SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER TÖÖSTUSTEHNIKA SEPTEMBER 2022 Lehe koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Kuumemate sõnade hulka kuulub kindlasti automatiseerimine
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall
TÖÖSTUSTEHNIKATÖÖSTUSTEHNIKA
suurim mure ehk kompetentse tööjõu nappus muudab prae gu ebakindlaks vaid 37% tööstusettevõtjaid. Kui valdkondadest rääkida, siis majanduskeskkonna ebakindlus puudutab enim puidusektorit, kompetentse tööjõu puudus aga ehitusmaterja lide tootjaid. Kõige suurem põud on endiselt valdkonna oskus töölistest, kuid täitmist vajavad – ehkki protsentuaalselt väikse mas koguses – praktiliselt kõik positsioonid ettevõtetes. Kõige enam investeeringuid on suunatud ja plaanitakse lä hiaastatel suunata automatiseeritud tehnoloogiasse, järgnevad tööstusrobotid, andurid-sensorid, ERP-süsteemid ja e-poed. Masinõppe tehnoloogiate, 5G ja asjade interneti teemad on esindatud, kuid vähemalt esialgu oluliselt väiksemas mahus.
Tööstusmaastik on tulvil pidevat arengut. Seda on kerge mõis ta nii ettevõtjatega rääkides kui ka erinevate uuringutega tutvu des. Tööstuses tähendaks paigalseis reeglina tagasiminekut ja edasi liikumiseks tuleb üha tempot lisada. Arengut on kõiges. Tööstus 4.0 on praegusel ajal argipäev nii suurte kui ka keskmiste ja väikeste tootjate jaoks, digitali seerimine ja automatiseerimine on muutunud normiks, samu ti koostöö teadlastega ja teaduse uute saavutuste igapäevatöös se integreerimine.EelmiseaastaSwedbanki tööstusettevõtete uuring näitab, et automatiseerimisse ja digitaliseerimisse suunatud investee ringute tegemisel on kõige enam aktiivsust kasvatanud kesk mise suurusega ettevõtted. Kui Eesti tööstusmaastiku keskmi ne investeeringute protsent selles valdkonnas on 25, siis kesk mise suurusega tööstusettevõtete puhul on näha järsku eris tumist –Loomulikult45%. ei saa praeguses poliitilises ja majanduslikus olukorras ka liiga optimistlikuks muutuda. Tööstusettevõtjad ei varja, et neid kammitseb omajagu ebakindlust: lausa 68% uuritud ettevõtetest viitas, et kõige suurem ebakindlus on seo tud majanduskeskkonnaga. Võrdluseks – mõne aasta tagune
Ekspordihaare hõlmab Läänemere ümbrust
Aga võiks ka huvi tunda, millises se riiki tehtud monumentaalse töö eest sai Top Marine aastal 2014 aasta eks portööri tiitli. Õige vastus on Läti – Riia kesklinna sadam on Baltikumi suurim nii pindalalt kui ka mahult. Top Marine võimsaid töid saab imetleda ka Eestis. Nende tehtud on nii Lennusadam kui ka Noblessne ri sadam, pealinnast kaugemale kii gates aga püüavad pilku Kuressaa re ja Pärnu jahisadamad. Top Marine tehtud on ka eksklusiivne Haven Ka kumäe, mis valmis 2017. aastal ja va liti samal aastal ajakirja Marina World poolt maailma kümne eksklusiivsema sadamaFirmahulka.tutvustus annab konkreet selt teada, et „Lihtsalt öeldes on meil kompetents ja võimekus panna stabiil selt ujuma ükskõik milline sinu poolt valitud asi – saun, maja, ülekäigutee, paadikuur, parkla, peenar ning kasvõi koguEttevõtelinnaosa.“on asutatud 2004. aastal, kuid ujuvlahenduste tootmise koge mus on tootjatel juba 1996. aastast.
Foto: Liina-Liis Pihu September 2022 5 TÖÖSTUSTEHNIKA
Top Marine juht Andry Prodel: püüame võimalikult automatiseerida!palju
TEKST:plastmassid.ontööstussuundadest.erinevatestKäigusniipuit,betoonkuika
Sadamaid ja kaisid tootev Top Marine on kui läbilõige
Top Marine juhataja Andry Prodel annab teada, et aastas valmib Top Marines umbes 300 erinevat objek ti ja ettevõtte ekspordihaare hõlmab üheksat erinevat Läänemere riiki. Sa damaid, kaisid ja väiksemaid objek te on rajatud Lätis ja Leedus, Soo mes, Rootsis, Taanis, Saksamaal ning Poolas. Venemaa on hetkel ekspor dist maas – ja ehkki see riik ei moo dustanud protsentuaalselt ekspor Andry Prodel EKA tudengitele teadmisi jagamas
Top Marine põhitegevus jaguneb ka heks – sadamate projekteerimine ja ujuvkonstruktsioonide tootmine.
Anne-Mari Alver FOTOD: Andrius Derliūnas Kui oleks vaja Eesti ettevõtluse teemal mälumäng luua, annaks Top Marine OÜ juhi Andry Prodeliga suhtlemine terve rea toredaid küsimusi. Näiteks võiks küsida, milline Eesti ettevõte on tihedalt seotud asjaoluga, et selleaastane Euroopa Liidu kultuuri pealinn on Kaunas. Õige vastus on Top Marine, sest just see ettevõte tegi korda Kaunase uhke jahisadama.
TÖÖSTUSTEHNIKA
dist väga olulist osa, on sinna tehtud siiski väga võimsaid tooteid. Seevas tu naaberriikidesse suundub igal nä dalal mitu rekatäit erinevaid väikesi tooteid. Eelmisel aastal toodeti 5,5 ki lomeetrit erineva konstruktsiooniga ujuvkaisid.Aastate jooksul on tooteid ekspor ditud ka Norrasse ja Jaapanisse, Hii nasse, Singapuri ning USAsse. Kui Top Marine OÜ aasta ekspor tööriks valiti, sõnastas Andry Prodel aastatega selgeks saanud põhitõed: mitte miski ei saa tekkida tühja kohta, toode peab ise end müüma ja klient ei ole alati kuningas, kui sa näed, et see, mida ta tahab, ei tööta. Kuldsed sõnad, millest ettevõtjatel aastaid hiljemgi ju hindudaPraegusobib.ettevõtte tegevust kirjelda des märgib Andry Prodel, et teadlikult on hoitud ettevõtte klientide ring pi gem laiemana ja ühelegi kliendile ei tohiks minna enam kui 20% toodan gust – nii kaitseb ettevõte end võimali ke muutlike olude eest. Kui teistes riikides tegutsevad müügiesindused välja arvata, siis Ees tis töötab Top Marines 24 inimest, tänu kellele saavad tehtud nii tootmise, müügi kui ka kontori ja raamatupida misega seotud tööd. Vale pole rääkida ka pereettevõttest, sest Andry abikaasa Anneli Prodeli õlgadel on nii finants juhtimine kui ka turundustöö. tööstustehnikasseInvesteeringud Tööstuse poolele lisab huvitavust tõ siasi, et kaide ja sadamate ehitus eel dab tööd väga erinevate materjalidega – ettevõttes on nii puidu- kui ka betoo nitsehh, samuti kasutatakse tööks eri nevaid polümeere ja plastmasse. Kaunase jahisadam
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.
KONVEIERLINDID Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtprofiliga, lainelise servaga jne)
TULEME KOHALE! Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõt metele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)
KIIRE TARNE! Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi Lindimees OÜ, Räägu 8/3, Tallinn, tel 512 1884, info@lindimees.ee www.lindimees.ee
TÖÖSTUSTEHNIKA ENERGIASÄÄSTLIKUD JA TÄPPISAJAMID SAKSA ENERGIAANALÜSAATORID JA OHUTUSTESTRIDINSENERITUGITOOTEARENDUSEL Sagedusmuundurid, elektrimootorid kuni IE5, reduktorid, mõõteriistad, trafod info@energiatehnika.ee Tel:+372 655 1312 www.energiatehnika.ee Energiatehnika OÜ
Tootmistöödest rääkides selgitab Andry Prodel, et eelkõige tuleks Top Marinet käsitleda koostetehasena, sest paljud tööd ostetakse allhangetena sis se. Võimalikult palju on üritatud töid ka automatiseerida.Niinäiteksonjuba kaks viimast aastat puidutsehhis kasutuses auto maatjärkamissaag. Mees, kes seda tööd varem käsitsi tegi, on nüüd selle operaator ning juhataja sõnul on töö pärast automatiseerimist nii produk tiivsem kui ka ohutum ja operaatori kvalifikatsioon on kõrgem. Puidutseh hi tootmisvõimsus on 50 meetrit lau dist päevas.
Top Marinel on viimastel aastatel läinud hästi ja kahe viimase aasta ka sum sai investeeritud uude 960-ruut meetrise pindalaga betoonitsehhi. Andry Prodel meenutab, et ehitami se otsus tehti eelmise aasta sügisel ja ehkki praegu pole tsehh veel täiesti lõ petatud, on seal esimeste betoonitöö Monoliitkaide monteerimine Tootmine puidutsehhis
võimekus on tänu heale tehnikale ja oskusteabele lai. Raskeim toode, mida Top Marines teha suude takse, võib kaaluda kuni 40 tonni. Kuus etappi erinevaid töid Vaatamata sellele, et ettevõttes töö tab üksnes 24 inimest, suudetakse li saks tootmisele pakkuda kliendile tuge kogu sadama või ujuvkonstruktsiooni kasutusea jooksul. Andry Prodel selgitab, et esmalt ai datakse kliendil läbi mõelda, kuidas tema idee ja vajadus saaksid kõige pa rema tehnilise lahenduse. Järgneb projekteerimisfaas, kus kõik detailid äärmise täpsusega läbi mõeldakse, ja sellele järgneb tootmi ne. Prodel rõhutab, et kuna kõik koos tetööd tehakse ettevõttes kohapeal, saab Top Marine anda oma toodangu le kindlaNeljandagarantii.sammuna transporditak se tellitud konstruktsioonid kliendini –kus ta ka ei asuks. Pikk töökogemus on andnud ettevõttele ka väga hea logis tilise pagasi. Viimane oluline etapp enne ter viklahenduse valmimist on paigalda mine ja täpne seadistamine. Oluline on ka, et see ei lisaks logistikakulusid – kui töös ja transpordis on kõik läbi mõeldud, pole vaja midagi juurde tel lida ega lisasõite teha. Viimaseks teenuseks on aga konst ruktsioonide hooldus, et need palju aastaid korralikult vastu peaksid. Parimate praktikapakkujate hulgas Kui Eesti tööstusmaastiku üks kestvaid muresid on oskustööliste nappus, siis Top Marines on olukord lahendatud nutikalt ja praktiliselt – Sauelt pärit fir majuhid lõid tootmise Lääne-Virumaa le just seepärast, et seal tegutseb Rak vere Ametikool. Aastatepikkune koos töö on toonud Top Marinele 2018. aas tal ka aasta parima väikeettevõtjast praktikakoha tiitli. Nii nagu on mitmekülgne ettevõtte te gevus, on seda ka tegutsemine praktika baasina – koolis omandatut saab raken dada nii puidu- kui ka betoonitsehhis.
dega juba alustatud ning betoonitseh hi tootmisvõimsus on seitse monoliit kaidEttevõttenädalas.
„Kuigi Top Marine tegutseb väga rahvusvaheliselt, on ta ikkagi väike ja regionaalne ettevõte. See on hea näide sellest, kuidas väikeettevõte Lääne-Vi rumaal saab pakkuda väga head prakti kavõimalust paljudele noortele,“ hindas toona Top Marine loodud praktikavõi malusi regionaalminister Siim Kiisler. Andry Prodel on veendunud, et väikene ettevõte võiks praktikakohti pakkuda täpselt sama põhimõtte alu sel kui suured. „Noored on meie tule vased töötajad – kui nad saavad koolist teoreetilised teadmised, siis meie käest saavad praktilised kogemused. Kui et tevõte võtab praktikandi tööle, siis häs ti suure koormuse saavad juhendajad. Lihtne on ise tööd teha, aga keerulisem on nüüd see töö selliselt endale läbi mõelda, et sa oskaksid seda ka teistele seletada,“ rääkis ta. Tööd praktikantidega nimetab Top Marine juht strateegilise juhtimise osaks. Ettevõttes ei tööta ainsatki n-ö tänavalt tulnud inimest, kõik on eelne valt omandanud kutse, sageli kooli kõr valt ka Top Marines praktikal käinud. „Üleöö ju töölisi vaja ei lähe. Kui on teada, et keegi on meilt lahkumas, on meil oma list tarkadest noortest ole mas,“ arutleb ta ja rõhutab, et ehitus on professionaalne töö ning töötajatel peab olema kutsemeisterlikkus.
Enne laadimist Degerby sadamas 8 September 2022 TÖÖSTUSTEHNIKA
Tegelikult on traditsioonilise elektri turu taustal olemas eraldi balanssee rimisturg, millega liitunud ettevõtted saavad targalt elektrit tarbides hoopis rahalist kasu. Ehk kui võrguettevõte saadab välja signaali, et tootmine jääb teatud perioodidel tarbimisele alla, makstakse kompensatsiooni neile or ganisatsioonidele, kes suudavad oma elektritootmist õigel hetkel vähendada ja vabanenud energia võrku suunata. Kuidas aga on võimalik selliseid perioode ette teada ja oma tarbimist vähendada? Sellist teenust pakub Eesti ettevõtte Fusebox innovaatiline elekt ritarbimise süsteem, mis võimaldab kompenseerida järsku energiavajadu se tõusu ajutiselt teiste elektriseadmete arvelt. Tark seade teeb energiatarbimi se paindlikuks, hoides kokku tarbijate raha ja vähendades teisalt nii ka elekt ritootmise CO2 heitmeid. „Klientide elektriseadmetega seotud tarkvaraplatvorm võtab vastu elektritu ru signaale, mis ütlevad, millisel hetkel tasub elektrit tarbida ning millisel het kel on tarbimine kriitilisel tasemel. Paika on pandud limiidid, millises vahemikus masinad peavad töötama, et nende töö kvaliteet ei langeks ja et masinad püsik sid korras. Ja vastavalt sellele hakatakse koormust sisse või välja lülitama,“ selgi tab Fuseboxi arendusjuht Erik Tamsalu.
Elektrienergia tarbimist targalt juhtides on võimalik hoopis kasu teenida
Näite võib tuua kodudest: kui külm kapp lülitada tunniks ajaks elektri võrgust välja ja samal ajal ust ei ava ta, ei muutu temperatuur külmikus eri ti palju. Külmhoonetes sama tehes võib aga selliste suurte tarbijate arvelt hoi da kokku sadu ja tuhandeid eurosid, olenevalt hetke elektrihinnast. Sisuli selt seob Fuseboxi virtuaalne elektri jaam palju väikeste võimsustega elekt riseadmeid üheks elektriturule sobi vaks tervikuks. Näiteks 100 külmhoo net tarbivad ühes tunnis samapalju elektrit kui keskmine tuuleelektrijaam suudab toota. Seega tuule ootama tul kadumisel saab automaatselt külmhoonete kompressorite tarbimist ajuti selt vähendades katta tuulikutest tule neva puudujäägi ning elektrivõrk ei pea ostma mujalt kallist elektrit lisaks. Fuseboxi ülesanne on vahendada reaalajas automaatselt informatsiooni elektrivõrgu ja tarbijate vahel, suuren dades seeläbi energiasüsteemi efektiiv sust ning kasutades tõhusamalt ära ole masolevaid tootmisvõimsusi. Elektrivõr ku peab vabanema lubatud kogus ener giat ja samal ajal ei tohi tarbija jaoks tee nuse kvaliteet kannatada. Elektrivõrgus esinevad liigse tarbimise või tootmisega seotud anomaaliad on reeglina lühiaja lised ja tarbijate elektritarbimise juhtimi ne on üks efektiivsemaid viise häirete ta sakaalustamiseks. Energiasüsteemi ope raatori jaoks väheneb vajadus ehitada re servjaamasid ning teha liigseid investee ringuid taristusse, tarbijatele väljendub see puhtamas keskkonnas ja madalama tes võrgutasudes.Tamsalusõnul oli klientide jaoks selge kasumiteenimise hetk augustis 4000-eu rose hinnalae saavutanud elektrihind. „Meie klientidel lülitati automaatselt me gahinna ajal tarbimine välja ning lisaks teenisid nad selle väljalülitamise eest li saraha. Fuseboxi teenus on kõige lihtsam, kiirem ja soodsam viis astuda suur samm elektri säästmise suunal. Paljud ettevõtted pakuvad elektritarbimise optimeerimist, kuid need tarkvarad optimeerivad pigem majasiseseid süsteeme ega arvesta väljast tulevate signaalide, näiteks elektrihinna järsuSamamooditõusuga.“ toimub Tamsalu sõ nul ka Fuseboxi teenusega akude juhti mine. „Meie suudame akud panna töö le nii, et need arvestavad kogu aeg päi kese, ilmastiku, elektrituruhindade ja balansseerimisturuga. Kõik protsessid nii üles- kui ka allalaadimisel on kasum likud: akud laevad kõige soodsama elekt rihinna ajal ning müüvad siis, kui on kal lis. Ehk kui Elering teatab üldisest kõrge hinnaga suurest tarbimisest, lülitab süs teem akud elektrit võrku müüma.“ Fusebox aitab elektrit paindlikult tar bida sellistel suurfirmadel nagu Coop, Rimi, Tallinna Vesi, Premia, Stora Enso, Nordnet, Kunda Nordic Tsement, aga si suliselt kõik suuremad elektritarbijad saa vad Fuseboxi teenusega liituda, teenides oma panuse eest ka rahalist tulu ja vä hendades oma igakuist elektriarvet kuni viiendiku võrra. Fuseboxi teenusega liitu mine on tasuta ja puudub ka kuutasu. Et tevõte teenib oma osa klientide kasumist. www.fusebox.energy
arendusjuht September 2022 9 FUSEBOX
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on elektri baashind kerkinud kohati peaaegu kümme korda, samuti hakkab tõenäoliselt aina tihemini esinema tipuhindasid. Probleemiks on lisaks tootmisvõimsuse puudumisele ka elektrisüsteemi suutmatus kasutada efektiivselt ära taastuvenergiat – see tähendab, et elektritootmise sisendid on kas kallid või liiga volatiilsed, tõstes elektrihinnad väga kõrgele ja tekitades ka suurt hindade heitlikkust.
Erik Tamsalu, Fuseboxi
Boxbot saab hakkama kastivirnaga, mida inimesel oleks märksa raskem teisaldada
Anne-Mari Alver FOTO: Raimo Pauser TalTechi mehaanika ja tööstus tehnika instituudi tööstusteh nika ja juhtimise õppekavajuht Kristo Karjust on rahul, et tööstus tehnikat saab Eestis õppida kõiki del tasemetel – kutseõppest dok torikraadini. TalTechis antaksegi tööstustehnika haridust nii baka laureuse-, magistri- kui ka dokto rikraadi„Magistrikavaalusel. on meil tööstus tehnika juhtimine ja see hõlmab en das sümbioosi nii inseneeriast kui ka juhtimisest. Käsitletakse põhja likult nii tööstusrobootika, tootmise digitaliseerimise, kaasaegse tootmi se ja tehnoloogia kui ka juhtimistee masid – nii inimeste kui ka finants juhtimise mõttes,“ selgitab ta ning li sab, et kuna magistriprogramm on inglise keeles, jätkub õppureid nii kodu- kui ka välismaalt. Kraadiga lõpetajad leiavad tööd nii tootmi se planeerijatena, tootmisjuhtide na kui ka ettevõtete juhtidena.
TEKST:haridus.
jaga oma publikatsioonidele või tea duslikule laboritööle. kitsaskohtadeletööstusmaastikuLahendused
Mehaanika ja
instituudistööstustehnikavalmivad elumuutvad lahendused
Õppima praktilinesuunabvajadus
Loo algul mainitud põnevalt futu ristlikud lahendused on vaid väike osa sellest, mis tööstustehnika õp pekavasid läbivad targad inimesed loonud on. Sünergiline suhtlusring ning õppejõudude toetus ja tippta semel laborid on (vähemalt töös tus)-maailma muutvate lahendus te loomiseks toetav õhkkond. Nii näiteks on digikaksikud füü silise seadme – tööstusroboti – vir tuaalne mudel, mida saab juhti da distantsilt. Katseid on tehtud nii Euroopa piires kui ka interkontinen taalselt ja tõdetud, et reaalse sead me muutused toimuvad sekundi murdosa jooksul distantsilt juhtides. Kristo Karjust märgib, et kuna üheks meie tööstuse probleemiks on inseneride puudus, võimaldab töö virtuaalse digikaksikuga insene ril vajadusel töötada ka distantsilt –olgu siis mitme ettevõtte jaoks kor raga või kasvõi puhkuse ajal. Töös tusrobotite, uute tehnoloogiate (nt 3D-printimine) ja digikaksikute tee mad ulatuvad elektroonika- ja masi natööstusest kuni isesõitvate autode ehitamiseni.Muuhulgas on digikaksik loo dud ka TalTechi ühe tuntud leiutise – iseliikuva tootmislogistika mobiil se roboti Boxboti jaoks. Esimene lo gistikaroboti prototüüp valmis Kuli naaria OÜ jaoks 2019. aastal. 2020. aastal arendati prototüüpi edasi, luues sellele ka digitaalse kaksiku funktsiooni. Arendatud nutiraken dus võimaldab mobiilsete, tööstusja koostöörobotite digitaalseid kak sikuid juhtida näiteks liitreaalsu se rakendustes, tahvelarvutis, nutiprillides või mobiilis.
10 September 2022 TÖÖSTUSTEHNIKA
Magistriõppesse tullakse nii värske kraadiga või rakenduskõrgharidu sega, kuid ka juba märkimisväär se töökogemusega, näiteks kui selja taga juba viis või kümme aastat tõ husat tööd, kuid edasiliikumine eel dab uusi Kristoteadmisi.Karjustmärgib, et palju de magistriõppesse tulijate jaoks on see ka juba teine magistriõpe. Näi teks on eelnevalt omandatud kraad juhtimises või infotehnoloogias, nüüd aga on tekkinud vajadus suu rendada oma inseneriteadmisi töös tustehnikaIngliskeelsevaldkonnas.doktoriõppeka va valinutel on aga enamasti taus tal selge tellimus mõne lepingu või toetuse näol. Doktoriõpe on sellisel juhul mitte niivõrd auditoorne, kui võrd keskendumine koos juhenda
Kui ühes vestluses kõlavad järjestikku märksõnad Iseauto, Boxbot ja digikaksikud, siis millest võiks jutt käia? Futurism või filmikunst? Tegelikult on õige vastus tööstustehnikaalane
Küttemured olid, on ja tõenäoliselt ka jäävad. Just seepärast oleme Pelltech OÜ-ga juba 15 aastat hoolt kandnud selle eest, et Eesti rahva kodud oleksid soojad ning seda mugavalt, säästlikult ja turvaliselt. Mitte ainult kodud, vaid ka lasteaiad, kortermajad, tööstushooned, terved alevikud.
12 September 2022 SB KESKKÜTTESEADMED
teetse, ohutu ja säästliku seadme, mis teenib teid kaua ja hästi. Praeguseks on meil kolm tootepe rekonda:•erakasutusse sobivad katlad ja põ letid – 15–50 kW; • keskmise võimsusega seadmed, mis sobivad näiteks kortermajadele –50–160 kW; • tööstuslikud, suure võimsusega seadmed – 250–1500 kW. Meie seadmeid töötab peaaegu kõik jal maailmas, sest ekspordime rohkem kui 75 protsenti oma toodangust. Meie seadmed kütavad nii koole ja lasteaedu, kortermaju kui ka terveid alevikke. Meie põletitega kuivatatakse vilja, pastörisee ritakse piima, aurutatakse vahtrasiirupit ja küpsetatakse leiba. Peaasjalikult hoia vad meie katlad aga teie kodud soojad. Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas Nüüd mõni sõna ka pelletitest, mis vii masel ajal on saanud palju negatiiv set tähelepanu. Ajalehte lugedes jääb mulje, et Eesti metsad raiutakse maha eranditult selleks, et teha pelleteid.
Juba aastatuhandeid on inimesed sooja saamiseks puitu põletanud. Aga puitu on sealjuures kasutatud väga sääst likult. Kõigepealt tarbepuu: palk maja ehitamiseks, laevale kiiluks, siis reele ja lased ja vankrile ais, rehale vars ning vi katile lüsi. Kütteks kasutati seda, mis üle jäi. Nii on ka pelletiga. Kõigepealt tarbe puu ning kõik muu, mis üle jääb – hagu, saepuru, höövlilaastud, pinnad, klotsid –, jahvatatakse ja pressitakse pelletiteks. Pellet on traditsioonilise küttepuu kaas aegne versioon. Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas.Kõikmeiepelletipõletid on varusta tud võimalusega juhtida ja jälgida neid üle interneti. Kaugelt on võimalik ka diagnoosida töös ette tulevaid tõrkeid, häälestada põletit ja värskendada põ leti tarkvara. Juhul kui olete olnud pii savalt ettenägelik ja ostnud endale ka meie kontrolleriga pelletikatla, saab see lisaks põletile hakkama nii sooja vee kui ka toatemperatuuri juhtimisega. Ei ole vahet, kas põrandaküte või radiaatorid, kas õues on vilets suusailm või paugub pakane, pelletikatla kasutegur sellest ei muutu. Kuhu edasi? Meie eesmärk on toota võimalikult mu gavaid, efektiivseid, väikese hooldusva jadusega ja keskkonnasõbralikke sead meid. Igal aastal soovime välja tulla ka millegi uuega – olgu selleks uus katla mudel, uus tarkvara kontrollerile või täiesti uue kontseptiga põleti.
Täpselt 15 aastat tagasi saime valmis esimesed uue kont septsiooniga pelletipõle tid PV Compact, mis val misid puhtast entusiasmist ning leiutamisrõõmust eramaja keldris ja muu töö kõrvalt. 2006. aasta juunis asu tasime juba põletite tootmiseks ettevõt te Pelltech OÜ. Aeg oli soodne, pelletid olid popid ja turg võttis uudse põleti väga häs ti vastu. Väga kiiresti sai ka selgeks, et väike pelletipõleti, mis suudab ära küt ta keskmise eramu, ei saa jääda ainsaks tooteks. 2006. aasta lõpuks olid meil juba tootmises 20-, 30- ja 50-kilovati sed pelletipõletid ning ka esimene suu re võimsusega tööstuslik pelletipõleti. Seadmed, mis teenivad kaua ja hästi Juba kahe aasta möödudes tulime tu rule uue põlvkonna põletitega, mis olid konstrueeritud vastavalt uuele põletistandardile. Mida aeg edasi, seda kar mimaks on läinud reeglid, millele pel letipõletid ja -katlad peavad vastama. Selleks, et tõestada kõikidele nendele nõudmistele vastamist, peavad pelleti katlad ning -põletid läbima väga range testimise. Testida ei saa aga Eestis, vaid kõige lähemad akrediteeritud testlabo rid on Soomes, Taanis või Saksamaal. Meie katlad ja põletid on läbinud oma testid Saksamaal DBI Gaasitehnoloogia Instituudis. Seega valides meie toode tud katla või põleti, olete valinud kvali
SäraPelltechwww.pelletikeskus.eewww.pelltech.euOÜ/Pelletikeskustee3,75312Peetri,Harjumaa
Kelle usaldada?kütminehoolde
Parim alternatiiv kallile gaasile on kohalik põlevkiviõli SW ENERGIA
Ajal, mil gaasi hind muutub kallimaks juba iga päevaga, on kõige õigem lahendus üle minna kohalikule põlevkiviõlile. Tarbijad on siiani eelistanud põlevkiviõlile maagaasi, kuna on loodud kuvand, et gaas on keskkonnasõbralik ja murevaba kütus. Mõned arvavad, et see ongi roheline kütus. Mõlemad on tegelikult fossiilsed kütused ja muude võrdsete tingimuste puhul võiks meie kohalik tarbija valida siiski Eestile soodsama kütuse ehk põlevkiviõli. 2050. aasta kliimaeesmärkide kohaselt tuleks Eestis loobuda mõlemast. Pole vahet, kas kasutame seni ühte või teist fossiilset kütust – maagaasi kasutamine katlamajades ei vii meid eesmärgile kuidagiGaasilähemale.japõlevkiviõli hinnad soojatootmises olid kuni 2021. aasta sügiseni väga pikka aega võrreldavad. Siis aga kallines gaasi MWh hind mõne kuu jooksul neli-viis korda. Alates oktoobrist on olnud gaas põlevkiviõliga võrreldes üle kahe korra kallim. Hinnavahe jäi isegi 2022. aasta suvel väga suureks. Kui juuli lõpus oli maagaasi börsihind (Dutch TTF) pea 200 €/MWh, siis augusti lõpuks ületas see 300 €/MWh piiri. Nendele hindadele lisandub veel aktsiis, võrguteenus ja müüjate marginaal. Augustis oli gaasi lõpphind ca 330 €/MWh ja kütteperiood pole veel alanudki ... Võrreldav põlevkiviõli hind on üle nelja korra soodsam. Võrreldes suurte tööstuste gaasi- ja õlikatlamajadega on erinevusi vähem, kui arvata võiks. Gaasikatlamaja põlevkiviõlile ümberehitamiseks kulub spetsialistidel ca kaks kuni neli päeva. Edasi saate nautida kordi odavamat soojust, mille tootmisel hoitakse 24/7 silma peal. Praegu on SW Energias katlamajade ümberehitamise järjekord umbes kaks kuud. Üleminek gaasiküttelt põlevkiviõlile on otstarbekas ja tehniliselt võimalik alates 100 kW võimsusega kateldest. Mõistlik on mõelda ette ning vabaneda Vene gaasist lihtsalt ja stressivabalt, olles seejuures eeskujuks kogu Euroopale. SW Energia ehitas ümber ka kõik oma seni maagaasi peal olevad kaugküttevõrgud. Miks? Sest see on imelihtne ja proovime tarbijat kaitsta ülikõrgete soojahindade eest! Lisaks on praeguseks SW Energia abil rohkem kui kümne tööstusettevõtte katlamajad üle viidud maagaasilt põlevkiviõlile ja veel üle viie objekti on töös. SW Energia OÜ on võimeline kõikides Eesti kaugküttevõrkudes ja tööstustarbijate kasutuses olevad gaasikatlamajad õlikatlamajadeks ümber ehitama kahe kuu jooksul. Seejuures ei ole seadmeid vaja isegi omada. Neid on võimalik (veel) rentida. Me ei tea, kui pikaks ajaks õli ja gaasi hinnavahe selliseks jääb, kuid pärast mahuti ja põleti vahetust jääb tulevikus mõlema kütuse kasutamise võimalus. Kokkuvõttes paraneb ja suureneb varustuskindlus. Klient võib vastavalt oma soovile igal hetkel üle minna teise kütuse peale. Ümberehituse kulud jäävad enamikus kohtades mõne tuhande euro piiresse ning puuduva põleti ja mahuti rent on kuni mõnisada eurot kuus. SW Energia OÜ pakub lahendust alates mahutite ja põletite rendist kuni kütuse tarne ja katlamajade hoolduseni. Kõik asjad ühest kohast! Tarmo Saarts, SW Energia OÜ tegevjuht, dipl soojustehnika tase 8 insener soojusmajanduse erialal Vadim Nogtev, dipl soojustehnika tase 8 insener soojusmajanduse ja soojusseadmete käidu korraldamise erialal Küsi lisa telefonil +372 5668 6539 või kirjuta vadim.nogtev@swenergia.eeaadressil
Rootsi tööstushiid Scania CV AB, kel le 26 registreeringut hõlmavad sõidu kiosi astmelauast kuni digitaalse taha vaatepeeglini. Esikolmikus on ka teine suur välismaine ettevõte, Soome luku tootja Abloy Oy 11 disainilahendusega. Eraisikutest on topi algusotsa jõudnud Raili Kabral, kes aastatel 2016–2017 on kaitsnud kokku 12 toiduvaldkonda kuuluvat tööstusdisainilahendust. Ka see aasta pole vaesem: statisti
TEKST: Anne-Mari Alver FOTO: erakogu ka näitab, et 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul esitasid taotlejad Patendi ametile 9 patenditaotlust, 21 kasuliku mudeli registreerimise taotlust ning 21 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotlust. Eesti taotlejad esitasid 7 patenditaotlust ja 19 kasuliku mudeli registreerimise taotlust. Intellektuaalomandit kaitsevad nii ülikoolid kui ka ettevõtted Riigisiseste patentide ja kasulike mu delite liidripositsioon kuulub ülekaa lukalt Tallinna Tehnikaülikoolile ja seda nii 2021. aastal avaldatud taot luste kui ka suurimate omanike ar vestuses. 2021. aastal avaldatud pa tenditaotlustest nelja omanik on Tal linna Tehnikaülikool, kõikidel muu Sander Veskimeister ja augustikuu lustakaim kaubamärk – lamba villast toodetud väetis nimega Mää September 2022
on Eestis
„Ettevõtjad, kes oma intellektuaalset omandit kaitsevad, on ka üleüldiselt edukamad ja edumeelsemad,“ arutleb Patendiameti kaubamärgiosakonna vanemekspert Mari-Epp Tirkkonen eelmise aasta statistikat vaadeldes. 2021. aastal registreerimiseks esitatud riigisiseste disainitaotluste esikolmikus troonisid eraisikud. Esimesel kohal on Karel Rivis (proviisor), kelle nimel on viis tabletihoidiku ja -karbi tööstusdi sainilahendust; teisel kohal on disai ner Kadri Põrk, kellele kuuluvad kasti de ja medalihoidiku registreeritud di sainilahendused.SuurimEesti disainilahendus te omanik 2021. aasta seisuga oli aga
15 TÖÖSTUSTEHNIKA
Tööstuslik intellektuaalomand
hästi kaitstud
del esikümne ettevõtetel on avalda tud patenditaotlusi seejuures vaid üks. Sellised on näiteks Eesti Maaüli kool, kes taotleb kaitset uudsele väe tusrobotile, Kerogen OÜ, kes taotleb kaitset põlevkivi kerogeeni oksüdeeri va lahustamise meetodile, ning Solarstone OÜ, kes taotleb õiguskaitset päi kesepaneelide uudsele kinnitus- ja ühendusmehhanismile.Suurimatepatendiomanike esikol mikusse on 19 patendiga jõudnud ka Eesti vanim ja suurim põlevkivitöös tusettevõte VKG OIL AS toiduli Foto: Shutterstock sandeid ja funktsionaalseid toite tootev NORDWISE BioTech OÜ (8 patenti). Kasulike mudelite omanike esiküm nes edestab tehnikaülikooli ühe regist reeringuga siiski eraisikuna füüsika doktor, uudse meditsiinilise laseri loo ja Rein Kink, kelle nimel on kaheksa ka suliku mudeli registreeringut. Numbrite taga märkimisväärsedon edulood Patendiameti kommunikatsioonipart ner Eve Tang viitab, et käesoleva aasta esimesel poolel on antud välja 4 paten ti (kõik Eesti patendiomanikele) ja re gistreeritud 17 kasulikku mudelit, neist 12 EestiEuroopaisikutele.patendi jõustamise taotlu si esitati 611 ja jõustati 682. 2022. esi mese poolaasta seisuga oli registrites 134 kehtivat patenti, 200 kasulikku mu delit ja 11 712 Euroopa patenti. 2022. aasta I poolaastal esitasid taotlejad 534 kaubamärgi registreeri mise taotlust ja saabus 447 kaubamär gi rahvusvahelist registreeringut, mil les Eesti on märgitud lepinguosaline. Eesti isikutele kuulus neist vastavalt
ning
Eelmisel aastal TOPkaubamärgitaotlejateesitatud10 Premia Tallinna Külmhoone AS Connected Dots OÜ Uždaroji akcinė bendrovė Kesko Senukai Lithuania Bolt Technology OÜ Orkla Eesti AS Arnold Tokko (kolmel taotlusel on kaasomanik) Primo Water Holdings UK Limited Nicorex Baltic OÜ Novartis AG AS Inbank
TÖÖSTUSTEHNIKA
Mida kujutab endast kerogeeni tootmine?
Tallinna Tehnikaülikooli tööstuskeemia labori teaduslik juhendaja Margus Lopp selgitab kerogeeni kohta, et see on põlevkivi orgaaniline osa. „See on see osa, mis põlevkivi väärtuslikuks teeb ja mis põleb, millest tekib õli ja gaas, ülejäänu on mineraalosa, karbo naadid (põhiliselt lubjakivi), silikaadid ehk siis rahvakeeli kivimid. Kerogeen on see must või pruun kuld kivimi sees, vahel ja ümber, mis üldse kogu põlevkivi väärtuslikuks teeb ja mida kõik väärindajad taga ajavad, otsivad ja püüavad muundada millekski kasulikuks.Meiepraegune tehnoloogiline plat vorm näeb põlevkivi kasutamisel ette peamiselt kahte suunda – kas otse põletamine kateldes elektri saamise eesmärgil või siis põlevkivi muun damine põlevkiviõliks, mille edasist kasutamist võib laias plaanis uuesti jagada kaheks: see õli kas omakorda põletatakse ära või siis on ta sisen diks edasistele põlevkivikeemia pro duktidele, nt bituumen, asfalditooted või ka põlevkiviõli peenkeemiatooted.
Meie taotlus on põlevkiviõli etapp täiesti vahele jätta, muuta põlevkivis sisalduv kerogeen keemilisteks pro duktideks otse. Näiteks oksüdeerimi sel tekivad kerogeenist karboksüül happed, mida tõesti kasutatakse üsna laialdaselt polümeeride, aga ka nailoni ja uretaanide ehk ehitusvahu tootmiseks.“ 453 ja 2. Registrisse kanti 731 riigisisest kaubamärki ja jõustati 329 rahvusvahe list registreeringut.2022.aasta30.
juuni seisuga oli Eesti tööstusdisainilahenduste registris 372 riigisisest tööstusdisainilahendust. Väike lustakas Mää Patendiamet valib igal kuul ka kuu kaubamärgi. 2022. aasta augustis sai selleks väike lustakas Mää. See graa filiselt silmatorkav ja sõnaliselt muhe tähis kuulub Lõuna-Eesti roheettevõt tele Villatoode OÜ ning kaitse on kau bamärgiga saadud väetistele, villale ja villatöötlusele.„Meievillagraanul saab alguse lam bavillast ning maandub väetisena väi keste ja suurte aiahuviliste pottides-põl lumaadel. Olles lambavillast väetise tootmise vallas Eesti esimeste seas, sai me kohe aru, et meie toote nimi peab ühte kahest: kajastama toote algust või viitama selle lõpp-funktsioonile. Mää kaubamärgini jõudsime suu rema vaevata. Ühel esimestest omani ke koosolekutest otsisime oma looda vale tootele nime. Villagraanul toote na oli Eestis veel suhteliselt tundma tu, seetõttu olime ühisel arvamusel, et vaja on lühikest ja löövat nime, mida oleks kerge öelda ja mis eristuks. Prot sess kujunes lõbusaks ajurünnakuks, mille käigus ettevõtte üks omanikke Veiko Raime tõi kuuldvale lamba hää litsuse „mää“. Edasine arutelu ei too nud lauda enam midagi sama põne vat ja sellega oli asi otsustatud,“ jutus tab ettevõtte asutaja ja juhatuse liige Sander Veskimeister.
TÖÖSTUSTEHNIKA Hepmet OÜ keevitamist.joonistelePakumeettevõteterahvusvahelistespetsialdiseerunudonallhangetele.kliendilevastavalttreimistja Eesti turul oleme aastast 2001 ning ettevõtte suur tootmishoone asub Viljandis. • Valmistame tigu- ja kraaptransportööre • Metallikonstruktsioonid • Puurimine, freesimine, treimine CNC- ja manuaalpinkidel • Mustmetallikeevitus • Mahutid • Valmistame treppe ja hooldusplatvorme, erinevaid kaminapuude hoidjaid vastavalt kliendi joonistele • Valmistame grillahjusid ja välibasseini katteid
Digipädevuste tõstmine puudutab nii tootmist kui ka müüki
TÖÖSTUSTEHNIKA
TEKST: Anne-Mari Alver FOTOD: Shutterstock kavatsesid investeeringuid kasvatada. Tööstuse keskmise numbrina selgus, et 25% investeeringutest suunatakse au tomatiseerimisse ja
Varik.mixkudmadinimestesttöölineselenikel„Tootmisettevõtetedigitaliseerimisse.juhtideljaomaonaegküsida–kasjätkusuutlikkumõeldesoleksmõistlikumpalgatavõirobot.Jubatänaonrobotidoluliseltkiiremad,efektiivsejatäpsemadtöödel,misonohtlivõikorduvaloomuga,“hindabAteTööstusautomaatikategevjuhtMikk
Mitte ainult suurettevõtetele Heaks praktiliseks näiteks tootmise ja toetavate protsesside suurema auto matiseerimise ja digitaliseerimise koh ta saab tuua põnevast militaar- ja mat katoitude firmast, kus aasta-aastalt on aina rohkem selleteemaliste pädevus te tõstmisele keskendutud.
Tactical Solution OÜ müügijuht Ragnar Tammsalu ütleb, et kes ei di gitaliseeri ega automatiseeri, sellel on väga raske, kui mitte suisa võimatu kon kurentsis püsida. Sama veendumus on Tammsalut saatnud juba aastaid – ka siis, kui ta töötas Viljandimaa arendus keskuses ning nõustas aastate jooksul li gikaudu 200 ettevõtet automatiseerimi se ja digitaliseerimise küsimustes. „Võrreldes 2017. aastaga, mil koos töös IMECCiga sai hakatud digitaliseeri mise ja automatiseerimise teemale tähe lepanu pöörama, leiab teema palju roh kem kajastamist. Algselt ütlesid paljude tööstusettevõtete juhid meile, et digita liseerimine on ulmevaldkonna teema ning kui üldse, siis sobib ainult suuret tevõtetele. Samuti oli levinud arvamus, et ERP võrdub digitaliseerimisega. Täna seks on minu tunnetus, et digitaliseeri mist võetakse kui paratamatust.“ Toitu pakivad inimkäte asemel robotid Tactical Solutionist rääkides märgib Ragnar Tammsalu, et ettevõttel läheb hästi nii üldiselt kui ka digitaliseerimi se osas. „Viimases tooksin välja, et tä naseks on meil valdavalt digitaliseeri September 2022 19
Tööstuse digitaliseerimine pole enam ammu visioonide ja kaugete plaanide teema. Ettevõtjad suunavad sellesse valdkonda üha konkurentsisinvesteeringuid,enametsuutapüsida. Töötlev tööstus on Eesti suurim majan dussektor, mis hõlmab 120 000 töökoh ta, tagab 14,4% meie SKPst ja toidab riigi eksporti 10,2 miljardi eest. Liisi Himma ja Raul Kirsimäe eel misel aastal koostatud Swedbanki tööstusettevõtete uuringust, kus osa les 269 Eesti tööstusettevõtet, joonis tub välja, et tööstusettevõtted plaani vad investeeringuid kasvatada ning kogu tööstuse prognoositud investeeri mise mahuks hinnati 57%-list suurene mist. Peaaegu pooled ettevõtted (49%)
tud päris mitmeid protsesse. Näitena võiks tuua müügitellimuste käitlemi se ja ostu- ning tootmise planeerimise ja personaliga seonduva,“ selgitab ta. Tactical Solution tegeleb külm kuivatatud toidupakkide tootmise ja müügiga. Esialgu olid need mõel dud kasutamiseks militaarvaldkon nas, kuid leidsid kiirelt kasutust ka teistel elualadel. Niinäiteks haara vad nende toidupakke oma seljakotti matkajad. Oma valdkonna põhjal saab Tammsalu tuua automatiseerimisest näite, et seda toitu ei tõsta pakkidesse enam inimkäed, vaid ikka robotid. See omakorda võimaldab inimesi raken dada teistsugustel, rohkem loomingu lisematel positsioonidel. Müügi lihtsustabdigitaliseerimineprotsesse
Oma tööst rääkides on Tammsalu pidanud vastama ka küsimusele, kas siin ei kerki üles hirm, et tootmise au tomatiseerimine ja digitaliseerimi ne kaotab ära töökohad ja senised töötajad jäävad sissetulekuta. Vastus on, et seda võib juhtuda ainult vähe sel määral. Tegelikult ei jää inimesed mitte tööta, vaid nad spetsialiseeru vad ümber. Nutikad lahendused on ka EASi üks põhisihte EASi selle aasta koondtegevuska va sätestab üheselt et digi-, innovat siooni- ja rohepööre on kolm põhi valdkonda, millest lähtuvalt jätkatak se uute teenuste väljatöötamist. „Ai tame ettevõtetel muutuda nutika maks, arendada ja võtta kasutusele teadmust ja tehnoloogilisi lahendu si, mis ühendaksid TA tulemuse in novatsioonipõhise targa majanduse ga. Selleks planeerime oma tegevust ka väljaspool tõmbekeskusi (Tartu ja Tallinn), et viia vajalik info ettevõtja teni igas maakonnas,“ kõlab tegevus plaan lahti seletatult. Selleks tehakse koostööd nii Eesti Teadusagentuuri (ETAg), ministeeriu mite juures olevate teadusnõunike kui ka erialaliitude arendusnõunikega. Tä helepanu keskmes on Eesti ressurssi de (puit, toit, maavarad) väärindami ne ja muud nutika spetsialiseerumise valdkonnad (IKT, tervisetehnoloogiad, energeetika).
Allikas: TööstusautomaatikaAtemix 20 September 2022 TÖÖSTUSTEHNIKA
praegusekonkreetsedNiiettevõtteguliseinvesteeringuteksesmastekskooshinnantasuvusajagajamõjugamajandusnäitajatele.onettevõtjalvõimalikastudasammudefektiivsujakasumlikkusetõstmiseksniikuikatulevikus.
„Huvitavama poole pealt tooksin väl ja müügi digitaliseerimist, kus näiteks B2B müügis on integreeritud meie at raktiivne B2B keskkond nii meie ERP ga kui ka Cargosoniga,“ räägib Ragnar Tammsalu ja selgitab, et põhimõtteli selt võimaldab see lahendus kliendi vaatest sisestada tellimus väga lihtsalt ettevõtte süsteemi, saada seal erine vat nõu nii toodete, sertifikaatide jms osas ning kohe valida välja ka enda le sobivaim transpordilahendus. „Et tevõttesiseselt piisab müügijuhil telli muse ülevaatamisest ning paarist hii reklõpsust, et see muutuks tootmistel limuseks,“ kirjeldab ta.
Põhjalik digiaudit on häda vajalik, saamaks teada, milliste tööprotsesside puhul annaks robotite, automaatika ja digila henduste kasutuselevõtt kõige suurema positiivse mõju. Nii välditakse selliste muudatuste tegemist ja tehnika ostmist, mis tehase tootlikkusele tegelikult kaasa ei Digiauditiaita.tulemusena saab ettevõtja juhised
Mis on digiaudit? Digiaudit on tootmisprotsesside laiem ja põhjalikum analüüs, mille käigus määratakse kindlaks te hase digivõimekus – ehk millisel määral ja milleks nendenitaliseerimisekuidaseesmärgidselgeks,lisitootmisettevõttesrakendataksedigitaaltehnilahendusi.Samutitehaksemillisedonettevõttejavajadusedningautomatiseerimisejadigilahendusedaitavadjõuda.
TPLLOPTIMAALSEDAHENDUSEDASTIDEÖÖTLEMISEKS Härgmäe 24, Tallinn 11625
TÖÖSTUSEADMETE JA TÖÖSTUSPROTSESSIDE PROJEKTEERIMINE JA PROJEKTIJUHTIMINE.
8 Oma ostudelt 150 € tagasi SaatmineTasuta Lisainfo kampaaniate kohta Merxu kodulehel: https://merxu.com/et/policy/free-delivery/
