November 2019
TÖÖSTUS Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
ALLHANKE ASJATUNDJA
Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus
UUS!
Painutusrobot 130 tonni Laserid • 6kW CO2 • 8 kW fiiber
TEENUSED
• Laserlõikus • Painutus • Keermestus • Peagi uus tehnoloogia keevitamises Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele
Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | Tel 517 9701, 510 6226 info@laserline.ee | www.laserline.ee
MEHAANILINE TÖÖTLEMINE KEEVITAMINE HAPPETÖÖTLUS JA ELEKTROPOLEERIMINE KOOSTETÖÖD
Pakume CNC töötluse teenust Sisetreipingid: X= 3000 mm Y= 2000 mm Z= 1700 mm W= 730 mm Eesti Elecster AS Laki 16, Tallinn tel 612 9900 www.elecster.ee
Freespingid: X= 1000 mm Y= 500 mm Z= 750 mm
TÖÖSTUS
Tööstusjuht, tee ennast nähtavaks! Instrutec on Eesti ainus tööstusmess ning sellel osaleb põnev ja rahvusvaheline seltskond. Eesti Masinatööstuse Liit on messi sisupartner ning liidu juht Triin Ploompuu toob eelkõige esile tippjuhtide päeva, mis sel aastal keskendub sellele, et tööstusettevõtted ja nende juhid oleksid ühiskonnas nähatavamal kohal. Näiteks astub üles ekspert Yasmine Khater, kes selgitab, miks on vajalik leida üles oma ettevõtte lugu ning kuidas muuta storytelling oma turunduse osaks – kuidas lugu luua ja kuidas seda rääkida. Ehkki viimaste aastate jooksul on pilt paremaks muutunud, on Triin Ploompuu sõnul tööstusjuhtide häält ikka veel liiga vähe kuulda ning osa ettevõtetest on ikka veel ühiskonnas liiga vähe pildil. “Kui me selgelt ei ütle, kes me oleme ja mida me vajame, ei oska keegi meie mõtteid lugeda,” lisab ta. Ploompuu rõhutab, et tööstusel peaks olema ühiskonnas märksa auväärsem koht, kui on praegu. “Eestis on 7000 töötleva tööstuse ettevõtet ning iga viies inimene töötab tööstusalal. Kui tööstusel läheb hästi, läheb hästi ka kogu riigi majandusel ning riigil jagub raha toetusteks ja kõigeks muuks vajalikuks,” selgitab ta. Ploompuu sõnul on praegu Eestis olukord, kus tööstuseriala omandanud noored lähevad Eestist ära. “Sisuliselt toodavad meie kutseõppeasutused tööjõudu Skandinaavia ettevõtetele,” tõdeb ta. Norras teenib keevitaja kümme tuhat eurot kuus, Eestis heal juhul veidi üle kahe tuhande.
Ja kui tööjõud muutub kallimaks, hakatakse mõtlema, kuidas seda kõige tõhusamalt kasutada. Protsesside juhtimise ja planeerimise ekspert, õppejõud ning Magnetic MRO äriprotsesside arendusjuht Ingrid Joost ütleb, et meie ettevõtted pole senini väga palju tootmise planeerimisega tegelenud, “Ettevõtetel pole piisavalt teadmisi ja oskusi, milliste meetodite ja vahenditega oleks kõige tõhusam tootmist planeerida”, räägib Joost. Head lugemist ja kohtumiseni messil Intrutec! Eve Kruuse, ajakirja Tööstus toimetaja
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Eve Kruuse, eve.kruuse@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall
TÖÖSTUS
Tere tulemast Instrutecile!
Foto: Erlend Staub
Tööstusmess Instrutec peegeldab valdkonna arenguid ja valupunkte Eesti Masinatööstuse Liidu juhil Triin Ploompuul on kiired ajad – õige pea algab tööstusmess Instrutec, mis toimub juba 25. korda. Anne-Mari Alver Instrutec on Eesti ainus tööstusmess ning sellel osaleb põnev ja rahvusvaheline seltskond. Messi projektijuht Epp Sultsmann annab teada osalevatest riikidest – lisaks Eesti tööstustootjatele on esindatud Läti, Leedu, Saksamaa, Šveitsi, Tšehhi ja Soome tootjad. “Instrutec peegeldab seda, mis turul toimub – tööstusvaldkonna valupunkte ja arenguid ning sektori kõige olulisemaid teemasid,” ütleb Sultsmann ning toob välja, et viimastel aastatel on näiteks nähtavalt suurenenud tarkvaralahenduste pakkujate osakaal.
Rohkem tähelepanu turundusele
Eesti Masinatööstuse Liit on messi sisupartner ning Triin Ploompuu tutvustab põnevat kava, mis messil osalejaid ees ootab. 4 November 2019
Üks huvitavamaid üritusi on taas toimuv tippjuhtide päev, mis sel aastal keskendub sellele, et tööstusettevõtted ja nende juhid ühiskonnas paremini näha oleksid. Nii näiteks astub tippjuhtide päeval üles ekspert Yasmine Khater, kes selgitab, miks on vajalik leida üles oma ettevõtte lugu ning kuidas muuta storytelling oma turunduse osaks – kuidas lugu luua ja kuidas seda rääkida. Kasvu-coach Indrek Saul pakub oma esinemise käigus avaliku coaching’u ühele ettevõttele, et näidata, kuidas see saab üles leida oma reservid ning kasvada. Sauli seisukoht on, et igal ettevõttel on kasvuvõimalusi. Olgu nendeks siis numbrid, kliendid või portfoolio – oluline on oma potentsiaal üles leida ning seda rakendada. Erinevate turundusteemade avami-
Eesti Masinatööstuse Liidu juht Triin Ploompuu Foto: Rene Riisalu
Parim ERP tootmisettevĂľtetele
www.rocksoft.ee
TÖÖSTUS
se kohta tippjuhtide päeval ütleb Triin Ploompuu, et ehkki viimaste aastate jooksul on pilt paremaks muutunud, on tööstusjuhtide häält ikka veel liiga vähe kuulda ning osa ettevõtetest on ikka veel ühiskonnas liiga vähe pildil. “Samas on hulk võimalusi nii sotsiaalmeedias kui ka ajakirjanduses enesele positiivset tähelepanu tõmmata ning seda täiesti tasuta,” arutleb Ploompuu ning toob heade sotsiaalmeedianäidetena välja LinkedIni ja Facebooki võrgustikud. “Kui me selgelt ei ütle, kes me oleme ja mida me vajame, ei oska keegi meie mõtteid lugeda,” lisab ta. Instruteci tippjuhtide päeval räägib sotsiaalmeedia võimalustest kommunikatsiooniekspert Merlis Nõgene Callistost ning ajakirjandusega suhtlemisest Meelis Mandel Äripäevast. Triin Ploompuu on tööstusvaldkonna veendunud eestkõneleja ning kinnitab, et tööstusel peaks olema ühiskonnas märksa auväärsem koht, kui on praegu. Põhjendused selleks on igati kandvad: “Eestis on 7000 töötleva tööstuse ettevõtet ning iga viies inimene töötab tööstusalal. Eesti ekspordiartiklitest on lõviosa tööstuslikult toodetud ning iga töökoht tööstuses loob juurde
vähemalt kaks töökohta muudes valdkondades. Kui tööstusel läheb hästi, läheb hästi ka kogu riigi majandusel ning riigil jagub raha toetusteks ja kõigeks muuks vajalikuks,” selgitab ta. Tööstus peab olema nähtav ja avatud, kinnitab Triin Ploompuu – just sellepärast kannab Instruteci tippjuhtide päev slogan’it “Kes tihti teed küsib, see ei eksi”.
Majanduse jahenemine ja palgasurve
Triin Ploompuu hindab, et majandus näitab praegu teatavaid jahenemise märke ning see puudutab tõenäoliselt esmalt neid, kelle ärimudel on üksnes allhangete pakkumine. “Hästi läheb aga jätkuvalt neil, kellel on kindel toode või oma nišš, milles tegutseda,” arutleb ta. Märkimisväärne probleem nii Eesti tööstuses kui ka muudes ettevõtlusvaldkondades on praegu kindlasti tööjõuprobleem. Triin Ploompuu selgitab, et kui inimesi pole, on tootmine aeglasem ning eksport keerulisem. “Masinaehitus on üks Eesti arvestatavamaid ekspordiartikleid, aga kui ettevõtetel ei jätku töö-
TÖÖSTUS
Foto: Pixabay
tajaid, mõjutab see kogu riigi eksporti,” põhjendab ta, miks riik peaks tööjõuprobleemide lahendamisele kaasa aitama. Praegustest reservidest ei piisa – kauane töötu ei lähe keevitajaks, sest tal puuduvad selle töö jaoks oskused ning elu on näidatud, et sageli ka õppimissoov ja -võime. Triin Ploompuu näeb tööstust ähvardava ohuna ka töövõtjate üha kasvavat palgasurvet tööandjatele. “Palgad tõusevad, sest ettevõtted kardavad, et muidu lähevad töötajad mujale tööle. Sageli ähvardatakse läbirääkimistel firmat vahetada põhjusel, et konkurent pakkus väikest palgalisa – ning oma tööandja teeb sellest pisut suurema pakkumise, et töötajat hoida.” Kahtlemata on tore rohkem palka saada, kuid Ploompuu näeb siin ohtu, et kui palgasurve suureneb, kuid hindu ei ole enam võimalik tõsta, võivad ettevõtted hakata uksi sulgema ning töökohad hoopis kaduda. Sellest aga kaotaksid nii ettevõtjad, töötajad kui ka riik tervikuna. “Sellepärast soovitaksingi mitte tühja koha pealt palku tõsta,” märgib Triin ning rõhutab, et palgatõusu ainus põhjus peaks olema loodava lisandväärtu-
se suurenemine, mitte asjaolu, et töötaja soovib rohkem raha saada.
Spetsialistid lahkuvad Eestist
Töötajate saamine algab haridusest ning ka siin saab riik Triin Ploompuu sõnul senisest rohkem ära teha. “Tööjõukriis on kestnud juba pikalt, ent riigipoolset tuge pole kuigivõrd tunda,” märgib ta. “Kutseõppeasutustes on töötlev tööstus liiga vähe populaarne, ent selle atraktiivsemaks muutmiseks pole meetmeid kasutusele võetud. Pigem suunatakse noori gümnaasiumitesse kui tööstusalasid õppima. Samas peaks ikkagi hindama seda, millised erialad on riigile kõige vajalikumad ning suurendama motivatsiooni nendel aladel haridus omandada. Vajadusel võiks ühendada gümnaasiumiprogrammi kutseoskuste andmisega ...” Teine suur probleem on Triin Ploompuu sõnul aga see, et noored, kes tööstuseriala omandavad, lähevad oma oskuste ja teadmistega Eestist ära. “Sisuliselt toodavad meie kutseõppeasutused tööjõudu Skandinaavia ettevõtetele,” arutleb ta. Taas jõuame palgasurveni – Norras teenib keevitaja kümme tuhat eurot kuus, Eestis heal ju-
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS
KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT. Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:
• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.
UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD
KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee
www.lindimees.ee
TÖÖSTUS
Foto: Pixabay
hul veidi üle kahe tuhande. Käärid on nii suured, et palgaläbirääkimistel neid ei lahenda ja järjekordne spetsialist pakib asjad ning lahkub põhja poole õnne ja paremat palka otsima.
39 miljonit eurot lihtsalt hajus
Triin Ploompuu kinnitab, et ta on apoliitiline ega oma eelistusi sel teemal, millised erakonnad valitsuse moodustavad. Küll aga on tal kindel seisukoht, et valitsus peaks pöörama rohkem tähelepanu tööstussektorile ning valimised ja valitsuse vahetus ei peaks muutma kehtetuks eelmisi kokkuleppeid, millega ettevõtjad arvestanud on. Täpselt nii aga juhtus uue valitsuse võimule tulles. Eelmise valitsusperioodi jooksul saavutatud kokkulepe ressursitõhususe meetme teemal, mis pidi töötlevasse tööstusse 39 miljonit eurot toetusraha tooma, lihtsalt hajus – koos mainitud summaga. Triin Ploompuu rõhutab, et ettevõtjad olid selle toetusega arvestanud, teinud selle nimel eeltööd ning kulutanud aega ja raha – toetusele kandideerimiseks oli näiteks vajalik läbida eraldi audit ning seda ettevõtte enda kulul. Veel kummalisem kui meetme ja raha kadumine on aga asjaolu, et valitsus ei võta selle eest vastutust – kee8 November 2019
gi justkui poleks midagi kuulnud ega tea midagi. Tööjõukriisi aitab leevendada ka üleminek senisest suuremale automatiseeritusele ja digitaliseeritusele – see võimaldab osa töid ära teha robotitega ning anda inimestele võimalus teha vastutusrikkamat tööd. Riigipoolne digitoetuse meede hõlmas 3 miljonit eurot ning see sai Triin Ploompuu sõnul otsa ühe kuu ning 18 toetust saanud ettevõttega.
Avalik sektor peaks töötama selle nimel, et majandus toimiks.
Eesti Masinatööstuse Liidu juht Triin Ploompuu “Sisuliselt on tegu riigi investeeringutega majandusse, mis tulevad riigile tagasi ning loovad tulu. Kui aga riik investeeringute tegemisest loobub, jätab ta end ilma ka tulevikus laekuvast rahast,” nendib Triin Ploompuu ning rõhutab, et majandus ei peaks toimima avaliku sektori heaks, vaid avalik sektor peaks tegutsema selle nimel, et majandus toimida saaks.
“Oluline on kindlustada töökohad ja maksude laekumine ning mõlemal teemal on töötlev tööstus läbi aegade olnud üks riigi olulisemaid tegijaid,” märgib ta.
Paindlikkus ja sotsiaalne vastutus
Ent vaatamata arvukatele probleemidele on tööstusvaldkond siiski pidevas arengus. Triin Ploompuu sõnul on Tööstus 4.0 mõtteviis Eesti tööstusettevõtjate seas tugevalt juurdunud ning tasa ja targu liigub enamik neist sinnapoole. “Ettevõtjad on tulnud arengutega kaasa ning just seda näen ma Eesti ühe eripära ja väga suure tugevusena – me oleme väike ja paindlik riik,” arutleb Triin Ploompuu. Ühe väga olulise teemana märgib ta veel ettevõtjate sotsiaalset vastutustunnet, mis on Eestis väga kõrge – olgu tegu valdkonna, kohaliku kogukonna või riigi arengut puudutava teemaga, ettevõtjad leiavad ikka veidi oma kiirest ajast ja teenitud rahast, et vajaduse korral õlg alla panna ning aidata. “Ühiskond peaks tööstusele ja selle juhtidele aitäh ütlema, sest nad panustavad ühiskonda märksa rohkem kui neilt oodatakse,” märgib Triin Ploompuu.
TÖÖSTUS
Foto: Pixabay
Planeerimine on oluline
igasuguse suurusega ettevõttele Masinad seisavad ja töölised veedavad niisama aega, kes kuidas oskab. Mõni põrnitseb mobiili, teine räägib anekdoote, kolmas suitsetab. Tööaeg jookseb. Pilt nõukaajast? Ei. See on konkreetne näide tänapäevase ettevõtte argipäevast, kus pole piisavalt tegeletud tööstuse planeerimisega. Eve Kruuse
Koostöös TalTechi masinaehituse instituudi ja Eesti Masinatööstuse Liiduga korraldas Tieto Estonia septembris tootmise planeerimise koolituse. Osalejate huvi teema vastu üllatas ka korraldajaid – ligi 40 kohta täitus loetud minutitega. See tõestas veel kord juba teada fakti, et enamikule tööstusettevõtetele on planeerimine üks peamisi mure-
TÖÖSTUS Foto: erakogu
Foto: erakogu
Protsesside juhtimise ja planeerimise ekspert, õppejõud ning Magnetic MRO äriprotsesside arendusjuht
Tallinna tehnikaülikooli insener Tõnis Raamets
kohti. Paljud Eesti tööstusettevõtted on jõudnud arusaamisele, et peenplaneerimine aitab neil olla konkurentsis edukam ja muuta tootmisprotsess senisest tõhusamaks. Millest alustada ning miks ja kuidas seda teha, sellest räägivad protsesside juhtimise ja planeerimise ekspert, õppejõud ning Magnetic MRO äriprotsesside arendusjuht Ingrid Joost
ja Tallinna tehnikaülikooli insener Tõnis Raamets.
leks peab teadma, milliseid ressursse – olgu nendeks materjalid, seadmed, vahendid või inimesed – ettevõttel on ja kui palju neid mingil ajahetkel vaja läheb. Planeerimine on aluseks, et kasutada kõiki vajalikke ressursse kõige tõhusamalt. Arvestades asjaolu, et eri valdkondades on palju erinevaid ressursse, mida tootmise planeerimise juures haldama peab, on tootmise planeerimise protsess väga keeruline ja ajamahukas. Tõnis Raamets: Tootmise planeerimine on tööstuses vajalik, sest eesmärgita, süsteemitu ja juhtimatu tegevus ettevõttele kasu ei too ning soovitud majandustulemused jäävad saavutamata. Planeerimise eesmärk on leida kõige lühem tee soovitud tulemuseni, kasutades minimaalselt ressursse. Ehk siis lihtsustatult öeldes tehakse olemasolevaga rohkem ja siit tuleb ka tootlikkuse kasv.
Miks ja milleks on tööstuses vajalik planeerimine? Ingrid Joost: Et tootmisettevõte saaks minimaalsete kuludega tarnida klientidele kaupu õigel ajal ja õiges koguses, on vaja tootmise planeerimist. Sel-
Kui ettevõte soovib alustada planeerimisega, siis kuidas toimida, et asjad läheksid algusest peale õiget rada pidi? IJ: Planeerimisega alustamisel on oluline teada erinevaid planeerimise meeto-
TÖÖSTUS
Foto: Pixabay
deid ning seda, millist infot planeerimiseks vaja on. TR: Planeerimine nõuab ettevõttelt head tootmisprotsesside tundmist ning oskust ressursse juhtida. Oluline on, et ettevõttes oleks kindel juhtimisstruktuur. Alustada tuleks protsesside kirjeldamisega ja mõelda, mis parameetrid neid protsesse kõige täpsemalt kirjeldavad, kuidas me neid eri struktuuritasemetel mõjutada saame ning kuidas andmeid visualiseerida ja jälgida – see on ka ettevõtete digitaliseerimise üks osa. Praegu pakub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tootmisettevõtetele digidiagnostika toetust, et tõsta teadlikkust digitaliseerimisest ja automatiseerimisest. Digitaliseerimise puhul tuleks kindlasti vältida olukorda, kus ettevõttes puudub inimene, kes suudaks digimuutusi ellu viia. Tuleb kaasata digioskustega töötaja, kes suudab vastavalt ettevõtte vajadustele muutused integreerida ja tööle panna. Millest see tuleb, et nõrk planeerimine on meie tööstusettevõtete üks peamisi murekohti? IJ: Esiteks ei ole meie ettevõtted senini väga palju tootmise planeerimisega tegelenud, sest kui tööjõud on odav ning seda on piisavalt saadaval, ei ole konkurentsis 12 November 2019
püsimiseks väga suurt vajadust planeerimisega tegeleda. Kui aga tööjõud muutub kallimaks, hakatakse mõtlema, kuidas seda kõige tõhusamalt kasutada. Teiseks pole ettevõtetel piisavalt teadmisi ja oskusi, milliste meetodite ja vahenditega oleks kõige tõhusam tootmist planeerida. Näiteks millist tarkava ja kuidas kasutada, milliseid andmeid on vaja, kuidas neid saada, kui detailne peab planeerimine olema jne.
Digitaliseerimise puhul tuleb kaasata digioskustega töötaja, kes suudab vastavalt ettevõtte vajadustele muutused integreerida ja tööle panna. Milliseid probleeme võib planeerimatus ettevõttele tuua? IJ: Kindlasti võib planeerimatus või nõrk planeerimine hakata mõjutama ettevõtte konkurentsivõimelisust. Näiteks kui on tegemist tööjõumahuka tootmisega ning puudub tugev planeerimine, siis tööjõu kallinedes ei pruugi toote hind enam konkurentsivõimeline olla. Nii võib kaotada kliente või töötatakse kahjumlikult ehk pikas perspektiivis võib tegevuse lõpetada pankrot.
Planeerimatus mõjutab tööjõu kallinedes just suure tööjõu osakaaluga ettevõtteid. Loomulikult peab suure tööjõu osakaaluga ettevõte lisaks planeerimisele mõtlema ka sellele, kuidas tehnoloogiate kasutamisega tootmisprotsesse vähem tööjõumahukamateks muuta. Ka võib planeerimatus tuua kaasa selle, et ei suudeta tooteid kliendile õigel ajal ja õigetes kogustes tarnida ning seeläbi võib ettevõte kaotada usaldusväärsuse ning lõpuks ka kliendi. Kas väike tööstusettevõte saab hakkama planeerimiseta? IJ: Planeerimine on oluline igasuguse suurusega ettevõttele, olgu see väike või suur. Küsimus on selles, milliseid planeerimise tööriistu kasutatakse. Need, mida kasutatakse suurtes ettevõtetes, ei sobi alati väikestele. Üldjuhul võib väiksemate ettevõtete tegevuse planeerimine olla lihtsam, kuid ei pruugi, sest planeerimine ei olene ainult ettevõtte suurusest, vaid ka valdkonnast, protsesside ja toodete keerukusest, toodete sortimendist ning muudest asjaoludest. Näiteks kui väiketootja protsessid on väga automatiseeritud (nt joogitootmine) ning toodetakse kahte-kolme eri toodet, siis on tootmise planeerimine vägagi lihtne. Kuid kui toodete sortiment on väga lai ja tooted väga keerulised
TÖÖSTUS
Foto: Pixabay
ning töömahukad, siis on planeerimine juba tunduvalt keerulisem. Kas ja millist juhtimis- või visualiseerimistarkvara peaks tööde planeerimise juures kasutama? TR: Ühte kindlat retsepti ei ole, see oleneb ettevõtte spetsiifikast ja rahalistest võimalustest ehk lähenemine ülesande lahendamisele on suhteliselt individuaalne. Soovitan kasutada EAS-i pakutavat digidiagnostikat, et tekiks arusaam, mis tasemel on ettevõtte digitaliseeritus ja millised oleksid need investeeringud, mis aitaksid digitaliseerimise taset oluliselt tõsta. Kas ja kuidas on TalTechi paindtootmise ja robootika demokeskus tööstusettevõtetele abiks? TR: TalTechi mehaanika ja tööstustehnika paindtootmise ja robootika demokeskus on üks Eesti kaasaegsamatest laboritest, mille tegevussuunad on tootmistehnoloogiad ja tootmise optimeerimine, ennetav hooldus, tööstusrobootika ning automatiseerimine, tööstuslik virtuaal- ja liitreaalsus ning isejuhtivad robotid ja autonoomsed süsteemid. Labor on eri teadus- ja arendusprojektide kaudu tihedalt ettevõtetega seotud. Näiteks on koostööprojekti osana valminud virtuaalne tehas, liitreaalsuslahendused toodete koostamise lihtsustamiseks 14 November 2019
ning reaalajas tootmise planeerimise ja jälgimise süsteem DIMUSA. Teiseks suuremaks kasuks ettevõtetele on tulevaste digispetsialistide koolitamine nii uute tudengite kui ka olemasolevate ettevõtte töötajate ümberõppe kaudu.
Planeerimine on oluline igasuguse suurusega ettevõttele, olgu see väike või suur. Küsimus on selles, milliseid planeerimise tööriistu kasutatakse. Kui praegu on tootmise planeerimine paljudele ettevõtetele veel “avastamata maa”, siis milline on see valdkond meil kümne aasta pärast? TR: Kuna tootmisprotsessid muutuvad üha digitaalsemaks, siis leiavad aina rohkem kasutust digitaalsed kaksikud. Digitaalne kaksik on füüsilise objekti või protsessi reaalajaline digitaalne kujutis, mis aitab optimeerida ettevõttes toimuvat. See võimaldab tootmises tekkivaid probleeme varem tuvastada, prognoosida väga täpselt tulemusi ja luua seeläbi paremaid tooteid ja teenuseid.
Ettevõtete virtuaaltehased saavad uute tekkivate internetiplatvormide kaudu ligipääsu suurematele ressurssidele. Olgu selleks siis virtuaalsed töökohad või tarnijate ligipääs reaalajas tootmisandmetele parima teenuse pakkumiseks. Mingil hetkel peaksid tootmise juhtimise planeerimise üle võtma nii masinõppe lahendused kui tehisintellekt. Kui ise ei oska, siis kelle poole soovitate tööstusettevõtetel abi ja nõu saamiskes pöörduda? TR: EAS-i kui digidiagnostika ja digiarenduse toetajat sai juba mainitud. Igapäevaste konsultatsioonide ja koolituste teemal saab pöörduda otse mehaanika ja tööstustehnika instituudi ettevõtlusspetsialisti poole või kontakteeruda minuga. IJ: Neid inimesi, kelle poole planeerimisnõu saamiseks pöörduda, on päris vähe. Enamasti oskavad planeerimisalast nõu anda eri planeerimislahenduste pakkujad, kuid samas võivad nende kogemused olla seotud kindla (tarkvara)lahenduse rakendusega ning kui see ettetevõttele ei sobi, siis võib juhtuda, et neil ei ole alternatiivide kohta teadmisi. Olen ka ise planeerimisteemalist nõustamist teinud ja olen lektor ühel koolitusel.
TÖÖSTUS
FRACTORY SOLUTIONS OÜ
Tarneahela probleemid võtab enda kanda Fractory Kaks aastat tagasi sai mehaanikainsener Martin Varesel mõõt täis. “Konstruktorina töötades kulus suur osa mu ajast meili ja telefoni teel hinnapakkumiste läbivaatamiseks. See aga pärssis võimalust tegeleda niiöelda päristöö ehk efektiivsete lahenduste pakkumisega,” kirjeldab praegune Fractory juht oma kogemust. Insenerile omaselt tekkis probleemi nähes kohe ka vajadus see lahendada. “Nägin olemasoleva süsteemi nõrkusi ning tahtsin luua tõhusat tööriista,” selgitab Vares firma asutamise tagamaid.
Üks lahendus mitmele probleemile
Fractory pakub veebis lehtmetallitöid. Klient saab oma joonised või 3D-mudelid platvormile laadides kohe hinnapakkumise. Esiteks ei ole pakkumise saamiseks enam vaja pikalt suhelda ega oodata. Teiseks võimaldatakse mudelipõhist tootmist, mille tõttu pole tootmisjooniseid enam tarvis. Kolmas viis efektiivsuse tõstmiseks on tarneaegade lühendamine. Fractory puhul hoolitsevad tootmise eest partnerid, kes tahavad oma masinatesse investeeritu kiiremini tagasi teenida. Suurte tööde vahele jääb ikka vaba aega, aga tavaklient ei oska seda alati õigel hetkel küsida. Fractoryl on sellele infole ligipääs pidevalt olemas, mis võimaldab detailid kiiresti töösse saata.
Tootmispartnerite võrgustik
Kuigi Fractory võtab vastutuse kogu protsessi eest – alates hinnastamisest kuni kvaliteedi ja transpordini –, siis tootmisega ise ei tegeleta. Selleks on üleeuroopaline partnerite võrgustik. Taoline mudel on lubanud Fractoryl enda alla koondada suurima masinapargi, mida siinsetele klientidele pakutakse. Seega leiavad insenerid nüüd ühest kohast võimekuse iga töö tegemiseks.
“Metallisektor on tuntud madalate marginaalide poolest, kus igasugune kokkuhoid pakub arvestatava eelise. Samas ei ole tootjate hinnad sugugi ühe puuga löödud ning teinekord leiab suuri kääre ootamatutest kohtadest,” tutvustab Vares turul leiduvaid ebakõlasid. Automatiseeritud platvorm on aga partnerite hindadest teadlik ning saab seetõttu teha konkurentsivõimelisi pakkumisi erisugustele töödele, suunates need õigesse kohta. Seega võidakse valmistada Tartusse minevaid detaile Soomes ning USA kaupa Lätis, mis isegi transpordikulude lisandudes kõrvaltänavas tehtust odavam tuleb.
Rahvusvaheline populaarsus aitab kliente kõikjal
Kui algul pakuti teenust muudesse riikidesse kohalike jõududega, siis pool
aastat tagasi avati kontor ka Suurbritannias. Pidevalt kasvavad kliendinumbrid on olulised esmalt küll firma enda jaoks, aga aitavad kundesid kõikjal. “Pidev kasv nõuab ka uute tootjate leidmist. Standardid on meil kõrged ja igaüks ei sobi, seega oleme jõudnud juba hulga ettevõtteid läbi käia. Seda nii siin kui välismaal ning erinevusi töömeetodites leidub üksjagu. Sel teel saadud kogemusi ja parimaid töövõtteid jagame kogu võrgustikuga. Kuna meie teenuse kvaliteet sõltub otseselt ka meie partneritest, siis peame kõik koos arenema,” selgitab Vares ühiste eesmärkide tausta. Koduleht: www.fractory.com Tel: 5302 1986 E-post: info@fractory.com November 2019 15
TÖÖSTUS
ELECTROMATIX OÜ
Tööstusautomaatika tõstab tootmise efektiivsust Electromatix OÜ paigaldab tööstusautomaatikat ja tööstusroboteid, tänu millele suudavad tööstusettevõtted vähema tööjõuga märksa rohkem saavutada.
„Meie klient on tööstusettevõtja, kelle eesmärk on tõsta tootlikkust ning kompenseerida seda, et tööjõudu on pigem vähe,” selgitab Electromatix OÜ juhatuse liige Kristi Tölp. Electromatixi automatiseerimislahendused sünnivad n-ö rätsepatööna, lähtudes konkreetse kliendi vajadustest. Väga sageli käib tellimine nii, et klient selgitab, mida tal on vaja toota ning Electromatixi spetsialistid töötavad välja lahenduse, kuidas selle toote tegemine automatiseerida. „Kõikide klientide masinad on ju erinevad,” selgitab Kristi Tölp ning ütleb, et ühiseid nimetajaid võib leida pigem klientide tegevusalade puhul – ettevõtte partnerid on mitmed edukad tootjad tekstiili-, puidu-, metalli-, toiduaine- ja turbatööstuses. Electromatix on hea koostööpartner, samuti hea tööandja kooli lõpetavatele mehhatroonikutele – töö on vaheldusrikas ning palju huvitavaid väljakutseid pakkuv.
Automaatika kaasajastamine ja kaughaldus
Automaatika võimaldab kiirendada tootmistsüklit, suurendada tootmismahtu, ühtlustada toodangut ja vältida vigu. Peale selle tasub automatiseerimine tihti end rahaliselt ära juba esimesel või teisel aastal. Eestis leidub küllalt palju ka selliseid tootmisettevõtteid, mille tootmisliinid on pärit mõnekümne aasta tagusest ajast. Sageli on nii, et mehaanika töötab veel kenasti, automaatika on aga ajale lootusetult jalgu jäänud. Electromatixi spetsialistid suudavad automaatika kaasajastada ning luua seadmetele kaughalduse. See tähendab, et näiteks Tallinnast kaugel tegutsev ettevõte ei pea rikke tekkimisel tellima pealinnast kohale spetsialisti, kes esmalt sõidab kohale diagnostikat tegema, seejärel aga Tallinnasse või Tartusse vajalikku varuosa hankima. Kaughalduse korral saab vea põhjuse tuvastada distantsilt ning kohale sõites on selle likvideerimiseks vajalik varustus juba kaasas.
Robotite kasutamine vähendab tööõnnetusi
Electromatixi üks töösuundadest on tööstusrobotite tootmisliinidele integreerimine. Tööstusrobotite kasutegur avaldub Kristi Tölbi sõnul eelkõige neis töö etappides, mida iseloomustab rutiin – iga päev ühed ja samad liigutused ning teadmine, et miski ei muutu. See muudab inimesed varem või hiljem hooletuks, mis omakorda suurendab tööõnnetuste ohtu. Samamoodi asendatakse inimesi tööstusrobotitega töölõikudes, mida on inimesel mingil põhjusel väga ebamugav teha. Ebamugavad liigutused tähendavad reeglina ka rohkem vigu ja tööga kaasnevaid terviseprobleeme. Korrektselt toimiva tööstusroboti puhul on vead sisuliselt välistatud. Ühe kliendi puhul arvutati Electromatixis välja, et tööstusrobot teeb ära kuue inimese töö – sama töömaht oleks eeldanud töötamist kahes vahetuses, kolm inimest korraga. Palgataset teades valmis kalkulatsioon, mille kohaselt robotisse investeeritud raha tasub end ära pooleteise aastaga, pärast seda aga toodab robot ettevõttele juba kasumit. 16 November 2019
Teamwork Engineering Tööstusseadmete projekteerimine ja valmistus Tehaste j a torustike projekteerimine
• Masinaehituslik projekteerimine, valmistus ja paigaldus • Tööstuslike protsesside projekteerimine ja projektijuhtimine • Gaasivarustuse projekteerimine gaasitorustikest koostootmisjaamadeni • FlexLink tooted – konveierid, robotlahendused ning alumiiniumprofiilid
Teamwork Engineering OÜ Kivikülvi 7, Tallinn 12915 | Tel: +372 5110916 | info@twe.ee
TÖÖSTUS
Eesti elektroonikatööstus
teeb ka reaktiivlennukite mootorite osi 6.–8. novembrini toimuv Instrutec on kujunenud Eesti metalli-, masina-, aparaadi- ning puidu- ja saetööstuse jaoks tõhusaks ärikeskkonnaks. Ekspositsioonile lisaks toimuvad mitmed teabe-, nõustamis- ja koolitusüritused, teiste seas leiavad aset järjekordsed lahtised Eesti meistrivõistlused käsijootmises. Eve Kruuse
Elektroonikatööstus on küll väga automatiseeritud tootmisharu, ent käsijootmine on spetsialisti baasoskus, mis ei kao kuhugi. See kunst kulub marjaks ära, kui rääkida elektroonika remondist, arendusest või prototüüpimisest – seal on hea käsijootmisoskusega spetsialist kui sepp, kes loob kordumatut tööd.
Mis toimub käsijootmise võistlusel?
Käsijootmise võistluse käigus peab osavõtja ühe tunni jooksul kokku monteerima ühe töötava plaadi (pindmontaaž pluss aukmontaaž). Võistlustöödel hinnatakse montaaži kvaliteeti rahvusvahelise standardi IPC-A-610G alusel. Iga viga annab ühe miinuspunkti. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes koostab etteantud aja jooksul toimiva koostu kõige kvaliteetsemalt. Lisaks individuaalalale saab võistelda ka parima ettevõtte kategoorias, kus võitja selgub ettevõtte kolme parima esindaja tulemuste summa alusel.
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhi Arno Kolgi sõnul oodatakse osalema nii professionaalseid elektroonikuid kui ka asjaarmastajaid ja huvilisi. Kuid hea on teada, et ülesanded on siiski piisavalt keerukad, nii et päris esmakordselt jootekolbi käes hoidev inimene nendega kontrollaja jooksul ilmselt toime ei tule. Vaatamata sellele on vabade kohtade olemasolul kõik huvilised oodatud kätt proovima. Instrutecil toimuva käsijootjate võistluse eesmärk ongi Eesti elektroonikatööstuse nähtavaks tegemine laiemale üldsusele ja spetsialistide tunnustamine. Auhinnad panevad välja Eesti Elektroonikatööstuse Liit ja selle liikmed.
92% toodangust ekspordiks
Nii nagu enamikus Eesti ettevõtetes, on liidu juhi Arno Kolgi kinnitusel kahjuks ka elektroonikatööstuses suurim probleem tööjõupuudus, seda nii inseneride kui tööliste puhul. Kui kvalifitseeritud tööliste hul-
TRABIFLEX SEE ON HÜDRAULIKA
BBT-st saad tööstusele erinevad viimistluse-, abrasiivpuhastuse-, filtersüsteemide- ja paljude teiste valdkondade tootmislahendused. pulber- ja vedelvärviseadmed haavel ja haaveldusseadmed viimistlusliinide terviklahendused niisutussüsteemid tööstuslik ventilatsioon mõõteseadmed seadmete hooldus, paigaldus ja rent
BBT OÜ / Allika tee 14/7; Peetri, Rae vald, 75312 Harjumaa / info@bbt.ee / www.bbt.ee Tel 515 3829 / 522 1912 18 November 2019
ilas tellijatele OÜ valmistab Ke ti TR ABIFLE X mu Sa . na ka ootetöö ale. hüdrovoolikuid kuid Vene tehnik oli vo dro hü e valmistam ! SA D HINNAD VÄGA SOOD ja hindadega valikus maaletoo PA KUM E laias id, jagajaid, bensiinikindlaid as hüdraulika pump tsereid, d, klambreid, stu voolikuid, niplei nomeetreid, ma e, an kra ka klappe, hüdrauli . e, tihendeid jne silindrite mansett LÜHIKESE D
TA RNEAJA D!
peal olemas. drosilindreid koha LAI VALIK hü lt tellimisel. tja too e ots rid Teleskoopsilind . komplek teerimine Hüdrojaamade SI LISA ! TULE JA KÜ
IDELE TE LE KLIE NT LE PINGULIS D! SE SOODUSTU a ka kulleriga. Saadame kaup amaja kõrval AS Rõõmu Kaub ASUME KEIL d. 57 t mn lu sa aadressil Haap 51 0930 tel 659 1110; 55
ALE EDASI! FO K A SÕBR NB! ANNA IN www.trabiflex.ee
TÖÖSTUS
Foto: Eesti Elektroonikatööstuse Liit
Osale käsijootmise võistlusel! Kes soovib Instrutecil toimuval käsijootmise võistlusel osaleda, saab registreerumise kohta infot Eesti Elektroonikatööstuse Liidu kodulehelt estonianelectronics.eu või Facebookist. Võistlusel osalemiseks saab nime kirja panna, kuniks kohti jätkub. Allikas: Eesti Elektroonikatööstuse Liit
ka saab ümberõppega suhteliselt kiiresti suurendada, siis inseneride puhul on olukord keerulisem. Nii Eestis kui ka teistes lääneriikides kipub noorte huvi inseneriõppe vastu vähenema ja see tekitab tööstusele tõsiseid väljakutseid. Eesti elektroonikatööstuse ettevõtetes töötab praegu insenere kümnetest riikidest. Ka meie ülikoolides elektroonikat õppivatest välismaalastest leiab suur osa Eestis rakendust. Nagu infotehnoloogia, on ka elektroonika tunginud kõikidesse sektoritesse. Kolgi sõnul läheb lausa 92% Eestis toodetud elektroonikast eksporti. Suure panuse sellesse annavad tehased, mis ei asu ei Harjumaal ega Tallinnas, vaid pealinnast kaugemal, näiteks Saaremaal ja Pärnus. Mullu tõusis suurimaks turuks USA, möödudes traditsioonilistest Põhjamaadest. Ka Saksa turule on müük kenasti kasvanud. Eesti elektroonikatööstuse eripära on see, et siin tehakse väga vähe laiatarbekaupa, mida poeriiulilt leida saaks. Küll aga leiab valdkonna tooteid nii reaktiivlennukite mootoritest, rongidest ja liftidest, veokite kabiinidest, droonidest kui
ka pakirobotitest. Märgatav osa Euroopa ja USA mobiilsidevõrkude seadmetest on toodetud Eestis. Samuti on siin toodetud Euroopa tuletõrjujate ja päästjate sidevahendid. “Maisematest” toodetest rääkides on ilmselt kõik tallinlased kokku puutunud ühistranspordi validaatoritega, mis on välja töötatud ja toodetud Eestis. Nii mullu kui ka sel aastal on ettevõtted investeerinud uutesse seadmetesse, mitmed on ka tootmispindasid laiendanud või lausa uue tehase ehitanud. Ainuüksi 2019. aasta II kvartalis ületasid elektroonikatööstuse investeeringud 30 miljonit eurot. Ka müügitulud kasvavad Eesti elektroonikatööstuses jätkuvalt, Selle aasta esimese poole tulemused on head ja Kolgi kinnitusel oodatakse kasvu ka terve aasta arvestuses. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk kutsub üles kõiki Eesti ettevõtteid, nii idufirmasid kui kogenud tegijaid, kasutama oma toodetes kodumaist elektroonikat. “Meilt saab abi nii tootearenduse, tootmise kui ka hoolduse ja remondiga seoses,” ütleb Kolk.
Laserlõikus Painutamine Lehetöötlustööd Projekteerimine MIG, MAG, TIG keevitus Astera AS / Tehase 9a, Rakvere / astera@astera.ee / www.astera.ee
TÖÖSTUS
Investeeringud seadmetesse
aitavad toime tulla järjest suureneva tööjõupuudusega Toiduainetööstuse sektori juhi Oliver Olti sõnul näitab kevadel toiduainetööstuses tehtud uuring viimase kaheksa aasta madalaimat aastast käibe kasvu ootust (2,5%) ja esimest korda on näha planeeritavate investeeringute vähenemist. Anne-Mari Alver
Uuringust lähemalt rääkides toob Oliver Olt välja, et toiduainetööstus on viimastel aastatel suhteliselt stabiilselt investeerinud. “On suudetud suurendada eksporti ja käivet ning samal ajal vähendada tööjõumahukust. Need tegevused on aidanud sektoril hoida tööjõukulude osakaalu käibest heal, ca 14% tasemel, kuid kasumlikkus ja investeerimisvõimekus ei ole ajas paranenud. Peamine investeeringute eesmärk on efektiivsuse suurendamine ja kulude minimeerimine too-
detava ühiku kohta. Seda tehakse pidevalt mahu kasvatamise või erinevate sisendite (energia, tööjõud, toorainete kulu) optimeerimise kaudu,” räägib ta.
Tööd jagatakse inimeste ja masinate vahel
Kalevi ja Põltsamaa tehast omava Orkla Eesti AS-i juhatuse esimees Kaido Kaare on nõus, et investeeringute tegemise peamine eesmärk nii Kalevi kui ka Põltsamaa tehases on efektiivsuse tõstmine. Tootmise kaasajastamisse inves-
TÖÖSTUS
Foto: Tartu Mill
teeritakse keskmiselt 2–3 miljonit eurot aastas. “Samuti automatiseerime erinevaid protsesse tootmises, et tulla paremini toime järjest suureneva tööjõupuudusega ning lihtsustada meie inimeste tööd: füüsiliselt koormavad tööoperatsioonid, nagu raskuste tõstmine jne, anname masinatele teha ning rakendame inimesi mujal, suuremat väärtust loovatel kohtadel. Näiteks sel aastal alustasid Põltsamaa tehase mahlaliinide lõpus tööd robotid, mis ladustavad tetrapakid alustele ning kiletavad need enne lattu saatmist. Kalevi tehases algas juba eelmise aasta lõpus ning jätkus ka sel aastal 1,2 miljonit eurot maksnud täisautomaatse šokolaaditahvlite ja kommikarpide pakendamis- ja ladustamiskeskuse paigaldamine. Keskus teenindab kokku nelja tootmisliini. Varem tegi seda füüsiliselt rasket ja eriti selga koormavat tööd kokku ligikaudu 20 inimest. Uute seadmete abiga toome majja ka uusi tehnoloogiaid, mis või-
Akutoitel jootekomplekt – ideaalne abimees tehnikule · võimsus 65 W · tööaeg 8+ h · silikoonkaabel · erinevad otsikud · käepärane ja organiseeritud kohver · laadija ja otsiku puhastaja
Telefon 51 05 565 invester@invester.ee
Tinkershop OÜ • info@komps.ee tel 5679 4322 • www.komps.ee November 2019 21
TÖÖSTUS maldavad laiendada praegust tootevalikut,” selgitab Kaido Kaare.
Tehnoloogiasse investeerimine lahendab rea probleeme
Foto: Tartu Mill
AS-i Tartu Mill investeeringud on praegu suunatud tehnoloogilistesse seadmetesse.
“AS-i Tartu Mill investeeringud käesoleval perioodil on suunatud tehnoloogilistesse seadmetesse, mille tulemusena on võimalik lahendada mitmeid ettevõtte ees olevaid probleeme,” kommenteerib Tartu Milli tehnikajuht Mati Pihlak. Esmalt näeb ta vajadust parandada ressursitõhusust ehk tootmise efektiivsuse tõusu ehk vähendada kulu ühe ühiku kohta. “Plaan on koondada erinevad tootmisüksused ühte kompleksi, liita kamaveski Tartu tootmishoonete nisu- ja rukkiliiniga,” märgib Pihlak. Veel on Tartu Milli eesmärkide hulgas töökeskkonna tingimuste parandamine, eelkõige füüsilise töö osakaalu vähendamine ning laotöö robotiseerimine. “Kuna ettevõte asub linna elamupiirkonnas, tahame vä-
hendada mõju ümbritsevale keskkonnale. Vähendame vilja varumise perioodil transpordi koormust tänavatele ja kuivati töötamise ajal tootmismüra levikut tootmishoonetest väljapoole. Viljahoidla mahu suurendamise ja täiendavate mahutite ehitamisega vähendame viljaveokite vedude arvu linna territooriumil. Samuti soovime rikastada sortimenti nutikate toodetega ehk toota traditsioonilisest jahust spetstooteid. Need on tooted, mida saab valmistada, lisades veski jahvatusliinile järjest keerukamaid seadmeid,” räägib Mati Pihlak ning lisab, et investeeringud kaasaegsesse tehnoloogiasse on turul konkureerimiseks möödapääsmatud ja tegu on pideva protsessiga. “Tasuvusaeg on projektide puhul väga erinev, eri seadmete puhul 8–15 aastat. Näiteks viljakuivatit kasutatakse aastas ainult kolm kuud ja seega ei saa tasumisaeg olla väga lühike. Kuid tehnoloogiline seade, mille abiga tuleb turule uus kõrgema
TÖÖSTUS väärindusega toode, võib ära tasuda paari aastaga,” arutleb Mati Pihlak.
Mõistlikud projektid tuleks kohe ära teha
Oliver Olti sõnul on seoses tööjõupuudusega vaja lahendada probleem, kuidas saada hakkama kiiresti kasvavate tööjõukuludega ning luua jätkuvalt piisavalt lisandväärtust, et pärast tööjõukulude katmist jääks ettevõttele vahendeid investeeringute tegemiseks. “Hiljuti analüüsisime 138 keskmist ja suurt tööstusettevõtet, et välja selgitada, kuidas ettevõtted peavad vastu palgakasvule järgmise kolme aasta jooksul. Vaatasime, mis juhtub, kui palgad kasvavad 4%, 6%, 8% aastas tingimusel, et kõik ülejäänud tulu- ja kuluread ei muutu. Toiduainetööstuses olid tulemused mõnevõrra paremad kui tööstuses keskmiselt, kuid siiski kolme aasta pärast võivad 52% analüüsitud seitsmeteistkümnest sektori ettevõttest omada teatud raskusi jooksvate kohustustega hakkama saamisel ja nende investeerimisvõimekus kahaneb oluliselt. Ajaloolisi andmeid vaadates tuli välja selge seos investeeringute mahu ja kasumlikkuse vahel. Kõige rohkem investeeringuid teinud ettevõ-
tete marginaal oli u 2,5 korda kõrgem kui kõige vähem investeeringuid teinud ettevõtetel,” selgitab Olt. Kevadel toiduainetööstuses tehtud uuringu järgi saab näha viimase kaheksa aasta madalaimat aastast käibe kasvu ootust (2,5%) ja esimest korda viitab uuring planeeritavate investeeringute vähenemisele. Samas näitab see ka fookuse muutumist automatiseerimise ja digitaliseerimise suunas. Keskmiselt hindas sektor enda automatiseerituse tasemeks 35%, mis näitab, et tegutsemiseks ruumi on.
“Tänu tehnoloogia kiirele arengule ja odavnemisele ning muude sisendhindade kasvule on automaatsed liinid, robotid ja IT-lahendused järjest kiirema tasuvusajaga. Kuna vajadused on spetsiifilised, siis on keeruline välja tuua keskmisi tasuvusaegu, kuid paremate projektide puhul räägime juba kahest-kolmest aastast. Kuna selgelt on näha investeeringute positiivset mõju ettevõtte kasumlikkusele, siis on oluline mõistlikud projektid pigem kohe ära teha kui neid edasi lükata,” arutleb Oliver Olt.
Teie kliendid valivad oma partnereid kogemuse, professionaalsuse ja usaldusväärsuse tõttu. Lähtuge ka IT-partneri valikul samadest põhimõtetest Stressivabad IT-täisteenused –
BRS Networks Baltic AS Suure kogemusega IT-partner tööstusettevõtetele Töökindlad ja turvalised WiFi-lahendused teie laoja toomishoonetesse Stressivabad võrgulahendused Teie lao- ja tootmishoonetesse
BRS Networks Baltic AS
Uuri lähemalt: www.brsnetworks.ee
+372 521 4706
TÖÖSTUS
“Tootmises võib küll esialgne plaan olla üks, kuid reaalne olukord sellele tihtipeale ei vasta. Kui mingi info on puudu, siis ei vasta plaan või aruandlus tegelikkusele ja nii ei saa teha õigeid või täiendavaid otsuseid, mis aitaksid efektiivsust tõsta,” tõdes Eliko Tehnoloogia Arenduskeskuse juht Indrek Ruiso. Juuli Nemvalts
Indrek Ruiso
Foto: erakogu
Tööstuses ilma andmete automaatse kogumiseta
areneda ei saa Eesti Elektroonikatööstuse Liit kinnitas sügisel erinevatele uuringutulemustele tuginedes, et Eesti tööstuse efektiivsuse ja automatiseerimise tase on alla Euroopa keskmise – välja arvatud elektroonikasektoris, mis on teistest pikalt ees. Elektroonikavaldkonna eksperdid usuvad, et tootmise jälgimine reaalajas aitaks meil ka teistes valdkondades parimatele järele jõuda. Eliko Tehnoloogia Arenduskeskuse juhi Indrek Ruiso sõnul tuleb olukorra mõistmiseks vaadata alustuseks n-ö suuremat pilti ja Eesti tootmisettevõtete kohta maailmas. “Eestis ei ole suuri ja juhtivaid tööstusettevõtteid, välja arvatud üksikud näited, nagu Ericsson. Ei ole autotööstust ega teisi juhtivaid ja kalleid tööstusharusid, mis paratamatult määravad ning kujundavad kogu tööstuse arengut maailmas,” nentis ta. 24 November 2019
Reeglina toimub aga tootmistehnoloogiate ja IoT lahenduste kasutamine, andmete kogumine, vastava tarkvara arendamine ja kasutuselevõtt just suurtes tootmiskeskustes ja piirkondades, kus on kriitiline mass uute lahenduste sünniks. Seega jääb Eesti nii oma ajaloolisest taustast, väiksusest kui ka geograafilisest asendist tulenavalt lihtsalt
Üsna sageli puudub firmadel selge ülevaade oma tarneahela pudelikaeladest ning teadlikkus tehnoloogiatest, mis aitaksid igapäevaseid probleeme lahendada. Eliko Tehnoloogia Arenduskeskuse juht Indrek Ruiso
suurematest muutustest kõrvale või, õigemini, need jõuavad Eestisse hiljem, siis, kui neid on mujal juba rakendatud. “Siinkohal peab aga toetama kõiki algatusi Eesti tööstuse digitaliseerimiseks ja ei ole kuidagi välistatud, et mõni Eesti ettevõte oma lahendustega ka maailma vallutab,” oli Ruiso kindel.
Puudulikud andmed
Tootmisjuhtide peamine väljakutse on Ruiso sõnul info puudumine tootmise detailidest. “Tootmises võib küll esialgne plaan olla üks, kuid reaalne olukord sellele tihtipeale ei vasta. Kui mingi info on puudu, siis ei vasta plaan või aruandlus tegelikkusele ja nii ei saa teha õigeid või täiendavaid otsuseid, mis aitaksid efektiivsust tõsta,” selgitas ta. Ruiso väitel muutub tootmises olukord iga tund. “Pidevalt võib ette tulla muudatusi, mida esialgne plaan ette ei
AS Ltd
Moodul
Ehituskonstruktsioonide tootmine � Masinaehituslike osade tootmine Viilhallide projekteerimine, tootmine ja paigaldus � Laserlõikus Plasmalõikus � Gaasilõikus � Painutus � Treimine � Freesimine
MOODUL AS Väike-Laatsi 8 Valga 68205 www.moodul.ee
KÜSI PAKKUMIST
moodul@moodul.ee tel 767 9310
TÖÖSTUS näe: näiteks läheb masin katki, õige materjalirulli käsitsi otsimine võtab pikemalt aega, töötaja jääb haigeks, tellimus tühistatakse või mõne teise kliendi tellimuse tähtaeg muutub,” loetles Ruiso. “Klassikaline majandus- või haldustarkvara aga ei paku sellistes olukordades vajalikku paindlikkust.” Selleks, et teha õigeid otsuseid, on Ruiso sõnul vaja teada, mis täpselt reaalajas toimub: kus, kes ja mida tellimuse käsitlemisel teeb. Õige info peab jõudma õigel ajal otsustajateni. “Erinevate objektide asukoha jälgimine tootmises on Tööstus 4.0 oluline osa. Kui detailid on näha, saab tootmist ka täpsemalt planeerida ja efektiivsust tõsta. Selle jaoks tuleb ka vastavasse tehnoloogiasse investeerida,” selgitas Ruiso. Ruiso kinnitusel on aga jätkuvalt erinevaid põhjuseid, miks reaalajas tootmise jälgimist veel laialdaselt ei kasutata. “Üsna sageli puudub firmadel selge ülevaade oma tarneahela pudelikaeladest ning teadlikkus tehnoloogiatest, mis aitaksid igapäevaseid probleeme lahendada.”
Peamised takistused
Foto: erakogu
Urmo Sisask
Digitaliseerimine vajab mõistagi rahastust, eelarvet ja projektimeeskonda ehk inimesi, kes sellega ettevõttes tegelema peaksid. Neid aga Ruiso sõnul sageli napib. “Rahas-
TÖÖSTUS tust pikemate visioonide elluviimiseks on võimalik saada nii EAS-ilt kui ka tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) programmist. Mis puudutab meeskonda, siis parimad projektid sünnivad erinevate ettevõttesiseste ja -väliste poolte koostöös,” märkis Ruiso ning julgustas vajaduse korral kaasama ka väliseid eksperte. Ruiso sõnul on andmete olemasolu siiski ainult üks samm efektiivsuse kasvatamise suunal. Sama oluline on ka see, kuidas neid andmeid lugeda ja nende põhjal otsuseid teha. “Andmeid ei osata ettvõttes alati omade jõudude ja teadmistega maksimaalselt ära kasutada. Seetõttu tasuks ka analüüsimisel kaaluda ettevõttevälise abi kaasamist,” soovitas ta. Hyrles OÜ tegevjuhi Urmo Sisaski sõnul on baaslahendused, millega saab andmete kogumist alustada, turul olemas. Kui aga hakata sellist baaslahendust kasutama, selgub tavaliselt peagi, et valmis lahendus ei ole piisav ja vaja oleks saada lisaandmeid. “Sellepärast on vaja programmi kohandada vastavalt ettevõtte spetsiifikale ja vajadustele. Meie puhul on see olnud väga ajamahukas ja suur töö,” kinnitas Sisask. Sellele vaatamata julgustas Hyrlese
Kogutud andmed aitavad tootmisprotsessis kadusid vähendada ja efektiivsust suurendada. Samuti saame seda kaudu selgitada töötajate oskusi ja motiveerida tublimaid töötajaid. juht ettevõtteid neid kulutusi tegema. “Saadud andmed aitavad tootmisprotsessis kadusid vähendada ja efektiivsust suurendada. Samuti saame seda kaudu selgitada töötajate oskusi ja motiveerida tublimaid töötajaid.”
Oluline konkurentsieelis
Ka Ruiso kinnitas, et kuigi pikemaajalise visiooni elluviimine toimub etapiti ja võtab oma aja, siis esimesi tulemusi, mis efektiivsust tõstavad, näeb tihtipeale juba algfaasis. Seega loovad ettevõtted, kes kaasaegsete tehnoloogiate juurutamisega juba praegu tegelevad, endale tulevikuks konkurentsieelise. “Näiteks võib tuua ehitusmaterjale tootva Ruuki lao, kus analüüsiti esmalt töötajate liikumistrajektoore. Tulemustega jäädi rahule, sest andmed olid
usaldusväärsed ja täpsed. Analüüs andis ka ülevaate, milliseid riiuleid enim kasutatakse ning selle põhjal saab nende asukohti edaspidi optimeerida. Järgmise sammuna hakatakse jälgima materjalirullide liikumist,” tõi Ruiso näite kohaliku turu Tööstus 4.0 valdkonnast. Urmo Sisask ütles, et neil on tootmisettevõttena oluline jälgida tootmisseadmete kasutamise efektiivsust OEE (Overall Equipment Efficiency). Ettevõtte seadmed on ühendatud võrgus kas otse või vastavate andurite kaudu ja jälgimiseks kasutatakse programmi Real Time Factory, mis annab reaalajas ülevaate kõigist tehase seadmetest. “Mikroettevõtted saavad muidugi ka ilma hakkama, vähemalt alguses. Tihti on küsimus ka ambitsiooni puudumises ehk ollakse rahul praeguse olukorraga ja öeldakse, et “nii oleme ju alati teinud”. Ja kui tõepoolest ei olegi soovi ettevõtet arendada, kasvada ning uusi kliente ja turge leida, siis võib-olla polegi vaja. Kui aga ikkagi on soov minna välisturgudele ja ettevõtet kasvatada, siis ilma hakkama ei saa. Juhtkonnal on väga raske teha õigeid ja põhjendatud otsuseid, kui ei ole selget informatsiooni ja ülevaadet tootmises toimuvast,” kinnitas ta.
d eriti ü ü n ! tod Laoau hindadega 0 € heade ustus 100 od ! Lisaso bri lõpuni novem
TÖÖSTUS
Kristjan Rotenberg
Peep Tomingas
Tarnijasuhete õige haldamine aitab ennetada probleeme “Oma tarnijate ja koostööpartnerite regulaarne hindamine ja tagasisidestamine on üks oluline tegevus strateegilise hankimise tarnijate halduse rakendamisel ettevõttes,” märgib Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu juhatuse liige, konsultant ja koolitaja Peep Tomingas. Anne-Mari Alver Kõige levinum kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001 nõuab, et sertifikaati omav või taotlev ettevõte peab oma tarnijaid regulaarselt hindama. Kuidas ettevõtte hindamist läbi viib, standard ei reguleeri, jättes selle iga ettevõtte enda otsustada. Tarnijate hindamine võib Peep Tominga sõnul toimuda perioodiliselt (nt kord kuus, kvartalis või aastas) või siis jooksvalt pärast iga ostu-müügitehingut. Hinnatakse tarnijate tegelikku tulemuslikkust võrdluses kokkulepitud tar28 November 2019
nelepingu tingimustega. Konsultandi ja mentorina Espira OÜ-s töötav Kristjan Rotenberg soovitab, et andmete kogumine tarnija tulemuslikkuse hindamiseks peaks ettevõttes taustal käima igapäevaselt. “Majasiseselt tuleks kokkuvõtteid teha iganädalaselt ja -kuiselt, et märgata trende muutustes ja vajaduse korral kiirelt reageerida. Võtmetarnijale võiks tagasisidet anda vähemalt kvartaalselt. Kriitiliste tarnijate puhul sagedamini. See annab tarnijale võimaluse näha end läbi kliendi
silmade ja seeläbi täpsemalt oma tegevusi prioriseerida,” arutleb Rotenberg.
Mõõtmine teeb hindamise lihtsamaks
“Peamised tarnijate koostöö hindamise mõõdikud lähtuvad tarnija suutlikkusest tagada kokkulepitud tarnekindlus,” kirjeldab Peep Tomingas ning lisab, et tarnekindlust saab mõõta mitme üksteist toetava mõõdikuga, nagu tarneaeg tellimusest, tarnetäpsus ja toodete kvaliteet. “Kui majandustarkvara korrektselt seadistatakse ja kõik logistilised operatsioonid seal registreeritakse, siis on võimalik selliste mõõdikute tulemusi majandustarkvarast automaatselt kätte saada. Kõige adekvaatsemad on ja vähim vaidlusi tekitavadki automaatselt kogunevate andmete põhjal tekkivad nn kõvad tulemusnäitajad. Loomulikult on selle eelduseks, et mõõdikute arvutami-
TÖÖSTUS se valemid ja metoodika on tarnijatega hankelepingus täpselt kokku lepitud,” selgitab ta. Kristjan Rotenberg soovitab, et mõõdikuid tarnija hindamiseks peaks seadma järgmistest aspektidest lähtuvalt. Esmalt kvaliteet ehk toote või teenuse ja dokumentatsiooni vastavus kokkulepitud nõuetele. Näiteks nõuetele vastavate toodete protsent sisseostust. Seejärel aeg ehk tarnekindlus ja/või tarnekiirus. Näiteks kokkulepitud tarneajast kinnipidamise protsent. Seejärel kulu ehk hind. Kõige lihtsam on jälgida ühiku hinda ja selle konkurentsivõimelisust. Samas tekib ettevõttele kulu ka praaktoodete käsitlemisest, tarnete hilinemisest, vigasest dokumentatsioonist, aeglasest infovahetusest jne. Kui vähegi võimalik, oleks mõistlik jälgida kogukulu. Rotenberg soovitab jälgida ka lisaväärtust ehk mida suudab tarnija lisaks eelnevale veel pakkuda. See võib olla suurepärane paindlikkus eritellimuste puhul, kiire probleemilahendus, sarnane organisatsioonikultuur, osalemine arendustegevuses jne. See on see miski, miks valida just see tarnija, kui kvaliteet, tarnekindlus ja hind on teistega samad.
Ettevõtete suurimad vead
Peep Tomingas on kogenud, et ettevõtete suurim viga tarnijasuhetes võib olla see, et tarnijaga koostöö tulemuslikkust ei mõõdeta. “Ja isegi kui midagi mõõdetakse, siis nende tulemustega ei osata midagi peale hakata. Üsna harva kohtab ka ettevõtteid, kes annaksid tarnijatele regulaarset tagasisidet. Alles siis, kui kannatuste karikasse langeb viimane piisk, hakatakse tarnijaga tegelema. Kahjuks on selleks ajaks aga suhted väga pingelised ja probleemide lahendamise asemel tegeletakse üksteise süüdistamisega,” kirjeldab ta mustemaid stsenaariume ning soovitab ettevõtjatel tulla Prolog Tarneahela Akadeemia koolitustele: “Strateegiline hankimine ja tarnijasuhete haldamine tegelebki probleemide ennetamisega ning seda Foto: Pixabay
30 November 2019
Tarnijatega läbirääkimisel tuleks alati olla veendunud, et neile liiga karmide tingimustega liiga ei tehta.
õpetatame erinevates koolitusmoodulites,” märgib ta. Veel toob Tomingas välja, et üsna levinud probleem on, et Eesti organisatsioonid, sealhulgas riigiasutused, ei registreeri tarnijate eksimusi ja puudub tarnijavigade lahendamise kord. “Sissetulevate nn kliendikaebuste lahendamisega on olukord parem, kuid ise oma tarnijate vigu ei registreerita. Pole kasu, kui ettevõtte töötajad kiruvad oma tarnijat, kuid kaebuste registris pole probleeme registreeritud. See paneb hankejuhi tarnelepingu tingimuste läbirääkimisel keerulisse olukorda,” sõnab ta ning lisab, et igasugune tagaside on koostöö kvaliteedi tagamisel väga oluline. Kristjan Rotenbergi kogemus on, et peamine viga tarnijate hindamisel on keskendumine ainult ühikuhinnale, arvestamata kogu saadava paketi kulu või siis väärtust ettevõttele. “Suurepärane tulemus hinnaläbirääkimistel ei tohi viia katastroofini näiteks saadava kvaliteedis või tarnetingimustes, mis järgneva töö käigus “sööb ära” kogu läbirääkimiste võidu,” selgitab ta. “Tarneahel on nii tugev, kui on selle nõrgim lüli,” jagab kogemust EBS-i lektor ja Telema tegevjuht Hele Hammer. “Praktikas tähendab see seda, et tarnijatega läbirääkimisel tuleks alati olla veendunud, et neile liiga karmide tingimustega liiga ei tehta. Lühiajaline võit võib pikas perspektiivis kaotuseks osutuda, kui partner koostööst piisavalt kasu ei saa,” kommenteerib Hammer. Ta võrdleb suhet võtmetarnijatega töötajate värbamise või suisa abieluga ning soovitab koostööd kindlasti mõõta ja jälgida, kuid mitte partneri tegevusvõimekust nõrgendada.
Läbimõeldud ja tõhusad riiulisüsteemid otse meie tehasest. Uuri lisaks ajtooted.ee
AJ Grupp on loonud sisustuslahendusi ladudesse ja tööstusele juba üle 40 aasta. Tänu laiale tootevalikule ning oma tootmisüksustele, saame pakkuda kohandatud lahendusi vastavalt kliendi personaalsetele vajadustele.
Telli mugavalt ajtooted.ee või helista 6000 270.