Lehe koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
November 2022
TÖÖSTUS
LASERKEEVITUS Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus
TEENUSED • Laserlõikus • Laserkeevitus • Painutus • Keermestus • Detailide puhastamine Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | tel 517 9701, 510 6226 | info@laserline.ee
www.laserline.ee
TÖÖSTUS
Aga miks riik vaikib? Tööstussektor on kogu Eesti taasiseseisvuse aja olnud meie majanduse üheks kindlamaks käigushoidjaks. Tööstusest tuleb arvestatav osa SKPst ja ekspordist, tööstus on suur tööandja ning sellele vastavalt ka maksude maksja. Võrreldes näiteks teenindussfääriga on töötlevas tööstuses ka palgad märksa suuremad. Energiakriis ja hindade tugev tõusmine on viinud tööstussektori keerulisse olukorda. Seda kinnitavad nii ettevõtete juhid, erialaliitude esindajad kui ka pankade analüütikud. Tegemist pole ühekahe ettevõtte majandusprobleemiga, vaid tervet sektorit mõjutava olukorraga. Nüüd oleks väga oluline, et riik annaks mures olevatele ettevõtetele ning vastu talve koondamisteate saavatele inimestele väga kindla sõnumi – mis saab edasi ja millega on riik abiks. Ja seda rohkemal määral kui lihtsalt see teadmine, et kui töökoht tööstusettevõttes koondati, siis võib ju valida töötukassas pakkumisel olevate tööde hulgast midagi muud ning seejuures mitte liigselt oma eelmisest palgast tekkinud elustandardisse kinni jääda. Ka ümberõppe võimalused ei pruugi olla hea lahendus, sest tööstusala töötajatel tavaliselt juba on korralik väljaõpe, mille rakendamisest ka riigile kasu oleks. Niisiis, pall on riigi käes. Riigilt tuleb palju sõnumeid, aga mitte seda – me näeme, et olukord on raske ja me plaanime aidata järgneval viisil ... Oleks tore, kui tööstussektori juhid ja töötajad saaksid jõuludele vastu minna veidi suurema enesekindlusega, kui neil praegu on. Anne-Mari Alver
Foto: Shutterstock
TÖÖSTUS Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Toimetaja: Anne-Mari Alver Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall
www.multitruck.ee • info@multitruck.ee • tel 622 8955
UUS TÕSTUK EI PEA MAKSMA PALJU! UUED TÕSTUKID EESTIS KOHAPEAL! LAI VALIK NING KIIRED TARNED BAOLI ITAALIA KESKLAOST!
TÖÖSTUS
Tundlik ja hea mees,
nagu jõuluvana Pealkirjas toodud hinnangu annab Eesti tippjuht Otto Richard Pukile üks tema kolleegidest Indias. Ja meenutab samas, kuidas Otto ei saanud reisil paleed külastada, sest loendamatud kohalikud tahtsid end temaga koos pildistada ning Otto ei raatsinud nende rõõmu rikkuda. Anne-Mari Alver „Juht peab olema aus. Ei saa teeselda, et oled keegi teine,“ arutleb Eesti parimaks juhiks tunnistatud Otto oma juhitööst rääkides. Vaatamata sellele, et töötajad iseloomustavad teda ülivõrdes ja arvavad, et kui temast raamat kirjutada, peaks selle pealkiri olema „Otto rokib!“, jääb tippjuht ise ääretult tagasihoidlikuks. Tema tööd ja tegemised aga annavad selge ülevaate, kui võimsa juhiga tegelikult tegemist on. Elektroonikatööstuse Incap president Otto Pukk juhib igapäevaselt ettevõtet, mis annab tööd umbes 2500 inimesele. Soome börsiettevõtte Incap tehased asuvad Eestis Kuressaares, Indias, Suurbritannias ja Slovakkias ning Otto Pukk jagab oma tööaega peamiselt kõigi nende riikide vahel. Ajas tagasi vaadates võiks teada, et Stockholmis sündinud Otto Pukk on töötanud mitmetes juhiametites ETAL Groupis ning ka Eesti Energias hoolduskeskuse nõukogu esimehe ja tehnoloogiatööstuse juhatuse esimehena. Otto juhtis Soome börsil noteeritud Incapi elektroonikatootmisettevõtte haru Eestis alates 2015. aastast, enne kui andis 2020. aastal koha üle. Alates 2018. aastast juhib ta Incapi kogu rahvusvahelist gruppi, olles selle president ja keskendudes kontserni laienemisele ning sellega seotud üksuste integreerimisele. 2020. aastal pälvis Otto Pukk Eesti presidendi Valgetähe IV klassi teenete-
Foto: Delfi Meedia
Visioon: Eesti aastal 2035 Eesti Elektroonikatööstuse Liidu visiooni kohaselt on aastaks 2035 Eesti kõrgtehnoloogiline nutikas tööstusriik ja arvestatav Euroopa elektroonikatööstuse keskus ning tööstus on Eesti innovatsiooni, jätkusuutliku majanduskasvu ja heaolu allikas. Selleks on vaja täita liidu hinnangul kolm sihti: esiteks peab tööstuspoliitika olema kõikide poliitikavaldkondade alus, teiseks peab jätkuvalt kõrge kvaliteediga haridus tagama oskustööjõu ja maailmatasemel spetsialistide järelkasvu ning kolmandaks peab teadus- ja arendustegevuse ning maksusüsteemi korraldus toetama tööstuse vajadusi. Allikas: Eesti Elektroonikatööstuse Liit
November 2022 5
TÖÖSTUS Foto: Arno Mikkor
Incap
igas valdkonnas: tootmine, sõjatööstus, meditsiin, lennutööstus ... Umbes 80% meie toodangust on ühel või teisel viisil seotud rohelise mõttelaadi arenguga. Meie toodangut on vaja taastuvenergias, tarkades kodudes, kergliikluses, elektritranspordi laadimisjaamades – peaaegu kõikjal, kus rohemajanduses vajatakse arukaid lahendusi.
märgi ja Äripäeva välja antava parima juhi tiitli. Lisaks juhib ta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu ja kuulub mitmetesse valdkondlikesse töörühmadesse. Sel sügisel sai Incap Electronics Estonia OÜ kõrge riikliku tunnustuse – ettevõtluse esikoha aasta välisinvestor 2022 kategoorias. Oktoobri lõpul avaldatud tulemuste kohaselt kasvas rahvusvahelise grupi käive kolmanda kvartali jooksul võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 50,0% ja ärikasum 41,7%.
Milline on teie positsioon ja tööülesanded ettevõttes? Ettevõtte edu võti on meeskond ja minu roll on meeskonna toetamine, nende tööks vajaliku kultuuri ja struktuuri loomine. Töötajad on targad, neile tuleb luua võimalused vabaks tegutsemiseks ja enese tõestamiseks.
Töötlevas tööstuses muutub olukord üha keerulisemaks. Rõõm nende üle, kel läheb hästi, soojendab südant. Mis on Incapi edu valem? Toodame väga erinevaid asju ja meil on palju erinevaid tellijaid. Pakume täisteenust – lisaks tootmisele ka toote disain, logistika ja finantseerimislahendused. Valmistame elektroonikatooteid
Foto: Delfi Meedia 6 November 2022
Kuidas iseloomustate elektroonikatööstuse olukorda praegu – nii Eestis kui ka maailmas? Valdkonnal läheb hästi, sest elektroonikatööstuse toodangut vajatakse praktiliselt kõigis tööstusharudes, ka majanduslanguse ajal. Viimastel aastatel on olnud ka väga suuri väljakutseid, nagu näiteks materjalikriis ja USA-Hiina kaubandussõda, nii et päris lillelisena sektori arengut kirjeldada ei saa. Energiakriisi ja majanduslanguse ajal ostavad eratarbijad tööstustooteid vähem, aga elektroonikat vajatakse endiselt – nii teistes tööstusharudes kui ka näiteks meditsiinis. Eestis läheb elektroonikatööstusel suures plaanis hästi, murekohtadeks on kvalifitseeritud tööjõud ja energiakriis. Muret teeb ka see, et Eestil puudub tööstuspoliitika ja meie valitsus on töösturite murede suhtes passiivsem kui näiteks teiste Euroopa riikide valitsused. Tööstust on vaja hoida, see toidab kogu riigi majandust.
TÖÖSTUS inimestega. Iga ettevõtte jaoks on tema inimesed kõige olulisemad. Seda ka automatiseerimise ja tehisintellekti ajastul? Kindlasti. Ma ei usu, et tehisintellekt võtaks üle inimeste rolli. Kui palju olete tööasjus paigal, kui palju rändate ringi? Minu töö on pidev reisimine, nii tehaste vahel kui ka klientidega suheldes. Olen väga palju lennus.
Otto Richard Pukk perega
Kas on midagi, mida Eesti riik saaks elektroonikatööstuse heaks teha? Praegu on puudu selgelt kirja pandud poliitiline visioon Eestist kui kõrgtehnoloogilisest tööstusriigist. Eesti tööstuse arengu soodustamine ei ole riigi prioriteetide seas, kuigi tööstus moodustab olulise osa Eesti majandusest. Kui tahame, et Eesti on maailmatasemel tööstusriik, siis peaks ka meie tööstuspoliitika olema aluseks teistele poliitikatele ja oluline osa riiklikest arengukavadest. Kahjuks strateegias „Eesti 2035“ puudub tööstuse osa sootuks. Eestit tuleks näha ja turundada lisaks e-riigile ka nutika ja rohelise tööstusriigina. Sest olgem ausad – iga korralik IT-riik vajab riistvara, mille abil innovatsioon tööle panna, ja üks ei saa ilma teiseta. Ka digitaliseerimine ja rohepööre põhinevad elektroonikal. Seetõttu on meie elektroonikatööstusel suurepärased eeldused Eesti veelgi tugevamalt maailmakaardile kinnitada, luua stabiilseid töökohti ja tuua Eestisse investeeringuid. Kui tahame olla maailmatasemel tööstusriik, on meil vaja ka maailmatasemel spetsialiste, kes aitaks meid tippude sekka viia. Juba lähiaastatel vajab Eesti tööstus hinnanguliselt 30 000 inseneri. Kui meie haridussüsteem ei jõua neid kõiki ise välja koolitada, tuleb piisava tööjõu tagamiseks mõelda ka alternatiividele ehk kuidas saaksime talente Eestisse meelitada. Olete te riigile selle sõnumi esitanud? Jah, Eesti Elektroonikatööstuse Liit esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikogu tööstuse toetusrühmale ja Arenguseire Keskusele visioonidokumendi tööstuse tulevikust 8 November 2022
Foto: Delfi Meedia
Kolleegid Otto Pukist „Me võiksime avaldada „Pukkimise käsiraamatu“, sest Ottol on nii võimas karisma.“ „Lõbusaid seiku jagub igasse päeva. Koosolekud on ootamatute pööretega.“ „Kord restoranis mängis üks mees klaverit. Otto läks tema juurde, nad leppisid milleski kokku ja Otto hakkas laulma. Meil kõigil jäid suud lahti – mitte sellepärast, et ta laulis, vaid sellepärast, kui hästi ta seda tegi!“ „Suure silmaringiga tark mees!“ „Tuleb alati rääkima, tunneb huvi, kuidas läheb.“
aastaks 2035, mille aluseks on veendumus, et Eesti peab saama tugevaks ja jätkusuutlikuks tööstusriigiks. Mis on toonud teile Eesti parima juhi tiitli? Seda on mul väga raske kommenteerida, sest selle hinnangu andsid mulle teised. Ise oskan öelda, et olen olnud igas olukorras mina ise. Juhina tuleb kuulata, rääkida, hoida protsessid läbipaistvad. Mitte karta kommunikatsiooni. Milliseks juhiks ise ennast peate – pigem inimeste või pigem protsesside? Kindlasti inimeste. Inimesed loovad protsesse. Mu töö hõlmab väga paljusid protsesse, aga juhina suhtlen ikka
Millisena te kaugelt vaadates ja teiste riikidega võrreldes Eestit näete? Eesti on väga väike. Kõik kohad – ja inimesed – on lähedal, kõik teavad üksteist. Kui oled seltskonnas, siis tavaliselt keegi teab ikka mõne ministri telefoninumbrit. Või siis vähemalt kedagi, kellelt selle kiiresti saab. Väikeses riigis on kõik inimesed väga olulised, iga hääl loeb. Minu arvates vajame me palju ausat isamaalisust – see, et Eesti sai okupatsioonist vabaks, ei juhtunud niisama. Vabadus on miski, mille nimel me peame jätkuvalt pingutama ja tööd tegema. Palun rääkige ka sellest ajast, kui te tööd ei tee – mida teile kõige rohkem teha meeldib? Kõige rohkem meeldib mulle vabal ajal olla koos perega ja mulle meeldib väga kodus olla. Kodust väljas käin ka hea meelega. Olen ühiskondlikult küllalt aktiivne, näiteks oma korporatsioonis Fraternitas Estica. Südamelähedased hobid on kokandus ja laskesport. Mis on kõige olulisemad väärtused, mida olete saanud oma vanematelt ja vanavanematelt, mida soovite edasi anda oma lastele? Üks kõige olulisemaid väärtusi ongi minu jaoks ausus. Seda õpetati mulle ja seda räägin ma lastele – inimene peab igas olukorras aus olema ja iseendaks jääma. Kui te ise endaga intervjuud teeksite, mida sooviksite eriti rõhutada? Kindlasti kiita oma abikaasat. Annika on fantastiline naine. Ma olen palju ära ja tema hoiab meie peret koos. Lisaks annab ta väga suure panuse ka väljaspool kodu. Hiljuti õppis ta selgeks täiesti uue eriala – olles varem tegutsenud restoraniäris, õppis ta meditsiiniõeks ja töötab nüüd operatsioonisaalis. Inimesed, kes seda tööd teevad, on ülimalt vajalikud, aga neid ei märgata ega väärtustata piisavalt.
LUMERANTA
Teise ringi põrandapesumasinad
teevad ka tööstuses puhta töö Rahvatarkus, et uus luud pühib paremini kui vana, põrandapesumasina kohta päris ei käi. Hästi hoitud kasutatud seadme soetamist pole põhjust karta – koristab hästi, kuid tuleb kätte vähemalt poole soodsamalt. Puhastusmasinate turg on nagu autodel – mida uuem mudel, seda ilusam ja kaaneni kallist elektroonikat täis. Justkui lihtsam kasutada, aga teisest küljest on seade sedavõrd keeruline, et remontida ei viitsi pea keegi ja osi vahetatakse sõlmede ning plokkide kaupa. Kui laost asendust kohe võtta pole, seisab masin seni, kuni osa saabub. Praeguses, võiks öelda et elektroonikakaupade kriisiolukorras ka kuid! „See ei tähenda nüüd seda, et uued masinad halvemad oleks kui vanemad või et need vastu ei peaks, kuigi metalli osakaal on oluliselt vähenenud,“ räägib peamiselt siseruumide koristamiseks mõeldud puhastuseadmete müügi ja rendiga tegeleva Lumeranta OÜ juhataja Urmas Veiram, kelle sõnul on uue või kasutatud seadme soetamine kaalumise koht. Kuid sageli langeb kaalukauss just kasutatud seadme poole, sest põhjusi on selleks mitu. Kas või see, et sama raha eest saab klass kõrgema seadme. See lühendab tööaega ja annab masinale kordades suurema kasutusressursi.
Säästab mitmel moel
„Nende masinate soetamise hind on poole väiksem. Jah, sul võib kuluda mingi protsent hooldusele rohkem ja tekkida vajadus vahetada mõni kallim varuosa, kuid lõppude lõpuks oled raha poolest ikkagi võidus. Uue masina soetamine ei anna kokkuhoidu mingil juhul, koristavad aga mõlemad,“ on Urmas Veiram veendunud. Nagu ikka on ka masinate taaskasutuse puhul oluline keskkonna aspekt. „Kuna vanade masinate utiliseerimine pole meil reglementeeritud, jõuavad need lõpuks ikka prügimäele. Ka sellised, mida annaks korda teha või kasutada varuosadoonori10 November 2022
tena. Lisades sellele veel uute masinate ressursimahuka tootmise, olen veendunud, et taaskasutus on igal juhul loodusele kasulikum, ja see on üks põhjusi, miks me Eestis vist ainsana põhjaliku remondiga tegeleme,“ lisab Veiram.
Kõik vajalik koristuseks
Remondi ja seadmete taaskasutuse propageerimise kõrval pakub Lumeranta väga laias valikus seadmeid alates Aasia säästutoodetest kuni absoluutsesse tippu kuuluvate kuivpuhastus- ja põrandapesumasinateni. Lisaks varem mainitud renoveerimisele ja remondile võimaldab ettevõte juba soetatud seadmeid neile tagasi müüja ja/või sobivama vastu välja vahetada. Ettevõte pakub ka kulumaterjale ja varuosi Eestis enam kasutatavatele masinatele ja neisse lisatavaid puhastusvahendeid. Ja kui tee juba Lumeranta juurde viib, leiab riiulist ka kõik vajaliku üldkoristuseks, nagu mopid, lapid, harjad, kuni lumelabidani välja. On ju mugav kõik vajalik ühest kohast hankida!
Hooldus on iga seadme a ja o
Asi, mida Urmas Veiram soovib südamele panna igale kasutajale, on see, et kuigi põrandapesijate puhul puuduvad hooldus-
programmid, milliseid üks ühele kasutada saaks, siis tark on aeg-ajalt ikkagi lasta masin üle vaadata. „On väga suur vahe, kas puhastada on vaja mingit kergemat mustust, nagu tolm ja põrandale kukkunud piim kaubanduskeskuses, või pesta maha õlisid ja korjata kokku abrasiivpuru tootmishoone betoonpõrandal,“ toob Veiram välja erinevaid keskkondi, kus mehaanilised abilised hakkama saama peavad. Seega pole võimalik luua ka üht universaalset reeglit, millal hooldusse tulla. „Kuigi Lumerantas pole hoolduslepinguid, oskame igal juhul öelda ja soovitused anda, missuguse regulaarsusega üks või teine masin konkreetse kliendi või objekti puhul hooldust vajab. Üldine praktika on paraku selline, et Eestis sõidetakse masin n-ö lõpuni ja siis alles tullakse nõu küsima või ,,kehva masina“ üle kurtma. Mujal Euroopas suhtutakse hooldusesse kohusetundlikult ja see on ka üks põhjuseid, miks tasub meie käest soetada sealt toodud kasutatud seadmeid – neid on pigem reeglina regulaarselt hooldatud, nad on korras ja teenivad kaua,“ võtab taaskasutuse usku Urmas Veiram veel kord kokku, miks teise ringi põrandapuhastusmasin on hea valik. Tutvu seadmevalikuga: www.puhastusmasinad.ee
TÖÖSTUS
Tööstus 4.0 eeldab protsesside digiteerimist Tööstusettevõtete digiteerimine on muutunud ellujäämise pandiks. Mida rohkem rutiinseid tööoperatsioone saab usaldada tehisintellektile, seda suurem on ettevõtte jõudlus. Anne-Mari Alver Tööstus 4.0 on uudsete tehnoloogiate rakendamine kogu tarneahela lõikes tööstusettevõtte tootlikkuse suurendamiseks. Erinevate kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste tootmises rakendamine aitab suurendada tulusid või alandada kulusid. Uued sensorid, rohkem andmeid ja arenenud analüütika võimaldavad ettevõtetel uuendada protsesse ja jõuda nutikama tootmise ning suurema tootlikkuseni. Võimsad
Foto: pexels.com
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.
KONVEIERLINDID Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtprofiliga, lainelise servaga jne) TULEME KOHALE! Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond) KIIRE TARNE! Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi
Lindimees OÜ, Räägu 8/3, Tallinn, tel 512 1884, info@lindimees.ee www.lindimees.ee
TÖÖSTUS sõnad muutuvad võimsaks tegelikkuseks, kui need tähendavad reaalseid muutusi.
Madalal rippuvad punased õunad
Digitaliseerimisprotsessi on toetanud ja toetab jätkuvalt ka riik, pakkudes näiteks EASi ja KredExi vahendusel võimalust läbida digitaliseerimise meistriklassi programm, mis on spetsiaalselt välja töötatud tööstus- ja teenusettevõtete vajadustest lähtuvalt. Vaimuka võrdluse ettevõtte digitaliseerimise arendamise kohta toob Dagöplasti tehnikajuht Reino Oago: „On võimalik leida madalal rippuvaid suuri punaseid õunu, mida ise asjas sees olles ei pruugi tähele panna.“ Dagöplast on biolaguneva ja polüetüleenist kile tootja, kes on pühendunud eelkõige keskkonnasõbralikele tootmismeetoditele ning toodetele. Digitaliseerimise maailm polnud Dagöplastis võõras ka enne digitaliseerimise meistriklassiga liitumist – ettevõttes oli valminud digiaudit, protsessid olid kaardistatud ja tootmisseadmed saanud värske juhtimise. Umbes 800 erinevat artiklit pakkuv ettevõte kogus küll andmeid, aga ei loginud
neid süstemaatiliselt. „Andmeid oli nii palju, et me ei suutnud neid hallata,“ meenutab Reino Oago. „Meie puhul aitas palju prototüübile keskendumine: saime ühe seadme pealt tuua välja võimalused ning neid siis edasi paljundada. See annab hea tõuke kogu meeskonnale, et projektiga edasi minna,“ lisab ta.
Digiteerimine toetab ettevõtte kasvu
Üheks programmi läbimise eelduseks on, et ettevõte on valmis kasvama ja arenema ning soovituslikult on läbinud ka auditi, mis senised arenguvõimalused välja toob. Puit- ja puitalumiiniumakende valmistaja Lasita Aken sai tõuke digitaliseerimise meistriklassiga liitumiseks ettevõtte kiirest kasvust. Nelja aastaga käibe kahekordistanud ettevõtte tegevjuhi Karl-Martin Rammo sõnul mõisteti, et olemasolevate lahendustega enam kiiremini ja kaugemale purjetada ei ole võimalik. „Meil oli selg vastu seina,“ tõdes Rammo. Programmi käigus koostatud teekaart aitas mõista, kuidas digilahenduste abil tööprotsesse efektiivsemaks
muuta ja saadav ressursisääst kasvuks suunata. Pärast meistriklassi on Lasita Aken võtnud eesmärgiks vähendada andmete sisestamisele kuluvat aega töötaja kohta kümnelt tunnilt kaheni ja vabanenud ajaressursi abil suurendada tootmismahtu 20% võrra. Vajaduste ja protsesside kaardistamisel aitas kolmanda osapoolena mentori kaasamine osalejatel märgata pudelikaelasid, mida eelnevalt ei olnud teadvustatud. Kodumaise looduskosmeetika tootja Nurme tegevjuhi Marit Tiitsi sõnul liitusid nad meistriklassiga teadmises, et analüüsima hakatakse kuut protsessi. Programmi lõpuks on läbi töötatud juba viiskümmend neli tööprotsessi, umbes teine samapalju seisab veel ees. Nurme esialgne plaan sõnastada meistriklassi lõpuks laohalduse digitaliseerimise tarkvara hankimiseks lähteülesanne sai pööratud pea peale. Samas ei pannud oodatust suurem töömaht digitaliseerimisele käega lööma, vaid andis hoopis indu juurde. „Kui juba tegemiseks läheb, võtame kõik ette,“ sõnas Maris Tiits. „Kolmekuuline programm õpetas, et enne kui minna Teslat valima, tuleb tegelikult õppida autoga
MHTechnic OÜ on 2016. a asutatud montaažitöödega tegelev ettevõte. Meie eesmärgiks on pakkuda iga kliendi vajadusi arvestavat professionaalset ja kliendisõbralikku teenust lähtudes headest tavadest.
Põhitegevused: • tööstusseadmete montaažitööd • projektipõhised pneumaatika lahendused • elektriühendustööd ja kontrolltestimised Võimalused: • kaks sildkraanat, 2 x 5 t • kõrgus kraanatala alla 6 m • testimisvõimsus kuni 160 A
Lisainfo: tel 5308 8929 | e-post: madis@mhtechnic.ee | www.mhtechnic.ee
SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER
TÖÖSTUS „Samas oleme viimastel aastatel kiirelt kasvanud ning tajusime üha enam, et pea on vastu lage.“
Toetuse eelduseks on digiteerimise teekaart
Foto: pexels.com
sõitma,“ annab Nurme tegevjuht oma kogemuse põhjal soovituse teistele digitaliseerimisega algust tegevatele ettevõtjatele.
Edu algab mõtteviisi muutmisest
Eesti ainsat kartulikrõpsude tootjat Balsnacki ajendas digitaliseerimise meistriklassiga liituma asjaolu, et aja jooksul kasvas ettevõtte enda juurutatud lahenduste ja partnerite nõutud süsteemide IT-pilv liiga suureks. Ettevõttes on kasutusel üle 70 erineva lahenduse – see on peaaegu sama palju kui ettevõttes töötajaid. Balsnacki arendusjuhi Reigo Rusingu sõnul muutis digitaliseerimise meistriklassis osalemine nende mõtteviisi täielikult. „Saime aru, et meie teadmised erinevate tarkvaralahenduste tegelikust võimekusest olid pehmelt öeldes olematud,“ märkis Rusing. Ta lisas, et tehnoloogia on vaid üks komponent ettevõtte edu valemis. Balsnacki arendusjuhi programmijärgne plaan on pühenduda ühel päe-
val nädalas täielikult digitaliseerimisega seonduvale, sealhulgas töötajate koolitamisele ja nende rolli selgitamisele ettevõtte protsesside digitaliseerimisel. 20 töötajaga Centene Pro valmistab ja müüb ehitus-ning fassaadiplaate. Ettevõttes on kasutusel umbes 30 erinevat IT-süsteemi, mis aga praktiliselt omavahel integreeritud ei olnud – raamatupidamisprogramm omaette, dokumendid ja Exceli-failid C-kettal – andmete liigutamine käis kõik manuaalselt. Centene Pro tegevjuht Jana Volt hindab pärast programmi läbimist, et digitaliseerimise maailma ukse avamine on neile igati kasuks tulnud, ja meenutab, et kui Taanis kliendil külas käidi, siis sealses ettevõttes olid koridorides suured ekraanid, kust jooksid läbi andmed – see oli neil värske uuendus, mida meeleldi ka külalistele tutvustati. Jana Volti sõnul oli neil seni teatav umbusk ERPide suhtes. „Arvasime, et need on mõeldud pigem suurematele firmadele ja nagunii enamik põrub süsteemi juurutamisel,“ selgitas Volt.
Lõppeval aastal võimaldas EASi ja KredExi ühendasutus toetust digipöörde elluviimiseks. Toetuse kogumahuks oli 58 miljonit eurot ja toetuse maksimaalne summa ühe ettevõtte kohta oli 300 000 eurot. „Eesmärk on julgustada ettevõtteid investeerima automatiseerimisse ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõttu, et seeläbi vähendada inimsekkumise vajadust ja suurendada tootlikkust,“ selgitab EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo ning põhjendab, et digipööre on üks oluline sammas meie majanduse ja eelkõige just tööstusettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks. Toetuse taotlemise eelduseks on digitaliseerimise teekaardi raport, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ja tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ja tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus ning mõju majandustulemustele. Teekaardi võib teha ettevõte ise või selle välistelt ekspertidelt toetuse abil teenusena sisse osta. Seni on EASi abil endale digitaliseerimise teekaardi teinud ligi 200 ettevõtet. „Teekaart võimaldab ettevõtetel teha põhistatud otsuseid ning näitab, millised on kõige suuremad pudelikaelad, mille lahendamine annab ettevõttele kõige suurema võidu. Nii on ka toetuse abil tehtud investeeringutel kõige suurem mõju,“ rõhutab Harjo. Foto: pexels.com
November 2022 15
TÖÖSTUS
Foto: pexels.com
Tööstus 4.0 eeldab haritud noori spetsialiste
Lisaks sellele, et tööstusettevõtete juhid ise digitaliseerimist õpivad, leidub ka ettevõtteid, kes jõuliselt panustavad IT-sektori arengusse ja uute spetsialistide koolitamisse. Tööstusmaastikult võiks siin välja tuua Ida-Virumaa suurettevõtte Viru Keemia Grupp (VKG), kes teeb koostööd kood/Jõhvi programmeerimiskooliga. „Otsus alustada kood/Jõhvi programmeerimiskooliga koostööd sündis pea samal hetkel, kui uudis kavandatavast koolist levima hakkas. Soovime anda enda panuse noorte ning enne-
Mida tehakse ERPide abil? ERP (ettevõtte ressursside planeerimine, inglise keeles enterprise resource planning) on tarkvaralahendus, mille abil juhitakse ettevõtte tegevust. Ettevõtte käivitamiseks on alati vaja ressursse. Ressursid, mille üle arvestust peetakse, on inimtööjõud, seadmed, hooned, materjalid ja raha.
Foto: pexels.com
16 November 2022
kõike kohalike õpetamisse ja arendamisse ning aidata kaasa tööturul nõutavate oskuste omandamisele ja seeläbi laduda vundament parematele karjäärivalikute võimalustele,“ kommenteerib koostööd kontserni juhatuse esimees Ahti Asmann. Üle 3000 soovija, kellest viiendik on kohalikud Ida-Virumaa noored, on parim tõestus, et pakutav valdkond ja õppeformaat on nõutud ning atraktiivne. „Nii nagu muud sektorid, tunneb tänapäeval ka keemiatööstus puudust kvalifitseeritud, uue generatsiooni IT-töötajatest, kes aitaksid praktikas toetada toimuvat üleminekut Industry 4.0-le. Meie koostöö ei piirdu kindlasti vaid sponsortoetusega. Jõudsime vastastikuse kokkuleppeni, et VKG panustab ka oma ekspertteadmistega tööstuse innovatsiooni, rääkides kaasa eriõppemoodulite kokkupanemisel, võimaldades praktikakohti ning tulevasi töökohti ja seda vähemalt perioodil 2021–2024,“ lisas Asmann. „Senini olid liitunud toetajate ringiga pigem IT-tehnoloogial põhinevad teenusettevõtted. Viru Keemia Grupi partnerite ringi lisandumine on julgustav märk, et erinevate tehnoloogiate piirid on taandumas ja tulevikus luuakse väärtust järjest enam tegevusvaldkondade üleses koostöös,“ põhjendab koostöö olulisust võimsa tootmisettevõttega kood/Jõhvi tegevjuht Elle-Mari Pappel.
PARIM KÜTTELAHENDUS KÕRGETE ENERGIAHINDADE VASTU VÕITLEMISEKS
OUMANi kontrollerite abil on võimalik automatiseerida kütte- või jahutussüsteem vastavalt Teie vajadustele:
Kütmisel arvestab kontroller ilmaennustuse abil järgmise päeva küttevajadust ja hoolitseb selle eest, et energiakulu oleks minimaalne. Ruumide temperatuuri tase püsib stabiilsena kogu ööpäeva vältel. Tarbides börsi-elektriaenergiat soodsatel tundidel on võimalik vältida asjatut kulu. Oumani kontroller jälgib Nord Pool börsihinda ja välistab energia tarbimise kallitel tundidel.
Võta ühendust: Aleksander Liin Baltikumi müügijuht aleksander.liin@ouman.ee Tel +372 5349 4605
TÖÖSTUS Foto: pexels.com
Tööstusettevõtted suhtuvad
töötajate tervisesse täie tõsidusega Novembris peetud töötervishoiupäeva konverentsi avamisel rääkis tervise- ja tööminister Peep Peterson, et energiasäästuplaanid tuleb töökohal töötajatega läbi rääkida. Anne-Mari Alver „Vajadused on erinevad ja lahendused peavad olema paindlikud, sest sääst tervise arvelt ei ole sääst,“ selgitab Peep Peterson ning lisab, et töötajate tervise hoidmine on aktuaalne igal ajal ja igasugustes tingimustes. „Ilma töötajate panuseta võivad lennata ainult linnud. Majandus ja riik ilma töötajateta toimida ei saa,“ arutleb minister.
Tööstusmaastikul on riskianalüüsid tehtud
„Sotsiaalministeeriumi tellitud töötervishoiuteenuse uuringu põhjal võtab vaid 27% tööandjatest tervisekontrolli korraldamisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi. Seetõttu pakutakse töötajatele sageli standardseid terviseuuringute pakette, mis tegelikult ei vasta ei töötaja vajadustele ega töökeskkonna riskidele. Selle tulemusena saavad tööandjad üldised soovitused, millest ei pruugi olla abi
töökeskkonna tervislikumaks kujundamiseks,“ märgib Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Riina Soobik. Kõnealune uuring toob välja tööstussektori suure huvi oma töötajate kaitsmise vastu – riskianalüüsi teeb või laseb teha 90% Eesti tööstusettevõtetest. Tulemused näitavad, et need tööandjad, kes on riskianalüüsi koostanud või tellinud, saadavad enamasti oma töötajaid ka tervisekontrolli.
Seadusemuudatused tervise kaitseks
Töötajate tervist aitavad paremini kaitsta ka uuest aastast jõustuvad seadusemuudatused, mis suunavad vaatama tööandja tervisekontrolli terviklikult: iga töötaja ja tema terviseseisundi hindamise kõrval tuleb uuest aastast hakata vaatama töökeskkonda ja selles olevaid terviseprobleeme terviklikuna. „Näiteks kui tööandjal on probleeme
sagedaste haiguslehtedega, siis saab töötervishoiuarst analüüsida töötajate haigestumise ja töölt puudumise statistikat ja töötajate üldisi tervisenäitajaid, sh tööga seotud terviseprobleeme,“ räägib tervise- ja tööminister Peep Peterson, „tööandja saab töötervishoiuarsti koostatavast analüüsist ettepanekuid töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks kõigi töötajate osas ning peab tegema sellest järeldused kogu töötajaskonna jaoks.“ Uuest aastast jõustuvad seadusemuudatused suunavad tööandjat enam panustama töökeskkonna parandamisse. Muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme.
Tähelepanu – kaugtöö!
Asutuse või ettevõtte kulude kokkuhoidmiseks võivad tööandjad leppida töötajatega kokku kaugtöö tegemises või keerata siseruumides kütet vähemaks. „Kaugtöö ei saa olla sunduslik, jääb töötaja otsustada, kas ta saab ja tahab kodus töötada. Töökoha pakkumine on November 2022 19
TÖÖSTUS seaduse järgi töölepingu loomulik eeldus. Ka siseruumide temperatuuride osas tasub silmas pidada, et soovituslikud temperatuurid jäävad minimaalselt 15–20 kraadi vahele, olenevalt töö raskusest ja intensiivsusest. Raske füüsilise töö korral võib 15 kraadi olla piisav, kuid istuva töö puhul soovitatakse töövõime säilitamiseks piirduda minimaalselt 20 kraadiga,“ räägib minister Peterson lahti aktuaalsed tööturuteemad. Kaugtöö puhul on tööandja kohustatud hindama töökeskkonna üldisi riske ja töötajat juhendama. Tööandja ei pea seega minema töötaja koju töötingimusi kontrollima, kuid tal peab olema ülevaade, mis riskid töökeskkonnas võivad esineda. Lisaks tuleb kaugtööl tagada tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid, korraldada töötaja tervisekontrolli, uurida tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi ning maksta haigushüvitist. Muudatused arvestavad tööandja piiratud võimalusi tagada kaugtöö korral ohutu töökeskkond. Statistikaameti 2021. aasta andmetel on Eestis 582 600 palgatöötajat. Eesti tööjõu-uuringu andmetel tegi 2021. aastal perioodiliselt kaugtööd 180 800 töötajat, mis moodustab 27,8% kõigist tööga hõivatutest.
Foto: pexels.com
TÖÖSTUS
Tööstuses on inimesed esikohal Ensto Building Systemsi Keila tehase juht Nadežda Dementjeva ütleb, et töökoha teeb heaks ettevõtte väärtustel põhinev kultuur, kus esikohal on inimesed. „Oma töötajate hoidmiseks on meil erinevad soodustuspoliitikad, näiteks sportimisvõimaluste toetamine, tervisenädalate korraldamine, pakume puuvilju, toetame töötajate lapsi koolimineku puhul jne. Meil on ühtehoidev meeskond ja kõikide soodustuste ja toetuste kõrval on ehk kõige olulisem just inimeste kaasamine ja nendega arvestamine.“ O-I Glass Inc Järvakandi klaasitehase personalijuht Ethel Moora kinnitab, et iga töötaja on ettevõttele oluline ja seda ei jäeta neile ütlemata. „Meil on väga palju erinevaid töötajate kaasamise programme – nii tööohutusalaseid kui ka neid, mis aitavad muuta töökeskkonda selliseks, et iga töötaja siin olla tahaks. Oleme loonud vastavalt meie töötajate sooviavaldustele ilusa puhkenurga koos kott-toolidega, kus tore tööpäeva kestel
einestada ja lõõgastuda. Sel aastal avaldasid töötajad soovi, et puhkenurk oleks ka õues – ning selle nad ka said. Meil on igal kesknädalal tervisekolmapäevad, kus proovime erinevaid toite. Osaleme erinevatel spordiüritustel ja meil on puhkuse lisapäevad,“ kirjeldab ta. Metallitöödele keskendunud Lasertooli personalijuht Janne Aljas räägib, et iga töötaja saab valida Tervise Paradiisi kuukaardi või hoopis tervisekindlustuse vahel. „Viimase puhul on tehtud tagasisideküsitlustest lähtudes mitmeid korrektiive. Näiteks on suurendatud hambaravi võimalusi ning lisatud profülaktiliste läbivaatuste osa. Haiguste ennetamine on alati mõistlikum kui ravimine, kuid tervisekindlustus katab ka taastusravi, eriarsti vastuvõtte ja toetab vaimset tervist. Ettevõtte juhtimiskultuuris on oluline koht töötajate sportlike algatuste toetamisel. Nii on käidud mängimas golfi, discolf’i, bowling’ut ja võrkpalli ja nende puhul toetab ettevõte nii saali rendi kui ka spordivarustusega,“ annab ta ülevaate.
IB Metall OÜ peamiseks tegevusvaldkonnaks on lehtmetallist toodete ja allhanketööde valmistamine.
• Lehtmetalli lõikus • Lehtmetalli painutus • Keevitustööd
Kvaliteet nii tootmises kui ka partnerluses! info@ibmetall.ee
TÖÖSTUS
Kliimaeesmärgid kütavad kirgi
Kliimanõuete täitmine on Eestis kujunenud ülikeeruliseks teemaks, kus debatti peavad organisatsioonide esindused ja kompromissile jõudmine kujuneb diplomaatiliseks kõrgpilotaažiks. Anne-Mari Alver gukava kui ka MAK2030 tööversioon käsitlevad metsa peamiselt puidutöösturite tootmisressursina, justkui oleks tegu jõude vedeleva rikastumisallikaga. „Metsal nähakse väärtust alles pärast selle langetamist, kui kätte on saadud puit,“ ütleb Steinberg. „Selline jätkusuutmatu ja kitsa ringkonna huvidest lähtuv intensiivne majandamine tähendab elamist oma laste ja lastelaste arvelt, kiirlaenu võtmist looduselt.“
Avalikus kirjas keskkonnaministrile tõid 37 organisatsiooni esindajad välja kindla seisukoha, et metsanduse arengukava 2030 on vastuolus nii kliimaeesmärkide kui ka metsa kui ökosüsteemi säilimisega. „Metsa ökosüsteemidel on lisaks puidutootmisele palju muid funktsioone, mida tuleb samuti rahvusliku rikkusena majandada, toetada ja hoida nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade jaoks. Need funktsioonid hõlmavad vähemalt elurikkuse kaitset ning ökosüsteemi toimimist ja teenuseid, kliimamuutuse leevendamist ning sellega kohanemist, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste ning kogukondade ja inimeste heaolu toetamist,“ põhjendatakse väiteid.
Foto: pexels.com
LULUCF (land use, land use change and forestry) tähendab maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust. Alates 2008. aastast on Euroopa Liit LULUCFi sektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid seiranud. Euroopa Liidu 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide täitmiseks tegi Euroopa Komisjon 2016. aastal ettepaneku hakata kasvuhoonegaaside vähendamisel arvestama heitkoguseid ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkondadest. Ka Pariisi kliimaleppes toodi välja LULUCFi valdkonna kriitiline roll kliimamuutustega tegelemisel. Eesti jaoks tähendavad LULUCFi valdkonna eesmärgid kriitilist olukorda, kus seaduste tegijate ja täitjate vahel laiutab keeruline vastuolu.
Foto: pexels.com
Metsatööd kui kiirlaen?
Ühes artiklis pole mõeldav kõiki argumente läbi arutada. Eriti siis, kui eri seisukohtadel on erinevad looduskaitsjad, ettevõtjad ja teadlased. Nii näiteks väidab MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Liina Steinberg, et nii eelmine metsanduse arenNovember 2022 23
TÖÖSTUS
Foto: pexels.com
Vaesuse ja julgeoleku kaart
Avaliku kirjaga vastavad ka metsamajandamisele keskendunud ettevõtlusorganisatsioonid – Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Erametsaliit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Turbaliit. Need organisatsioonid juhivad tähelepanu, et Eesti on endale Euroopa Liidus võtnud LULUCFi ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse vallas üle jõu käivad kohustused. Samas puudub riigil analüüs, millised on laiemad mõjud – näiteks toiduohutusele ja energiajulgeolekule. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja direktori Mait Paltsi sõnul tuleb keskkonnaalaste probleemidega tegeleda ja kliimasoojenemist pidurdada, kuid seejuures ei tohi unustada ka Eesti inimeste töökohti ja hakkamasaamist ning meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. „Kui soovime tõsta päästjate palku, toetada eakate hooldamist ja suurendada peretoetusi, siis ei saa kõrvale jätta tõsiasja, et just eksportivad ettevõtted on need, kellelt tuleb selleks vajalik maksuraha,“ selgitab Palts. „Inimesed ei tule rohepöördega kaasa, kui nad tunnetavad, et neid otseselt mõjutavad otsused võetakse ilma 24 November 2022
nendega arvestamata vastu kuskil kaugel Euroopas ning Eesti oma poliitikud ja ametnikud neist ei hooli. Tänases ärevas olukorras on see lausa julgeoleku küsimus,“ lisas ta. „Vaadates, kuidas naaberriik Läti on endale välja võidelnud kordades väiksema süsiniku sidumise kohustuse, siis oleksime saanud Eesti huve paremini esindada.“ Selgituseks – Eesti peab maakasutuse ja metsanduse vallas aastaks 2030 siduma süsinikku 2,5 miljonit tonni. Keskkonnaministeerium on hinnanud, et ainuüksi metsasektoris on kohustuse täitmise tulemuseks 14 000 peamiselt maapiirkondade töökoha kadu, 80 miljoni euro võrra vähenev maksutulu aastas ja SKP langus 2,5%. Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ei ole siin aga arvestatud mõju töökohtadele põllumajanduses ja turbatööstuses ning neid teenindavates valdkondades.
Teadlase pilk LULUCEFile
„Küsimused, mis Eesti ees seisavad, on väga keerulised ja mitmetahulised ning erimeelsused tuleb rahulikult läbi arutada, et mitte uusi piiranguid seades keskkonnale kasu asemel kahju tekitada,“ arutleb Mait Klaassen. „Selleks et üleilmne soojenemine ei ületaks 1,5 °C (valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) soovitatud ohutu lävi), on CO2-neutraalsuse saavutamine 21. sajandi keskpaigaks ülioluline. Vastav eesmärk on seatud ka Pariisi
kliimakokkuleppega, mille on allkirjastanud 195 riiki, sealhulgas Euroopa Liit. Ka Eestil on siin oma roll kanda ning kui hakkama ei saada, siis oma trahvid maksta,“ selgitab Mait Klaassen ja lisab, et võetud kohustus pole Eestile kerge ning et sellega toime tulemine nõuab omajagu pingutust. See, milline tee valida ja mida tänapäevane keskkonnakaitse tähendab, tekitab aga palju vaidlusi ning kütab üles hulgaliselt emotsioone. Mait Klaassen juhib siinjuures tähelepanu metsade majandamisele. „Eesti metsade arengut ei saa vaadata lahus Eesti ajaloost. Enne teist maailmasõda oli meil põllumaid märksa rohkem kui praegu ja neid hariti peamiselt hobusega. Sõda ja küüditamine vähendasid rahvaarvu ning osa põlde metsastus. Kolhooside ajal hakati maad harima traktoriga ning need põllusiilud, kuhu traktoriga ei pääsenud, lasti samuti metsa kasvada. Praeguseks on need metsad raieküpsed ja kui neid ei raiuta, ei seo nad enam süsinikku.“ „Metsa süsinikuringe puhul on tegemist sama loomuliku protsessiga, nagu on inimese elukaar,“ selgitab Mait Klaassen. „Väga noor mets on nagu väike laps. Tema eest tuleb hoolitseda. Kui ta kasvab, hakkab ta n-ö tagasi andma, metsa puhul on selleks andmiseks süsiniku sidumine. Vana mets enam ei seo ning kui puu hakkab mädanema, liigub süsinik atmosfääri tagasi. Süsiniku sidumiseks tuleb puit väärindada, olgu siis mööbliks või puidukeemiaks.“
OPTIMAALSED LAHENDUSED PLASTIDE TÖÖTLEMISEKS
Härgmäe 24, Tallinn 11625
TÖÖSTUS
Tööstuse konkurentsivõime
kukkus langusesse
Fotod: pexels.com
Aasta 2022 on olnud töötlevale tööstusele, eriti selle metalli- ja masinaehitussektorile enam kui pingeline. Anne-Mari Alver „Eesti kaupu eksportivate tööstusettevõtete jaoks on kaubandustingimused tänavu ebasoodsad olnud, kuna sisse ostetud kaupade hinnakasv on ekspordihindade kasvu ületanud. Kuigi Eesti piiriülesed tehingud on valdavalt euros ja näiteks USA dollari osakaal on 4–5%, siis mõjutab nõrk euro meie impordihindasid kaubanduspartnerite kaudu ikkagi. Eriti puudutab see energiakaupu,“ hindab lõppeva aasta mõju Eesti töötlevale tööstusele Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Ta märgib, et kui jätta välja 2020. aasta koroonašokk, on Eesti tööstusettevõtete ootused lähikuude ekspordivõimaluste kohta kukkunud 2009. aasta keskpaiga tasemele. „Üha rohkemate ettevõtete jaoks on ebapiisav nõudlus äritegevust piiravaks peamiseks teguriks. Samuti hindavad Eesti ettevõtted, et nende konkurentsivõime välisturul on nõrgenenud. Seda kinnitab ka Eestist eksporditud kaupade turuosa langus euroalal. Osaliselt mõjutavad konkurentsivõimet ka Euroopa
26 November 2022
riikide väga erinevad toetused energiakriisi mõjude leevendamiseks. Eestis on sellised toetused suhtena SKPsse Euroopa riikide võrdluses ühed väiksemad,“ nendib Mertsina.
Omatoodang ja allhanked on võrdselt ohus
Eesti Masinaehituse Liidu juht Raul Kütt kinnitab, et see aasta on olnud Eesti metallisektorile väga keeruline. COVIDi-järgne periood ja Ukrainas peetav sõda mõjutab kogu Euroopas nii ettevõtteid kui ka inimesi, ent lisaks on metallitööstusel veel ka mitmeid spetsiifilisi probleeme. „Möödunud kevadel oli üheks selliseks metallipuudus. Senised tarnekohad Ukrainas ja Venemaal kadusid meie jaoks päevapealt, ent tootmine pidi jätkuma,“ meenutab Kütt. Suvel kerkis töötleva tööstuse jaoks järgmine suur probleem – energiahinna märkimisväärne suurenemine. Pole vahet, millist energialiiki tootmisel kasutatakse, hinnad on ikka oluliselt kõrgemad kui varem. Raul Küti sõnul on ettevõtjad energiahindadest rääkides öelnud, et varem pole tavaliselt pidanud elektri või gaasi hinda eraldi toote lõpphinna määramisel sisse arvestama, praegu on see paljudele aga kujunenud paratamatuseks.
Ettevõtted satuvad seetõttu keerulisse olukorda – kas leppida vähema teenistusega või tõsta toodete hindu. Hea lahendus pole kumbki, sest esimesel juhul muutub raskeks ettevõtet majandada ja töötajatele palka maksta, teisel juhul aga kaob konkurentsieelis. „See lööb valusalt neid ettevõtjaid, kes valmistavad omatoodangut, aga eriti neid, kes pakuvad allhanketeenust – ja neid viimaseid on Eesti tööstusmaastikul väga palju,“ räägib Kütt ning lisab, et mõlema suuna esindajatel on praegu tõsine oht oma tellijaid kaotada.
Riigipoolset lahendust veel ei tea
Siin näeb Eesti Masinatööstuse Liidu juht, et pall peaks olema riigi käes: „Ettevõtjatel on vaja kas fikseeritud hinnaga universaalteenust, nagu kehtestati kodutarbijatele, või mõnda muud lahendust, mis peab hõlmama kogu tootvat tööstust – alates mikroettevõtetest kuni suurtootjateni,“ arutleb ta ja lisab, et muidugi on selle ettepanekuga ka riigi poole pöördutud. Raul Küti sõnul on majandusministeeriumis sellest rääkimas käinud kõigi tööstusliitude esindajad. Vastuseks on praegu aga saadud, et riik tegeleb sellega, aga milline lahendus välja pakutakse, seda veel ei tea.
TÖÖSTUS
Pool sajandit
südamega toidu juures Selleaastane toidutööstuse üks armsamaid auhindu – Südamega Tegija – läks Kagu-Eestisse Värska valda. Anne-Mari Alver Toiduliit, maaeluminister ja Värska Originaal tunnustasid ettevõtte laotehnoloogi Maie Jaroslavskajat, kes pälvis oma 50 aasta pikkuse töö ja panuse eest Eesti toidutööstusesse 2022. aasta Südamega Tegija tiitli. Maie töötab Värska Originaali tehases esimese mineraalvee pudeli villimisest alates. „Maie on Eesti toiduainestööstuse tõeline legend ning kindlasti ka meie ühe rahvusuhkuse, Värska mineraalvee tootmise hing ja süda, tõeline südamega tegija! Iga aasta on mul soe tunne sees, kui avaneb taas võimalus tunnustada järjekordset südamega tegijat, sest tean, et Eesti toidutööstus on kindlates kätes ja vapustavate inimeste südametes,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Töökoht tuli loosiga
19. aprillil 1973. aastal seadis Maie Jaroslavskaja oma sammud Värska sovhoosi mineraalveetootmise tsehhi, kus ees ootas esimene ametlik tööpäev. Uhiuute seadmetega tehase tööpäev algas loosi võtmisega: kes missuguse masina taha saab. Maie võttis ühe kausikeses olnud paberitükkidest, mille peal oli kirjas „etikettide liimija“. Algusaastatel tuli vaatamata uutele tootmisliinidele väga palju käsitsi teha. „Pudelid tulid talvel lumemütsidega õuest ja plaksatasid tsehhis tootmise käigus katki,“ meenutab Maie Jaroslavskaja. Kildude kokku pühkimine oli igapäevane osa tööülesannetest. Mõni päev läks kohe väga palju pudeleid katki, teine päev vähem. Miks see nii oli, ei teata siiani. Praegu on Maie sõnul vahe toonase liiniga nagu öö ja päev – uue puhul piisab vaid nupuvajutusest, sedavõrd automatiseeritud on tänapäeva töö. Liimivann ja selle täitmine oli samuti etikettija ülesanne. „Liim tuli ise keeta ja seda siis vanni juurde valada. Töö nagu kokal!“ pajatab Maie ja meenutab, kuidas nende kööginurgas gaasipliidil oli suur ämber, kuhu olevasse vette tuli segada
Südamega Tegija tiitli pälvinud Maie Jaroslavskajat õnnitlevad Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp ja Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits. Foto: Riho Semm 28 November 2022
Foto: Värska Originaal
pulbrit ning ajada see keema. Tuli liimi segada, samas joosta liini juurde, siis jälle tagasi – kööginurgas mulksuvat liimi segama. Praegu asub endises kööginurgas tehase moodne laboratoorium. Maie alustaski Värskas mineraalvee villimisliini operaatorina ja töötas enne laotehnoloogiks saamist ka laohoidjana. Maie enda sõnul naudib ta laotehnoloogi töö juures mitmekülgsust, inimestega suhtlemist ning keerulistes olukordades kiirete ja toimivate lahenduste leidmist. Etikettide liimimise ja liimi keetmise asemel on Maie praegusteks ülesanneteks laotööde organiseerimine, ettevõtte väliskeskkonna ja territooriumi korrashoiu jälgimine, keskkonna- ja haljastustööde juhendamine. Samuti on Maie kaasatud ettevõtte toiduohutuse ja siseaudiitorite meeskonda.
Mälestused said raamatusse
19. aprillil 2023. aastal, kui möödub täpselt 50 aastat Maie esimesest tööpäevast, ilmub ettevõtte juubelile pühendatud raamat, kus on Maie mälestustel ja kogemustel oma oluline roll. Toiduliidu Südamega Tegija 2022. aasta konkursile esitati kokku 14 tugevat kandidaati, kelle hulgast valiti juhtkogu hääletuse tulemusel välja 5 nominenti. Lõppvoorus kandideerisid tiitlile lisaks Maiele ka Farmi Piimatööstuse tehnika- ja haldusjuht Aivo Karafin, Salvesti tootmise töödejuhataja Anne Känd, Orkla Eesti Kalevi tehase suhkrukommiüksuse ja pakendamisüksuse juht Kaja Lehtla ja Balbiino tootmise ostujuht Tiiu Loomägi. Südamega Tegija selgitati välja hindamiskomisjoni liikmete ja Toiduliidu Facebooki rahvahääletuse tulemuste kombineerimisel. Südamega Tegija tiitliga tunnustab Toiduliit igal aastal Eesti toidutööstuse kõige silmapaistvamaid inimesi, kes teevad oma tööd suure hoole ja südamega.
EVARI EHITUS
Päikesepaneelid
muutuvad järjest populaarsemaks ja põhjusega Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikeseelektrijaamu. Rohepöörde ning pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu aina kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks. Päikesepaneele saab paigaldada nii kald- kui ka lamekatustele. See artikkel keskendub lamekatusele. Lamekatustel saab ära kasutada suure osa katuse pinnast. Seepärast on just lamekatustele hakatud looma terveid päikeseelektrijaamu, mille fotosid on näha ka netiavarustes ja ajakirjanduses.
Millega arvestada?
Päikesepaneelide katusesõbralik paigaldus ei ole küll raketiteadus, kuid vajab siiski erialaseid teadmisi ja oskuseid ning paljude nüansside tundmist. Paneelid tuleb paigaldada nii, et see ei ohustaks kogu hoone konstruktsioone, katuselahendust, ei segaks katuse sademevee äravoolu ja tagaks katusel ohutu liikumise nii katuse enda kui ka paneelide hoolduseks. Lamekatusele saab päikesepaneele paigaldada sisuliselt kogu katuse pinnale. Meil kiputakse katusele paigaldama päikesepaneele nii palju, kui vähegi mahub, eirates isegi elementaarset ohutust. Päikesepaneelid on katusele, selle aluskonstruktsioonidele ja kogu hoonele arvestatav lisaraskus, mida peab arvestama juba projekteerimisel. Uusehitistel teevad seda ehituskonstruktorid, projek-
teerijad. Vanadel hoonetel tuleks enne päikesepaneelide kavandamist teha hoone konstruktsioonide kontroll. Enamik meie lamekatuseid on projekteeritud ja ehitatud ainult lumekoormuse ja tavapärase hoolduskoormuse talumiseks. Sellised katused ei ole ette nähtud suurte lisakoormuste ja täiendava hoolduskoormuse talumiseks. Kuigi näiliselt ei juhtu paneelide paigaldamisega midagi, vähendab see siiski oluliselt katuse kestvust ja võib häirida selle toimimist ning hooldust. Näiteks võivad pindpaigaldised oluliselt häirida sademevee äravoolu katuse pinnalt.
Tegele katusega enne päikesepaneelide paigaldust
Katuse remont, uue kattega katmine või koguni tervenisti uuendamine on pärast päikesepaneelide paigaldust oluliselt keerukam, töömahukam, aeganõudvam ja kulukam. Päikesepaneelide jm pindpaigaldistega koormatud katustel suureneb oluliselt hoolduskoormus ja sellest tulenevad liikumised katusel. Päikesepaneelid ja kommunikatsioonide agregaadid ise vajavad hooldust.
Lattrauast paneelide alus on kohati otse katusekattel. Kinnitused läbivad katusekatet. Selline paigaldusviis on katusekattele kahjulik. Foto: Alo Karu 30 November 2022
Pindpaigaldised kipuvad koguma katustele rohkem prahti, tolmu ja liiva, mistõttu suureneb ka katuse enda hooldusvajadus. Kui katusele tekivad lisaraskuste tõttu soovimatud lohud, hakkab sinna kiiresti tekkima raskesti eemaldatav praht, mis on kasvulavaks kõikvõimalikule orgaanikale. Kõik see mõjutab ka katusekonstruktsiooni kihte ja nende kestvust, eelkõige hüdroisolatsiooni, aga ka soojustust, kaldekihti ja aurutõket. Madalama paigaldussüsteemiga katusekattele lähedal olevad päikesepaneelide lahendused hakkavad paneelide ja nende aluste alla koguma prahti ja tolmu, mille eemaldamine on väga raske. Eriti aktuaalne on see piirkondades, kus hoone ümber on palju kõrgeid puid, kust eralduvad lehed ja okkad moodustavad paneelide alla valle, mille eemaldamine on ebamugav, aeganõudev ja raske.
Päikesepaneelide planeerimine katusele – katuse turvavarustus
Enne päikesepaneelide paigutuse lahendust katusele tuleb paika panna katuse äravoolusüsteem, äravoolulehtrite, katuselepääsu- ja suitsueemaldusluukide, katuseakende ning kommunikatsioonišahtide asukohad. Seejärel tuleb määratleda ohualad ja koostada turvavarustuse või piirete projektlahendus, mis meil üldjuhul ära jäetakse. Ilma turvavarustuse, vähemalt
Modifitseeritud bituumenrullmaterjali (MBR) peale MBR lappidega paigaldatav päiksepaneeli alus. Sellise lahenduse kasutamine eeldab katuse kinnituse arvutusi. Foto: Alo Karu
EVARI EHITUS
Katusekatte külge paigaldatavad päikesepaneelide alused Saksamaal. Eeldab korralikku katuse kinnituslahendust. Foto: Alo Karu
1100 mm kõrguste piirete või parapettideta ei tohiks päikesepaneelidega katuseid planeerida. Turvavarustus on tootjakeskne süsteem, kus kõik komponendid on kas sama tootja omad või tema poolt aktsepteeritud. Mingit omaloomingut selle projekteerimisel ja paigaldamisel teha ei tohi. On olemas nii kukkumiskaitse kui ka turvasüsteeme. Lisaks ka selliseid, mis kinnituvad päikesepaneelide alustele. Näiteks on sellised Saksa tootjal ABS Safetyl (maaletooja Eestis OÜ Katusemaailm). Turvavarustuse kavandamiseks ja projekteerimiseks peaks olema läbitud vastavad erialakoolitused. Sageli ollakse olukorras, kus turvavarustust ei ole enam võimalik nõuetekohaselt paigaldada. Kogu katus on parema energiamärgise saavutamiseks otsast lõpuni päikesepaneele täis projekteeritud ja nende vähendamine mõjutaks hoone energiamärgist. Siis ollakse dilemma ees, kas maksta lõivu energeetikale või riskida inimeludega. Kahjuks valitakse sageli süüdimatult viimane variant ja turvavarustus paigaldatakse, kuhu mahub, arvestamata selleks vajaliku ruumi või paigalduslahendustega, või jäetakse see hoopis ära.
Päikesepaneelide paigaldus olemasoleva hoone lamekatusele
Olemasolevale katusele päikesepaneelide paigaldamisel tuleks alustada konstruktsioonide kandevõime hindamisest. Kui see on tehtud, tuleks tellida eriala asjatundjalt katuse audit (vajadusel koos katuse avamistega). Eriala eksperdid oskavad hinnata paneelide mõjusid katusele, olemasoleva katusekatte jääkressurssi, soojustuse ja sõlmlahenduste võimekust lisakoormuste talumiseks, samuti turvavarustuse lahendusi.
Kaablid ja juhtmed on paigaldatud vett läbilaskvatele rennidele, mis toetuvad katusele spetsiaalsetele alustele. (Eesti). Kaablirennid võiks olla pealt kaetud. Foto: Alo Karu
TalTech Mäemaja päiksepaneelid on paigaldatud aluskonstruktsioonidele toetuvatele pollartitele. See tekitab küll marginaalsed külmasillad, kuid võimaldab korrektset katuse hooldust. Hoonel on kõrged parapetid ja seepärast ei ole vaja ka turvavarustust. Foto: Alo Karu
Vanemad katused võivad vajada ulatuslikku remonti või tervenisti uuendamist. Enamasti saab siiski olemasoleva katuse säilitada. Mõnel katusel saab piirduda vaid uue katusekatte paigaldamisega.
Päikesepaneelide paigalduslahendused lamekatustele
Päikesepaneelide paigaldusel lamekatusele saab kasutada kolme erinevat kinnitusviisi: aluskonstruktsioonidele kinnituvate kogu katusekonstruktsiooni läbivate pollaritega; katusekatte pinnale ballastiga; katusekatte külge. Kõikidel kinnitusviisidel on omad head ja vead. Pollaritele võib päikesepaneele paigaldada ka siis, kui katus ise on arvestatud vaid hoolduskoormuse talumiseks. Pollaritele saab paneelid paigaldada katusekattest oluliselt kõrgemale, mis võimaldab hõlpsalt nende alt katuse puhastamist. Pollarid läbivad kogu katuse konstruktsiooni ning neile tuleb teha korrektsed veeauru- ja veetihedad läbiviigud aurutõkkest ja hüdroisolatsioonist.
Hea näide on TalTechi Mäemaja, kus on kasutatud pollaritele toetuvaid alusraame. Katuse peale ballastiga paigaldatavate paneelide aluste puhul tuleb katusekatet kaitsta. Selleks sobivad spetsiaalsed kummimatid, mis mõnedel aluste tootjatel on komplektis. Näiteks kasutatakse SBRi kummimatte. Päikesepaneelide aluste kinnitus katusekatte külge on erilahendus. Tavaliselt lisatakse sellistes lahendustes paneelide alustele ka raskused. Seepärast tuleb arvestada katusele langevate oluliste lisakoormustega. Lisaks tuleb katusekatte kinnituse lahendus teha, arvestades päikesepaneelidest tekkivate tuulekoormusutega. Alo Karu, tehnikamagister, ehitusekspert hoone piirdetarindite alal koostöös OÜ-ga Evari Ehitus evari.ee
November 2022 31