Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Märts 2022
TÖÖSTUS
agri teenused oü
Lumevedu ja lükkamine Põllumajandusteenused Traktori rent koos juhiga Pinnasevedu rasketes tingimustes Karjääriveod
KÜSI HINNAPAKKUMIST! tel 5352 3304 e-post: toomastilk@hotmail.com
TÖÖSTUS
Kriiside kiuste edasi Esimest kvartalit on lõhestanud mitu kriisi korraga. Elekter ja gaas kallinesid väga tugevalt juba eelmise aasta lõpus ning ega seegi aasta paremini ei alanud. Koroonakriis hakkas alles märtsis leebemaks muutuma. Veebruari lõpus alustas Venemaa sõda Ukrainaga ja Eesti jaoks tähendas see nii pagulaskriisi kui ka majandussidemete katkemist Venemaaga. Selle mõjud tööstusele on alles selgumas. Tööjõukriis on tööstussektorit kummitanud juba aastaid, üha ja üha lisandus sellele palgasurvekriis tööandjate jaoks ning hindade kallinemine, mis omakorda sundis töötajaid suuremat palka küsima. Selle kriiside loetelu peale jääb nentida, et tööstussektor on kenasti toime tulnud. Statistikaamet toob välja, et jaanuaris suurenes kaupade eksport võrreldes 2021. aasta sama kuuga 35% ja import 36%. Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi ligi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 178 miljonit eurot, mis suurenes 2021. aasta jaanuariga võrreldes 62 miljoni euro võrra. Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta jaanuariga suurenes enim ehk 128 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste (sh töödeldud mineraalõlide, maagaasi) ja elektrienergia, 64 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete (sh puitgraanulite, okaspuidust liistude, vineeri) väljavedu. Töösturid alla ei anna ja elu läheb kriiside kiuste edasi. Anne-Mari Alver
Foto: Shutterstock
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Anne-Mari Alver Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS
KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT. Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:
• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.
UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD
KONTAKT: Lindimees OÜ; Räägu 8/3, Tallinn; Tel 512 1884; info@lindimees.ee
www.lindimees.ee
TÖÖSTUS
Janek Lehtmets
juhib Harju KEKi tuleviku suunas Harju KEKi rajatud ja rajamisel tööstusparkide idee on pakkuda tööstusettevõtetele võimalust tegeleda oma põhitegevusega ning luua ümber nende toimiva struktuuri ja sünergiaga keskkond. Anne-Mari Alver
Janek Lehtmets 4 Märts 2022
Kui Janek Lehtmets aastal 2014 Merkost Harju KEKi juhtima tuli, teadis ta, et ettevõttel on väärikas ajalugu ja et Keila, kus Harju KEK tegutseb, on väike linn Tallinna külje all. Kaheksa aastat hiljem pole Harju KEKi võimas minevik loomulikult kuskile kadunud, ent ettevõtte puhul saab nüüd palju rääkida selle olevikust ja tulevikust. Lisaks sellele, et Janek Lehtmetsast sai Harju KEKi juht, on temast saanud ka Keila veendunud patrioot. “Teadsin toona Keilast sedajagu, nagu keskmine tallinlane ikka – kus on Rõõmu Kaubamaja, kus tervisekeskus,” muigab mees nüüd ja lisab, et praegu tundub Keila talle Eesti võimalusterohkeima linnana. Potentsiaali toetab esmalt Keila kui piirkonna asukoht – Paldiski sadam on ca pooletunnise autosõidu kaugusel, Tallinna sadamad samuti, linna kõrvalt läheb läbi Tallinna ringtee, linna läbib raudtee, mille kaudu ühendus Tallinnaga väga hea, ja ka lennujaam on vähem kui pooletunnise sõidu kaugusel. Tähelepanu väärt on linna valmisolek pakkuda tuge uute ettevõtete toomisel Keilasse. Tänu sellele kõigele on Keila linna inimeste arv kasvutrendis, see omakorda loob eelduse töökohtade loomisele, millele Harju KEK igapäevaselt rõhku paneb. Linna arengut näeb Janek Lehtmets kindlas sümbioosis Harju KEKi arenguga, sest ettevõtet arendades loob ta uusi võimalusi ka linna kui terviku jaoks.
TÖÖSTUS Keila Tööstuspark
Uue ärimudeli ja fookuse loomine
Ent rääkides Harju KEKi tulevikust, ei saa mööda vaadata ka ettevõtte 66-aastasest minevikust, mis Janek Lehtmetsa sõnul kätkeb eneses märkimisväärselt palju võimalusi ja vastutust. “Kui ma siia tööle tulin, oli ettevõttel võimas vundament olemas. See on siiani alles ja sama võimas, aga ma võin öelda, et meie tiim ei jäänud vundamendile puhkama, vaid me oleme rajanud sellele ka võimsad seinad.” Muutused on olnud suured, kuid Harju KEKile kuuluv Keila tööstus- ja äripark säilitati tervikuna ning selle arengusse on väga tugevalt panustatud. Siiski tegeletakse veel praegugi Harju KEKi kuvandi kommenteerimisega: “Pean silmas seda, mida Harju KEK inimeste jaoks tähendab. Paljude jaoks on KEK siiani rallitiim või ehitusfirma vms, mis toimetab või toimetas Keilas,” arutleb Lehtmets. Ettevõtte nimi, mis vanemate inimeste mälestustes kolhoosiehituse kontorit tähendas, püsib aga vankumatult “Võime öelda, et nimi on tuleviku vundament,” arutleb Lehtmets ja lisab, et tegelikult on Harju KEK 66-aastase ajalooga ärikinnisvara arendaja, spetsiifilisemalt tööstuskinnisvara arendaja ning veelgi detailsemaks minnes tööstusparkide omanik ja arendaja. “Oleme üks väheseid ärikinnisvara arendajaid, kes omavad tervikalasid ja selle kaudu suudavad
pakkuda oma klientidele lisaväärtust,” märgib ta. Ärimudel, millega Keilas alustati ja sealt ka edasi on mindud, näeb ette, et Harju KEK on oma tööstusparkide maaomanik, rajab infrastruktuuri, ehitab hooned, annab need rendile ja jääb pakkuma nii haldusteenust kui ka tagama tööstuspargi kestvat edasiarendust. Janek Lehtmets hindab, et muutuste loomine on siiski hästi õnnestunud. Tänu sellele on Harju KEK hästi kapitaliseeritud ja kaasaegse mudeliga ettevõtte. Lisaks tööstus- ja äriparkide arengule tegeleb ettevõtte teine tiib finantsinvesteeringutega – bilansis on arvestatavad osalused nii börsiettevõttes Harju Elekter AS (31%) kui ka kinnisvaraarenduse ettevõttes EKE AS (28%).
Mastaapsed arenguprojektid
Kui ajaloolist Harju KEKi on tuntud Keila ettevõttena, siis praegune arendustegevus on lisaks Keila linnale liikunud ka nelja järgmisesse omavalitsusse: Saku, Rae, Saue, Tallinn – logistiliselt headesse asukohtadesse. Kokku on ettevõtte omanduses ligi 100 hektarit äri- ja tootmismaad ning kokku üle 100 000 m2 väljaüüritud pinda. Suurimad äri- ja tööstuspargid on Keila Tööstuspark Keila linnas, Tööstuse Äripark Keila külje all, A11 Äripark Tallinna ringtee ääres ja Valdmäe Tööstuspark Tänassilmas. Suurimad kliendid erine-
vates äri- ja tööstusparkides on näiteks Harju Elekter, Ensto Ensek, Ensto Building Systems, Glamox, Prysmian Group Baltics, Bauhof, Würth, Onninen, Harmet HBR, Stark Logistics, Tamrex, Automaailm, Beijer Ref Eesti, Hilandero Houses ja PMC Hydraulics. Janek Lehtmets märgib, et tööstusparkide loomisel on võetud esmalt aluseks hea asukoht suure potentsiaaliga maantee ääres, millel on eeldused välja ehitada kaasaegse kontseptsiooniga tööstusala koos vajamineva infrastruktuuri ja tugiteenustega. Keila logistiliselt väga heale asukohale ei jää ligipääsuvõimaluste ning linnaläheduse poolest alla ka teised Harju KEKi tööstuspargid. Nii näiteks asub Laagris Tänassilma piirkonnas Valdmäe Tööstuspark ning Suur-Sõjamäe lähedal Tallinna ringtee ääres A11 Äripark. Keila lähedal asuv Tööstuse Äripark võimaldab head logistilist ühendust nii Keila linna kui ka Paldiski sadamaga ja on sobilik nii suuremahulise rasketööstuse kui ka logistikasõlme rajamiseks. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse abil uuendati ja rajati Keila linna poolt kogu piirkonna teedevõrk ja vajalikud tehnovõrgud. “Harju KEKi arendatav Keila Tööstuspark on aga üheaegselt nii Eesti vanim kui ka kaasaegseim tööstuspark,” märgib Janek Lehtmets. 53 hektarile on plaanis rajada kuni 130 000 m2 täiendavat hoonestust. Keilas loodud
TÖÖSTUS Keila Tööstuspark
ärimudel, kus Harju KEK omab maad, ehitab ja haldab ning on äripargis tegutsevate ettevõtetega seotud vaid üürilepingute kaudu, on end Lehtmetsa sõnul hästi tõestanud ja sama mudelit kasutatakse ka teiste tööstusparkide arendamisel. “Harju KEKi eesmärk on ikka üks – meie üürnik peab saama keskenduda oma põhitegevusele. Oleme valmis enda kanda võtma kõik väljakutsed, mis võivad üürnikul tekkida pinna üürimisel või kliendipõhise uue hoone üürile andmisel. Viimasel juhul korraldame projekteerimise, ehituse projektijuhtimise, haldusküsimused – kuni “võtmed kätte” lahenduseni.”
Ettevõtlus ja linna areng
Janek Lehtmets näeb Keila tööstus- ja äriparki toimiva linnaosana, mida võiks võrrelda näiteks Tallinnas asuva Ülemiste ärilinnakuga – lisaks tootmis- ja logistikaettevõtetele leiavad seal hea asukoha erinevad teenusepakkujad, muutes nii kvaliteetsemaks nii linnakus töötavate kui ka sealkandis elavate inimeste igapäevaelu. Keilast rääkides märgib Lehtmets veel, et kui tihti rõhutatakse, et sealt on kerge Tallinnasse tööle minna, siis tegelikult toimib pendelränne ka vastupidi – paljud inimesed käivad pealinnast Keilasse tööle. Kui aga pendeldamine ära tüütab, valitakse elukohaks sageli pigem roheline ja võimalusterohke väikelinn, kus kodu saab luua töökohale mugavalt lähedale. 8 Märts 2022
Keila tööstusparki võiks võrrelda Tallinna Ülemiste ärilinnakuga.
Siin kiidab Harju KEKi juht ka kohalikku omavalitsust, kellega toimib hea koostöö, ning märgib, et see loob lisaväärtust ka tööstusparkidesse tegutsema tulevate ettevõtete jaoks. Need omakorda loovad väärtust linnale – uued töötajad ja uute kodude rajajad suurendavad omavalitsuse rahvaarvu ning tulumaksubaasi, saadavad lapsed kooli ja lasteaeda ning veedavad piirkonnas oma vaba aega, luues omakorda töövõimalusi erinevatele teenusepakkujatele. Kuna kokku töötab Harju KEKi erinevates tööstusparkides umbes 2000 inimest, asetab see ettevõtte õlgadele korraliku vastutusekoorma, kuid annab ka hea positsiooni erinevateks arendustegevusteks.
Hea tööstuspark ei saa kunagi valmis
“Tallinna kohta räägitakse legendi, kuidas see kunagi valmis ei saa. Aga tegelikult võiks sama öelda ka toimiva tööstuspargi kohta,” arutleb Janek
Lehtmets. “Meie jaoks on tööstuspargid kui elavad organismid, mille arenguperspektiivi, tugi- ja abiteenuste väljatöötamine käib pidevalt. Tööstuspargid muutuvad koos aja, ümbritseva keskkonna pakutavate võimaluste ja klientide vajadustega, aga igal juhul peame uute nõudmistega kaasas käima.” Tema sõnul on tööstusparkides tegutsevad ettevõtjad Harju KEKi ärimudeli hästi vastu võtnud. Kui muidu on vahel mure, et arendaja sõlmib lepingud ja sellega tema vastutus lõpeb, siis Harju KEKis töö alles algab ning arendajapoolne vastutus jääb kestma. “See, mida me loome, on ettevõtete jaoks tegelikult ajas kestev väärtus – sünergia, millest on võita kõigil osapooltel,” arutleb Janek Lehtmets. Ta on kogenud, et klientide esimene küsimus puudutab ligipääsu nii transpordile kui ka töötajatele, ent lisaks sellele väga olulisele võimalusele püütakse Harju KEKi tööstusparkides pakkuda ka täiendavaid häid tingimusi, et kõikidel klientidel oleks võimalik keskenduda oma põhitegevusele. Siin toob Janek Lehtmets välja ka põhimõttelise erinevuse tööstusparkide ja tööstusalade vahel – kui tööstusala koondab erinevate tööstuslike kinnistute omanikke, keda omavahel peale naabruse midagi ei seo, siis tööstuspark kujuneb terviklikuks piirkonnaks, kus mitmeid olulisi teenuseid pakutakse sünergiliste lahendustena.
SISUTURUNDUS
Gaasikatlamaja õlikatlamajaks – just nüüd on õige aeg Tarbijad on siiani eelistanud põlevkiviõlile maagaasi, kuna on loodud kuvand, et gaas on keskkonnasõbralik ja murevaba kütus. Mõlemad on tegelikult fossiilsed kütused ja muude võrdsete tingimuste puhul võiks meie kohalik tarbija valida siiski Eestile soodsama kütuse ehk põlevkiviõli. Eesti vaates on oluline ka see, et õli toodetakse Eestis kohapeal. Samas gaasi müügist saadav tulu liigub üle piiri idanaabrile. Gaasi ja põlevkiviõli hinnad soojatootmises olid tavaolukorras väga pikka aega võrreldavad. 2021. aasta sügisel kallines gaasi MWh hind mõne kuuga 4–5 korda. Alates oktoobrist on olnud gaas põlevkiviõliga võrreldes üle kahe korra kallim. Kõikumised ühe kuu lõikes olid ligi 40 €/MWh ja tekkis lootus, et
hind kohe-kohe normaliseerub, kuid järgmisel kuul läks olukord veel hullemaks. Kui võrrelda gaasi- ja õlikatlamaja, siis erinevusi on vähem, kui arvata võiks. Gaasikatlamajas põlevkiviõlile üleminekuks on tavaliselt vaja lisaks ainult õlimahutit, õlipõletit ja nendevahelist torustikku. Muus osas jääb katlamajas kõik täpselt samaks. Põlevkiviõli tarnitakse mahutisse autotsis-terniga ja pumpamise ajal mahutis olevad gaasid pumbatakse tsisterni ta-
gasi. Seega kõige suurem hirm ehk ebameeldiv lõhn ei ole teema. Põlevkiviõli tarnitakse koos põletamise garantiiga. Põleti tööd jälgib automaatika ja häire korral on valves olev operaator 24/7 kohal ning likvideerib kõik avariid. Kui töötunnid on täis, siis hooldatakse korraliselt põleti ja katel. Ehk koos õliga käib kaasas ka katlamaja hooldus. Seadmeid ei ole vaja isegi omada. Neid on võimalik rentida. Me ei tea, kui kaua õli ja gaasi hinnavahe selliseks jääb, kuid pärast mahuti ja põleti vahetust jääb tulevikus mõlema kütuse kasutamise võimalus. Ehk varustuskindlus paraneb ja suureneb. Kuna Euroopa gaasimahutid on praktiliselt tühjad ja ei ole teada, kui pikalt varusid jagub, siis Eesti kolm põlevkiviõlitehast töötavad plaanipäraselt ning Eesti oma tarbimine on olnud alla 10% kogu mahust. SW Energia OÜ pakub lahendust alates mahutite ja põletite rendist kuni kütuse tarne ja katlamajade hoolduseni. Kõik asjad ühest kohast. Küsi lisa telefonil +372 5668 6539 või kirjuta aadressil vadim.nogtev@swenergia.ee. Koduleht: swenergia.ee Märts 2022 9
SISUTURUNDUS
Kuidas toidutootja unistused kiiremini ellu viia? Kui Kalamaja käsitööõlle tegijal või Võrumaa piimamehel tekib tootmise arenduseks väärt mõte, ei pea ta seda pikalt kinni hoidma, vaid saab kohe asja kallale asuda – tippkvaliteediga toiduainetööstuse torud ja liitmikud on kõikjal Eestis saadaval nüüd paari hiireklikiga. Praeguse seisuga pakub Onninen laokaubaga enamlevinud SMS-standardiga toiduainetööstuse torude mõõte ehk vahemikku 25–76 mm. “Kõige levinumad mõõdud on muidugi 38 ja 51 mm, kuid oleme võimelised kiiresti tarnima ka erandlikke mõõte, mis on üle 100 mm. Lisaks torudele leiab meilt kõik vajalikud põlved, kolmikud, sulgarmatuuri ja erinevad ühendused,” kirjeldab Onnineni müügiinsener Karl Aavik. Valida saab AISI 304 ja AISI 316 roostevabast terasest torude vahel – teine variant on soolase ja happelise keskkonna jaoks ning maksab seetõttu mõnevõrra rohkem. Pinnakatte variantidest on esialgu pakkuda lihvitud varianti. Lihvitud sobib nii varjatud kui ka eksponeeritud tootmisele. “Eriti eelistavad esteetiliselt nauditavaid peegelläikivaid torusid õlletootjad, kelle seadmed on kliendile läbi klaasseina nähtaval,” märgib Aavik. Varem tuli toiduainetööstuses soetada uute seadmete tellimisel tootmistorustik samalt tehaselt, mis pani paika sisseseade. Hilisemad väiksemad muudatused või täiendused võisid kujuneda tülikaks protsessiks, kuna seadmete tootjad ei asu kohapeal ning väiksema töö pärast pole otstarbekas kaugele 10 Märts 2022
sõita. “Soovisime teha toiduainetööstuse jaoks olulised elemendid üle Eesti paremini kättesaadavaks, et need poleks ainult Tallinnast leitavad. Paljud piimatööstused on Lõuna-Eestis ning ka neil on võimalik operatiivsemalt põhilist valikut kätte saada,” kõneleb tööstuse ja infra müügijuht Vallo Aljasmäe. Kuigi kõige laiemat valikut toiduainetööstuse torustikke, liitmikke ja sulgarmatuure pakutakse kohapeal Tallinna lähiümbruses Tänassilma Expressis ning Lõuna-Eestis Tartu esinduses, kehtib üle Eesti sama reegel, et enne kella 16 e-poes vormistatud tellimused jõuavad kohale järgmisel päeval. Seega ei pea ka pealinna poolt vaadatuna kõige kaugemas kandis Rõuge vallas asuvad Nopri ja Metsavenna piimatööstused oma torusid rohkem kui ühe tööpäeva ootama. Kahtlemata on see kiirel ajal soodsam võimalus, kui minna ise suurde linna sobivaid torusid otsima. “Meilt on tegelikult ammu küsitud, kas pole pakkuda toiduainetööstuse jaoks sobivaid torusid, liitmikke ja sulgarmatuuri,” märgib Vallo Aljasmäe. “Need on tõesti torusüsteemid, mida igast sanitaartehnika- või ehituskauplusest ei leia. Samas saime tagasiside, et kliendil on mugavam võtta lisaks ta-
vapärastele torustiku komponentidele ka oma tootmise jaoks spetsiifilisi kaupu. Oleme nii oma Expresside võrgustiku kui ka e-poega klientidele üle Eesti väga lähedal ning see muudab edaspidi toidutootjate ja farmide elu palju lihtsamaks.”
SISUTURUNDUS Vallo Aljasmäe sõnul käib toiduainetööstuse torustiku valdkonnas hetkel valiku paikaloksutamine – vastavalt klientide vajadustele ja tagasisidele on kavas valikut täiustada. Ka kohapealset valikut Expressides kujundatakse vastavalt kliendiprofiilidele. Kalamajas peetakse silmas käsitööõlle valmistajat ja Lõuna-Eestis kohalikke talunikke. Samas tulevad vajalikud liitmikud postipakiga kõikjale kohale ja kuller toob enne kella 16 tellitud torud järgmisel tööpäeval õue peale, nii et piimamees ega pruulmeister ei pea oma unistuste elluviimist tootmises enam pikalt ootama.
Teadlased: tehnoloogia ja materjalid on toidutootmises võtmetähtsusega
Toiduainetööstuses kasutatavate materjalide liik on seadusandluses väga täpselt määratletud ja selleks on ka hea põhjus. Tootmise käigus määrab sisseseade tehnoloogia kvaliteet ka toote kvaliteedi ja tootmispraagi osakaalu. Terasetooteid on toidutööstuses kasutatud aegade algusest ehk Eesti mõistes vabariigi algusaastatest, kõneleb Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia dotsent Ivi Jõudu. “Roostevaba teras on kogu toiduainetööstuses laialt kasutusel, kuna see talub temperatuure – nii külma kui ka kuuma, on piisavalt tugev, ei erita midagi toidu sisse ja toit ei mõjuta selle materjali struktuurset terviklikkust. Erinevalt muu valdkonna torudest peavadki toiduainetööstuse torud olema seest hästi sileda pinnaga, et neid oleks lihtne puhastada ja läbi pesta. See on vajalik selleks, et mikropragudesse ei jääks toiduaineid, mis on heaks pesaks bakteritele. Nii saab tagada, et toit on ohutu ja puhas,” selgitab Jõudu. Lisaks toob EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira välja aktuaalse probleemi toidukadudest ja toiduraiskamisest. “Mingid kaod tekivad ka tootmisprotsessi käigus,” ütleb Viira. “Seetõttu on kindlasti oluline, et tehnoloogiline pool oleks tööstuses pidevalt arenev. Kui mingi masin või seade tõrgub, siis tekib ka suurem praagi kogus.”
AS Onninen on tehniliste kaupade hulgimüügiettevõte, mis pakub tootelahendusi elektri-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutus- ja külmatehnika valdkonna professionaalidele. Laiaulatuslik tootelahenduste valik on leitav ka meie e-poes www.onninen.ee. Kuulume rahvusvahelisse Kesko Gruppi ehituse ning tehnilise kaubanduse divisjoni. Üle Eesti on meil avatud 8 esindusüksust – Onninen Expressi – ja logistikakeskus Jüris.
TäIENDAV INFO JA TOODETE TELLIMINE: Tel +372 610 5550 E-post: klienditugi@onninen.com Märts 2022 11
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
Tööstusalad meelitavad helgeid päid
väärikate stipendiumitega Keerulistel aegadel muutub teadmiste omandamine ja selle tegevuse toetamine eriti oluliseks. Eesti tööstusmaastik vajab haritud inimesi. Kadri Põlm Üheks selle tõestuseks on kindlasti ka tööstuseteemalises kõrghariduses pakutavad stipendiumid, mida jagub rakenduskõrgharidusest doktoriõppeni. Tallinna Tehnikaülikoolis algas 7. märtsil taotlusvoor, kus stipendiume pakub suur hulk tunnustatud Eesti ettevõtteid ning tööstus- ja rahandusmaailmas tuntud inimesi. “Kõige tähtsam on aidata inseneriharidust ja selle populaarsust suurendada. Pean inseneride järelkasvu toetamise kaudu Eesti tuleviku toetamist kõige mõistlikumaks raha paigutuseks,” põhjendab ASi Harju Elekter nõukogu esimees Endel Palla, miks ta Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi omanimelise stipendiumi on loonud. Lisaks kauase juhi isiklikule stipendiumile pakub üle poole sajandi elekriseadmete turul tegutsenud Harju Elekter Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu igal aastal bakalaureuse- või magistriõppe üliõpilastele välja kuni neli omanimelist stipendiumi. Alates 2001. aastast on stipendiumiprogrammis
osalenud 76 tudengit. 2021. aastal anti välja kolm stipendiumi: kaks elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala bakalaureuse- ja üks energiatehnoloogia ja soojusenergeetika eriala magistritaseme üliõpilastele. 2021. aasta kevadise stipendiumikonkursi stipendiaat Henri Olavi Suomalainen soovitab tudengitel kandideerida erinevatele stipendiumitele: “Mitmed ettevõtted on valmis toetama sinu õpinguid ja panustama sinu kui tulevikutegija arengusse. Kasuta seda võimalust ja kandideeri erinevatele stipendiumitele. Kaotada ei ole mitte midagi, ainult võita ja kasvõi ühe kogemuse võrra jälle rikkamaks saada. Pärast stipendiumi saamist võivad avaneda mitmed uued ja põnevad võimalused, millest me ei pruugi unistadagi,” põhjendab ta.
Eesmärk on toetada andekaid ja pühendunuid
Chemi-Pharm ASi juhataja Ruth Oltjer põhjendab omanimelise stipendiumi loomist: “Olen kasvanud õppejõudude ja haritlaste perekonnas, mis on andnud mulle eluteele kaasa sügava austuse hariduse ja teaduse vastu. Soovime Chemi-Pharmis toetada andekate ja pühendunud üliõpilaste enesearengut ja õppimisvõimalusi ning pakkuda neile motivatsiooni areneda oma erialal tipptegijaks ja aidata seeläbi kaasa ka valdkonna edendamisele. Praegused üliõpilased on tulevikulahenduste loojad
– mida paremad on õppimisvõimalused andekate ja pühendunud üliõpilaste jaoks, seda edukam on meie kõigi tulevik,” selgitab ta. Chemi-Pharm annab avaliku konkursi korras sel õppeaastal välja kolm stipendiumi, millest üks on Tartu Ülikooli ja kaks Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilastele. Üks Chemi-Pharmi stipendium on mõeldud Tartu Ülikooli keemia õppe-
Inseneride järelkasvu toetamine on kõige mõistlikum rahapaigutus.
kavadel õppiva üliõpilase motiveerimiseks. TTÜ üks stipendium on mõeldud inseneeria eriala magistrantidele, teine keemia või füüsika eriala magistrantidele. Lisaks otsustas Chemi-Pharm tänavu toetada Tartu Ülikooli Arengufondi kaudu Ukraina tudengeid, et nad saaksid oma õpinguid Eestis jätkata. Stipendiumi määramisel arvestatakse taotleja erialast motivatsiooni ja akadeemilist edukust. Stipendiumid on vahemikus 2000–3000 eurot, mis makstakse üliõpilasele välja ühekordMärts 2022 13
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
se maksena. Üliõpilasel on vabad käed, kuidas stipendiumi erialaseks enesetäiendamiseks kasutada. Seda võib kasutada teadustööks või õpingute finantseerimiseks välismaal. “Lisaks pakume stipendiaadile võimaluse teha erialapraktika Chemi-Pharmis – oleme stipendiaatide seast leidnud meeskonda ka väärt täiendust keemia erialalt,” räägib Ruth Oltjer.
Ettevõtjad on tudengite suhtes pigem helded
Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu pakub stipendiumivõimalust ka põlevkiviõli tootev Viru Keemia Grupp. Aastane panus stipendiumitesse on üle 13 000 euro ja õppijaid on toetatud juba ligi kakskümmend aastat. Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži edukatele rakenduskõrgharidusõppe üliõpilastele makstakse aastas välja neli 1000-eurost stipendiumi. Tallinna Tehnikaülikooli edukatele üliõpilastele on kaks 2000-eurost stipendiumi bakalaureuseastmes ja kaks sama suurt stipendiumi ka magistriõppe läbijatele. Lisaks on Viru Keemia Grupi toetusprogrammide fookuses põlevkivisektori ning teadus- ja uurimusinstitutsioonide teemalised teadusarenduse projektid ja uurimised (üritused, teaduslikud konverentsid jms), mis on suunatud uuendus14 Märts 2022
Pärast stipendiumi saamist võivad avaneda mitmed uued ja põnevad võimalused, millest ei osanud unistadagi. like lahenduste otsimisele ja nende rakendamisele tööstuses. SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi populaarsust näitab asjaolu, et fondil on praeguseks ligi 50 partnerit (nii ettevõtted kui ka eraisikud), kes panustavad oma tegevusega kevadise ja sügisese stipendiumikonkursi raames. Näiteks ABB, Riigi Kinnisvara AS, Silberauto, Telia, Viru Keemia Grupp ning eraisikutest Endel Palla ja Tiina Mõis. Balti Laevaremonditehas pakub igal aastal kolme 2000 euro suurust stipendiumi masinaehitust, laevaremonti, laevaehitust, valutööstust, keevitust, avameretööstust, tootmise juhtimist ja korraldamist, majandust või infotehnoloogiat õppivatele tudengitele. Stipendiumid jagatakse välja Eesti kõrgharidust toetava stipendiumikonkursi raames, mida veab sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond. Lugupidamist väärib ka Mihkel Aitsami mälestusstipendium, mida an-
takse välja TalTechi tudengile, kelle liikumispuue sunnib teda kõrghariduse omandamiseks tegema täiendavaid kulutusi. Stipendiumi suurus on 1500 eurot ja see kogutakse tavaliselt ülikooli liikumisürituste käigus.
Tallinna Tehnikakõrgkool tunnustab erinevaid tulemusi
Aasta tegusa üliõpilase stipendium on loodud eesmärgiga ergutada ja tunnustada TTK üliõpilasi, kes on silma paistnud Tallinna Tehnikakõrgkooli jaoks oluliste saavutustega õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse, spordi ja kogukonna teenimise valdkondades. Stipendium eraldatakse konkursi korras. Stipendiumile saavad kandideerida kõik TTK üliõpilased, kes on stipendiumikonkursi väljakuulutamise õppeaasta jooksul saavutanud silmapaistvaid tulemusi eespool nimetatud valdkondades. Tulemusstipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada suurepäraseid õpitulemusi saavutavaid ja õppekava täies mahus täitvaid TTK üliõpilasi. Tulemusstipendiumi suurus on 100 eurot kuus, see määratakse kaks korda õppeaastas viieks õppekuuks. Tulemusstipendiumit on täiskoormusega õppival üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta teisest semestrist.
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
Sõja mõju Eesti tööstusele
on veel keeruline hinnata Maailm ja rahaturud on teinud läbi mitmeid kiireid muudatusi. Pankade analüütikud püüavad siiski kätt pulsil hoida, mida see Eesti tööstus- ja ekspordisektorile tähendab. Anne-Mari Alver “Eesti ettevõtete ekspordivõimaluste kohta tuleb esmalt öelda, et kõige tugevamini mõjutab seda ikkagi välisnõudlus,” selgitab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja lisab, et sel aastal on oodata välisnõudluse nõrgenemist. “Kuigi Venemaa ja Ukraina majanduste mõju maailmamajandusele on tagasihoidlik, siis Euroopale – mis on meie peamine eksporditurg – on Venemaa ja Ukraina sõjast ja sellega seotud kriisist löök tugevam. Praegu (loo kirjutamise ajal – toim) on veel
raske selle mõju majandusele tervikuna hinnata, sest sõda on kestnud vaid mõned päevad ja sanktsioonid näitavad oma mõju järk-järgult. Küll aga saab öelda, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja rubla nõrgenemine annavad löögi nii sellele turule kui ka sinna eksportivatele ettevõtetele ja vastavatele majandussektoritele. Samuti on tõusnud paljude toorainete, sealhulgas energia hinnad, mis tõstavad ettevõtete tootmiskulusid ja kergitavad veelgi inflatsiooni. Samas ei kannata sellest üksnes Eesti, vaid see puudutab ka teisi riike, mistõttu on veel vara öelda, kui suure löögi saab Eesti ettevõtete konkurentsivõime.” Mertsina arutleb, et kui prognoosida lühiajaliste turuintressimäärade tõusu futuuride ehk selle turuootuste järgi, siis peaks kolme kuu EURIBOR jõudma selle aasta lõpuks nulli lähedale või veidi üle selle. Pikemas ettevaates aga turud kõrgeid intressimäärasid ei oota. Euroo-
pa Keskpank (ECB) hakkab tõenäoliselt varsti intressimäärasid tõstma, kuid palju üle nulli ta tõenäoliselt ei lähe.
Dollar tugevneb, euro nõrgeneb
Tõnu Mertsina hinnangul on Venemaa agressiooni tõttu tekkinud kriisi tulemuseks tõenäoliselt kiirem hinnakasv, mis võiks justkui panna Euroopa Keskpanka lähiajal intressimäärasid tõstma. “Samas tuleks arvestada, et see kriis halvendab ka euroala riikide majanduskasvu väljavaadet ja koos sellega võib nõrgemate riikide ja Saksamaa kui euroala referentsriigi riigivõlakirjade tootluste vahe liialt suureks paisuda, mida ECB tõenäoliselt ei luba. Seetõttu võib keskpank hoida tagasi näiteks varaostude vähendamist, et nõrgemaid riike toetada. Igal juhul praeguse prognoosi järgi ei tohiks veel lähiajal intressimäärad tõusta nii kõrgele, et need hakkaksid pidurdama ettevõtete laeMärts 2022 19
TÖÖSTUS nunõudlust ja koos sellega nende majandustegevust, sealhulgas investeeringuid. Kuna USA Föderaalreserv hakkab intressimäärasid kiiremini tõstma ning USA ja Saksamaa võlakirjade tootluste vahe suureneb, siis liigub rohkem raha dollarisse ja euro kurss dollari suhtes sel aastal nõrgeneb. Dollari tugevnemist põhjustab ka praeguses kriisis riskantsematest varadest raha liikumine turvalisematesse varadesse, mille hulgas on ka USA dollar. Tegelikult on euro dollari suhtes koos tõusude ja kukkumistega nõrgenenud juba pikka aega. Tugevam dollar halvendab küll dollaris arveldatud ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet, kuid see kursimuutus ei tohiks väga suur tulla. See sõltub aga paljuski sellest, kui erineva löögi saavad käeolevast kriisist euroala ja USA. Eesti kaupade kaubandus on valdavalt europõhine ning dollari tugevnemine mõjutab vaid spetsiifilisi sektoreid ja nendes toodetud kaupu. Nõrgem euro toob kaasa ekspordi konkurentsivõime paranemise, kuid tuleks arvestada, et euroala osatähtsus Eesti kaupade ekspordis on ligikaudu pool ja ka paljude teiste kolmandate riikidega arveldatakse euros.
Mis puudutab ECB varaostude vähendamist, siis nii pandeemiamõjude leevendamiseks mõeldud varaostude (PEPP) – mille maht oli 1,85 triljonit eurot – ja ka tavapäraste varaostude (APP) juures on ettevõtete võlakirjade osakaal võrdlemisi väike. ECB poolt viimati tehtud suunatud pikemaajalised refinantseerimistehin-
gud (TLTRO-d) on aidanud langetada pankade laenuintressimäärasid ja koos sellega toetanud ettevõtete majandustegevust ja investeeringuid. Need rahapoliitilised tehingud kestavad praeguste otsuste järgi aga veel järgmise aasta keskpaigani,” selgitab Tõnu Mertsina rahvusvahelisel rahaturul toimuvat.
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
Venemaa osatähtsus on aastatega vähenenud
Ka Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja analüüsib, kui olulist rolli mängib eksport Venemaale Eesti ettevõtete tegevuses. “Lühidalt näitab analüüs seda, et eksport Vene turule mõjutab umbes 2%
Eesti SKP-st – seda juhul, kui võtame arvesse rahvusvahelised väärtusahelad ehk nii otsese ekspordi Venemaale kui ka asjaolu, et toodame vahetooteid, millest omakorda toodetakse teistes riikides Venemaale eksporditavaid tooteid. Tegevusalati on mõju erinev, kuid majandusele tervikuna on see siiski üsna väike. Eesti majanduse avatus Ve-
BETA STIILNE TÖÖKOJASISUSTUS JA KVALITEETSED KÄSITÖÖRIISTAD Kontaktandmed: tel 5650 3755 info@toolcenter.ee www.toolcenter.ee
nemaale on arenenud riikide seas üks suurimaid, sest Venemaa on meie naaberriik ja kaubandussidemed on seetõttu tihedamad kui paljudel teistel riikidel. Samas on Venemaa osatähtsus meie majanduses aja jooksul vähenenud,” räägib Kaspar Oja. “Venemaa osakaal kaupade ja teenuste ekspordis on oluliselt väiksem, kui see oli 2014. aastal. Õigupoolest ongi kriisid toonud harilikult kaasa Venemaa osatähtsuse languse eksporditurgude seas. Ühest küljest kaasnes 2014. aasta sündmustega Venemaa ostujõu langus, teisest küljest on süvenenud Venemaaga seostuv majanduslik ebakindlus. Mõlemad tegurid vähendavad Venemaa kui ekspordituru atraktiivsust. Siinkohal on vaadeldud maksebilansi ekspordi andmeid. Sageli kasutatav nn väliskaubandusstatistika sisaldab ekspordina ka Eesti kaudu eksporditud välismaa päritolu tooteid, mis paisutavad käivet, kuid omavad väikest mõju Eestile. Ka selle definitsiooni põhjal on Eesti eksport Venemaale väiksem kui 2014. aastal,” märgib Oja. Tema analüüsist paistab, et Venemaa nõudlus mõjutab Eestis kõige enam transpordiga seotud tegevusalasid.
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
“Kõige suurem mõju on õhutranspordi sektoris, kuid seejuures tuleb arvestada, et too sektor on saanud riigiabi ja seetõttu ei peegelda lisandväärtus sellel tegevusalal tegelikke palkasid ega kapitalitulu vooge. Venemaaga seotud lisandväärtuse osakaal ei pruugi neil põhjustel õigesti peegeldada Venemaa rolli kogu sektori arengus. Tegevusaladest on suurem avatus olnud veel näiteks elektroonika- ja farmaatsiatööstuses. Elektroonikatööstuse puhul mängib tõenäoliselt rolli mobiilsideseadmete eksport Venemaale läbi Põhjamaade. Vene turg on selles sektoris tõenäoliselt asendatav.” Sarnased arvutused saab Kaspar Oja sõnul teha ka maailma teiste riikide kohta: “Kõige tihedamalt on Venemaaga rahvusvaheliste väärtusahelate kaudu seotud Küpros. Eesti, Läti ja Soome on OECD riikidest väärtusahelate kaudu kõige enam Venemaale avatud, kuid see avatus on Eestil ja Lätil siiski ca 2% SKP-st, nii et mitte väga suur. Venemaale lähemal asuvatel riikidel on suhteliselt suurem majanduslik seos Venemaaga,” selgitab ta.
Kriisid toovad kaasa Venemaa osatähtsuse languse eksporditurgude seas. 22 Märts 2022
Eesti tootjad keskenduvad uutele sihtturgudele
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul peegeldavad üksikute suurtootjate mõju ekspordile muutused, mis on toimunud peamiste kaubanduspartnerite järjestuses. “Eesti tähtsaimaks kaubanduspartneriks jäi ka mullu Soome, kuid auväärsele teisele kohale on tõusnud Ameerika Ühendriigid. Kokku müüsid siinsed ettevõtted USA-sse kaupasid 1,6 miljardi euro väärtuses, ent pea miljardi sellest andis telekommunikatsioonielektroonika. Võrdluseks piirdus veel 2020. aastal eksport sinna miljardi euroga ja viis aastat tagasi mahtusid Ühendriigid üsna napilt Eesti kümne olulisema kaubanduspartneri hulka. Teine riik, mille tähtsus märkimisväärselt on suurenenud, on Holland, kuhu eksport 2020. aastaga võrreldes kahekordistus. Sellega tõusis Holland Rootsi järel Eesti tähtsuselt neljandaks kaubanduspartneriks. Ka siin ei olnud kasv laiapõhjaline, vaid seda mõjutas suuresti naftatoodete eksport. Hõlmatud ettevõtete arvu poolest jääb meie jaoks olulisemaks eksportööride väljavaade põhjanaabrite juures. Sellel suunal jäi ekspordikasv mullu oluliselt tagasihoidlikumaks: Soome suurenes Eesti kaupade müük 10%, Rootsi 11%. Aasta-aastalt on tähtsamaks muutunud ka Saksa turg, kuhu mullu kasvas eksport jõulise 27% jagu. Kui edukaks kujuneb tänavu elektroonika või kütuste müük USA-sse ja Hollandisse, on ennustamatu, ent Soome,
Rootsi ja Saksamaa turg peaks 2022. aastal pakkuma häid võimalusi,” kirjeldab Mihkel Nestor. Eesti mullune kaubaeksport küündis 18 miljardi euroni, millest siin toodetud kaubad moodustasid 13 miljardit. Võrreldes 2020. aastaga kasvas kogueksport 28% ja Eestis toodetud kaupade eksport koguni 29%.
USA-st on saanud Eestile arvestatav ekspordipartner.
Nestori sõnul oli mulluse rekordi taga ühe kaubagrupi erakordselt suur mõju: “Nimelt mõjutas mullust tulemust õli- ja kütuseekspordi rohkem kui kahekordistumine. Kui 2020. aastal müüdi neid välisriikidesse miljardi euro eest, siis mullu koguni 2,2 miljardi eest. Ent käibenumbritele vaatamata on selle tegevuse väärtus Eesti majandusele kui tervikule siiski kaduvväike. See-eest oli mullu väga kiire ka mitme teise olulise kohaliku kauba eksport. Pea poole miljardi euro ehk kolmandiku võrra kasvas Eesti ühe kõige olulisema eksportartikli, puittoodete müük. Umbes 400-miljonilise kasvuga panustas eri masinate ja seadmete eksport, samuti veel 200 miljoniga valmismajad ja mööbel.”
Sievi Cobra tooted – mugavaks tööohutuseks: TractionPro lamelltald – parim libisemiskindlus FlexEnergy – põrutust vähendav pehmendus Boa rullik – lihtne sobivuse reguleerimine
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
Praeguste teadmiste juures
plastpakendid ei kao Ühekordsete plastpakendite keelamine on üks rohepöörde olulisi samme, kuid sellega kaasneb hulk väljakutseid toidutootjatele ja toodete kallinemise oht tarbijale. Anne-Mari Alver Eesti on üle võtmas SUP (single use plastics) direktiivi, millega muu hulgas tekivad plastnõude ja muude plasttoodete müügile lisanõuded, sh keelatakse teatud toodete turule laskmine. 2. juulil 2019 jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta. Liikmesriikidele anti kohustus võtta direktiivi nõuded üle oma õigusruumi 3. juuliks 2021. SUP direktiivi nõuetega on hõlmatud tooted, mis on valmistatud täielikult või osaliselt plastist, aga ka biopõhisest ja biolagunevast plastist ning oksüdantide toimel lagunevast plastist. Samuti rakenduvad uued toodete märgistamise nõuded.
Direktiivi jõustamise juhend on põhjustanud palju vastasseisu ja seaduste tasandil on Eestis veel küllalt palju lahtisi otsi – et see direktiiv siin vastu võtta, tuleks eelnevalt muuta jäätmeseadust, pakendiseadust ja tubakaseadust, sedastab Eesti Kaupmeeste Liit oma juhendmaterjalides.
Plasti kasutus väheneb kümneid tonne aastas
Valio turundus- ja tootearendusdirektor Nele Jõemaa ütleb, et Valio Eesti pakendite arendusega on tegeletud juba pikemat aega ja järjepidevalt ning võetud ette erinevaid samme, et muuta pakendeid keskkonnasõbralikumaks ja vähendada plasti. “Ühe meetodina plasti vähendamiseks oleme muutnud paljud meie plast-
topsid ja -pudelid ning juustukiled õhemaks, kuna selliste pakendite puhul on materjalikulu oluliselt väiksem,” selgitab ta. Õhemaks on läinud näiteks Valio Gefiluse 100-grammiste jogurtijookide pudelid, kõik 380-grammised jogurti-, kohupiima- ja kodujuustutopsid ning erinevad juustupakendid. “Nende muudatustega oleme plasti aastast kasutamist vähendanud ligi 30 tonni. 2020. aastal jõudsid turule Alma täispiimajogurtid 350-grammises topsis, millele otsustasime jätta lisamata täiendava plastist kaane,” kirjeldab Nele Jõemaa uute toodete pakendite arendamise valikuid. Jõemaaga vesteldes selgub, et Valio on teinud veel mitmeid olulisi muudatusi, et näiteks ulatuslikult vähendada plastkaante kasutamist – pea kõik suures topsis Alma ja Gefiluse jogurtid on nüüd ilma lisakaaneta. “Sellega oleme jätnud kasutamata 9,6 tonni plasti. Et aga tarbija saaks kodus juba avatud jogurtitopsi soovi korral õhukindlalt ja mugavalt taassulgeMärts 2022 25
TÖÖSTUS da ning külmikus hoiustada, oleme selle jaoks jaganud hulganisti silikoonist korduvkasutatavaid kaasi,” selgitab ta. “Pakendite arenduses eelistame monomaterjale ja kergemini ringlusesse võetavaid materjale. Hoiame silma peal, millised on arengud pakendisektoris kogu maailmas ning oleme ühenduses masina- ja pakenditootjatega, et võtta oma toodete pakendamiseks kasutusele keskkonnasäästlikke ja edukalt ringlussevõetavaid materjale,” räägib Nele Jõemaa, kuid rõhutab seejuures, et toidutööstusena ei saa Valio unustada, et pakendi kõige olulisem eesmärk on kaitsta toodet ja hoida selle ühtlast kvaliteeti. “Seepärast ei ole praeguste teadmiste juures veel plastist täielikult loobumine võimalik ja tootepakendid kuhugi kadumas ei ole,” kinnitab ta.
Perspektiiv on pakendite taaskasutus
Foto: Shutterstock
Üheks võtmesõnaks saab tootedisain Jäätmete tekke vähendamiseks saab muuta toodete disaini ja muuta seeläbi pakendite kokkukorjamise lihtsamaks. Kolme aasta pärast, 3. juuliks 2024 tuleb joogitootjatel võtta kasutusele tootedisain, mille puhul ühekordselt kasutatavad joogipakendite plastist korgid jäävad pärast pudeli avamist pudeli külge kinnitatuks. See on väike ent oluline muudatus, mis peaks prognooside kohaselt vähendama kuni 10% Euroopa randadesse sattuvat prügi. Lisaks peavad alates 2025. aastast ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid sisaldama 25% (PET) ja alates 2030. aastast 30% (kõik plasti liigid) ringlusse võetud plasti. Ühekordse plasti direktiivi põhieesmärk on loobuda ühekordsest plastist, liikudes korduskasutustoodete ja -süsteemide poole. Siinjuures on oluline nentida, et ka biopõhiste (biolagunevate) plastide asemel tuleks ühekorratoodetele eelistada just korduvkasutatavaid lahendusi. Nii saab anda igaüks panuse säästva ja ressursitõhusa ringmajanduse tekke heaks ning aidata vältida looduskeskkonna koormamist, metsade hävitamist ja materjalivoogude saastamist. Allikas: Ragn-Sells
26 Märts 2022
HKScani kvaliteedijuht Priit Dreimann ütleb, et ühekordse plasti ehk SUP direktiiv ei too hetkel kaasa mingeid piiranguid ja muutusi, kuna riik ei jõustanud seda tugeva vastuseisu pärast, mille põhjustas direktiivi juhend. “Juhend oli pealiskaudne ja oleks sanktsioneerinud väikest osa pakenditootjatest (näiteks selveletid) või kui see oleks laiendatud kõigile toidupakenditele, siis toonud endaga kaasa toidu kallinemise, sest sellisele pakendamisele puuduvad alternatiivid,” ütleb ta. Samas rõhutab Priit Dreimann, et HKScani jaoks on keskkonnahoid äärmiselt oluline: “Ettevõte vaatab tulevikku ja strateegiast tulenevalt tegeleme ettevalmistustega, et hiljemalt aastal 2025 oleksid kõik meie kasutatavad pakkematerjalid taaskasutatavad. See tähendab, et isegi SUP direktiivi laienenud vastutus ei mõjutaks meie tegevusi. Meie strateegia näeb ette minna üle korduvkasutatavale materjalile ja vähendada plasti koguseid,” kinnitab ta, kuid rõhutab siiski, et kui SUP direktiiv jõustataks kohe praegu, siis ei tooks see kaasa muud kui toidu kallinemise, kuna reaalselt hetkeseisu parandavad pakendite alternatiivid puuduvad ja Eestis puudub ka pakendite sorteerimise võimekus plasti tüübi kaupa. “Kokku kogutud segapakendid läheksid ikka põletamisele. Lisaks sellele ei luba toiduohutusseadus hetkel kasutada juba toidu pakendamisel kasutatud pakendit (juhul kui oleks võimalik plasti tüübi kaupa sorteerida) uue toidupakendi valmistamisel,” märgib Dreimann.
OPTIMAALSED LAHENDUSED PLASTIDE TÖÖTLEMISEKS
Härgmäe 24, Tallinn 11625
TÖÖSTUS käib. “Praegu keskendume peamiselt autonoomia arendusele, sest selles on kõige suuremad tehnoloogilised riskid. Nende riskide maandades liigume edasi tööorganite ja muu riistvara arendamise suunas.”
Samm looduskaitsjate unistuse suunas
Foto: Shutterstock
Robot istutab hektari puid vähem kui kuue tunniga Eesti ettevõttes arendatakse välja ainulaadseid metsaroboteid. Teadlastega koostöös valmiva innovatsiooni vastu tuntakse huvi kõikjal üle maailma.
Robotmetsamehe tehnilised andmed
Anne-Mari Alver Milrem Roboticsi tsiviilvaldkonna arendusjuht Priit Vellak ütleb, et kui kaasaegsed metsatööde mehhaniseeritud lahendused on suunatud peamiselt efektiivsele puude langetamisele, siis Milremi uus Robotic Forester muudab efektiivseks ka metsa uuendamise ja aitab vähendada selle töö tegemisel tekkivat ökoloogilist jalajälge. “See on esimene süsteemne lähenemine, mis mehhaniseerib nii metsa istutamise kui ka hooldamise,” selgitab Vellak ja rõhutab, et arendustöö selle nimel veel 28 Märts 2022
Kiirus: 20 km/h Mõõtmed: pikkus 240, laius 200 ja kõrgus 115 cm Kliirens: 40–60 cm Tööaeg: hübriidajamiga 10–12 tundi, elektriajamiga 0,5–1,5 tundi Allikas: Milrem Robotics
Milrem on seni tuntud pigem militaarsete mehitamata masinate tootjana, robotmetsamees on nende esimene suurem arendus tsiviilvaldkonnas. Metsaroboti arendamisega on tegeletud alates aastast 2018 ja kaasatud on nii teadlased kui ka ettevõtted. Tihe koostöö toimub Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli Tõravere observatooriumiga ja metsandusalaste teadmiste poolest lisaks RMK ja Graanul Investiga. Mehitamata metsarobot on samm looduskaitsjate unistuse suunas – kui kliimamuutuste aeglustamiseks on vaja istutada triljon puud, siis Milremi roboti abil saab metsauuendamist kiirendada. Nii näiteks istutab robot hektari puid vähem kui kuue tunniga ja kannab kaasas üle 300 istiku. Lisaks istutamisele loob robot andmebaasi. See tähendab, et robotmetsamehe võsalõikuri versioonil on olemas info istutatud puude asukoha kohta ja ta saab nende vahel liikudes lõigata soovimatu, puudega konkureeriva taimestiku ilma noori puid kahjustamata. Masinaid jälgitakse ja vajadusel sekkutakse keskjuhtimissüsteemi kaudu.
Tõstab metsameeste efektiivsust
Tööpõld on Eestis võimas: ainuüksi riigimetsa laseb RMK igal aasta istutada 24 miljonit taime (23 miljonit kevadel, 1 miljon sügisel). RMK-l oli ka sellel aastal abiks kolm istutusmasinat. Need ei ole küll iseliikuvad, kuid roomikutega ekskavaatorina suudavad nad töötada seal, kuhu inimesel oleks keerulise pinnase tõttu ligipääs raske. Sellised masinad suudavad siiski maha panna vaid miljon taime aastas. Ülejäänud 23 miljonit taime peavad mulda jõudma inimeste füüsilise töö läbi. See tähendab, et kevadel on kaheksa nädala jooksul metsades taimede istutamisega ametis ligikaudu 2000 inimest. Milremi innovatsiooni eesmärk on saavutada olukord, kus üks töötaja haldab viit metsauuendusrobotit. “Robotite kasutamine tõstab inimese efektiivsust, mis võimaldab maksta kõrgemaid töötasusid sama töö eest. Lisaks muudab see töötamise ohutumaks ja vähendab töö tegemiseks vajalikke füüsilisi nõudeid töötajale,” ütleb Vellak.
TÖÖSTUS
Ukrainast saabujaid ootavad nii töökohad kui ka ülikoolid Foto: Shutterstock
Inimesed, kes on jätnud laastatud kodumaale muu hulgas ka oma karjääri ja õppimisvõimalused, vajavad neid nüüd siin. Anne-Mari Alver Ukrainast on Eestisse jõudnud juba tuhandeid sõjaohvreid ja tõenäoliselt on neid lisandumas veelgi. Mida tähendab Eesti tööstusmaastikule sõjapõgenikele varjupaiga pakkumine ja millised võimalused Ukrainast Eestisse tulnud inimesi ootavad?
Tööstussektor pakub sadu töökohti
Töötukassa tööandjate teenuse juht Livia Laas kinnitab, et lisaks abivalmile suhtumisele saab tööandjate jaoks siiski määravaks see, mida osatakse teha või mida ollakse valmis juurde õppima. “Tööstusvaldkond on väga lai ja sinna otsitakse erineva profiiliga inimesi. Töötukassa enda lehel on märksõnaga “Tööstus ja tootmine” võimalik leida pea 500 tööpakkumist – üle 1200 töökoha,” kirjeldab ta olukorda ning lisab, et töötukassa platvormil, mis loodud spetsiaal30 Märts 2022
selt Ukrainast saabujatele tööde vahendamiseks, on hetkel umbes pooled üles pandud tööpakkumistest tööstus- ja tootmissektoris. “Ametikohtade profiilid on ukrainlastele pakutavatel töödel väga erinevad – alustades lihtsamatest komplekteerimistöödest või liinitöö ametikohtadest, lõpetades juba rohkem oskust nõudvate ametikohtadega (nt mehaanikud, keevitajad, operaatorid). Kuigi paljud tööandjad toovad välja oma valmisoleku värvata Ukrainast saabujaid, siis on tööandja jaoks siiski oluline ka inimese oskused või valmisolek uusi töid õppida,” arutleb Livia Laas.
Ülikoolid loovad võimalusi
Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land kohtus 2. märtsil Ukrainast pärit välistudengite ja töötajatega, et anda täiendavat infot ülikoolis seni tehtud otsuste kohta ning kuulata, millistel teemade veel tuge vajatakse. Tehnikaülikool on otsustanud, et Ukrainast pärit tudengid vabastatakse sel semestril õppemaksust. Samuti kooskõlastavad Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid praegu ettepanekut vabastada Ukrainast pärit tudengid õppemaksust ka järgmisel õppeaastal (2022/2023). Ülikool on loonud stipendiumifondi, et toetada nii neid Ukraina kodani-
kest välisüliõpilasi, kes juba tehnikaülikoolis õpivad, kui ka neid, kelle õpingud on Venemaa sõjalise rünnaku tõttu Ukrainas katkenud ja kes soovivad õppida TalTechi õppekavadel. SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kontodele SEB Pangas ja Swedbankis saavad annetuse märksõnaga “Ukraina tudengid” teha kõik soovijad, eraldi teavitas ülikool sellest võimalusest vilistlasi. Teaduskonnad ja instituudid on asunud välja selgitama Ukraina kodakondsusega välistudengite ja töötajate konkreetseid muresid, et tarvidusel ka rahalist tuge pakkuda. Õppeosakonna juhtimisel lahendatakse akadeemiliste puhkuste jm erikokkulepete küsimusi. Et toetada Ukraina kodanike võimalust omandada kõrgharidust, pikendas Tartu Ülikool võõrkeelsete õppekavade vastuvõtuperioodi Ukraina kodanikele. Esimese ja teise õppeastme kandideerimistähtaeg pikeneb Ukraina kodanikele 1. juunini. Lisaks vabastati Ukraina kodanikud sisseastumisdokumentide menetlemise tasu maksmisest. Ülikool vabastas Ukrainast pärit tudengid õppemaksust 2021/22. õppeaasta kevadsemestril ja 2022/23. õppeaasta sügissemestril. Senat lõi Ukraina kodanikest üliõpilastele 2022. aastal võimaluse taotleda vajaduspõhist eritoetust, lisaks asutas ülikool Ukraina tudengitele täiendava stipendiumifondi.
SOOVID TOOTMISPROTSESS
KIIRENDADA?
Võrreldes käsitsi töötlemisega pakuvad CNC-tööpingid suurt valikut eeliseid. Automatiseeritud tehnoloogia abil on võimalik toota minimaalse sekkumise ning suure kordavuse ja paindlikkusega, võimaldades tootjatel parandada täpsust, kvaliteeti, tootlikkust ja kuluefektiivsust. CNC-tehnoloogia on töötleva tööstuse täielikult ümber kujundanud, kuna üha rohkem tööstusharusid on otsustanud uuendada ärimudeleid, et kiirendada osade ja prototüüpide tootmist. Deliverse toob teieni laia valiku erinevaid CNC-tööpinke erinevate tootmiste tarbeks. Meie tööpingid tulevad teile võtmed-kätte-paketina, mis hõlmab endas nii tarnet, paigaldust/seadistamist kui ka põhjalikku koolitust tööpingi käsitlemiseks. „Üha enam ettevõtteid läheb üle CNC-tööpinkidele, kuna see on olenemata vaatenurgast oluliselt soodsam ja kindlam. CNC-tööpink nii lihtsalt ei haigestu ning kui see peaks juhtuma, on meie tohtrid samal päeval asjaga tegelemas.“ – Deliverse Solutions OÜ juht Ermo Uibu •
CNC-freespingid
•
CO2-laserpingid
•
Fiiberlaserid
•
CNC-plasmalõikurid
•
Muud tööpingid (ka tootmisliinid)
Tänapäevases tootmismaailmas on pidev vajadus tehnoloogia järele, et pidada sammu suureneva mahuga.
www.deliverse.ee info@deliverse.ee | tel 522 4750 DeliverseSolutions
Deliverse Design pakub teile CO2-laserlõikust ja graveerimisteenust Tõrvas. Graveerimine, markeerimine, laserlõikus, prototüübid jpm
Ostu- ja müügiplatvorm Osta ja müü tooteid ja teenuseid veebis ilma vahendustasuta
5 000 000 + tooted ja teenused
Raha on tagasi Kuni 1700€ Sinu merXu ostude eest tagasi!
Tasuta Saatmine
Registreeri aadressil www.merXu.com