Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
September 2020
TĂ–Ă–STUS
TÖÖSTUS
Pühendumine, innovatsioon ja digitaliseerimine Tööstuse sügisnumbris tuleb juttu ekspordist ja kuidas Aru Grupp on selle küsimuse lahendanud. Luues kaheaastase arendustöö käigus ainulaadse veebiplatvormi, kus kliendil on võimalik 1520 trepi mudelit kokku miksida 134 erineva materjali- ja viimistlusvariandiga, mis omakorda annab kokku üle 200 000 erineva trepikombinatsiooni. Kui palju platvormiga tööd oli, saab aimu faktist, et selle projekti tarbeks loodi üle 7 miljoni (!) pildi, mis võimaldavad iga trepikombinatsiooni vaadelda piltide ja 3D-mudelitena. Eraldi räägime rohemõtlemisest, kus E-piim astub keskkonnasäästliku mõtteviisi edendamiseks suure sammu ja vähendab juustutootmises pakendile kuluvat plasti lausa 75 protsendi võrra. Ettevõttele ei ole see sugugi mugav ja odav samm, aga juhi sõnul puhuvad Euroopas keskkonda väärtustavad tuuled juba kõvasti ning võib ainult imestada, kui Eesti ettevõtetes sellest ikka veel aru ei saada. Euroopa juhtivaid pelletitootjaid Graanul Invest suudab juba praegu hoida oma tootmise jalajälge tööstuse keskmisest 3,5 korda madalamana, kuhu on arvestatud lisaks tootmisele ka materjali teekond tehasesse ja sealt sada-
masse. Suuromanik ja ettevõtte juht Raul Kirjanen räägib intervjuus innovatsiooni olulisusest ettevõtte arengus. Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Tõnu Lelumees räägib, kui suur väärtus on pilveandmetel, mida nimetatakse mujal maailmas juba uueks maavaraks ja ressursiks, ning miks meie ettevõtted võiks oma tootmist monitoorida ja saada teada infoliikumise pudelikaeltest. Digitaliseerimise võlust ja vaevast hakkame kirjutama igas järgnevas numbris, kus oma kogemusi jagavad praktikud.
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Juuli Nemvalts Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall
TÖÖSTUS
Jaanus Murakas:
iga uue asja arendamine on valu ja vaev Hiljuti tuli müügile E-piima Rohe juust, mille pakendis on kasutatud 75 protsenti vähem plasti kui seni teistes juustudes. Paberpakend aga on tootjale kapriissem ja nõuab tehaselt rohkem uue tootega katsetusi, mis viib omakorda tootlikkuse alla ja omahinna üles. Juuli Nemvalts
E-piima juhatuse esimehe Jaanus Muraka sõnul on Euroopa rohepööre tulnud selleks, et jääda, ja ka teistel ettevõtetel tuleb sellest aru saada ning oma mõtteviisi muuta. Umbes aasta tagasi ütles Murakas reklaamibüroo nõustajatega kohtudes, et keskkonnateema tuleb uue toote sõnumisse sisse tuua. Tol ajal ei olnud see üldse popp teema, meenutas ta. “Siis saigi kõigile öeldud, et peamegi sellel teemal rohkem rääkima, et kui Rohe juustu tootega turule tuleme, siis on tarbija rohkem valmis. Kartsin toona, et oleme ikkagi ajast ees, nagu kunagi juhtus meie Südame juustuga.” Sellel ajal, kui Murakas otsustas keskkonnateadlikule tootmisele rõhku panna, olid paljud tema otsusest hämmastunud.
Keeruline algus
“Aasta tagasi öeldi mulle ikka, et mis rohejuust, kas seal on rohelist ainet sees? Kui inimene rohkem mõtleks, siis ta saaks aru, et Rohe juust tähendab rohelist mõttelaadi.” Tänu sellele, et ettevõtte juhi jonnakus ei lasknud valitud sihti eirata, sündiski tootmises uus kontseptsioon – Rohe juust, mille pakendis kasutatakse plasti 75 protsenti vähem. Tootmises oli selleks vaja teha suur muudatus pakendamisliinil, kuna pabermaterjalist tuleb pressida nõgus, kausitaoline lohk, mis pealt suletakse hermeetiliselt plastikuga. “Praegu on küsimus selles, kuidas me saame seda olemasolevate masinatega teha. Paber ei paindu nii palju, nagu me seda sooviksime. Meil
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS
KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT. Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:
• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.
UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD
KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee
www.lindimees.ee
TÖÖSTUS on palju tehnilisi nüansse, mida peame praegugi Soome materjalitarnijaga lahendama. Iga seadmega ei saa seda pakendit teha, see on olnud meile väga suur väljakutse. Olen ikka öelnud, et see ei ole kirvetöö, see on juveliiritöö. Toodang on kallim, praaki tekib rohkem ja aega kulub rohkem. Iga uue asja arendamine on valu ja vaev. Kuna paberpakend ei talu sellist käsitsemist nagu plast, kirjutasime tarbijale pakendile “käi temaga hellalt ringi”. Enam ei saa nii, et poes paned Rohe juustu käru põhja ja siis laod arbuusi peale,” muigab Murakas. “Praegu suudaksime toota Rohe juustu sada tonni, aga tarbija pole veel valmis. Ka ei ole Rohe juust veel kõigis kaubanduskettideski sees, see võtab omajagu aega, et toodet poodide riiulitele jõuaks.”
Foto: Juuli Nemvalts
Võitlus parema kvaliteedi eest
Murakas rõhutab, et juustutootmise aluseks on kvaliteetne tooraine ehk piim. Kuna E-piim on ühistu, kus on 200 liiget, siis kvaliteetse tooraine saamine kõigilt ühistu piimakarja kasvatajatelt on tehase jaoks ülioluline. Juba 2000. aastal kehtestas ettevõte endale palju rangemad piirangud ja kvaliteedinõu-
KEERMESTAMINE
LIHVIMINE
PAINUTAMINE
KEEVITUS
2020. a.
Tööjoonised saata
Ferresto Laser tooted Eestist Põhja-Ameerikani alates 2006. aastast! toote nr
PAINUTAMINE
KEEVITUS
LIHVIMINE
865.050
seeria
www.ferresto.ee
KEERMESTAMINE
laser@ferresto.ee
Uusaru 20, Saue, 76505 Harju maakond 512 1988
LASERLÕIKUS
A4
KEEVITUS
LASERLÕIKUS
LIHVIMINE
KEEVITUS
KEERMESTAMINE
PAINUTAMINE
LASERLÕIKUS
TÖÖSTUS
Foto: Juuli Nemvalts
ded, kui on Euroopa keskpanga nõuded oma toodetele. Kõrgemate standardite kehtestamine võrreldes teiste tootjatega on Muraka sõnul nõudnud palju selgitamist, aga ennast ka tohutult ära tasunud. “Me oleme kui pimedusega löödud, hoiakud on sellised, et kui räägid piima kvaliteedi muutmisest, siis oled sa kohe vaenlane,” kommenteeris ta suhtumist. “Meil on juba 9–10 aastat rahvusvaheline BRC sertifikaat. Me ei kujutaks seda ettegi, et me ei oleks endale seadnud kõrgemaid standardeid. Ilma sertifikaadita ei oleks meil maailmaturul midagi teha.” Murakas ütles, et ta on pikalt näinud rahvusvahelisi trende ja ettevõte on oma toodanguga rahvusvahelistes ettevõtetes sees. “Töötame ju Jaapani, Hiina, Hollandi väga võimsate kompaniidega. Me näeme juba nende pealt, millised on küsimustikud, mis neilt tulevad. Meile hakkas juba neli-viis aastat tagasi tulema küsimusi sustainability ehk jätkusuutlikkuse kohta: “kas te loomade heaolu ja loomade ravimeid kontrollite, kust see piim teil tuleb?”.” E-piimal on keskkonnasäästvaid tegevusi veel teisigi, varem oli neil oma farmides kontseptsioon “Tegija farm”, 6 September 2020
Hea teada: BRC on Briti jaemüügikonsortsium, mis on 20 aastat avaldanud toidu- ja töötleva tööstuse parimate tavade standardeid ning ka pakendis olevaid ringlussevõtu standardeid Suurbritannias. mis nüüd on ümber nimetatud “Hoolivaks farmiks”.
Liikumine mahedaks
“Me ei ole enam ainult piima kvaliteedile pühendunud, vaid meil on juures ka kõik need kliimaeesmärgid,” räägib Murakas. “Kontrollime ja aitame farme, kes on ühistu juures. Farmeril on raske elu, ta peab olema nii veterinaararst kui ka traktorist, peab oskama õigesti projekti ja PRIA-le aruandlust teha. Nüüd peab ta läbi närima CO2 ja kliimaneutraalsuse teema ja ennast roheliseks sertifitseerima,” loetles Murakas ootusi farmidele. “Võtsime septembrist tööle Euroopa taustaga eestlase, kes hakkab tegelema innovatsiooni, jätkusuutlikkuse ja kvaliteediga – see on ülikeeruline töölõik.
Hakkame farmereid nõustama ja tahame väljastada farmidele rohepassid.” Muraka sõnul annavad kaks kolmandikku nende piimatoodangust siiski suurtootjad – farmid, kus on rohkem kui 300 lehma. Hiljuti toimunud liitumisel Läti piimatootjatega tuli juurde nii piimafarme kui ka Jaunpilsis asuv tehas. “Kui võrrelda meid Lätiga, siis neil on palju väiketalunikke, kes suudavad ennast piimatootmisega ära elatada.” Ta tõi välja, et Lätis on väga elujõuline suhtumine “small is beautiful”. “Meie oleme Eestis selle globaliseerumisega liialt kaasa jooksnud, oma väikeettevõtted välja suretanud ja väikepoed enamikus kaotanud,” tõdes ta. Mitmekülgne tootmine on andnud ettevõttele paindlikkust juurde, Põltsamaal on juustutehas ja Järva-Jaanis piimapulbri tootmine. Jaunpilsis asuv tehase kohta ütles Murakas, et nad tundsidki puudust kolmandast segmendist, seda tehast neil ei olnudki, mis toodaks pudingeid, jogurteid, hapukoort. Kuna E-piimal on koort pidevalt, siis on hapukoor neile turuolukordades lisapaindlikkuse andja. Juba kevadel osteti juurde hapukoore pakkeliin, sest Lätis sellises suuruses hapukoort ei pakendatud.
Meil on lai tootevalik nii töötleva tööstuse kui ka ehitussektori kliendile. Lahendused igapäevatöö lihtsustamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks leiavad nii metalli-, puidu-, elektroonika-, plastiku-, trüki- kui ka pakenditootmisettevõtted.
Pulbervärviseadmed Vedelvärviseadmed Haaveldusseadmed Tervikliinid: käsi- ja automaatlahendused Hooldus, moderniseerimine Tööstuslik ventilatsioon Koos mõeldes ja tegutsedes oleme parimad! BBT OÜ Allika tee 14, Peetri, Rae vald, 75312 Harjumaa info@bbt.ee • www.bbt.ee
TÖÖSTUS
Tööstus ujub koroonakriisist välja Foto: SEB
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
2020. aasta on pakkunud teravaid elamusi pea igal elualal ja kindlasti kehtib see ka töötleva tööstuse kohta. Koroonakriisi kõige hullematel kuudel selle aasta teises kvartalis langes tööstustoodangu maht mullusega võrreldes 13 protsenti, jooksevhindades mõõdetud kaupade eksport 16 protsenti ja sektoris loodud lisandväärtus SKP statistika põhjal koguni pea viiendiku võrra. Vabalangusesse sattus ka töötleva tööstuse kindlustunde indeks, mis väljendas sektoris tegutsevate ettevõtete väga süngeid tulevikuootuseid.
TERVE JA KOOLITATUD TÖÖTAJA ON INVESTEERING ETTEVÕTTE EDUSSE!
Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 217809) pakub töötervishoiu ja tööohutuse teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.
Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID tehakse erinevaid tervisekontrolle:
TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ PAKUB JÄRGMISI TEENUSEID:
•
•
• • • • • • • •
tervisekontroll ettevõtete ja asutuste töötajatele
haridustöötaja tervisetõend hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend meremehe tervisetõend väikelaevajuhi tervisetõend töötervishoiuarsti otsus välismaal töötamiseks (nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööd)
töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava
mootorsõidukijuhi tervisetõend toidukäitleja tervisetõend
terviseriskide vähendamiseks
•
tööohutus- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine
• •
töökeskkonnaspetsialisti teenus töötervishoiu- ja tööohutusalased koolitused
• •
töötajate tervisekontroll terviklahendus töötervishoiu ja tööohutuse teenuse osas
•
tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks
Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf. Õismäe tee 179, 13517 Tallinn registratuur@tkhaldus.ee Tel 5693 1828; 661 6812
Teisalt on tööstus väga suur sektor ja tuhandete ettevõtete statistiline keskmine ei anna aimu eri alasektorite, ammugi siis ettevõtete käekäigust. Kui vaadata suuremaid tootmisvaldkondasid, siis ettevõtlussektori kvartaalse statistika põhjal said tugevalt pihta näiteks mööblitööstus, haagiste ja transpordivahendite valmistamine ning õlitööstus, kus käive langes 30– 40 protsenti. Samas väga suurtes metalltoodete tootmise ja puidutööstuse sektorites piirdus langus 8–10 protsendiga. Vaid mõne protsendi võrra langes käive olulisel toiduainetööstuse ja elektriseadmete tootmise tegevusalal. Ainsana suutis müügitulus võimsa 30-protsendilise hüppe teha farmaatsiatööstus, mis on Eestis küll kahjuks imepisike.
Korraldame ettevõtte- ja asutusesiseseid eesti-, vene- ja ingliskeelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele.
Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 ak t, hind 75 € 29.–30.09.2020 eesti keeles SOODUSHIND 70 € 14.–15.10.2020 vene keeles SOODUSHIND 70 € 26.–27.10.2020 eesti keeles 23.–24.11.2020 eesti keeles Esmaabiandjate täiendkoolitus, 8 ak t, hind 55 € 30.09.2020 eesti keeles SOODUSHIND 50 € 15.10.2020 vene keeles SOODUSHIND 50 € 27.10.2020 eesti keeles 24.11.2020 eesti keeles Tuletööde tegemise koolitus, 6 ak t, hind 75 € 05.10.2020 eesti keeles SOODUSHIND 70 € 06.10.2020 vene keeles SOODUSHIND 70 € 12.11.2020 eesti keeles 13.11.2020 vene keeles Evakuatsiooni ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus, 8 ak t, hind 90 € 05.10.2020 eesti keeles SOODUSHIND 85 € 06.10.2020 vene keeles SOODUSHIND 85 € 12.11.2020 eesti keeles 13.11.2020 vene keeles Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 ak t, hind 155 € 28.–30.10.2020 eesti keeles 04.–06.11.2020 vene keeles 25.–27.11.2020 eesti keeles 16.–18.12.2020 eesti keeles
Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak t, hind 90 € 30.10.2020 eesti keeles 06.11.2020 vene keeles 27.11.2020 eesti keeles 18.12.2020 eesti keeles Tõstukijuhi koolitus (teooria), 8 ak t, hind 97 € 19.10.2020 vene keeles 20.10.2020 eesti keeles 18.11.2020 vene keeles 19.11.2020 eesti keeles Tõstukijuhi koolitus (pädevustunnistuse omandamine), 16 ak t, hind 155 € 19.10 ja 21.10.2020 vene keeles 20.10 ja 21.10.2020 eesti keeles 18.11 ja 20.11.2020 vene keeles 19.11 ja 20.11.2020 eesti keeles Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid) koolitus, 8 ak t, hind 93 € 10.11.2020 vene keeles 11.11.2020 eesti keeles Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori koolitus, 8 ak t, hind 87 € 23.10.2020 vene keeles 09.11.2020 eesti keeles 09.12.2020 vene keeles
Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179, Tallinn 13517 tel 553 2238; 654 1050 info@tkhaldus.ee
Lisainfo:
www.tkhaldus.ee
TÖÖSTUS
Foto: visualhunt.com
Viimased kuud on tööstuse majandusstatistika poole pealt toonud jällegi häid uudiseid. Töötleva tööstuse toodang jõudis juulis praktiliselt eelmise aasta tasemele ja Eestis toodetud kaupade eksport näitas samal kuul aastavõrdluses isegi korralikku 6-protsendilist kasvu. Tublisti on kasvanud ka sektori ettevõtete kindlustunne. Nii juulis kui ka juunis oli selgelt plusspoolel ka töötleva tööstuse uute tellimuste indeks, mis viitab, et kolmas kvartal võib tööstuse kui terviku jaoks olla kui mitte edukas, siis vähemalt rahuldav. Õhus on jätkuvalt küsimus, kas kriis suudab tööstussektoris esile kut-
suda “struktuurseid muutuseid” ehk inimkeeli muuta tööstuse majanduse ja ühiskonna jaoks kasumlikumaks tegevusalaks. Eesti tööstuse pikaajaline probleem on olnud see, et väga suure töötajate arvu kohta suudetakse luua üllatavalt vähe lisandväärtust, mis siis omakorda on palkade ja kasumite summa. Kui tavapäraselt mõjuvad majanduskriisid selliste muutuste esile kutsumisele soodsalt, siis praeguses keskkonnas, kus iga pragu majanduses üritatakse riigieelarve ja keskpanga rahatrüki abil kohe ära lappida, pole see üldsegi kindel. Tööturu vaatevinklist reageerisid tööstusettevõtted kriisile kiiresti ja
agaralt, olles sektorina suurim riikliku palgatoetuse saaja. Samas pole pärast toetuse lõppemist märgata, et ettevõtted plaaniksid lähiajal suuremaid koondamisi ette võtta. Mis puudutab tööstuse krediidivõimekust, siis pigem on tegemist tugeva sektoriga, kellega soovitakse isegi rohkem äri teha. Valdavalt on ju tegemist suurte ja professionaalsete ettevõtetega, kes oskavad oma kulusid oskuslikult juhtida ja investeerimisplaane koostada. Koroonakriisi mõju on kindlasti tuntavam teenindussektoris ning käegakatsutavaid tooteid valmistava ja kapitalimahuka tööstuse jaoks on kriisi üleelamine lihtsam.
Laserline´i jõudis kaasaegseim keevitustehnoloogia Laserline´i masinapargiga liitus hiljuti Trumpf TruLaser Weld 5000 automatiseeritud laserkeevitusrobot, mis on loodud keevituses kõrge kvaliteedi saavutamiseks.
10 September 2020
Laserkeevitus on kõige kaasaegsem ja efektiivsem tööstuslik keevitusprotsess, mis lähiaastateni oli kättesaadav vaid suurtööstustele. Nüüdseks on tehnoloogia areng teinud selle eelised kättesaadavaks ja taskukohaseks ka väiketootjatele. Uudse lähenemisega vähendatakse oluliselt nii keevitamisele endale kui ka järeltöötlusele kuluvat aega. Näiteks roostevabast terasest materjalide keevitamisele kuluvat aega on võimalik vähendada kordades, kuna tagatakse ühtlane keevisõmblus ja tehnoloogiast tulenevalt kaob peaaegu täielikult järeltöötluse vajadus. See kehtib nii mehaanilise kui ka oksiidikelme puhastamise kohta. Tänu keevitamise käigus tekkivale väga kitsale termomõju tsoonile ei teki materjalis tavapäraseid deformatsioone. Seega
saab kerge vaevaga luua kõrgete täpsusnõuetega keeviskonstruktsioone. Laserkeevitusega on võimalik liita pea kõiki metallitööstuses kasutatavaid metalle. Väga olulise uuendusena saab väga lihtsalt liita ka erineva paksusega materjale, näiteks keevitada 20 mm materjal kokku 1 mm materjaliga. Laserline´is kasutatava tehnoloogiaga on võimalik läbikeevitus kuni 7 mm, valmiva lõpptoote maksimaalseks suuruseks on 2000 x 1000 x 700 mm ja kogukaaluks kuni 400 kg. Kontakt: Laserline OÜ, Loovälja tee 5, Kiili Rasmus Nõupuu Tel 5568 3700 rasmus@laserline.ee
APE
RAHVUSVAHELINE TRANSPORT
KÃœSI PAKKUMIST: www.apexlogistic.ee apex@apexlogistic.ee TEL 635 3500
APEX LOGISTIC Radisti tee 1, 75322 Soodevahe, Harjumaa
TÖÖSTUS
Automaatika ja tipptehnoloogia kindlustavad koha parimate seas Graanul Invest ei vaja tööstusmaastikul pikka tutvustust, tegu on Euroopa suurima puidukraanuli tootjaga, kellel on 12 kaasaegset pelletitehast, millest 11 asub Baltikumis ja üks Ameerika Ühendriikides Texases. Häid majandustulemusi on nopitud pikalt. Ettevõtte enamusosanik Raul Kirjanen vastas Tööstuse erilehe küsimustele.
Raul Kirjanen
Juuli Nemvalts Suvel kirjutati meedias, et suurendasite oma ettevõtte käivet 100 miljoni euro võrra. Milliste investeeringute või juhtimisotsuste üle tunnete enim rõõmu? Kui vaadata eelmist aastat, siis oli meie jaoks kindlasti kõige suurem investeering tehase ja terminali ostmine Ameerikas. See oli suur investeering rahaliselt, aga ka keeruline investeering finantseerimise mõttes. Kindlasti on uus kogemus ka teistsuguses kultuuri- ja õiguslikus keskkonnas töö-
tamine. Samas oleme laienemisega Ameerikasse tegelenud juba nii pikka aega ja sellel saavutusel on meie jaoks suur tähendus. Teine suur teema on meie uue biomaterjalide demotehase ehitamine, millega ka eelmine aasta alustasime ja sellel aastal oleme jõudsalt edasi liikunud. Minu kui ettevõtte juhi roll on siin pakkuda ettevõttes töötavatele inimestele julgustust ja suunda, kui asjad ei õnnestu esimesel katsel kohe nii nagu plaanitud. Fotod: Graanul Invest
Pelletitehas Ameerikas avas tee kohalikule turule. 12 September 2020
TULE VAATA MEIE UUT KODULEHTE! www.willenbrock.ee Müüme, rendime, hooldame ja remondime: tõstukeid, laotehnikat, konteinertõstukeid, vedukeid, külgtõstukeid, vastukaaltõstukeid, laoriiuleid ja tõstukite lisaseadmeid. Lisaks on võimalik meie käest osta varuosasid, akusid ja akulaadijaid kõikidele tõstukimarkidele.
LINDE LAOTEHNIKA JA TÕSTUKID
KASUTATUD TÕSTUKID
BITO RIIULISÜSTEEMID
LOGITRANS LAOTEHNIKA ERILAHENDUSED
KONECRANES KONTEINERITE KÄSITLEMISE TEHNIKA
TERBERG VEDUKID
BULMOR KÜLGTÕSTUKID
AEROLIFT VAAKUMTÕSTE SEADMED
LINDE HYDRAULICS
VÕTA MEIEGA ÜHENDUST: Willenbrock Baltic OÜ | Uus-Ringi tee 11, Rae vald, Jüri 75301 Harjumaa Eesti Tel +372 622 8950 | E-post: wb@willenbrock.ee
TÖÖSTUS AS Graanul Investi kontserni kuulub 12 pelletitehast. Milliste kriteeriumite järgi olete tehaseid rajanud? Meil on grupis tehaseid, mille oleme ise ehitanud, ja tehaseid, mille oleme ostnud. Ettevõttesisene mõõdikute süsteem efektiivsuse saavutamiseks, olgu see siis kvaliteet, energiakulu või hoolduskulu, on väga selge ja ambitsioonikas. Jälgime hoolsalt, et liiguksime õiges suunas, ja teeme pidevalt nii kapitali investeeringuid kui ka protsesside parendusi, et oma eesmärke täita. Kui vaatame mistahes olulist tootmisnäidikut, olgu selleks siis pelletite tootmiseks kulunud energia või tootmiskulu pelleti tonni kohta, meie tarneahela läbipaistvust või kvaliteediga seonduvaid probleeme, siis olen kindel, et oleme kõikides näidikutes kas maailmas number üks või väga lähedal sellele. See on meie suurim rahvusvaheline konkurentsieelis. Meie pelletitootmise jalajälg on tööstuse keskmisest 3,5 korda madalam, hõlmates lisaks tootmisele ka materjali teekonda tehasesse ja sealt sadamasse. Kui, siis millistest riikidest olete tehaseid ehitades eeskuju võtnud? Ma ei oskagi öelda, oleme õppinud siit ja sealt, aga kindlasti kõige rohkem oma vigadest ja kogemusest. Kui automatiseeritud üks pelletitehas tänapäeval on ja kui palju on teil ette-
võttes veel käsitsi tööd või lihttööd tegevaid inimesi? Pelletitehased on peaaegu täielikult automatiseeritud. Kui toorainevoog on stabiilne, siis suudame teatud mahus töötada selliselt, et me ei tee ise toorainega ühtegi manuaalset operatsiooni, kogu süsteemi juhib arvuti. See võimaldab meil ka suurt pelletitehast ja koostootmisjaama nelja inimesega opereerida. Kindlasti on ettevõttes ka inimesi, kes teevad manuaalset tööd, olgu siis metsakasvatuses või remontimisel, aga näeme selgelt, et protsesside hoolikas läbimõtlemine ja automatiseerimine on meie jaoks väga oluline. Millised on olnud ettevõtte õppimiskohad tehaste rajamisel ja sisseseade ostmisel? Kindlasti on üks oluline õppekoht, et seadmete või teenuste soetamisel on hind vaid üks komponent ja kindlasti mitte kõige olulisem komponent. Pikaajaline arendus, kaasamõtlemine ja jätkuv pingutamine partnerite poolt on palju tähtsam kui lühiajaline hind. Tootmises on seadmete käitamise ja hoolduse kulu tihti kordades olulisem kui esialgne investeering. Kuhu on pelletitööstusel veel areneda? Olen kindel, et globaalne bioenergeetikaturg kasvab väga kiiresti ka järgmised kümme aastat. Praegu ei ole tehnoloogi-
list võluvitsa, et valides uue tehnoloogia, on võimalik midagi kardinaalselt paremini teha. Võib-olla see tuleb, aga praegu seda ei ole. Ehk siis eesmärgiks saabki olla väikeste sammudega, aga põhimõttekindlalt teha asju igal aastal natukene paremini. Millised investeeringuotsused ettevõttes on olnud kõrge riskiga, aga hiljem olete olnud väga rahul, et võetud risk on ennast õigustanud? Iga kord, kui astud uuele turule või teed midagi uut, on see suur risk. Kui alustasime metsandusega, siis oli see meie jaoks uus valdkond, kuid õnneks õnnestus seda teed alustada väga heade partneritega ja kõik on läinud hästi. Kui alustasime koostootmisjaamadega, siis alguses oli segadust omajagu, kuid aja jooksul loksusid asjad paika ja suutsime valida õiged partnerid. Eks praegu on samasugune olukord biomaterjalide tootmisega. Teema on uus, tehnoloogia on selline, mida keegi maailmas veel teinud ei ole, ja väljakutseid on omajagu. Aga ma arvan, et see ongi põhjus, mis meie ambitsioonikat ja professionaalset meeskonda igal hommikul tööle ajab. Milliseid tegevusi olete keskkonna säästmise ja jäätmete vähendamise nimel teinud ning kui palju on sellised otsused maksma läinud? Kui me pelletitööstusega alustasime, Foto: Graanul Invest
Imavere laev sadamas, 90% ettevõtte toodangust läheb eksporti.
14 September 2020
TÖÖSTUS
Foto: Graanul Invest
Biomaterjalide demotehas Imaveres kerkib jõudsalt.
siis vedasid saeveskid saepuru metsa alla, sest sellega ei olnud midagi teha. Nüüdseks on sellest jäätmest saanud saeveski kõrvalprodukt, mida müüakse ja mis on oluline osa saeveski sissetulekust. Kui alustasime metsast biomassi kogumisega, siis oli tavaline, et mitteväärtuslik puit jäeti pärast raiet metsa mädanema või põletati kohapeal, tulemuseks oli suur segadus, mis takistas hiljem oluliselt metsatööde tegemist (nii istutamist kui ka hooldust). Nüüd on sellel madalakvaliteedilisel puidul tänu bioenergiale olemas turg ja metsaomanikud saavad hoida oma metsad korras ning hooldatud. Tehakse üha enam ka valgustus- ja harvendusraieid, mis tähendab, et lõppraies oleva puidu kvaliteet on parem ja sellest on võimalik teha kallimaid tooteid. Viimane suur jäätmeprobleem oli meil puidutuhk, tegelesime aastaid küsimusega, kuidas seda probleemi lahendada. Praeguseks oleme jõudnud niikaugele, et tegelikult läheb valdav osa puidutuhas sisalduvatest mineraalidest põllumajanduse kaudu loodusesse tagasi. Oleme valdavas osas jäätmevaba ettevõte ja see on tulevikku silmas pidades väga oluline. Arvutasime sellel aastal esimes korda kokku ka oma grupi süsinikujalajälje ja saime tulemuseks, et meie emissioonide tasakaal ei ole mitte ainult nullis, vaid on tugevalt miinuses, mis tähen-
dab, et me seome grupina rohkem süsinikdioksiidi kui eraldame. Saime lõpuks tunnustatud metoodika alusel numbrid kokku lüüa ja tõdeda, et ajal, mil paljud ettevõtted pürgivad süsinikuneutraalsuseni, oleme grupina juba saavutanud süsinikunegatiivsuse. Juhtimis- ja investeeringuotsused on sageli pika vinnaga. Mis on teie pikim projekt, kui kaua see on aega võtnud, miks? Kindlasti esimene pelletitehase investeering Ameerikas. Hakkasin Ameerika turu arendamisega tegelema aastal 2008 ja selle aja jooksul olen edasi-tagasi üle Atlandi ookeani lennanud suurusjärgus 100 korda, kuid visadus on viinud selleni, et meil on Ameerikas esimene tootmine. Kindlasti on algus väga keeruline, kuid oleme uuel suurel turul kanna maha saanud ja nüüd on ainult meie enda teha, kui kaugele seal jõuame. Tööstussektorisse on riigi rahasüste tulnud haruharva, kuid samal ajal oodatakse, et tööstusettevõte suudaks teha innovatsiooni, koolitada personali ja olla edukas välisturgudel. Kuidas teil on see kõik õnnestunud? Olen seda alati välja toonud, et väikestelt ja nigela kapitalibaasiga ettevõtetelt on küllaltki lootusetu oodata suurt tööstuslikku innovatsiooni. Selleks et teha innovatsiooni, on vaja raha ja mis seal salata,
päris palju raha. Praeguseks oleme ettevõttena jõudnud sinna, et saame panustada innovatsiooniprojektidesse ja elame üle ka selle, kui nad välja ei tule. Ma ei ole eriti suur fanaatik riigi sekkumise osas ettevõtlusse, riigi ülesanne on luua keskkond, kus ettevõtted saaksid tegutseda, areneda ja teenida kasumit, mida siis saaks arendusprojektides kasutada. Kunagi oli Lätis väga huvitav programm: kui investeerisid üle 10 miljoni euro põhivarasse, siis said selle sama summa hiljem tulumaksuvabalt kasumina ettevõttest välja võtta. Läti programm käsitles küll kapitali investeeringuid, aga miks mitte vaadata sarnast lahendust ka innovatsiooni investeeringutele. Teine suur probleem innovatsiooni tegemisel on küsimus, kellele antakse innovatsiooni vedamiseks riigi poolt kulutatav raha. Niikaua kui innovatsiooniks planeeritav raha on eelkõige üks osa meie ülikoolide ellujäämiseks vajalikust sissetulekust, ei ole ka konkurentsi. Kuni see raha ei kuulu ettevõtetele, kes saaksid seda maailmas parima teadmise ostmiseks globaalselt kasutada, ei ole ka reaalne, et meie ettevõtted saaksid tänu sellele rahale maailmas innovaatilisemateks. Globaalne konkurents selle raha pärast oleks kindlasti ka paremaks motivaatoriks meie ülikoolidele tegemaks ettevõtlusega tihedamat koostööd.
September 2020 15
MENTUM
CASTROLI ABIGA
SUUREM TOOTLIKKUS Mentum AS on Castroli ainus volitatud esindaja Eestis, Lätis ja Leedus. „Meie eesmärk on läbi personaalse teeninduse ja kvaliteetsete toodete aidata klientidel saavutada suurem tootlikkus, parandada töökeskkonda ning olla abiks äri edendamisel,“ selgitab Mentum AS-i turundusjuht Silver Lang. Castrol on enam kui 120 aastat olnud määrdeainete tehnoloogiate loomisel teerajajaks ning teinud tihedat koostööd maailma juhtivate autotööstuste ja tootmisettevõtetega. Suurima arendus- ja teadustöö tõttu saab Castrolit pidada maailma üheks olulisemaks määrdeainete tootjaks. Castroli tööstustoodetel on väga palju OEM (seadmete tootjad) heakskiite ja soovi-
16 September 2020
tusi, mistõttu eelistavad neid paljud globaalsed suurtööstused (Volvo, Renault, Airbus, Volkswagen, Scania, Mercedes-Benz, Vestas, Grundfos, ABB, GKN, SKF, Husqvarna, Sandvik, Saab, Siemens, Atlas Copco, Mazak, Sapa, Werner Hubner, Niles-Simmons, Fehlmann, Junker, GROB jpt). Castrol teeb alates 1960. aastatest koostööd NASA-ga, olles nende esimene valik paljudes kosmoseprogrammides:
rahvusvaheline kosmosejaam, Marsi kulgurid, kosmoseülikonnad ja Hubble’i kosmoseteleskoop. Suudame teenindada pea kõiki tööstussektoreid: toiduainetööstus, meditsiin, tuuleenergia, puidutööstus, kaitsetööstus, elektroonikatööstus, masinatööstus ja laevatööstus. Välja võiks tuua näiteks lõikeemulsioonid metallitööstustele (Alusol XBB ja Hysol XBB seeria). Tegemist on kõige uuemate viienda generatsiooni lõikeemulsioonidega, mis on täielikult boori- ja biotsiididevabad ning ei vaja täiendavat hooldust erinevate lisanditega. Võrreldes konkureerivate kaubamärkidega on Castroli emulsioonid turu kõige stabiilsemad ja vähendavad üldist kulu kuni 30 protsenti.
Stabiilsus ja timmitud tootlikkus
Auto-, masina- ja aparaaditööstusele detailide tootmisel esitatakse töötlemistäpsusele üha kõrgemaid nõudeid ning uusi väljakutseid. Tootmismahud kasvavad pidevalt, mistõttu on ülioluline püsida tootmisgraafikus ja vähendada seisakuid.
MENTUM
Tootjad peavad pidevalt tegema kompromisse erinevate eesmärkide nimel: suurem tootlikkus, tasakaalustatult bakteritsiidse hoolduse ja järelkonserveerimisega; biotsiidide kasutus kooskõlas tervisekaitse- ja ohutusnõuetega; pH stabiilsus, tasakaalustatult õigete hooldusprotseduuridega; veekulu vähendamine. Castroli uusimad viienda generatsiooni lõikeemulsioonid on ainulaadsed, nendega aidatakse tootjatel leida lahendused nendele vastuolulistele väljakutsetele, püsides samal ajal tootmisgraafikus. Tootlikkuse kasv: stabiilne emulsioon (emulsiooni omadused ei muutu väga pika aja jooksul); puhtam ja ohutum töökeskkond. Vähem tööseisakuid: väiksem vajadus lõikevedeliku juurdevalamiseks; puudub vajadus kasutada lisandeid; väiksem töökulu. Suur töötlemistäpsus koos stabiilsusega: suurepärane õlitamisvõime (tööpingi kasutusiga, valmisdetailide pinnakvaliteet). Suurem säästlikkus: vähem ennetavaid hoolduseid; 40% väiksem veekulu; 60% kogukulude vähenemine; 26% pikem teriku püsivusaeg. Tootjad on tõestanud, et Castrol Alusol XBB ja Hysol XBB lõikevedelikud on võrreldes tavapäraste lõikevedelikega äärmiselt stabiilsed ning vastupidavad mikrobioloogilistele ja teistele muutustele. See võimaldab toota kulusäästlikult ja täita plaanitud tootmismahtusid. Castrol esindab maailma absoluutset tippkvaliteeti – võimaldab hoida tootmise kulud madalal, tagab tõrgeteta töö ja võimaldab samas saavutada maksimaalselt kõrge valmistoodangu kvaliteedi. Castroli tooted saadavad kogu tööstuslikku tootmistsüklit kuni järeltöötluse ja tarneni.
Just seepärast ütleb Silver Lang, et Mentumis nähakse end pigem partneri kui lihtsa toodete edasimüüjana – erinevate tööstusettevõtete töötsüklid ja vajadused on niivõrd erinevad, et õigete toodete soovitamiseks on vaja teada kogu töötsükli käiku ning tunda hästi tootmise üksikasju. Koostöös leitakse lahendused, mis aitavad tootmistsüklit optimeerida, vähendada kulusid ja pikendada seadmete kasutusiga. Tänu sellele suureneb ka seadmetele tehtud investeeringute tasuvus.
Castroli saatkond Baltimaades
Mentum AS esindab Castroli väärtusi ja tooteid Baltimaades ning ettevõte kannab alates 2014. aastast uhkusega märki Castrol Ambassador Club, mida on maailmas enam kui tuhande edasimüüja hulgas omistatud vähem kui 80 parimale. Mentumi peakontor ja ladu asuvad Tallinnas, filiaalid aga Lätis ja Leedus. Mentum AS esindab Castroli tootevaldkondadest autondust, merendust ja tööstust. „Me ei paku vaid tavapärast toodete müüki, vaid partnerlust – lahendusi, mis toimivad. Sellega saame abiks olla kogu Castroli aastakümnetepikkuse kogemusega erinevatest tööstussektoritest,” rõhutab Silver Lang.
Lisaks Castrolile esindab Mentum järgmisi kaubamärke Castrol Classic: mootori- ja transmissiooniõlid vanemale tehnikale ja uunikumidele (tehnika, mis toodetud aastatel 1900–1980) Polar: tehnilised vedelikud sõidukitele: klaasipesuvedelikud, jahutusvedelikud ja hooldusvahendid 3nine: metallitööstustele mõeldud õliudu separaatorfiltrid, mis oma tipptehnoloogiaga on kõigist turul olevatest efektiivseimad ja suurima kasuteguriga Muc-Off: kvaliteetseim Briti hooldustoodete sari mootorratastele
www.mentum.eu
September 2020 17
TÖÖSTUS
Juba aasta tagasi käidi Viise sõnul messil puutetundliku ekraaniga ainulaadset veebiplatvormi STAIR24 tutvustamas. Foto: Juuli Nemvalts
EKSPORT
Sihikindlus viis ettevõtte müügi uuele tasandile Aru Grupp on kevadest saadik müünud oma veebiplatvormil nii Eestisse kui ka välisriikidesse Hulja külas toodetud treppe. Tegevjuhi sõnul tingis platvormi loomist asjaolu, et sõltumata tegevusharust ja -kohast liigub müügitegevus paratamatult järjest enam veebi ning ei pääse sellest ka treppide tootjad. Juuli Nemvalts
Aru Grupp AS-i omanik ja tegevjuht Juhan Viise on pikki aastaid paistnud silma innovaatilise tegutsejana. Ettevõtte toodangut eksporditakse nii Euroopa Liidu riikidesse kui ka väljaspoole ühendust, kaugeim riik on Jaapan. Viisel jätkub energiat peale äritegevuse kaasa lüüa kohaliku koolihariduse edendamisel, nii on rahvusvahelise haarde omandanud tema käimalükatud ITi ja NUTIfestival CADrina. “Mida varem on valmisolek olemas, seda parem,” usub Viise veebimüüki. “Eritellimusel toodete tootjad teavad, et kõige olulisem ülesanne on sellises äriformaadis igakordne täpse lähteülesande selgi18 September 2020
tamine ja tellija ning tootja omavahelise ühtse arusaama kujundamine. Meie põhiline väljakutse oligi see, kuidas veebiplatvormil eritellimusega treppide müüki korraldada,” rääkis Viise ülesandest.
Vajab aega
Platvormi arendustööd kestsid pikalt. Esimestest konkreetsetest sammudest kuni süsteemi toimima saamiseni kulus üle kahe aasta. Arendustöö hetkel veel jätkub, sest STAIR24 platvorm on seotud ettevõtte ERP tarkvaraga, millega liidestamine on Viise arvates seni kõige ressursimahukam töö olnud.
“Kui keerukamatest töölõikudest rääkida, siis võib neid jagada kolme suurde rühma: idee, disain ja funktsionaalsus. Kõik need olid tõsised väljakutsed. Enamik ressursist on kulunud funktsionaalsuse osale,” tunnistas Viise. Küsimusele, kui palju oli “varjatud” tööprotsesse, mille vajalikkus selgus töö tegemise ajal, vastas Viise, et suures plaanis oli neil projekti tegevuskava koostatud, kuid igas töölõigus oli lahenduste otsimist. “Arenduse käigus ka soovid avardusid, aeg-ajalt küsisime abi ka väljastpoolt Eestit.” Ettevõte oli sunnitud standardiseerima iga detaili, mis treppi valmistades vaja läheb. Selle gigantliku ülesande lahendasid nad Viise ütlusel statistika abil. “Kaardistasime kindla metoodikaga kõik viimase kolme aasta tellimused. Eritellimusel valmistatud treppidest joonistus muster, hakkasid kujunema teatud mudelid. Tegime nende hulgast statistilise valiku ja STAIR24 platvormil pakume nüüd 1520 trepi mudelit, erinevaid ma-
TÖÖSTUS terjali- ja viimistlusvariante on omakorda 134, mis annab kokku üle 200 000 erineva kombinatsiooni,” on Viise tulemuse üle uhke. Lisaks on iga kombinatsioon vaadeldav piltide ja 3D-mudelitena, mille loomiseks genereeriti kokku üle 7 miljoni pildi.
Vajalik pühendumus
“Kui ostja saab platvormi valikute tegemise põhimõttest aru, siis jõuab ta hõlpsasti soovitud tulemuseni ja suur andmebaasi maht ei eksita ostuprotsessis. Õppisime sellest. Et mida rohkem tööprotsesse kaardistada ja andmeid koguda, seda lihtsam on tulevikus sedalaadi ülesandeid lahendada.” Suurte projektide elluviimine eeldab pidevat protsessis olemist ja nii nõudis ka STAIR24 platvormi kokkupanek igapäevast tööd võtmeisikutelt. “Projekti veab jätkuvalt firma ITjuht, kes platvormi kokkupaneku ja käivitamise ajal oli projektiga 100% hõivatud. Lisaks olid sel perioodil igapäevaselt arendusmeeskonda kaasatud trepitehase müügijuht, ettevõtte arendusjuht ja ettevõtte juht,” rääkis Viise. “Selliste projektide tulemus sõltub suuresti koostööst ja organiseeri-
tusest. Panustama peab piisavalt ressurssi, nii ajalist kui ka rahalist. Oluline on, et ettevõtte võtmeisikud oleksid algusest peale kaasatud. Tasub meeles pidada, et otsuste muutustest tingitud ümbertegemised on väga kulukad.” Viise tõi välja, et märksõnadeks on tugev arendaja, tugev firmasisene projektijuht ja firmasisene projektimeeskond, kindel tegevuste monitooringu välp ning uute ülesannete kokkuleppimine. “Meie puhul oli see igapäevane põhitööle lisaks kujunenud ülesanne,” rääkis Viise.
Välditi tormamist
Ajagraafikud tööde tegemiseks on hädavajalikud, kuid mõnikord võivad nad osutuda ka lõksuks. Näiteks siis, kui on vaja rohkem aega, et leida paremaid lahendusi, sunnib graafik liialt kiirustama. Ilma graafikuta jällegi kipuvad projektid lohisema. “Arusaadavalt oli meil taotluslik ajaplaan, kuid eesmärk oli siiski võimalikult hea tulemus, mitte niivõrd protsessi ajaline välp,” rääkis Viise. Veebipõhised projektikoosolekud toimusid minimaalselt kaks korda nä-
TÖÖSTUS
Kuivanud trepidetailid ootavad laos pakkimist. Foto: Juuli Nemvalts
dalas. Põhiprotsessi käigus oli neid veebikoosolekuid kohati iga päev. “Konkreetse etapi või ülesande lugesime lõpetatuks, kui see tundus piisavalt hea kogu projektimeeskonnale. Kuna kõik pooled andsid endast pidevalt maksimumi, siis me ei pingestanud koostööd ajagraafikuga survestades. Vahetulemusteni jõudmise tempo korrigeeris meie ajakava muudatused,” selgitas ta. Töödele kulutatud aeg ja raha kipub suurtes projektides kasvama. Viise ütles, et kui on tegemist loovülesandega ja see omakorda on seotud tarkvaralahendustega, siis ka kõige pessimistlikum esialgne aja- ja rahastamisplaan muutub hiljem väga optimistlikuks. “Meie puhul läks küll topeltaeg võrrelduna esialgse plaani ja sooviga, kuid töö käigus muutusid projekti maht ning taotlused samuti oluliselt tõsisemaks. Oleme tulemusega rahul ja nüüd liigume juba kiiremas tempos arengutega edasi. Peatselt avame Soome turu ja siis järgemööda järgmised sihtturud. Tõlked on valmis, koostööpartneritega läbirääkimised käivad,” kinnitas ta.
Juhan Viise neli soovitust
Valikut ei ole, müügiprotsess liigub lähiaastatel veebikeskkonda. Ellujäämiseks tuleb kõigil leida oma väljund: kas liituda mõne olemasoleva tuntud veebikaubamajaga või luua oma müügiplatvorm. Kui luua oma keskkond, siis projekti käivitades tuleks ettevõttel tagada firmasiseselt 100% hõivega projektijuht ja kaasata projekti tõsiselt ka ettevõtte müügitegevuses kaasa rääkivad otsustajad. Väliste koostööpartneritega tuleb paika saada ühine läbipaistev andmehaldus ja kokku leppida detailne koostöövorm. Arenduspartneril peab olema piisav ressurss projektiga tegelemiseks ja kindlasti just sinu projektile 100-protsendiliselt keskendunud projektijuht. Paratamatult tuleb teatud etappides valmis olla ka ebaõnnestumisteks, planeerituga võrreldes oluliselt suuremas mahus aja ja rahaliste vahendite kuludeks. Mitte loobuda oma eesmärgist, isegi kui vahel asi ka lootusetult keeruliseks peaks muutuma. Lahendused on olemas, otsides need ka leitakse, kas siit- või sealtpool Eesti piiri.
AVADE TAASTAMINE
Taastame välja veninud/ kahjustunud metallavad (puksi-, laagri-, tapipesad, liigendid, silindri silmad) tehase algmõõtu. Teeme uued puksid ja tapid, Eritellimusel ekspander tapid.
KEEVITUSTÖÖD Teostame roostevaba terase, alumiiniumi, musta metalli, vase ja malmi keevitustöid. Kasutame TIG, MIG/MAG, MMA seadmeid.
TREI- JA FREESIMISTÖÖD
HÜDROSILINDRID
REMONT
VALMISTAMINE TIHENDITE JA MATERJALI MÜÜK
Telefon 51 05 565 invester@invester.ee September 2020 21
TÖÖSTUS DIGITALISEERIMINE
Ettevõtte monitooring näitab kätte arenguvajadused Suurandmete rakendamine tööstuses on saamas igapäevaseks praktikaks. Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees ja arendusnõunik Tõnu Lelumees ütles, et nüüdseks on andmetöötluse põhiliseks aluseks tööstusandmed, infosüsteemid ja asjade internet. “Eestis on kahjuks digitaliseerimine veel algstaadiumis, kuid samas on ettevõtetele loodud võimalused monitoorida, kui palju nad on reaalselt valmis digitaaltehnoloogiaid kasutama digitaaltehnoloogiaid ja millised on arenguvajadused” julgustas Lelumees ettevõtjaid.
Uus maavara
Juuli Nemvalts Foto: Triin Ploompuu
Tõnu Lelumees Tartus EML-i liikmetele esinemas.
“Digitaaltootmise võtmetehnoloogiad – võrgulahendused ja kasutajasüsteemid on märksõnad, mida eraldi välja tooksin. Eestis on tootmisettevõttes reeglina tööl 2–3 inseneri, kes peavad kõigi nende märksõnade taga peituvate tänapäevaste tehnoloogiliste lahendustega toime tulema. Võib öelda, et meie praegused insenerid ettevõtetes peavad olema väga targad, kui mit22 September 2020
iga päev tegelema. Igal ettevõttel eraldiseisvalt lihtsalt puudub võimalus palgata erinevate valdkondade (suurandmete ja andmeanalüüsi lahendused, moodsad tootmistehnoloogiad, otsustussüsteemid jms) spetsialiste. Teisalt ei ole see ka võimaluste korral lihtsalt otstarbekas. Seda eelkõige seetõttu, et kompetentside tase ja kasutamisvajaduse kestus varieerub olulisel määral.”
te öelda, et isegi üliinimesed. Et kõigi vajalike teemadega süvitsi minna, peab olema väga lai silmaring ja pidev soov areneda,” tõi Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees ja arendusnõunik Tõnu Lelumees välja. “Tootmissüsteemide ja tootmistehnoloogiate areng on olnud kiire, kõik on muutunud keerulisemaks ja mitmekesisemaks. See ongi teema, millega me peame ilmselgelt
Tööstussektori trendidest rääkides ütles Lelumees, et nüüdseks on praktiliselt kõik seadmed internetiga ühendatud. “Selleks aastaks prognoositakse, et 20 miljardit seadet on võrgus, mis omakorda genereerib meile juurde suurel hulgal andmeid. Ennustatav maht on 40 ZB (10 astmel 21 baiti)! Seda andmete kaevandamise potentsiaali nimetatakse tänapäeva uueks maavaraks või ressursiks,” kinnitas Lelumees. “Seda andmevara, mida meil on võimalik tänapäeval koguda, tuleb loomulikult puhastada, filtreerida ja varundada, et vajadusel kas reaalajas või hiljem andmeid analüüsida. Analüüsi tulemusi saamegi tööstuses rakendada,” selgitas Lelumees. “Andmeallikad on tööstuses seadmed ja tooted, mis tihtipeale tulevad kaasa juba koos töötlemiseks sisseostetud materjalidega. Näiteks on selleks keskkonnaandmed, nagu temperatuur, õhuniiskus jne. Teine andmeallikate hulk on kõik infosüsteemid. Naljaga pooleks öelduna on nendeks kõik need kolmetähelised kasutajasüsteemid nagu ERP/PLM/MES; CAD/CAM/CAQ jne,” rääkis Lelumees. Ta lisas, et saadud infot saab rakendada tootmise väärtusahela erinevates protsessides, nagu tootearenduses, projekteerimisel – ja tootmisprotsesside optimeerimisel, tootmise planeerimisel, ennetava hoolduse planeerimisel jne. Tänapäeval saab andmete analüüsile toetudes ennustada turu nõudlust ja seda, kuidas planeerida tootmist ja optimeerida oma toodete disaini vastavalt kliendi vajadustele.
REKLAAM
Mitu paari
JALGU sul on?
Ku i s u l o n p a l av võ i k ü l m , võ t a d tööriietel kihte vähemaks või paned juurde. Sa tahad, et tööriided ei hõõruks, pigistaks ja oleks turvalised. Kuid kas sul on kõrged nõudmised ka tööjalanõudele? Pöördumatu kahju, mida ebasobivad jalanõud su jalgadele teevad, võib avalduda alles aastate pärast. 25% sinu kehas olevatest luudest on jalalabades – kokku 2 x 26 luud (ühes jalas siis 26 luud). Lisaks on su labajalas 107 kõõlust, 27 lihast ja 16 liigest. Kõik see kokku peab kandma su keharaskust. Ning arvestades, et maaga puutub kokku vaid väike osa labajalast ning toetuspinda on vaid loetud ruutsentimeetrid, on su jalg kogu keha alustugi. Tuues paralleeli auto amortisaatoritega, siis sinu labajalgadel on mõnevõrra sarnane roll. Inimeste jalalabad on erinevad – pikkuselt, laiuselt, kujult, kõrguselt, jõult. Jalanõu, mis sobib ühele, võib teisele põhjustada palju probleeme. Kui veedad standardsetes tööjalanõudes iga päev 8–9 tundi, siis millise
koormuse su jalad saavad? Päev-kaks ei tee jalgadele suuremat kahju ja mõned rakud kannatad ju ära, kuid aastatepikkune ebasobivate jalanõude kandmine kulutab su „looduslikke amortisaatoreid“ juba üsna märgatavalt.
ON TURVAJALATSID. JA SIIS ON KÕRGEM LIIGA – SIEVI TURVAJALATSID! Kui sul tõepoolest on vaid üks paar jalgu, siis pead kaitsma neid ka tööõnnetuste eest. Selleks peadki kandma spetsiaalseid turvajalatseid. Sievi turvajalatsites kasutatakse varbakaitseid kolmest eri materjalist: teras, alumiinium ja komposiit. Sinu jalataldu kaitseb veelgi paremini
naelaleastumiskaitse, mis võib olla kas komposiittekstiilist või terasest. Näiteks on üldehitustel ja rasketööstuses ohud, mille eest kaitsevad kõige efektiivsemalt tugevast terasest kaitseelemendid. Kergemate ohtudega töökeskkonnas võib kasutada kergemaid ja pehmemaid sertifitseeritud turvaelemente. Turva- ja tööjalatseid kantakse pikalt, seetõttu peavad need olema ka väga mugavad – selle tagab eriline FlexEnergy tallaelement, hüppeliigest kaitsev viskoelastne vo o drimaterjal (M emor y Foam) ja erinevad sisetallad enamikule jalatüüpidele. Kõik Sievi jalatsid vastavad ESD nõuetele, mis aitab ära hoida ebameeldivad staatilise elektri löögid tundlikele seadmetele. Sievi jalatsite tallad kannatavad paljusid kemikaale.
Järve Keskuse Tööriistamarketi kaupluses on olemas laseri abil töötav ja masinnägemis-tehnoloogiat kasutav SieviScanner.
SieviScanner on aparaat, mis analüüsib sinu jalgade anatoomiat. Seade skannib sinu jalgade pikkuse, laiuse ja jalavõlvi kõrguse ning soovitab õige Sievi jalanõu suuruse, liistu laiuse ja sobiliku sisetalla tüübi. Õigete jalanõude ja anatoomiliselt sobivate sisetaldade valik pole kunagi olnud nii lihtne! Aparaadi kasutamine on kiire ja kerge – astud kasvõi sokkide väel seadmele (nagu vannitoakaalule) ja aparaat teeb
kõik vajaliku. Mõõtetulemused saadab aparaat soovi korral ka meili peale. Õige sobivusega Sievi turvajalatsid koos mugava Comfort+ sisetallaga teeb jalgadel toimetamise efektiivsemaks. Tüütu jala- ning seljavalu ei vaeva sind tööpäeva lõpuks ning sul on piisavalt energiat, et teha üks meeldiv jalutuskäik ka pärast tööd. Tule astu Tööriistamarketist läbi ja tee vaid paariminutiline protseduur läbi. Kui sul tagavarajalgu ei ole, siis korralikud tööjalanõud on asi, millelt sa ei tohi tingida.
Sievi on Põhja-Euroopa suurim töö- ja turvajalatsite tootja, kes on tuntud uusima tehnoloogia kasutamise ja kõrgete kvaliteedinõuete poolest. Sievil on oma testimislaboratoorium ja testijate võrgustik, et oleks võimalik analüüsida jalatsite omadusi võimalikult ehtsates töötingimustes. Sievi toodete hulgast leiad sobiva jalanõu igasse töölõiku, kus on vaja vastupidavat, turvalist ja mugavat jalanõud – alates saekaitsesaabastest kuni teenindusalal vajaminevate stiilsete ja mugavate jalatsiteni. Sievi tooteid küsi professionaalsete isikukaitsevahendite müüjate käest üle Eesti:
TÖÖSTUS
Üks küsimus: mida IMECC saab tootmise monitooringu põhjal öelda? Foto: Visualhunt
Monitooringu üks kolmest mõõdikust on digitaliseerimise tase.
Tootmise digitaliseerimise eesmärk on ettevõtte protsesside horisontaalne ja vertikaalne integratsioon. Tootmises rakendatavaid protsesside digitaliseerimise vahendeid ja tooteid on tänapäeval väga palju, olles eri suunitluse, hinna, eesmärkide ning keerukusega. Tõnu Lelumees Tuntumateks on erinevad nn tootmise planeerimise süsteemid (Enterprise Resource Planning – ERP), mis lahendavad palju tootmisega seonduvaid probleeme, toote projekteerimise süsteemid (Computer Aided Design CAD) ja CNC-seadmete juhtimise süsteemid CAM, DNC. Sõltuvalt protsessi iseloomust (turundus, arendus, sisseost, tootmise ettevalmistus, tootmine, logistika, müük, müügijärgne teenindus, taaskasutusele võtmine) on lahendusi palju ja erinevate võimalustega. Suund on tootmisseadmeid tootmissüsteemikeskselt tugevamalt integreerida, et väljatöötatud tootmistehnoloogia alusel toote terviklik valmistusprotsess ühes tootmismoodulis või -rakus (manufacturing cell) läbi 24 September 2020
viia. Sellise mooduli tehnoloogilised võimalused tagavad kas täielikult või pea täielikult konkreetse toote või tooteperekonna valmistamise. Siin on esitatud selge väljakutse seadme paindlikkusele. Lisaks digitaliseerimisele ja paindlikkusele on oluline vajaliku automatiseerituse taseme saavutamine, mida iseloomustab automatiseeritult tehtavate toimingute (töötlemine, toodete paigaldamine-mahavõtmine, seadistamine, transport, lattu paigaldamine ja laost välja võtmine, muutmine, kontroll jms) osatähtsust tootmissüsteemis. Selgub ka automatiseerimise, digitaliseerimise ja paindlikkuse prioriteetsuse erinevus eri ärimudelite puhul. Igasugune üledimensioneerimine on selgelt
ressursikulu ja samas aladimensioneerimine jätab võimaliku potentsiaali ning vajaduse piisaval määral rakendamata ega luba saavutada oodatud tulemusi. Sellest tulenevalt on tootmise digitaliseerimine ja automatiseerimine, aga ka paindlikkuse taseme saavutamine vajaduspõhine ega sõltu otseselt ettevõtte suurusest. Kahtlemata on suurettevõtetel, kellel on reeglina rohkem ressursse, kergem arendustegevustega tegeleda. Nii digitaliseerimine kui ka automatiseerimine on aluseks tootlikkuse kasvatamisele ettevõttes. Kui me suurendame tootlikkust ja kulutame vähem ressursse ajaühikus toote valmistamiseks, on meil võimalik vähendada toote omahinda ja olla turul konkurentsivõimelisemad. Samal ajal aga ka automatiseerimisele või digitaliseerimisele tehtavad kulutused lähevad ettevõtte üldkulude hulka, mis jällegi tõstavad toote omahinda. Kokkuvõtlikult võib öelda, et digitaliseerimise (ka automatiseerimise) otsuseid langetades tuleb lähtuda ettevõtte tegevusstrateegiast, arvestada turuolukorda ja perspektiive ning konkreetseid vajadusi tootmistegevuse korraldamisel.
TÖÖSTUS UUDISED
Tunnustati kõige tublimaid
Eesti Masinatööstuse Liit jagas augusti lõpus toimunud üldkogul tunnustusi parimatele. Foto: BLRT
Ainulaadne avamere haakpoi tõi ettevõttele tunnustuse.
Aasta nõukogu liikme tiitli pälvis Priit Lind (BLRT Masinaehitus OÜ juhatuse liige) oma järjepideva aktiivse panuse eest masina- ja metallitööstuse eest seismisel. Aktiivseima liikme tiitli võitis Venten OÜ valdkonda propageeriva konkursi “Eesti parim freesija” korraldamise, rahastamise ja läbiviimise eest. Arvestades, et EML-il on 120 liiget, oli konkurss väga tihe. Venten paistab teiste seast silma oma aktiivse ning tulemusliku müügi- ja turundustöö poolest.
Aasta sõbraks kuulutati Saksa-Balti Kaubanduskoda, tänu kelle pikaajalisele ja professionaalsele võrgustikutegevusele on masina- ja metallitööstusel olnud oluliselt lihtsam Saksamaal kanda kinnitada. Eesti eksport Saksamaale on järjest kasvanud ning selle taga on süsteemne ja tugev know-how. Aasta tegu on BLRT-s toodetud ainulaadne avamere haakpoi, mida ehitati 11 kuud ja mis kaalus 1100 tonni. 34 meetri pikkuse, 24 meetri laiuse ja 24,4 meetri kõrguse ujuvsüsteemi abil saab
tankeritesse pumbata suures koguses naftat ilmastikuoludest sõltumata. Tegemist on Eesti jaoks väga erakordse insenertehnilise lahenduse ja projektiga. Eesti Masinatööstuse Liidu neljanda auraha pälvis Priit Kulu oma pikaaajalise aktiivse panuse eest tehnikavaldkonna arendamisel ja tutvustamisel nii õppejõuna kui ka eraldi raamatute looja ja toimetajana. Allikas: EML
Noored, stipendium ootab 15. oktoobrini saab esitada avaldusi BLRT Fondi stipendiumile kandideerimiseks. Ka tänavu paneb BLRT Fond välja kolm 2000 euro suurust stipendiumi, mida saavad taotleda masinaehitust, laevaremonti, laevaehitust, valutööstust, keevitust, avameretööstust, tootmisjuhtimist ja -korraldamist ning majandust ja infotehnoloogiat õppivad noored. 26 September 2020
Stipendiumid antakse välja Eesti kõrgharidust toetava stipendiumikonkursi raames, mida veab Rahvuskultuuri Fond. Taotluste vastuvõtt algab 1. septembril ja lõppeb 15. oktoobril 2020. Elektrooniliselt saab saata taotlused
koos ankeedi ja nõutud lisadega aadressile post@erkf.ee. Posti teel saadetud ja paberkandjal esitatud materjalid peavad olema A4-formaadis kirjapaberil, ühepoolses trükiformaadis, köitmata ning klammerdamata. Taotlused tuleb edastada aadressile Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond, Ants Lauteri 7–13, Tallinn 10145.
TÖÖSTUS
Kuusakoski metalli kokkuost. Foto: Rauno Volmar
VÄLISUUDISED
Terasetootjad taaskäivitavad
kolmandiku kõrgahjude võimsusest Terasetarve suurenemise tõttu ja ka operatiivsetel põhjustel taaskäivitavad terasetootjad praegu kogu maailmas umbes 22 kõrgahju, ütlesid UBS-i analüütikud septembri alguses. Taaskäivitamine moodustab umbes 34 protsenti kogu kõrgahjude võimsusest, mis oli COVID-19 tõttu kuumalt tühikäigul või ajutiselt peatatud. Aruande kohaselt võib ülejäänud osa taaskäivituda aasta lõpuks. „See ei ole üllatus, kui arvestada kuuma tühikäigul töötamise ajalisi piiranguid ja kui nõudlus on kasvamas,” ütlesid Myles Allsopi juhitud analüütikud. „Eeldame, et enamik tühikäigul töötavaid kõrgahje taaskäivitub 2020. aasta lõpuks.” COVID-19-ga seotud tegurite tagajärjel oli 2020. aastal 72 tühja kõrgahju, mille võimsus oli 132 miljonit tonni toorterast, tühikäigul või müügis, ütles UBS (Šveitsi panganduskontsern) CRU uuringutele tuginedes. Nii UBS-i kui ka CRU uuringute kohaselt on tühikäigul terase kõrgahjusid Euroopas 31, millest 8 on nüüd uuesti käivi28 September 2020
tunud; Põhja-Ameerikas 26, millest 6 on taas käivitunud; Ladina-Ameerikas 13, millest 4 on uuesti alustanud; 46 Aasias, millest 16 on taaskäivitunud, ja 15 mujal maailmas, millest 6 on taaskäivitunud. Mõni terasetootja taaskäivitab ahjud vastuseks nõudlusele, mis on aprilli madalseisust osaliselt taastunud, kuid jääb UBS-i andmetel eelmise aasta juulini umbes 30 protsenti alla. Kuid ka teised avavad oma ahjud uuesti, sest vastasel juhul jahtuvad need ja võivad blokeeruda ning lakata töötamast, ütlesid analüütikud. Sel aastal on kõrgahjude toodangut vähendanud ettevõtted ArcelorMittal, voestalpine, Thyssenkrupp, Vallourec, Salzgitter, US Steel, SSAB, Ferreira di Servola, Isdemir, Liberty, AK Steel, Nucor, Stelco, Usiminas, Gerdau ja CSN, teatas UBS.
Mõju rauamaagile
Rauamaagi – kõrgahjude terasetootmise põhikomponendi – hinnad langevad järgmise kuue kuu jooksul tõenäoliselt suuremate Brasiilia tarnete ja varude osas, vaatamata UBS-i ootustele terasetootjate suurema nõudluse järele. Analüütikute hinnangul langevad Hiinasse tarnitud 62 protsendi rauamaagi trahvide hinnad 2021. aastal tagasi 85 dollarile tonnilt pärast eelmise nädala kuue aasta kõrgeima hinnani, 130 dollarit/tonn, jõudmist. „Brasiilia tarne taastub kiiremini kui globaalne terasetoodang,” ütlesid nad.
Vanametalli tihedus
Uurimistulemustes juhtisid Macquarie Banki analüütikud tähelepanu asjaolule, et vanametallivood, sealhulgas terasetootmiseks, on pärast COVID-19 isolatsiooniperioodi kokku kukkunud. Raudmetalli kasutatakse tavaliselt elektrikaarahjudes, mitte kõrgahjudes terase tootmiseks. „Kui ülemaailmne majandustegevus on pärast sulgemist taastunud, saavad turud üha enam teadlikuks, et vanametalli tarnimise võimalused ei ole enam nõudluse taastumiseks piisavad, mis nõuab esmase pakkumise ostumäära tõstmist,” ütles Tom Price’i juhitud Macquarie analüütikud. „Viirusetõrje piiras tugevalt vanametalli kogumisprotsessi,” märkisid nad, toonitades, et vase ja tsingi rafineerimine sõltub suhteliselt vähe vanametalli voogudest (alla 20 protsendi), samas kui alumiiniumi, plii, nikli ja terase turud sõltuvad tugevalt jäätmetest, mis põhjustas hinnatõusu kasvu. Allikas: Eurometal
PROFESSIONAALNE PUHASTUS ILMA PIIRANGUTETA! Innovaatilisus, jätkusuutlikus ja lihtsus – need on omadused, mis iseloomustavad meie poolt pakutavaid puhastusmasinaid, puhastusaineid ja -tarvikuid.
Sinu uus ja tubli abiline koristamisel ootab Sind:
www.puhastusmasinad.ee
Lumeranta OÜ Aadress: Vinkli 4, C-korpus, 12618 Tallinn
Telefonid: (+372) 5667 4345 info@puhastusmasinad.ee www.puhastusmasinad.ee
LASERKEEVITUS Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus
TEENUSED
• Laserlõikus • Painutus • Keermestus
Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele
Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | tel 517 9701, 510 6226 | info@laserline.ee
www.laserline.ee