Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER
Mai 2022
TÖÖSTUS
LASERKEEVITUS Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus
TEENUSED • Laserlõikus • Laserkeevitus • Painutus • Keermestus • Detailide puhastamine Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | tel 517 9701, 510 6226 | info@laserline.ee
www.laserline.ee
TÖÖSTUS
Rohkem tunnustust lahenduste eest Seekordse Tööstuse persoon, Eesti Masinatööstuse Liidu uus tegevjuht Raul Kütt ütles intervjuus välja lihtsa, kuid väga elulise mõtte – tihti räägitakse Eesti tööstusest selles võtmes, mis on puudu või valesti, selle asemel, et tunnustada neid, kes oskavad keerulistes olukordades lahendusi leida. Raul Kütt ise oskab seda hästi, tuues välja näiteks ettevõtjad, kes on senised Valgevenest või Venemaalt tulevad tarned suutnud kiiresti asendada muudest riikidest tulevatega. Kui aga masinatööstusest liikuda sellesse majandusharusse, millega me kõik iga päev mitu korda kokku puutume – ehk siis toidutööstusesse –, siis ka siin on väga palju tunnustamisväärset, mis teeb Eesti toidud ja toorained hinnatuks kogu maailmas. Kiitust väärivad nii järjepidevad parimate toiduainete valimised kui ka ettevõtjate ja nende liitude kestev töö eksporditurgude leidmisel, vallutamisel ja hoidmisel. Vaatamata sellele, et majandusruumis pole viimaste kuude ja nädalatega kindlasti mitte kergemaks läinud, ei unusta ettevõtjad ära ka globaalsemate lahenduste otsimist. Rohepööret toetab riik, ent ka ettevõtjad ise leiavad üha uusi võimalusi nii säästliku elektri kasutamiseks kui ka selliste toorainete kasutusele võtmiseks, mis varasematel aastatel oleks lihtsalt täiendavalt prügimägesid koormanud, nüüd aga saavad uue pika elu. Vaata mis tööstusvaldkonda tahes, imetlemis- ja tunnustamisväärset on meil väga palju!
Anne-Mari Alver
Foto: Shutterstock
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Anne-Mari Alver Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall
KASUTA VÕIMALUST JA OSALE GRACO POWER TOUR 2022 KLIENDIPÄEVAL! • Tutvu ja proovi uusimaid tooteid • Laienda oma teadmisi ja oskusi • Küsi professionaalset nõu Graco ekspertidelt
8.06. 2022 10.00 - 14.00 HANSACOLOR OÜ, Laki 16, Tallinn
Võimalus võita e-roller või elektritõukeratas Registreeru kohe WWW.GRACO.COM/POWERTOUR I NI MSÕBRAL I K V Ä RVIP OOD L A K I T N 16, TALLIN N HARJ UMAA , 1 0 62 1 I NF O@ HANSACOLOR.E E HA NSA COLOR.E E
TÖÖSTUS
Raul Kütt – mees tööstuse ja julgeoleku ristteelt Kui Raul Kütt andis jah-sõna Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhiks hakata, oli tal palju plaane, mis seostusid tööstushariduse ja -praktika arendamisega. Need on alles, kuid praegu on esiplaanil sõjaolukorrast tingitud teemad. Anne-Mari Alver Eesti Masinatööstuse Liit on Raul Kütile olnud küllalt tuttav juba aastaid, mil ta on selle tegemistes projektijuhina kaasa löönud. Kui senise tegevjuhi Triin Ploompuu lahkudes tehti Raulile ettepanek kogu erialaliidu tegevjuhiks tulla, ei vajanud mees pikka mõtlemisaega. Nüüd ütleb ta, et tegelikult on avastamisruumi olnud palju. Seni kitsamalt oma rea ajamise asemel tuleb olla kursis märksa suurema organisatsiooni ning kogu Eesti – ja mitte ainult! – tööstusmaastikuga. Seda pealegi ajal, kus nii ühe- kui ka teisesuunalised tarned on muutunud tootjatele senisest keerulisemaks. Lihtne pole ka allhangete pakkujatel – energiahinnatõusud, materjalide kallinemine ja palgasurve sunnivad paljusid pidama läbirääkimisi lepingutingimuste muutmise osas.
Vene sõjaväest NATOni
Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna vilistlane Raul Kütt on läbi elu tegutsenud peamiselt militaarse maailma tagala valdkonnas. Autohuvilise noormehena alustas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis õpinguid autoinseneri erialal. Pärast esimest aastat tuli koos kursusekaaslastega minna Vene sõjaväkke ja sealt tagasi jõudes oli kool muutunud Tallinna Tehnikaülikooliks. Enne lõpetamist oli loodud Eesti kaitsevägi, kuhu oli noori insenere hädasti vaja. Pärast ülikooli lõppu läbis ta ohvitseride kursused ja asus kaitseväe peastaabi tagalaosakonnas tehnikateenistust üles ehitama. Ja jäi kaitseväkke 22 aastaks. Nii kummutab Raul Kütt seisukoha, et kaitseväetöö tähendab pelgalt sõja4 Mai 2022
EELISTA KODUMAISTTARNIJAT KODUMAISETOEGA
Servopainutuspingid, robotlahendused, puurimis-, keermestusseadmed, neetimismasinad.
Automaatsed ja manuaalsed torupainutusseadmed, toru vormimisseadmed.
Panel bender, kantpingid, giljotiinid, sikemasinad, ventilatsiooni eriseadmed.
Fiiberlaserid, painutuspingid, giljotiinid.
Painutuspinkide tööriistad - AMADA, WILA, TRIUMPF, BYSTRONIC, LVD jpt. Eritööriistad, TARNE 24H
USALDADA EESTIMAIST TARNIJAT. Kohapealne kindel ja professioonaalne Service tugi. Seadmete MÜÜK, HOOLDUS, REMONTja KOLIMISTEENUSED. 3MS MACHINERY OÜ | tel 53 323 491 | e-post info@3ms.ee
TÖÖSTUS väelisi ülesandeid, relvakandmist ja marssimist. “Eesti kaitseväe näol on tegu hea tööandjaga, kes pakub huvitavaid väljakutseid väga erinevatel aladel, mida tihtipeale esmalt militaarse eluga ei seostatagi. Näiteks saavad kaitseväes tööd insenerid, raamatupidajad, kokad, meedikud, varustajad ... Loetelu on pikk ning hõlmab tõesti peaaegu kõiki valdkondi.” Raul Küti töövaldkonnaks kujunes aastatega kõik logistika ja hangetega seonduv ning lisaks Eesti kaitseväe teenistusele on ta viis aastat samal erialal töötanud ka kaitseministeeriumis ning sama kaua Brüsselis NATO rahvusvahelises sõjalises staabis. “Kaitsevägi pakub väga häid võimalusi õppimiseks ja enese arendamiseks nii Eestis kui ka kaugemal,” hindab Raul Kütt tagasi vaadates oma esimest tööandjat kõrgelt ning tunnistab, et töö meeldis talle eriti sellepärast, et kõik tema erinevad huvid leidsid seal hea rakenduse ja sai panustada organisatsiooni ülesehitamisse. Kerge muigega tunnistab Raul Kütt, et on nüüd noor pensionär – väljateenitud aastate järel lahkus ta militaaralalt kolonelleitnandina ja peab seda “igati tubliks pensionile mineku auastmeks.”
Tööstusmaastik pakub palju väljakutseid
Eesti Masinatööstuse Liit on üks suuremaid tööstusvaldkonna erialaliitusid, mis hõlmab üle 140 ettevõtte ja asutuse. Raul Kütt märgib, et kuigi sageli räägitakse Eesti ettevõtluses moekatest idufirmadest, siis kindlasti ei tohiks unustada klassikalisi tööstusettevõtteid, mis tegelikult panustavad majandusse rohkem, on tööandjateks väga paljudele inimestele ning tagavad olulise osa Eesti ekspordist ja maksulaekumistest. “Just seepärast ongi oluline hoida tööstusettevõtete tegevus ja saavutused nii avalikkuse huviorbiidis kui ka valitsuse silme ees,” põhjendab ta ja ütleb, et kui näiteks majandusministeeriumi tasemel on olukord nähtavas arengus ning tööstusteemadega tegeleb eraldi inimene, siis ministeeriumite omavahelises koostöös saaks nii mõnigi aspekt olla rohkem tööstusettevõtetega arvestav. Raul Kütt märgib ka, et ehkki viimasel ajal on tööstusest meedias tavapärasest rohkem juttu olnud, kipub see vahel olema liiga negatiivne – et millest kõigest puudu on. “Võiksime rohkem kirjeldada ja tunnustada neid, kes oskavad lahendusi leida,” märgib ta. “Just nendest sõltub see, et tööstus areneks ja eksport toimiks.”
Hea oleks, kui rohkem tarku noori, kes plaanivad tehnikavaldkonnas kõrgharidust omandada, tahaksid saada keskhariduse läbi kutseõppe. Nii näiteks toob ta välja, et ettevõtted, kes varem tarnisid vajaminevat Venemaalt, Valgevenest või Ukrainast, on nüüd leidnud uusi äripartnereid Euroopast ja Türgist ning vaadatakse ka kaugemale. Siin näeb Raul Kütt ka seda, et riik peaks aitama ettevõtjatel uusi uksi avada. “Maailma mastaabis on ka meie suuremad ettevõtted pigem väikesed, keskmistest ja väiksematest rääkimata. Siin oleks suur abi, kui riik aitaks majandusdiplomaatiaga ning kinnitaks Eesti ettevõtete usaldusväärsust,” arutleb ta. Väga oluliseks peab ta ka riskianalüüsi, kus riigi tasandil otsuseid tehes tuleks kindlasti arvestada otsuste mõjuga tööstussektorile ja seeläbi ka
kogu majandusele – olgu siis tegu rohepöörde või uute sanktsioonide kehtestamisega. “Ma ei vaidle vastu neist ühegi vajalikkusele, aga neid otsuseid vastu võttes tuleb teha riskianalüüs ning mõelda, mida need ettevõtetele tähendavad, ja leida koostöös ettevõtetega riskide maandamise meetmed,” nendib ta.
Tööstusharidus vajab arendamist
Oma üheks väljakutseks tööstusvaldkonnas peab Raul Kütt uute spetsialistide juurdekasvuks vajalike tingimuste loomist ehk lühidalt väljendudes tööstusharidust. “Meie kutsehariduskeskuste varustatus ja õppeklassid on päris head,” hindab ta, kuid nendib, et samas on kutsevaldkonna haridusasutuste maine pigem kehvemapoolne. “Hea oleks, kui rohkem tarku noori, kes plaanivad tehnikavaldkonnas kõrgharidust omandada, tahaksid saada keskhariduse läbi kutseõppe. See oleks ülikooli minnes arvestatavaks eeliseks, kui oma valdkonda juba veidi praktilisest küljest tuntakse,” räägib Raul Kütt ja seob selle elulise meenutusega oma Mai 2022 7
TÖÖSTUS varustust kui ka võimalusi end proovile panna – just selle kõige tagamine aga ongi juhtide ülesanne. “Kaitseliidu malevkondade ülesanne on territoriaalkaitse ettevalmistamine ja tagamine ning rahu ajal ongi meie peamiseks ülesandeks saada võimalikult hea väljaõpe,” märgib ta ning avaldab tunnustust kõigile neile meestele ja naistele, kes tahavad Eesti heaks senisest rohkem panustada.
Hobid on seotud spordi ja autodega
Raul Kütt armastab end proovile panna nii riigikaitses kui ka erinevaid spordialasid harrastades. noorusest – tehnikaülikoolis mehaanikat õppides tundis ta, et tavalise keskkooli lõpetamise järel on tal puudu nii mõnigi oluline oskus, näiteks keevitamine. “Kui noor põhikooli lõpus tunneb, et teda huvitavad tehnilised teemad ja inseneritöö valdkond, võiks tegelikult ollagi esimeseks valikuks kutseharidusasutus,” arutleb Kütt, kuid lisab samas, et kindlasti peaks siis kutsega kaasnev keskharidus olema tasemelt võrreldav gümnaasiumite omaga, et ametikooli lõpus või pärast mõnd tööaastat poleks liiga keeruline kõrgkooli edasi õppima minna. Haritud tööstusjuhte ja -spetsialiste on Raul Küti sõnul Eesti tööstusmaastikule väga vaja ning on ääretult oluline, et sel teemal oleks noorte juurdekasvu. 8 Mai 2022
Teise olulise teemana toob ta välja praktikad, mille juures rõhutab, et on väga tähtis järgida kahte suunda – et noorte praktikakogemuse tagamine poleks ettevõttele ebamõistlikult suur koormus, kuid samas, et noortega tegeleksid parimad spetsialistid, kes oskavad enda ja ettevõtte kogemusi haaravalt edasi anda.
Vabal ajal kaitseliitlane
Ka nüüd, kus Raul Küti tööpäevad pakuvad talle huvitavaid väljakutseid tsiviilmaailmas, pole militaarsed huvid kusagile kadunud. Tegu on nimelt aktiivse kaitseliitlasega, kes ka vabatahtlikus riigikaitses on võtnud enesele suure vastutava rolli, olles kaitseliidu Harju maleva Harku rannikukaitse üksikkompanii pealik. Kui lihtsalt kaitseliidu liige olles saab panustada peamiselt vabadel päevadel, siis üksuse juhil tuleb oma vabatahtliku tööga seotud olla peaaegu iga päev. Seda eriti nüüd, kus ärevad ajad ja sünged uudised on senisest rohkematele inimestele tuletanud meelde soovi kriisiolukorras Eesti eest välja astuda. Kõik uued ja vanad kaitseliitlased vajavad nii väljaõpet,
Veel üheks Raul Küti hobiks ja armastuseks on heas vormis püsimine ning sportlikud tegevused. Mees kirjeldab, et teda ei huvita rahvaspordis mitte niivõrd “naabrist parem” olemine, vaid võistlemise iseendaga ja seda erinevatel aladel. “Rahvaspordipisik on kõvasti küljes,” ütleb ta ja lisab, et on proovinud väga erinevaid alasid – üle Väikese väina ujumisest triatlonini. “Mulle meeldib väga Tartu Maratoni Kuubik, kuhu kuulub kuus erinevat võistlust,” ütleb ta. Need on Tartu maraton, Tartu maastikumaraton, Tartu rattaralli, Tartu rulluisumaraton, Tartu rattamaraton ja Tartu linnamaraton. Kõik peale jooksu on Raul Kütil ka tehtud, kuid enne jooksudistantsi läbimist tahab ta olla kindel, et on jalatraumast täielikult tervenenud. “See kuubik on põnev kombinatsioon koormusüritusi, hea väljakutse iseendale,” hindab Kütt. Lisaks spordile huvitavad Raul Kütti ka autod – eriti sellised vanemad, mille juures on ka endal võimalik nokitseda ja üht-teist paremaks muuta ning niimoodi oma mehaanikuoskused alal hoida ja neid täiendada. Mehe üheks kireks on vanad Ameerika autod. Tema enda garaažis on aukohal 90ndate algusest pärinev Ford Aerostar. Selle kolmekümneaastase bussi kallal jätkub tööd ja askeldamist – seda eriti nüüd, kevadhooajal, sest nii vana autoga sõidab Raul Kütt ainult suvel. “Mulle meeldivad vanad autod väga, sest uute puhul pole endal väga palju teha – kõik eeldab töökoda, diagnostikat ja elektroonikaspetsialiste,” märgib ta ning lisab, et talle meeldib ka teistest vanade Ameerika autode sõpradest veidi erineda – sagedasemad lemmikud on kabrioletid, talle aga meeldib just omanäoline ja iseloomuga väikebuss. Nagu näha, pole ülikoolile järgnenud aastakümned kustutanud Raul Küti huvi autode ja mehaanikutöö vastu ning samalaadse huvi ja pühendumisega soovib ta tegeleda ka masinatööstuse kui olulise majandusharu tutvustamisega.
2022/2023 õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistel erialadel
Põhikooli baasil (3 a.) Roboti operaator Mehhatroonik Sõiduautotehnik Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide operaator Klienditeenindaja kaubanduses Sisekujundaja assistent tekstiilialal Kergete rõivaste rätsep Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Veokorraldaja - logistik
A G E
D A AL .ee I ER .tthk U w V T w U w T
Suvine vastuvõtt alates 13.06.2022
Keskkooli baasil Automaaler * Sõiduautodiagnostik (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * Mehhatroonik * Robotitehnik (jätkuõpe) * Külmamehhaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator * CNC freespingi operaator * CNC treipingi operaator Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistik (jätkuõpe) Veokorraldaja - logistik Juuksur * Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) ** Rätsep-stilist kergete rõivaste alal (päevaja õhtuõpe) ** Naiste ülerõivaste rätsep - stilist (jätkuõpe) * Kodu- ja sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müügiesindaja * Müügikorraldaja * E-kaubanduse spetsialist *kaugõpe
1,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 2 a. 1 a. 1 a. 1 a. 1a 2 a. 2 a. 1 a. 1,5 a. 1,5 a. 0,5 a 2 a. 1 a. 6 kuud 1,5 a. 2 a. 1 a.
**õhtune õpe
TASEMEL KUTSEHARIDUS Tallinna Tööstushariduskeskus Sõpruse pst 182, Tallinn 13424 10 Mai 2022
65 42 833 65 45 026
info@tthk.ee www.tthk.ee
TÖÖSTUS Foto: Shutterstock
Sõda Ukrainas suunab
tööstusettevõtted uusi lahendusi otsima Praegune olukord on seadnud löögi alla paljude ettevõtete tarned, ekspordi ja ka rahavoogude korraldamise, selgub analüütikute hinnangutest.
Foto: Tiit Blaat
Anne-Mari Alver Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts hindab, et Eestis toob metsa- ja puidutööstus otse või kaudselt leiva lauale 56 000 inimesele ehk pea igale kümnendale töötajale. “Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet. Sektori loodav hinnanguline kogulisandväärtus on 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ca 13,8 protsenti kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Eesti metsa- ja puidusektori aastane maksupanus riigieelarvesse oli 2019. aastal üle 1,07 miljardi euro, samas suurusjärgus on näiteks Eesti riigi kulutused haridusele,” toob ta võrdluse. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja kirjeldab, et Venemaa ja Valgevene ressurssidest loobumisel on Eesti majandusele reaalne mõju.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts
“Erinevalt metallidest või naftast on puidule olemas kodumaine alternatiiv. Kogu senist imporditud mahtu ei suuda Eesti toorainega kindlasti asendada, kuid kohaliku puidu pakkumise suurendamine aitab mõjusid leevendada,”
arutleb ta ja lisab, et Eesti majandusmetsade juurdekasvud on järjepidevalt suuremad kui meie raiemahud. “Eesti metsade vanuseline struktuur on selline, et süsinikku siduvatest metsadest saavad ühel hetkel süsiniku emiteerijad. Majandusmetsades raietega hiljaks jäämine toob kaasa kehvema kvaliteedi, mistõttu need puud sobivad eelkõige kütteks või tselluloosiks, mitte aga maja või mööbli ehitamiseks. Ligi 40% Eesti metsadest on jõudnud raieküpsesse ikka,” selgitab Välja ja soovitab ettevõtjatel pikemalt ette mõelda kui mõned nädalad. “Hilja on hakata muudatusettepanekuid tegema alles siis, kui toorainepuudus juba täiesti käes.” Henrik Välja kinnitab, et liidu tehtud ettepanekuid kohaliku puidu tooraine kättesaadavuse suurendamiseks Eesti ettevõtetele on võimalik täita ka looduskaitselisi eesmärke silmas pidades. “Mõistame, et teema on tundlik. Aga usume, et on võimalik leida kompromiss, kus meie metsad on hoitud, aga ka Eesti inimeste majanduslik heaolu säiliks,” märgib ta ning rõhutab, et nii keskkonna- kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peaksid sellistel teemadel olema ettevõtjatega ratsionaalses diskussioonis. Mai 2022 11
TÖÖSTUS
Puidutööstuse probleem rõhub Lõuna-Eestit
Mait Palts märgib, et lisaks puidule tuleks senisest suuremat tähelepanu pöörata ka teiste kodumaiste ressursside kasutamisele ja väärindamisele (nt biometaani tootmine, kütteturba kasutamine jm).
Eriti tugev on metsaja puidutööstuse roll maapiirkondade toimetulekus väljaspool Harjumaad. “Aina suurenenud siseriiklike piirangute ja toorme saadavuse ebakindluse tõttu on Eesti ettevõtetel tulnud vajaminevat puidutooret aina enam importida. Statistikaameti andmetel imporditi 2021. aastal Venemaalt puitu ja puittooteid 338 miljoni euro ulatuses. Sellest moodustas suurema osa saematerjal (ca 281 miljonit eurot) ja vineer (ca 28 miljonit eurot). Venemaalt ja Valgeve-
nest imporditud puit moodustas ca 30 protsenti Eestis tööstusele vajaminevast toorainest. Eriti tugev on metsa- puidutööstuse roll maapiirkondade toimetulekus väljaspool Harjumaad. Kesk- ja Lõuna-Eestis loodud lisandväärtusest tõid selle valdkonna ettevõtted vastavalt 22 ja 18 protsenti lisandväärtusest. Samuti on metsa- ja puidutööstus oluline töökohtade pakkuja maal – ligikaudu 14 protsenti Kesk- ja Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otseselt või kaudselt sektoriga seotud,” selgitab Palts ning lisab, et kehtestatud ja vajalike sanktsioonide tõttu pole nendest riikidest importimine enam võimalik ning tekkinud on puidutoorme defitsiit. “Selle asendamine lähiajal ei ole realistlik ning enamik töötlemisahelast on seiskumas. Metsa- ja puidusektori laod on juba puidutoormest tühjenemas ja ettevõtete toimimine ning nende pakutavad töökohad on ohus. Lisaks metsa- ja puidutööstusele aitab puidutoorme defitsiidi vältimine leevendada toorainepuuduse mõjusid ehitussektoris, puitmajade tootmises, akna- ja uksetootmises, mööblitööstuses jm. Puiduhakke ja biomassi defitsiidi
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.
KONVEIERLINDID Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtprofiliga, lainelise servaga jne) TULEME KOHALE! Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond) KIIRE TARNE! Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi
Lindimees OÜ, Räägu 8/3, Tallinn, tel 512 1884, info@lindimees.ee www.lindimees.ee
TÖÖSTUS korral on kaugküttejaamad sunnitud inimestele toasooja tagamiseks kasutama (Vene päritolu) gaasi või konkureerima puidutööstusega toormaterjali pärast. See süvendaks kriisi mõju tööstuses ning samaaegselt tooks kaasa suure toasooja hinnatõusu,” kirjeldab ta probleeme.
Keemiatööstus kaotab miljoneid eurosid
Foto: Shutterstock
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum kirjeldab sõjaolukorra mõjusid tööstusele, andes teada, et need eesmärgid, mis olid asjakohased enne 24. veebruari, kahjuks nüüd seda enam ei ole. “Euroopa Liidu riigid, kel Venemaa gaasi kasutamine oli ülemineku energiaallikas teel kliimaneutraalsusesse, vaatavad nüüd üle oma eesmärgid söeja tuumajaamade seiskamise osas. Kõne alla võiks tulla kliimaeesmärkide ja maksude leevendamine, kuni energiasõltuvusele on alternatiiv leitud,” märgib ta ning lisab, et ühtne eesmärk Ukrainas toimuva valguses peaks olema mitte produtseerida uusi seadusi, eelnõusid ja arengukavasid, vaid sõja peatamine ning Ukraina aitamine. “Keemiatööstus on panustanud
keskkonnahoidu ja sellega on hästi. Soovin öelda, et me enam ei suuda panustada uutesse keskkonnaga seotud arengukavadesse ja investeerida veelgi rohkem keskkonda.” Hinnangute andmisel toetub Hallar Maybaum statistikale, mille kohaselt sanktsioonid ja sõda Ukrainas on otseselt mõjutanud keemiatööstuse ettevõtete idasuuna eksporti.
Kõne alla võiks tulla kliimaeesmärkide ja maksude leevendamine.
Nii viitab ta, et Venemaale eksporditi Eestist 2021. aastal statistikaameti andmetel kogu kaubavahetuse mahust Eesti päritolu kaupadest anorgaanilisi kemikaale 2,27%, eeterlikke õlisid, kosmeetika- ja hügieenivahendeid 1,83%, mitmesuguseid keemiatooteid 1,02%, seepe ja pesuvahendid 0,12%.
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
Kogu Eesti päritolu toodete kaubavahetuse mahust Valgevenega moodustasid värvid, lakid ja mastiksid 10,3%, mitmesugused keemiatooted 2,59%, orgaanilised kemikaalid 1,18%, farmaatsiatooted 3,27% ja pesuvahendid 0,42%. Ukrainasse eksporditi värve, lakke, mastikseid kogu kaubavahetuse mahust 15,2%, orgaanilisi kemikaale 1,11%, farmaatsiatooteid 2,44%, mitmesuguseid keemiatooteid 1,86%, kosmeetikatooteid 0,44%, seepe ja puhastuvahendeid 0,27%. “Ekspordi ärakukkumise tõttu on kaotus meie ettevõtetele mitmekümnetes miljonites eurodes,” võtab Maybaum kokku ja lisab, et Venemaaga sidemete katkemine toob kaasa haruldaste muldmetallide tootmise osalise seiskumise. Ta prognoosib, et keemiaettevõtete selleaastane kaotus ulatub saja miljoni euroni.
Sõda on majandusele uus šokk
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina näeb samuti, et Eesti majandus seisab vastamisi uue šokiga ja saab käimasoleva sõja mõjudest löögi. “Kiire hinnakasv vähendab inimeste ostujõudu, nõrgenev välisnõudlus piirab ekspordikasvu ja ettevõtted lükkavad halvenenud kindlustundega investeeringuid edasi. Sellele vaatamata Eesti majanduskasv sel ja järgmisel aastal jätkub. Võrreldes jaanuaris avaldatud majandusprognoosiga kärbib praegune majandusšokk Swedbanki 14 Mai 2022
hinnangul 2 protsendipunkti Eesti käesoleva aasta ja 1,2 protsendipunkti järgmise aasta kasvust. Nii kasvab meie uue prognoosi järgi Eesti majandus sel aastal 1,5 ja järgmisel aastal 2 protsenti,” kirjeldab Mertsina ning lisab, et Eesti tugev SKP kasv eelmisel aastal tõstis võrdlusbaasi selleks aastaks kõrgele.
Lisaks kõrgematele kütusehindadele ja suurematele kommunaalkuludele kiirendab inflatsiooni sel aastal enim ka toiduainete hinnakasv. “Sõjal Ukrainas on negatiivne mõju Eesti majandusele, kuid pandeemiajärgne majanduse taastumine ja tagasihoidliku osakaaluga eksport Venemaale ja Ukrainasse hoiavad ära majanduslanguse Eestis aastases arvestuses. Majanduskasvu toetavad muu hulgas Euroopa Liidu raha suurem kasutamine ja Eesti valitsuse kasvavad kulutused. Küll aga võib SKP väheneda kvartaalselt. Kindlustunde halvenemine lükkab edasi suuremaid investeerimisprojekte ja inimeste ostujõu vähenemine aeglustab tarbimise kasvu.
Kaupade asendamine nõuab kohanemisaega
Tõnu Mertsina sõnul välisnõudlus küll nõrgeneb sel aastal, kuid meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasv jätkub. “Eesti ettevõtted peatavad või lõpetavad tõenäoliselt suurema osa oma ekspordist Venemaale, kuid suunavad selle järk-järgult teistele turgudele. Konkurents uute turgude leidmisel aga suureneb. Venemaa ja Ukraina osakaal Eesti ekspordis on olnud võrdlemisi väike. Küll on aga meil oluliselt suurem sõltuvus Venemaalt imporditud üksikutest kaupadest, millel on proportsionaalselt suurem mõju Eesti majandusele. Kohanemisaeg mitmete nende kaupade asendamiseks teistest riikidest võib aga olla pikk. Häired mineraalsete õlide ja kütuste, puittoodete, väetiste ja metallide impordis või nende kaupade sisseveo peatumine mõjutavad negatiivselt ka Eesti majandust laiemalt, kuid see annab tugevama löögi meie ehitus-, puidu- ja transpordisektorile ning põllumajandusele,” selgitab ta. “Lisaks kõrgematele kütusehindadele ja suurematele kommunaalkuludele kiirendab inflatsiooni sel aastal enim ka toiduainete hinnakasv. Energia- ja teiste toorainete hindade kasvu oodatava pidurdumise ja sel aastal kõrgele tõusnud võrdlusbaasi tõttu prognoosime järgmiseks aastaks inflatsiooni aeglustumist 4,5 protsendini ehk ligikaudu sama temponi nagu eelmisel aastal,” hindab ta.
SW ENERGIA
Gaasikatlamaja õlikatlamajaks – just nüüd on õige aeg Viimane hetk katlamaja ümberehituseks, sest õlimahutid ja -põletid hakkavad otsa saama! Tarbijad on siiani eelistanud põlevkiviõlile maagaasi, kuna on loodud kuvand, et gaas on keskkonnasõbralik ja murevaba kütus. Mõned arvavad, et see ongi roheline kütus. Mõlemad on tegelikult fossiilsed kütused ja muude võrdsete tingimuste puhul võiks meie kohalik tarbija valida siiski Eestile soodsama kütuse ehk põlevkiviõli. Eesti vaates on oluline ka see, et õli toodetakse Eestis kohapeal. Samas gaasi müügist saadav tulu liigub üle piiri 16 Mai 2022
idanaabrile. LNG-laeva projekt on alles lapsekingades. Sügisel on terve maakera LNG ukse taga ja ilmselgelt ei pruugi ka seal valdkonnas minna kõik ilma logistikaprobleemideta, kui seda üldse kõigile jagub. Lisaks on LNG hind võrreldes põlevkiviõliga oluliselt kallim. Gaasi ja põlevkiviõli hinnad soojatootmises olid tavaolukorras väga pikka aega võrreldavad. 2021. aasta sügisel kallines gaasi MWh hind mõne kuuga neli-viis korda. Alates oktoobrist on olnud gaas põlevkiviõliga võrreldes üle kahe korra kallim. Kõikumised ühe kuu lõikes olid ligi 40 €/MWh ja tekkis lootus, et hind kohekohe normaliseerub, kuid järgmisel kuul läks olukord veel hullemaks.
Kui võrrelda suurte tööstuste gaasi- ja õlikatlamaja, siis erinevusi on vähem, kui arvata võiks. Gaasikatlamaja põlevkiviõlile ümber ehitamiseks kulub spetsialistidel umbes kaks kuni neli päeva. Ja ongi kõik! Edasi saate nautida kordi odavamat soojust, mille tootmisel hoitakse 24/7 silma peal. Olenevalt olukorra eskaleerumisest võib lähiajal juhtuda, et gaas keelatakse ära (lõunanaabrite näide) või keeratakse idanaabri poolt hetkega kinni. Sellisel juhul ei suuda nii lühikese ajaga mitte keegi kõiki objekte õli peale üle viia ja paljud tootmised on sunnitud oma uksed päeva pealt sulgema. Praegu on SW Energias katlamajade
SW ENERGIA
ümberehitamise järjekord juba ligi üks kuu. Pudelikaelaks võib osutuda põletite ja mahutite defitsiit. Mõistlik on mõelda ette ning vabaneda Vene gaasist lihtsalt ja stressivabalt. Olles seejuures eeskujuks kogu Euroopale. Kes ees, see mees! SW Energia ehitas ümber ka kõik oma seni maagaasi peal olevad kaugküttevõrgud, saades sealjuures ise null eurot kasumit. Miks? Sest see on imelihtne ja tarbijat tuleb kaitsta kõrgete hindade eest! Tallinna Kopli piirkonnas maksab meie toasoe kaks korda vähem kui viie kilomeetri kaugusel! SW Energia OÜ on võimeline kõikides Eesti kaugküttevõrkudes ole-
vad gaasikatlamajad õlikatlamajadeks ümber ehitama kahe kuu jooksul. Vabanedes seejuures Vene gaasi sõltuvusest. Praegu veel on meil vajalikke põleteid ja mahuteid, aga nende laovarud kahanevad päevadega. Seadmeid ei ole vaja isegi omada. Neid on võimalik (veel) rentida. Me ei tea, kui kauaks õli ja gaasi hinnavahe selliseks jääb, kuid pärast mahuti ja põleti vahetust jääb tulevikus mõlema kütuse kasutamise võimalus. Ehk varustuskindlus paraneb ja suureneb. Klient võib igal hetkel minna teise kütuse peale üle, kui ta seda soovib. Ümberehituse kulud jäävad enamikus kohtades mõne tuhande euro piiresse
ning puuduva põleti ja mahuti rent on kuni mõnisada eurot kuus. Kuna Euroopa gaasimahutid on praktiliselt tühjad ja ei ole teada, kui pikalt varusid jagub, siis Eesti kolm põlevkiviõlitehast töötavad plaanipäraselt ning Eesti oma tarbimine on olnud alla 10% kogu mahust. SW Energia OÜ pakub lahendust alates mahutite ja põletite rendist kuni kütuse tarne ja katlamajade hoolduseni. Kõik asjad ühest kohast! Küsi lisa telefonil +372 5668 6539 või kirjuta aadressil vadim.nogtev@swenergia.ee. Mai 2022 17
koolitus
hooldus
remont
varuosad
müük
CNC FREESPINK
CNC CO2 LASER
Yetitool SmartBench PrecisionPRO
Aeon Nova Super 16
tööala 2500x1250mm kokkupandav ja transporditav täpsusklass ±0,1mm inegreeritud puutetundlik kontroller
tööala alates 1000x700mm kuni 1600x1000mm kõik ühes disain sisseehitatud jahutuse, äratõmbe ja vibrokompressoriga laseri täpsus ±0,05 mm võimsus 100-150W kahe lasertuubi valmidus automaatne kõrguse määraja
LASERKEEVITAJA
FIIBERLASER
Fanuci 2.0
Bodor P Series
võimsus 1000W-2000W madal energiatarbimine, hooldusvaba, stabiilne kiire, suurepärane keevituskvaliteet automaatne traadi etteandja kõrgeim turvalisuse aste automatiseeritav
võimsus 1,5-40kW täpsusklass 0,03mm maksimaalne kiirus 200m/minutis aktiivne kokkupõrkevastane funktsioon automatiseeritud takistuste vältimise protsess intelligentne perforatsioonitehnoloogia
Meie eesmärk on aidata oma klientidel täide viia oma ideed ja plaanid kasutades kõige nutikamaid CNC tehnoloogiaid. Soovime tuua uusi kasutajaid kaasaegsete laserseadmete juurde. Aitame tõsta ettevõtete kasumlikkust, integreerides CNC pingid tootmisesse. Pakume igale oma tootele baaskoolitust, tehnilist tuge ja garantiid. Läbi koostöö koolide ja haridusasutustega ning pakkudes koolitusi, populariseerime laserpinkide efektiivset kasutamist tööstuses ja edendame ettevõtlikkust. Pakume ka lõikuse ja graveerimise teenust terasele, alumiiniumile, erisulamitele, puidule, nahale, plastikule, kartongile jne.
www.lasermeister.ee
info@lasermeister.ee
+372 56141984
TÖÖSTUS
Fotod: Shutterstock
Roboteid valides
laveeritakse hinna ja tootlikkuse vahel Klassikaline tööstuses kasutatav automaatseade pole enamasti mitte filmilik tulnuka ja inimese vahepealne tegelane, vaid automatiseeritud ja arvutivõrku ühendatud nutikas tööpink. Anne-Mari Alver Maailma statistika, mille eest kannab hoolt rahvusvaheline robootikaliit, hindab, et enim on tööstusrobotid kasutusel Lõuna-Koreas ja Singapuris. Esimeses on robotite “kätes” peamiselt autode ja elektritööstuses kasutatavate seadmete tootmine, teises on 90% robottööjõust paigaldatud elektritööstusesse. Euroopas on robootika lipulaevaks Saksamaa, mis üksiti on maailma arvestuses kolmandal kohal ja kus automatiseeritud tootmine on levinud praktiliselt kõigis tootmisharudes. Eesti statistikaameti andmetel kasutatakse tööstusroboteid kõige rohkem keemia-, plasti- ja kummitööstuses, mootorsõidukite ja transpordivahendite
tootmises, arvuti-, elektroonika- ja optikaseadmete ning elektriseadmete ja metallitööstuses. Paljudes ettevõtetes on robot asendamatu abiline oma täpsuse, stabiilsuse ja vähese hooldusvajaduse tõttu. Teenindusrobotid on populaarsed puhastus- või jäätmekäitluses, ladude käitlussüsteemides, seire, turvalisuse või kontrolli eesmärgil, aga ka klientide teavitamisel, teenindamisel, kaupade paigutamisel riiulitele ja tooteinfo edastamisel. Vastupidi tööstusrobotitele kasutavad teenindusroboteid aktiivselt pigem väikeettevõtted, vaid klienditee-
ninduses kasutavad roboteid peamiselt suurettevõtted. Võrreldes tööstusrobotitega on teenindusrobotite kasutamine siiski märksa tagasihoidlikum.
Robotit valides tuleb esmalt teha eeltöö
Robootikainsener Arno Jürisson ütleb, et robotite tellimisel, eriti Eesti mastaapides, on väga oluline teha ära küllaldane eeltöö, et saada just selline robot, mida ettevõttel enim vaja on. “Selleks et leida sobivaim lahendus, tuleb läbi analüüsida mitmeid võimalusi. Kõige lihtsam on seda läbi viia arvutil, kasu-
Mai 2022 19
TÖÖSTUS roboti andmelehe järgi, kus on kirjas põhilised roboti parameetrid. Nende põhjal saab kindlaks teha, milline mudel sobib ülesande lahendamiseks kõige paremini. Kahjuks ei ole tööstusroboti valimine nii lihtne, kui esmapilgul tundub, kuna ülesandele sobiva roboti leidmine nõuab automatiseeritava tööprotsessi kohta teatud parameetreid. Näiteks roboti mudel määrab ära siruulatuse ja tööala suuruse. Roboti paiknemine ruumis määrab ära selle osa, mida on võimalik kasutada tööalast töö tegemiseks. Haruharva esineb olukordi, kus ainult üks parameeter on roboti valimisel määrava tähtsusega. Enamasti on selleks siruulatus, tõstevõime ja korduvtäpsus,” räägib insener. tades selleks vastavaid simulatsioone, kus saab proovida erinevaid robotimudeleid. Simulatsioonis olevatel robotitel on 1 : 1 parameetrid reaalse robotiga,” selgitab ta ja lisab, et enamasti osutub valituks kõige soodsam lahendus, kuid oluline on ka uue süsteemi tootlikkus. “Roboti mudel valitakse vastavalt ülesandele, mida soovitakse automatiseerida. Roboti mudeli valimisel tuleb arvestada soovitud tootlikkusega,
mida robot peaks tagama. Siinkohal tuleb märkida, et automatiseerimisülesande lahendamiseks on mitmeid viise ja lahendusi. Iga lahendus võib esitada robotile erinevaid nõudmisi, näiteks kas robot hoiab tööriista või hoopis töödeldavat detaili,” kirjeldab Jürisson. “Kui süsteemi kontseptsioon on paigas, siis on teada, milline peab olema roboti võimekus. Robotit saab valida
Tööstusrobot ületab laorobotit efektiivsusega
Eestis tegi toreda eksperimendi Saaremaa elektroonikaettevõte Ouman Estonia OÜ. Tööstusrobotid ehk automatiseeritud töökohad on ettevõttes kasutusel, kuid lisaks sellele otsustati proovida ka laorobotit ja kutsuti üks selline proovinädalale. Ettevõtte juht Erik Keerberg ütleb, et natuke tuleks seda robotieksperimenti
TÖÖSTUS
Peamised tööstusrobotite tüübid
käsitleda PR-trikina, kuid samas andis see ka reaalselt kasulikke kogemusi. “Oleme üsna kindlad, et kunagi kuulub meie investeeringute plaani ka laorobot, kuid selleni läheb veel aega,” arutleb Keerberg ning põhjendab: “Robot, kes kõnnib tsehhis ringi ja toob komponente kätte, on väga atraktiivne, aga reaalselt teeb ta ära ühe inimese töö, sellal kui tööstusliin suudab ära teha saja inimese töö. Ventilatsiooni- ja kütteautomaatikat tootva Ouman Estonia OÜ töötajateperes tegutseb 180 inimest. Erik Keerberg hindab, et 80% tehtavast on käsitöö, kuid sisuliselt on suhtarvud teistpidi – hinnanguliselt 2/3 valmib automatiseeritud töökohtadel.
Robotkäsi või manipulaator on nelja või enama liigendiga robot. Sellist tüüpi roboteid kasutatakse maailmas kõige rohkem, kuna need on väga universaalsed ja täpsed. Manipulaatortüüpi robot on väga võimekas ja sobib tegema töid alates toodete ladustamisest kuni vastutusrikaste sertifitseeritud keevisõmblusteni välja. Cartesiani robot koosneb tavaliselt kolmest lineaarteljest. Kolmeteljeline Cartesiani robot sarnaneb tööpõhimõttelt laser-, plasma- ja vesilõikuspinkidele, kus lõikepead liigutatakse mööda kolme lineaartelge, et tagada nõutud paiknemine ruumis. Scara robot koosneb kolmest pöördteljest ja ühest lineaarteljest. Scara roboteid kasutatakse enamasti kergete ja väiksemate toodete koostamiseks ja komponentide täpseks paigutamiseks. Scara tüüpi robotid on erinevatest robotitüüpidest ühed kiiremad ja täpsemad ning võtavad vähe ruumi võrreldes tööulatusega, mida pakuvad. Delta robot paikneb oma töökoha peal või küljel. Delta robotid on kiired ja liikuvad, roboti mootorid asuvad statsionaarsel alusel ja need ei liigu roboti töötamisel kaasa. Väike liigendite mass tagab suurima kiiruse ja täpsuse tööstusrobotites. Selliseid roboteid kasutatakse väga palju tootmisliinide kohal, kus tooted liiguvad roboti alt läbi. Silinderroboti tööalaks on silindrikujuline ala, mille keskmes robot ise paikneb. Polar-roboti puhul on tööalaks kera ja robot paikneb tööala keskmes. Mõlemal robotil on neli telge. Erinevus seisneb teise telje tüübis. Koostöörobot on väliselt hästi kumera kujuga. Kumerad pinnad tagavad suurema kokkupuutepindala, kui toimub kontakt inimesega. Mida suurem on kokkupuutepindala, seda suuremaid jõude talub inimene, tundmata valu ja saamata vigastusi. Selline disain ongi loodud selleks, et robot sobiks inimesega koos töötamiseks ega vajaks eraldi piiratud töökohta.
PROFESSIONAALNE PUHASTUS ILMA PIIRANGUTETA!
Innovaatilisus, jätkusuutlikkus ja lihtsus – need on omadused, mis iseloomustavad meie poolt pakutavaid puhastusmasinaid, puhastusaineid ja -tarvikuid. Sinu uus ja tubli abiline koristamisel ootab Sind: www.puhastusmasinad.ee
Puhastusmasinate müük, rent ja hooldus. Lai valik uusi ja ka kasutatud masinaid!
Kulumaterjalid ja varuosad.
OLEME KOLINUD UUELE AADRESSILE Betooni tn. 14/boks 17, Tallinn Lumeranta OÜ | Telefon: +372 5667 4345 | info@ouhastusmasinad.ee | www.puhastusmasinad.ee
TÖÖSTUS
Eesti ja Soome rajavad ühise
LNG-terminali
Foto: Shutterstock
Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas on kogu Euroopa Liit võtnud eesmärgiks loobuda Venemaalt pärinevast maagaasist esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümnendi lõpuks.
“Ukrainas toimuva sõja tõttu peame valmistuma ka võimalikuks gaasiimpordi katkestuseks. LNG ujuvterminal on tõhus viis gaasivarustuse kindlustamiseks, seda muu hulgas tööstuses. Tänan Eesti valitsust sujuva koostöö eest,” lisab Soome majandusminister Mika Lintilä.
Kadri Põlm
Plaan näeb ette, et Eesti ja Soome loovad LNG ujuvterminali teenindamiseks vajalikud haalamiskaid ning kahasse renditakse vajalik ujuvterminal, mida on võimalik kasutada mõlemal riigil ja Soome lahe mõlemal kaldal. Vajalikud haalamiskaid luuakse Eestis Paldiskisse ja Soomes Inkoosse. LNG ujuvterminal on kavas piirkonda tuua sügiseks ja paigaldada esmalt haalamiskai äärde, kus seda on võimalik teha kõige kiiremini. Edaspidi lähtub ujuvterminali asukoht turu vajadustest ja suurusest. Haalamiskaid Soome lahe mõlemal kaldal suurendavad mõlema riigi gaasitarbijatele tarnekindlust ja lisavad vajalikku paindlikkust ujuvterminali kasutamiseks. Vajalike haalamiskaide rajamine jääb mõlema riigi kanda, ujuvterminali rendikulud on plaanis jagada kahasse,
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Soome majandusminister Mika Lintilä leppisid sellest lähtudes kokku, et Soome ja Eesti rendivad ühiselt veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminali, mis asub tagama kahe riigi gaasi varustuskindlust. “Nii Eesti kui Soome maagaasiga varustatus sõltub tugevalt Venemaast, mistõttu tuleb praegusel ebastabiilsel ajal oma seljatagune kindlustada ja luua valmisolek Venemaalt pärinevast gaasist loobumiseks. Leidsime põhjanaabritega, et kõige mõistlikum on oma jõud ühendada ning tagada mõlema riigi gaasivarustus läbi ühise veeldatud maagaasi terminali kasutuselevõtu veel sellel aastal,” selgitab otsuse tagamaid majandus- ja taristuminister Taavi Aas. 22 Mai 2022
Eestis saab terminali asukohaks Paldiski
lähtudes riikide gaasitarbimise mahtudest. Hinnanguline kulu Eesti varustuskindluse tagamiseks vajaliku ujuvterminali rendiks jääb parima stsenaariumi korral Eesti puhul suurusjärku alates 10 miljonist eurost aastas. Plaani elluviimiseks teevad koostööd riikide gaasi süsteemihaldurid Elering ja Gasgrid.
Sõltuvuse vähendamine Vene gaasist
Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul on Eestisse LNG-terminali rajamise eesmärk peamiselt gaasivarustuse kindlustamine. Kuna Balti ja Soome regioon on üsna tugevalt seotud Venemaa gaasitarnetega, siis jääks nende katkemisel regioonis katmata ligi pool aastasest tarbimisest. Soome aastane gaasitarbimine on umbes 23 teravatt-tundi ja Eesti tarbimine umbes 5 teravatt-tundi. Riikide vahel sõlmitud kokkulepe tagab kiire lahenduse regiooni gaasi varustuskindluse kindlustamiseks ja koostöö ajaline kestus on piiratud renditava ujuvterminali rendiperioodiga. Taavi Veskimäe sõnul pole teada, millal Vene gaasi tarned Euroopasse lõppeda võivad. Seetõttu ei ole võimalik ka garantiid anda.
IGA HETK, mis kulutatakse enne hoone ehitamist projekteerimisele, säästab hilisemas ehitusprotsessis aega, materjale ja raha ega sea kahtluse alla parimat tulemust. MEIE INSENERID kvaliteetsele lõpptulemusele. Läbimõeldud projekteerimine kindlustab tellijale rahulikuma ehitusprotsessi ja aitab maan-
DMT Insenerid •
• E-post: info@dmt.ee • Telefon 677 6370
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
Eesti toit ja jook
leiavad vastuvõttu üle maailma Eesti toit pole armastatud mitte ainult kodumaal – siinse toidu värskust, head maitset ja suurepärast kvaliteeti tunnustavad ja hindavad tarbijad nii lähiriikides kui ka kaugemates maades. Anne-Mari Alver Eestis tegutseb ühtekokku ligi 450 toidutööstusettevõtet, mis annavad tööd ligi 13 000 inimesele. Ligi 70% toidutööstuste toodangust jõuab eestimaalaste toidulauale, kolmandik aga eksporditakse naaberriikidesse ja kaugematesse sihtkohtadesse. Maaeluministeeriumi andmetel eksporditakse enim eestimaist kvaliteetset toorpiima ja piimatooteid, aga nõutud kaup on ka kalatooted, teravili, pagaritooted, kastmed ja õli ning mõistagi ka hea Eesti õlu.
Kõige rohkem jõuab meie toidukaup lähinaabrite poelettidele. Ekspordi sihtturgude edetabelit juhib Soome ning võrdlemisi palju leiab Eesti toitu ka Lätis, Leedus ja Venemaal. Eesti toidutooteid kohtab sageli ka Rootsi, Saksamaa, Hollandi, Taani ja Poola kauplustes, suuremas või väiksemas mahus eksporditakse Eesti toitu pea kõikidesse Euroopa riikidesse. Eestlaste jaoks harjumuspärased maitsed ja tooted rikastavad aga ka üsna põnevate riikide elanike toidulaudu – Eesti ettevõtted ekspordivad toitu ka näiteks Saudi Araabiasse, Iraani, Indoneesiasse, Taisse, Keeniasse, Sudaani, Sierra Leonesse ning Hiinasse.
Tihe konkurents nii kodu- kui ka välisturul
Eesti Toiduliidu konkursid ja parima toiduaine valimised on üks võimalus, kuidas turul paremini silma paista. Seda kinnitab ka konkursi populaarsus – tänavu kevadel võttis sellest osa
66 ettevõtet 161 tootega. Väga populaarne oli ka paralleelne rahva lemmiku konkurss, kus tiitlit püüdis 74 erinevat toiduainet. “Toidutööstus tegutseb tiheda konkurentsi tingimustes nii kodu- kui ka välisturul, mis sunnib olema nutikas, keskenduma pidevale tootearendusele ning arvestama erinevate väliste mõjudega – see ei ole lihtne töö. Seetõttu on väga oluline tunnustada siinseid toidutootjaid nende pühendumuse eest selles vastutusrikkas rollis. Omamaise puhta toidu tootmine on oluline ning saavutab ajas üha suurema tähenduse,” ütles Eesti parima toiduaine väljakuulutamisel maaeluminister Urmas Kruuse. Muide, 2022. aasta on Eesti parima toiduaine valikus omalaadne verstapost: esmakordselt valiti parimaks toiduaineks lastetoit. Eesti parima toiduaine tiitli viis koju Salvesti ökoloogiline toortatraroog veiselihaga, mis on valminud kodumaisest mahetoortatrast, maheveiselihast ning ökoloogiMai 2022 25
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
listest köögiviljadest ja maitsetaimedest. Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütleb, et kuigi elame endiselt väljakutseterohkel ajal, siis tootearendus oli möödunud aastal Eesti toidusektoris väga intensiivne – turule toodi hulgaliselt uusi ja põnevaid tooteid. “Suurtootjad näitasid konkursil oma kõrget taset, esitledes nii põnevaid maitsekooslusi, kvaliteetset toorainet kui ka üha enam keskkonnasõbralikke pakendeid. Ka piirkondlike toodete valik oli tänavu väga eriilmeline ja parimate valimine osutus hindajatele parajaks pähkliks,” kirjeldab ta. Kõige tihedam konkurents oli lihatoodete kategoorias (17 toodet), järgnesid magustoidud (14 toodet) ja kondiitritooted (11 toodet). Väikeettevõtetest oli enim esindatud Lõuna-Eesti 18 tootega. Ka lisandväärtusega toodete kategoorias oli tänavu rohkem tooteid kui varasematel aastatel.
Kalaekspordi võidud ja kaotused
“Eesti kalatööstustel on arvestatav ekspordihaare,” hindab Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi. Ta selgitab, et põhilised kaubaartiklid on kilu ja räim, kuid Eestist rändab välja ka palju maitsvaid tooteid mageveekaladest. Nii näiteks armastavad šveitslased väga meie värsket ahvenafileed, Prantsusmaa kokkadele aga meeldiks väga, kui Eesti haugipüügikvoot oleks suurem kui 80 tonni. Meie kohafilee on leidnud austajaid Itaalias, Prantsusmaal, Portugalis, Austrias 26 Mai 2022
ja Saksamaal, kilu ja räim aga rändavad Eestist nii Põhja-Ameerikasse kui ka Lõuna-Koreasse. “Tunnustusestki pole Eesti kalatööstustel puudu. Nii näiteks pälvis juba teist aastat järjest aasta parima kalatoote auhinna Saaremaal tegutsev Heimon Kala, seekord džinni ja kadakamarjadega täiustatud vikerforelliviiludega. Lõviosas töötleb Heimon kohalikku vikerforelli ja väiksemates kogustes on toodete seas esindatud ka lõhe, siig, räim ja heeringas. Väärib ka tunnustust ja märkimist, et M.V.Wool AS on üks Eesti suuremaid lõhefilee eksportijaid. Kala selleks imporditakse Norrast, pakendatakse siin jaetarbija jaoks mugavate tükkidena ning saadetakse nii koduturule kui ka eksporti üle maailma. Kantud on ka suuri kaotusi. Üheks oluliseks ekspordimaaks olnud Ukraina on praegu kriisis ja sealsetesse puruks pommitatud toiduladudesse saadetud kala tuleb Eesti ettevõtjatel paraku maha kanda,” kirjeldab Valdur Noormägi kalatööstuse ekspordisuundadel toimuvat. Praegu on Eestis registreeritud 130 ettevõtet, kellel on luba kalast midagi valmistada, kuid aktiivselt tegutseb 50–60 ettevõtet, kes on kõik oma niši leidnud. Enamik neist on kuni 20 töötajaga väikeettevõtted, kuid ka Eesti mõistes suured firmad, kes pakuvad tööd enam kui sajale inimesele, on muu maailma silmis pigem väikesed. Kokku saab erinevates Eesti kalatööstustes tööd umbes 2000 inimest.
Koroona Eesti toidueksporti ei katkestanud 2021. aasta esimesel poolaastal küündis Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport hinnanguliselt 495 miljoni euroni ning suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5%. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal Eesti päritolu kaupade koguekspordis oli 8%. Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu eksporditi 2021. aasta esimesel poolaastal kokku 104 sihtriiki. Valdavalt on Eesti päritolu kaupade eksport orienteeritud Euroopa Liidu siseturule. Kõige enam eksporditi lähiriikidesse – Lätti, Leetu, Soome. Saksamaa kuulub kümne tähtsaima ekspordi sihtriigi hulka. 28% ekspordikäibest Euroopa Liidu riikidesse tuli piima ja piimatoodete müügist. Ekspordikäibest kolmandatesse riikidesse moodustas teravili 32%, kala 20%, piimatooted 7% ning muud põllumajandussaadused ja toidukaubad 40%. Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
OPTIMAALSED LAHENDUSED PLASTIDE TÖÖTLEMISEKS
Härgmäe 24, Tallinn 11625
TÖÖSTUS
Keskkonnasäästlik tootmine on lähikümnendite võtmesõna
Tootmisettevõtete rohelisemale rajale suunamiseks paneb ka riik õla alla, pakkudes erinevaid toetusmeetmeid nii vajaduste kaardistamiseks kui ka investeeringuteks. Anne-Mari Alver
Foto: Shutterstock
Riik suunab eraisikute, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste kestliku majandamisega seotud projektidesse lähiaastatel üle 200 miljoni euro. Raha suunatakse päikesepaneelidesse, tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisesse, uute rohetehnoloogiate arendamisse ning tööstuse ja ehituse digitaliseerimisse. “Praeguse energiasektori olukorra ja lähikümnendi ambitsioonide valguses on selge, et Eestis tuleb panustada senisest rohkem hoonete energiatõhususe suurendamisele, tootmisettevõtete säästlikumaks muutmisele ning rohe-
TÖÖSTUS tehnoloogiate arendamisele,” selgitab olukorda majandus- ja taristuminister Taavi Aas. “Lähiaastate jooksul on erinevatel riigiasutustel selliste lahenduste tarbeks ette nähtud üle 200 miljoni euro eest toetusi, mida julgustan taotlema ja kasutama, et saaksime astuda suure sammu kestliku tuleviku suunas.”
Ka kliendid eelistavad rohelahendusi
Linnamööblit pakkuva ettevõtte Dambis Eesti OÜ juht Kevin Tülp kinnitab, et suund rohepöördele on ettevõtlusmaastikul tugev trend, sest seda eelistavad ka kliendid. “Ka meie pakume avaliku ruumi mööblit, mis on valmistatud 100% ringlussevõetud polümeerist, mis on omakorda ka taaskasutatav ja saadud kasutatud plasti selektiivkogumisest. Sellised tooted on ökoloogilised, kuna vähendavad prügilatesse ladestatava prügi kogust, andes kasutatud pakenditele uue elu ja hoides ära keskkonna reostamist,” selgitab Tülp. Kasutatud plaadid on valmistatud kodumajapidamises tekkivatest plastijäätmetest ning koosnevad peamiselt suure ja madala tihedusega polüetüleenist, samuti polüpropüleenist, polüs-
Foto: Shutterstock
türeenist ja tereftalaatpolüetüleenist. Kevin Tülp rõhutab, et sellised lahendused sobivad eriti hästi Eesti kliimasse – meie aastaaegade vaheldumine seab linnamööblile väga kõrged nõudmised.
Tulekul on mitmeid rohe- ja digitoetusi
Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt märkis, et lisaks elamute omanikele on tänavu ja järgmistel aastatel suur tähelepanu ettevõtete rohepöördel. “Oluline on kaardistada Eesti energiamahuka tootmissektori võimalused ressursi- ja energiasäästlikumaks tegutsemiseks ja ergutada siinseid ettevõtteid ümber hindama oma ärimudeleid kestlikkuse põhimõte-
test lähtuvalt, et oleksime ka tulevikus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Meie ettevõtetel on lisaks suur võimalus olla rohetehnoloogiate osas teenäitaja ning riik aitab läbi erinevate toetus- ja finantsmeetmete seda potentsiaali realiseerida,” ütles minister Sutt. Ettevõtetele suunatud toetustest hakkab näiteks EASi ja KredExi ühendasutus alates kevadest pakkuma tootmisettevõtete ärimudelite toetust, mis koosneb ettevõtte roheteekaardi koostamisest ja kaardile tuginedes ettevõtte rohevõimekuse tugevdamise toetamisest. Ühtlasi on võimalik ühendasutusest saada toetust tootmisprotsesside digitaliseerimiseks.
SCHNEIDER ELECTRIC EESTI
Schneideri nutikad energiahalduslahendused
panevad tööstuse tööle nagu Šveitsi kella Elektrienergia ja automaatika digilahendusi pakkuv Schneider Electric Eesti AS aitab kliente efektiivsuse ning jätkusuutlikkuse saavutamisel mitmel moel. Energia jälgimissüsteem Power Monitoring Expert (PME) leiab elektrivõrgust üles nõrgad kohad ja ületarbimise.
30 Mai 2022
PME monitoorib elektrivõrku läbi omavahel seotud energia- ja toiteseadmete, mis on ühendatud andmete kogumise, visualiseerimise, analüüsi ja aruandluse tarkvaraga. “Tootmis- ja tööstusettevõtte igapäevatööd võiks PME-ta võrrelda näidukiteta sõiduautoga. Ehk võib aimata, kuidas masin töötab, aga kui midagi juhtub, on keeruline tausta mõista. Samuti on väga keeruline planeerida edasist tootmist,” selgitab Vahur Torim Schneider Electric Eestist. “Elektrivõrgu jälgimine ja haldamine annab kätte trumbid, mis aitavad saada ülevaate seadmepargis toimuvast, seisakutest ja riketest. Masinate seisutund on teadagi kallis ning pikk vigade otsimine kulukas.” Energiakasutuse monitoorimine annab ülevaate elektrisüsteemis toimuvast. Tänu sellele saab määrata võrgu kvaliteeti või millised on väljastpoolt võrku tulevad häiringud, nagu pingelang või muud kõikumised, mis ei mõju hästi seadmete elueale. Monitoorida saab ka kindlat seadet või protsessi ning samuti saab prognoosida tulevikus tehtava investeeringu kasumlikkust: näiteks kas ja kui palju annab võitu tootmises olevate valgustite vahetus LED-valgustite vastu ja millise ajaga teenitakse investeering tagasi. PME saab mugavalt siduda olemasolevate seadmete ja hoonetega, sest lahendus sobib ka kolmanda osapoole seadmetega. Andmete jälgimine käib mugavalt nutiseadme rakenduse või veebilahenduse kaudu, samuti saab tellida häirete teavituse lühisõnumina telefonile. PME on kuldaväärt abimees ka siis, kui on soov kvalifitseeruda elektriaktiisi toetuse nõuetele. Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne ehk vastama ISO 50001 standardile
SCHNEIDER ELECTRIC EESTI
ja tema elektrointensiivsus olema eelnenud majandusaastal keskmiselt 20% või rohkem. PME vastab ISO 50001, ISO 50002 nõuetele ja omab küberturvalisuse sertifikaati. Lisaks aitavad kvaliteedimärgid ettevõtetel end paremini turundada ja elektriauditi tegemisel leiab audiitor kõik andmed mugavalt ühest kohast. “Kasulik on PME neile, kellel on ühel territooriumil või ühes hoones mitu ettevõtet, kellele tuleb igakuiselt arveid esitada. Süsteem võimaldab seda kõike koondada ja teha arvutist kuni arvete automaatselt saatmiseni,” lisab Torim. “PME-sse saab mugavalt ühendada erinevad kulumõõteseadmed, näiteks vee ja gaasikütte, mis võivad moodustada suurema osa kulust. Elektri monitoorimist võib alustada ka nii, et alustuseks jälgida kümmet seadet ning hiljem laiendada. Süsteem on avatud ja maksta tuleb vaid lisatavate seadmete litsentsi eest, mingeid kuu- ja aastamakse ei ole.
Alginvesteering ei ole midagi hirmutavat, nii et seda peaksid ja võiksid julgelt kasutada lisaks suurtele tööstustele ka pisemad ettevõtted!” PME lahendust kasutavad oma elektritarbimise monitoorimiseks näiteks Schneider Electric Eesti Pärnu maantee 139e asuv büroohoone ja mitmed Läti ettevõtted, nagu tsemenditööstus Schwenk Latvija SIA, magusatehas Orkla Confectionary & Snacks Latvija SIA, tööstuslike kiudude tootja Nexis Fibers SIA ning elektroonikatööstus Lexel Fabrika SIA. Samuti tuleb Schneider Electric appi väiksemale ettevõttele ja kodukasutajale. Selle jaoks on juhtmevabalt ühilduvad voolutrafod Powertag, mille andmed kogutakse moodulisse ja tõlgitakse sealt siis kasutajale mugava rakenduse kaudu vajalikuks infoks. Näiteks on võimalik seada alarme, kui kaitselüliti koormus hakkab lähenema piirväärtusele, et vältida katkestust. Samuti
saab ülevaate suurematest tarbijatest ja neid kuude lõikes võrrelda. Uudisena saab samasse süsteemi lisada ka temperatuuri- ja niiskusanduri ning kauglülituse mooduli, mis võimaldab seadmeid juhtida mobiilirakendusest. Voolutrafod sobivad mugavalt mistahes kaitselüliti alla ja selleks ei pea kilbis eraldi ruumi varuma. www.se.com/ee/et
Mai 2022 31
TEEME METALLIGA KOOSTÖÖD! PLASMALÕIKUS • GAASILÕIKUS • LASERLÕKUS • LEHTTERASE PAINUTUS • PROFIILITÖÖTLUS • HAAVELDAMINE • KEEVITAMINE services.exmet.ee