Tööstustehnika (oktoober 2021)

Page 1

TÖÖSTUSTEHNIKA OKTOOBER 2021

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond


LASERKEEVITUS Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus

TEENUSED

• Laserlõikus • Painutus • Keermestus

Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele

Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | tel 517 9701, 510 6226 | info@laserline.ee

www.laserline.ee


TÖÖSTUSTEHNIKA

On aeg mõelda, kuidas meist igaüks saab Eesti tööstusele abiks olla Eesti masina- ja metallitööstus toodi 2021. aasta viimaste kvartalite andmete põhjal välja kui tugev palgamaksja. Ka näitavad statistikaameti andmed, et investeeringute maht on tõusuteel. Tundub, et hoolimata COVID-19 pandeemia ebakindlusest suutsime isegi võita. Meil on kaks uut väga ägedat toodet. Andrus Vare on peale oma tööstuse igapäevase ohjamise välja arendanud innovatiivse saunalahenduse Saunum, mis segab külma ja sooja õhu ja teeb saunakogemuse inimlikuks. Kui keeruline on üht toodet luua, disainida, toota ja sellele lahendusele lõpuks ka patent saada, teab ainult Andrus ise. Ettevõte läks börsile ja inimesed elavad sellele meie kohalikule Eesti omatootele väga kaasa. Tiit Talvaru Pärnumaalt on samuti igapäevase töö kõrvalt tootmisettevõttes välja tulnud eraldi seadmega, mille nimeks on Dipperfox. Kui kellelgi on probleeme kändude juurimisega, siis on just see toode õige tööriist. Dipperfox püüab uusi turge ja uskuge mind, meil kõigil tasuks uhkust tunda, kui see toode tõesti maailma suudab vallutada. Au ja kiitus neile kahele, kes on pärast pikka aega õhus olnud tootearenduse vajalikkuse temaatikale selle tõesti lõpuks ellu viinud ja loonud ise midagi uut. Hiljuti sattusime ühel koosolekul rääkima Hekoteki juhi

Heiki Einpauliga. Kõigile meenutuseks, et näiteks aastal 2016 sai Hekotek Eesti parima ettevõtte tiitli ja ka kõikvõimalikke muid auhindu nende kontoris juba jätkub. Ka tema tõdes, et neil on tublisti tellimusi ja paar järgmist aastat tõotavad tulla töised, aga lubavad loomulikult ka korralikke käibenumbreid. Eesti majandusse toob raha sisse ainult eksport ja seetõttu peaks olema eksport vägagi fookuses. Kui töötlev tööstus suudab teha 70% Eesti ekspordist, siis palun mõelge, kuidas just teie saate oma teadmiste ja oskustega Eesti tööstusele abiks olla. See on oluline. Eesti Masinatööstuse Liit on erialaliit, kuhu kuulub 142 organisatsiooni, kelle eesmärk on masina- ja metallitööstuse arendamine. Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ

TÖÖSTUSTEHNIKA Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS

KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT. Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:

• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.

UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD

KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee

www.lindimees.ee


TÖÖSTUSTEHNIKA

Bestneti juht Kaupo Sisask: võitmatuid olukordi pole olemas aga niinimetatud mootor, mis hoiab liikumises. See on pidev sisemine rahulolematus saavutatuga ehk mõtlemine, et alati saab paremini. Seda eelkõike enda suhtes, aga eks see kandub ka väljapoole. See on paljudele väsitav ja kindlasti on oluline vahepeal ka võite tähistada.

Kaupo Sisask

Metallkonstruktsioonide ja -detailide tootja ning Tiki haagiste valmistaja Bestnet ASi juhatuse esimees Kaupo Sisask esitati tänavu aasta töösturi kandidaadiks. Enda sõnul on talle omane pidev sisemine rahulolematus saavutatuga, sest alati saab paremini. See on nagu mootor, mis hoiab pidevalt liikumises. TEKST: Gerli Ramler FOTOD: Alexela Grupp

Kui kaua olete Bestnetis olnud ja millega enne seda tegelesite? Alexelas sai alustatud 2011. aastal Bestneti tütarettevõttes Paldiski Tsingipada ja seejärel asusin 2014. aastal tööle Bestnetis. Enne seda on ülejäänud teadlik aeg veedetud autotööstuses erinevatel positsioonidel. Just ülinõudlik ja täpselt reguleeritud autotööstus on mõjutanud vast kõige rohkem käitumismudeleid ja näidanud, kuidas võimatuid olukordi ei ole olemas. Hariduselt olen eelkõige mehaanikainsener, kes õppinud ka majandust. Tänapäeva noortele paneks ka eriala valikul südamele, et inseneri teadmiste pagasiga on alati võimalik edukalt ja lihtsalt ma4 Oktoober 2021

jandust õppida, kuid vastupidi on väga keeruline. Milline juht olete, milliseid enda omadusi peate oluliseks? Püüan olla mitte niivõrd juht, kuivõrd pigem partner eesmärkide püstitamisel ja saavutamise teekonnal. Arvan, et on kaks peamist iseloomujoont, mida mu meeskond peab “kannatama”. Esimene on autotööstusest õpitud ikka-kuidagi-saab-suhtumine. Kui eesmärk on korra võetud, siis tavaliselt pigem varem kui hiljem selle ka vaatamata takistustele ja raskustele saavutame. Teine iseloomujoon on vast nii positiivne kui ka negatiivne,

Milliste hobidega tegelete, kui palju nendeks aega jääb? Hobid on tihedalt seotud nii töö kui ka haridusteega. Suureks hobiks on kindlasti programmeerimine ja IT laialdasemalt. IT võimaldab ka tootmisettevõttes paljusid protsesse automatiseerida ja samuti annab õigeaegne Business Intelligence (BI) võimaluse teha õigeid otsuseid. Nii on programmeeritud ise erinevaid lahendusi tootmise jaoks kuni väikeettevõtte MRP-süsteemini välja. Teise hobina püüan ise parandada ja restaureerida youngtimer’eid ehk vanemad kui 25-aastaseid autosid, tehes enamiku töid ise. See annab võimaluse proovile panna oma inseneriteadmisi kui ka juurde meeletutes koguses teadmisi komponentide ehitusest, toimivusest ja tootmisprotsessidest. Tihtipeale on muidugi ka remonditav või taastatav jubin hullemas seisus kui enne. Aga mis halvasti, see uuesti! Kahjuks, nagu kipub kõigi hobidega olema, on ka minul nende jaoks aega liialt vähe. Kui suure osa Bestneti toodangust moodustab eksport? Kuhu te oma tooteid ekspordite ja kas otse lõppkliendile või läbi edasimüüjate? Kui tavaliselt on meil eksport olnud 85–90 protsenti, siis see aasta on jõudsalt kasvanud Eesti turuosa, mis septembris küündis juba 46 protsendini. Seega on ka ekspordi osakaal vähenenud, mis nüüd moodustab umbes 75 protsenti. Toodame ja müüme peamiselt Tiki ja Aku kaubamärgi alt haagiseid, kuid teeme ka oma laialdase seadmepargiga vähesel määral allhanketöid. Kui Eestis tegeleme osaliselt



TÖÖSTUSTEHNIKA

ja seda nii Eestis kui ka Skandinaavias. Kuna headest tööinimestest on kogu aeg puudus, kasutame kõiki võimalusi töötajate leidmiseks: alates sõbra soovitamise boonusprogrammist kuni sihtotsinguni välja. Kindlasti on üleüldine tööjõupuudus pannud ka meid palkama võõrtööjõudu. Nii töötabki meil lisaks vastavalt vajadusele 20–30 renditöötajat Ukrainast.

ka haagiste jaemüügiga, siis Skandinaavias turustame oma toodangu ainult läbi Skandinaavias asuvate tütarettevõtete edasimüüjate. Kuidas on teil läinud tänavune aasta, milliseid tulemusi prognoosite? Nagu enamik tootmisettevõtetel on ka Bestnetil olnud probleemid toorme saadavusega ja seda kõikides kaubagruppides. Puudu on metallist, puidust ja plastist. Lisaks järjepidev võitlus koroonaviiruse eemalehoidmisega tehastest. Samas nõudlus Tiki haagiste järele on jällegi hüppeliselt kasvanud, mis tekitab küll probleeme ka tootmisvõimsusega ja logistikaga, kuid on nii-öelda hea probleem. Aga tänu väga heale meeskonnale oleme enamiku kitsaskohti suutnud lahendada ja see aasta peaks tulema suurelt Bestneti läbi aegade kõige parem tulemus. 6 Oktoober 2021

Mis on hetkel peamised märksõnad teie sektoris üldiselt? Mis teeb rõõmu, mis mitte? Hetkel valitseb sektoris üleüldine toorme hinna ja saadavuse ebastabiilsus. See pingestab suhteid nii klientide kui ka tarnijatega. Seega on hästi oluline olla nii oma klientide kui ka tarnijatega lähedasem kui kunagi varem. Positiivse poole pealt on nõudlus üleüldiselt turul suur ja seega ka võimalused ettevõtete kiireks kasvuks head. Kindlasti muutuvad suurelt ka turuosad, sest tulenevalt materjalipuudusest on tarbijad “sunnitud” proovima alternatiivseid tooteid ja kaubamärke. Mõni sõna ka praegusest tööjõuturu olukorrast? Bestnetis on töötajaid ca 130. Seoses praeguse kiire kasvuga on meil töökäsi puudu nii toomises kui ka kontoris

Kuidas oma töötajaid motiveerite? Bestnet on Eestis üks väheseid ettevõtteid, kus on võimalik olla kaasatud ja panustada alates tootearendusest läbi tootmise kuni rahvusvahelise müügini välja. Seeläbi on meil anda väga head võimalused eneseteostuseks ja enesearendamiseks. Kuna oleme efektiivne ja agiilne ettevõte, siis loeb meil igaühe panus. Mida tulevik toob? Kindlasti jätkame tulevikus protsesside ja seadmete automatiseerimisega, et pakkuda parimaid mõistliku hinnaga kerghaagiseid turul. Lisaks püüame tuua ettevõttesse uusi tootmisprotsesse. See aasta käivitasime regiooni suurima plasti vaakumvormise seadme ja oleme seega võimelised vormima ligi viiemeetriseid plasttooteid. Kui esialgu toodame haagiste plastkaasi, siis tulevikus juba ka muud huvitavat. Lisaks sai see aasta koostöös Alexelaga edukalt käivitatud Eestis autonoomne 24/7 haagise rendilahendus. Selle ekspordime kindlasti lähiajal ka Skandinaaviasse.



TÖÖSTUSTEHNIKA

Tööstuse digitaliseerimine on pidev uuendamisprotsess, mis ei saa kunagi valmis Eesti tööstus- ja tootmisettevõtted vaatavad optimistlikult tulevikku ning aina suuremat huvi tuntakse automatiseerimise, digitaliseerimise ja uutele tehnoloogiatele ülemineku vastu. Millest tasub tehase uuendamist alustada ja millised kitsaskohad esmalt üle vaadata? Lähemalt räägib tööstusala automaatika- ja juhtsüsteemide lahendusi tarniva Klinkmann Eesti ASi võtmekliendihaldur ja lahenduste arhitekt Ervin Kaur. TEKST: Gerli Ramler

Põhjus, miks digimuutuste tegemine tööstussektoris on omajagu pikalt aega võtnud, on Kauri sõnul lihtne: “Tegemist on suhteliselt konservatiivse valdkonnaga, kus on riskid väga suured. Tootmises ei saa teha ümberkorraldu-

si väga kiiresti ja hoo pealt, sest kui tehases midagi juhtub ja tootmine katkeb, võivad kaasneda suured lisakulud. Seega kiputakse suures pildis hoidma mõtteviisi, et kui seade töötab, siis ei tasu näppida.”

Aeg on aga siiski edasi liikunud ning oma osa on selles ka riigil seoses digiauditite, digitaliseerimise meetmete ja eurotoetustega, mis omakorda on pannud ettevõtjaid avatumalt mõtlema. “Päris ulatuslikult tehakse näiteks digiauditeid ja see on lähtekoht, et aru saada, kus oma tööstusega hetkel ollakse, mis on olemas ja mis puudu ning millele on tulevikku silmas pidades mõistlik keskenduda,” räägib Kaur. Ta lisab, et paraku jääb sageli kõrvaltvaatajatele mulje, et olgu tegu automatiseerimise, digitaliseerimise või Tööstus 4.0-ga, tuleb see üks asi lihtsalt ära teha nagu Windowsi programmi installimine. “Aga tegelikult on tegemist pideva uuendamise protses-

IGA HETK, mis kulutatakse enne hoone ehitamist projekteerimisele, säästab hilisemas ehitusprotsessis aega, materjale ja raha ega sea kahtluse alla parimat tulemust. MEIE INSENERID on eksperdid, kes on orienteeritud ehitiste kvaliteetsele lõpptulemusele. Läbimõeldud projekteerimine kindlustab tellijale rahulikuma ehitusprotsessi ja aitab maandada riske. Koos leiame kindlasti parima lahenduse!

DMT Insenerid Salve 3, III korrus • 11612 Tallinn, Eesti E-post: info@dmt.ee • Telefon 677 6370


TÖÖSTUSTEHNIKA Foto: Fotogeen. Sven Tupits

Ervin Kaur

siga, mis ei saa kunagi valmis. Paljud meie tööstusettevõtted ongi sellega alustanud tasapisi alguses digiauditi näol, millele on lisandunud ERP-lahendused. See tähendab, et tellimusi ei võeta enam vastu paberil, vaid süsteemis. Samuti on laomajandus mugavalt ja läbipaistvalt nii-öelda arvutis.”

Kulude kokkuhoid ja kiirem tootmine toob konkurentsieelise Keerulisemaks läheb Kauri hinnangul tootmise uuele tasemele viimine ehk kui digitaliseerimine jõuab masinatesse ja nende juhtimisse. “See ongi pikem protsess, sest iga tootmine on erinev ja teiste ettevõtetega üks ühele ei saa seal seadmeid ning süsteeme paigaldada. Sõltub olemasolevast masinapargist, mida ja kuhumaani kasutada ja uuendada annaks, nii et kõik uued ja vanad lahendused oleksid omavahel ühildatavad.” Põhireegel on digitaliseerimise puhul see, et ideaalis peaks olema üks terviksüsteem, mis suhtleb reaalajas omavahel erinevate poolte või kont-


TÖÖSTUSTEHNIKA

Foto: Shutterstock

rollerite ja süsteemidega ning annab adekvaatset infot, mille abil saab selle hetke olukorrast tingituna kõige kasulikumaid otsuseid vastu võtta. Kui juba masinõppesse ja tehisintellekti valdkonda minna, siis süsteem ka korrigeerib vastavalt muutustele reaalajas otsuseid ning muudab süsteemi parameetreid vastavalt reaalsele olukorrale. Kindlasti peaks digitaliseerimine ulatuma ka ettevõtte piiridest väljapoole, alustades toormaterjalist ja lõpetades lõpptarbijaga. Kogu ahel peab olema terviklik, siis toob see ka organisatsioonile eelise konkurentide ees. Paljud ettevõtjad on investeerinud automatiseerimisse – ehk kui varem opereeris ja juhtis masinaid inimene, siis nüüd saab hoida kokku päris arvestatava tööjõukulu. “Näiteks kontrolleritega masinate automatiseerimine annab väga palju plusse, astudes suure sammu digitaliseerimise suunas: vabaneb inimtööjõud, väheneb praagi osakaal, paraneb efektiivsus ja lisaks saab koguda adekvaatseid andmeid tootmise kohta. Seni, kuni inimene peab andmeid manuaalselt kirja panema, tasuks andmetesse kriitili10 Oktoober 2021

selt suhtuda, sest inimesel on võimalus kirjutada mõningaid asju üles endale sobivamalt või jätta midagi kirja panemata või teha lihtsalt inimlikke vigu,” toob Kaur välja. “Kui aga andmed tulevad kontrollerist, on need täpsed ja reaalajas.”

Alustada tasub kõige nõrgematest kohtadest Kauri sõnul tasub tootmisprotsesside uuendamist alustada lihtsamatest asjadest, näiteks monitoorimisest ja energiatarbimise mõõtmisest – viimast eriti praeguste kõrgete energiahindade valguses. “See annab erinevate masinate lõikes hea ülevaate nende tõhususest. Kui kuhugi kulub liiga palju energiat, oleks mõistlik uurida, kuhu täpselt, miks ja kuidas kulusid vähendada.” Kui seadmete ja masinate info on reaalajas operaatoritele kättesaadav, on võimalik jooksvalt teha vajalikke muudatusi, kaitsta toodangut või vältida seisakuid. “Kuna see protsess on pikk ja sisuliselt lõputa, siis oleks mõistlik protsesside muutmisega alustamiseks valida sellised sõlmed, mis on

tootmise seisukohast kriitilised: mille käitamine on tülikas, mille hooldamine on kallis või mis opereerivad omaette. Alustades nende kaasajastamisest näiteks kontrollerite abil, hakkab tekkima andmeid, mida digitaliseeritud juhtimissüsteem saab kasutada,” annab Kaur nõu. Ta lisab, et tulevikku vaadates tundub, et Eesti ettevõtted vaatavad aina suurema huviga juba kõrgema taseme automatiseerimise ja digitaliseerimise suunas. “Kindlasti on üks oluline asi, millega kõik tegelevad, big data ehk suurandmed, mille töötlemiseks ei piisa enam tavapärastest vahenditest ja ressurssidest. Samuti IIoT ehk industrial internet of things, kus platvormil suhtlevad, mõistavad üksteist ja reguleerivad end ise kõik ühes võrgus olevad seadmed ja masinad. Lõpetuseks muidugi tehisintellekt ehk masinõpe, mis monitoorib ja teeb ise saadud informatsiooni põhjal ettevõtte jaoks teadlikke kasulikke otsuseid. Aga sinna on veel omajagu teed minna, alustada tasub vaikselt neist asjadest, millest ettevõttele praegu kõige enam kasu võiks olla.”


www.ssab.com

anti.metsamaa@ssab.com

Tehke terase valik tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.

Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.

SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.

SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.

SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.

Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.


TÖÖSTUSTEHNIKA

IGUS

Uuenduslik energiavarustus lihtsustab kraanade tootmist Terastross renni asemel – BANGi kraana uutmoodi energiavarustus BANG Kransysteme GmbH & Co. KG, mis asub Oelsnitzis (Vogtland), on kogu Euroopas edukas oma sild- ja erikraanadega. Nende kraanad tagavad ülima jõudluse sellistes valdkondades nagu metalli-, auto- ja energiatööstus. Praeguse projektiga näitab ettevõte, et suudab teha ka standardseid asju ja kui vaja, liikuda standardist kaugemalegi – ning väga paindlikult. Seepärast ongi ZSB Zwickauer Sonderstahlbau GmbH uues sildkraanas kasutusel iguse energiakett autoglide 5. Kaabliketid, mida BANG iguselt soovis, pidid tegelikult olema “täiesti tavalised”. ZSB Zwickauer Sonderstahlbau GmbH jaoks töötavad BANGi insenerid olid kavandanud terasplaatide käitlemise projekti kahe identse kraanaga. 12,5-tonnise tõstukiga 22,5-meetrised sillad pidid saama komponendid (ajamid, trossid, energiavarustus) Saksamaa tootjalt. Enamik BANGi kraanasid on sildkraanad, 12 Oktoober 2021

millel on rakendusespetsiifiline disain ja mis on vertikaalselt integreeritud konstruktsiooni sisse. Sellised kraanad on võimelised tõstma töökindlalt, täpselt ja ohutult palju aastaid, eriti äärmuslikes tingimustes. Riputusseadmed on sageli keerulised, eritellimuse järgi valmistatud tooted.

Elektromagnetite energiavarustus Ühel kahest kraanast aga ei olnud võimalik kasutada standardpaketis olevat energiavarustust. Florian Pletz, BANGi standardkraanade klienditeeninduse, müügijärgse teeninduse ja projektijuht, ütleb: “Kui vaja, saab see kraana konksu asemel kasutada elektromagnetit. Seega vajab see tõhusamat toiteallikat kuni riputussüsteemini välja ja seetõttu ka suuremat kaabliketti.” Seda BANG iguselt sooviski. Just sel ajal vestles iguse kraanade valdkonnajuht Theo Diehl ettevõttega BANG ja mainis uut arendust: autoglide 5. Kaks päeva hiljem saatis BANG oma muutunud soovi: “Palun saatke meile auto-

glide 5 hinnapakkumine – meil on vaja võimalikult palju ruumi.”

Minimalistlikkuse võlu: renni asemel terastross Igus arendas autoglide 5 välja just selliste rakenduste tarbeks. Theo Diehl kirjeldab arendustöö alguspunkti: “Küsisime endalt: mille saaksime ära jätta? Kaableid mitte, ketti mitte – aga võib-olla renni.” Renn on asendatud terastrossiga, mis paigaldatakse aluskonstruktsioonile kogu selle pikkuses. Tross haakub kaabliketi lülidega ja juhib ketti töökindlalt. Tulemuseks on uus kaabliketisüsteem, mis ei võta peaaegu üldse ruumi ja just seda BANG vajaski. Pletz märgib: “Näiteks ülemise jooksu peale oli meil vaja käru, samuti oli vaja ohutusvahemikku.” Seda kõike pakkuski uus autoglide 5. Diehl kommenteerib: “Meie eesmärk on alati määrata paigaldusruum kraana järgi ja disainida kett nii, et see sobituks struktuuriga.” Autoglide 5 töötati välja sisekraanade ja ladustamisseadmete jaoks, mille liikumisulatus on kuni 80


TÖÖSTUSTEHNIKA meetrit. Need, kes seda süsteemi kasutavad, hoiavad kokku ruumi, paigaldusaega ja kulusid. Seepärast tekitaski uus lahendus kohe huvi ning mitte ainult BANGis, vaid ka neis kasutajates, kes otsivad vastupidavat ja töökindlat alternatiivi siinisüsteemidele.

Erilahendus kahe vastupidi jooksva ketiga Autoglide 5 kaablikett oli täis. Ainuüksi käru peamine toiteallikas vajab viit ühesoonelist kaablit ristlõikega neli ruutmillimeetrit. Kuid selleks, et autoglide 5 selles projektis töötaks, pidi igus leidma erilahenduse. Iguse müügikonsultant Denny Woogk: “Autoglide 5 puhul on vaikimisi lahendus ühe liikuva mehhanismi jaoks. Kuid kuna siin vajasid toidet kaks liikuvat käru, oli vaja kaht vastupidi jooksvat kaabliketti ühel trossil. See väike probleem lahendati spetsiaalse kinnitusotsaga, mille igus valmistas 3D-printides ja see on esimene autoglide 5, millel on kaks vastupidi liikuvat kaabliketti. See näitab, et iguse projekteerimisosakond on sama paindlik ja erisoovidega kohandatav kui BANG.

Tulemus: paindlik standardkraana, uuenduslik energiavarustuse süsteem Nüüd on kraanad paigaldatud ühele ZSB Zwickauer Sonderstahlbau GmbH uutest ehitusplatsidest. Peter Knösel, projektijuhtimise ja müügijuht: “Me oleme väga rahul mõlema kraanaga ja projekti käiguga ning uus, rennita kaablikett on osutunud väga tõhusaks.” ZSB on tuntud terassillaehituse asjatundja, kes tegeleb kõige levinumate ehitusmeetoditega – alates karpristlõikega taladest ja raamkonstruktsioonidest kuni tugipostidega kaarsildade ja tornmastideni. Iga kuu töötlevad ZSB 155 töötajat üle 1000 tonni terast. Üksikud komponendid võivad olla kuni 60 meetri pikkused ja kaaluda kuni 200 tonni, ning mõned projektid hõlmavad 4000 kuni 10 000 tonni terase keevitamist sillakonstruktsioonide külge. ZSB teine valdkond on komponentide tootmine kuni 100-tonnise kaaluga ehitusmasinatele. Neid eriterastest valmistatud komponente kasutatakse suurtes, avamaakaevanduste ekskavaatorites. ZSB uued kraanad on protsessiahela päris algus. Nende ülesanded on terasplaatide ja teraskonstruktsioonide käitlemine. Need kraanad on väga paindlikud. Neid saab kasutada ka tandemtõstmiseks kõigi nelja tõstukiga (üheainsa raadiopuldi abil). Oktoober 2021 13


TÖÖSTUSTEHNIKA

Globaalne tarnekriis ei jäta kedagi puudutamata, aga positiivsust jagub Kuigi ülemaailmne toorainekriis ning logistilised probleemid puudutavad praeguseks juba sisuliselt kõiki tootmis- ja tööstusettevõtteid, ollakse siiski pigem positiivsed. Näiteks tehnoloogiaettevõtte Cleveron juht Arti Kütt nendib, et käibest pole pidanud järele andma ja uued tooted on turul väga oodatud.

Fotod: Renee Altrov (EAS Brandbook)

TEKST: Gerli Ramler

“Globaalne tarnekriis ei ole jätnud ka meid puutumata. Üllatusi on tulnud erinevate komponentide osas – kunagi ei tea, mida pole hetkel saada või mille tarneaegu ei osata põhimõtteliselt öelda. Õnneks suutsime aasta alguses veidi kriitilisi komponente varuda ja oleme aastatega ka oma tarnijate võrku laiendanud, nii et seni oleme lahendused leidnud,” ütleb Kütt. Ta lisab, et vajadusel on õnnestunud ka alternatiivseid tarnijaid või komponente leida. “Omaette teema on muidugi erinevate toorainete ja materjalide kallinemine, mis paratamatult mõjutab ka meie toodete hindu. Aga üldjoontes on käesolev aasta Cleveronil läinud väga hästi – oleme kasvatanud müüki ja ka oma globaalset haaret.” Praeguseks on Cleveroni tooted esindatud juba ligi 40 riigis üle kogu maailma ja see arv kasvab lähitulevikus veelgi. “Pandeemiaolukord on tänu vaktsineerimisele globaalselt paranenud, meie olemasolevate klientide

14 Oktoober 2021

äritegevus on taastumas, mis omakorda mõjutab meid positiivselt. Nii mõnigi klient on asunud suurtellimusi tegema ja samuti oleme võitnud juurde uusi kliente,” loetleb Kütt. “Lisaks oleme müügi- ja paigaldusvõimekuse kasvatamiseks leidnud ka uusi partnereid erinevatel strateegilistel turgudel.” Hiljuti lansseeris Cleveron uue toote: ekraaniga välipakiautomaadi, millega suudetakse paremini konkureerida Ida-Euroopa turul ja hangetel. “Rõõmustamegi selle üle, et näeme tulevikus oma tegevusele suurt kasvupotentsiaali, kuna e-kaubanduse kasvab pöördumatult ja tänu sellele kasvab ka vajadus meie toodete järele,” märgib Kütt.

Keerulises olukorras pööratakse rohkem tähelepanu ka jäätmekäitlusele Elektroonikajäätmete ringlussevõtuga tegeleva Kat Metal Estonia OÜ operatiivjuht Raido Oras nendib, et ka nende sektoris on üldjoontes hästi läinud.

“Igas toorainekriisis pööratakse alati tähelepanu ettevõtte efektiivsusele ja ka sellele osale, mis kasutust ei leia ehk nii-öelda tootmisjääkidele. Teadlikkuse tõustes otsivad ettevõtted lahendusi kasutamist mitteleidvate seadmete taaskasutusse või lõpptöötlusesse suunamiseks. See suhtumine ja ringmajanduse teadlikkuse kasv toob aga meie jaoks kaasa uusi kliente ning me saame tagasi ringlusesse suunata materjale, mis muidu läheksid lihtsalt “kaduma”.” Kat Metal Estonia jaoks on oluline anda elektroonikajäätmetele lisaväärtust ja veenduda, et võimalikult palju materjale saaks suunatud kas taaskasutusse või siis lõpptöötlusesse. “Seepärast oleme sellel aastal laiendanud lammutustsehhi ja selle aasta algusest panime tööle uue elektroonikaplaatide purustusliini, mis on lähipiirkonnas ainulaadne,” räägib Oras. “Jäätmekäitlus ei ole ju juba ammu enam lihtsalt prügist vabanemine. Nii jäätmeäris kui ka muudes valdkondades otsitakse pidevalt uusi võimalusi muuta jäätmeid täiesti uueks tooteks, vähendada seeläbi oma ökoloogilist jalajälge ja suurendada ettevõtte jätkusuutlikkust.”


Ruumimurest vabaks!

Sinu personaalne lahendus – ühe telefonikõne kaugusel. Näidised uudistamiseks: Võru mnt 2b, Kambja Lisaväärtus ettevõtte logona

NÜÜD SAADAVAL VIILHALLIDELE PVC VOLDIK-KANGASUKSED koostööpartnerilt. Automatiseeritud PVC voldik-kangasuks väliseks aasta ringi kasutamiseks Eestis. PVC materjal 680 g/m2. Tuulekoormus 32 m/s. Juhtmootor 2,2 kW, 400 V Juhtimine nii paneelist kui ka puldist. Turvaelementidena fotosilmad. Vajalik vool: 2,2 kW ukse kohta, 400 V. Kangas: Saksamaa. Automaatika: Saksamaa, Soome. Avanemiskiirus: 15 cm/sek standard, kiirendatav kuni 30 cm/sek

RUUMIMURE LAHENDAB ILMASTIKUKINDEL KUUMTSINGITUD TERASKARKASSIGA PVC-HALL

KAS TEADSID, ET MEIE PAKUTAVATELE TERASKARKASSIDELE ON VÕIMALIK PAIGALDADA SW-PANEELE VÕI TERASPLEKKI? Paigaldus ja transport Eesti piires Komplektis 1 kardinuks 4000 x 4500 mm Hind ei sisalda aluspinna ettevalmistust Tarneaeg 45-60 päeva koos paigaldusega

www.orasmetall.ee 5697 2037 orasmetall

Telli juba täna! Kristo@orasmetall.ee www.orasmetall.ee Tel 5697 2037


TÖÖSTUSTEHNIKA

Inseneride põua aitaks lõpetada STEM-õppe viimine koolidesse Teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (Science, Technology, Engineering, Math – STEM) on väga tugevalt seotud valdkonnad. Kahjuks tänapäeva koolis õpitakse matemaatikat ja füüsikat ning võimalik, et isegi erinevaid tehnoloogiaid, aga eraldiseisvate ainetena. Puudu on tavaliselt inseneeriaõpe. Ent need neli valdkonda on väga tihedalt seotud ja ilma üheta peatub paratamatult teiste areng. TEKST: Hannes Villo, Festo Didaktika Baltikumi müügijuht

Kuigi paljud ettevõtted, valitsus- ja haridusasutused tunduvad tähtsustavat STEM-haridust ning rakendatakse programme, et julgustada ja valmistada õpilasi ette karjääriks loodus- ja täppisteadustes, lõpetavad ikkagi paljud õpilased kooli reaalnainete mittepiisava ettevalmistusega. Õpilastel on vaja kõikehõlmavat STEM-õppeprogrammi, mis võimaldab neil rakendada matemaatika ja teaduse alustõdesid, et teostada projekte insener-tehnilise protsessi rakendamise teel. Õppides läbi tegutsemise, omandatakse teadmisi ja oskusi, mida on võimalik üle kanda teiste probleemide lahendamiseks. See aitab neil ette valmistuda tulevaseks haridusteeks ja karjääriks. Selleks, et tehnikateadused edukalt õppeprogrammiga ühendada, tuleb õpetajaid sobivalt koolitada ja traditsioonilised meetodid, õpikeskkond ja õppekava ümber hinnata. Integreeriv haridus on kõige lihtsama kontseptsiooni kohaselt seotud seoste loomisega rohkem kui ühe teadusharu vahel. Õpilased peaksid lahendama päriselulisi probleeme ja õppima lisaks suhtlus-, koostöö- ja aineoskuste õppimisele ka nägema seoseid – see muudaks tulevikus tehnikaalaste erialade õppimise kutsekoolis ja kõrgkoolis kättesaadavamaks ning just seda meil vaja ongi! Integreeriva STEM-hariduse rakendamisel ei pea leiutama jalgratast. Maailmas leidub küll õppelahendusi, mille puhul tähtsustatakse uuenduslikkust, probleemide lahendamist, kriitilist mõtlemist ja loomingulisust prak16 Oktoober 2021

Hannes Villo

tiliste koolitussüsteemide kasutamise teel. Näiteks Ameerika Ühendriikides, Saksamaal ja Hollandis kasutusel olevas STEM-õppes on 13–16aastaste õppimine jagatud õpperühmadeks, mille teemad ehk kursused läbivad õpilased erinevatel aastatel. Igas õpperühmas olevad kursused annavad neile võimaluse uurida tegeliku elu probleeme,

mõelda probleemilahendamisprotsessile ja lahendada probleeme teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkondades. Näiteks mehhatroonika ja tootmise õpperühmas õpitakse, kuidas mehhatroonika ühendab mehaanika, elektroonika ja informaatika. Õpitakse elektrit, automatiseerimist ja robootikat, pneumaatikat, mehhanisme, elektroonikat, CNC trei- ja freespingi juhtimist ning mehhatroonikat. Keskkonna avastamise rühmas tutvuvad õpilased neid ümbritseva looduse ja tehismaailmaga, uurivad keskkonnaprobleemide põhjuseid ning õpivad keskkonnatehnoloogiat, alternatiivseid energiaid ja loodusest inspireeritud tehnoloogiaid, nagu bioonika, protsessitehnoloogia ja vedelike liikumine. STEM-õpe peaks olema läbi mitme õppeaasta kestev kõikehaarav õppeprogramm, mis koosneb erineva raskusastmega teemadest. Andes õpilastele võimaluse saada vastuseid küsimusele “miks?” erinevas vanuses, et säilitada neis huvi selle vastu, kuidas maailmas kõik töötab. See on hädavajalik, et lahendada praegust STEM-kriisi ja haarata õppijaid kaasa, et lisaks teadmiste omandamisele tekiks neil ka huvi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika vastu.


TÖÖSTUSTEHNIKA IDA-VIRUMAA TÖÖSTUSALADE ARENDUS

Ida-Virumaa pakub

Eesti tööstusele uusi võimalusi Ida-Virumaa muutub tööstusettevõtjatele väga atraktiivseks tänu Euroopa Liidu õiglase ülemineku toetustele. Maakonda laienemist soodustavad välja arendatud krundid tööstusparkides. “Kui on vaja tootmisvõimalusi suurendada, siis on mõistlik vaadata Ida-Virumaa poole,” soovitab SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juht Teet Kuusmik ja põhjendab – ees ootavad nii märkimisväärsed toetused ning vaba tööjõud kui ka detailplaneeringu ja infraga krundid ning abistatud suhtlus ametkondadega.

Euroopa rohepöördest võidab Ida-Virumaa Õiglase ülemineku toetuste süsteemi mõistmiseks tuleks meenutada Pariisi kliimakonverentsi aastal 2015, kus maailma riigid leppisid kokku CO2 jalajälje vähendamises ja kliimaneutraalsuse suurendamises. Euroopa Liit on püüdnud ja püüab olla maailma mastaabis rohepöörde eestvedajaks ning täita võetud eesmärgid varem ja efektiivsemalt. Et aga seniste tootmisviiside ümberkorraldamine mõjutab oluliselt neis siiamaani töötanud inimeste elujärge ja toimetulekut, loodi õiglase ülemineku toetusfond.

Üks piirkondi, mida muutused kindlasti puudutavad, on Ida-Virumaa, kus seni traditsioonilises põlevkivitööstuses töötanud inimesed peavad leidma uusi – ja loodetavasti paremaidki – võimalusi tööturul jätkamiseks. Ida-Virumaa inimeste, ametnike ja ettevõtjate kodutöö on olnud korralik. Aastal 2020 võeti maakonnas ette massiivne ideekorje, milles olid osalema oodatud kõik. Sel aastal on kogutud ideed läbi töötatud ja neid hakatakse järk-järgult kasutusele võtma.

Helded toetused, piirav ajaraam Euroopa Liidust Ida-Virumaale tulevate toetuste hulk on võimas – 273 miljonit eurot ettevõtlustoetusteks ja 66 miljonit elukeskkonna parandamiseks. 80% Ida-Virumaale suunatud rahast on mõeldud uute töökohtade loomiseks ja seda eelkõige tööstussektoris. Suurinvesteeringute programmis ootab tööstusmaastikku arendavaid ideid 153 miljonit eurot. Toetussummad algavad 500 000 eurost ja planeeritud investeeringule saab juurde küsida kuni kolmandiku. “Seega, kui on plaanis teha näiteks 30 miljoni euro suurune investeering, siis tootmise Ida-Virumaale toomise järel saab sellest 10 miljonit küsida Euroopa Liidu toetust,” märgib Teet Kuusmik ning ütleb, et väike- ja keskmisega suurusega ettevõtete toetusfondi

maht on 15 miljonit eurot, toetussummad on kuni pool miljonit ning taotleda saab kuni poolt investeeringu suurusest. Kõige piiravamaks faktoriks osutub ilmselt ajaraam. Toetuste taotlemiseks on vaid kaks aastat – 2022 ja 2023 –, toetuse kasutamiseks kolm järgnevat aastat. Seepärast kutsub Teet Kuusmik ettevõtjaid võimalikult kiiresti üles lisainfot küsima ja vaagima meetmete sobivust oma ettevõtte plaanidega.

Unikaalne võimalus Ida-Virumaa tööstusparkidest on umbes kolmandik maad juba müüdud, kuid ootel on 170 hektarit vaba maad, mille kruntidel on olemas planeeringud, ehitusõigus ja väljaehitatud infrastruktuur. Et maakonda saabuva uue ettevõtte juhtkond ei peaks muretsema, kuidas kulgeb sisseelamine, pakutakse neile nn soft-landing programmi, kuhu kuulub vajadusel kogu asjaajamine omavalitsuste ja riigiasutuste tasandil. Tööstuspargid ootavad ettevõtjaid Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Jõhvis. Teet Kuusmiku sõnul on tegemist unikaalse võimalusega tootmisettevõtetele – Ida-Virumaal tegevuse alustamist toetatakse nii raha, heade tingimuste kui ka tööjõuga. VÕTA MEIEGA ÜHENDUST Teet Kuusmik 511 4685 www.ivia.ee Oktoober 2021 17


OPTIMAALSED LAHENDUSED PLASTIDE TÖÖTLEMISEKS


TÖÖSTUSTEHNIKA

Kuidas saavad ettevõtted üksteisele

rohepöördes abiks olla?

Foto: Tootjavastutusorganisatsioon OÜ

Rohepöördest räägivad kõik ja selge on see, et ettevõtjad suhtuvad oma igapäevatöös sellesse aina tõsisemalt. Aga kas ja kuidas aitavad tööstusettevõtted üksteisel rohelisemad olla? TEKST: Gerli Ramler

Põhjamaade suurim profiil- ja lehtterase tootja SSAB on seadnud sihiks rohepöörde ning ettevõtte Baltikumi juhi Anti Metsamaa sõnul on CO2 jalajälje vähendamise ja jätkusuutliku tootmise tendentsi aina enam näha ka lõppklientide hulgas. “SSAB eesmärk on HYBRIT-tehnoloogia abil olla esimene terasetööstus

maailmas, mis toob fossiilivaba terase turule juba aastal 2026. Terase valmistamise protsessi süsinikdioksiidiheite vähendamine ei ole läbiräägitav, kui tööstus soovib edukalt üle minna ühelt kõige suuremalt CO2-heitega tööstuselt ülemaailmse väärtusahela jätkusuutlikule fossiilivabale tegijale. Kuigi SSAB on üks maailma CO2-säästlikumaid terasetööstuse ettevõtteid, põhineb meie uus teedrajav lähenemine terase tootmisel maailmas ainulaadse kvaliteetse CO2-heitest vaba terase pakkumisel,” räägib Metsamaa. Ta nendib, et kuna juba praegu toodab SSAB kõige väiksema CO2 jalajäljega terast maailmas, saavad kliendid soovi korral kasutada ka SSAB EPD (enviormental product declaration) dokumentatsiooni oma toodete komponentide emissiooni arvutamiseks.

SSAB eesmärk on aastaks 2045 olla praktiliselt fossiilivaba. “Meie eesmärk on koos oma partnerite ja klientidega luua fossiilivaba väärtusahel kaevandusest lõpptooteni,” nendib Metsamaa.

Ragn-Sells aitab klientidel kahandada keskkonnajalajälge läbi materjalide ringlusse saatmise Keskkonnaettevõtte Ragn-Sells turundus- ja kommunikatsioonijuhi Rainer Pesti sõnul on ettevõte võtnud endale ülimalt ambitsioonika eesmärgi – olla aastaks 2030 kliimapositiivne ettevõte. “Selleks on meil klientidele pakkuda nii keerukamaid kui ka lihtsaid, igale kontorile jõukohaseid lahendusi.” Pesti sõnul peab kliimapositiivOktoober 2021 19


TÖÖSTUSTEHNIKA Foto: Tootjavastutusorganisatsioon OÜ

suse saamiseks arendama lahendusi, mis aitavad vähendada CO2 teket. “Näiteks on meil Ragn-Sellsis laual projekte, mille raames reaalselt kogume CO2 kokku ja seome selle enda toodetesse. Samuti aitame oma klientidel keskkonnajalajälge vähendada läbi materjalide ringlusse suunamise, sest sekundaarsest toormest uute materjalide tootmine aitab sõltuvalt materjalist vähendada CO2 teket 40–90%.” Lisaks on ettevõte valmis välja arvutama, kui palju säästavad kliendid CO2 tänu sellele, et nad panustavad sorteerimisse ja nende üle antud materjalid lähevad ringlusse. Kui praegu on eelmainitud lahendus katsefaasis ja käsitöö, siis usub Pesti, et tulevikus on see igale kliendile iseteeninduses kättesaadav. “Lisaks pakume koostöös Tootjavastutusorganisatsioon OÜga kontoritele kompleksseid lahendusi, et muuta sorteerimine lihtsaks ja mugavaks. Kindlasti ei saa enam mittesorteerimise põhjuseks olla see, et sobivaid lahendusi ei ole turul saada. Sorteerivaid kontoreid tunnustatakse vastava märgisega.” Ragn-Sellsi kontor pälvis ka ise juba aastaid tagasi esikoha konkursil “Roheline kontor” ja praegu jätkatakse samal kursil! “Rohelise kontori” ehk 20 Oktoober 2021

Schneider Electric: digitaliseerimine ja nutikad lahendused aitavad CO2 heitkoguseid oluliselt vähendada

European Green Office’i programmi eesmärk on julgustada ettevõtteid märkama oma tegevusega kaasnevat mõju keskkonnale ja tervisele ning liikuma rohelisema kontori ja ettevõtluse suunas. Eestis on projekti eestvedajaks Säästva Eesti Instituut. “Jätkusuutlik tegutsemine, innovaatilised ja tulevikku suunatud lahendused on Ragn-Sellsi igapäevase töö osa. Lähtume kõiges ringmajanduse põhimõtetest ja see tähendab, et oleme koostöös teiste osapooltega avatud ja keskkonnale orienteeritud ning otsime lahendusi, mis oleksid väärtust loovad,” ütleb Pesti.

Energia haldamise ja automaatika valdkonna ettevõte Schneider Electric leiab, et maailm saab pakiliste kliimameetmete rakendamist kiirendada ning 2030. aastaks süsinikdioksiidi heidet poole võrra vähendada. Schneider Electricu iga-aastasel innovatsioonitippkohtumise maailmaturneel, mis kestab sel aastal kuni 12. novembrini, käsitletakse globaalseid kliimaväljakutseid ja suunatakse kliente, partnereid, reguleerivaid asutusi ning poliitikakujundajaid kiiresti heitkoguseid kärpima, et veel sel kümnendil maailma majanduse CO2-heidet vähendada. Schneider Electric tutvustab muu hulgas ka teadusuuringut kui mudelit 1,5 °C globaalse soojenemise piiril püsimiseks, väites, et heitkoguseid tuleb sel kümnendil vähendada praeguste tasemetega võrreldes 30–50% võrra. Kui see ei õnnestu, on valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) väljatoodud temperatuuri 1,5 °C kasvu lävele jõudmise vältimine sisuliselt võimatu. Ettevõtte kestlikkuse teadusuuringute instituudi mudel näitab, et heitkogust 10 gigatonni CO2 aastas saab 2030. aastaks realistlikult ja taskukohaselt vähendada, kuid selleks on vaja valitsustelt ning suurettevõtetelt 3–5 korda suuremaid jõupingutusi. Schneideri hinnagul on ainus realistlik tee edu saavutamiseks laialdasema elektrifitseerimise kõrval digitehnoloogia kasutamine, kuna see on kõige kiirem viis hoonete, transpordisektori ja tööstuse CO 2-heite vähendamiseks. Digitehnoloogia muudab energia nutikaks, aitab suurendada tõhusust ja vähendada raiskamist. Digitehnoloogia abil võidetakse lisaaega nende sektorite jaoks, kus heite vähendamine on keeruline. Muide, prognooside järgi saab samas just kodumajapidamistest 2050. aastaks suurim elektritarbija ja suurim CO2 heitkoguste tootja, kust tuleb koguni 34% CO2-heitest.




MEHHATROONIKATEENUSED otse Lääne-Virumaalt! Tootmise automatiseerimine Kontrollerite, sagedusmuundurite programmeerimine Automaatikakilbid SMS-teavitused Teraviljakuivatite juhtimine Mehaanika projekteerimine: 3D-mudelid, tööjoonised

Võta ühendust tel 5905 6047 või info@lvmeh.ee lvmeh.ee


PROFESSIONAALNE PUHASTUS ILMA PIIRANGUTETA! Innovaatilisus, jätkusuutlikus ja lihtsus — need on omadused, mis iseloomustavad meie poolt pakutavaid puhastusmasinaid, puhastusaineid ja -tarvikuid.

Sinu uus ja tubli abiline koristamisel ootab Sind: www.puhastusmasinad.ee autošampoon vahaga

fassaadi- ja katusepuhastus

putukate eemaldaja autokerelt

klaaside puhastus

grillide puhastus

klaaspindade pesemine ja katmine

Täiustatud autohooldustooted, mida on kõigil lihtne kasutada, isegi ilma erialaste oskuste ja varustuseta.

Puhastusmasinate müük, rent ja hooldus. Kulumaterjalid ja varuosad. Lai valik uusi ja ka kasutatud masinaid!

Lumeranta OÜ Aadress: Vinkli 4, C-korpus, 12618 Tallinn

Telefon: (+372) 5667 4345 info@puhastusmasinad.ee www.puhastusmasinad.ee


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.