Valgus ja energia | sügis 2012 by Eesti Päevalehe

Valgus ja energia Sügis 2012

Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Margit Laasnurm | margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

Uuendusmeelsus aitab raha säästa K

uigi soojusenergia tootmiseks taastuvat energiat on tarbitud aastasadu, on ajapikku bioenergia kasutus ebamugavuse pärast tagaplaanile jäänud. Kasutusele on võetud erinevaid taastumatuid loodusvarasid, mis on pakkunud suurt mugavust kasutajale. Suured muutused on toi mu nud just v i i ma sel kümnendil, kui maailmas pööratakse järjest rohkem tä helepa nu taa st uvatele energiakandjatele. Taastumatute maavarade massiline kasutamine on viinud asjad nii kaugele, et püütakse leida keskkonnale ja tarbija rahakotile võimalikult väikest kahju tekitavat energia tootmise viisi. Põhilised soojusenergeetikas kasutatavad taastuvad loodusvarad on puit ja erinevad biokütused. Nüüdseks on soojusenergia tootmine taastuvatest kütustest muutunud mugavamaks ja mis peamine, ei erine suurelt gaasi- ega õliküttest. Suur valikuvõimalus Juba pikemat aega on soojusenergia- ja kütusemüügiga tegelev SW Energ ia OÜ püüdnud leida endale hakkpuidul töötavat, kõrge kasuteguriga ja täisautomaatset katelseadet, mis vasta ks tä napäevastele kõrgetele nõudmistele. Mitme aasta pikkune otsimine andis tulemuse 2011. aastal Austrias, kus sõlmiti leping biokütuste katlaid tootva ettevõttega

Fotod: SW Energia

Gilles. Nüüdseks on SW Energia OÜ paiga ldanud juba kümneid biokütustel töötavaid (hake, puidugraanul) katlaid. Üks suurem hakkpuidul töötav katlamaja on va lmimas Pärnumaa l Paikusel, kuhu paigaldatakse 1,2 MW Gillese katel. Mõned väiksemad katlamajad on valmimas Kehtna vallas Lokuta külas. Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel valmiv katlamaja sai endale 150 kW biokütusel töötava katla Gilles HPK-RA. Gilles tähistas sellel aastal 20 aasta juubelit, mis näitab, et bioenergiat kasutatavaid katlaid on arendatud ja toodetud pikka aega. Gillese katelde lai võimsuste valik, mis algab 12,5 kW ja lõpeb 1,2 MW juures, annab päris suure valikuvõimaluse tarbijale, sobides nii koju kui ka suurtööstustesse. Kõikide katelde puhul on võimalus valida kütuseks puidugraanul või hakkpuit. Hakkpuidul töötav katel võib kütusena kasutada ka puitgraanuleid. Katlaid on võimalik kütta ka halupuudega, kusjuures puudub vajadus katla automaatika oluliseks muutuseks. Muudatused saab teostada puutet u nd li k u l ekraanil mõne nupulevajutusega. Hakk- ja puidugraanulkatelde suureks eeliseks võib lugeda nende kõrget automatiseerituse taset, mis on lahendatud puutetundliku juhtpaneeli, distantsju ht i m i se, su it sutor ude

Gilles katlad aitavad energiamajanduses säästa kümneid ja sadu tuhandeid eurosid.

automaatse puhastamise ning tuha juhtimisega tuhakonteinerisse. Kõrge kvaliteediga katlad Oluline on katelde kasutegur eri töötsüklitel. Gillese katelde kasutegur jääb üle 90% igal töörežiimil, mis näi-

tab, et katlas suudetakse kütuselt saadav energia suuremalt osalt ära kasutada. Suure kasuteguri saavutamiseks kasutatakse katla juhtimise juures hapniku- ja temperatuuriandurit, mis tagab põlemiskambris stabiilse kütusepõlemise igas olukor-

ras, reguleerides õhu pealevoolu. Katelde kõrge kvaliteedi määrab materjalide valik, mis siinsel juhul on lahendatud kvaliteetsest terasest. Katla seinu katab tulekindla villa kiht – see tagab ideaalse soojapidavuse ja väikesed soojuskaod. Suurt

rõhku on pandud tuleohutusele. Suur tulekindlus on saavutatud spetsiaalselt välja töötatud kütuse etteande süsteemiga. Kütus eraldatakse punkrist ja põlemiskambrist n-ö sulgsöötjaga, mis pöörlemisel doseerib õige kütuse koguse, tagades samal ajal tuletõkke etteandeteo ja põlemiskambri vahel. Katelde pakkumise ja paigaldamise juures lähtutakse eelkõige kliendi vajadustest ja soovidest, millest lähtudes pakutakse kliendile optimaalne paigaldus ning katelseadme asukoht. Kõikide pakutavate katelde juurde kuulub tehniline lahendus, mis koostatakse personaalselt kliendi hoone või planeeritava katlamaja eripära arvesse võttes. Klientidele pakume tehnilise lahenduse kütuse vastuvõtust ja hoiustamisest kuni tuha ärastamiseni. Tänu meie pakutavatele uuendusmeelsetele lahendustele ja täiuslikule juhtimissüsteemile tagame kliendile võimaluse tegeleda oma igapäeva ste tegev ustega ning säästa energiamajanduses k ü m neid ja sadu tuhandeid eurosid.

2 Valgus ja energia

Ohtliku säästupirni saab lisaks kogumiskohtadele ära anda ka kaupluses

uminofoorlambid, sealhulgas erikujulised ja kompaktsed päevavalgus-, säästu- ning muud lahenduslambipirnid on keskkonnale ohtlikud neis sisalduva elavhõbeda tõttu. Elavhõbeda keskkonda sattumine ja mitte nõuetekohane käitlemine võib põhjustada tõsiseid tervise- ja keskkonnaprobleeme. Seepärast tuleb kasutatud lambid koguda olmejäätmetest eraldi. Vastavalt jäätmeseadusele peab tootja (toote valmistaja või turustaja) tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Tarbijal on õigus kasutatud säästupirne tasuta ära anda, sest kulud katab tootja. Eesti suurim keskkonnale ohtlike lambijäätmete kokkukogumise ja ümbertöötlemisega tegelev ettevõte on Ekogaisma Eesti OÜ. Organisatsiooni omanikud on rahvusvahelised elektroonika- ja energeetikafirmad Philips, Osram, General Electric ja

BLV. Ekogaisma võtab mitmete jäätmekogumisfirmade kaudu ohtlikke lambijäätmeid vastu üle Eesti enam kui 140 kogumispunktis. Paljud inimesed ilmselt ei tea, et lambijäätmeid saab ära anda ka edasimüüjate juures ehk kauplustes, mis selliseid lambipirne müüvad. Pirnide äraandmine toimub „üksühele” – see tähendab, et kui minna näiteks läbipõlenud lambipirni asemel kauplusesse uut ostma, saab vana k e s k kon n a oht l i k u pi r n i tasuta kauplusesse jätta. Kui osta mitu pirni, siis võib ka äraantav kogus suurem olla. Kui kümne kilomeetri raadiuses lambimüüjast ei ole vastavat kogumiskohta, siis on müüja kohustatud võtma vastu kõik kodumajapidamisest toodud kasutatud lambipirnid. Teadlikkust tuleb tõsta Ekogaisma Eesti OÜ juhataja Katrin Nielseni sõnul tuleb suurem osa taaskasutusse suunatavatest ohtlikest lambipirnidest siiski ettevõtetelt, peamiselt ehitusettevõtetelt, kes

toovad neid kogumispunktidesse suuremates kogustes. Tavainimestelt otse ja kaupluste kaudu jõuab ohtlikke pirnijäätmeid kogumispunktidesse üsna vähe ja Nielseni hinnangul ongi suuri-

maks probleemiks asjaolu, et suur osa säästupirne rändab praegu siiski koos ohutute hõõg- ja halogeenpirnidega tavaprügi hulka. Põhjuseks on ilmselt see, et inimesed ei ole teadlikud sääs-

tupirnide ohtlikkusest ning võimalusest neist lihtsalt ja mugavalt vabaneda. Just tavainimeste teadlikkuse tõstmine sel teemal on praegu ka üks Ekogaisma tegevuse prioriteete.

Otseselt ohtlikku elavhõbedat sisaldavate lambipirnide kõrval võtavad Ekogaisma kogumispunktid vastu ka LEDpirne, sest hoolimata asjaolust, et need ei sisalda elavhõbedat, leidub neis siiski loodusele kahjulikke väikseid elektroonikaosi. Kasutatud lambid saadetakse töötlemiseks Lätti Liepājasse, sest Eestis selline võimalus puudub. Töötlemisel suunatakse klaas ja metall taaskasutusse. Peale klaasi, metalli ja gaasi tekib ka keraamikat (säästulambid) ja elavhõbedat sisaldavat pulbrit. Peamiselt leiavad pirnide klaasosad lõpliku kasutusala ehitusalal, eeskätt tee-ehituses. Metalli puhul on asi lihtsam ja seda saab pärast taaskasutusprotsessi lõppu toorainena kasutada täpselt seal, kus vaja. Kokku kasutatakse ära koguni 80 protsenti taaskasutusse suunatud lambiromust. Täpsem nimekiri Ekogaisma kogumispunktidest on kodulehel: www.ekogaisma.ee

Valgus ja energia

Tee oma kodust intelligentne kodu

ujutage ette elu, kus koju saabudes on maja seadnud õhutemperatuuri ja valgustuse selliseks, mis just teile meeldib. Saabudes värava juurde, avaneb see ise automaatselt, tuvastades, et peremees jõudis koju. Aeda kastvad sprinklerid peatavad hetkeks oma töö, et saaksite rahus tuppa jalutada. Toas ootab teid mõnus õhkkond, mis on lõõgastav ning murevaba. Võtate kapist külma joogi ja suundute elutuppa teleri ette. Vajutades ühte nuppu nutitelefonil, hämarduvad valgustid toas, lülitub sisse teler ja saate oma lemmiksaatele pühenduda. Samal ajal on sisse lülitatud saun, mis saavutab oma temperatuuri just sobivaks hetkeks, mil värava taha saabuvad külla kutsutud sõbrad. Uksekella kuuldes näete teleriekraanilt väravakaamera pilti ja saate sõbrad nupuvajutusega tuppa lasta. Sprinklerid teevad taas pausi… Kas ei ole mugav? Indome tegeleb kodu intelligentseks muutmisega, pakkudes nii konsultatsiooni, tooteid kui ka terviklahendust ehk võtmed kätte paketti, kus kogu

süsteem algusest lõpuni paigaldatakse ja seadistatakse tellija soovil. Indome on suunatud inimestele, kes väärtustavad tänapäevasust, mugavust, kiirust ja säästlikkust. Milleks muretseda argipäevaste asjade pärast, mida saab kontrollida kodu või kontor ise? Tooted soosivad kiire ja mugava inimese elustiili, kellel on hoolimata 24 tunnist ööpäevas aega ikkagi vähe ja kes ei soovi seda niisama kulutada. Me soovime, et meie vara ja kodakondsed oleksid kaitstud, vajalikud asjad kodus kiirelt, lihtsalt ja mugavalt kontrollitavad ja juhitavad. Lisaks annab Fibaro-süsteem võimaluse säästa energiat, keskkonda ning vältida üleliigset tarbimist ja lisakulu. Reguleerides elektrikütet vastavalt aastaajale ning öö ja päeva režiimile, saavutame märkimisväärse kokkuhoiu küttekuludes. Mugavus ja kokkuhoid Meie lahenduse üks olulisi aspekte on see, et saame ka juba valmis kodu või kontori intelligentseks muuta! See tuleneb meie toote tehnilisest

Intelligentne kodu annab võimaluse juhtida kogu kodusolevat elektroonikat mobiilsel teel (paralleelselt olemasolevate lülitite ja pistikutega). See hõlmab näiteks nii üksikut lampi, konkreetset ruumi – sauna (põrandaküte, tuled, saunakeris, muusika) kui ka kogu elamist – reisile sõites saab ühe nupulevajutusega panna kogu elamise elektriseadmed miinimumrežiimile ja/või välja lülitada. On tellija enda otsustada, kui palju ja mida ta soovib kaugjuhtimise teel reguleerida. Kõige selle tulemuseks on mugavus ja kulude kokkuhoid!

ülesehitusest. Nimelt kasutame tikutopsi suuruseid mooduleid, mida saab paigaldada lülitite ja pistikute taha. Nende abil saame juhtida valgustust, kardinaid, läbipääsusüsteeme, signalisatsiooni, autoväravat ja väga palju muud! Peakontroller ja moodulid

moodustavad ühtse võrgustiku, mis tagab süsteemi pa rema töök i nd luse. Me kasutame ära olemasolevaid elektrijuhtmeid, mis tähendab, et hoone ehitajal ei ole vaja spetsiaalseid kaableid vedama hakata, mis tähendab omakorda kulude kokkuhoidu!

InDome on noor väikeettevõte, kes on Fibaro toodete ainuesindaja Eestis. Pakutavad tooted on meie turul uudsed ja parima hinnaga. Rohkem infot saab aadressilt: www.indome.ee või e-posti teel info@indome.ee

Pole oluline, mis materjalist on Teie põrand, peaasi, et selle all oleks säästlik DEVI põrandaküte! Info telefonidel 65 65 325, 65 56 477 Saadaval hästivarustatud elektri- ja ehitusmaterjalide kauplustes: Bauhof, Effex, Ehituse ABC, Espak, Esvika jt

4 Valgus ja energia

Juhitav põrandaküte Marek Plaamus Uponor, tehniline tugi

aatamata laialdasele põrandakütte kasutusele on osa tarbijaid endiselt kõhkleval positsioonil. Põrandaküte on kindlalt kõige energiasäästlikum küttelahendus. Põhiline efekt seisneb võrdlemisi suure sooja pinnaga soojustunde tekitamises madalamal õhutemperatuuril. Sama tunnet kogeme, kui köetud kaminast või ahjust mööda jalutame. Samuti kütab põrandaküte vaid meie olmetsooni, kui enamik teisi kütmisliike kütab ruumi kogu kubatuuri. Praegusaja elamud valmivad üha paremate tehniliste näitajatega, ja just soojuskadude seisukohalt. Väiksemate soojuskadudega võib väga kergelt küttesüsteemi üle dimensioneerida, eks siis põrandaküttesüsteem kütab liialt palju. Mida selleks teha? Siin tuleb appi põrandakütteautomaatika, mis on tavalahendusest nutikam – näiteks Uponor-automaatika. Auto-

maatikasüsteemi ülesehitamisel tasub kasutada uut tüüpi termostaate ja lahendust, kus ennetatakse temperatuuri muutusi ja süsteem toimib prognoosides ning analüüsides. Antud automaatikasüsteem mõõdab ja reguleerib küttesüsteemi täpsemalt ja kiiremini. Kiire reageerimine ja ennetav tegevus ventiilide avamisel-sulgemisel ei luba ruume üle kütta või neil liialt jahtuda. Sellised süsteemid on nii raadioteel juhitavad kui ka tavalised juhtmepõhiseid, ja neid saab edukalt kasutada nii uusehitistes kui ka renoveerimisel. Üha ena m kasutata kse kodudes naturaalseid puitpõrandakatteid ja levinud on arusaam, et sellisel juhul on põra nda kütte kasuta mine võimatu. Kindlasti pole see nii, jällegi on abi põrandakütteautomaatikast. Kasutades õhut er mo s t a ad i le l i s a k s põrandaandurit, saame otse naturaalse põrandakatte alla seada piirtemperatuuri, millest rohkem ei köeta. Selline

lahendus võimaldab kasutada põrandaküttega küttevõimsust mitte rohkem kui 40~44 W/m² kohta, võttes arvesse, et toatemperatuur on 21 kraadi. Kui hea on soojustehniliselt selline maja, mille küttevõimsus on arvestuslikult tippkoormusel 44 W/m², ma siinkohal hinnangut andma ei hakka. Peamine on, et k ui soov ite põrandakütet ja soojustusse ei investeeri, ei saa paigaldada naturaalset kvaliteetset põrandakatet. Põrandaanduri kasuta-

mine termostaadi küljes hoiab ära ka ühe levinud probleemi – põranda jahtumise, kui ruumi sisekliimat mõjutavad teised kütteallikad. Kui õhtu läbi kaminat kütta, on järgmisel päeval ilmselt põrand külm. Millest see tuleb? Õhutermostaat saab infot, et toas on piisavalt soe ja küttekontuurid võib kinni keerata, kuid õhtu ja öö jahutavad põranda ning hommikune üllatus on garanteeritud. Sama juhtub ka suuremate akendega tubades, kus päike õhtuni mõnusat temperatuuri

h o i a b, kuid pärast päikeseloojangut on põrand külm. Selliste asjade ärahoidmiseks on vajalik hoida põrandas minimaalset ehk mugavat temperatuuri. Kevadeti ja sügiseti on oluline jälgida, et kütmine ei töötaks paralleelselt jahutamisega. Selline olukord tekib lihtsalt. Näiteks Uponori põrandakütteautomaatikal on võimalus jahutusseadme tööle rakendumisel sulgeda automaatselt kütmine ja vastupidi. Siinkohal on ressursside kokkuhoid täiesti olemas.

Põranda ja konstruktsioonidega jahutamine pole samuti eksootika. Kasutades Uponori kliimakontrollerit on võimalik edu k a lt r uu m i k l i i mat muuta. Iga sellist süsteemi tuleks käsitleda eraldi ja siin rusikareeglid ei kehti. Samuti eeldab jahutussüsteem i v ä ljaeh it a m i ne hoones jahutusallikat, on see siis soojuspumba küljes oleva jahutusmooduli või spetsiaalse jahutusseadmega. Jahutamisel on oluline, et automaatika jälgiks ja välistaks kondensaadi tekkimise tarinditele. Siinkohal rõhutan veel kord, et lihtsamad põrandakütte automaatikasüsteemid välja ei vea. Nutikas põrandakütteautomaatika teeb ära ka esmased ennetavad hooldustööd – kollektorite ajamite ja ringluspumba test kä iv itused hoiavad ära üllatused kütteperioodide alguses. Lisades süsteemile GSM-mooduli saate põrandakütte toimimisest infot kõikjal. Majast eemal olles saate telefoniga sisestada temperatuuri alandamise režiimi ja võtta vastu võimalikke häireteateid.

17°C 22°C Olen tööl

Perega kodus

17°C Magan

ed Elektroonistori vesiradiaaadid termosta ad säästav id küttekulus kuni 30% Vesiradiaatorite elektroonilised termostaadid

Anna oma ruumile selline temperatuur nagu sulle sobib. Temperatuuri saab lihtsalt muuta programmeerides termostaati vastavalt kellaaja ja nädalapäevale! Küttekulude kokkuhoidu kuni 30%.

• Lihtne paigaldada ja seadistada • Jälgige ja juhtige radiaatoreid internetist!

Vesiradiaatorite automaatsed õhutuskorgid Käisitsi pole vaja enam radiaatorit õhutada. Säästu kuni 20% nii rahas kui ajas. Suurus: tavaline 1/2” ventiil. Pidev radiaatori õhutus. Võta oma õhuvaba radiaatorist maksimum soojust. Unusta tüütu ja ebameeldiv vee “sulin” radiaatoris. Imelihtne paigaldamine. 3-aastane garantii!

Elektrienergiakulu monitor EnviR CurrentCost

Hoidke elektrikuludel silma peal. ENVIR monitor näitab hetke tarbimise energia kogukulu päeva, nädala ja kuu lõikes, hetke maksumust, kellaaega, temperatuuri.

Tutvu ka Teiste toodetega meie E-poes www.energiasääst.ee OÜ Enermatik • tel: +372 522 2533 • e-post: info@enermatik.ee

Valgus ja energia

Kollane kontorivalgus võib une peale ajada Töökoha valgustusele on seadusega määratud mitmed tingimused, et me tunneks päev läbi sellises ruumis istudes ennast hästi ja et ümbritsev keskkond ei tekitaks tervisehädasid. Eger Ninn Ühe olulise aspektina soovitab Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi lektor Tiiu Tamm jälgida, mis värvi on ruumis kasutatav valgus, sest kollane valgus tekitab inimestes unisust, ent valge valgus soodustab aktiivset tegutsemist. „Kollase valguse taustal oleme väga mugavad, lõõgastunud ega viitsi eriti tööd teha. Inimesed, kes päev läbi sellises valguses töötavad, peavad ka päev läbi unega võitlema. Kui valgus on kollane, ei suuda me aktiivselt mõelda ja aktiivseid tegevusi teha,” nendib Tamm ja lisab, et just inimese vaheajus paiknev käbinääre reguleerib unehormooni taset organismis ja signaali hormooni juurdetootmiseks saab nääre läbi silmade. „Kui päike loojub, muutub valgus kollaseks, seda on vähe ja loodus läheb magama. Kui käbinääre näeb, et loodus läheb magama, peaks ka inimene magama. Inimene on looduslaps. Ja ta hakkab siis vereringesse melatoniini pumpama,” kirjeldab valgustuse asjatundja protsessi, kuidas valguse värv inimese aktiivsust mõjutab. Ent mida valgemaks läheb valgus, seda vähem lõõgastunud oleme ja seda aktiivsemaks muutume. Tamme sõnul on väikeses kontoris tehtav suurim viga see, et töötaja pannakse istuma seljaga akna poole – ta ei näe päevavalgust, aknast tulev valgus langeb otse arvutiekraanile ja töötaja vari tekitab lauale pimeda ala. „Päevavalgus ja kunstlik valgus võistlevad omavahel ja iialgi ei anna kunstlik valgus sama palju valgust kui päevavalgus töötaja selja taga,” nendib Eesti üks parimaid valgustusinsenere. Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon ütleb, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgi ei tohi lamp paista otse töötajale silma, samuti peavad akende ees olema piisavalt paksud val-

gust reguleerivad katted, mis ei lase valgusel otse arvutiekraanile langeda. Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama tööpindade piisava valgustatuse, aga ka kontrastsuse. Ka valgusallikas ei tohi olla suunatud otse arvutiekraanile. Üldvalgustus peab olema vähemalt 500 luksi. Töökoha valgustuse puhul tulekski tähelepanu pöörata sellele, et ruumis oleks küllaldane valgustihedus, et valgus ei väreleks ega vilguks, oleks ruumis ühtlaselt jaotunud ja et ei tekiks järske varje ning puuduks peegeldus. Soon soovitab töökohtade paigutamisel jälgida seda, kus on aken ja valgusti, kus saab olema kuvar, kus töötaja ise ja kuhu ulatub tema nägemisväli. „Töökoha paigutusel ei tohiks töötaja olla ka näoga akna poole. Iseäranis oluline on see siis, kui tegemist on lõunapoolsete akendega. Mõned soovitused ütlevad, et ka laevalgusti ei tohiks olla otse töötaja pea kohal,” lisab ta. Kui laevalgusti jääb töötaja selja taha, varjab töötaja oma tööpinna (nt klaviatuuri) iseenda varjuga ära. Soone soovitusel võiks seega ka laevalgusti olla pigem veidike töötaja istumiskohast eespool, jäädes kuvari ja töötaja vahele. Töökoha puudulik valgustus pärsib häid töötulemusi ja kahjustab tervist. Kehvasti või valesti valgustatud kontoris töötamine põhjustab üleüldist väsimust, peavalusid ja silmade väsimist. Kiiremini kipub tekkima ka tööstress, talvedepressioon ja kevadväsimus. Tiiu Tamme sõnul on ideaalne, kui valgust saab timmerdada või lihtsalt hämardada ja juhtida: „See tähendab, et vajadusel on võimalik valgust juurde või maha keerata. See on hästi oluline, et töökohal saaks luua just sellise valgustsenaariumi, mis rahuldaks hetkevajadusi.” Töökohtade sisevalgustuse standardi järgi peaksid lisaks

töölauale olema kergelt välja valgustatud ka ruumi seinad. „Samuti peab mingi osa valgusest tagasi peegelduma laest, sest on inimesi, kellel tume lagi tekitab koopatunde. Ta ei suuda seal rahulikult töötada, sest tal on kogu aeg tunne, et midagi kukub talle kaela.” Insener selgitab, et valgustuse paikapanemisel on nii palju kriteeriumeid, mistõttu pole ühtset lahendust – konkreetse kontori valguslahendus oleneb nii ruumist kui ka töötajast. Samuti pole rusikareeglit, mis ütleks, milline valgusti on kontorisse just kõige parem. „Ei ole nii, et üks valgusti on hea ja teine paha, igale valgustile on oma koht, kus seda kasutada. Selleks, et näha, kas valgustus vastab nõuetele, tuleb teha arvutusi. Ja mitte ainult otsida seda valgustustihedust tööpinnal. Vaadata tuleb ka, et töötajal ei teki räigust,” sõnab Tamm. Valgustusspetsialisti sõnul tähendab räigus valuaistingut, mille kutsuvad esile liigheledad alad nägemisväljas. Räigus on tavaliselt suurem siis, kui need heledad alad jäävad tumedale taustale. Heledate seintega ruumis on räigust üldiselt vähem. Silja Soon lisab, et räigus pimestab, halvendab nähtavust ja väsitab. Räigus võib tekkida näiteks nägemisväljas olevast katmata lambist, aknast paistvast eredast valgusest, aga ka läikivatelt pindadelt peegelduvast tugevast valgusest. Küsimusele, kuidas saada aru, et kontori valgusega pole kõik korras, ütleb valgustusspetsialist, et kui midagi on valesti, siis inimene märkab seda kindlasti, ent seda ei pruugita alati osata hinnata. „Kui kõik on hästi tehtud, ei pane te valgust tähele. Valgus peab toetama tegevust, mitte aga esile tungima ja näkku pritsima. Kui hakata valgustit märkama või lampi selles valgustis, on ilmselt juba tegemist kerge häirega.”

Usalda kogemust • •

Kõik LED valgustitest

Suurim projektide pagas Erinevad juhtimissüsteemid

Maailm liigub samm-sammult efektiivsema energiakasutuse suunas. Sellel aastal saime hüvasti jätta energiakuluka hõõblambiga, Eestisse jõudsid esimesed saastekvootide müügist soetatud elektriautod ja Produxi teeb taas uusi energiasäästlikke LED valguslahendusi. Tondi 1, Tallinn, tel 6 555 340, www.produxi.ee

Tule küsi LED-lahendust julgelt nii Koju, Kontorisse kui Avalikku ruumi.

Parimad valgustid Sügavus 1.9 cm IP40

nii koju kui kontorisse! Suur valik hea hinnaga kvaliteetseid sise- ja välisvalgusteid: • • • • •

Sügavus 1.9 cm IP40

köögivalgustid vannitoa valgustid LED valgustid jõuluvalgustid kontorivalgustid Tegeleme ka valgustusprojektidega.

UUDIS: LED valgustid BRICE LED dimmable

Artonis OÜ Vahtra tee 5-12, Peetri küla,Rae Vald, 75312 Harjumaa Tel: 5646 7000 Faks: 387 8151 E-post: m.khan@artonis.ee www.artonis.ee www.artonis.eu

Päikeseküte Eestis Üha kerkivate kütusehindade kartuses mõeldakse järjest rohkem alternatiivsetele energiaallikatele. Tänapäeval on võimalik ammutada soojusenergiat veest, maast, õhust ja päikesest. Seda viimati nimetatud võimalust on Eestis seni suhteliselt vähe kasutatud, sest arvatakse, et siinsetel laiuskraadidel pole päikeseenergiat piisavalt. Aastane maapinnale langeva päikesekiirguse hulk meie laiuskraadil on 1000...1100 kw/m2, mis on ligilähedane vastavate näitajatega Saksamaa põhja- ja keskosas. Ainult pisut suurem kiirguse hulk on NASA andmetel mõõdetud Lõuna – Saksamaal. Eestis on maapinnale langeva päikesekiirguse hulk suurem Lääne-Eestis ja saartel. Samas on nimetatud piirkonnas talvised temperatuurid mõnevõrra kõrgemad kui Kesk-ja Ida-Eestis. Seega on Lääne-Eestis päikesekütte kasutamine suurema kasuteguriga ja lühema tasuvusajaga. Meie kliimas on efektiivsem kasutada päikeseküttelahendustes vaakumtorupaneele, mis võimaldavad vastupidiselt lamepaneelidele kasutada hilissügisel ja varakevadel saadaolevat kasinamat valguskiirgust. Samuti on vaakumtorupaneeli soojuskaod minimaalsed, mis tagavad hea kütteefekti ka väga külmadel ilmadel. Lamepaneelide kasutusefektiivsus on suuremate soojakadude tõttu parem Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kus õhutemperatuur aastaringselt on kõrgem.

Kui kollektorite pind on liiga suur ja ei vasta akumulatsioonipaagi mahule ning vee kasutamise regulaarsusele, võib suvel tekkida olukord, kus paak kuumeneb üle ehk vee temperatuur tõuseb üle 100 kraadi. Selle vältimiseks tuleb kütteautomaatikale seadistada maksimaalne temperatuur,mille saavutades käivitub tsirkulatsioonipump ja suunab üleliigse sooja jahutusradiaatorisse või basseini. Sel moel on suvel võimalik kütta vee soojendamisest üle jääva soojusenergiaga basseini või märgade ruumide põrandaid (saunad, dushiruumid jne). Oleme tänaseks paigaldanud või müünud kokku rohkem kui sajale eramule päikesekütte süsteeme Eestis, Leedus ja Soomes. Aastal 2012 valmis Narva-Jõesuu hooldekodus koostöös SKAT-Keskusega päikeseenergial töötav tarbevee küttesüsteem, mis koosneb neljakümnest Sunsystem vaakumtoru paneelist. Euroopas oli juba aastal 2009 üle 10 miljonil majapidamisel kasutusel päikeseküte. Tänastele elektrihindadele tuginedes arvutatakse päikesekütte tasuvusajaks 6...10 aastat olenevalt süsteemi keerukusest. Elektrienergia kallinedes lüheneb see oluliselt.

PÄIKE EI SAADA TEILE ARVEID!

Sunsystem OÜ Türi tn 6 113134 Tallinn tel 6840028 mob. 5091742 www.sunsystem.ee