TÖÖSTUS Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
September 2021
TÖÖSTUS
Eesti tööstussektor on väärikas arengus On rõõm tõdeda, et Eesti tööstusel läheb taas järjest paremini. See paistab välja mitmelt poolt – sektori töötajad on sageli rahul sellega, et keerulised lukustusajad pole muutnud nende töörütmi ega vähendanud sissetulekuid. Pigem on palgad tõusnud. Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1538 eurot ehk 7,3% rohkem kui mullu samal ajal. Töötlev tööstuse keskmine brutopalk kerkis teises kvartalis aga 7% – 1430 euroni. Võrreldes 2020. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuses (17,7%). Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tõusis keskmine brutokuupalk sedavõrd suures mahus viimati 2019. aasta kolmandas kvartalis. Suurenenud on ka ekspordimahud ja investeeringud, mis enamasti käivad käsikäes. Kõige enam on uusi investeeringuid suunatud keskkonnakaitsesse. Nii näiteks selgub Swedbanki tööstusettevõtete uuringust, et 49% sektori ettevõtetest on kavatsenud 2021. aastal investeeringuid kasvatada. Prognoositav investeeringute maht on suurenenud 57%.
“Efektiivsuse suurendamisele suunatud investeeringute kõrval on kasvamas investeeringud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks,” selgitab Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht Raul Kirsimäe. Vaatamata keerulisele ajale toimub 26. korda ka tööstus- ja tehnoloogiamess Instrutec. Messil saab hea ülevaate Eesti tööstus- ja tehnoloogiavaldkonnast, kuid sealt leiab ka rahvusvahelisi eksponente Soomest, Lätist, Leedust ning Poolast. Anne-Mari Alver
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall
TÖÖSTUS
Tööstussektor siseneb kriiside kiuste kuldajastusse
Foto: Shutterstock
Eesti suuremate pankade tippanalüütikud on ühel meelel – maailma majandus taastub ja Eesti tööstus areneb jõuliselt. Anne-Mari Alver SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor toob välja, et suvi oli Eesti tööstusele edukas aeg: “Juunis jätkus Eesti tööstustoodangu tugev kasv. Aastases võrdluses suurenes tööstustoodangu maht 11%, sealhulgas töötlevas tööstuses 10%, mäetööstuses 19% ja energiatootmises 14%. Kuigi kasvu taga oli paljuski möödunud aasta aprillis ja mais toimunud tootmismahtude tugev langus ja koos sellega väga madalale langenud võrdlusbaas, näitasid töötleva tööstuse ja mäetööstuse tootmismahud ka kuises võrdluses kasvu,” selgitab Nestor ning lisab, et töötleva tööstuse 23 tegevusalast suurenes tootmismaht 17-s.
Kindlustunne on ajas süvenenud
“Töötleva tööstuse tootmismahud suurenevad tugevnenud nõudluse toel. Kõige enam aitas selle tööstusharu tootmismahu kasvule kaasa puidutööstuse tootmismahu suurenemine, kuid tugeva panuse andsid veel 4 September 2021
kummi- ja plasttoodete, metalltoodete, elektriseadmete ja ehitusmaterjalide tootmine. Kõige enam pidurdas töötleva tööstuse tootmismahu kasvu aga elektroonikatööstuse tootmismahu vähenemine,” ütleb Mihkel Nestor. Esialgsetel andmetel kasvatasid töötleva tööstuse ettevõtted juunis oma tootmismahtude müüki nii välis- kui ka siseturul – aastases võrdluses vastavalt 16% ja 17%. SEB Panga analüütikute hinnangul on Eesti tööstusettevõtete kindlustunne tõusnud juba viimase 14 aasta kõrgeimaks. “Ekspordi väljavaade küll kolmandas kvartalis veidi nõrgenes, kuid on ikkagi 2018. aasta lõpu kõrgel tasemel. Kuigi euroalal on töötleva tööstuse ostujuhtide indeks tõusnud kogu mõõtmisajaloo ehk viimase 24 aasta kõrgeimaks, on see juba alates märtsist stabiliseerunud. Tegeliku tootmismahu kasv on aga tagasihoidlikum, kui võiks sellest indeksist välja lugeda. Euroala töötleva tööstuse ettevõtetel on raskusi tellimuste täitmisega, kuna tootmissisendite tarnete hilinemine on veninud viimase 24 aasta pikimaks. See on tõstnud tootmissisendite hinnad rekordkõrgeks, mis omakorda kergitab töötleva tööstuse toodangu müügihindu, kuna ettevõtted kannavad oma suurenenud kulud edasi tarbijatele,” ütleb Mihkel Nestor ning kinnitab, et vaatamata eelnevale peaks töötleva tööstuse väljavaade olema optimistlik, kuna maailmamajan-
duse ja koos sellega nõudluse taastumine jätkub.
Sektori kasvu iseloomustab laiapõhjalisus
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina toob Eesti tööstussektorit iseloomustades välja, et eriti positiivne on tööstustoodangu kasvu laiapõhjalisus. “Kahekohalised kasvunumbrid iseloomustavad sisuliselt kõiki suuremaid tööstusharusid. Töötleva tööstuse tootmismaht oli juunis kahe aasta taguse tipu lähedal. Ainsaks erandiks oli juunis elektroonikatööstus, kus tootmismaht pea veerandi võrra vähenes. Väga tugevat kasvu näitasid see-eest mitmed majanduse jaoks süsteemselt olulised tööstusharud. Näiteks puidutööstuses suurenes tootmismaht 15%, metallitööstuses 13%, elektriseadmete tootmises enam kui 20% ja ehitusmaterjalide tootmises pea 30%. Samasse suurusjärku jäi kasv veel mitmel olulisel tööstusalal,” kirjeldab ta. Mertsina sõnul on aga mineviku statistika tõlgendamisest veelgi olulisem ettevõtete vaade tulevikule. “Konjunktuuriuuringute põhjal tundub tulevik olema senisest veelgi helgem ja tööstus sisenemas tõelisesse kuldajastusse. Nimelt tõusis tööstusettevõtete kindlustundeindeks juulis 21,6 punkti tasemele – viimati olid ettevõtted niivõrd optimistlikult meelestatud 14 aastat tagasi, 2007. aasta aprillis.
TÖÖSTUS
Kruvikeerajaga tippjuht –
Andrus Vare Mis saab väikesest poisist, kellele saunas käimine üldse ei meeldinud? Õige vastus on – täiskasvanuna teeb ta oma saunafirma ja loob sellised saunad, kus on mõnus leili võtta, piisavalt õhku ning ühtlane soojus peast varvasteni. Anne-Mari Alver Saunum Group AS on küllalt väike ettevõte, kuid samas üks Eesti tööstusmaastiku põnevamaid edulugusid. Ettevõtet iseloomustavad nutikad patendid, suur ekspordimaht ja börsiraketi staatus. Saunumi juht Andrus Vare annab intervjuu Haanjamaalt, kus lisaks maakodule asub tema jaoks mitmes mõttes väga tähenduslik suitsusaun – esiteks on selles sündinud nii tema ema kui ka mitmed teised sugulased, teiseks aga mõtles ta just seda sauna korda tehes
välja selle, mida me nüüd Saunumi loona esitleda saame.
Idee algas Haanja suitsusaunast
“Mu isa oli kõva saunataja, tõeline saja kraadi mees,” meenutab Andrus Vare oma lapsepõlve. Talle endale aga saunas käimine ei meeldinud – leil oli terav, lava oli kuum ja kergesti hakkas paha. Teised muudkui rääkisid, kui mõnus on saunas käia ja mina ei saanud neist üldse aru,” tunnistab mees ning ütleb, et
Saunumit iseloomustavad nutikad patendid, suur ekspordimaht ja börsiraketi staatus.
TÖÖSTUS
Foto: Nasdaq Baltic
tema sai saunast mõnusa enesetunde asemel pigem peavalu. Aeg läks, Võrus lõpetatud keskkoolile järgnes Tallinna Tehnikaülikool ja soojusenergeetika alane kõrgharidus, aga saunas käimine mehele meeldima ei hakanudki. Tõsisem kokkupuude saunaga tuli aastal 1995, kui Andrus Vare päris perekonna maakodu. Perekonda iidsest ajast teeninud suitsusaun oli piisavalt oluline, et see vähemalt korda teha. Töö kandis vilja ja sauna proovides tõdes ta, et on tulemusega rahul ning et saun võib tõepoolest ka mõnus olla, leil oli pikk ja pehme ning saunajärgset väsimust ei tekkinud. “See oli esimene saun, mille külastamist ma ootasin.” Sellest tekkis omakorda mõte ehitada Tallinna koju samasugune mõnusa kliimaga saun, kus oleks mõnus pikalt istuda ja keha ning hinge puhastada. Pärast neljakordset katsetamist ja ümberehitust valmiski saun, kus leil oli pikk ja pehme, õhku piisavalt, aga temperatuur jäi ebaühtlaseks, mis ikkagi jäi häirima. Mõte töötas omasoodu – mis see on, mis määrab saunaskäigu kvaliteedi? Andrus Vare oli kogenud, et enamikus saunades (k.a tema kodusaunas) on pea liigses kuumas ja jalad märksa
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS
KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT. Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:
• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.
UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD
KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee
www.lindimees.ee
TÖÖSTUS jahedamas. Ühed ta tuttavad on keriseastmetele koguni pehme vaiba pannud, et jalgadel leilivõtu ajal külm ei hakkaks ... Ka peavalu tekkepõhjus saunas oli mehel selleks ajaks selge – kui õhus on liiga palju süsihappegaasi, tekib hõlpsasti nn saunaväsimus ja pea hakkab kergesti valutama. Tekkis mõte, et kui saunas saaks õhukihte segada, jaguks sooja ka allapoole ja samas õhu ringi liigutamisel ei tekiks ebameeldivat “kuuma tuult”. Tehnilise haridusega mees otsustas asja proovida ja leiutada seadme, mis sooja õhu ka saunasolija jalgadeni liigutab.
Pärast neljakordset katsetamist ja ümberehitust valmiski saun, kus leil oli pikk ja pehme, õhku piisavalt, aga temperatuur jäi ebaühtlaseks, mis ikkagi jäi häirima. Hea, pika ja pehme leili saladus oli aga selgeks saanud juba suitsusaunast, kus kasutatakse pika pehme leili jaoks suuremat kivimahtu ja selle sisse salvestatud soojust. Välistada tuleb muidugi ka kiirgavaid metallpindu ja katmata “paljaid” elektritenne. Võiks öelda, et Saunumi idee oli sündinud. Andrus Vare aga, kes selle välja oli mõelnud, ei teadnud veel aimatagi, kuhu tema idee ta välja viib. Ideest kõrgtehnoloogilise tooteni läks veel 18 aastat.
Kahtluste aeg
Kui leiutaja stereotüüp on tihtipeale katusekambri vaesuses elav erak, siis Andrus Vare kindlasti sellele ei vastanud. Tal oli korraliku palgaga töökoht Eesti-Saksa ühisettevõttes WTT Baltics OÜ (praegune Kelvion OÜ), mille ta ise asutas, ilusa merevaatega kabinet ning hinnatud juhi ja spetsialisti maine. Puudust ei tundnud mees millestki – ka mitte ettevõtluskogemusest, sest lisaks muudele ettevõtetele oli tal osalus ja nõukogu esimehe positsioon ka isa loodud metalliettevõttes Lapi MT. Polnud ka seiklusjanu ega enese proovile panemise vajadust. Üldiselt oma tegemistes edu saavutanud mees tundis ka läbikukkumise valu ja ebameeldivust, kui 2008. aasta majanduskriis tema kiirelt arenenud kinnisvaraärile Riias järsu kriipsu peale tõmbas. Korraga oli tal mitu maja, mida keegi osta ei tahtnud, suurim neist üheksakorruseline.
Värskelt valminud saun kliendile. Foto: Saunateam
Majade võtmed jõudsid pankurite töölauale ja Andrus Vare tunnistab, et suuremast emotsionaalsest kriisist päästis isaroll. “Ma andsin endale aru, et mul ei ole vähimatki võimalust enda ja olukorraga mitte hakkama saada,” tõdeb ta. Vaatamata tõusudele ja mõõnadele töötas Andrus Vare end taas üles ja tal polnud vähimatki kavatsust veel kord ühe uue firma loomisega algusest pihta haka-
Üldiselt oma tegemistes edu saavutanud mees tundis ka läbikukkumise valu ja ebameeldivust, kui 2008. aasta majanduskriis tema kiirelt arenenud kinnisvaraärile Riias järsu kriipsu peale tõmbas. Suuremast emotsionaalsest kriisist päästis isaroll.
ta. Küll aga meeldis talle tihti kodus sauna teha ja ka sõpru külla kutsuda. Just neist hakkaski teema edasi arenema. “Üks ja teine kord võttis keegi mu sõpradest jälle üles selle jutu, et ma peaksin oma leiutise patenteerima ja sellega raha teenima hakkama,” meenutab Andrus Vare ning lisab, et tal polnud selleks vähimatki vajadust. Oma saun oli nüüd ju korras ja millestki polnud puudust. “Pealegi olin ma täiesti kindel, et mu leiutis pole maailma mastaabis midagi uut,” meenutab mees.
Saun on populaarne ka soojadel maadel
Kui aga üks tema sõpradest aina veendunumalt nõudis, et kui Andrus patenti ei võta, teeb ta seda ise, hakkas leiutaja uurima, kes ja mida sel teemal maailmas veel teinud on. Üha suurema üllatusega tõdes ta, et on tõepoolest esimene, kes saunas sooja õhuvoolu segamise jahedaga välja on mõelnud. Sama kinnitas ka patenSeptember 2021 9
TÖÖSTUS
Saunumi tegevjuht Henri Lindaliga. Foto: Nasdaq Baltic
diamet ja kui Andrus Vare patenditaotluse sisse andis, sai see ka rahuldatud. Praegu on Saunumil patendid Euroopa Liidus ja kaugemalgi, järge ootab ideede edasiarenduste patentimine Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Aasia riikides. Plaanidega on jõutud Austraaliani välja. Maailma saunade tehnoloogiaid uurinud Andrus Vare sai teada palju uut ja üllatavat. “Oleme harjunud mõtlema, et saun on miski, mis seostub põliselt peamiselt Eesti ja Soomega. Minu suureks üllatuseks on väga kõrge saunakultuur aga ka Lõuna-Koreas ja Indoneesias – sain teada, et Jakartas sõlmitakse olulised ärikokkulepped sageli just ühise saunas käimise käigus. Ameerika saunakultuur aga ulatub kaugele ajalukku – indiaanlaste rituaalsete saunaskäikudeni.”
Eesti saun teadlaste luubi all
Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga uuris Andrus Vare ka Eesti saunasid ja sai teadusliku kinnituse mitmele mõttele, mida ta ka ise mõelnud oli. Näiteks et üks kvaliteetset saunaskäiku tagavatest faktoritest on kütmiseks kulunud aeg. Hea saun eeldab, et soojus salvestub esmalt kividesse, sealt aga hakkab ruumi eralduma ja laval viibijaid soojendama. Rusikasuuruse kivi südameni soojaks kütmine võtab vähemalt 20–30 minutit ja kiiremini kui 40 minutit küttes head saunakliimat ei saa. Uuringu käigus selgus ka, et enamik Eesti saunadest on valesti ehitatud – ventilatsiooniava on lae all ja seetõttu on õhutemperatuur veelgi enam kihistu10 September 2021
nud. Nii ongi saunaruum ülevalt märksa palavam kui altpoolt, see aga pole saunasviibijatele hea. “Kui aju temperatuur tõuseb, on see inimesele ohtlik. Süda hakkab rohkem verd pumpama, et aju jahutada, pulss läheb üles ja süda hakkab pekslema,” selgitab Vare ning lisab, et enamikus saunades on puuduliku ventilatsiooni tõttu probleemiks liiga kõrge süsihappegaasi tase õhus, mis ongi kõige sagedasem saunapeavalu põhjustaja.
Kui aga üks tema sõpradest aina veendunumalt nõudis, et kui Andrus patenti ei võta, teeb ta seda ise, hakkas leiutaja uurima, kes ja mida sel teemal maailmas veel teinud on.
Juhitoolilt koju nokitsema
Kõigist neist teadmistest sündis Andrus Varel arusaam, et on aeg keskenduda uute ja mõnusamate saunade loomisele. See aga eeldas piisavalt aega oma ettevõtte ja leiutamisega tegelemiseks ehk siis senisest tööst loobumist. Et ta on oma töökohal hinnatud, teadis Andrus Vare varemgi, kuid et talle tehti ettepanek, et tema töökoht koos kabinetiga jääb aastaks tema tagasitulekut ootama ja et igal hetkel naastes saaks ta tööd jätkata endistel tingimustel, tuli talle meeldiva üllatusena. Aasta möödus ja kui Andrus Vare tunnistas, et on oma ettevõtet arendades tagasitulekule mõelnud küll, pikenes tagasiootuse lubadus veel aasta jagu. “Neid kordi on küll ja küll olnud, kus ma mõtlen, et miks mul seda õigupoolest vaja oli,” tunnistab Vare. “Et siin kodus ma nüüd olen, kruvikeeraja käes, selle asemel, et juhtida edukat, suure käibega ettevõtet ja selle eest korralikku palka saada ...”
Palju head tagasisidet “Kui saunas õhukihte segada, hakkab inimene ühtlases temperatuuris kergemini higistama, ent enesetunne jääb heaks. Samuti on tänu sellele oluliselt kergem hingata, kui leiliaur õhuga ära segada, mis tagab saunas oluliselt kergema hingamise. Nii saab saunas rahulikult nii lõõgastuda kui ka kaaslastega pikalt saunajutte ajada, ilma et tekiks väsimust ja tahtmist saunast kiiresti välja joosta,” kirjeldab Vare.
Kõhklustele vaatamata kandis töö saunatehnoloogia loomisel ja arendamisel head vilja. Tulid patendid, tulid kodumaised tellimused ja ekspordilepingud. Tuli täiendavaid häid ideid – näiteks rikastada saunaõhku Himaalaja soolaga, suunates leiliauru ja sooja õhu läbi soolakapsli. Soolaga rikastatud õhk on väga hea nahale ja hingamisele, eriti praegusel viirusterohkel ajal. Ka see meetod on nüüd patendiga kaitstud. Lisaks sellele veel uudne aroomisauna meetod, kus
TÖÖSTUS Foto: Rauno Volmar
Praegu on patendid Euroopa Liidus ja kaugemalgi, järge ootab ideede edasiarenduste patentimine Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Aasia riikides. Plaanidega on jõutud Austraaliani välja.
Eesti Disainiauhinnad 2020 BRUNO konkursil osutus insenertehnilise tootedisaini kategooria võidutööks Saunum Premium elektrikeris, autoriteks disainibüroo iseasi tootedisainerid. Foto: Kais Tolmats 12 September 2021
leiliaur segatakse eeterlike õlidega, ilma et tekiks kahjulikku vingugaasi, mis on kaasprodukt, kui õli segada leilivee sisse. Kõik need leiutised on praegu Saunumi toodete lahutamatu osa. Tekkis meeskond, keda Andrus Vare nimetab ettevõtte üheks suuremaks tugevuseks. “Ma olen 50-aastane, nõukogude aja minevikuga. Uued tulijad on toonud ettevõttesse oma nägemused, töövõime ja oskused,” hindab ta. Nüüd oma tegevusest rääkides tunnistab Andrus Vare, et tal on hea meel, et Saunumile keskendus – ettevõte ja selle loodud saunad on pingutusi väärt. “Ma ei ole avaliku elu tegelane, aga ma olen saanud hämmastavalt palju positiivset tagasisidet. Ikka saadab keegi kirja või astub ligi mõnel üritusel või suisa jooksurajal ja ütleb, et tal on kodus minu saunaseade ning tänu sellele on tema saunakorrad muutunud oluliselt pikemaks ja meeldivamaks,” märgib ta. Eriti rõõmustab meest tagasiside, et lapsed on hakanud vabatahtlikult sauna küsima. See on märk sellest, et saunakliima on tõesti sõbralik erinevalt tema lapsepõlves kogetust. Andrus Varele meeldib joosta ja kõndida, ent lisaks sellele pakub talle rõõmu ka musitseerimine. Omal ajal õppis ta Võru Muusikakoolis kaht pilli – viis aastat klaverit ja viis klarnetit, kuid praegu meeldib talle enim saksofoni mängida. “Mõnikord olen lausa esinemas käinud,” ütleb Andrus Vare ja lisab, et üks unistus on tal veel – nimelt plaanib mees tulevikus ka päris oma bändi asutada.
TÖÖSTUS
KEMERI
Kemeri OÜ pakub
kiiret tarnet ja tasemel inseneritööd Tööstusautomaatika erinevaid lahendusi pakkuv Kemeri OÜ on üksnes kolme aastaga kujunenud tööstusettevõtete arvestatavaks partneriks Kemeri OÜ juhatuse liige Maario Merirand jagab ettevõtet tutvustades selle tegevussuunad kolme põhirühma: Eestis asuv pood ja ladu, impordi- ja eksporditegevus ning automaatikalahenduste loomine ja paigaldamine. Töösturitest klientide jaoks aga tähendavad need kolm suunda sisuliselt seda, et mida automaatika varumisel või uuendamisel ka vaja ei läheks, saab selle Kemerist tellida. Kemeri spetsialistid üllatavad oma meeldivalt kiirete tähtaegadega. Ajal, mil kogu maailma tootmist raputab tarnekriis, suudab väike Eesti firma lahendada olukorra, milleks teised arvestavad paar kuud, sageli lausa paari nädalaga. Maario Merirand põhjendab seda nii heade laoseisude, väga sujuvate impordisuhete kui ka kiire transpordikorraldusega. Kemeri OÜ toob Eestisse mitmete maailmatasemel tööstusautomaatikaettevõtete toodangut: Siemens, Omron, Schneider Electric, Endress+Hauser, Balluff, Laumas, Baumer, Keyence, IFM Electronic, Pepperl+Fuchs, Leuze, Pilz, Turck, Wenglor, Contrinex jt.
Tootmisliine nii rajatakse kui ka täiustatakse
Väga oluline tahk Kemeri tegevuses on ka nende enda projekteeritud ja loodud tööstusautomaatikaseadmed. Tellida saab nii olemasolevate seadmete täiustamist kui ka nullist loodud tootmisliine, mille rajamisel arvestatakse täpselt telliva ettevõtte vajadustega. “Meie eesmärk on olla võimalikult heaks koostööpartneriks erinevatele tööstusettevõtetele,” ütleb Maario Merirand ja toob välja, et töid on tehtud väga mitmetes
valdkondades – Kemeri liinidel purustatakse killustikku, valmistatakse tekke ja patju, toodetakse vineeri ning kõike, mis kliendi tootmises vajalik. Kemeri spetsialistid on valmis vajadusel töötama ka ebatraditsioonilistel aegadel. Tööstussektoris käib töö sageli mitmes vahetuses, mistõttu on väga oluline, et automaatika tõrke korral saab vajadusel abi ka õhtusel ajal või nädalavahetuseti. Oma toodangut ka eksporditakse – Kemeri OÜ lahendused on käigus Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, Poolas, Rootsis, Soomes ja Suurbritannias.
Firma algus koduköögist
Kui mitmed Ameerika suurfirmad on uhkusega viidanud, et alustasid kodu kõrvalt garaažist, siis Kemeri OÜ omanikud võivad sama uhkelt kinnitada, et nende firma sai alguse Mustamäe korteri köögist. Varem suurfirmades töötanud spetsialistid leidsid, et soovivad väärtust luua pigem iseendale ja oma klientidele ning valisid ettevõtluse tee. Alustati nullkapitaliga, küll aga oli edasiviivaks jõuks asutajate insenerikogemus ja lai erialavõrgustik. Väärib mainimist, et Kemeri juhtkonna töökogemus on vähemalt Eesti mõistes küllalt unikaalne – juhte, kelle pagasis on nii inseneeria kui ka müügijuhtimine, pole kindlasti palju. Otsus ettevõtlusesse siseneda osutus õigeks. Kolme aastaga on Kemeri OÜ korralikult käivitunud, loodud on head välissuhted ja arvestatav kliendibaas kodumaal. Koduköögist on saanud minevik – Kemeri OÜ ladu ja kontor asuvad Pärnus ning plaanis on laieneda ka teistesse linnadesse.
TÖÖSTUSAUTOMAATIKA MÜÜK
TOOTMISSEADMED JA TÖÖSTUSAUTOMAATIKA LAHENDUSED
MOOTORID JA REDUKTORID
Maario Merirand, müügijuht, juhatuse liige KEMERI OÜ www.kemeri.ee Maario@kemeri.ee +372 5681 0780 Müügikontor: Savi 7, 80041, Pärnu September 2021 13
TÖÖSTUS
Tööriiete nutikus ületab üha uusi piire Kaasaegsed tööriided valmistatakse nutika disaini ja tegumoega, mõnikord aga suisa digitaalsete funktsioonidega. Anne-Mari Alver inimkeha on keerukas. Lundberg selgitab, et kandjale maksimaalse liikuvuse pakkumiseks ja piirava tunde välistamiseks tuleb luua vorm, mis järgib keha. Kui kõik üksikasjad paigas, on tulemuseks jalgade ja keha liikumist järgivad ergonoomilised ja kerged püksid, mis istuvad nagu valatult. Mugavus tähendabki liikumisvabadust. Heade tööpükstega peab saama mistahes asendis toimetada, ilma et kuskilt segaks, pigistaks või kisuks. Nutikas tegumood määrab tööriiete juures palju. Nii näiteks on olulised nutikas taskute ehitus ja asetus (ripptaskud, noakinnitus, sääretaskud, tööriistahoidjad jne). Näiteks ühel FlexiWorki pükste paaril on 16 erineva eesmärgi-
WWW.SECOTOOLS.COM
Snickers Workweari uue põlvkonna tööpükste looja, rootslase Henry Lundbergi sõnul tagab mugavuse 3D-disain. “Ühe paari FlexiWork pükste valmistamiseks kulub 64 kangatükki, 6 tüüpi kangast ja 46 tüüpi lisatarvikuid, nagu nööbid ja sildid. See ei ole veel kõik. Nende valmistamiseks kulub 40 000 pistet ja 122 tootmisminutit. Kõlab päris keerukana või kuidas?” muigab Lundberg. Ta lisab, et igal tükil on oma eesmärk ning selle kuju, asukoht ja materjal on hoolikalt valitud. “See on keerukas ja aeganõudev töö isegi masstootmises, mistõttu on pükste hind pisut kallim. See-eest ei saa teised püksid neile üheski parameetris vastu,” nendib Lundberg. Selline detailsus on vajalik, sest
TÖÖSTUS Foto: Shutterstock
ga taskut. Samuti kasutatakse põlvekaitsesüsteemi, mis hõlmab lisaks taskuosa ja kaitsmete reguleerimisvõimalusele ka seda, kuidas püksisääred jalas keerduvad, kui kandja põlvedele laskub. Tugevdusõmbluste eesmärk on pükste muutmine rebenemiskindlamaks ja kiil jalgevahel lisab liikumisvabadust, tekitades nii vajaliku lisaruumi.
Tekstiilide digitaalne olevik
Lindströmi turundusjuht Oksana Skorbatjuk kinnitab, et kaasaegsete tööriiete tehnoloogia on muutunud sedavõrd nutikaks, et põhimõtteliselt võime me rääkida kõnelevatest rõivastest. Nimelt oskavad moekad ja nutikad tööriided teada anda, millal neid on vaja pesta, kuidas seda teha tuleb, millal on vaja rõivaid parandada ning millal asendada. Kogu info tööriide elutsükli kohta on kasutaja jaoks vaid ühe nupuvajutuse kaugusel.
Lindström pakub nutika RFID-kiibiga tööriideid, kus iga rõivaese kannab unikaalset koodi. Kiipidele salvestatud info suhtleb reaalajas iseteeninduskeskkonnaga, kust saab igal ajal jälgida, kui palju ja milliseid töörõivaid ettevõte kasutab. Samuti saab näha, kas kõik tellitud tooted on kasutuses ja millist hooldust või parandust on riietele tehtud. Andmed on reaalajas kättesaadavad e-keskkonnas. Kõik andmed esinevad süsteemis kodeeritud kujul. Oksana Skorbatjuk märgib, et kirjeldatuga pole tööriiete areng kindlasti läbi. Tulevikus võivad tööriided “sõna võtta” ka tööstusliku tootmise üksikasju kirjeldades. Nii näiteks võivad nutikad tekstiilid osutuda asendamatuks toiduainetööstuses, kui nad pakuvad auditeerimisvõimalust, mis tõestab käitlusprotsesside hügieenilisust ja ohutust, samuti võib nutikatel riietel olla arvestatav tulevik ehituses.
KOHTUME MESSIL STENDIL C-55!
TÖÖSTUS
LASERLINE
Laserline pakub unikaalset kõrgetasemelist laserkeevituse teenust Harjumaal Kiilis tegutsev metallitöötlusettevõte Laserline OÜ pakub lisaks metalldetailide lõikusele, painutusele ja keermestamisele laserkeevituse teenust. Ettevõtte juhi Argo Ladva sõnul on praegu Eestis vaid kaks ettevõtet, kellel on ette näidata maailmatasemel laserkeevitusrobot, mis tagab tavakeevitusest kordades kiirema ja kvaliteetsema tulemuse. “Oleme küll väike, vaid 24 töötajaga ettevõte, kuid vaatame huviga uute tehnoloogiate ja innovaatiliste tööpinkide poole ning investeerime võimalusel tipptehnoloogiasse. Eelmise aasta lõpus hakkasime pakkuma laserkeevitust, mis võimaldab sulatada metallpinnad kokku nii, et materjalidesse eraldub tunduvalt vähem energiat, mis omakorda tõmbab alla sisepingeid metallis. Lisaks jäävad laserkeevitatud pinnad puhtamad ega vaja nii põhjalikku järeltöötlust,” räägib Ladva. Kui harilik keevitusmasin sulatab pinnad kokku kõrgel temperatuuril kaarleegi ja traadi abil, siis laserkeevituse puhul on selleks laserkiir. Kiire õmblusjälg on oluliselt kitsam ja vajadusel saab lisada kahe materjali vahele täitematerjali. Töö on kiire ja tulemus väga kvaliteetne, sest teatud tingimustel puudub näiteks roostevabade materjalide puhul isegi vajadus järeltöötluseks. Laserline kasutab keevitamiseks 4 kW võimsusega laserit, mis võimaldab kuni 6 mm paksuse materjali täielikku läbistamist. Olulise tehnoloogilise uuendusena on laseriga võimalik liita väga erineva paksusega materjale. Nii saab näiteks väga kergelt omavahel ühendada 20 mm ja 1 mm paksuseid materjale. 16 September 2021
Samuti on võimalik keevitada tavapärasest õhemat materjali. Ladva sõnul on ettevõttel juba ka edukas kogemus 0,6 mm paksuse roostevaba lehe keevitamisel. Üldiselt on laserkeevitusega võimalik töödelda kõiki masinatööstuses ja ehituses laialdaselt kasutuses olevaid materjale, kaasa arvatud tsingitud lehte. Viimase puhul võimaldab laseriga keevitamine säilitada keevisõmbluse piirkonnas ca 50% tsingikihi. “Alustasime metallipainutuse ja laserlõikuse teenuse pakkumisega juba 11 aastat tagasi, aasta-aastalt on lisandunud uusi teenuseid. Metalldetailide lõikus toimub meil klientide jooniste ja eskiiside järgi. Lõikame musta terast kuni 25 mm, roostevaba terast kuni 25 mm, alumiiniumi kuni 15 mm, vaske ja vase sulameid, titaani maksimaalse lehesuurusega 3000 × 1500 mm. Painutamisel on detailide maksimaalne pikkus 3000 mm. Lisaks pakume keermestamist, faasimist ja keevitamist,” loetleb Ladva.
Odava tööjõu aeg on läbi
Laserline’i kliendid on väga erinevatelt aladelt kuni lennunduseni välja. Kuna aastatega on klientide nõudmised ja vajadused spetsiifilisemate tööde ning
kvaliteedi järele kasvanud, on ettevõte taotlenud ka erinevaid erialapõhiseid sertifikaate. “Odava tööjõu aeg on läbi,” nendib varem aastakümneid metalliäris töötanud Ladva. “Meie hinda ei müü, vaid panustame tehnoloogiatesse, minimeerime käsitööd ja investeerime oma töötajatesse. Koolitame oma inimesed ise välja ning pakume töötegemiseks head keskkonda ja põnevaid väljakutseid. Keskendudes aga automatiseerimisele ja tehes aina rohkem tarka tööd, tähendab see, et inseneritööd tuleb aina juurde.” Töötajate jaoks on Ladva sõnul heaks motivaatoriks maailmatasemel tipptehnoloogia, mis arendab neid laiemalt mõtlema ja aina uusi oskuseid omandama. “Oleme seda meelt, et kui inimene suudab nutitelefoniga surfata, suudab ta ka tänapäeva tööpingid tööle panna. Kel vähegi huvi on, need õpetame robotil tööd tegema. Samuti võtame alati heal meelel igal suvel kõrgkoolidest praktikante, kellest suurem osa on avaldanud hiljem soovi just meie firmasse tööle tulla. See teeb rõõmu, sest häid töömehi on alati vaja ja neid on aina keerukam leida.” Ta lisab, et Laseline’i eesmärk on olla oma klientidele parimaks partneriks just keerukamate tööde tegemisel ja aidata neil leida kõige optimaalsemaid ning soodsamaid lahendusi. Laserline OÜ Loovälja tee 5, Kiili tel +372 517 9701, +372 510 6226 info@laserline.ee www.laserline.ee
Ruumipuudus? Otsid lahendust? Meie aitame! Näidised uudistamiseks: Võru mnt 2b, Kambja
NÜÜD SAADAVAL VIILHALLIDELE PVC VOLDIK-KANGASUKSED koostööpartnerilt. Automatiseeritud PVC voldik-kangasuks väliseks aasta ringi kasutamiseks Eestis. PVC materjal 680 g/m2. Tuulekoormus 32 m/s. Juhtmootor 2,2 kW, 400 V Juhtimine nii paneelist kui ka puldist. Turvaelementidena fotosilmad. Vajalik vool: 2,2 kW ukse kohta, 400 V. Kangas: Saksamaa. Automaatika: Saksamaa, Soome. Avanemiskiirus: 15 cm/sek standard, kiirendatav kuni 30 cm/sek
RUUMIMURE LAHENDAB ILMASTIKUKINDEL KUUMTSINGITUD TERASKARKASSIGA PVC-HALL
KAS TEADSID, ET MEIE PAKUTAVATELE TERASKARKASSIDELE ON VÕIMALIK PAIGALDADA SW-PANEELE VÕI TERASPLEKKI? Paigaldus ja transport Eesti piires Komplektis 1 kardinuks 4000 x 4500 mm Hind ei sisalda aluspinna ettevalmistust Tarneaeg 45-60 päeva koos paigaldusega
www.orasmetall.ee 5697 2037 orasmetall
Telli juba täna! Kristo@orasmetall.ee www.orasmetall.ee Tel 5697 2037
TÖÖSTUS
Parim jäätmekäitlus
annab uued kvaliteetsed tooted
Ensto külmkahanevate toodete tootmisala, millega on viimastel aastatel seotud suured investeeringud
Roheline mõtteviis ja sellest lähtuv majandamine on tööstusmaailmas igati omal kohal. Paljud ettevõtted on sellest lähtunud aga juba aastakümneid. Anne-Mari Alver Ensto Enseki keskkonnaspetsialist Tiiu Paavel märgib, et keskkonnahoidlikkus on ettevõtte jaoks oluliste väärtuste hulgas olnud selle loomisest saati. “Ensto on pereettevõte, kus kehtivad kindlad väärtused juba ettevõtte loomisest, 1958. aastast alates ja seetõttu jälgivad ka kõik hiljem loodud Ensto tootmisüksused selgeid keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid – Eestis oleme nende järgi töötanud 27 aastat ehk Ensto Enseki loomisest 18 September 2021
alates,” meenutab ta ning põhjendab, et nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele tuleb tagada võimalikult terve ja täisväärtuslik elukeskkond. “Seepärast püüame oma otsuseid ellu viia nii, et arvestame alati mõjudega nii loodus-, majandus- kui ka sotsiaalsele keskkonnale. Ensto grupi uue kasvu strateegia üks strateegilistest teemadest on kõrged eetikanormid ja jätkusuutlikkus.”
Pilk on lisaks tootmisele ka tarnijatel
Viimaste aastate jooksul on Ensto investeerinud 1 miljonit eurot Keila tootmishoonete ümberehituseks ja kõrgeimatele keskkonnanõuetele vastavate uute seadmete infrastruktuuri. Ensto jaoks on oluline olla vastutustundlik mitte ainult oma tehastes, vaid kogu tarneahela ulatuses ja seetõttu kehtivad ka tarnijatele kindlad nõuded. “Partnerid
peavad vastama meie eetikakoodeksile, mis sisaldab eri aspekte vastutustundliku käitumise kohta töötajate suhtes, looduskeskkonnaga arvestamist, seaduste järgimist ja palju muud. Teeme ka jätkusuutlikkuse auditeid riskiriikides asuvatele tarnijatele. Ensto Ensekis on Ensto grupi esimene sertifitseeritud Green Office. Kanname seda tiitlit alates 2017. aastast. Green Office mudeli keskmes on töötajate teadlikkuse tõstmine ning jätkusuutlikkuse ja energiasäästlikkuse arendamine nii tootmises, kontoris kui ka meie töötajate kodudes. Peamine fookus Enstos on energiasäästlikkusel, taastuvenergial, jäätmetekke vältimisel ja teadlikul tarbimisel,” selgitab Tiiu Paavel. “Meie tootmine järgib rahvusvahelise ISO14001 standardi nõudeid, mille täitmist regulaarselt kontrollitakse. Lisaks auditeerivad meid meie kliendid ning kliendiauditites on üha enam täht-
TÖÖSTUS pakkenurgad ja -liistud. “Meie toodangu tarbijateks on praktiliselt kõik Eesti tööstusettevõtted, kellel on vaja midagi pakkida,” märgib Mihkel Peedimaa.
Klaasist valmib soojustusmaterjal
sal kohal keskkonnakaitse, jätkusuutlikkus, töökeskkond ja tööohutusega seotud teemad,” lisab ta.
Vanapaberist saab pakkekartong
Räpina Paberivabrikus on samuti valitud tootmis- ja äristiil, kus nii ettevõtte enda tegevus kui ka tarnijate valik lähtuvad keskkonna ja inimõigustega arvestamisest. “Paberi taaskasutus on Räpina Paberivabrikus au sees olnud juba 284 aastat,” ütleb juhataja Mihkel Peedimaa. “Kogu toodangu valmistame kord juba kasutuses olnud paberist ja anname sellega paberile uue elu. Tooraine pärineb Eesti pakendi- ja trükitööstustest, kaubandusest ning keskkonnateadlikelt inimestelt,” selgitab ta. Tootmine algab paberimassi valmistamisest kahes spetsiaalses purustajas, mida nimetatakse pulperiteks. Pulperitesse lisatakse erinevat sorti vanapaberit, mille veega segamisel saadakse 3–4% paberikiu sisaldusega paberimass. Seejärel eraldatakse massist võõrkehad (plast, teip, liiv, metall) ja jahvatatakse paberikiud spetsiaalsetes veskites. Protsess jätkub paberimasinas. Spetsiaalses kastis lahjendatakse paberimass 0,8–1,5% paberikiu sisalduseni ja valatakse liikuvale sõelale paberikangaks. Järgneb massi raputamine sõelal, et saavutada ühtlane tugevus. Sõela all paiknevate vaakumimurite abil eraldatakse paberimassist vesi, kuni paberikangas saavutab ligi 20% kuivainesisalduse. Vanapaberist valmib Räpina paberivabrikus kartong ning sellest omakorda 20 September 2021
Nii tootmine kui ka tarne lähtuvad Räpina Paberivabrikus keskkonnahoiust ja inimõigustest.
Isoveri müügijuht Indrek Sniker viitab taaskasutusest rääkides Isoveri klaasvillale, mille valmistamiseks kasutatud toorainetest moodustab taaskasutatud klaas koguni 60–80%. “Klaasvilla tootmine on Soomes oluline osa klaasijäätmete ringlussüsteemist. Taaskasutatud klaasi kasutamine vähendab oluliselt klaasvilla mõju keskkonnale. Taaskasutatud klaasi kasutamine klaasvilla tootmises säästab klaasi valmistamiseks kasutatavaid algseid toormeid (liiv, sooda ja lubjakivi) ning aitab vähendada tootmisprotsessi energiatarbimist ja vähendab mõnevõrra ka toorme sulamisel tekkivat õhusaastet,” kirjeldab ta. Kuna klaas saab alguse liivateradest ja klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi, on tal väga pikk elutsükkel. Taaskasutamise käigus klaasi kvaliteet ei halvene ja saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil.
Ensto Enseki Keila tehase kuus suurt keskkonnasammu Keila tehases on rakendatud mitmeid kohaliku tasandi muudatusi keskkonna- ja energiasäästlikumaks toimimiseks. Energia – üles on seatud liikumisanduritega energiasäästlikud valgustid, välja vahetatud suure energiakuluga seadmed, optimeeritud kliimaseadmete tööd. Vesi – veetarbimise vähendamiseks on segistitele lisatud aeraatorid, mis piiravad vee vooluhulka. Lisaks välditakse jäätmeteket, juues ise ja pakkudes ka oma külalistele kraanivett. Jäätmed – suuremat rõhku on pööratud jäätmete sorteerimisele ja koostöös tarnijatega vähendatud ühekordset pakkematerjali, võttes kasutusele ringluspakendid. Praegu liigub 84% komponentidest korduvkasutatavate ringluspakenditega. Lisaks on jäätmevaldkonnas loodud töötajatele võimalus tuua kodust kindlaks määratud jäätmeliike Ensto Jäätmejaama. Paber – vähendatud on prinditavate dokumentide hulka läbi paberivaba töökeskuse projekti ja seatud printeritele piirangud, et vähendada eksikombel prinditud dokumentide arvu. Töölähetused – piiratud ja optimeeritud on töölähetuste arvu, asendades need veebikoosolekutega. Töölähetuste puhul koopereerutakse võimalusel teiste kolleegidega. Ühekordsed nõud – Keila tootmises ja kontoris ei kasutata enam ühekordseid nõusid.
www.ssab.com
anti.metsamaa@ssab.com
Tehke terase valik tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.
Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.
SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.
SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.
SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.
Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
Hea tööõhkkond kätkeb eneses töötajate väärtustamist Aina enam keskendutakse tööstussektori juhtimises ja personalitöös lisaks palgale mitterahaliste motivaatorite rakendamisele. Anne-Mari Alver Tööstuses valitsev hea aeg suurendab ka vajadust uute töötajate järele. Sektori palgatase on tõusuteel, kuid aina enam tunnistavad nii juhid kui ka analüütikud, et ainult rahast jääb heade töötajate värbamisel ja hoidmisel väheks – arenguks on vaja väga häid juhte ja töötajaid, ent väga head inimesed väärivad ka väga häid tingimusi. Statistikaameti andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 9443 vaba ametikohta, mis on 10% rohkem kui aasta varem samal ajal. Töötleva tööstuse sektoris oli neist 1243 ametikohta. “Paljudes sektorites on praegu edasiliikumise aeg,” hindas konsultatsioonifirma Tripod juht Maria Veltmann suve hakul olukorda Eesti ettevõtlusmaastikul. Ta rõhutas, et kaasajal on vajadused inimeste juhtimises väga tugevalt muu-
tunud. “Kui küsin juhiks pürgivalt inimeselt, mida ta peab silmas inimeste motiveerimise all, ja ta vastab, et mõnikord on õnnestunud töötajatele isegi preemiat maksta, siis ilmselgelt pole tegu juhiga, kes sobiks ettevõttesse, kus soovitakse luua midagi enneolematult head,” märkis värbamisspetsialist ning kinnitas, et korrektsed rahasuhted ettevõtte ja töötajate vahel on aina enam hügieeni, mitte juhtimise küsimus.
Põhjalik tervisepakett igale töötajale
Üks Eesti tööstusmaastiku lipulaevu ABB Eesti AS võttis augustis vastu personalitöö seisukohalt keerulise otsuse: Jüris suletakse tootmine ja see tähendab koondamisteadet umbes sajale inimesele. Töötajate töötingimused aga on ettevõtte jaoks endiselt väga olulised. Ettevõtte Balti riikide personalijuht
Tuuliki Poom kinnitab, et ABB jaoks on töötajate üldine heaolu ja kaasaegsete töötingimuste pakkumine väga oluline prioriteet. “Kaasame oma töötajaid organisatsiooni protsessidesse ning arengutesse, sest töötajate ettepanekud ja tagasiside on meie jaoks väga olulised, et saaksime pakkuda paremat töötajakogemust kiirelt muutuvas keskkonnas,” ütleb ta. Tuuliki Poom tutvustab ettevõtte värskeimaid mitterahalisi motivaatoreid: “Pakume kõikidele oma töötajatele tervisekindlustust, et igal töötajal oleks võimalus oma tervise eest regulaarselt hoolt kanda võimalike tervisemurede ennetamiseks ja võimalikult varajaseks tuvastamiseks. Tervisekindlustusega saame pakkuda oma töötajatele senisest suuremat paindlikkust ning individuaalset lähenemist, sest nüüdsest saab igaüks valida just endale vajalikud ja sobilikud terviseteenused sobiva teenusepakkuja juures alates hambaravist, psühholoogi konsultatsioonist, massaažist kuni profülaktiliste terviseuuringuteni.” Personalijuhina on Tuuliki Poom kogenud, et töötajad hindavad ettevõtte kui tööandSeptember 2021 23
TÖÖSTUS Foto: Shutterstock
ja puhul kõige enam nende rahvusvahelisust ning karjääri- ja arenguvõimaluste paljusust. “ABB on enam kui töökoht!” kinnitab ta.
Puhas õhkkond ja selge visioon
Largo ASi tegevjuht Margus Vetka näeb juhte ja töötajaid ettevõtte seisukohalt võrdsetena ning on rahul, et töötajad on firma väärtustest rääkides toonud tugevusena välja meeldiva töökultuuri. “Me ei ole sellest saladust teinud, et Largol on oma tegutsemisaastate jooksul läinud väga hästi ning on olnud ka raskemaid aegu. Ettevõtte kullaproovi tagavad meie töötajad, ühtsed väärtused ja ühised eesmärgid. Me oleme uhked ja tänulikud selle üle, et meie meeskonnas on lojaalsed ja pikaaegse tööstaažiga töötajad. Töötajate enda sõnul on Largos meeldiv töökultuur, valitseb mõistmine ning erimeelsusi tuleb ette harva,” selgitab Margus Vetka. Motivatsioonivõimalustest rääkides tunnistab Vetka ausalt, et Largo ei konkureeri praegu veel siliconvalleylike hüvedega. “Kuid vastukaaluks oleme me oma meeskonnas vastastikku hoolivad ja juhtimises kaasavad. Kui vaja, tõmbab juht kummikud jalga ja läheb toomist koristama ning täpselt samamoodi on kõikidel ettevõtte töötajatel võimalus 24 September 2021
panustada uutesse arenguideedesse ja lahendustesse. Ühe mitterahalise motivaatorina tooksimegi välja ka eesmärkide selguse ja lahenduskeskse mõtteviisi. Avatud suhtlemine kõigi meeskonnaliikmete vahel hoiab õhkkonna puhtana ja visiooni selgena,” tutvustab Margus Vetka ettevõtte väärtusi.
Tänu Orkla ideetahvlile loodi Kirju Koera kommid.
Töötajad osalevad innovatsioonis
Orkla Eesti ASi turundusdirektor Annika Oja rõhutab, et kõiki töötajaid ja nende mõtteid väärtustatakse ettevõttes väga. “Meil on kõigil töötajatel võimalus ettevõtte innovatsioonis kaasa lüüa,” ütleb ta ning tutvustab põnevat ja kaasahaaravat lahendussüsteemi – Orkla ideetahvlit. Ideetahvel tähendab reaalset võimalust edastada oma mõtted otse et-
tevõtte juhtkonnale ja tootearendajatele. Teretulnud on nii ideed uute toodete kui ka senisest parema töökorralduse teemal. Iga töötaja saab kaasa aidata nii ettevõtte konkurentsivõime suurendamisele kui ka töökeskkonna senisest veelgi paremaks muutmisele. Algselt oli ideetahvel füüsiline ja neid oli ettevõttes neli: nii Põltsamaal kui ka Raes nii tootmishoones kui ka kontoris. Eelmisel kevadel lisandus ka digitaalne tahvel ja on sellisena töötajate poolt väga hästi omaks võetud. Parimad ideed on alati kaasa toonud ka väärikaid preemiaid. Algselt käis tunnustamine nii, et oli tuhandeeurone peapreemia ja kaks lisapreemiat Kalevi šokolaadipoodide kinkekaartide kujul. Eelmisel aastal kuulutati ja jagati välja kaks peapreemiat – parima üldidee ning parima jätkusuutlikkusele suunatud idee eest. Muide, üht Orkla ideetahvli võidutööd teavad vist küll kõik meie kultuuriruumi magusasõbrad. See on Kirju Koera komm, mille mõtles välja ja esitas 2014. aastal ideetahvlile ettevõtte logistikajuht Ranet Untera. Mees ise ütleb Kirju Koera sünniloo kohta, et kui tema töökohas poleks olnud ideetahvlit ja suurt julgustamist, et kõigi head ideevälgatused on väga oodatud, poleks ta selle mõttega tõenäoliselt kunagi kuhugi läinud.
Täiendav vastuvõtt: KESKKOOLI BAASIL • Külmatehnik, 4. tase (esmaõpe) • Külmatehnika paigaldusjuht, 5. tase (jätkuõpe) • Robotitehnik, 5. tase (jätkuõpe) • Mehhatroonik, 4. tase (esmaõpe) • Metallilõikepinkidel töötaja (CNC freespinkidele
spetsialiseerumine), 4. tase (esmaõpe) • Lehtmetalli töötlemispinkide operaator (laserlõike-, painutus-, gaasi- ja plasmalõike- ning stantspinkide operaatori osakutse), 4. tase (esmaõpe) • Autodiagnostik, 5. tase (jätkuõpe)
A G E D A L A I TUTVU ER thk.ee www.t
2a 1a 1a 2a 1a 1a 1a
TÖÖSTUS
Tööstusalasid praktikata
õppida ei saa
Praktilisi oskusi nõudva eriala õppimine, ilma et käsi tööle külge pannakse, pole võimalik. Praktikale keskendutakse nii koolides kui ka ettevõtetes, kus samuti töötajaid vajadusel nullist välja õpetatakse. Anne-Mari Alver Tallinna Tööstushariduskeskuse direktor Paul Alekand ütleb, et alanud õppeaasta on koolile väga hea – õppetööga alustas tervelt 2300 õpilast. Tema sõnul on kõige populaarsemad erialad endiselt IT-alad ning neidudel juuksuritöö, kuid uute tõusjatena saab välja tuua ka tööstuserialad – mehhatroonika ja automaatika. Paul Alekand hindab tööstuserialade teooria ja praktika osakaalu enam-vähem võrdseks, väikese kaldega teooria kasuks – 60% õppeajast pühendatakse teooriaõppele, 40% praktikale. Need õppurid, kel on juba keskharidus olemas, saavad algusest peale rohkem praktikat – osakaal on 50 : 50.
“Kõigepealt alustame teooriaga,” selgitab direktor ning lisab, et praktika algab tegelikult juba kooliseinte vahel – enne ettevõtetesse praktikale minemist alustatakse selle kooli tänapäevastes ja hästi varustatud õppeklassides. “Tööstuses kasutatav tehnika on kallis ja enne kui sellega tegutsema hakatakse, tuleb siiski päris palju õppida,” märgib Paul Alekand. Samas pakub Tallinna Tööstushariduskeskus paindlikke õppevorme ja koolis õpib ka inimesi, kes reaalselt juba töötavad, kuid töö kõrvalt ka kooliharidust omandavad. Tsüklite ja sessioonide kaupa õppivad inimesed jagavad aega töö ja kooli vahel sõltuvalt erialast
Foto: RAIVO TASSO
ning vastavalt vajadustele loodud graafikule.
Hea koostöö ettevõtetega
Paul Alekand kinnitab, et Tallinna Tööstushariduskeskusel on praktikat pakkuvate ettevõtetega väga hea koostöö. “Meie kasuks räägib ka meie asukoht – Tallinnas ja selle ümbruses on palju ettevõtteid, ka tööstusliku tootmisega tegelevaid, kus meie õpilased saavad praktikal käia,” ütleb ta ning toob välja mitmed hinnatud ettevõtted. “Tööstusalad on praktika suhtes olnud ka pandeemia ja distantsõppe ajal veidi paremas olukorras kui teised. Tööstuses käis ju töö edasi, kuid näiteks IT-õpilastel polnud kuskil praktikal käia, kui kontorid olid tühjad ja töö toimus kodudest,” selgitab ta. Alekand rõhutab, et praktikasüsteem on kasulik nii koolile ja õpilastele kui ka seda pakkuvatele ettevõtele – nii koolitatakse oma töötajaskonnale juurdekasvu. Tööstushariduskeskuse direktor on September 2021 27
TÖÖSTUS
Foto: Priit Simson
kogenud, et hinnanguliselt pooled praktikandid lähevad hiljem tööle ettevõttesse, kus nad kooli ajal praktikal käisid. Naljaga pooleks märgib Paul Alekand, et kui uued koolitulijad või nende vanemad küsivad, millised praktika- ja töövõimalused tööstusaladel on, saab tema vastu küsida, kas Liviko või Kalevi toodetega on kokkupuuteid olnud – mõlema liinide korrashoiu juures on tegevad olnud ka Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilased.
Vahel ei saa õpilast praktikalt tagasi
Võrumaa Kutsehariduskeskuse IT, metalli ja mehhatroonika õppetooli juht Indrek Saar ütleb, et kool lähtub praktika ja teooria mahtude määramisel sellest, mida seadus ette näeb. “Tulenevalt seadusest on praktika osakaal erinevates õppekavades erinev. Oluline on see, mida inimene silmas peab sõna praktika all. Mõnede arvates on praktika üks osa õppeprotsessist, mida tuleb sooritada ettevõttes iseseisvalt juhendaja juhendamisel. Ka koolis toimub “praktika” ehk nii-öelda praktiline töö – töökojas või õppeköögis. Seega on raske anda osakaalu protsente,” selgitab ta ja lisab, et tema hinnangul on praktika osakaal optimaalne, 28 September 2021
sest see tuleneb seadusest, kus jäetud ka mänguruumi. Võrumaa Kutsehariduskeskuse kogemus näitab, et valdkonniti on praktikakohtade leidmine erinev, kuid suuresti sõltub see sellest, milline olukord riigis valitseb ja kuidas erinevates majandussektorites läheb. “Praegune olukord riigis väga ei soosi praktikante, sest ettevõtted vaatavad ise, kuidas toime tulla,” arutleb ta.
Vahel on raske õpilasi praktikalt tagasi saada ...
Samas on tal ka vastupidiseid kogemusi, kus praktika järel on keeruline õpilast töölainelt tagasi kooli saada: “Head õppurid leiavad juba õpingute käigus töö ja makstav töötasu võib panna mõtlema, et milleks vaja üldse enam koolis käia. Seega teeme tihedalt ettevõtetega koostööd, et mõlemad osapooled võidaksid ja oleksid rahul,” ütleb Indrek Saar.
Ainulaadne töö eeldab koolitust ettevõttes
Järvakandi Klaasitehase personalijuht Ethel Moora ütleb, et ettevõte on teinud ja teeb hea meelega koostööd praktikantidega, seda näiteks automatiseerimise ja mehhatroonika teemal. Samas aga on klaasitööstus sedavõrd spetsiifiline ala, et erialaspetsialistid õpetatakse välja firmas. “Uue tulija jaoks on esmalt sisseelamisplaan ja -periood, mil ta õpib tööd kogenud spetsialisti käe all. Sisseelamisperiood on tasustatud ning lõpeb testi ja praktilise tööga, pärast mida saab töötaja iseseisvalt tööle hakata,” räägib ta ning lisab, et sõltuvalt töö keerukusest võib sisseelamisperiood kesta neljast kuust kuni aastani. “Vaatamata haridustasemele või töökogemusele, alustades tööd meie ettevõttes, võib see kujuneda paljudele meie töötajatele pikaajaliseks töösuhteks. Seda tõestab meie töötajate väga pikaajaline keskmine tööstaaž. Siin on võimalik areneda õpipoisist spetsialistini ja suure tahtmise korral lausa korporatsiooni juhtivate ametikohtadeni,” kirjeldab Ethel Moora.
PROFESSIONAALNE PUHASTUS ILMA PIIRANGUTETA! Innovaatilisus, jätkusuutlikus ja lihtsus — need on omadused, mis iseloomustavad meie poolt pakutavaid puhastusmasinaid, puhastusaineid ja -tarvikuid.
Sinu uus ja tubli abiline koristamisel ootab Sind: www.puhastusmasinad.ee autošampoon vahaga
fassaadi- ja katusepuhastus
putukate eemaldaja autokerelt
klaaside puhastus
grillide puhastus
klaaspindade pesemine ja katmine
Täiustatud autohooldustooted, mida on kõigil lihtne kasutada, isegi ilma erialaste oskuste ja varustuseta.
Puhastusmasinate müük, rent ja hooldus. Kulumaterjalid ja varuosad. Lai valik uusi ja ka kasutatud masinaid!
Lumeranta OÜ Aadress: Vinkli 4, C-korpus, 12618 Tallinn
Telefon: (+372) 5667 4345 info@puhastusmasinad.ee www.puhastusmasinad.ee
TÖÖSTUS
Maailma esimene pump, millesse lisati nutikus
Vananev infrastruktuur, linnastumine, kasvav energiakulu ja vajadus jätkusuutlike lahenduste järele nõuab kulude vähendamist ka reoveetöötluses. Selle väljakutse lahendus ei saa peituda mitte uute komponentide lisamises ja seadmepargi kasvatamises, vaid intelligentsetes, paindlikes ning lihtsates lahendustes. Just selliste lahenduste kallal on juba üle 60 aasta nuputanud Ameerika Ühendriikidest pärit veemajanduse tehnoloogia ettevõte Xylem ja rakendanud oma kogemusi kaubamärki Flygt kandvate reovee pumbasüsteemide loomises. Tootesari on olnud läbimurdeline kogu maailmas. Kasutajaid, kes naudivad tänu probleemivabale pumpamisele meelerahu ja säästu, leidub erinevatel kontinentidel tuhandeid. Üheks heaks näiteks on Heathrow lennujaam, kus Flygti pumpadega on lahendatud 1200 saabuva ja väljuva lennuki reoveekäitlus. Nutikate pumpade kasutuselevõtt vähendas pumpamise energiakulu 53% ja ka hoolduskulu, sest varasemad sagedased ummistused on nüüdseks minevik. See on uus tehnoloogiline tase ja uus tase mõtlemises.
Võimas areng kanalisatsioonipumpade tehnoloogias
Xylem Flygt Concertor kanalisatsioonipump tõestab, et arenenud reovee pumpamise tehnoloogia ei vaja täiendavaid komponente ega keerukust. Seade on kasutajasõbralik, seda on lihtne paigaldada ja kasutada tänu integreeritud juhtimissüsteemile. Nutikas pump suudab kohaneda reaalajas ja reageerida olukorra muutusele ning informeerib muutustest pumba operaatorit. Concertor on võimeline tajuma hetkekoormust, kohandama oma jõudlust vastavalt olukorrale, et see vastaks teie optimeerimise eesmärkidele. Asjakohaste andmete kogumisel ja analüüsimisel saab pumbasüsteem teha iseseisvalt arukaid otsuseid, millisel režiimil töötada, ja mõtleb sellegi üle, millist asjakohast tagasisidet omanikule anda.
Hekes Eesti OÜ Tänassilma tee 23, Saku info@hekes.ee 603 2281 www.hekes.ee 30 September 2021
Flygt Concertor N – kõige intelligentsem reoveepump turul Nutikas tehnoloogia sobib kõikidele, kes kasutavad parasjagu traditsioonilisi pumbasüsteeme, kuid soovivad muuta hetkeolukorda – säästa energiat, loodust ja elukeskkonda ning vähendada hoolduskulusid. Parem tulemus saavutatakse pumba jõudluse reguleerimisest, pehmest käivitamisest ja mootori kaitsest. Pump teeb kõiki neid tegevusi targalt, iseseisvalt. Süsteemi liidetud pumbad mõtlevad aga koos ja teevad edukalt koostööd. Juhtimisseadme elementide hulk väheneb kuni 80% Flygt Concertoril on sisse ehitatud juhtimissüsteem, mis kohaneb hetkeolukorraga. Seega kaob vajadus lisaseadmete järele. Pumba jõudlust saab muuta kohapeal või kaugjuhtimisega. Ummistustevaba Flygt Concertor pakub muretut ja töökindlat pumpamist. Uus isepuhastuva tehnoloogiaga N-tööratas vähendab ummistusi ja ootamatuid avariiväljakutseid. Elektrisääst kuni 70% Flygt Concertor vähendab energiatarbimist kuni 70% võrreldes seniste pumpade ja juhtimissüsteemidega. Madala energiakulu tagavad patenditud tarkvara Energy Minimizer, N-tööratas ja säästlik IE4 mootor. Ruumisääst kuni 50% – kompaktsem juhtimiskeskus Tänu ruumisäästlikule disainile puudub vajadus juhtimiskeskuse traditsiooniliste komponentide järele, nagu mootorikaitse, pehmed starterid, sagedusmuundurid (VFD). See kõik muudabki juhtkilbi senistest poole väiksemaks.
Uus päev. Uued lahendused. Väärindame toormaterjali vastavalt uuenduslike turgude vajadustele. Plasma- ja gaasilõikus kuni 12000 x 2500 x 200 mm Laserlõikus kuni 6000 x 2000 x 30 mm Lehepainutus kuni 6m teraga, 500t CNC töötlemine kuni 16m
Exmet Services OÜ Koorma 5, Muuga, Harjumaa
services.exmet.ee +372 660 6888