keerukatest looduse toimimisviisidest ja seadustest rohkem teadlik.

Loodushoid eeldab tegevust Looduses elavale ja tegutsevale inime­ sele on loodushoid eelkõige tegevus mitte tegevusetus. Osa looduskaitseeks­

EJS

pertidest on eelnevatel aegadel loodus­ hoidu ja -kaitset käsitlenud kui tegevu­ setust. Võetakse liik või ala kaitse alla ja unustatakse. Aga tihti sellisest passiiv­ sest tegevusest ei piisa. Vaja on eelkõi­ ge seda, et inimesed oleksid kaitstavate loodusväärtustega kursis, et nad tunnis­ taksid ja mõistaksid neid väärtusi. Siis on lootust, et nad hakkavad looduses hoidlikult käituma ja toimetama.

Hea meel on tõdeda, et selle aas­ ta looduskaitsekuu käsitleb looduskait­ set ja -hoidu kui praktilist tegevust. On mõistetud, et loodushoiuidee on efek­ tiivne siis, kui inimesed seda mõista­ vad ja oma igapäevaelus omaks võtavad.

Ikka jälle kehtib vana õpitud tarkus, et ideed materialiseeruvad, kui nad vallu­ tavad massid.

Looduskaitsekuu aitab mõista Selline looduskaitsekuu defineerimine ja käsitlemine annab lootust, et ka lin­ nainimesed hakkavad tasapisi mõistma nii jahimeest kui ka teisi maal ja metsas tegutsejaid. Just selles plaanis, et ka te­ gevust võib käsitleda kui loodushoidu.

Selliselt arenedes pole kaugel aeg, kui jahindust hakatakse mõistma kui nuti­ kat lahendust looduse ja inimese vahe­ liste konfliktide lahendamisel. * Looduskaitsekuu on Eestis tähistatav looduskaitsele pühendatud kuu, mis algab mai teisel pühapäeval ja lõppeb keskkonnapäeval, 5. juunil. sinu mets

juuni 2O19

15

jahimees SUURULUKID JA VÄIKEULUKID • Suurulukite loetelu on ära toodud jahiseaduses: põder, punahirv, metskits, metssiga, pruunkaru, hunt, ilves, hallhüljes.

• Väikeulukite loetelu on ära toodud jahieeskirja lisas. Väikeulukite loetelus on 43 nimetust, suurem osa neist on jahilinnud. Imetajatest on loetelus rebane, šaakal, kährikkoer, mink, tuhkur, metsnugis, kivinugis, mäger, kobras, ondatra, halljänes, valgejänes.

Liiga sageli on hakanud teele sattuma karu...

EJS, RAJAKAAMERA FOTO, RANNAR PÄÄSUKE

Jahiohutuse aasta keskendub ka liiklusohutusele Viimase kaheksa aasta kokkuvõtted näitavad kahjuks liikluses hukkunud ulukite ja sellega seonduvalt ka suure hulga purunenud liiklusvahendite osakaalu kasvu.

URMAS SALMU jahimees, ulukitega seotud liiklusõnnetuste analüüsija

M

aanteeameti andmetel toi­ mus aastatel 2010–2018 neid liiklusvahendi ja uluki kokku­ põrkeid, kus kannatada said ka inimesed, kokku 150 – surma sai 5 ja vigastusi kok­ ku 177 inimest. Kõik inimeste surmaga lõppenud õnnetused toimusid pimedal ajal. Ainsa lohutusena saame tõdeda, et

16

sinu mets

juuni 2O19

viimane surmaga lõppenud õnnetus juh­ tus ligemale viis aastat tagasi.

Juuresolev tabel kajastab häirekesku­ se keskkonnainfo telefonile 1313 laeku­ nud teavet maanteedelt või nende äärest leitud või otseselt liiklusvahendi ja ulu­ ki kokkupõrkel hukkunud ulukite arvu kohta. Arvestada tasub, et metskitse ja metssea arvudes on tõenäoline umbes 5% viga, mis tuleneb teatajate antud väär­infost või ulukite valest määramisest.

Ulukeid on segi aetud isegi kodulooma­ dega. Nii võib juhtuda eriti siis, kui uluk ei jää kokkupõrke järel samasse maha ja teda tuleb määrata kaugemalt vaadates.

Põdra ja kiskjate hukkumist kajastavaid arvusid saab lugeda tõepäraseks.

Enamik kokkupõrkeid toimub pimedas Enam kui 2/3 ulukitega kokkupõrge­ test toimub pimedal ajal, mis tähendab, et esimese hämara saabudes tuleb ka­ helt poolt metsaga piirnevatel teelõiku­ del olla kõikidel autojuhtidel eriti tähe­ lepanelik. Teravama silmapaariga roo­

likeeraja oskab teeservas eristada liiku­ mist staatilisest objektist. Helkivate tä­ pikeste (ulukite autotulede valgust pee­ geldavad silmad) olemasolu teepervel või lausa teel viitab üsna üheselt ohule!

Kaalukaim ohuallikas on mõistagi põder, kes tähendab täiskasvanud isen­ dina pea 400 kg massiga seina, kaalult järgmine on korralik isakaru. Karude lii­ kumine ja nendega kohtumine on Ees­ tis muutumas juba ebaharilikult tavali­ seks, mis ohu mõttes on tõsine märk, seda eriti Viru- ja Järvamaal. Läinud aas­ tal maist novembri lõpuni kaotas maan­ teedel oma elu kokku 10 isendit.

Põtradega oli eelmisel aastal kokku­ põrkeid 407. Enamikel juhtudest inime­ sed pääsesid, aga autosid tuli kindlustus­ seltside andmetel mõnel juhul ka maha kanda.

Jahimeeste ja maanteeameti koostöö Tänavu mai alguses toimus maantee­ ameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi eestve­ damisel ulukiõnnetuste teemal nõupida­ mine, kus otsustati ühiselt esimese meet­ mena alustada liiklejate teavitamisega suurte elektrooniliste infotabloode abil.

Mai alguses ilmusid Laagris, Kana­ mal, Märjamaal ja Saugas teede kohale hoiatused, mida kuvatakse kuni jaani­ päevani igal õhtul alates päikeseloojan­ gust kuni hommikul kella 6ni. Senini on just see ajavahemik ööpäevas olnud üks õnnetusterohkemaid perioode. Teavi­ tustega jätkatakse septembris.

Tablood on üles seatud teatud koh­ tadesse, aga liikleja ei tohi mujalgi valv­ sust kaotada. Tähelepanelik tuleb olla igal pool ja eriti seal, kuhu on üles sea­ tud ulukiohu liiklusmärgid (ametlikult liiklusmärk „Metsloomad”).

jahimees KUI ON JUHTUNUD KOKKUPÕRGE ULUKIGA

Teavitus valgustablool.

Põtrade hukkumine teedel 2O1O–2O18

Graafikult on näha, et põtrade maanteedele sattumise üks haripunkt on perioodil mai-juuli, mil enamasti hukkuvad mullikad, keda põdralehmad enne uue vasika sündi enda juurest ära ajavad. Järgmine kulminatsioon on septembris, mil põtradel 211 203 on aktiivne jooksuaeg.

Ilmselt kandub selle mõju osaliselt ka oktoobrisse.

146

239 215

224 189

150

141

139

111 70 Jaan Veebr Märts Aprill Mai

Juuni Juuli

Aug

Sept

Okt

Nov

Dets

Allikas: Urmas Salmu telefoni 1313 andmete põhjal

2O1O–2O18 TOIMUNUD KOKKUPÕRKED ULUKITEGA ULUKILIIGI JÄRGI 2O1O 2O11 2O12 2O13 2O14 2O15 2O16 2O17 2O18 222 2O5 171 179 178 135 222 319 4O7 PÕDER METSKITS 2O18 1436 1171 1317 1332 1712 2482 2916 44O8 135 134 2OO 278 3OO 186 173 134 METSSIGA 137 1 5 3 3 6 9 9 1O HIRV 6 1 1 1 2 2 2 11 ILVES 2 3 1 1 1 1 HUNT 1 1 1 2 3 3 2 1O KARU Allikas: Urmas Salmu telefoni 1313 andmete põhjal

Tara ja ulukite läbipääsud Maanteeameti keskkonnatalituse juhi Villu Lükki sõnul on ainus tõhus mee­ de ulukiõnnetuste vähendamiseks ja ulukite teedelt eemalhoidmiseks taras­ tamine. See toimib, kui ulukitele on ra­ jatud ka piisaval hulgal eritasandilisi lä­ bipääse, mis võimaldavad neil tee ko­ halt või alt turvaliselt teisele poole teed minna. Läbipääsudeta populatsioonid killustuksid, genofond vaesuks ning kokkuvõttes kannataks kogu elustik ja keskkond.

Eestis on maanteid tarastatud võrdle­ misi vähe, kuid seal, kus tarasid on, on üldjuhul mõeldud ka läbipääsudele. Näi­ teks on rajatud kaks ökodukti ja kohe on valmimas veel kaks Kose-Võõbu lõigul Tallinna-Tartu maanteel. Väikeulukite

tunneleid on hetkel 11 ja läbipääsuvõi­ malusi on tekitatud ka kahepaiksetele.

Villu Lükki andmeil tuleb uute 2+1 ja 2+2 teelõikude valmimisel rajatisi juur­ de. Lähiajal valmib Tallinna ringteel Lui­ ge-Saku lõigul esimene suurulukitele so­ biv tunnel ning katsetamisel on samata­ sandilisi ja elekroonilise hoiatussüstee­ miga läbipääse (nn tarakatkestusi) Tal­ linna-Tartu maanteel.

Teadvustamine ja teavitamine Kui Eestit võrrelda naaberriikidega, sel­ gub, et meil napib isegi elementaarsetest teavitusmaterjalidest. Vaja on n-ö käitu­ misjuhiseid, kuid teisalt vajab korrastamist ka see pool, kuhu ja mis puhkudel ulukite­ ga seotud liiklusõnnetustest teatada.

Praegu on nii, et suurulukile otsasõi­

• Veenduge, kas teie ise ja kaassõitjad on jäänud terveks. Kui on vigastusi, helistage hädaabinumbrile 112.

• Informeerige kohe kaasliiklejaid ohust, lülitades sisse auto ohutuled ja paigaldades sündmuskohale ohukolmnurga.

• Kui uluk on surnud ja jõud käib temast üle, siis tõstke ta teepervele. Olenemata sellest, kas tegite seda või mitte, on järgmine samm helistada keskkonnainfo numbrile 1313 (suurulukite korral). Väikeulukitega õnnetustest saab teavitada maanteeameti infokeskust 1510.

• Kui uluk on vigastatud või ta liikus vigastatuna teest eemale, helistage kohe keskkonnainfo numbrile 1313.

• Telefonikõnesid tehes kirjeldage võimalikult rahulikult ja maamärke kasutades sündmuskoha ümbrust ning ulukit, kellega kokkupõrge toimus. * Lea Rämmeldi lisasoovitus: Kui inimesed vigastada ei ole saanud, tuleb siiski teavitada hädaabinumbrit juhul, kui kannatada on saanud kolmanda osapoole vara (nt teine sõiduk, objekt või teepost) või on tegemist liisingusõidukiga.

Hilisema kindlustusmenetluse hõlbustamiseks on hea, kui juhtum saab riiklikus andmebaasis registreeritud.

dust tuleb teatada häirekeskuse kesk­ konnainfo telefonile 1313. Häirekesku­ se töötajad edastavad saadud teate ini­ mestele (tavaliselt kohalikele jahimees­ tele), kes aitavad vigastatud või hukku­ nud looma teelt ära viia.

Teel hukkunud või vigastatud väike­ ulukitest saab teatada maanteeinfokes­ kuse telefonil 1510, kust omakorda edas­ tatakse info piirkonna teedevalitsusele.

Linna või asula piires sõiduki alla jää­ nud või muul viisil hukkunud loomadest tuleks teavitada kohalikku omavalitsust. „Riiklik vastutusalade jaotus looma­ de abistamise kontekstis on praegu kee­ ruline. Oleme alustanud sammudega selle selgemaks muutmiseks,” ütles häi­ rekeskuse abi- ja infokeskuse juhataja Lea Rämmeld. sinu mets

juuni 2O19

17

jahimees INGMAR MUUSIKUS

Hunt pildil on eestimaine.

Soomlaste hundijaht aitab täpsustada EL õigusruumi Euroopa Kohtu kohtujurist andis oma ettepanekus suurkiskjate küttimisele kui ohjamisvahendile rohelise tule.

S

oomes käib kohtuvaidlus loo­ duskaitseühingu Tapiola ja ulu­ kiameti vahel ameti kahe hunti­ de küttimist lubanud otsuse üle 2015– 2016 jahihooajal – Tapiola soov on, et need otsused tühistataks.

Ameti otsuste eesmärk on olnud pa­ randada huntide levilate naabruses ela­

vate inimeste sallivust huntide suhtes, vähendada salaküttimist ja sedakau­ du hundipopulatsiooni paremini kaits­ ta. Kasutatud on ka sõnastust, et see on küttimine populatsiooni ohjamiseks.

Soome kõrgeim halduskohus peatas 2017. aasta lõpus kohtumenetluse ja esi­ tas Euroopa Kohtule selgituse saamiseks nn eelotsuse küsimused.

Eelotsusetaotlus ja kohtujurist Eelotsusetaotlus on üks Euroopa Kohtu menetlusliike, mis tähendab, et liikmes­ riikide kohtutel on võimalus paluda lii­

du õiguse tõlgenduse täpsustamist. Eu­ roopa Kohus mitte ainult ei anna oma ar­ vamust, vaid teeb põhjendatud kohtuot­ suse või -määruse. Adressaadiks on vas­ tav liikmesriigi kohus, kuid see Euroopa Kohtu tehtud otsus on siis ühtlasi siduv ka teistele liikmesriikide kohtutele, kes lahendavad samasugust probleemi.

Soomlaste eelotsustusetaotlus puu­ dutas direktiivi 92/43/EMÜ hundipo­ pulatsioonide kaitsega seotud sätet (loo­ dusdirektiivi artikli 16 lõike 1 punkt e).

Maikuus jõudis avalikkuse ette Eu­ roopa Liidu kohtujuristi Henrik Saug­ mandsgaardi ettepanek antud küsimu­ ses.

Euroopa Kohtus tegutseb 28 kohtu­ niku kõrval 11 kohtujuristi. Kohtuju­ risti staatus on abistada kohut. Nende ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõl­ tumatult põhjendatud juriidilisi arva­ musi, mida nimetatakse ettepanekuteks.

Ei ole vastuolu...

Lühidalt öeldes märkis kohtujurist oma ettepanekus, et direktiivi huntide kütti­ mist keelava sättega ei ole vastuolus see, kui „liikmesriik teeb erandi, lubades hunte küttida selleks, et võidelda sala­ küttimisega, hoida ära kahjud koerte­ le ja/või parandada elanikkonna üldist turvatunnet, tingimusel et see liikmes­ riik tõendab, et selle direktiivi teises sät­ tes nimetatud tingimused on täidetud”.

Teised tingimused tähendavad, et peab sõnastama täpsed eesmärgid ja „erandi tegemise otsuses selgelt ja täp­ selt kindlaks määrama, tõendama, et erand aitab neid eesmärke saavutada ja et ükski teine lahendus ei võimalda neid saavutada”.

Marutaudioht pole kadunud Veterinaar- ja toiduamet lõpetas 18. mail kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Kuigi Eesti on ametlikult alates 2013. aastast marutaudivaba riik, korraldab

18

sinu mets

juuni 2O19

veterinaar- ja toiduamet ikkagi kaks kor­ da aastas metsloomade marutaudivasta­ se vaktsiini külvamist piirialadel.

Ameti projektijuhi Enel Niine sõ­ nul ei tohi haiguse taasnakatumise ris­ ki alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril endiselt märkimis­ väärne. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõt­ tu võib haigus Eestisse jõuda kas mets­

loomade rändega või mittenõuetekoha­ selt sissetoodud lemmikloomaga. Näi­ teks levis marutaud metslooma vahen­ dusel eelmisel aastal taas üle riigipii­ ri Leedu aladele ning marutaudijuhtu­ meid on sellel aastal olnud näiteks Ru­ meenias, Poolas ja Türgis.”

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja KaguEestis ning Ida-Virumaal.

Vaktsiini külvatakse 6100 ruutkilo­

jahimees Erandi võib teha, kui see ei kahjus­ ta asjaomase liigi populatsiooni soodsa kaitsestaatuse säilimist nende loodusli­ kul levilal. Kohtujuristi selgituses on siin üks nüanss: „sellega ei ole vastuolus see, kui liikmesriik teeb niisuguse erandi, kui asjaomase liigi kaitsestaatus ei ole sood­ ne, tingimusel et erand ei kahjusta kait­ sestaatust enam rohkem ega takista sel­ le populatsiooni soodsa kaitsestaatuse taastamist”.

Ettepanek on muidugi hoopis pi­ kem ja põhjalikum. Seda saab eesti keeles lugeda Euroopa Kohtu kodule­ helt http://curia.europa.eu/. Kohtuasja number, mida otsingus saab kasutada, on C-674/17.

Kohtuotsus alles tuleb Kohtujuristi arvamus pole siduva täht­ susega, kuid Euroopa Kohus seda tava­ päraselt järgib.

Euroopa jahimeeste katusorganisat­ siooni FACE president Torbjörn Larsson on öelnud kohtujuristi ettepanekut kom­ menteerides, et FACE on nõus selle sel­ gitusega, et liikmesriikidel peaks olema võimalik huntide jt suurulukite majanda­ misel arvestada majanduslike, sotsiaalse­ te, kultuuriliste ja piirkondlike iseärasus­ tega. Kuigi Soome õiguslikud küsimused on seotud hundipopulatsiooni haldami­ sega, puudutab see juhtum ja selle tule­ mused ka teiste ELis rangelt kaitstud ulu­ kiliikide, nt karu ja ilvese majandamist.

Larsson lisas, et „kohtujuristi arva­ mus andis meile edasi olulise sõnumi, et meie liikmesriikidel on võimalik jät­ kusuutlikult suurulukeid majandades te­ gutseda paindlikult ja pragmaatiliselt”.

Euroopa Kohtu lõplikku otsust on oodata 2019. aasta teises pooles. EJS

meetri suuruses puhvertsoonis Vene­ maaga piirnevatel aladel. Venemaal on haigus laialt levinud ja nakkuse leviala on suurenenud.

Vaktsiini külvamine haiguse tõrjumi­ seks riigist välja käis Eestis aastail 2006– 2010. Et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, tehti aastail 2011–2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ja Venemaaga. Ala­ tes 2015. aasta kevadest külvatakse vakt­ siinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel SM aladel.

Allikas: veterinaar- ja toiduamet

Sel suvel toimuvad Eestis jahilaskmise Euroopa meistrivõistlused!

Ootame võistlustele ligi 2OO jahilaskurit pea 15 riigist.

TRIIN ROOSTFELDT Eesti Jahispordi Liidu tegevjuht

E

esti jahispordi liit (EJSL) on korraldanud rahvusvahelisi tiitlivõistlusi läbi aja. Sel suvel, 28.‒30. juunil võõrustame taas Euroo­ pa jahilaskureid, kui Männiku jahilas­ ketiirus ja Kaitseliidu Tallinna Male­ va Männiku lasketiirus toimuvad Eu­ roopa meistrivõistlused kombineeri­ tud jahipraktilises laskmises.

Mida võistlus endast kujutab?

See laskevõistlus hõlmab endas haav­ li- ja kuulilaskmise harjutusi, kus haa­ vlipüssist lastakse lendavaid savimärke ning vintrelvast seisvaid paberist uluki­ siluette ja jooksvat metskuldi siluetti.

Kombineeritud jahipraktiline har­ jutus on välja töötatud selleks, et pan­ na proovile laskurite oskused nii lenda­ vate kui seisvate sihtmärkide, nii haa­ vli- kui vintrelvaharjutuste laskmises.

Savimärkide laskmine toimub liht­ sustatud kaevikrajal ja lihtsustatud compaki-rajal*. Ulukisiluette lastakse vintrelvast kuulilasketiirus 100 meetri kauguselt seisvatele pabermärkidele ja 50 meetri kauguselt jooksva metskul­ di siluetile.

Eesti jahilaskurid on Euroopa tasemel EJSL võõrustas viimati Euroopa jahi­ laskureid sellel võistlusalal 2012. aas­ tal, mil samuti Männikul Euroopa pa­ rimatele meistritiitlid kaela riputati.

Sel aastal on oodata Eestisse ligi 200 jahilaskurit ligi 15 riigist. Võistlused

EESTI JAHISPORDI LIIT • On spordiorganisatsioon, mis hõlmab erinevaid jahipraktilisi laskeharjutusi (v.a olümpiaalad kaar- ja kaevikrada). Organisatsiooni peamine eesmärk on jahilaskespordi arendamise, sportliku taseme tõstmise ja sportimiseks soodsate tingimuste loomise kaudu laiendada jahilaskespordi kandepinda ja propageerida Eestis sportlikke eluviise.

• On rahvusvahelise laskeorganisatsiooni FITASC (Federation Internationale de Tir aux Armes Sportives de Chasse) liige, mis annab Eesti laskesportlastele õiguse osaleda FITASCi korraldatavatel grand prix võistlustel, Euroopa meistrivõistlustel ja maailmameistrivõistlustel.

toimuvad kolmel päeval ning lasketii­ rud on avatud ka huvilistele ja pealt­ vaatajatele.

Eesti jahilaskureid on võistlustules eeldatavasti ka päris palju ning põh­ jusega on see ala eestlaste seas popu­ laarne. Varem on kahel aastal naiste arvestuses Euroopa meistritiitli koju toonud laskesportlane Aili Popp. Vii­ mastel aastatel on kombis tublisti are­ nenud ka juuniorid, nende hulgas näi­ teks Peeter Jürisson, kes on korjanud kõrgeid kohti mitmel võistlusel.

Seega on, kellele pöialt hoida ja kaa­ sa elada! * Compak-rada on lendmärkide tulistamise rada. sinu mets

juuni 2O19

19

metsaelu

Aasta orhidee 2O19 on lehitu pisikäpp Seda taime, varjuliste metsade asukat, metsaema näeb Eestis vaid vähestes kohtades.

ARTO-RANDEL SERVET Eesti Orhideekaitse Klubi liige

L

20

Perekonda Epipogium kuulub neli liiki, neist vaid lehitu pisikäpp kasvab Euroopas.

Geograafiliselt lähima liigi Epipogium roseum´i leidmiseks tuleb minna Kesk-Aafrikasse, aga teda leidub ka Aasias ning Austraalias. Teised kaks sama perekonna liiki kasvavad IdaAasias, olles märksa kitsama levikuga.

ammimetsa all on päevalgi vei­ di hämar, läbi kuuseokste tungiv päikesevalgus tekitab maapinna­ le üksikuid päikeselaike nagu prožekto­ rivihk teatrietendusel, rõhutamaks täht­ said detaile ja tegelasi. Metsaalust võib vabalt teatrilavaga võrrelda, aga etenda­ takse seal ikka ja ainult päris elu. Üks valgusvihkudest langeb kuuse jalami­ le jänesekapsaste ja leselehtede vahe­ le. Seal ta ongi – lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), selle loo peaosatäitja ja aasta orhidee 2019.

Kirjeldatud pilt võib aga avaneda vaid paarikümnes kohas üle Eesti ja sedagi täpse ajastuse ning hea õnne korral, sest lehitu pisikäpp on üks meie haruldase­ maid taimeliike, kellega vaid vähestel on olnud au kohtuda.

Pisikäpp on risoomne klorofülli­ tu ilma lehtedeta metsataim, kes toitub mükoriisaseente abil metsakõdust. Ta on mükoheterotroof ehk taim, kes on müko­ riisast sõltuv kogu oma elutsükli vältel.

Maapinnale ilmub pisikäpp vaid nä­ dalaks-paariks, et õitseda, viljuda ning seemnete valmides kaduda. Inglased on tema ilmumises näinud teatavat kummi­ tuslikkust ning nimetanud ta selle järgi Ghost Orchid (kummitusorhidee, ton­ diorhidee). Pisikäpp võib aastaid püsida mullas n-ö soikeseisundis ja siis taas väl­ ja ilmuda, mistõttu isegi viis aastat väl­ tav üksikasjalik seire ei pruugi anda täie­ likku pilti taimede arvukusest. Eestis on teada näide, kus väike asurkond oli „var­ jusurmas” kuus aastat, kuid väljus sealt arvukamana kui kunagi varem.

Risoomne, klorofüllitu, lehtedeta Selle haruldase orhidee peamisteks kas­ vukohtadeks Eestis on varjukad met­ sad, kus maapinnani jõuab üsna vähe valgust, taimkate on hõre ja inimesi käib haruharva. Pisikäppa on meil lei­ tud lammi-, madalsoo-, kõdusoo-, soo­ viku- ja salumetsadest. Üks leiukoht on teada ka palumännikust. Kõigis Ees­ ti senistes leiukohtades kasvab harilik­ ku kuuske. Kaasnevateks liikideks või­ vad olla veel jänesekapsas, leseleht, lilla­ kas, metshärghein, kilpjalg, harilik kol­ missõnajalg, laialehine neiuvaip, pruu­ nikas pesajuur, sinilill, mustikas, mets­ maasikas, aasosi, haab, kask, sanglepp, pihlakas, sarapuu.

Enamasti üksi või paarikaupa Õitsvaid taimi on meil leitud tavaliselt juuli keskpaigast augusti esimese poo­ leni. Ühe varre kohta on 1–4, harva ka viis õit, mis vaatavad „näoga” allapoo­ le. Orhideelistel ehk käpalistel on üks kuuest õiekattelehest muutunud teis­ test erineva kuju, värvuse ja talitlusega huuleks. Pisikäpa huul on valkjas, poo­ leldi läbikumav ning lillakaspunase või roosaka mustriga, teised õiekattelehed aga kollakat tooni. Sama tooni on ka õie keskel asetsev pollinaarium, mille kül­ jes paikneb kokkukleepunud õietolm.

Huule taga olev kotjas kannus on huu­ lega sama tooni, kuid korrapäratute lil­ lakate laikude või triipudega. Õis sisal­

sinu mets

juuni 2O19

Lehitu pisikäpa õis lähivaates.

Saaremaa, 11.august.

dab nektarit ning õitel on nähtud tol­ meldajatena kimalasi ja mesilasi. Ees­ tis on kohatud ka pisikäpa valget vor­ mi, mille puhul nii huul kui kannus on üleni valged. Õite läbimõõt võib ulatu­ da üle kahe ja poole sentimeetri.

Enamik meil kasvavaid orhidee­ sid keeravad õie puhkemisel õierao osa täitvat sigimikku 180 kraadi, mille tule­ musel huul on õitsemise ajal suunatud alla. Lehitu pisikäpp aga nii ei käitu ning tema huul on suunatud üles ka siis, kui õis on täielikult avanenud. Mustriga kir­ jatud huul koos kannusega meenutab kaunist pitsilise äärega peakatet. Küllap seepärast on taim soomlaste silmis kan­ gastunud tanu kandva naisena ja saa­ nud austust äratava ning salapärase nime metsänemä (metsaema).

Pisikäpa vars on põhitoonilt pruuni­ kaskollane kuni beež, õisiku osas lillakas

metsaelu

4 x ARTO-RANDEL SERVET

EOKK kutsub üles loodushuvilisi teatama lehitu pisikäpa leiukohtadest, andes neist teada klubi juhatusele.

Orhideehuvilistele on avatud kodulehekülg www.orhidee.ee, sealt leiab klubi kontaktid, saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ning võib lugeda EOKK ajakirja Ööviiul.

Lehitu pisikäpa kasvukoht lammimetsas.

Järvamaa, 27.juuli.

LEHITU PISIKÄPA KAITSE JA OHUSTATUS • Juba 1936. aastast võttis esimene Eesti looduskaitseseadus kaitse alla kaheksa orhideeliiki, lehitu pisikäpp nende seas. 1983. aastast kuuluvad riikliku looduskaitse alla kõik Eestis kasvavad orhideeliigid, lehitu pisikäpp kuulub kaitsealuste liikide I kategooriasse. Nende liikide kõigi isendite ja kasvukohtade kahjustamine on keelatud (sh taimede korjamine ning tehingud nendega).

• Eesti ohustatud liikide punasest nimestikust leiame pisikäpa kategooriast „äärmiselt ohustatud”.

• Aasta orhidee traditsiooni algatas Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) 2010. aastal, et nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

või lillakate pikitriipudega, pooleldi lä­ bikumav ja seest õõnes. Taime kõrgus jääb tavaliselt 10–12 cm juurde või ise­ gi alla selle, harvadel juhtudel võib ula­ tuda 30 sentimeetrini. Lehti, nagu nimi­ gi ütleb, pole. Mullas asuv koraljas haru­ nev risoom on väheste pikkade võsun­ ditega, mille abil saab taim ka vegetatiiv­ selt paljuneda.

Pisikäpp kasvab tavaliselt paari-kol­ mekesi koos või üksikult. Kümnest või enamast taimest koosnevad grupid on harukordsed. Vaid korra on mul olnud võimalus näha kogumikku, kus kasvas koos kakskümmend neli pisikäppa.

Ligi 3O leiukohta Läbi aegade on Eestis pisikäpa puhul teada ligi 30 leiukohta 11 maakonnast.

Vaekauss on aga tugevalt Ida-Virumaa poole kaldu, sest umbes pooled senis­

test leiukohtadest asuvad seal. Mõnes asurkonnas on headel aastatel loenda­ tud taimi 50 ringis ja rohkem, ülejää­ nud piirduvad vaid 1–10 taimega.

Pisikäppa ohustab igasugune raiete­ gevus, samuti muutused leiukoha vee­ režiimis. Kuigi viimasel kümnendil on avastatud mitu uut leiukohta ja tehtud taasleide, tuleb ta meil kindlasti lugeda väga haruldaste ja isendipõhist kaitset vajavate liikide hulka.

Selle salapärase orhidee ilmumised ja kadumised on ettearvamatud ning seepärast tuleb taimehuvilisel looduse­ sõbral südasuvises metsas käies tähele­ panelik olla, et ükski väärtuslik avastus tegemata ei jääks. Kindlasti tasub kan­ natlikkust varuda ning usku ja lootust säilitada, sest kohtumine metsaema­ ga süvendab armastust looduse vastu veelgi.

Lehitu pisikäpp – kummitus või metsaema?

Kuidas keegi näeb... Saaremaa, 11. august.

Viis või rohkem õit varre kohta on pisikäpa puhul haruldane. Saaremaa, 15. juuli.

Kasutatud kirjandus: Ajakiri Ööviiul nr. 6/2007, 7/2009, 8/2010, 9/2013 Kull, T., Tuulik, T. 2002. Kodumaa käpalised.

Kurbel, R., Hirse, T. 2017. Eesti orhideede käsiraamat. sinu mets

juuni 2O19

21

metsaelu

Mis juhtuks, kui üraskeid ühel hetkel enam poleks?

Metsakasvataja tõenäoliselt rõõmustaks, aga metsa bioloogilises koosluses võib ühe liigigi kadumine käivitada muutuste väiksema või võimsama ahelreaktsiooni.

HEINO ÕUNAP entomoloog, keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist

K

ui metsa seisukohast vaadata, siis esialgu võib-olla väga palju ei muutukski. Lehtpuudel on meil üraskiliike ligi kaks korda vähem kui okaspuudel ja nende arvukuski on suhteliselt väike ning metsas ei teki sel­ liseid puhanguid, mis puid hulgaliselt hukutaksid. Okaspuudel on üraskeid rohkem, aga ega needki ole enamasti puude surma peapõhjus. Üraskiliigid, kes võivad oma tegevu­ sega puu surmale viia, asustavad tavali­ selt juba eelnevalt nõrgestatud puid. Kui poleks üraskeid, elaks see puu võib-olla mõne aasta (mõnel juhul ka aastaküm­

22

sinu mets

juuni 2O19

ne) kauem, kuid lõpuks ikkagi sureks näiteks mõne seeneliigi (juurepess, kül­ maseen vms) tõttu, mis teda nõrgestas.

Vaid mõni üraskiliik, saavutanud väga kõrge arvukuse, võib surmale viia ka tu­ geva, elujõulise puu. Ühesõnaga jääks võib-olla rohkem puid ellu, nad sureksid hiljem, aga unus­ tada ei tasu, et ürask pole ainuke puu­ koore all tegutseja. Seal on veel siklased, hundlased ja paljud teised. Metsast võib leida surnud puid, millel ei ole ühtegi üraski tegutsemisjälge.

Rähnid kurvastaksid Kui vaadata metsa kui kooslust, näeb väga suurt liikide hulka, kellest igaühel on täita mingi tähtis roll – keegi sõltub temast, toitub temast jne.

Inimestel on rohkem silme ees ehk linnud – mitmed neist ja eriti rähnid leiavad palju toitu puukoore alt, kus muu hulgas ka üraskid. Kujutan ette, et kui rähnide toidubaas jääb ürasklas­ te võrra kesisemaks, võib mõnel rähni­ liigil hakata arvukus kahanema.

Täiskasvanud üraskite ehk valmiku­ te sööjaid on suhteliselt vähe, aga väga paljud toituvad üraskite vastsetest. Ühel ruutdetsimeetril koore sisepinnal koo­ rub enamasti sadakond, tihti rohkem­ gi kuuse-kooreüraski vastset. Valmikuks saab nendest vaid napilt paarkümmend

– see näitab, kui paljudele vastsed toi­ duks on. Üraskikärbsed sureksid välja Sööjate hulgas on nii kile- kui kahe­ tiivalisi, mardikaid, pisut lutikaid, lesti, ümarusse (elavad üraskite peal) jne. Kui üraskeid ei oleks, kaoks osa neist ilmselt samuti ära, kuid mitte kõik, kuna vaid osa on spetsialiseerunud üraskile, teised söövad muud ka.

Näiteks väikeste üraskikärbeste vast­ sed toituvad peaaegu ainult üraski vast­ setest ja nukkudest – üraskikärbsed ilm­ selt kaoksid. Sipelgmardika vastsed söö­ vad nii kärbse, kiletiivaliste kui ka üras­ ki vastseid, kusjuures viimaseid nad eelis­ tavad (saavad jagu ka üraski noormardi­ katest) – nemad võib-olla ei kaoks, kuid olulise toidu kadumine mõjutaks neidki.

Kui vaadata metsa kui kooslust, näeb väga suurt liikide hulka, kellest igaühel on täita mingi tähtis roll.

Sipelgmardika valmikud toituvad koore pinnal täiskasvanud üraskitest.

Kes asendaks, kui üraskeid enam pole?

Siklastest sipelgmardikas jagu ei saa ja enamus nendest ilmub liiga hilja. Lati­

metsaelu pihklane sobiks talle, aga sipelgmardi­ ka vastne satub hätta, kuna latipihklase käigud ei sobi temale. Praegu toitub ta koore all üraskikäikudes, aga kui üraskit pole, siis pole enam ka sobivaid käike...

Neid putukaid, kes peamiselt või ai­ nult üraskitest toituvad või on üraski­ te parasiidid, on meil metsas kokku üle 150 liigi. Üle 60 liigi on seotud kuusekooreüraskiga, teistel üraskitel ja teistel puudel on manulisi vähem.

Kui lisaks mõtelda, et need, kes toitu­ vad üraskitest, on omakorda oluliseks toi­ duks teistele röövputukatele, ämblikele jne, pole raske jõuda järeldusele, et üras­ kite kadumise korral mets küll kasvaks edasi, kuid väheneks sealne liigirikkus.

Väga rõõmustada ei tasuks Looduses on nii, et kui kusagile tekib tühemik, ilmub keegi, kes selle täidab.

Ka üraski kadumise puhul täidab keegi tühemiku nii puu suhtes kui ka (vähe­ malt osaliselt) nende suhtes, kes üraski­ test toituvad. Kui üraskit pole, võetakse nagunii ka tema koorealune tegutsemis­ ruum kasutusse.

Mida keerulisem ja mitmekesisem on kooslus, seda tugevam ja püsivam ta on ja seda kergemini toimub ka sel­ line asendamine – keegi kaob, keegi võ­ tab koha üle. Mida vaesem on süsteem, seda kergemini võib kaduda tasakaal, mis võib kaasa tuua ootamatuid ja ette­ arvamatuid muutusi.

Arvan, et metsaomanik üraskite ka­ dumisel n-ö rahu ei saa. Kui pole üraskit, hakkab ta võitlema kellegi teisega, võibolla näiteks mõne seenega. Tühjaks jää­ vad nišid täidetakse ja keegi ikka on, kes ta puitmaterjali rikub või hakkab rikkuma.

Kuuse-kooreüraskid.

VIIO AITSAM

Noorte mändide kaitsmine lambavillaga põdra eest.

VIIO AITSAM

Üks sööb ja teine nühib Metskitsede arvukus on kasvamas ja jälle on päevakorral metsakultuuride kaitse.

M

etsakultuuride kaitse mets­ loomade söömise eest tõu­ seb päevakorrale enamasti sügisel. Siis tallatakse-niidetakse väi­ keste puude ümbert rohtu, et talvel poleks hiirtel hõlbus lume all tüvele ligi saada. Puid töödeldakse repellen­ tidega ehk ulukipeletitega, et talvel ja eriti just kevadtalvel metskitsed met­ sakultuuri süüa ei tahaks. „Iga puu pritsimine või määrimine repellendiga on päris kulukas. Mõist­ lik on muidugi seda sügisel teha, aga meie oleme teinud ka nii, et töötle­ me taimi enne istutamist,” rääkis Var­ di metsaühistu tegevjuht Märt Linna­ mägi. Vardil on kasutusel mitmest tu­ rul olevast ulukipeletist Trico, mille­ ga pritsitakse üle veel kastis olevad tai­ med. Repellendi kaitse kestab kindlalt aasta, ka kauem. „Kõige parem „vahend” kultuuride kahjustuste ärahoidmisel on siiski jahi­ mees ja teisele kohale paneksin repel­ lendid,” märkis Märt Linnamägi.

Ikka ka lambavill Metsaomanikud on noorte puude kait­ seks kasutanud repellentide asemel ka kodusemaid vahendeid, kusjuures igal vahendil on omad pooldajad ja kahtle­ jad. Ka lambavillal. Metsaomanik Pee­ ter Krimm nimetas pärast seda, kui esi­ mene katsetus villaga selja taga, seda „revolutsiooniliseks leiutiseks”, mis

kaitseb noori puid hästi ja millel on muidki plusse – kerge ja kiire panna, kestab võrreldes pritsimistega ülikaua ja töödeldud taim on kaugele näha.

Ainus puuliik, mille puhul kitsed ninast 20 cm kaugusele jäänud villast välja ei teinud ja ikkagi ladvapunga­ sid näksisid, oli Peeter Krimmi metsas tamm. Villa tõhususest põtrade suhtes Peeter Krimm tookord veel põhjaliku­ maid järeldusi ei teinud, kuid metsa­ omanikud, kes on villa pikemalt kasu­ tanud, on väitnud, et see aitab ka põt­ ra noortest mändidest eemale juhtida.

Sokud hakkamas Peale selle, et puudest-põõsastest toi­ tuvad metsloomad võivad noortele puudele ja põdrad koort närides ka suurtele kuuskedele kahju teha, liigub suvel veel üks tegelane, keda teatud puud-põõsad huvitavad – sokk nühib oma sarvi ja märgib sellega ka oma jooksuaegset territooriumi. Metskit­ sede jooksuaeg jääb südasuvesse. „Need on nii üksikud puud, et sel­ les probleemi ei näe,” ütles Märt Lin­ namägi. Ta on ise oma kodu lähedale rajanud siberi lehise kultuuri, mida ka sokud pole õnneks avastanud. Metsa­ teadlase Eino Laasi järgi valivad sokud sarvede nühkimiseks enamasti mõne võõrliigi või tamme ja teiste laialehis­ te puuliikide esindajaid. „Metskitsede rohkuse tõttu ei saa ilma inimese abi­ ta noores eas ellu jääda lehised, eba­ tsuugad, nulud, tsuugad jt okaspuud,” on loetlenud Laas. „Magusa” lehise puudusel sobib so­ kule sarvede nühkimiseks muidugi ka mõni hea pajupõõsas.

SM sinu mets

juuni 2O19

23

metsaelu

Miks toominga õied närtsides lillakaks võivad värvuda?

Toominga õite tavapäratu värvus hakkas silma varjulises kasvukohas.

Võimalikud mõjutajad võivad olla keskkonnatingimused ja konkreetse taime enda keskkonnastressi taluvusvõime.

IVAR SIBUL dendroloogia ja metsaentomoloogia dotsent, Eesti Maaülikool

K

ui muid muutusi põõsal ei tä­ heldata (nt lehtede-võrsete närbumine jne ning tegu pole

mahla pH muutused, mis on omakorda seotud keskkonnafaktorite muutustega.

Rakumahla aluseline keskkond muudab näiteks antotsüaanid violetseks, samas kui happeline keskkond punaseks.

Lisaks pH muutumisele rakumahlas võivad õievärvust mõjutavateks teguri­ teks olla ka taime mineraaltoitumisest tulenevad antotsüaanide koostoimed mitmesuguste metalliioonidega (raud, tsink, magneesium jne.).

VIIO AITSAM

hariliku toominga roosaõielise sordi ´Colorata´ga, kelle õied on juba puhke­ des roosad), siis tuleks ehk „süüd” otsi­ da õite värvusi põhjustavatest pigmenti­ dest ning nende seostest keskkonnatin­ gimustega, nagu näiteks temperatuur, niiskus, valgus.

Teada on, et mõne taime sama isen­ di õied on kasvuhoones kasvades val­ ged, külmemas keskkonnas aga sinised ning see on otseselt seotud antotsüaani­ de kontsentratsiooni muutustega õites.

Seega on antotsüaanide hulk õies mõ­ jutatud keskkonnatingimuste varieeru­ vusest ja kindlasti ka konkreetse taime keskkonnastressi taluvusvõimest.

Lisaks võivad õiele värvust andvaid värvitoone mõjutada näiteks taime raku­

UUSI RAAMATUID

24

Eesti elusloodus.

Kodumaa looduse teejuht

Eesti orhideede taskuraamat/ Orchids of Estonia

Raamat tutvustab lihtsalt ja selgelt umbes 600 seene-, taime- ja loomaliiki, kes Eestimaa looduses tooni annavad. Autorid on siia valinud just need liigid, kellega ka algaja loodusehuviline kõige tõenäolisemalt kokku puutub. Kõik liigid on eraldi portreteeritud nii sõnas kui pildis. Kasutatav liikide ja me looduse paremaks tundmaõppimiseks.

Raamatu koostajad on Rein Kure­ soo, Hendrik Relve ja Indrek Rohtmets, väljaandja kirjastus Varrak.

Tarmo Pikneri raamat on abiline loodusesõbrale, kes huvitub neist taimeriigi omapäraseimatest lilledest.

Praktilises käsiraamatus on kirjeldatud kõiki siin kasvavaid põhiliike ja nende seni avastatud varieteete või vorme; lisatud on kasvukohtade ja õitsemisaja tabelid. Raamatut illustreerivad autori värvifotod. Nagu pealkirjast näha, on raamatus ka ingliskeelne tõlge. Väljaandja on kirjastus Postimees.

sinu mets

juuni 2O19

Üldisemalt taimede õite värvusest Peamiseks õievärvuse esiletoojaks ja te­ kitajaks on pigmendid nimega flavonoi­ did, millest peamised on raku vakuooli­ des paiknevad ning vees lahustuvad glü­ kosiidsed antotsüaanid. Antotsüaanidest on tuntumad: pelargonidiin, delfinidiin ja tsüanidiin, mis annavad õitele vastavalt kas punase, violetse või sinise värvuse.

Vees mittelahustuvad ning plastiidi­ des asetsevad olulised pigmendid on aga ka karotenoidid, mis annavad õitele oranži või kollase värvustooni. Õite valge värvus tuleneb aga tavali­ selt valguse sisepeegeldusest õhuga täi­ detud rakuvaheruumides. Taoliste he­ ledate õite värvivarjundeid loovad aga rakkudes olevad erinevad flavonoidid (näiteks kvertsetiin jt) koostoimes eri­ nevate kaaspigmentidega.

Putukate planeet. Imelikest, kasulikest ja vaimustavatest mutukatest, kelleta me elada ei saa Tõlkeraamat, mille autor on Norra maaülikooli bioloog Anne Sverdrup-Thygeson, kes on palju aastaid uurinud putukaid. Raamatu tutvustuses on öeldud, et iga inimese kohta elab maakeral 200 miljonit putukat. „Kuigi neid on väga palju, kahaneb nende arv drastiliselt. Ilma putukateta saavad inimesed ja loomad hukka. Putukad muudavad närbunud taimed, sõnniku ja surnud loomad viljakaks mullaks. Nad tolmeldavad lilli ja on teiste loomade toit. Nad on hammasrattad, mis panevad maailma pöörlema.” Väljaandja on kirjastus Varrak.

metsaelu

Kõikehaarav raamat puudest Eino Laasi raamatust „Dendroloogia ja pargindus” leiab selle põhjalikkuse, mis kaasaegses maailmas on muutumas aina haruldasemaks.

et samm-sammult puude maailma siseneda.

Näiteks leiab raamatust vastuse küsimusele, miks tänavu puud ja põõsad nii rikkalikult õitsevad (seos on mulluse suvega) või olgu sellele, miks ikkagi osa tam­ medest lehtib varem ja osa hoopis hiljem.

Miks puudele valgus vaja­ lik on? Missugune juurestik ühel või teisel puul on? Kui­ võrd üks või teine liik külma kannatab? Kui kiiresti eri liiki puud kasvavad? Kui kõrgeks puud kasvavad ja kust leiab maailma kõrgeimad puud?

Mis roll puudel Maal on? Mis on segapuistute eelised puht­ puistutega võrreldes ja mis on puudused?

Küsimusi, millele sellest raa­ matust vastuse saab, on lõputult.

R

aamat on väga mahukas – 640 lehekülge. See aga polegi ühekorraga luge­ miseks, vaid, nagu autor isegi üt­ leb, õpik-käsiraamat. Seda saa­ vad kasutada spetsialistid, tu­ dengid, aga üldisemalt igaüks, kes puude vastu huvi tunneb, olgu metsas, pargis või aias.

Autori saatesõnadest saab lu­ geda: „Puudega ei saa edukalt tegeleda, kui neid ei armastata.

Armastuseta ei tule edu. Dend­ roloogia alustõdesid omama­ ta ei saa hüpata sortide maail­ ma, varem või hiljem tuleb vä­ hene haritus puittaimede osas välja, seda on tõendanud lähi­ ajalugu...”

Ja veel: „Puudest, parkidest ja met­ sadest tõelise arusaamiseni jõudmiseks tuleb käia pideva õppimise saatel pikk tee koos nendega, mis on sama loomu­ lik elu osa nagu elu koos lemmiklooma­ dega.” Üldine tutvustus Raamatu sisu on jaotatud nelja suure­ masse osasse – dendroloogia üldosa, taksonoomia, metsade koosseis ja par­ ginduse alused. Raamatu tagakaanelt leiab kaheosalise tutvustuse: „„Dendroloogia...” on raamat metsas, istandikus, pargis ja aias kasvatatavate puuliikide taksonoomiast, morfoloo­ giast, fenoloogiast ja ökoloogiast. Süs­ temaatilises osas antakse ülevaade leht­ puu- ja -põõsaliikidest: Eesti kohalikest liikidest ja meil kasvatatavatest võõrliiki­ dest, nende teisenditest ja kultivaridest, samuti lõunapoolsetest maailmakuulsa­ test liikidest. Raamatus on toodud Ees­ tis kasvatatavate lehtpuuperekonda­ de määraja talviste võrsete ja pungade

järgi. Teos põhineb aastakümnete pikkusel puude uurimisja kasvatamiskogemusel, mille ajendiks on huvi nende varjatud omaduste, vaja­ duste ja „hingeelu” vastu. „...ja pargindus” on samuti alguse saa­ nud kogemustest parke külastades, vaat­ lustest, inventeerimistest, analüüsidest, raie- ja istutuskavadest ning isiklikust raiete juhtimisest. Suur mõjutaja on olnud tegevus Emajõe-äärses dendro­ pargis.” Õpetab vaatama Kes tahab süveneda puuliikide osasse või näiteks määrata mõnda tundmatut lehtpuud, leiab selleks põhjalikku lu­ gemist koos fotodega. Tasub lugeda ka tuttavate puude kohta, sest peale levi­ ku või tunnuste kirjeldamise on kirjel­ datud ka iseärasusi jms kuni kasvatami­ se soovitusteni välja.

Keda huvitab üldisem taust, saab alustada näiteks metsade koosseisust (see on põnev, annab ülevaate kogu Maa metsadest) või hoopis algusest,

*** „Dendroloogia ja parginduse” väljaandja on kirjastus Atlex.

Autori kohta leiab raama­ tust tutvustuse: „Eino Laas on lõpeta­ nud Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajanduse eriala ja on kauaaeg­ ne EMÜ (EPA; EPMÜ) dendroloogia, parginduse, metsahoiu ja puhkemetsan­ duse ning metsabioloogia õppejõud.

Ta on töötanud seemlate rajami­ sel, metsakultuuride uurimisel, parki­ de inventeerimisel ning koos isaga raja­ nud Emajõe-äärset dendroparki. 1994– 2004 oli ta EMÜ metsakasvatuse ins­ tituudi juhataja ja aastatel 1991–2004 Tartu linnavalitsuse haljastusteenistu­ ses dendroloog.

Eino Laasi sulest on varem ilmunud raamatud: „Okas- ja lehtpuud talvel” (1988), „Metsauuendamine ja metsas­ tamine” (2001), „Okaspuud” (2004).

Ta oli koostaja, toimetaja ja põhiautor kõrgkooli mammutõpikul „Metsama­ janduse alused” (2011).”

Ilmunud raamatu on Eino Laas pü­ hendanud „oma isale ja õpetajale, Met­ samaja ja dendropargi pealoojale” pro­ fessor Endel Laasile.

SM sinu mets

juuni 2O19

25

metsaelu

Kakandite tähtis roll teiste metsavarise lagundajate seas on seedida seda, millest teised jagu ei saa.

MARI IVASK mullaökoloog

E

esti metsades elavad kakandid kuuluvad vähilaadsete alam­ hõimkonda, kakandiliste selt­ si. Vähilaadsed on teadaolevalt veeloo­ mad, suurem osa just mereloomad. Ka­ kandilised on kohastunud eluga mais­ maal.

Mulla- ja kõduloomi pole just pal­ ju kirjandusteostes jäädvustatud, aga kakandid on saanud kuulsaks eelkõi­ ge tänu Hando Runneli lasteluuletuse­ le. „Keldrikakand, kena kakand, keldris söönd ja keldris …” – kes seda mõnu­ sat sõnademängu ei teaks. Luuletus on ka viisistatud ja see on kakandi tuntusele kindlasti kaasa aidanud. Vist vähem tea­ takse Andrus Kivirähu lastenäidendit „Kakand ja kakand”, mida mängiti Pär­ nu Endla teatris 1998. aastal.

Eesti etümoloogiasõnaraamatu and­ meil on kakand „vees või niisketes koh­ tades elav väike lameda kehaga koorik­ loom”. Kirjandusliku kuulsuse ja etümo­ loogilise kirjelduse kõrval tuntakse teda põhiliselt keldris sibava väikeloomana, kes armastab rõskust ja pimedust. Kui palju teatakse metsas elavatest kakan­ ditest?

Kakandid on tüüpilised peiduloo­ mad, kes on aktiivsed öösiti. Sellise elu­ viisiga väikesed loomad (ladinakeelse üldnimega cryptozoa) elavad varjatult seal, kus on pime ja piisavalt niiskust.

Tüüpilisteks elupaikadeks metsas on niiske muld kivide all ja laguneva puu­

26

sinu mets

juuni 2O19

tüve koorealune, varjulise metsa all ka lehevaris. Sellised elupaigad on stabiil­ sete tingimustega, ei ole temperatuuri ja õhu niiskusesisalduse järsku kõikumist ega eredat valgust. Need kohad sobivad näiteks veel ebaskorpionilistele, sada­ jalgsetele, kõrvaharkidele, suurele osa­ le mulla makrofaunasse (kehapikkuse­ ga 2–20 mm) kuuluvatele selgrootutele.

Süda paikneb tagakehas Kakandid on kuni paari sentimeetri pikkused lapiku kehaga loomad. Nen­ de keha koosneb lülidest nagu kõikidel vähkidel, igal rindmikulülil on paar jal­ gu, kokku 7 paari. Jalad paiknevad ka ta­ gakehal, kusjuures eesmised neist talit­ levad hingamiselunditena. Tagakehas asub ka kakandi süda.

Isastel kakanditel on eesmised taga­ kehajalad muutunud sugutuselunditeks.

Paaritumine toimub pimeduses. Emas­ kakandi kõhupoolele moodustub hau­ depaun, selles paiknevad munad, millest kooruvad täiskasvanud loomade sarna­ sed noored kakandid. Noorloomad on väiksemad ja heledamad, neil on vaid 6 jalapaari, kuid pärast esimest kestu­ mist on jalapaare juba seitse nagu täiskasvanud isendil. Kakandi elu­ eaks on hinnatud 3–4 aastat.

Enamasti on kakandid hallikas­ pruuni värvusega, kuid mullas võib leida ka täiesti pigmenteerumata isendeid. Tuntumatest liikidest on hariliku mullakakandi seljal heleda­ mad kollakad laigud. Ehkki kakandid on maismaaeluga kohastunud, vajavad nad niisket elupaika. Nad on tundlikud kui­ vamise suhtes ja terve rida kohastumi­ si on evolutsiooni käigus arenenud sel­ leks, et vältida kuivamist, näiteks võime ennast kerasse keerata, et kaitsta kuiva­ misele tundlikku õrna kõhupiirkonda, ja madal hingamisaktiivsus.

Pea külgedel asuvad kakandilistel liitsilmad, mis enamasti koosnevad pal­ judest tillukestest osasilmadest. Osasil­ made arv on liigiti erinev. Kõige suure­

Kumerkakandlane (Ligidium hypnorum), sage niiskemates metsades.

3 x KAAREL SAMMET

Keldriloomana tuntud kakand elab ka metsas

Siilkakand (Armadillidium zenckeri), tavaline Saaremaal, kuivemates elupaikades, mujal harva – pooleldi ja täiesti kerratõmbunud isend (kaitsekohastumus).

Pisikakand Trichoniscus pusillus – üks kahest meie metsade kõige tavalisemast liigist, parempoolne on emane kõhu all oleva haudepaunaga.

mal kakandilisel, Atlandi, India ja Vaik­ ses ookeanis elaval 27 cm pikkusel ha­ rilikul hiidkakandil on kummaski sil­ mas 3000 osasilma, Eestis elavatel mul­ lakakanditel tavaliselt 20–30. Peas on ka kaks paari tundlaid (esimesed lühi­ kesed, teine paar pikk ja hästi nähtav) ning suised.

metsaelu

Keeruline seedeprotsess mullakakandi tagasooles. Peamised etapid: lehevarise neelamine, fenoolide lagundamine soole esiosas, seedimine tagasoole eesosas endogeensete ja bakteriaalsete ensüümide abil, toitainete ja vase neeldumine, mikroobide paljunemine tagasoole tagumises osas, väljaheite väljutamine.

Eestikeelse liiginimeta Porcellio spinicornise eri vanusejärkudes isendid.

Tublid lagundajad Kakandid on tublid metsavarise la­ gundajad. Enamus neist toitub surnud lagunevast taimsest materjalist, harva süüakse ka noorte taimede juuri ja leh­ ti. Koos taimejäänustega satuvad suhu ka mulla pisiloomad ja muud tilluke­ sed organismid – needki süüakse ära.

MARI IVASK

Kakandite hulgas on siiski ka liike, kes söövad surnud loomset orgaanilist ainet või toituvad igasugusest kättesaadavast materjalist. Tugevate lõugadega, hauka­ missuisete abil tükeldavad nad lagune­ va materjali.

Looduslik metsavaris on terve hulga erineva lagunemiskiirusega ainete segu.

Mõned lehed lagunevad kiiresti, suur osa (tammelehed, männiokkad) väga aegla­ selt, kuid just nende ainerühmade la­ gundamise kiirused määravad ära lagu­ nemisprotsessi ja toitainete ringe kiiruse.

Kakandite seedeelundid on keeru­ lise ehitusega ja seedeprotsess on bio­ keemiliselt kompleksne. Erinevates see­ detrakti osades lagundatakse ühendeid, mis looduses raskesti lagunevad, seetõt­ tu on metsavarise lagunemist läbiviiva­ te organismide hulgas kakanditel täita oluline ja asendamatu roll. Lihtsaid or­ gaanilisi ühendeid lagundavad kiiresti kakandite kehas elavad mikroobid, kee­ rulisemate ühendite lagundamiseks on spetsiaalsed mehhanismid.

Kakandite seedetraktis muudetakse organismile kahjulikud fenoolsed ühen­ did mittekahjulikeks, seeditakse ära bak­ teriaalse päritoluga ühendid, omanda­ takse vabanevad toitained. Surnud pui­ dus sisalduvad ligniin ja tselluloos on enamuse lagundajate jaoks üsna raskesti lagundatavad, kuid kakandid muudavad oma seedetraktis needki ühendid lihtsa­ teks molekulideks, mis lõpuks toitaine­ tena uuesti ära kasutatakse.

Keha tagumises selgmises osas toi­ mub seedeprotsessis osalevate mik­ roorganismide paljunemine. Võimalu­ sel söövad kakandid iseenda ja liigikaas­ laste väljaheiteid, et seedimist soodus­ tavatest mikroobidest kehas puudust ei oleks. Seedimatud ülejäägid eritatakse väliskeskkonda, seedimise tulemusena tekkiv ammoonium eritatakse gaasilise­ na atmosfääriõhku, seedeprotsessis va­ banevad vedelikud neelduvad uuesti ka­ kandi kehas. (Vt ka skeemi.)

Maismaal 15 liiki Kakandid on varise lagundajatena toi­ duahelates oluliseks lüliks, samas on nad ise toiduobjektiks paljudele loo­ madele – kärnkonnadele, karihiirte­ le, jooksiklastele, koibikutele, mõnele ämblikule, lindudele ja paljudele teiste­ le. Tähtis osa on kakanditel ka metsa­ mulla struktuuri parandamises, nad ko­ bestavad mulda ja rikastavad seda oma väljaheidetega.

Eestist on seni leitud 15 liiki mais­ maal elavaid kakandeid, neist tuntuma­ teks harilik mullakakand (Oniscus asellus) ja keldrikakand (Porcellio scaber), kes siiski elupaigana eelistab, nagu nimi­ gi ütleb, niiskeid pimedaid keldreid. sinu mets

juuni 2O19

27

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis • Ilmus Eesti Jahimees 2/2019. Aja­ • kirja peateema on aasta loom kob­ ras, kelle elu pole Eestis just alati olnud lust ja lil­ lepidu. Kopra eluolust annab ülevaate Nikolai Laanetu. Lähemalt ana­ lüüsitakse ulukite huk­ kumist teedel. Lisaks saab lugeda kopra va­ ritsemise, lasu taba­ muse, laskemoona, Metsise infosüstee­ Kuidas e lab mi kasutamise, siga­ kobra s? de Aafrika katku jm kohta.

• Saaremaal oli jahitrofeede näitus.

Märtsis oli Saaremaal Kuressaare lossis avatud jahitrofeede näitus.

Lisaks kohalikele trofeedele sai näha ka Euroopa suurimat hunditopis­ te kollektsiooni, mille omanikuks on tunnustatud taksidermist Janno Lang. Näituse krooniks sai Mustjala jahiseltsi liikme Mihkel Kauberi kü­ titud hirve kuldmedaliväärilised sar­ ved, mis pärjati Eesti tipptrofeeks.

JAHIN

DUS-

JA LO ODU

TÄHTVE JAHISE RE LTS

Antsla jahikeskus veab jahinduse huviringi. Antsla jahikeskuses te­ gutseb juba mitmendat hooaega ja­ hinduse huviring. Märt­ si koolivaheajal korral­ dati õppepäev loodus- ja jahindushuvidega kooli­ noortele. Seekord oli kül­ la kutsutud tolliametnik ja jahikoerte rahvusvahe­ line kohtunik Anneli Lints teenistuskoeraga Lagritsa ja tolliametnikust jahimees Priit Laatre. Lastele tehti praktiline õppepäev, kus tut­ vustati jahikoeri riigiteenis­ tuses ja keelatud ainete sala­ kaubanduse tõkestamist.

SAJA

KIRI

2019

2

TAPATALG UD MAANTE EL JACK LO NDONI JAHILO OD

JAHIHÕ RGUTISE TAAGEP D ERA LOSSIST

HIND 3 €

3 x EJS

661

ISSN 1406-6

Trofeenäitus Lääne-Virumaal.

• Lääne-Virumaa trofeede näitus.

Rakvere Rohuaia lasteaia aatriumis sai samuti näha jahitrofeede näitust.

Suurem osa trofeesid pärines Ida- ja Lääne-Virumaalt ning Järvamaalt.

Näituse korraldamine lasteaias on Rakvere jahindusklubi juhi Jaan Vil­ laku sõnul väga õige valik. Trofee­ näituste üks eesmärk on hinnata tro­ feesid, kuid teine tutvustada noor­ tele metsaelu. Looduse- ja jahimees Peeter Hussar jagas lastele tarkust sellest, millised loomad meie metsa­ des elavad.

28

sinu mets

juuni 2O19

• EJS külastas Hollandis jahiteemalist näitust. 11. aprillil külastas EJSi esindus FACE aastakoosoleku­ ga seotult Hollandis Haagi fotomuu­ seumis näitust „Isabella jahid”. Foto­ graaf esitles seal lühifilmi, mis rääkis loo tema kokkupuutest jahindusega ning sellest, kuidas ta jõudis jahtide jäädvustamiseni. Näitus pandi kok­ ku viie aastaga jäädvustatud materja­ lidest eri jahikultuuride kohta.

Antsla jahindushuvilised noored metsas.

• Rootsi veterinaarid käisid jahimeestel külas. 3. aprillil külasta­ sid Rootsi veterinaarameti esindajad Diana jahiseltsi, et uurida seakatku seisu Eestis ja jahimeeste kogemu­ si katkuga toimetulekul. Taudi levi­ kust ja -tõrjest Eestis andis ülevaate EJSi tegevjuhi asetäitja Andres Lil­ lemäe. Tauditõrjevahendeid ja jahi­ seltsi tutvustas Diana jahiseltsi esi­ mees Jaan Luks.

• Euroopa jahimeeste aastakoosolek. 9.‒10. aprillil oli Euroopa jahi­ meeste katusorganisatsiooni FACE aastakoosolek, kus osales liikmena ka EJS. Koosolekul arutati aastaeel­ arvet, tööplaani, sigade Aafrika katku ja lobitööd Europarlamendis, lisaks räägiti pliimoona kasutamisest jms.

Liikmed valisid FACEle uue peasek­ retäri. Koosoleku raames oli ka kon­ verents „Jahinduse väljakutsed ürg­ ses looduses ja selle kaitsmisel”, kus osalesid eri huvigruppide eksperdid.

Ülemaailmse jahindusorganisatsiooni järgmise aasta peaassamblee korraldajad.

• Baltimaade jahindusjuhid kohtusid CICi juhtidega. 16. aprillil väisa­ sid maailma jahimeeste katusorgani­ satsiooni CICi juhid president Geor­ ge Aman ja tegevjuht Tamas Marg­ hescu Riiat, et kohtuda Balti riikide jahindusjuhtidega. Teemaks oli CICi pea-assamblee korraldamine Riias järgmisel aastal. CICi ettepanekul ei keskenduta ainult Lätile, vaid partne­ riteks oodatakse ka Eestit ja Leedut.

Tegemist on suure sündmusega, kuhu oodatakse ligi sadat jahindusorgani­ satsioonide esindajat üle maailma.

• Jahimehed said kokku Põltsamaal. Eesti jahimeeste seltsi liikmed pidasid 18. aprillil volikogu koosole­ ku Põltsamaa kultuurikeskuses. Ko­ hal oli 161 delegaati või volitatud esindajat 205 delegaadist. Arutle­ ti jahinduse halduse jm aktuaalsetel teemadel. Tunnustati tublimaid jahi­ mehi ja anti üle teenetemärke.

• Maailma jahindusorganisatsiooni aastakoosolek. EJSi esindus osa­ les 2.–5. maini maailma jahimeeste katusorganisatsioon CIC üldkoos­ olekul Namiibias. Selle aasta konve­ rents oli pühendatud looduskaitsele ja selle väljakutsetele jahinduses.

Vt ka www.ejs.ee

teated

Erametsaliit teatab KRISTEL PERN Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik / projektijuht

• Erametsapäeval tunnustati tublisid tegijaid. 24. april­ lil toimunud erametsapäeval tunnustas erametsaliit koos Erametsakeskusega neid, kes on andnud pikaajalise pa­ nuse erametsanduse arengusse. Tunnustuse pälvisid: Peeter Krimm erametsanduse ja metsaomanikuks ole­ mise asjatundliku tutvustamise eest, Ülle Läll suure pa­ nuse eest nõuandeteenuse arendamisel ja selle kvalitee­ di tõstmisel, Keskühistu Eramets metsandusliku ühiste­ gevuse arendamise ja metsaomanike majanduskoostöö edendamise eest. Erametsasõbra tiitel anti mitme pui­ dutööstusettevõtte käimatõmbajale Margus Kohavale.

(Vt ka lk 32) • Kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. Oleme oma­ valitsustega suhelnud ja saatsime veebruari alguses neile kõigile kirjad, millega tuletasime meelde, et metsaomani­ kud peavad olema üldplaneeringute koostamisse kaasatud, kui üldplaneeringuga on kavas senist metsamajandamise praktikat muuta. Lisaks rõhutasime, et piirangute seadmi­ sel tuleb metsaomanikele saamata jäänud tulu kompen­ seerida.

Juhime metsaomanike tähelepanu sellele, et teil on õi­ gus huvitatud osapoolena olla kaasatud kohaliku omava­ litsuse üldplaneeringu koostamise protsessi. Info, milli­ sed omavalitsused on planeerimisprotsessiga alustanud, leiate meie kodulehelt www.erametsaliit.ee, lisainfot saab Andres Talijärvelt andres.talijarv@erametsaliit.ee.

• Osaleme aktiivselt „Metsanduse arengukava 2030” koostamises. Eesti Erametsaliidu ootused koostatavale arengukavale: - Metsaomanike tegutsemisvabadus olemasolevaid reeg­ leid järgides.

- Piirangute kompenseerimine.

- Motiveeriv maksusüsteem.

- Metsade vanuselise jaotuse ühtlustamine.

- Metsauuendamise, metsahooldustööde ja infrastruktuu­ ri arendamise toetamine.

- Metsandusalane teavitustegevus.

- Ökosüsteemsete teenuste hinnastamine.

- Ühistulise tegevuse toetamine.

Erametsaliidu esindaja MAK juhtkogus on Andres Talijärv.

• Tegime ettepanekud merikotka kaitse tegevuskava muutmiseks. Muu hulgas juhtisime keskkonnaameti tä­ helepanu sellele, et kaitse tegevuskavade juures ei ole ar­ vestatud sotsiaalmajanduslike mõjudega, ning tegime et­ tepaneku seada edaspidi liigikaitse tegevuskavade tellimi­ sel kava koostajale nõue arvestada kavas ka ühiskonna saa­ mata jäävate tuludega ja võimalike mõjudega maaelule. Li­ saks tegime ettepaneku loobuda senisest merikotka kait­ se praktikast moodustada pesapuu ümber 200 m raadiu­ sega sihtkaitsevöönd ja lisaks 300meetrine piiranguvöönd.

Soome eeskujul on otstarbekas Eestis eramaal piirduda kaitsetsooniga, mille raadius 50 meetrit.

• Uueks juhatuse esimeheks valiti Ando Eelmaa. Mai esimeses pooles toimunud juhatuse koosolekul uueks esi­ meheks valitud Ando Eelmaa on erametsaliiduga seotud olnud pikki aastaid ja olnud juhatuse esimees ka varem.

Tema sõnul on liidul täita oluline roll metsaomanike hu­ vide esindamisel metsapoliitikas ning juhatuse esimehena vastutab ta selle eest, et metsaomanike seisukohad olek­ sid metsapoliitikas jätkuvalt esindatud ja kaitstud. Ühtla­ si julgustab juhatuse esimees kõiki metsaomanikke liitu­ ma metsaühistutega ja metsaühistuid liituma Eesti Era­ metsaliiduga, sest ühiselt panustades on metsaomanike hääl tugevam. Ühe olulise teemana, millega aktiivselt tegelda tuleb, tõi Ando Eelmaa välja metsanduse uue arengukava, mil­ les peaksid parimal võimalikul viisil olema esindatud Ees­ ti erametsaomanike huvid. Lisaks soovib uus juhatuse esi­ mees laiemalt propageerida vastutustundlikku metsama­ jandamist, mis aitab hoida kliimat ja keskkonda – on vaja teadvustada, et metsast saadava puidu tark kasutamine ai­ tab kliimamuutustega paremini kohaneda.

• Metsamajandajate konkursil osaleb 14 metsaomanikku. Sel aastal 26. korda toimuval metsamajandajate kon­ kursil osaleb 14 kandidaati, kelle seast hakkab parimat väl­ ja selgitama neljaliikmeline hindamiskomisjon. Hinnali­ sed auhinnad paneb osalejatele välja Stihl. Parim metsa­ majandaja kuulutatakse välja 24. augustil Rakveres kogu pere metsapäeval.

Sel päeval saab Rakveres näha esinduslikku tehnika­ parki alates autodest ja lõpetades harvesteridega. Avatud on töötoad, on ekskursioon eelmise aasta parima metsa­ majandaja metsas, tegevus lastele, Curly Stringsi kontsert jpm. Lisaks toimuvad Rakveres samal päeval Eesti raie­ meistrivõistlused 2019. Kogu pere metsapäev on osaleja­ tele tasuta!

Värsked uudised www.erametsaliit.ee Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga Facebookis sinu mets

juuni 2O19

29

teated

Metsaühistu annab nõu Kui plaanite sügisistutust, soovitame sellele mõelda juba täna.

Kõigil, kel jäid kevadel taimed istuta­ mata, soovitame kaaluda metsauuen­ dust sügisel. Sügisese istutuse õnnestu­ mise tõenäosus on suurem, kui on ar­ vestatud riskidega, mida see kaasa toob.

Suurimad vead, mida sügisistutusel tehakse, on mittesobiva istutuskoha va­ lik või istutustööde liiga hiline tegemi­ ne. Kui taimed ei jõua enne külmade tulekut juurduda, hukkub palju taimi.

Soovitame võtta ühendust Metsaühistu spetsialistiga, kes aitab töid planeerida ja riske vähendada (vt ka lk 4).

Alusta maapinna ettevalmistusega juba suvel Metsauuenduse üheks oluliseks eel­

tööks on maapinna ettevalmistami­ ne. Nii on istutatud puutaimel vähem konkurente ja metsaomanikuna on sul hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tik­ kudega, et kergendada hilisemat taime­ de hooldamist. Viljakates kasvukohta­ des ettevalmistamata maapinnale raja­ tud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist.

Telli taimed varakult Metsaühistu kaudu Metsataimede järele on Eestis nõudlus suurem kui pakkumine. Sellepärast tuleb sügisesed taimed ära tellida juba suvel.

Metsaühistu korraldab taimede ühis­ hankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates ko­ gustes. Metsaühistu kaudu saavad tai­ mi tellida ka mitte Metsaühistu liikmed.

Soovitame siiski astuda Metsaühistu liikmeks, nii oled taimi tellides eelisjär­ jekorras.

Taimede tellimiseks selgita kõige­ pealt välja, milliseid puuliike ja millises mahus sul on istutamiseks vaja. Selles osas aitab metsamajanduskava, kus vas­ tav info olemas, või pöördu Metsaühis­ tu spetsialisti poole.

Tule tasuta nõustamisele!

Metsaühistu on metsaomaniku jaoks nagu toetav pere, mis aitab kõigi met­ saküsimuste korral. Olgu sinu met­ samaa suur või väike – Metsaühistus on kõigi liikmete hääled võrdsed ning ühistu tegutseb just sinu huvides. Ole­ me ühiselt tegutsenud juba 10 aastat ja meid on usaldanud üle 6000 metsa­ omaniku.

Tule tasuta nõustamisele ning vaata­ me koos üle, kuidas sinu metsa majan­ dada. Lähima Metsaühistu kohtaktid leiad metsauhistu.ee/kontaktid.

Parima metsamajandaja tiitlile kandideerib 14 metsaomanikku

30

sinu mets

juuni 2O19

KERTU KEKK

E

esti Erametsaliit koos Eramet­ sakeskusega korraldab taas pa­ rima metsamajandaja konkursi.

Nagu saab lugeda ka tänase numbri erametsaliidu teadetest (vt lk 29), kandi­ deerivad tänavu sellele tiitlile 14 metsa­ omanikku Eesti erinevaist paigust.

Kõiki kandidaate külastab lähikuu­ del konkursi neljaliikmeline žürii, kes tutvub kandidaatide ja nende metsade­ ga ning hindab osalejate viimaste aas­ tate metsamajanduslikke töid ja muud metsa väärtustega seotud tegevust. Ar­ vesse võetakse ka metsaomanike põhi­ mõtteid ja väärtushinnanguid metsade majandamisel, panustamist kogukonna ja maaelu arengusse ning traditsioonide hoidmisse.

Tänavuse konkursi kulminatsioon on 24. augustil toimuv kogu pere metsa­ päev, kus antakse välja aasta parima met­ samajandaja tiitel ja majamärk. Kogu

Mullu parima metsamajandaja tiitli pälvinud Lauri Salumäe koos abikaasaga oma talu õuel.

pere metsapäev toob Rakvere kiriku­ parki kokku metsaomanikud ja -majan­ dajad, oma tegevuses metsaga põimu­

nud ettevõtted ja organisatsioonid ning kõik, kellel metsa vastu huvi on.

Võimalus külastada mullu parima metsamajandaja tiitli võitnud Mäehansu talu peremehe Lauri Salumäe metsa on 24. augusti hommikupoolikul. Rakverest saab Mäehansule kohale sõita ka bussiga.

Täpsemat infot ekskursiooni kohta leiab augustis Eesti Erametsaliidu kodulehelt erametsaliit.ee/kogu-pere-metsapaev.

Parima metsamajandaja konkur­ si korraldamisega alustas erametsaliit 1994. aastal. 2000. aastal lisandus nüüd traditsiooniks kujunenud tava iga aasta augustis kokku tulla eelmise aasta pari­ ma majandaja tiitli võitja juurde. Kaks aastat tagasi otsustasid erametsaliit ja Erametsakeskus kokkutulekutava täien­ dada ja augustis korraldati esimest kor­ da kogu pere metsapäev. Traditsiooni­ line selles on ringkäik mulluse parima majandaja metsas.

SM

teated

Keskühistu Eramets – juba 1Oaastane Keskühistu Eramets üks koosolekuid. Pildil vasakult: Tarmo Lees (Põlvamaa metssaühistu), Priit Põllumäe (Keskühistu Eramets), Priit Jõeäär (Keskühistu Eramets), Rando Roosik (Valgamaa metsaühistu) ja Allar Luik (Läänemaa metsaühistu).

2OO9. aastal asutatud puidu ühismüügi organisatsioon andis metsanduslikule ühistegevusele uue hingamise.

TOOMAS KELT Metsaühistu kommunikatsiooni­ spetsialist

K

uigi esimesed metsaühistud asu­ tati taasiseseisvunud Eestis juba 27 aastat tagasi, ei olnud need sellised nagu praegu. Üks suur erinevus on see, et metsaühistud keskendusid nn pehmele tegevusele – nõustamised, koo­ litused, sajandivahetusest alates ka toe­ tuste tutvustamine. Metsade majanda­ misega enamasti ei tegeldud.

Olukord hakkas muutuma 2000. aas­ tatel, kui Soome-Rootsi eeskujul haka­ ti ka Eestis mõtlema ühistutest kui oma liikmete metsade majandamisega tege­ levatest ühendustest. Samuti oli mõttes elavdada ühistute kaudu erametsaoma­ nike puidumüüki. Selleks algatas SA Era­ metsakeskus aastal 2008 ka ühistute pui­ dumüügi elavdamise projekti.

Mõte arenes edasi sinna, et ühe ühis­ tu puidukogused ei pruugi suurte ostja­ te huvi ärata, mistõttu oleks kasulikum pakkuda mitme ühistu puitu korraga. Üks selle mõttega ringi käiv mees oli pragune Viru-Lemmu metsaseltsi juha­ tuse liige Guido Ploompuu. Tegudeme­

hena astus ta ka järgmise sammu ja koos samamoodi mõtlevate metsameestega pandi alus tulundusühistule Keskühistu Eramets. See on asutatud 25. mail 2009 (registreeritud 18. juunil) ning asuta­ jad olid Harjumaa metsaomanike liit, Võrumaa metsaomanike liit, Viru-Lem­ mu metsaselts ja Iisaku metsaühistu.

Omalaadne ühendus „Erametsakeskuse algatatud majandusli­ ku koostöö projektis osales kümmekond metsaühistut. Keskühistu idee taha koon­ dus ühistuid just sellest seltskonnast. Nii see asi algas. Minu meelest on keskühis­ tu loomine olnud suhteliselt tänuväärne ettevõtmine,” rääkis Ploompuu.

Keskühistu Eramets oli ja on ka prae­ gu üsna ainulaadne ühendus, mis erineb Põhjamaades levinud ühistute süstee­ mist. SA Erametsakeskuse juhatuse esi­ mees Jaanus Aun on võrrelnud: „Soomes ja Rootsis kuuluvad suures piirkonnas tegutsevate ühistute liikmeskonda met­ saomanikud otse, aga Eestis saab met­ saomanik olla keskse turustusorganisat­ siooni liige üksnes kohaliku metsaühistu kaudu. Tõenäoliselt on selline ülesehitus ühistu tegevuse algfaasis ainuvõimalik.”

Hoolimata metsaühistute-kesksest ülesehitusest saavad keskühistust ikkagi kasu eelkõige metsaomanikud – puidu­ müügivõimalusi on rohkem ja suurema­ te koguste tõttu on hind parem.

Keskühistu tõestas end kiirelt. Algu­ ses oli neli metsaühistut, aga 2010. aastal oli liikmeid juba 11. Tegelikult oli huvi keskühistu vastu juba asutamisajal oluli­ selt suurem kui neljas ühistus, kuid kaa­ salöömine nõudis mitme formaalsuse

TOOMAS KELT

täitmist. Näiteks Põlvamaa metsaühis­ tut asutajaliikmete seas ei ole, kuigi nad olid selle juures. „Meie metsaselts asutaja polnud, kuna meil ei olnud selleks tookord üldkoos­ oleku volitust. Volitus oli küll, aga teist­ sugune, kuna olime natuke varem jõud­ nud sinna, et turul tegutsemiseks oleks vaja metsade majandamisega tegelevat tulundusühingut. Põlva metsaomanike seltsi 2009. aasta üldkoosolek võttis vas­ tu otsuse, et see tuleb asutada oma metsa­ seltsi juurde. Juhatusel oli ülesanne seda teha,” meenutasid Põlvamaa metsaühis­ tu mehed Tarmo Lees ja Kalle Peterson. „Kuna kohe tuli peale keskühistu asuta­ mine, jäi meil oma tulundusühing tege­ mata. Olime keskühistu alustamise juu­ res, tegime koostööd ja sügisel 2009 astu­ sime ka liikmeks. Kui seni müüsid majan­ dusliku koostöö projekti osalised metsa­ ühistud saeveskitele puitu oma nime all, siis 2009. aasta augustis-septembris tehti lepingud ringi. Saeveskite elu läks ka sel­ lega lihtsamaks, et kõik müügid hakkasid käima läbi keskühistu Eramets.”

Kiire edasiminek 2009. aastal kestis masuaeg, puidumüük oli pidurdunud. Ühistute ühise puidu­ müügisüsteemi ehk Keskühistu Era­ metsa abil hakkas asi liikuma. Esialg­ sest mõnesajatihumeetrisest igakuisest müügimahust jõuti 2009. aasta lõpuks 5000–6000tihumeetrise müügini kuus.

Praegu kuulub keskühistusse 11 met­ saühistut, kuhu on koondunud kokku üle 6000 metsaomaniku. Näiteks 2017. aastal müüdi ühiselt puitu üle miljoni tihumeetri. sinu mets

juuni 2O19

31

ametlik info ERAMETSAPÄEVA TUNNUSTUSED

Pildil keskel on erametsasõbra tiitli pälvinud Margus Kohava. Paremal on tol päeval veel erametsaliidu juhatuse esimehe ametis olnud Mikk Link ja vasakul Erametsakeskuse arendusüksuse juht Indrek Jakobson.

KRISTIINA VIIRON

Erametsasektor tunnustas tublisid tegijaid Aprillis erametsapäeval jagasid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus tänukirju erametsasektori tublimatele.

KERTU KEKK Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

„E

rametsanduses tegutseb palju kiitust väärivaid ini­ mesi ja organisatsioone, kelle igapäevane töö tuhandete metsa­ omanike elu lihtsamaks muudab ja kogu sektori käekäiku edendab,” selgitas Era­ metsakeskuse juht Jaanus Aun, miks igaaastast tunnustamisüritust korraldatakse. „Tänagi andsime tänukirjad pikaaja­ lise panuse eest erametsasektori aren­ damisel. Nii Ülle Lälli kui ka Keskühis­ tu Eramets vedajate varasema töö tule­ mused on metsas tunda veel pärast mi­ tut põlvkonda,” lisas ta.

32

sinu mets

juuni 2O19

Jaanus Aun märkis, et alati püütakse esile tõsta ka neid inimesi, kes metsan­ duse olulisust avalikkusele selgitada aita­ vad. „Peeter Krimm on õppinud metsa­ mees ja metsaomanik, kelle sulest ilmu­ nud arvamuslood paljusid metsandusele ja metsaomanikuks olemisele teistsugu­ se pilguga vaatama panna võiksid,” rõõ­ mustas Aun metsaomaniku aktiivsuse üle oma elukutse tutvustamisel.

Erametsaliidu endine juhatuse esi­ mees Mikk Link nentis erametsapäeval, et sektorit ei saa edendada vaid seest­ poolt, palju on mõjutajaid ka väljast­ poolt. „Andsime erametsasõbra tiitli puidutööstusettevõtjale Margus Koha­ vale, kelle nimi on kindlasti tuttav seo­ ses hiljutiste rafineerimistehase plaani­ dega, kuid kelle panus puidutööstuses­ se ja puiduturu stabiilsuse kasvatamis­ se on oluliselt pikaajalisem. Loodame, et ka täna sahtlisse pandud tehasepro­ jektist saab tulevikus üks metsatööstu­ se lipulaevadest. See parandaks eramet­ saomanike puidutoodangu turustamis­ võimalusi ja annaks kindlustunnet oma metsa kasvatamisse investeerida,“ rääkis Link tugeva puidutööstuse olulisusest metsaomanike jaoks.

• Peeter Krimm erametsanduse ja metsaomanikuks olemise asjatundliku tutvustamise eest.

Peeter on investeerinud tublisti aega, et metsandust ja metsaomanikuks olemist ka laiemale üldsusele tutvustada. Ajaleheveergudel on ta rõõmustanud, et Eestis elab palju tarku inimesi, kes loodust mõistavad. Samas nendib ta, et kahjuks võib nende tagasihoidlik hääl kergesti kivilinlaste kisa varju jääda. Tema hääl õnneks varju jäänud ei ole.

• Ülle Läll suure panuse eest nõuandeteenuse arendamisel ja selle kvaliteedi tõstmisel. Ülle on aastaid olnud konsulentide kutsekomisjoni liige, sellest aastast ka komisjoni esinaine. Ta on panustanud nõustamisteenuse arendamisse nii erinevate töörühmade liikmena kui ka ametnike nõustajana. On rõõm näha, et nii hinnatud teadmistega metsanaine on taas otsustanud ka metsapoliitikas kaasarääkija rolli asuda.

• Keskühistu Eramets metsandusliku ühistegevuse arendamise ja metsaomanike majanduskoostöö edendamise eest.

Keskühistu Eramets on pannud aluse erametsaomanike majanduskoostöö toimimisele. Kümme aastat tagasi alustati metsaomanike puidu müügiga väikestes kogustes, tänaseks on mahud suurenenud ja ka tegevusvaldkond laienenud. Keskühistu korraldatud metsaühistute ühishanke tulemusel pannakse tänavu mulda ligi kolmandik erametsadesse istutatavatest taimedest. Samuti investeeritakse sellesse, et metsaühistud oleksid metsaomanike jaoks tuntud ja tunnustatud partnerid nii pildis kui teenuste kvaliteedis.

• Erametsasõbra tiitel anti mitme puidutööstusettevõtte käimatõmbajale Margus Kohavale.

Margus Kohaval on olnud suur visioon Eesti puidutööstuse arendamisel ja selle konkurentsivõime tõstmisel. Kuigi tema nimi on viimastel aastatel kõlanud seoses ühe Tartumaa suurprojekti planeerimisega, on tema panus puidutööstusesse oluli­ selt pikaajalisem kui viimased paar kuulsust toonud aastat. Ta on olnud mitme saeveski käimatõmbaja Eestis ja kaugemal ning osalenud nii mõnegi Eesti puidutööstuse lipulaeva töös, panustades sellega kohaliku tooraine nõudluse kasvatamisse puiduturul ning seeläbi ka erametsaomanike kindlustunde tõstmisesse. Metsaomanikul läheb hästi, kui puidutööstusel läheb hästi – siis on, kuhu enda toodangut headel tingimustel müüa.

ametlik info

Järgmised metsatoetuste taotlusvoorud Tasub ka suvel kalendril silm peal hoida.

MARIS TÕNURI Erametsakeskuse toetuste üksuse juht

K

alendrit tasub jälgida neil, kes on huvitatud metsa uuendami­ se, pärandkultuuri säilitamise ja metsamaaparandustööde toetusest.

Metsa uuendamise toetus Erametsakeskus toetab metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapin­ na ettevalmistamist ning metsauuen­ duse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud.

Metsa uuendamise toetust saab küsi­ da pärast seda, kui tööd on metsas teh­ tud. Tänavuse esimese taotlusvooru tähtpäev on 1. juuli ja eelarve 800 000 eurot.

Metsaühistu kaudu toetust küsides on toetuse määrad kaks korda kõrgemad, kuid taotlemiseks tuleks ühistuga esi­ mesel võimalusel ühendust võtta. Kuna sama taotlemise tähtpäev kehtib ka met­

Kõigi Erametsakeskuse vahendatavate toetuste taotlemise tingimuste kohta leiab lisainfot erametsaportaalist www.eramets. ee või kohalikust metsaühistust (vt kontakte tagumisel sisekaanel).

saühistule, ei pruugi viimasel hetkel pöördudes teie andmed enam ühis­ taotlusesse jõuda. Seetõttu soovitame­ gi toetuse taotlemise soovist oma metsa­ ühistule enne jaanipäeva teada anda.

Kes metsaühistu kaudu taotlust esita­ da ei soovi, saab seda teha e-PRIA por­ taalis, kuid sel juhul on ka toetuse mää­ rad madalamad.

Pärandkultuuri säilitamise toetus Suvel saab toetust küsida ka pärandkul­ tuuri edendamiseks erametsas. Täpse­ malt toetatakse erametsamaal paikne­ va pärandkultuuriobjekti korrastamist, hooldamist, säilitamist, tähistamist, sel­ lele avaliku juurdepääsu tagamist, eks­ poneerimist, kaardistamist ja arhiivi­ materjalide kogumist.

Selle toetusmeetme puhul võib töö­ dega alustada pärast taotluse esitamist, kuid taotlemiseks on vaja teha mõnin­ gaid ettevalmistusi. Toetuse saamiseks tuleb Erametsakeskusele lisaks taotluse­ le esitada ka konsulendi hinnang pärand­ kultuuriobjekti ja planeeritavate tööde

Metsa uuendamise toetuse soovist teavita oma ühistut enne jaanipäeva.

Kuidas tüütutest helistajatest vabaneda?

Jätkuvalt on kuulda tüütutest helistajatest, kes agressiivsete võtetega ja sageli ka metsaomanike teadmatust kuritarvitades metsa või raieõigust osta püüavad.

Tuletame meelde andmekaitseinspektsiooni nõuandeid, kuidas sellistel puhkudel käituda.

Kui helistajad tüütavad: • Küsi helistajalt, kellega täpselt tegu, mil viisil kontaktandmed saadud on

ja millisele õiguslikule alusele toetudes isikuandmeid kasutatakse.

Füüsilisel isikul on õigus nõuda oma andmete kustutamist helistaja andmebaasist.

• Kui helistatakse ilma õigusliku aluseta ja/või kustutamispalvele ei vastata, siis on inimesel õigus pöörduda inspektsiooni poole. Inimene saab teha inspektsioonile märgukirja või kaebuse (allkirjastatud kaebus ehk sekkumistaotlus tuleks andmekaitse-

kohta, pärandkultuuriobjekti asukoha skeem ning vähemalt üks hinnapakku­ mine tellitava töö või teenuse kohta.

Pärandkultuuri säilitamise toetuse taotlemise tähtpäev on 1. juulil. Taot­ lusvooru eelarve on 11 000 eurot.

Metsamaaparandustööde toetus Olemasoleva maaparandussüsteemi uuendamiseks saab toetust küsida sep­ tembris. Toetatakse olemasolevate kui­ venduskraavide ja eesvoolu puhasta­ mist settest, voolunõva rajamist ja truubi asendamist. Töödega võib alustada pä­ rast taotluse esitamist, kuid ka selle toe­ tusmeetme puhul tasub taotlemise ette­ valmistustega varakult pihta hakata.

Metsamaaparandustööde toetuse saamiseks tuleb Erametsakeskusele li­ saks taotlusele esitada nimekiri planee­ ritud töödest ning maaparanduse alal te­ gutseva ja MATER-registris oleva ette­ võtja koostatud uuendustööde kava. Sa­ muti peab taotluse juurde esitama kava koostaja esitatud arve koopia ja selle ta­ sumist tõendava dokumendi.

Metsamaaparandustööde toetuse taot­ lemise tähtpäev on 2. septembril. Toetus­ vooru eelarve on 260 000 eurot. inspektsioonile saata aadressil info@aki.ee või posti teel Tatari 39, 10134 Tallinn. Sekkumistaotluse vormi leiab aadressilt aki.ee/et/poorduinspektsiooni-poole/sekkumistaotlus.

• Metsaühistu liikmed saavad öelda, et ajavad metsaasju vaid läbi ühistu.

Metsateadmistega abiliste olemasolu on olnud pahatahtlike helistajate jaoks heidutav.

Nõu saab küsida andmekaitseinspektsiooni nõuandeliinilt 5620 2341 (E–R kella 10–12 ja 14–16) või aadressil info@aki.ee.

SM sinu mets

juuni 2O19

33

ametlik info METSAKASVATUS

STATISTIKA

Metsa uuendatakse nõuetekohaselt Keskkonnaameti metsaosakonna kokkuvõttest selgub, et erametsa uuendamine on aastate lõikes jäänud samasse suurusjärku. 2018. aastal istutati erametsa 12,3 mln metsataime, mis tähendab umbes 8000 ha metsakultuuri rajamist. Hinnanguliselt moodustas okaspuu sellest 80%, valdavalt istutati kuuske. Siiski on veel maaomanikke, kes pole metsauuendamist ette võtnud, ent kel tuleks seda kindlasti teha.

Eelmisel aastal oli mets uuenenud 93,5% kõigist keskkonnaameti üle vaadatud aladest. Uuenemata metsade omanikele saadeti 84 märgukirja ja 4 ettekirjutust, mis hõlmasid kokku 263 ha metsamaad. „Eesti on metsavööndis ning seetõttu arvatakse, et parim lahendus metsale on jätta see lageraie tegemise järel looduslikule uuenemisele. Kui vanas metsapõlves tekivad väiksemad lagedad alad näiteks tormi, metsatulekahju või metsakahjurite tõttu, siis võib kaaluda jätta mets loomulikule uuenemisele. Ent lageraie tegemise järel on lageala palju suurem, mistõttu peab inimene, olles kord looduslikesse protsessidesse sekkunud, tagama vajaliku metsauuenduse,” selgitas Olav Etverk, keskkonnaameti metsaosakonna juhataja.

Metsa uuendamine on metsaomanikule seadusega pandud kohustus, mille täitmist keskkonnaamet igal aastal kontrollib.

Eestist on 22% looduskaitse all Keskkonnaagentuur ilmutas ülevaate „Looduskaitse arvudes – 2018”, mille kohaselt on Eestis 2018. aasta lõpu seisuga 3812 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 578 823 ha. See moodustab 22% Eesti pindalast, kui arvestada maismaale lisaks ka Eesti territoriaalmeri koos suurjärvedega (Peipsi- ja Lämmijärv, Võrtsjärv). Maismaast on looduskaitse all 18,8%, territoriaalmerest 27% ja suurjärvedest 44%.

Alates 2018. asta novembrist on Eestis 6 rahvusparki.

Arvuliselt suurenes eelmisel aastal ka looduskaitseja maastikukaitsealade hulk. Pindala kasvas rahvusparkidel ja looduskaitsealadel vastavalt 44 331 ha ja 9212 ha võrra. Teiste objektitüüpide pindala 2018. aastal vähenes. „Kuigi arvudest võib jääda mulje, et looduskaitsealune pind on Eestis aastaga oluliselt kasvanud, on tegelikud muutused statistikas väikesed,” selgitas keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Reigo Roasto. „Enamik muutustest olid tingitud olemasolevate kaitsealuste objektide kaitsekorra ja -eesmärkide muutmistest ning piiride täpsustusest.”

2018. aasta lõpu seisuga on meil looduskaitsealasid 172, maastikukaitsealasid 153, kaitsealuseid parke ja puistuid 541, hoiualasid 325, püsielupaiku 1461, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23 ja kaitstavaid looduse üksikobjekte 1095.

Väljaandega saab tutvuga keskkonnaagentuuri kodulehel www.keskkonnaagentuur.ee.

HARIDUS Metsandustudengid üle maailma kogunevad Eestis Sel suvel toimub Eestis rahvusvaheline metsaüliõpilaste sümpoosion (IFSS), mille korraldajaks on Eesti metsaüliõpilaste selts (EMEÜS). Kokku tuleb juuli lõpus ja augusti alguses Eestisse ligi 120 metsandustudengit üle maailma.

IFSS on iga-aastane rahvusvahelise metsaüliõpilaste organisatsiooni (IFSA) peaassamblee. Kahe nädala jooksul toimub üldkogu, kus valitakse aastaks positsioonid IFSAs ja võetakse vastu organisatsioonisiseseid otsuseid.

Lisaks ametlikule programmile on sümpoosionist osalejatel võimalus tutvuda korraldajariigi metsasektori ja kultuuriga. Kahe nädala jooksul tehakse Eestile ring peale ning tutvutakse Eesti mitmekülgse ja väga arenenud metsasektoriga. Külalistele tutvustatakse ka muid Eestile iseloomulikke paiku ja valdkondi.

Allikas: Eesti Metsaüliõpilaste Selts

Allikas: keskkonnaagentuur KAIRE SIREL

Allikas: keskkonnaamet

Tamme-Lauri tamm, kaitse all alates 1939. aastast.

STATISTIKA Eesti metsavaru ja värsked raiemahuandmed Eestis on metsaga kaetud 51,4% kogu maismaa pindalast (koos veekogudega). Metsa pindala oli meil 2018. aastal 2 331 400 hektarit (2017. aastal 2 330 600 hektarit).

Kaitse alla kuulub Eesti metsamaast 24,6% ning ligi 39% puistutest on meie metsades üle 60 aasta vanad.

Eesti metsades leidub kõige rohkem mändi (31,31 %), kaske (29,30%) ja kuuske (18,82%). Männikute osa on sellel sajandil veidi kahanenud, kuusikuid, kaasikuid, hall-lepikuid ja haavikuid aga juurde tulnud.

2018. aasta raiemaht on spetsialistide eksperthinnagu järgi (satelliidipiltidelt leitud lagedate alade võrdlus lageraieteatistega) 12,5 mln tihumeetrit (2017. aastal oli 12,5 tm).

Põhjalikumalt saab andmetega tutvuda keskkonnaagentuuri kodulehel www.keskkonnaagentuur.ee.

Allikas: keskkonnaagentuur

34

sinu mets

juuni 2O19

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Allar Luik Guido Ploompuu Kalev Jaanson Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Diether Masing Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Ülo Kuusik Uno Kiisholts Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 505 4390 525 8199 5345 3698 5349 7454 5558 3777 522 6485 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 509 7926 5343 2528 5818 8289 5556 0125 5190 6202 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 516 9682 749 4814, 5667 0942 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee allar.luik@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee kalev.jaanson@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee diether@eestimetsad.ee valdu@eestimetsad.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.

• Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel.

• Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee