Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
TÖÖSTUS- VÕI HULGIKAUBANDUSETTEVÕTE Vajad: • laopinda • tööjõudu • lahendusi?
TOOTMIST toetavad lahendused
LAOTEENUSED
Võta ühendust! Tel: (+372) 622 4600 E-mail: info@logistikapluss.ee
TOLLITEENUSED
www.logistikapluss.ee
Märts 2020
TÖÖSTUS
KEEVITUS
PAINUTAMINE LASERLÕIKUS KEERMESTAMINE
2020. a.
Tööjoonised saata
Ferresto Laser tooted Eestist Põhja-Ameerikani alates 2006. aastast! toote nr
KEEVITUS
865.050
seeria
LIHVIMINE
www.ferresto.ee
laser@ferresto.ee
Uusaru 20, Saue, 76505 Harju maakond 512 1988
KEERMESTAMINE
A4
PAINUTAMINE
LASERLÕIKUS
KEEVITUS
KEERMESTAMINE
LIHVIMINE
LIHVIMINE
KEEVITUS
PAINUTAMINE
LASERLÕIKUS
TÖÖSTUS
Inimesed on väärtus Seekordses lehenumbris räägivad kaks juhti, et ilma pädeva ja motiveeritud meeskonnata ei tee ka kõige säravam ning võimekam juht midagi ära. Tore on lugeda neid mehiseid sõnu, mille taga on kindel teadmine töötajate väärtusest. Huvitav oli kuulata mõtteavaldusi juhtidelt, kes olenemata ettevõtte tegevusvaldkonnast on keskendunud elu põhiväärtustele. Olenemata sellest, kas Eesti majanduses on mõõnaaeg või mitte – tean, et nendes ettevõtetes on inimesed hoitud. Kui palusin veel enne eriolukorra väljakuulutamist Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhil tuua välja sektorit enim mõjutavad tegurid aastal 2020, siis Triin Ploompuu juhtis tähelepanu päris mitmele olulisele aspektile, mis ei olene tööstusest endast. “Näiteks tarneahela ebakindlus seoses koroonaviirusega, poliitilised otsused, kliimaneutraalsuse kiire elluviimine, eksporditurgude jahenemine, oskustööjõu puudumine jm,” loetles Ploompuu toonaseid riske. “Sellistes olukordades on oluline ettevõtte äristrateegia. Kui allhankeettevõte sõltub liiga palju ühest kliendist, siis neil on kindlasti pinevamaid hetki. Kes on suutnud uusi eksporditurge avastada, investeerida uutesse seadmetesse ja oma tagalat kindlustada, nemad on veidi paremas seisus. Kokkuvõttes ei saa 2020 lihtne olema, tööstus peab olema era-
kordselt paindlik ja suutma muudatustega kiirelt kohaneda,” kinnitas valdkonna alaliidu juht. Ka seekordne lehenumber on õhem kui esialgu plaanitud. Paljud tööstusvaldkonna ettevõtete juhid tajuvad otseselt, et nende sektoris on asjad palju tõsisemad, kui veel paar nädalat tagasi arvasime, ja kõhklevad, kas reklaamida enda teenuseid või mitte. Cleveroni juht Arno Kütt ütles kuldsed sõnad: raskustes keskendu ettevõtte tugevusele! Ikka selleks, et kui eriolukord läbi saab, on hea sellelt stardipositsioonilt edasi tuhiseda. Jõudu ja tasakaalukat tegutsemist! Juuli Nemvalts
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Juuli Nemvalts Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS
KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT. Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:
• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.
UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD
KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee
www.lindimees.ee
TÖÖSTUS Cleveroni juht Arno Kütt ütleb, et juhina on ta mängiv treener.
Foto: Juuli Nemvalts
Cleveroni juht Arno Kütt: kui olukord tundub lootusetu, keskendu tugevustele Arno Kütt on ettevõtluses olnud pikka aega. Tema tegevust ärimaailmas iseloomustab kõige rohkem uute asjade käivitamise oskus ja jäärapäine enda ideede järgimise võime. Arno Kütt jagab Tööstuse erilehe lugejatele mõtteid meeskonna juhtimisest ja innovatsioonist. Juuli Nemvalts Viimase nelja aasta jooksul olete pärjatud mitmete aunimetustega ja saanud ka kõrge riikliku autasu, Valgetähe ordeni. Milline neist tunnustustest on teile olulisim? Väga suur üllatus oli presidendi antud Valgetähe orden, seda ei osanud küll oodata. Ärivaldkonna auhindasid võis veel ette arvata. Kuigi need tunnustused on antud personaalselt mulle, võtan 4 Märts 2020
ma neid kui tunnustust kogu Cleveroni meeskonnale. Üksi ei tee midagi ära. Olen saanud ka Äripäeva aasta ärimehe tiitli, aga iseennast ma ärimehena ei näe. Minu jaoks on suur vahe, kas sa oled ettevõtja või ärimees – üks loob midagi meeskonnaga, teine ostab-müüb. Ettevõtjana näed sa probleemi ja kui probleemi lahendad, on sellest inimestele kasu. Hiljem saad selle eest
raha ja tasu. Ärimees mõtleb, kuidas saada raha, ja vaatab kasumlikke tehinguid – mina näen selles suurt vahet. Olete oma tegemistega paljudele eeskujuks, kuid kes on teid mõjutanud? Olen ettevõtluses olnud juba pea 30 aastat. Alguses oli meil mööbli tootmine Viljandi külje all. Kaasasime ärisse ühe välisfondi, kelle poolt tuli ettevõtte nõukogusse Tõive Kivikas, tuntud kirjaniku Albert Kivikase poeg. Tõive on olnud Rootsi aasta juht ja juhtinud Studsviki tuumafüüsikainstituuti. Temaga koos töötatud aastad 90ndate lõpus oli kui suur õppimise aeg. Tõive ise oli ka väga avatud mõtlemisega. Tema juhtimisvõtted ja -mõtted olen ma omaks võtnud. Siiamaani olen püüdnud neid järgida, näiteks et töötajad on olulised.
TÖÖSTUS
Ettevõtte puhkeruumi kaunistab Navitrolla üleelusuurune lustakas maal.
Õppisin Tõivelt ka seda, et kui olukord tundub täiesti lootusetu, ei tohi käega lüüa, vaid tuleb hoopis keskenduda tugevustele. Tõivel endal juhtus selline lugu, et Studsvikis oli tuhat tuumafüüsikut, kes olid kogu aeg riigi ülalpidamisel. Mingil hetkel, kui tuli teine valitsus, siis poliitikud otsustasid, et enam raha ei anta. Kõik teadsid, et instituut läheb likvideerimisele, aga tema võttis seda kui väljakutset ja mõtles: “Meil on nii palju tarku füüsikuid, kas me tõesti ise hakkama ei saa?”. Nii et selle asemel, et ettevõte kinni panna, viis ta selle hoopis Rootsi parimate ettevõtete hulka. Seega, kui kõik on halvasti ja sulle seda korrutatakse, siis ei maksa seda uskuda. Mulle meenub, kui tootsime vabariigi algusaegadel mööblit ja tahtsime seda internetis müüma hakata, siis ütlesid meile kõik pangad, et internetimull on just lõhkenud ja mitte keegi ei hakka mitte kunagi mööblit internetis ostma. Kui ma oleksin seda kuulanud, siis ma ei oleks kunagi loonud ON24 internetipoodi. Kui on raske, siis tuleb otsida uusi lahendusi. Mis siis, et need võivad paljudele ebaharilikud tunduda. Kui sa neid teisi uskuma jääd, siis sa ei jõua kuhugi. Sa pead uskuma ja meeskonna 6 Märts 2020
endaga kaasa võtma – kui kõik usuvad, siis ei ole võimatuid asju. Mis on suurim väljakutse meeskonna “kaasa võtmisel”? Seda ei ole ju üldse lihtne teha. Mina pean ennast, kui spordi terminit kasutada, mängivaks treeneriks. Kui oled alguses üksi, siis võtad oma kaks sõpra kaasa ja hakkate ühtemoodi mängima, siis võtad kolmanda mängu, ka see sulandub sisse. Ja nii hoiad seda vaimsust üleval ja kõik uued tulevad sinuga kaasa. Seda saab ainult nullist üles ehitada, see ei toimi nii, et tuleb uus juht ja korraldab kõik ümber. Oluline on, et oled seal kogu aeg sees ja süstid usku juurde. Rasketel aegadel on see keeruline, aga kui mingi asi on ära tehtud ja see õnnestub, siis on kõigil motivatsiooni. Need robotid, mida me teeme – alguses oli kõigil suhtumine, et “me ei tea robotitest midagi”. See oli meile alguses väga suur väljakutse, mõtlesime neid mitu aastat välja ja nüüd on inimesed selle üle uhked. Praegu arendame kaugjuhitavaid autosid ja see ei tundu inimestele enam nii utoopia, seda on nüüd lihtsam teha. Olete varem öelnud, et teil on lihtne, sest teie töö on teie hobi. Mis teid
Foto: Juuli Nemvalts
enim inspireerib ja aktiivsena hoiab? Olen oma loomult uudishimulik inimene, kui ma ei oleks ettevõtja, siis oleksin teadlane. Mulle meeldivad uued asjad, need huvitavad mind. Kui keegi veel vastu ütleb, et “oi, sellega te küll hakkama ei saa”, siis paneb see mind eriti tundma, et teeme ära. Aga mis akude laadimisse puutub, siis töö on mulle kui elustiil. Mul ei ole nii, et mingist kellaajast kellaajani teen tööd ja muul ajal ei mõtle ettevõtte asjadele. Inimesed väidavad tihti, nagu annaks mainekas kool või õiged tutvused võimaluse elus edukas olla. Kui kerge või keeruline on väikelinnast maailma vallutada? Mina ei tunne mingit seost ja ei tee vahet, millisest koolist keegi tuleb. Meil on küll üle 70 protsendi kõrgharidusega töötajaid, aga mõned, kes on oma ala tipud, neil ei olegi kõrgharidust või neil on see mingis muus valdkonnas. Suhtumine, tahtmine on inimese juures kõige olulisem. Võib-olla neid, kelle jaoks kõik ette-taha ära korraldatakse, see tihti hoopis rikub. Meil siin tuleb nullist luua ja sageli tulevad siia inimesed piiriäärsest nurgast ning on tahtmist täis. Kui sulle ei
TÖÖSTUS ole kõik asjad kandikul ette kantud, siis on sul tahtmine ennast tõestada palju suurem kui neil, kes ei ole pidanud elus palju pingutama. Ütlesite ennist, et juht ei tee midagi ilma meeskonnata. Milliseid inimesi otsite, milliseid oskusi nad peavad evima? Oskused on õpitavad, aga väärtused ja suhtumine tuleb kodust kaasa. Oluline on mitte lihtsalt tööl käia, vaid oluline on need väljakutsed, millega me tegeleme, vastu võtta ja midagi ära teha. Kui ettevõtte eesmärk on probleeme lahendada ja maailma uusi asju luua, siis peab see olema ka nende inimeste soov, kes siia tööle tulevad. Eks me paneme need inimesed, kes tahavad meile tööle tulla, kohe alguses teise olukorda. Nad peavad meile tavalise CV asemel hoopis endast video tegema. See paneb väga paljudele väga suure barjääri ette. Kui sa ikka arvad, et sa ei saa video tegemisega hakkama, siis miks sa arvad, et saad Cleveronis hakkama. Nii on läinud, et nõrgem inimene läheb ise ära, sest ta mõistab, et see ei ole tema koht – siin ei saa niisama tööl käia. Sulle peab see müstiline asi, see
firma DNA ja keskkond sobima. Kui oskustest rääkida, siis kindlasti on vaja “suure pildi” nägemise oskust. Teadmist, miks me oma tegevusi üldse teeme – sellest hakkab kõik pihta. Mulle meeldis kunagi kuuldud lugu, kui ühelt NASA koristajalt küsiti, mis on tema töö eesmärk ja too vastas, et ta aitab Kuu peale jõuda. Kui tema kõike ei puhasta, siis satub tolmu nende osade peale, mida on vaja Kuu peale jõudmiseks. Kõik tegutsesid seal ühe eesmärgi nimel, nii ka meie. Me siin aitame inimestel aega kokku hoida, et nad ei peaks tegelema rumala tööga ja saaksid tegeleda huvitavamate asjadega. Kindlasti peaks meie töötaja olema uudishimulik ja keeleoskaja. Lisaks inglise keelele, mis on meil juba kujunenud üheks põhikeeleks, suhtleme prantsuse, saksa ja hispaania keeles. Meie inimesed käivad ju erinevates riikides meie seadmeid üles panemas. Kuidas motiveerite oma töötajaid “kastist välja” mõtlema, et nad oma loovust kasutaksid? Mulle tundub, et praegune haridussüsteem soodustab “kastis mõtlemist”. See, mida õpetatakse, on kui puhas kuld
Kevadiste dadega! soodushin
Neljal monitoril saab reaalajas jälgida, kuhu Cleveroni pakiautomaadid on paigaldatud. Foto: Juuli Nemvalts
ja ainuvõimalik lahendus. Kui nüüd tudeng tuleb koolist meile sellise teadmisega, et asju saab teha ühtemoodi, ja kui annad talle teistmoodi ülesande, siis öeldakse, et seda pole võimalik lahendada. Aga kui seal kõrval on inimene, kes polegi võib-olla ülikoolis käinud, aga näitab, mismoodi seda asja saab lahendada, siis hakatakse ka proovima ja mõtlema, et saab ka teistmoodi. Me oma Cleveroni Akadeemia tudengitega teeme ka niimoodi. Meil ei ole praktika juhendajat nagu tavaliselt on harjutud, meil on mentor. Anname tudengitele ülesanded, millele nad peavad ise lahenduse leidma: arutavad, guugeldavad, me ei anna lahendust ette. Nad ise leiutavad ja katsetavad. Proovime teha nii, et kool ei paneks raame ette, ka kõige hullem idee tasub katsetamist – nii ei tapa sa loovust ära. Viljandi on tore teatriga väikelinn. Kas peale kultuurikolledži kannab linn välja veel ühte kõrgkooli? Kindlasti kannab, see ei peaks olema seotud linna väiksusega. Minu meelest on kõrgkool kõige parem regionaalmeede, mis aitab piirkonnal areneda. Kui meil ei oleks siin kõrgkoole, siis pärast gümnaasiumi läheks noored kas Tallinna või Tartu õppima ja enamik pigem ei tuleks tagasi. Nüüd tulevad siia ka teiste piirkondade noored, on suur võimalus, et osa neist seob oma tuleviku Viljandiga ja jääbki siia. Kõrgkool on piirkonnale väga oluline. Tudengid on need, kes aitavad uute ideedega elu edasi viia ja käivad kohalikes ettevõtetes praktikal. Mida rohkem siin kõrgharidust pakutakse, seda parem kõigile. Cleveroni Akadeemia on erakõrgkool, kuidas tegevus ennast ära tasub? Teeme seda koostöös Mainori kõrgkooliga. Siin on üks kitsaskoht: kui riiklikus kõrgkoolis maksab riik õppimise tudengile kinni, siis erakõrgkoolis peab seda tegema tudeng. Praegu maksab Cleveron ise selle õppe kinni ja me seda õpilastelt ei küsi. See aga pole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Olen paljudele seda mõtet välja käinud, et see raha ei peaks kaasas käima mitte kooli, vaid tudengiga. Siis pole vahet, kuhu tudeng läheb, kas riiklikku või erakooli. Nii oleks haridusturul palju tervem konkurents.
TÖÖSTUS
Uustulnuk murdis napi aastaga
rahvusvahelisele turule
Toomas Koobas (vasakul) ja Margus Maasing on ettevõtte olulised juhtfiguurid. Foto: Raivo Tiikmaa
Raplamaal Lõiuse külas asuv Höhle OÜ on ettevõte, mis toodab väikese läbimõõduga plasttorusid – täpsemalt 5 kuni 20 mm läbimõõduga mikrotorusid. Juba esimese tegutsemisaasta järel suudeti murda eksportturgudele, nüüd kasvatatakse tootmismahte ja tuuakse turule uusi tooteid. Juuli Nemvalts Höhle üks omanikest, tegevjuht Toomas Koobas ütles, et ettevõtte loomisel tuli kasuks varasem pikaajaline kogemus plasttorude tootmises. Peale selle oli neil tugev usk mikrotorude vajalikkusesse tänapäevase valguskaablil põhineva ülikiire interneti taristu loomisel. “Äriplaani elluviimiseks kaasasime investorina Tõnis Kaasiku, kes tegeleb ka tootmisettevõtetega Ecometal AS ja Weerec OÜ,” selgitas ta. 10 Märts 2020
Eesmärgile pühendumine
Koobase sõnul läks poolteist aastat aega, et jõuda esimesest konkreetsest mõttest, milleks oli abikaasa esitatud küsimus, esimese toote valmistamiseni 2016. aasta juunis. Omakorda sellest 12 kuud hiljem saadi esimene eksporditellimus. “Loomulikult oli ettevõtte algus raske – usalduse võitmine telekommunikatsiooni valdkonnas osutus oluliselt keerulisemaks, kui esialgu arvasime. Eriline tänu investor Tõnisele ja abikaasa Piretile. Kui mõelda, mida oleme nende viie aastaga saavutanud, siis oleme jõudnud oluliselt kaugemale, kui tol algushetkel unistada oskasime,” ütles ta. Tugev annus ettevõtlikkust ja meeskondlik tegutsemine viis kiire arenguni. Esimese aasta müügikäibest, mis oli alla 100 000 euro, on kolme ja poole aastaga jõutud 4,1 miljoni euroni. Esimesed kaks ja pool aastat tegutses ettevõte rendipinnal. Koobase jaoks oli toonane asupaik alustavale ettevõttele igati hea. “Hoolimata tagasihoidlikest tingimustest ja vihmaga lekkivast katusest saime tellimused kõikidelt meid külastanud välisettevõtetelt,” rää-
kis ta. “Meie tootmisseadmed on kaasaegsed, toote kvaliteedikontroll heal tasemel ja meeskond kompetentne. Sellelt vundamendilt on ettevõtte areng hoo sisse saanud. Nüüdseks on meil kliente 17 välisriigis ehk kaks kolmandikku meie müügist läheb ekspordiks ja tõenäoliselt kasvab ekspordi osakaal tulevikus veelgi,” ennustas Koobas. Lisades, et suurimad eksporditurud asuvad lähinaabruses: Norras, Rootsis, Taanis ja Soomes. Viimasel poolaastal on sagenenud tarned ka Saksamaale, Tšehhi, Slovakkiasse, Ungarisse ja Poola. Kaugemad nurgad, kuhu tooteid tarnitakse, on Hispaania ja Kreeka, ning kõige eksootilisemate riikidena valmistatakse just tellimust Kuubale ja Inglismaale. Enamikul turgudel tegutsetakse Höhle nime all. Samas on turge, kuhu on keeruline siseneda teistmoodi kui allhankena ehk nn OEM-tootega. “Kuna teeme OEM-koostööd ettevõttega, kellel on väga kõrged kvaliteedinõuded, siis see koostöö arendab ka meid. Oleme neid teadmisi kasutanud enda heaks teistel turgudel, kus tegutseme oma nime all,” rääkis ta.
TÖÖSTUS
Kestlik tegutsemine
Viimasel aastal on ettevõte tegutsenud vastvalminud tehases Rapla vallas Lõiuse külas. “Andsime uue elu tühjana seisnud vanale sigalale. Renoveerisime 5000 m² hoone ja laiendasime seda uue 2000 m² suuruse juurdeehitusega – nii on meil praegu 7000 m² kaasaegset tootmispinda ja kolm hektarit välislaopinda,” rääkis Koobas. “Selle sammuga tõime piirkonda nii uut energiat kui ka elevust ja loomulikult töökohti.” Ettevõte valmistab ööpäevas üle 200 km fiiberoptiliste kaablite ehk valguskaablite paigaldamiseks vajalikke mikrotorusid. Mikrotorude tootmisel kasutab Höhle ainult esmast toorainet, polüetüleeni. “See on väga tänuväärne materjal, mis võimaldab rajada pika elueaga ja kvaliteetset ülikiire interneti infrastruktuuri. Samas väljendab meie suhtumist keskkonnahoidu asjaolu, et kogu meie tootmises tekkiv tehnoloogiline jääkmaterjal võetakse uuesti kasutusele ja sellest toodetakse näiteks nn manteltorusid jmt. Nende jääkide uuesti kasutusele võtmine on võimalik tänu Weerecis olemasolevale tehnoloogiale polüetüleenmaterjalide regranuleerimiseks,” selgitas Koobas. “Loomulikult
Hinnatud toodang
on meie toode kvaliteetne ja õige hinnaga, kuid võrreldes suurte konkurentidega oleme väike ja väga paindlik tootmisettevõte. Kõik meie kliendid nimetavad seda suureks eeliseks. Kuna enamik meie konkurente on suured rahvusvahelised kontsernid, siis meie meeskond on kui väike kiirpaat suurte laevade vahel.”
Foto: Raivo Tiikmaa
Õiged inimesed õiges kohas
Koobas peab eduteguriks pühendunud meeskonda, mis koosneb praeguseks juba 18 inimesest. Kuna mehed on pärit ümbruskonna küladest ja elavad paarikümne kilomeetri raadiuses, võib öelda, et Höhle toetab kohaliku kogukonna arengut.
TÖÖSTUS
Lõbus silt tervitab tulijat.
“Meie sisekultuur on lihtne ja inimlik ning see kaasab töötajaid. Tänan kõiki kaaslasi Höhle meeskonnaga liitumise järjekorras – Marko, Kaido, Raido, Maido, Margus, Toomas, Ruudi, Mario, Mauno, Villu, Margus, Urmas, Janis, Maidu, Raivo, Karl. Meie soov on teha kohalike meestega rahvusvahelisi asju – ja seda me ka teeme,” kinnitas Koo-
Foto: Juuli Nemvalts
bas. “Kasvame küll kiiresti, kuid siiski sammhaaval ja niimoodi oleme leidnud endale sobiva meeskonna. Me tutvustame ennast järjepidevalt kohalikele inimestele ja võimaldame huvilistel käia proovipäevadel. Kui küsida Toomas Koobaselt, kuidas sünnib ettevõttes tootearendus, siis vastas ta, et tootmisettevõtte te-
gevuse alustamine on võtnud tohutult aega ja energiat. “Seetõttu on eriline tooteinnovatsioon meie juures veel sündimata. Samas on kolleeg Margus Maasing kogu aeg hoidnud üleval uudishimul põhinevat protsessi, mis on segu kuulamisest, mõtlemisest, aruteludest – eriti nauditav on neid teha plaanipäratult, kuna niimoodi sünnib loomulikum ja vahetum arutelu. Meie arvates on kõige olulisem jõuda uue mõtte kiire katsetamiseni ehk prototüübi kiire valmistamiseni käepäraste vahenditega.” Tulevikuplaanidest rääkides rõhutas Koobas, et mahu kasv ei ole eesmärk omaette, vaid nad soovivad oma asja teha hästi ja saavutada väga hea tase oma tugevustes. “Otsime uusi huvitavaid võimalusi ja eksperimenteerime kohe, kui võimalus avaneb. Aasta esimesed kaks kuud on olnud prognoosist tugevalt paremad ja oleme suutnud saada tellimusi juurde just Kesk-Euroopast ja Saksamaa turult – see geograafiline piirkond ongi sel aastal meie fookuses. Milliste tulemustega käesolev aasta tegelikult lõppeb – seda ei oska praeguses olukorras ennustada.”