Tööstus (mai 2021)

TÖÖSTUS Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Mai 2021

TÖÖSTUS

Tööstussektor ühendab mahud ja innovatsiooni Eesti majandusest oleks keeruline rääkida nii, et tööstussektor jutuks ei tuleks. Ka pikalt väldanud pandeemiakriisis on tööstus jätkanud tegevust nii koduturu varustamisel kui ka ekspordil, tagades töökoha ja sissetuleku väga paljudele inimestele ning eluks vajaminevad tooted veelgi enamatele.

Tööstuses saab tööd kõige rohkem Eesti inimesi – enam kui poolest miljonist töökohast umbes viiendik. Palgad on tööstuses sageli kõrgemad kui mujal, samajagu on kõrgemad ka nendelt palkadelt makstavad maksud. Hinnanguliselt saab ühe tööstuse töökohaga “üleval pidada” kaks teenindussektori töökohta, väidavad statistikud.

Ka palgasurve on tööstuses tugev – eriti jõuliselt oli seda tunda muidugi enne koroonapandeemiat, kuid võrreldes teiste majandussektoritega on tööstus saanud suhteliselt vähem haavata – lihtsalt tööd on vastavalt vajadustele palju ümber korraldatud ja ettevõtetes loodud piirangud oma töötajate kaitseks.

Eesti tööstus areneb pidevalt – efektiivsemaks, innovaatilisemaks, targemaks. Ettevõtted otsivad ja loovad üha

uusi võimalusi ekspordimahtude suurendamiseks, tootmisjääkide nutikaks kasutamiseks, uute teadussaavutuste rakendamiseks ja paljuks muuks. Selles mõttes sarnaneb majandus Tallinna linnaga vanas legendis – valmis ei saa kunagi. Kõikides riikides üle maailma toimub aktiivne võidujooks.

Kui koroonakriis on kaasa toonud jahenemise kõigis maailma majandussektorites, jäävad tugevamad ellu. Tugevuse näitajateks on selles kontekstis strateegiline mõtlemine ja targad lahendused.

TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall

TRABIFLEX TÖÖSTUSTARVIKUID IGALE SEADMELE

VARSON TÖÖSTUSTARVIKUD

OÜ VARSON TALLINN Tähnase tee 2 Peetri küla, Harjumaa tel 601 4594 info@varson.ee

TARTU Turu 45D tel 733 9811 tartu@varson.ee

www.varson.ee

PÄRNU Savi 20/1 tel 444 0010 edgar@varson.ee

SEE ON HÜDRAULIKA

ilas tellijatele OÜ valmistab Ke TRABI FLEX ti valmistame mu Sa ootetööna. hüdrovoolikuid ka ne tehnikale. hüdrovoolikuid Ve D HINNAD! SA OD VÄGA SO ja hindadega valikus maaletoo PAKUME laias iinikindlaid ns be asid, jagajaid, hüdraulika pump tsereid, klappe, stu d, rei mb kla e, voolikuid, nipleid, , silindrite mansett e, manomeetreid hüdraulikakraan tihendeid jne.

RNEAJAD! LÜHIKESED TA peal olemas. drosilindreid koha LAI VALIK hü isel. lim tel lt tja otse too Teleskoopsilindrid . ine rim mplektee Hüdrojaamade ko LISA! SI KÜ TULE JA ELE LE KLIENTID TE IS LEPINGUL D! SE SOODUSTU ka kulleriga.

Saadame kaupa aja kõrval Rõõmu Kaubam AS ASUME KEIL d.

57 t mn lu aadressil Haapsa 51 0930 tel 659 1110; 55

EDASI! A SÕBR ALE K O F IN A NB! ANN

www.trabiflex.ee

Mai 2021 3

TÖÖSTUS

Emöke Sogenbits:

kriisiajal on tööd veelgi rohkem Foto: Tiit Blaat

Tööstusjuht Emöke Sogenbits jagab tööaega kahe linna vahel – nädal Tartus ja nädal Narvas.

Just nendesse linnadesse on jagatud Hanza Mechanics Eesti AS-i tootmine.

Anne-Mari Alver Väärika juhi kõrval paistab hästi välja ka tema juhitud ettevõtte võimas ajalugu ja tipptehnoloogiline tänapäev. Rahvusvaheline tootmisettevõte Hanza Mechanics AS asutati 1996. aastal ning pakub allhanke korras tootmistöid väga erinevatele klientidele – alates meditsiini- ja toiduainetehnoloogiast kuni tööstusseadmete osadeni.

Ettevõtte tugevus on erinevate tehnoloogiate kasutamine: lehtmetalli töötlemine, masintöötlus, kaabliköidikute valmistamine ja lõppkooste. Tartu tehases on tööl 500, Narva tehases 200 inimest. Ekspordituruks on praktiliselt terve maailm – ka Eestisse jääva toodangu tellijateks on põhiliselt välisettevõtete siinsed esindused.

Lipukirjaks tark tootmine

Hanza Mechanics Eesti juht Emöke Sogenbits tunnistab, et praeguse kriisiaja mõjutusi on ettevõttes tunda küll – tööd on veelgi rohkem kui varem. “Tartu tehasel läheb väga hästi ja Narva tehasel ka üha paremini,” märgib ta ning toob näiteid ülitarkadest toodetest, mis tehastes valmivad – näiteks beebivereanalüsaatorid meditsiini- ja teraviljaanalüsaatorid põllumajandusvaldkonda. Ettevõttes valmivad ka taaraautomaadid ja liftiosad, nii et kui tehasejuht astub lifti või kauplusesse, heidab

Emöke Sogenbits seisab sel aastal silmitsi oma töötee ühe suurema väljakutsega.

Emöke Sogenbits (paremal) 4 Mai 2021

TÖÖSTUS ta peaaegu alati pilgu ka sellele, kas seal on kasutatud ka Hanza toodangut.

Reklaamikampaaniateski on Hanza Mechanics Eesti keskendunud nutika tööstuse rõhutamisele – näiteks on üks Tartus kasutatavatest slogan’itest “Tark tootmine targas linnas”.

Sel aastal seisab Emöke Sogenbits silmitsi oma töötee ühe suurema väljakutsega. Hanza Mechanics AS-i Tartu tehas saab uue hoone. Senise nõukogudeaegse Puiestee tänava tehasehoone asemel kerkib Vahi tööstusparki kaasaegne tehas, kus on nii tootmine, büroo kui ka ladu.

“Ma ei ole kunagi elus maja ehitanud. Kui see valmis saab, siis ma võin küll vist öelda, et see on mu elutöö,” nendib ta ja rõhutab, et tegu on suure usaldusega siinse tootmisvõimsuse vastu – uue, 12 000-ruutmeetrise hoone rajamiseks eraldatud investeering on kaheksa miljonit eurot ning hoone peaks valmima selle aasta lõpuks.

Teadlikult hajutatud riskid

Hanza Mechanics Eesti AS teeb tööd paljudele erinevatele klientidele ja Emöke Sogenbits märgib, et tegu on teadlikult valitud suunaga – palju on nii kliente kui ka tootmissuundi. Tööd tehakse

Kui eesmärk on sajamiljoniline käive, siis tuleb kliente valida.

meditsiini, teaduse ja töötleva tööstuse segmendis. Kui üks klient või segment peaks tellimusi järsult vähendama, ei teki olukorda, kus tehas ja selle töölised ilma tööta jääksid.

“Nii nagu tark talumees ei pane kõiki mune ühte korvi, nii ei saa ka allhankeid pakkudes olla liiga suures sõltuvuses ühest kliendist,” arutleb ta. Ettevõttes on kokkulepe, et ühe kliendiga seotud tootmismaht ei tohiks ületada 15–20 protsenti.

Sogenbits toob oma väite kinnituseks meenutuse esimesest juhitud ettevõttest Elcoteqist, kus ettevõttel oli kaks suurt klienti – Nokia ja Ericsson.

Kui teine neist tootmise mujale viis, oli seis selline, et pooled töötajad olid päe-

vapealt tööst ilma. Pärast Elcoteqi töötas ta erinevates riikides üle maailma – Hiinas, USAs, Ungaris ja Slovakkias – ning on selle kohta öelnud, et juhina on end kodust kaugel kergem üles töötada, sest seal alustatakse puhtalt lehelt, ilma seoste ja eelarvamusteta.

Tehasejuhi sõnul on oluline ka oskus kliente valida. “Kui meie eesmärk on sajamiljoniline käive, siis tuleb oma võimalused hoolikalt läbi mõelda,” räägib ta ja lisab, et kuna sadat klienti teenindada ei suudeta, tuleb valida kliendid, kellega koostöös on eesmärkide täitmine võimalik.

Üks Eesti parimatest juhtidest

Emöke Sogenbits on konkursi “Parim juht 2021” üks kolmest finalistist ja ainus tööstusjuht finalistide hulgas. Lisaks temale on finaalis Coop Panga juht Margus Rink ja Statistikaameti juht, 10. maist Eesti Posti juhtiv Mart Mägi. Kes sel aastal Eesti parimaks juhiks tunnistatakse, selgub augustikuisel Pärnu juhtimiskonverentsil.

Tugeva tööstusjuhi finaali jõudmine on tegelikult pigem ootuspärane kui üllatav. “Jutud tööstuse surmast on kindlasti enneaegsed,” kinnitab Sogenbits

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS

KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT. Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:

• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega.

• ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud.

• PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga.

• TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.

UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD

KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee

www.lindimees.ee

TÖÖSTUS Foto: Rein Leib

Aasta naise gala 2019

ning rõhutab, et pandeemiakriis töötlevat tööstust väga palju ei puuduta.

“Kõige olulisem on püüda kaitsta oma töötajate tervist, et nad ei haigestuks,” märgib Sogenbits. Hanza Mechanics Eesti AS on muide töötajate tervisest hoolimisega silma paistnud ka ajal, mil pandeemiale miski ei viidanud – näiteks on ettevõtte töötajatel täiendav erakindlustuse pakett ja sellist kuud, kus palkade väljamakse oleks hi-

Keegi ei jõua õpmatuseni puhtast missioonist praktikabaas olla. linenud, tehase ajaloos ette tulnud pole.

“Kui töötajad on rahul, on Tartus 500 inimest, kes ütlevad, et siin on hea töötada. See toimib paremini kui mistahes reklaamikampaania,” arutleb juht.

Kriisiaegse juhtimise kohta ütleb Emöke Sogenbits, et keerulistel aegadel on kindlasti äärmiselt oluline, et juht oleks nähtav.

Koos mõeldes ja tegutsedes oleme parimad!

BBT OÜ, Allika tee 14, Peetri, Rae vald • info@bbt.ee • www.bbt.ee

Pulbervärviseadmed Vedelvärviseadmed Haaveldusseadmed Tervikliinid: käsi- ja automaatlahendused Hooldus, moderniseerimine Tööstuslik ventilatsioon

TÖÖSTUS Foto: Rein Leib

“Ma arvan, et õige oleks rakendada duaalõpet, nagu seda tehakse Saksamaal ja Austrias,” märgib ta ning selgitab, et duaalse õppe puhul toimub koolis üksnes teoreetilise osa omandamine, kogu praktiline töö aga õpitakse selgeks reaalsel töökohal. Sogenbits põhjendab, et kui näiteks CNC-pingid maksavad 350 000–500 000 eurot, oleks mõeldamatu, et koolid soetaksid endale selle hinnaga pinke, mis igal aastal mitu kuud jõude seisaksid.

“Praegu pakuvad tööstusettevõtted küll praktikavõimalust, mis on väike osa kogu õppeprogrammist, ent näiteks riigipoolsetest pearahadest nad osa ei saa – samas ei jõua keegi lõpmatuseni puhtast missioonist praktikabaas olla ja hiljem tööle tulijat uuesti välja õpetama hakata,” arutleb ta.

Vähenõudlikuks treenitud

Aasta naise gala 2019

“Ja mida keerulisem on aeg, seda vähem on ruumi demokraatiale ja erinevate arvamuste küsimisele. Peab olema inimene, kes suudab otsustada ja oma otsuste eest vastutada. Liiga kaua ei saa mõelda ja tuleb leppida ka sellega, kui mõnikord eksitakse – kristallkuuli, mis kõiki vastuseid ette teab, ei ole kellelgi.”

Probleemid oma ettevõttest laiemad

Pandeemiakriisist enamgi mõjutab Emöke Sogenbitsi sõnul Eesti tööstust nii mõnigi poliitiline kriis. “Töötlevas tööstuses töötab Eestis 120 000 inimest, lisaks veel kogu toiduainetööstus, aga riigil puudub tööstuspoliitika.

Inimest, kes selle eest vastutaks, pole ei ministri, kantsleri ega isegi mitte asekantsleri tasandil,” räägib ta ja lisab, et ka näiteks uue tehasehoone investeeringust pole riigilt tulnud midagi.

“Eesti ettevõtlusmaastikul on priori8 Mai 2021

Riigil puudub tööstuspoliitika. Inimest, kes selle eest vastutaks, pole ei ministri, kantsleri ega isegi mitte asekantsleri tasandil. teetideks pigem IT ja start-up’indus, samas on selgelt näha, et meie elanikkond vananeb ning keskealised leiavad tööd pigem tööstuses kui start-up-firmades,” mõtiskleb ta ning märgib, et ka Hanza Mechanics Eesti tehastes on töötajate keskmine vanus umbes 40 aastat.

Lisaks sellele, et ta peab äärmiselt oluliseks seda, et riik tööstusele rohkem tähelepanu pööraks, kuulub tema jaoks väga oluliste teemade hulka ka tööstushariduse arendamine.

Juhina on Emöke Sogenbits ambitsioonikas ja enesekindel, ümbritsevasse olmesse suhtumisel aga mõjub ta pigem rõhutatult vähenõudlikuna.

Kodulinnalt tallinlasena veedab ta tööaja kas Tartus või Narvas, liikudes linnade vahel peamiselt Lux Expressi bussidega ja tundes rõõmu kahest-kolmest tunnist ajast, mis on ainuüksi tema oma.

“Vahel teen tööd, vahel magan, loen, vaatan aknast välja või olen lihtsalt niisama,” räägib ta. Vaba aegki on küllalt sõidurohke – lisaks linnakodule Tallinnas on tal maakodu Läänemaal, kus samuti regulaarselt käiakse. Maal meeldib tegusale daamile nii aiatöid teha kui ka lihtsalt lilli vaadata ja ta ütleb, et mõnikord on hea lihtsalt mitte midagi teha.

Tartus ja Narvas peatub Emöke Sogenbits sealsetes hotellides. Korterit üürida ta ei taha, sest igapäevaolmele mõtlemiseks ei jaguks töö kõrvalt enam energiat.

“Tagades selle, et neil, kes töötavad 40 tundi nädalas, oleks stabiilne töökorraldus, läheb juhil vahel töötunde 80 jagu nädalas,” ütleb ta. Tööpäevad algavad vara – esimesed meilid saavad saadetud enne kella 6 hommikul ja Sogenbits nendib, et tööajal tehases ta enam kui kolmerealisi kirju välja saata ei jõua. Kui tehasetööpäev läbi saab, võtab ta tunni-paar enese jaoks ning jätkab seejärel nende tööülesannetega, mis vajavad rohkem süvenemist.

Emöke Sogenbits räägib, et vähenõudlikku ja rahulikku iseendasse suhtumist on ta õppinud nii Hiinas kui ka Kesk-Euroopas. “Teatav elustandard on muidugi vajalik, aga kindlasti ei pea see olema viie tärni tasemel,” märgib ta.

LASERKEEVITUS Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus

TEENUSED

• Laserlõikus • Painutus • Keermestus

Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele

Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | tel 517 9701, 510 6226 | info@laserline.ee

www.laserline.ee

TÖÖSTUS

Mööblitööstuse jääkidest võib saada nii nukuvoodi kui ka aminohappeid Võimsa ajalooga mööblitootmisettevõte ja nutikas veebiplatvorm panid seljad kokku, et tootmisjääkidele uus ja ilus elu võimaldada ning hulk eratarbijaid rõõmsaks teha.

Anne-Mari Alver Ringmajanduse vajalikkusest on räägitud aastaid, kuid siiani on selline mudel leidnud kasutust peamiselt eraisikute vahel. Äsja sai aga alguse põnev pilootprojekt, mis probleemile tööstuslikul tasandil lahendust pakub.

Ringmajanduse eesmärk on luua võimalikult väikeste kadudega tootmisja tarbimissüsteem, mille üks oluline eesmärk on toorme täielik ärakasutamine. Ehkki tänapäevased tootmissüsteemid ja -põhimõtted on optimeeritud ülimalt efektiivseteks, ei ole selleni veel paraku jõutud, et toormaterjal täielikult

ära kasutada, nii et mitte midagi alles ei jääks.

“Kui vaadata neid koguseid, mis jäätmefirmad pelgalt meie tootmismahtude juures ära vedama peavad, paneb see leebelt öeldes pead vangutama,” tunnistab Eesti Sohva OÜ juht Priit Pettai.

“Ettevõtte juhina on minu jaoks vahest olulisemgi kuluelement – hind, millega tooraine soetati, mis mahus see ära kasutati ja kui suur on kulu leidmaks lahendus ülejääkidele.

Lisaks eelnevale on siin ka inimlik

aspekt: mööblitootmises ei räägi me ju määrdunud pakenditest, kasutatud mähetest või kartulikoortest, vaid kvaliteetsest mööbli kattematerjalist, mille vastu võiks huvi olla kellelgi teisel.

Sealt see idee idanema hakkaski,” selgitab Pettai.

Veidi ajaloost – Eesti Sohva OÜ on Eesti ühe vanima mööblitootja Softcom OÜ tütarettevõte ja kaubamärk. Ettevõte tegutseb Jõgeval ja annab tööd ligi 100 inimesele. Suurem osa Softcomi toodangust läheb ekspordiks nii Skandinaaviasse, Lääne-Euroopasse kui ka mujale.

Huvi ülejääva kraami vastu on suur

Värskelt lõppenud ideekonkurss tõi hulga lahedaid plaane, mida mööblitootmise ülejääkidega peale saaks hakata.

Fotod: Perekond Karu erakogu

T

10 Mai 2021

Töötervishoiu eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid SieviAir R4 Roller • FLEX ENERGY – kannapehmendus suunab 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu • AIR tald – liigne niiskus juhitakse tallas olevatest õhuavadest välja • BOA rullik – fikseerib jalatsi kiirelt ja mugavalt jala järgi • DUAL COMFORT sisetald – vähendab põrutusi R4S1P Roller SieviAir R4 • SieviAir EN ISORoller 20345; SRC; ESD •• FLEX – kannapehmendus 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu Suurused 35 – 48 FLEX ENERGY –ENERGY kannapehmendus suunabsuunab 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu

Töötervishoiu hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid Töötervishoiu eest eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid Töötervishoiu eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid • • • • • •

SieviAir R4 Roller

• –AIR taldniiskus – liigne juhitakse niiskus juhitakse tallas olevatest õhuavadest AIR tald liigne tallas olevatest õhuavadest väljavälja FLEX rullik ENERGY – kannapehmendus suunab 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu •• BOA – fikseerib jalatsi kiirelt ja mugavalt jala järgi BOA rullik – fikseerib jalatsi kiirelt ja mugavalt jala järgi AIR tald – liigne niiskus juhitakse tallas põrutusi olevatest õhuavadest välja •• DUAL COMFORT sisetald – vähendab DUAL COMFORT sisetald – vähendab põrutusi BOA rullik – fikseerib jalatsi •• EN ISO 20345; S1P SRC; ESDkiirelt ja mugavalt jala järgi EN ISO• 20345; S1P SRC; ESD DUAL COMFORT sisetald – vähendab põrutusi • Suurused 35 – 48 • EN Suurused 35 ISO – 4820345; S1P SRC; ESD

Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest •

Suurused 35 – 48

Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest

Küsi Sievi meie meie professionaalse edasimüüja Küsitooteid Sievi tooteid professionaalse edasimüüjakäest käest

TÖÖSTUS Fotod: Taivo Tõrukese erakogu

Priit Pettai meenutab, et kõigepealt püüti ettevõttes uurida, kas ja mil määral võiks kanga või naha ülejäägid kellelegi huvi pakkuda.

“Teavitasime sellise võimaluse olemasolust kohaliku lehe kaudu. Huvilisi oli üllatavalt palju.

Sellele järgnes pisut jõulisem katse Eesti Sohva lehel Facebookis, kus üleskutse sai – taas kord – positiivse vastukaja. Kui ülejääkide kampaania nii-öelda ametlikuks läks, tekkis huvilisi üle Mandri-Eesti ning Hiiumaalt ja Kihnustki.

Tegelikult uurisime ringmajanduse võimaluse kohta enne kampaania korraldamist ka jäätmefirmadelt, kuid kuna neil midagi pakkuda polnud, tuli lahendus ise välja mõelda ja nii Eesti Sohva ideekonkurss sündiski: ühelt poolt vajadusest leida kvaliteetsele rakenduseta materjali ülejäägile sihtotstarve, teisalt aga rahuldada asjaosaliste huvi materjal tasuta enda kasutusse saada,” selgitab ta.

Mullu olid Eesti Sohva ideekonkursi keskmes kanga ülejäägid. Sel aastal keskenduti naha ülejääkidele ja ehkki selleaastane kampaania kestis napilt alla kuu – möödunud aastal kestis kampaania kuus kuud! –, laekus ettevõttesse selle aja jooksul pisut alla saja suurepärase töö.

Omanäolised lahendused

“Laekunud tööde hulgas domineerisid peaasjalikult nii rõivad kui ka aksessuaarid, kuid mul on hea meel tõdeda, et lisaks sellele oli seal ka mitmeid tõeliselt unikaalseid lahendusi naha ülejää-

kidele, kus võib öelda, et idee autor oli mõelnud ikka väga “kastist välja”,” jagab Priit Pettai kogemust.

Näiteks üks pere Tartust leidis naha ülejääkidele tõeliselt nutika lahenduse, ehitades teisi materjale kombineerides kaasaskantava nukumaja.

Oli ka autoreid, kes saatsid kohe mitu ideed. Nii näiteks saatis Taivo Tõruke konkursile lahendused, kus naha ülejääke oli kasutatud interjööri kaunistamiseks. Töödeldud nahk on vastupidav, mistõttu on see nii esteetiliselt kui ka praktiliselt loogiline lahendus.

Sama autor on nutikalt kombineerinud ka nahka ja RFID blocker’i tehnoloogiat, luues karbi, mis pärsib raadiosignaalide liikumist. Kuna tänapäeval käivitatakse sõiduautosid võtmevabalt, on see üks võimalikke lahendusi veenduda selles, et esiku kapil lebav autovõti pikkade näppudega hämara taustaga isikutel sõidukit loata käivitada ei laseks.

“Vahest üks põnevamaid ideid tuli aga biokeemikult, kes pakkus välja, et naha ülejäägid võiks hüdrolüüsi teel aminohapeteks muuta ja siis maha müüa – aminohapped on rahvusvahelisel turul kuum kraam. Kuidas seda tööstuses ära kasutada, on hetkel veel lahtine, kuid idee on isenesest põhjalikumat uurimis väärt ning selline mõtteviis ja initsiatiiv vajab kindlasti äramärkimist, sest illustreerib kõige ehedamal kujul, kuidas on võimalik ülejäägid ringmajandusse ja uude väärtusahelasse lülitada,” jutustab Priit Pettai.

Nutikas kättetoimetamisviis

Selle aasta konkurssi ohustasid COVID-ist tulenevad piirangud, mis oli konkursi korraldajate jaoks probleem: kui eelmisel aastal oli inimestel endil võimalus Eesti Sohva tehasesse materjalile järele minna ja võtta tasuta kaasa nii palju tootmise ülejääke kui hing ihkab, siis sel aastal poleks see võimalik olnud.

“Tehase töötajate tervist silmas pidades ei tahtnud me riskida,” selgitab Priit Pettai ning lisab, et pooljuhuslikult õnnestus leida kaasaegne ja nutikas probleemilahendus.

Jutt käib Eesti ringmajanduse maastikul suhteliselt uuest tegijast, SmartSwapi-nimelisest veebipõhisest platvormist, mille eesmärk on ringmajandusliku majandusmudeli leviku soodustamine ja propageerimine.

“SmartSwap.com on ringmajanduse ja taaskasutuse veebikeskkond, mille eesmärk on võimaldada kasutajatel uute toodete ostmise asemel neid tasuta taaskasutada,” kommenteerib ettevõtmise eestvedaja Heikki Laidma, kes kinnitab, et inimesed kipuvad kergekäeliselt kasutuks muutunud asja kohe ära viskama, mõtlemata sellele, et tegelikult võiks sellest kusagil mujal hoopis kasu olla.

“Eesti Sohva ideekonkurss on selles mõttes suurepärane näide, kuidas tootmistel tekkivad ülejäägid huviliste vahel tasuta ära jagatakse, et neist sünniksid uued, põnevad tooted, mida siis kas ise kasutada või maha müüa,” selgitab Heikki Laidma. “Täpselt niimoodi ringmajandus töötama peakski,” rõõmustab ta.

SB KESKKÜTTESEADMED

Kelle hoolde kütmine usaldada?

Küttemured olid, on ja tõenäoliselt ka jäävad.

Just seepärast oleme Pelltech OÜ-ga juba 15 aastat hoolt kandnud selle eest, et Eesti rahva kodud oleksid soojad ning seda mugavalt, säästlikult ja turvaliselt. Mitte ainult kodud, vaid ka lasteaiad, kortermajad, tööstushooned, terved alevikud.

Täpselt 15 aastat tagasi saime valmis esimesed uue kontseptsiooniga pelletipõletid PV Compact, mis valmisid puhtast entusiasmist ning leiutamisrõõmust eramaja keldris ja muu töö kõrvalt. 2006. aasta juunis asutasime juba põletite tootmiseks ettevõtte Pelltech OÜ.

Aeg oli soodne, pelletid olid popid ja turg võttis uudse põleti väga hästi vastu. Väga kiiresti sai ka selgeks, et väike pelletipõleti, mis suudab ära kütta keskmise eramu, ei saa jääda ainsaks tooteks. 2006. aasta lõpuks olid meil juba tootmises 20-, 30- ja 50-kilovatised pelletipõletid ning ka esimene suure võimsusega tööstuslik pelletipõleti.

Seadmed, mis teenivad kaua ja hästi

Juba kahe aasta möödudes tulime turule uue põlvkonna põletitega, mis olid konstrueeritud vastavalt uuele põletistandardile. Mida aeg edasi, seda karmimaks on läinud reeglid, millele pelletipõletid ja -katlad peavad vastama.

Selleks, et tõestada kõikidele nendele nõudmistele vastamist, peavad pelletikatlad ning -põletid läbima väga range testimise. Testida ei saa aga Eestis, vaid kõige lähemad akrediteeritud testlaborid on Soomes, Taanis või Saksamaal. Meie katlad ja põletid on läbinud oma testid Saksamaal DBI Gaasitehnoloogia Instituudis. Seega valides meie toodetud katla või põleti, olete valinud kvaliteetse, ohutu ja säästliku seadme, mis teenib teid kaua ja hästi.

Praeguseks on meil kolm tooteperekonda: erakasutusse sobivad katlad ja põletid – 15–50 kW; keskmise võimsusega seadmed, mis sobivad näiteks kortermajadele – 50–160 kW; tööstuslikud, suure võimsusega seadmed – 250–1500 kW. Meie seadmeid töötab peaaegu kõikjal maailmas, sest ekspordime rohkem kui 75 protsenti oma toodangust.

Meie seadmed kütavad nii koole ja lasteaedu, kortermaju kui ka terveid alevikke. Meie põletitega kuivatatakse vilja, pastöriseeritakse piima, aurutatakse vahtrasiirupit ja küpsetatakse leiba.

Peaasjalikult hoiavad meie katlad aga teie kodud soojad.

Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas

Nüüd mõni sõna ka pelletitest, mis viimasel ajal on saanud palju negatiivset tähelepanu. Ajalehte lugedes jääb mulje, et Eesti metsad raiutakse maha eranditult selleks, et teha pelleteid.

Juba aastatuhandeid on inimesed sooja saamiseks puitu põletanud.

Aga puitu on sealjuures kasutatud väga säästlikult. Kõigepealt tarbepuu: palk maja ehitamiseks, laevale kiiluks, siis reele jalased ja vankrile ais, rehale vars ning vikatile lüsi. Kütteks kasutati seda, mis üle jäi. Nii on ka pelletiga. Kõigepealt tarbepuu ning kõik muu, mis üle jääb – hagu, saepuru, höövlilaastud, pinnad, klotsid –, jahvatatakse ja pressitakse pelletiteks.

Pellet on traditsioonilise küttepuu kaasaegne versioon. Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas.

Kõik meie pelletipõletid on varustatud võimalusega juhtida ja jälgida neid üle interneti. Kaugelt on võimalik ka diagnoosida töös ette tulevaid tõrkeid, häälestada põletit ja värskendada põleti tarkvara. Juhul kui olete olnud piisavalt ettenägelik ja ostnud endale ka meie kontrolleriga pelletikatla, saab see lisaks põletile hakkama nii sooja vee kui ka toatemperatuuri juhtimisega. Ei ole vahet, kas põrandaküte või radiaatorid, kas õues on vilets suusailm või paugub pakane, pelletikatla kasutegur sellest ei muutu.

Kuhu edasi?

Meie eesmärk on toota võimalikult mugavaid, efektiivseid, väikese hooldusvajadusega ja keskkonnasõbralikke seadmeid. Igal aastal soovime välja tulla ka millegi uuega – olgu selleks uus katla mudel, uus tarkvara kontrollerile või täiesti uue kontseptiga põleti. www.pelltech.eu; www.pelletikeskus.ee Pelltech OÜ/ Pelletikeskus Sära tee 3, 75312 Peetri, Harjumaa

Mai 2021 13

TÖÖSTUS

Eestis rajatud teemantide tõstetorn on unikaalne kogu maailmas BLRT Grupi tütarettevõte Marketex Offshore Constructions viis ellu ainulaadse projekti, ehitades maailma nüüdisaegseimale tipptehnoloogiast tulvil teemantide kaevandamise laevale tõsteseadmetega varustatud torni.

Anne-Mari Alver “Marketex Offshore Constructions valmistas tänu Norra firma AXTech pakutud võimalusele 40 meetri kõrguse ja 200 tonni kaaluva torni ning paigaldas sellele süsteemi toimimiseks vajalikud eriseadmed. Meie käe alt tulnud tõste-

torni abil hakatakse 300 tonni kaaluvat veealust linttraktorit mere põhja ja pardale tõstma,” selgitab ettevõtte juhatuse liige Ruslan Diduhh.

Ta meenutab, et aasta jagu kestnud projektile eelnesid ka selle telli-

Foto: Marketex Offshore Construction

muse saamiseks vajalikud tellija auditid.

“Nagu suurtellimuste puhul tavaks, võeti sihikule kõik tegevusvaldkonnad, sealhulgas rahandusküsimused, riigi ja linna üldine olukord, ettevõtte firmakultuur, töötervishoid ja tööohutus ning kvaliteedijuhtimissüsteemid, eriti karmid nõu-

TÖÖSTUS

Hiigellaeval teel Kaplinna

ded esitati aga kõrgustes töötamisele,” räägib ta ja lisab, et lepingu sõlmimisel sai otsustavaks kaalukeeleks Marketex Offshore Constructionsi aastatepikkune edukas kogemus keerukate avamereseadmete ehitamisel, kus tuleb ette palju täiendavat töötlemist, seadistamist ning katsetusi; võimalused suurtarindite mehaani-

liseks töötlemiseks ja kogenud spetsialistide olemasolu, et teha mehaanilist koos tetööd, paigaldada elektri- ning hüdraulikaseadmeid – kõik see lubab ettevõttel viia projektid ellu tulemusrikkalt ja õigel ajal.

Investeeringu suurust Ruslan Diduhh ei avalda, sest tegu on konfidentsiaalse infoga.

Tõstetorni mastaabid on aukartust äratavad. 40 meetri kõrgune ja 200 tonni kaaluv tõstetorn hiivati 150-meetrisele laevale BBC Pearl ja saadeti Kaplinna Lõuna-Aafrika Vabariigis, et paigaldada see uuele alusele, milleks on ettevõtte Debmarine Namibia uus laev AMV3, mis on mõeldud veealuseks teemantide kaevandamiseks Namiibias.

Ruslan Diduhh selgitab, et AMV3 on praegu maailma suurim teemantide kaevandamise laev: “Selle töö põhineb 2000ndate keskpaigast rakendataval veealuse roomikkäigu tehnoloogial, mida on nüüdseks täiustatud. Laeva ehitamisel on järgitud kõrgeimaid keskkonnastandardeid ja tal on roheline pass (Green Passport). Arvestades tema mõõtmeid ja tehnoloogilist varustatust, saab see alus Debmarine Namibia laevastiku lipulaevaks. Debmarine Namibia on Namiibia Vabariigi valitsuse ja rahvusvahelise korporatsiooni De Beers ühisettevõte, mis on looduslike teemantide kaevandamise, töötlemise ja müügi liider maailmas.

Selle loo kirjutamise ajal ongi tõstetorn teel Kaplinna, kuhu ta peaks kohale jõudma 7. mail. Pärast seda hakatakse tõstetorni paigaldama teemantide kaevandamise laevale.

TÖÖSTUS

Miks on praegu õige aeg ettevõtte laiendamiseks Ida-Virumaale? sest ööpäevas sõidab hoonest mööda u 6900 autot.

Ida-Virumaast on saamas Eesti majanduse järgmine kasvupiirkond. Lähitulevikus on seal oodata suuri muutusi, kuna regiooni poole on oma pilgu pööranud nii Eesti riik kui ka Euroopa Liit. See kõik loob väga head võimalused Ida-Virumaale laienemisest huvitatud ettevõtjatele.

Selle nimel, et ettevõtjatele oleks Ida-Virumaale tulek või laienemine võimalikult mugav, kiire ja kodune, on palju tööd ja ettevalmistusi ära teinud SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA).

Väga hea võimaluse äri laiendamiseks regiooni annavad nimelt sihtasutuse arendatud Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstuspargid. Neisse kvaliteetse infrastruktuuriga varustatud tööstusparkidesse soovib tootmis-, tööstus- või laopinda soetada üha enam ettevõtjaid. Miks? Ennekõike juba lihtsuse tõttu.

Tööstusparkides on kogu ettevalmistus detailplaneeringutest infrastruktuuride väljaehitamiseni juba varem tehtud ja ettevõtja ise saab pärast kinnistu omandamist kohe tegevusega pihta hakata.

Kui numbritest juttu teha, siis praeguseks on 250-hektarisest arendusmaast müüdud juba 80 hektarit. Sellega seoses saab rääkida 15 valmisobjektist, 20 tegutsevast ettevõttest, kuna osa neist tegeleb ka üüripindadel, ja ligi 1000 loodud töökohast. Arvud räägivad enda eest – huvi piirkonna vastu on suur. Investeerimisplaane teevad nii kohalikud kui ka välisettevõtjad.

18 Mai 2021

Appi tuleb õiglase ülemineku fond

Ei pea ilmtingimata ostma, saab ka üürida

Hea uudis on seegi, et Vallikraavi Kinnisvara plaanib koos AS Ehitusfirma Rand ja Tuulbergiga Jõhvi äriparki ühisarendust Jordi Stockoffice. See tähendab, et need ettevõtted, kes ei taha ise kinnisvaraomanikud olla, saavad endale vajaliku pinna üürida.

Koht sobib hästi logistika-, müügi-, tootmis- või muuks äritegevuseks nii Ida-Viru regiooni ettevõtetele kui ka firmadele, kellel on regioonis müügi- ja teenindusesindused, vahelaod või kaupade väljastuspunktid. Ärihoone eelisteks on kahtlemata suurepärane asukoht kaubateede ristumiskohas, hea juurdepääsetavusega kinnistu ja väiksemad ekspluatatsioonikulud. Rendipind Jordi Stockoffice’is aitab kahtlemata kaasa ka füüsilisele nähtavusele,

Kuidas oma mõtted-unistused teoks teha? Uued võimalused ettevõtjatele oma tegevuse laiendamiseks Ida-Virumaale loob õiglase ülemineku fondi (JTF) meetmete avanemine 2021. aasta lõpus. Kogumaht Ida-Virumaa jaoks on 340 miljonit eurot, millest ligikaudu 270 miljonit eurot planeeritakse just investeerimistoetusteks, teadus-arendustegevuseks ja pilootprojektide elluviimiseks. Ida-Virus keskendutakse peamiselt rohetehnoloogiaettevõtetele, ringmajandusettevõtetele, aga ka teistele kõrgemat lisandväärtust pakkuvatele ettevõtetele. Üks võimalus oma tegevust laiendada olekski seega rajada oma tootmisüksus tööstusparki. Teine võimalus võtta üürile tootmisruumid Jordi Stockoffice’i projektis ja taotleda fondist toetust seadmete ostmiseks.

IVIA pakub omalt poolt ka soft-landing-tugiteenust, mis aitab hoolitseda selle eest, et kogu tegevusega alustamise protsess laabuks tõrgeteta.

Kuidas leida ehitaja või projekteerija?

Kellega peab rääkima, et leida endale inimesed? Ikka selleks, et ettevõtjal oleks võimalikult lihtne tulla ja ta saaks parima krundi, mis talle tema tegevuse jaoks vaja on.

TÖÖSTUS

Tööstusparki sobivad nii tootjad kui ka müüjad Eestis jagub tööstusparke erinevatesse piirkondadesse.

Tegemist on omanäoliste ning hästi läbimõeldud kontseptsioonidega, mis arvestavad piirkonna võimaluste ja vajadustega.

Anne-Mari Alver Tallinna Tööstusparkide AS-i direktor Margus Jaanson ütleb, et tegelikult on tal vähe rääkida – kõikides neile kuuluvates tööstusparkides on kinnistud juba müüdud.

Viimase 16 aastaga on välja arendatud 3 tööstusparki kogumahus 32,5 ha, millel on 40 tööstusotstarbelist kinnistut.

Betooni tööstuspargi 6 ha suurusel alal on 6 tööstusotstarbelist kinnistut, Suur-Sõjamäe tööstuspargi 6,4 ha suurusel alal on neid 16 ja Tondiraba tööstuspargi 22,5 ha suurusel alal 18. Viimased kinnistud said realiseeritud eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses.

Margus Jaansoni sõnul on tootmise tööstusparki ületoomiseks mitmeid häid põhjusi. “Tööstuspargid, mis on

Tallinna Sadamast on hea transpordiühendus nii ida- kui ka läänesuunal. välja ehitatud ja vajalike kommunikatsioonidega varustatud, annavad ettevõtetele kohese võimaluse alustada vajaliku ehitustegevusega, mis võrreldes lihtsalt tühja kinnistu ostmisega on kiirem, turvalisem ja planeerimise mõttes õiges asukohas,” selgitab ta.

Tallinna Tööstusparkide kogemus näitab, et olenevalt asukohast koonduvad erinevaid ühiseid jooni omavad valdkonnad ja see annab esmalt töös-

tusalale oma näo ja tekitab sünergilisi koostöövõimalusi.

Tööstusparkide loojad tunnevad Jaansoni sõnul vastutust ka selle eest, et ettevõtted pargiga ja omavahel sobiksid, mistõttu küsiti kõigilt huvilistest nii tegevusala kui ka äriplaani kohta.

Edukalt lõppenud kolme tööstuspargi arendus pole aga Tallinna Tööstusparkide AS-i jaoks koht loorberitele puhkama jäämiseks: “Tegeleme uute arenduste ettevalmistustega, mis ei ole pelgalt tööstusalad, vaid ka multifunktsionaalsed ettevõtlus-, büroo- ja äripinnad,” lubab Margus Jaanson.

Head lahendused väliskaubandusega tegelejatele

“Tallinna Sadama tööstuspargid asuvad transpordivõrgu ja kaubateede sõlmpunktides ning neile on väga hea ligipääs nii mere-, raudtee- kui ka maanteetranspordiga,” selgitab kommunikatsioonijuht Sirle Arro.

“Muuga tööstuspark on väga lähedal Peterburi maanteele ja sealt omakorda saab Tallinna ringtee kaudu mugavalt

Foto: Shutterstock

Mai 2021 19

TÖÖSTUS

Foto: Shutterstock

sõita kõigile teistele suurtele maanteedele. Väga hea on ka raudteeühendus, sadamas on Eesti Raudtee kaubajaam, kust transpordikoridor viib nii Venemaale kui ka kaugemale ida poole.

Sama hästi või veelgi paremini on teed avatud läänesuunal kauplejatele.

Euroopa Liit soodustab merevedude ja raudteetranspordi eelisarendamist võrreldes teiste transpordiliikidega ning Rail Balticu multimodaalne kaubatermi-

nal on samuti planeeritud just Muugale,” selgitab ta.

Muuga sadamast viivad konteinerlaevade regulaarliinid praktiliselt kõigisse Euroopa kaubasadamatesse, veeremi- ehk ro-ro-liin ühendab Muugat Soome suurima kaubasadama – Vuosaari sadamaga.

Muuga tööstuspark asub vabatsoonis. Seega on tööstuspargis tegutseval ettevõttel võimalik tuua kaupu või toor-

meid väljastpoolt Euroopa Liitu, hoida neid piiramatu aja tööstuspargi territooriumil ja samuti lisada toodule enne edasimüümist lisaväärtust, näiteks kaup ümber laadida, pakendada või ümber töödelda ning sellest ka midagi toota.

Kui edasimüük toimub ka Euroopa Liidu piiridest väljapoole, ei kaasne kohustust tasuda impordimaksusid, sealhulgas käibemaksu,” räägib Arro ja lisab, et kolmandik tööstuspargist on juba kaetud.

PROFESSIONAALNE PUHASTUS ILMA PIIRANGUTETA! Innovaatilisus, jätkusuutlikus ja lihtsus — need on omadused, mis iseloomustavad meie poolt pakutavaid puhastusmasinaid, puhastusaineid ja -tarvikuid.

Sinu uus ja tubli abiline koristamisel ootab Sind: www.puhastusmasinad.ee

Masinate rent ja hooldus | Kulumaterjalid ja varuosad Lumeranta OÜ | Aadress: Vinkli 4, C-korpus, 12618 Tallinn | Telefon: (+372) 5667 4345 | info@puhastusmasinad.ee | www.puhastusmasinad.ee

TÖÖSTUS Paldiski tööstusalade konkurentsieelisteks on tulevikus lokaalsel taastuvenergia tootmisel põhinev soodne elektrihind, tsoneerimisel ja sujuval planeerimisprotsessil põhinev sobivate arendusalade rohkus, arenenud sadamainfrastruktuur koos paljude regulaarliinidega peamistesse ekspordiriikidesse ning tööstustele vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu 50 kilomeetro raadiuses.

Suure perspektiiviga Suure-Jaani

Vähese kliendihuvi pärast ei pea muretsema ka väljaspool Tallinna. Põhja-Sakala valda arendatavasse Suure-Jaani tööstusparki soetas esimeste seas hoonestusõiguse Eesti ehituspoodide kett Espak, kes kavatseb seal 2022. aasta kevadel ehitusmaterjalide kaupluse avada.

Espak Viljandi AS-i tegevjuhi Timo Riitmuru sõnul on plaanis uue kaupluse ehitamisega alustada kohe, kui projekti eskiis saab valmis ja konkursid tehtud.

“Ideaalis võiks uus hoone olla kasutuseks valmis järgmise aasta kevadel.

Muide, ostsime juba esimesele kinnitule lisaks veel ühe. Suure-Jaani on suure perspektiiviga koht ja ei tahaks, et meie plaanid ruumipuuduse taha jääksid.

Viljandist vaid 24 kilomeetri kaugusel asuv tööstuspark on logistiliselt suurepärases kohas!”

Eelmisel enampakkumisel tegi eduka pakkumise ka metallkonstruktsioonide ja nende detailide valmistamisega tegelev SKM Metallitööd OÜ.

Tööstuspargis jääb ettevõte paremini silma.

Ettevõtte juhatuse liikme Toomas Miili sõnul on kinnistule plaanis rajada hoone metallitööde tegemiseks. “Enampakkumisel osalesin sellepärast, et Suure-Jaani tööstuspark on hästi välja ehitatud ja hind tundus soodne. Samuti on koostöö vallavalitsuse esindajatega olnud väga hea,” märgib Miil ning lisab, et Suure-Jaani asub tema elukohale sobivas kauguses, mis oli samuti oluline kriteerium tulevase töökoja asukoha valikus. Ajakava osas on plaanis alustada ehitust sellel suvel, kui koroona siin just omi korrektiive ei tee.

Tööstusparki arendab omavalitsus

Suure-Jaani tööstusparki arendava Põhja-Sakala vallavalitsuse arendusjuht Erki Heinastu ütleb, et tööstusparki on oodatud kõik ettevõtted.

Tootmis- ja ärimaa krunte pakutakse suurusvahemikus 5000–9000 ruutmeetrit ning kruntidel on liitmise võimalus. Kruntidel on vee ja kanalisatsiooni, elektri ning interneti liitumisvalmidused. Küttesüsteem tuleb lahendada lokaalselt. Tööstusalal on kehtiv detailplaneering.

Põhjendusena, miks tegutseda tööstuspargis, toob Heinastu välja, et esiteks jääb tööstuspargis ettevõte rohkem silma.

“Avatav ehituskaupade pood toob kindlasti palju külastajaid,” arutleb ta ja lisab, et praegusel viirusohtlikul ajal, mis ilmselt jääb kehtima ka tulevikus, on väiksemas kohas viiruse leviku tõenäosus väiksem.

“Kui praegune tootmine on jäänud väikseks või on soov laieneda, siis vajaliku infrastruktuuriga tööstusalal saab uue hoone kindlasti rutem ja väiksemate kuludega püsti,” arutleb ta.

PVC viilhallide eripakkumine!

20 x 25 x 5 m

10 x 25 x 4,5 m

17+ käibemaks 000 €

35+ käibemaks 000 €

Laos olemas 3 tk / Tarne 1 kuu Kuumtsingitud karkass / PVC-kate 900 g/m² Paigalduse hind sõltub asukohast 10–13 €/m² + km

hallid.orasmetall.ee 5553 2721 orasmetall

TÖÖSTUS toodetud antikehade abil. Meie töötasime omalt poolt välja tehnoloogia ternespiima antikehade puhastamiseks, mille tulemuseks on preparaat, mida saab kasutada nina- ja kurgusprei valmistamiseks, millel omakorda on toime koroonaviiruse nakkuse tõkestamiseks,” selgitas Ustav uudse toote positiivset mõju võitluses koroonaviirusega ning rõhutas, et tegemist ei ole ravimiga, vaid viirusvastase preparaadiga, mis töötab ninaneelus limaskestade pinnal, kus see saab spetsiifiliselt inaktiveerida COVID-19 tekitajat SARS-CoV-2 viirust.

Uudset tehnoloogiat väljatöötanud konsortsiumisse kuuluvad Icosagen Grupp, AS Chemi-Pharm, Tartu Ülikool (farmaatsia instituut, bio- ja siirdemeditsiini instituut ja tehnoloogia instituut), Eesti Maaülikool (veterinaarmeditsiini instituut ja OÜ Eerika Farm) ning OÜ Teadus ja Tegu.

Kui distantsihoidmine on keeruline ...

Foto: Shutterstock

Ternespiima baasil valmis koroonaviirust tõkestav sprei Eesti ettevõtete ja ülikoolide koostöös arendati välja tehnoloogia SARS-CoV-2 vastastel antikehadel põhineva nina- ja kurgusprei loomiseks.

Kadri Põlm Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Andres Sutt väljendab seisukohta, et Eesti meditsiinitööstus pakub innovaatilisi lahendusi, mida veel turul ei ole. Euroopa Komisjoni siseturuvoliniku Thierry Bretoniga kohtudes viitas ta Eesti teadlaste ja töösturite ühistööle koroonaviirust takistava nina- ja kurgusprei loomisel. “Eesti annab oma panuse COVID-19 nakatumisahelate katkesta22 Mai 2021

mise ja vaktsiinide või nende toimeainete tootmise võimekuse suurendamiseks,” kinnitas minister.

Uue tehnoloogia väljatöötamist vedanud professor Mart Ustavi sõnul baseerub nende töö hüperimmuniseeritud lehmade ternespiimast toodetud preparaadil. “Ternespiimal on parim looduslik roll pakkuda vastsündinule esmast kaitsvat immuunsust ema organismi

Professor Ustavi sõnul on toodetud preparaadil SARS-CoV-2 viirust neutraliseeriv aktiivsus. “Rõhutame, et antud antikehad olid tõhusad mitte ainult Wuhanist alguse saanud viirustüve vastu, vaid ka uute, kergemini levivate Suurbritannia, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia viirusvariantide puhul, mida me uurisime nii biokeemilistes kui ka pseudoviiruse nakatamise katsetes. Loomadega tehtud katsed näitasid, et kui ninna tilgutada ternespiimast pärit antikehade lahust üks tund enne suure koguse SARS-CoV-2-ga nakatamist, siis meie preparaat suutis oluliselt vähendada viiruse tiitrit kopsudes. See viitab, et loodud nina- ja kurgusprei preparaat suudab ninaneelus SARS-CoV-2 viirust kinni püüda ja neutraliseerida,” täpsustas Ustav.

Ettevõtmise ühe vedaja, AS Chemi-Pharmi juhi Ruth Oltjeri sõnul võiks SARS-CoV-2 BioBlockist olla abi kõikjal, kus sotsiaalne distantseerumine on keeruline: kodudes, restoranides, koolides, trennis, spordivõistlustel, töökohtades, transpordivahendites ja teistes rahvarohketes kohtades. “Toodet oleks eriti soovitatav kasutada nakatunute lähikontaktsetel, et vähenda nende nakatumise ohtu, samuti nakatunutel, et need inimesed oleksid siis vähem nakkusohtlikud ka oma lähedastele,” ütles Oltjer ja rõhutas ka omalt poolt, et nina- ja kurgusprei SARS-CoV-2 BioBlock ei asenda vaktsineerimist ega maski kandmist, vaid on lisameede viiruse nakkusahelate katkestamisel.

www.tederdisain.ee • tederdisain@tederdisain.ee • tel 600 9030

PULBERVÄRVIMINE KOGEMUS AASTAST 2002!

AHJU MÕÕDUD 4000x1100x2200

Marja 7, Tallinn, tel 55 68 68 68

ERITELLIMUSEL • METALLMÖÖBEL

• METALLDETAILID • METALLKERGKONSTRUKTSIOONID

METALLIST ESIKUMÖÖBEL • • • • •

Riidenagid Seinanagid Jalatsirestid Riidepuud Mööblijalad

TÖÖSTUS

IGUS

Uus e-loop – keskkonnasõbralik kaldaelektrilahendus sadamate jaoks Iguse e-loopi tootesarja, mis suurendab ohutust ja vähendab nii hankimisele kui ka paigaldamisele kuluvat aega, on laiendatud, et see oleks sobilik ka staatilistele kasutusaladele, sealhulgas kaldaelektrivõrkudele.

Kaldaelektrivõrgu abil saab varustada kai ääres seisvaid laevu elektritoitega, mis võimaldab laeva pea- ja abimootorid välja lülitada. Rangemad suunised sunnivad sadamaid nüüd kasutama 24 Mai 2021

keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid ja tavasid ning iguse e-loopi tootesari aitab vähendada õhusaastet, mürareostust ning kütusekasutust.

Iguse sõnul töötati e-loop välja alternatiivina kaablite silmusele – lahendusele, millel puudub kindlaksmääratud painderaadius ja mis võib halvimal juhul puruneda. Teine silmuse puudus on see, et selle hooldamise või parandamise korral tuleb kogu süsteem välja vahetada, sest kaablid on süsteemi sisse suletud.

Iguse Balti piirkonna müügijuht Andrei Visnevski täheldab: “E-loopi mitmeteljeline elektrivarustussüsteem ühendab kaabliketi eelised ülituge-

va köiega. Köis neelab kaabliketi sees olevad tõmbejõud ja kannab need üle kinnitusklambritesse. See tähendab, et kaablid jäävad täiesti pingevabaks. Tänu selle edule laiendasime hiljuti e-loopi tootesarja uue versiooniga, milles on iga teise lüli peal risttugi.” Iguse sõnul talub see kerge ja kulutõhus lahendus vibratsioone ja lööke ning on töötatud välja spetsiaalselt staatilistele kasutusaladele, nagu kaldaelektriseadmed, võimaldades elektrivarustust mastist alajaama.

Igus väidab, et ettevõtte kasutatav e-loop readychaini süsteem, mida on katsetatud Megger VLF Sinus 34 kV testeriga, säästab kasutajatele umbes 90 protsenti hankekuludelt ja 68 protsenti monteerimisele kuluvalt ajalt. Lisaks annab igus sõltuvalt e-loopi konfiguratsioonist kuni 36 kuu pikkuse garantii ning võib masina ja süsteemi kasutusea lõpule jõudmisel selle tagasi taaskäitlemiseks võtta. Ettevõte pakub nüüd oma kaablikette koos spetsiaalsete ühendustarvikute ja kaablitega, näiteks täielikult testitud readychaini valmislahendusena.

E-loop on saadaval ka rullikute ja käepideme mooduliga, et seda saaks kai ääres hõlpsasti teisaldada.

Rohkem infot: www.igus.ee/kaldaelekter

TÖÖSTUS

Tööstusharidus loob võimalusi nii edukaks tööks kui ka kõrghariduseks

Foto: Karin Kaljuläte

Tööstusalade õppimine tagab Eestis kindla töö ja korraliku sissetuleku nii kutse- kui ka kõrghariduse baasil.

Ometi on noori, kes selle tee valivad, küllalt vähe ja tööstusettevõtted tunnevad puudust õppinud tööjõust.

Anne-Mari Alver Sõltumata alast ja ettevõttest tuntakse tööstusmaastikul puudust noortest haritud töölistest.

Töökohad tööstuses muutuvad üha nutikamateks ja investeeringud töökohtadele aina suuremaks. Nii näiteks maksab CNC-pink sadu tuhandeid eurosid ja ilmselge on, et oskamatut või hooletut töötajat sinna ei oodata.

Selles väljaandeski räägib Hanza Mechanics AS-i juht Emöke Sogenbits pikalt tööstushariduse keerulisest olukorrast ja pakub välja lahenduse duaalõppe näol – 60% õppest peaks toimuma praktiliselt ning reaalsel töökohal ja üksnes 40% koolipingis teoreetilisi teadmisi omandades.

Töötleva tööstuse erialasid õpetatakse praegu peamiselt neljas koolis – Tallinnas, Tartus, Ida-Virumaal ja Võrumaal. Õpilaste nimel pingutatakse kõikides koolides.

Tööstuserialad tagavad korraliku sissetuleku

Tallinna Tööstushariduskeskuse tehnoloogiadirektor Eduard Brindfeldt tunnistab samuti, et töötleva tööstuse huvilisi noori on vähem, kui tööturu vajadused ja kooli võimalused eeldaksid. Õppida saab aga mitmeid erinevaid erialasid –

CNC lehtmetalli laserlõikepink

energeetika ja automaatikasuunal tervelt viiel alal (külmamehaanik, külmatehnika paigaldusjuht, mehhatroonik, roboti operaator ja robotitehnik) ning mehaanika ja metallitöötluse suunal kahel erialal (arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator ja APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator).

Lisaks veel autod ning nn kaunid kunstid, mille õppimine viiks tööle naha- ja tekstiilitööstusesse.

Brindfeldt märgib, et informaatikaerialad huvitavad noori rohkem, ehkki majanduslikus mõttes ei pruugi see olla kõige kasulikum valik – IT-spetside head palgad ootavad alles selleteemalise kõrghariduse omandamise järel.

“Nooremtarkvaraarendaja saab kutsehariduse omandamise järel märksa vähem palka, kui saaks meie kooli lõpetanud CNC-pingi operaator,” arutleb ta ja

lisab, et kui töötleva tööstuse alal saab kohe pärast kooli lõpetamist tööle asuda, siis tarkvaraarenduses tuleks kindlasti veel edasi õppida, enne kui tööturule jõutakse.

Põhjus, miks noored IT-d eelistavad, on Eduard Brindfeldti sõnul see, et eriala tundub fun – vähemalt alguses. Loomulikult ongi tegu huvitava ja võimalusterohke alaga, kuid sellel alal edasijõudmine eeldab väga häid teadmisi matemaatikast ja loogikast. “Kool annab oma parima, et õpilased neis ainetes järje peale saada,” ütleb ta ja lisab, et keskhariduse baasil õppima tulnutega on see märksa lihtsam kui nendega, kes tulid õppima põhikooli lõpetamise järel.

Eduard Brindfeld julgustab senisest rohkem tööstusalade peale mõtlema ka tütarlapsi – töö eeldab pigem mõistust Mai 2021 27

TÖÖSTUS kui jõudu. “Kui tänapäeval on vaja raskeid asju tõsta, ei tehta seda reeglina lihasjõul,” ütleb ta.

Uus eriala – tööstusinformaatika

Et tööstus- ja arvutialasid üksteisele lähendada, loodi Tallinna Tööstushariduskeskuses ka uus eriala – tööstusinformaatika.

Tööstusinformaatikud loovad, arendavad ja haldavad nii arvutivõrke kui ka tööstusvõrke, telekommunikatsioonisüsteeme, andmebaase, tootmissüsteemide seadistamist ja programmeerimist, kasutusele võtmist ja testimist, jms. Tööstusinformaatik täidab erinevates ettevõtetes infotehnoloogiliste tugisüsteemide paigaldamise, hooldamise ja käitamisega seotud tööülesandeid.

Tööstusinformaatikul on võimalus tööle asuda kõikides tööstus- ja tootmisettevõtetes, kus on kasutusel tänapäevased infotehnoloogilised lahendused.

Ettevõtetes hoolitseb tööstusinformaatik nii ettevõttesiseste kui ka klientidele pakutava teenuse võrguühenduste eest. Töö võib kitsamalt olla seotud ka näiteks mobiil-, raadio- jm sidevõrgu haldamisega või ka väga keeruliste

süsteemidega, nt riikidevaheliste elektri ülekandevõrkudega jms.

Tihe koostöö ettevõtetega

Võrumaa Kutsehariduskeskuse IT, mehhatroonika ja metallitöötlemise valdkonna juhtivõpetaja Indrek Saar nendib, et ajaga on muutunud nii õpetamise paradigma, rahvastiku koosseis kui ka ettevõtluse üldine olukord ning koolidel tuleb üha enam pingutada, et ajaga kaasas käia.

“Meie oleme läinud seda teed, et teeme väga palju koostööd ettevõtetega ja kaasame seega õppesse väga erinevaid sihtrühmi,” selgitab Indrek Saar.

Koostöö ettevõtetega tähendab, et kool võimaldab Lõuna-Eesti ettevõtete töötajatel taset tõsta.

“Kohalikule tööstusele ja majandusele anname me sellega lisaväärtust, aga riik täiskasvanuid noortega võrdselt õppijatena ei tunnista, kuigi töökohapõhist õpet propageeritakse ka riigi tasandil,” märgib Saar.

Loomulikult käib koolis pidev töö ka noorte teavitamisel. Indrek Saare hinnangul saab vastasseis sageli alguse hoopis kodudest – ümberringi on mitmeid riigigümnaasiume ja nendesse pürgides ei mõelda, et ka kutseharidus-

Foto: Karin Kaljuläte

Uus piletimüügi keskkond piletitasku.ee keskuse lõpetanute ees on lisaks hinnatud erialade töökohtadele lahti ka kõrgkoolide uksed.

Konflikti infotehnoloogia- ja tööstusalade vahel Indrek Saar praktilisel pinnal ei näe: “Tänapäevane tööpink eeldab kõige enam mõistust, oskust jooniseid lugeda ja tarkvaraoskusi. Õppima on oodatud nii noormehed kui ka neiud ja erialast tööd saavad mõlemad – oluline on mõtlemisoskus.”

Indrek Saar arutleb, et kooli roll õppetöös on mõneti muutunud. Õpetaja on pigem juhendaja rollis, kuid oma õppetulemuste eest vastutab õpilane ise. Ka seda, et tehases võib pink olla teistsugune kui koolis, ei pea Indrek Saar ületamatuks raskuseks – pinke on erinevaid, kuid kooli ülesanne on anda õpilasele iseseisva mõtlemise ja vajadusel juurde õppimise oskused.

Statistika kohaselt teenitakse enim mäetööstuses

Haridusministeeriumi uuring “Edukus tööturul 2020” toob välja pandeemiaeelsed andmed.

Selle kohaselt töötab kutseharidusõppe lõpetanutest ligi veerand töötleva tööstuse tegevusalal, ligi viiendik hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite remondi tegevusalal, ning 10% ehituse tegevusalal. Kuna palganumbrid on vahepealsete aastatega oluliselt kasvanud, pole põhjust toonaseid numbreid siin välja tuua.

Küll aga saab näidata tendentsi: suurimat töist tulu teenivad need kutseharidusõppe lõpetanud, kes on tööd leidnud mäetööstuses, elektrienergia, gaasi jms-ga varustamise tegevusalal ning info ja side tegevusalal. Nimetatud kolmel tegevusalal on kokku hõivatud 5% kutseõppe vahemikus 2005–2017 lõpetanuist.

TÖÖSTUS Foto: Shutterstock

Kriisivarude loomine pakub tootjatele uusi võimalusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar selgitab, mida tähendab Eesti Varude Keskus meie tööstusmaastikule.

Anne-Mari Alver Milliste kriiside või probleemolukordade lahendamiseks on Eesti Varude Keskus mõeldud?

Eesti Varude Keskuse (EVK) ülesandeks saab Eesti inimeste julgeoleku ja toimetuleku tagamine erinevates erija hädaolukordades või varustamisraskuste puhul, nagu globaalne nafta puudujääk või ka praegune COVID-19 pandeemia. Kindlasti tuleb vaadelda olukordi, kus ülepiiriline kaubandus võib katkeda või meile vajalike oluliste toorainete tarnetes tekivad pikaajalised viivitused kuskil teistes riikides.

Näiteks on praegune killustunud süsteem varude haldamisel osaliselt takistanud ka tervishoiukriisiga toimetulekut, näiteks isikukaitsevahendite varu loomisega tuli tegeleda vahetult kriisi ajal olukorras, kus neid enam saada ei olnud. Eesti Varude Keskuse loomisega tahame sellist olukorda edaspidi vältida ja olla paremini valmis.

Milliseid tooteid ja mis mahus plaanitakse varuda? Üldiselt koondatakse varude keskusesse kütusevaru, toiduvaru, isikukaitse30 Mai 2021

vahendite varu, käsimüügiravimite ja -tarvikute varu ning esmatarbekaupade varu.

Varu moodustamise täpne ajakava, varu kogus ja moodustamise viis lepitakse kokku EVK juhtkonna tasandil, lähtudes valdkondlikest seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkondlike töörühmade ettepanekutest ning varu moodustamist käsitlevatest riskianalüüsidest ja riigi kaitsetegevuse kavast.

Varu loomisel arvestatakse kogu elanikkonna vajadusega, inimeste ja ladude paiknevusega, tihedusega ja olemasoleva taristu võimalustega. EVK sekkub, kui kaubandus ei suuda ise toime tulla ega tagada vajalikke kaupasid ja teenuseid. Kriiside lahendamisel tehakse kindlasti koostööd Päästeametiga, kes vahendab ka kohalike omavalitsuste vajadusi.

Mida tähendab Eesti Varude Keskuse rajamine Eesti tööstusettevõtetele?

Kriisideks valmistumine toimub kindlasti avaliku sektori ja ettevõtete koostöös. Varude loomisel eelistab EVK delegeeritud varu lepinguid ehk ettevõtjad hoiavad lepingute alusel riigi jaoks

täiendavat laovaru, EVK kontrollib seda ja omab varu eelisostuõigust, juhuks kui neid varusid peaks vaja minema. EVK on äriühing ja lähtub tegevuste planeerimisel, varude moodustamisel ja uuendamisel ning kõigi hangete läbiviimisel efektiivse majandamise põhimõtetest.

Millised Eesti ettevõtted saavad olema koostööpartnerid?

EVK soovib oma partneritena näha ettevõtteid, kes on juba panustanud või on valmis panustama oma tegevuse toimepidevusse. EVK pakub strateegiliselt oluliste valdkondate tootjatele koostööd toimepidevuse tõstmisel. Näiteks aitab luua täiendava tooraine- või muu tootmisvaru, aitab tugevdada kriitilist taristut ja logistikat ning korraldab ka näiteks õppuseid.

Varude keskus kaasab elutähtsaid ettevõtjaid töörühmadesse, et varude täpsete koguste, nende moodustamise viiside ja logistika ning tegevuste planeerimisel arvestataks ettevõtjate kogemustega.

Esimene eelistus on kasutada niinimetatud delegeeritud varu lepinguid, kus kokkulepitud varu on broneeritud eksklusiivselt EVK-le. Delegeeritud varu peab olema igal ajal kättesaadav ja EVK-l on õigus see kriisiolukorras kokku lepitud hinnamudeli alusel välja osta või anda ettevõtjale luba varu nõudluse katmiseks kasutusele võtta. Lepingupartnerid leiab agentuur läbi riigihanke.