Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
September 2019
TĂ–Ă–STUS
TÖÖSTUS
Masin versus inimene Kevadel tööstusettevõtete seas tehtud Swedbanki uuring näitas, et üle poolte neist plaanivad kasumlikkust tõsta, panustades senisest rohkem protsesside automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi ettevõtlussuhete spetsialist Anastasiia Shevchenko on veendunud, et digitaliseerimisega saab kindlasti leevendada ka tööjõupuudust. “See, kas võtta inimese asemele robot või teha tootmises olevad protsessid efektiivsemaks ning hoida seeläbi kahe inimese asemel palgal ühte – see oleneb juba konkreetse ettevõtte soovist. Digitaliseerimine aitab ühtlustada tööjõuturgu nii, et noored tahaksid end rakendada ka tööstusvaldkonna erinevates ametites. Seega tuleb digitaliseerimist võtta kui üht töökeskkonna pideva kaasajastamise võimalust,” räägib Shevchenko. Kuid pahatihti on hoopiski nii, et noor käib koolis ja õpib eriala, ent kui ta tööle läheb, peab ta sisuliselt uuesti õppima hakkama. Siin tuleb mängu projekt “4Change”, mille osana loodi metallivaldkonnas täiesti uued ja kaasaegsed õppematerjalid. “4Change” ei kirjuta koolidele ega õpetajatele ette, mida ja kuidas nad õpetama peavad, kuid annab võimaluse kasutada kaasaegseid ning professionaalselt valmistatud õppematerjale. Pikemalt saate sellest lugeda käesolevast numbrist. Õppida saab inimene mitmel moel, ka töö kaudu. Flagmore Grupp AS-i juht Rivo Sisas, kes on pannud end proovi-
le väga erinevates valdkondades, räägib, et võimalus õppida midagi uut on üks põhilisi käivitavaid jõude tema elus. Edasi on ta liikunud siis, kui eelmise positsiooniga seotud ülesanded on korralikult selgeks saanud. Aga mõnele tööle ei leia enam Eestist mitte kuidagi inimesi. Augusti keskel, kui Põltsamaal Orklas tipphooaeg, on tehases ligi kolmkümmend hooajatöölist Ukrainast. Neid hakati palkama, sest öisele liinide pesule ei leitud enam Eestist töölisi. Head lugemist! Eve Kruuse Tööstuse toimetaja
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Eve Kruuse, eve.kruuse@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall
TÖÖSTUS
Kas digitaliseerimisega
saab leevendada tööjõupuudust? Fotod: erakogu
Et ettevõte oleks tööjõuturul konkurentsivõimeline, peab ta pakkuma töötajale kaasaegset töökeskkonda. Digitaliseerimine aitab ühtlustada tööjõuturgu nii, et noored tahaksid end rakendada ka tööstusvaldkonna erinevates ametites. Seega tuleb digitaliseerimist võtta kui üht töökeskkonna pideva kaasajastamise võimalust. Eve Kruuse “Kindlasti saab digitaliseerimisega tööjõupuudust leevendada,” on Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi ettevõtlussuhete spetsialist Anastasiia Shevchenko veendunud. “See, kas võtta inimese asemele robot või teha tootmises olevad protsessid efektiivsemaks ning hoida seeläbi kahe inimese asemel palgal ühte – see oleneb juba konkreetse ettevõtte soovist.”
Mis asi see digitaliseerimine on?
Terminit digitaliseerimine teatakse, kuid väga tihti saadakse sellest valesti aru ja sõna “digitaliseerima” kasutatakse automatiseerimise sünonüümina. Ometi
Rahaline toetus digitaliseerimiseks Alates 30. maist saavad tööstusettevõtted taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks mõeldud toetust, mille suurus on maksimaalselt 200 000 eurot ja toetusmäär 10–50%. Allikas: www.eas.ee 4 September 2019
on digitaliseerimine oma olemuselt oluliselt mahukam, hõlmates ka andmete kogumist ning analüüsimist. “Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus defineerib tööstuse digitaliseerimise mõistet kui digitaalsete tehnoloogiate ja andmete kasutamist tulu kasvatamiseks, väärtust loovate protsesside ehitamiseks ja digitaalse ärikeskkonna loomiseks,” selgitab Shevchenko. “Kui jõuame ettevõttega terminist ühtemoodi arusaamisele, siis pole kahtlustki – seda peetakse vajalikuks, kuid kahjuks mitte alati võimalikuks. Suurimaks murekohaks on protsessid – ettevõtted ei tunne ennast protsesside efektiivsuse küsimuses piisavalt kindlalt ning mõistagi ei soovi keegi investeerida halva protsessi digitaliseerimisse. Praegu on Eestis olukord, kus peaksime aitama firmadel pinda ette valmistada ja alles siis digitaliseerima,” tõdeb Shevchenko. See, kas väiksem firma vajab digitaliseerimist või mitte, oleneb sellest, mida nad toodavad, kes on nende kliendid, millist kogemust nad kliendile pakkuda tahavad ja muidugi ka sellest, milline on ettevõtte ärimudel, strateegia.
Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi ettevõtlussuhete spetsialist Anastasiia Shevchenko Fotod: erakogu
Räpina paberivabriku tegevjuht Mihkel Peedimaa
Foto: Rein Sikk
PE U GE OT
KUUMAD PAKKUMISED
PEUGEOT PARTNER
133
AL.
€
/KUUS*
ERIHIND ALATES 14 455 € HINNAVÕIT KUNI 4 700 € INT
181
AL.
€
/KUUS
ERIHIND ALATES 19 900 € HINNAVÕIT KUNI 3 700 €
E R N AT I O N A L
PEUGEOT PARTNER AASTA KAUBIK 2019
PEUGEOT PARTNER VA N
PEUGEOT EXPERT
OF THE YEA
R
*Teenuse pakkuja on Swedbank liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga. Krediidi kulukuse määr on 3,04 %, vara hind 14 455 € + km, sissemakse 20% periood 5a, jääkväärtus 30%, lepingutasu 225€, liisingu kuumakse 133,28 €, intress 6 kuu euribor + 2.29% a (15.07.2019 oli 6 kuu euribor –0,342 % euribori negatiivne väärtus loetakse võrdseks nulliga; euribor võib muutuda iga 6 kuu järel). Tagasimaksete summa: 11 111.56 €, krediidikulu: 11 170.13 €. Pakkumine kehtib kuni sõidukeid jätkub. Fotod on illustratiivsed. WLTP keskmine kütusekulu alates 5,4 l/100 km / CO2 heitekogus alates 141 g/km
TÖÖSTUS
Räpina paberivabrik on nii mõnestki omataolisest väikeettevõttest sammu võrra eespool, seal tegeletakse parasjagu ettevõtte protsesside ja vajaduste kaardistamisega, millega ollakse juba lõpusirgel. “Peamine keerukus on selles, kuidas teha nii, et võimalik teenusepakkuja saaks meie protsessidest ja vajadustest sajaprotsendiliselt aru ja oleks võimeline meile sobiva süsteemi juurutama,” selgitab tegevjuht Mihkel Peedimaa. “Kuna tegemist on KIK-i toetatava ressursitõhususe investeeringu raames tehtava tööga, selgub koostööpartner riigihanke kaudu.”
Väikeettevõtted kasutagu ühtseid süsteeme
Eestis on väga palju väikseid ettevõtteid, kelle jaoks digitaliseerimine on lihtsalt liigne bürokraatia, sest kümne inimese tööd saab juhtida ka ilma igasuguse infosüsteemita, on öelnud Tieto Estonia äriarendusjuht Heiti Mering. “Samas on see ka nende suurim kasvutakistus. Kui mitu mikroettevõtet kasutaksid tootmise planeerimisel ning juhtimisel ühiseid süsteeme ja protsesse, oleks hea võimalus tulla välja praegusest patiseisust,
6 September 2019
Räpina paberivabrik
kus need ettevõtted ei taha ega saa kasvada,” väitis Mering. “Ma olen selle seisukohaga täiesti nõus, oleme seda mitmetes ringkondades arutanud. Idee ise ei ole uus. See, miks selline süsteem ei ole proovimisest ja katsetamisest kaugemale jõudnud, on kinni inimestes. Ei ole toimivat koostööd, puuduvad vajalikud oskused. Samas usume, et see viiks Eesti mikroettevõtted tõesti uuele tasemele ehk siis tulevikus on sellised lahendused kindlasti kasutuses. Küll me leiame selle formaadi,” avaldab Shevchenko lootust. Räpina paberivabriku tegevjuht Mihkel Peedimaa on põhimõtteliselt nõus, et ettevõtete väiksus on digita-
liseerimisel suurim takistus. “Kuid ma ei ole nõus, et madal digitaliseerituse tase on ettevõtete peamine kasvutakistus. Esimene takistus on kasvamise soovi puudumine, siis oskuste puudumine ja siis ressursside kättesaadavus. Lisaks olen pessimistlik selles küsimuses, et näiteks kakski ettevõtet saaksid koos töötada ühtse protsessiga, millel ühtne tootmise planeerimine jne. Ilmselt ei jõutaks juba digitaliseerimise investeeringute jagamises kokkuleppele,” tõdeb Peedimaa. See, et digitaliseerimine on ilmtingimata midagi väga kallist, on Shevchenko kinnitusel müüt. Kui ettevõte on sealmaal, et tahab mingit protsessi digi-
TÖÖSTUS
taliseerida, siis investeeringu suurused on väga erinevad, aga algavad need 400 eurost.
Tööjõu jagamine osutus keeruliseks
Väljaspool Tallinna tegutsevate ettevõtete jaoks on suur väljakutse töötajate leidmine. “Mis on sellel pistmist digitaliseerimisega? Vägagi palju, sest ühiste tarkvaralahenduste abiga saab ka tööjõu vajadusi paremini planeerida ja ühe kogukonna piires palju tõhusamalt töötajaid kaasata. Ülemaksmise asemel saab tööjõudu jagades kasvatada tootlikkust mitmes ettevõttes korraga – ettevõte teenib suuremat kasumit, töötajad saavad rohkem palka,” väidab Mering. Peedimaa kinnitab, et nemad proovisid Räpinas mõned aastad tagasi töötajate jagamist, aga kahjuks ei sobinud see töötajatele. “Ilmselt on peamiseks põhjuseks see, et tootmistöötajad tahavad pigem stabiilsust ja püsivaid tööülesandeid. Praegu on Räpina paberivabrikul pidev koostöö ühe sotsiaalse ettevõtmisega, mille inimesed käivad vajadusel meil koostetööd tegemas. Turul ei ole meile vaja-
liku kvalifikatsiooniga tööjõudu, liinide operaatorid koolitame kõik kohapeal. Huvitatud ja töömotivatsiooniga inimesi oleme seni leidnud. Nende seas on ka inimesi, kes on välismaalt tagasi tulnud, aga paljud on ka lähematest suurematest linnadest,” räägib Peedimaa. Hobbiton OÜ tegevjuht Andrus Prangli ütleb, et nemad ei ole proovinudki kellegagi töötajaid jagada, sest tegemist on väga spetsiifilise sektoriga ja neile vajalikku tööjõudu on vähe liikumas.
Digitaliseerimine on pidev protsess
Shevchenko rõhutab, et digitaliseerimi-
ne on pidev protsess. Ei ole nii, et digitaliseerid ühe lõigu ära ja asi tehtud. See on pidev töö. Tulevikus saab alustada sellest, et ettevõte võtab ühendust Tartu digiinnovatsioonikeskusega, kes aitab ettevõttel leida parima lahenduse. “Praegu oleme pilootrežiimis projektiga InnoCAPE, mille osana viime läbi erinevaid tegevusi valitud partneritega. Neile, kes praegu kohe tuge vajavad, on abiks nii EAS, Ärinõuandla kui ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, kes kõik seisavad hea selle eest, et Eesti majandus oleks jätkusuutlik ning ettevõtted konkurentsivõimelised,” tõdes Shevchenko.
Räpina paberivabrikus investeeritakse digitaliseerimisse Räpina paberivabrik on suurima tooteportfelliga pakkeprofiilide tootja Euroopas. Tegevjuhi Mihkel Peedimaa sõnul on ettevõtte edukuse taga järjepidev tootearendus. Viimase kümne aasta jooksul on investeeritud umbes miljon eurot aastas. Sellest ligikaudu 20% on läinud seadmete automatiseerimisse. Nüüd tegeletakse ettevõtte protsesside ja vajaduste kaardistamisega, millega ollakse juba lõpusirgel, ning siis võetakse ette digitaliseerimine.
Allikas: Räpina paberivabriku tegevjuht Mihkel Peedimaa
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS
KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT. Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:
• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.
UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD
KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee
www.lindimees.ee
TÖÖSTUS
Kolm miljonit kurgipurki
täita pole naljaasi “Tootmise juures on kõige keerukam vajamineva õige köögivilja olemasolu, see on kindlasti suur väljakutse, ja teine murekoht on inimeste olemasolu. Töötame kahes vahetuses, aga suudaksime isegi veel rohkem toota,” räägib Orkla Eesti Põltsamaa tehase turundusdirektor Marek Viilol. Juuli Nemvalts Foto: Juuli Nemvalts
Saabun Põltsamaa tehasesse päeval, kui senisel turundusdirektoril Marek Viilolil, kes on ettevõttes töötanud 24 aastat, on käes viimane tööpäev Orklas. Koos temaga tervitab mind uus turundusjuht Annika Oja. Meil mõlemal on põnev kuulata, mida Marek räägib. Augusti keskel on Põltsamaal tipphooaeg – kurgid tahavad sissetegemist. Neid saabub siia sadu tonne. Kuna tegemist on kiiresti rikneva kaubaga, on ülitähtis, et tooraine ei jääks lattu seisma, vaid leiaks kiiresti tee purki. Tavaliselt on Põltsamaal poole vähem töötajaid, kuid suvisel kurgihooajal ja sügisesel kõrvitsahooajal töötab tehases 240 töölist, kellest ainult sadakond on oma töötajad. “Hooajatöölistest ligi kolmkümmend on Ukrainast ja nii juba kolmandat hooaega. Me oleme nendega väga rahul. Hakkasime neid kasutama just seetõttu, et öisele liinide pesule ei leidnud enam Eestist töölisi,” rääkis Viilol.
Kõik algab toorainest
Põltsamaal ei jäeta midagi kahe silma vahele. See, millist toodangut tarbijatele poodi saadetakse, olenebki suuresti sellest, mis sorti ja millise kvaliteediga kurki kümmekond talu Eestis kasvatavad. “Märtsis jagame seemned ja sõlmime kasvatajatega lepingud. Meilt saavad nad ka kurgikasvatamise know-how. Sel aastal käisime kurgikasvatajatega kogemusi saamas õppereisil Saksamaal, kus on kurgi kasvatamisel suuri kogemusi. Erinevalt meist kestab nende kurgihooaeg kümme nädalat. Võrdluseks võin tuua, et meil on kuus nädalat, kui saame kurgisaaki koristada. Kui Eestis hakkab öö liiga külmaks minema, alla kümne kraadi, peatub kurgi kasv,” selgitas Viilol. “Iseseisvuse algusaastatel oli meil 160 kasvatajat, kes suutsid anda 100 tonni kurki, nüüd annavad 10 kasvatajat meile 1500 tonni kurki Eesti põldudelt. Toona kasvatati kurki kasvuhoonetes, keegi ei kasvatanud seda avamaal. See teadmine tuli meile Rootsist, neilt saime 90ndate keskpaigast kogu kurgikasvatuse teadmiste pagasi. Ülejäänud kogus, mida juurde vajame, on 500 ton8 September 2019
TÖÖSTUS
Fotod: Juuli Nemvalts
ni ja see tuleb peaasjalikult Saksamaalt, sest kasutame sealsete kasvatajatega sarnaseid sorte. Oleme vajamineva kurgi standardiseerinud ja teame, et saame neilt sama fraktsiooniga vilja.” lisas ta. Esimesed kurgid läksid sel suvel purki juba 25. juunil, siis kui Eesti põldudelt veel saaki ei tulnud. Saksamaalt tulnud toorainest varustati kõigepealt Soome, Rootsi ja Läti-Leedu turud.
Ostuinimesel silm pidevalt põllul
Suuruse järgi sorteeritud kurke mahub kasti 500 kilo.
estud kurgid sõidavad liini peal purkide juurde.
Juuli ja august on Põltsamaa tehases väga närviline aeg. “Ostuinimesed peavad käima põldudel ja olema kurgikasvatajatele võimalikult lähedal. Kui väljas on külm ilm, siis on samasugune kehv kasvuilm kõigil talunikel. Peame olema valmis tegema tootmisplaanis muudatusi, kui näeme, et toorainet ei tule vastavas koguses peale. Mida me ei taha teha, on osta kurki hetketurult. Seda saaks küll odavalt, aga me ei saaks kuidagi kontrollida kurgi kvaliteeti, kuju ega viljaliha tihedust,” rääkis Viilol pingelisest ajast. “Seda ei osanud ette arvata, et kui juuli alguses oli Eestis kuumalaine, siis kasvas kurk väga kiiresti ja seda tuli kui paisu tagant. Õnneks olid töötajad väga tublid. Praegu saame öelda, et hooaeg on täiesti kenasti sujunud, kaks kolmandikku on veel toota. Kurki toodetakse veel kuni septembri esimese nädalani, siis tuleb kapsa ja kõrvitsa aeg.” Üldjuhul pannakse vajaminevad toorainekogused ja tootmisplaanid paika pikemaks ajaks, aga hädaolukorras saadakse Viiloli sõnul tootmismahtude muutmisel hakkama ka nädalaga. “Iga aasta veebruari alguseks saame müügiosakonnast ja turuanalüütikutelt teada, kui palju me pooleteise aasta jooksul müüme. Siin mängivad suurt rolli eelmiste aastate kogemused. Aga aastad pole vennad, keeruliste ilmastikuolude tõttu võib tekkida tootmismahtudes ka puudujääke,” rääkis Viilol tegevusriskidest.
Ainulaadne retsept määrab kõik
Väheseid käsitsi tehtavaid töölõike on kurkide purkidesse panemine. 10 September 2019
Kurke sorteeritakse nelja erineva fraktsiooni järgi. Igal tootel on oma retsept, kus tooraine kasutust leiab. See, mida kurgist valmistatakse, oleneb tema suurusest. Temast võib saada kas Võileivakurk, Kodune kurk või Perekurk või ta läheb hoopis peenestatult erinevatesse salatitesse. “Retseptid on meie enda välja töötatud, näiteks 1994. aastal loodi Perekurk. Sama retsepti kasutame siiamaani, ainsana on marinaadist välja võetud säili-
TÖÖSTUS
Foto: Juuli Nemvalts
tusaine. Lisaks on vähendatud soola ja suhkru koguseid,” osutab Viilol tervislike trendide mõjule tootmises. “Peame nende koguste vähendamisel olema ettevaatlikud, sest muidu ei leia klient toote tunnusmaitset üles. Perekurki on püütud ka Eesti turul järele teha, aga meie müüki pole see purgitäitki mõjutanud,” muigas Viilol. Tehasel on oma tootearendaja, kes on keskendunud just köögiviljatoodete arendamisele. Mõnikord võib uue toote poelettidele jõudmine aega võtta kuid ja mõned neist ei läbi ranget hindamiskadalippu ning jäetakse kõrvale. “Ühtegi tootmiskatset me müüki ei pane. Alguses teeme laborikatse ja siis jälgime, kuidas see tootmises käitub. Veel on tähtsad toote sensoorsed omadused: peame hindama värvust, maitset, lõhna ja seda, kuidas toode hamba all käitub-krõmpsub. Kui ta pole piisavalt hea, tuleb seda edasi arendada. Oleme saanud aegade jooksul Eesti parima toiduaine konkursil 25 kuld- ja hõbemärki. See näitab, et suudame hästi Eesti tarbija maitset ennustada,” selgitas Viilol, lisades, et kohe tuleb turule adžikasalat, mis on vürtsikas köögiviljasalat. Tootearenduses hoitakse Viiloli sõnul kujunduse poole pealt tasakaalukat joont. “Köögiviljast rääkides tundub mulle, et kurk on suhteliselt konservatiivne toode. Me pole sellega Instagrami läinud ega asja väga moodsaks ajanud. Viimane suur muudatus oli lihtsalt avatav purgikaas, oleme ainsad tootjad Eestis, kes seda kasutavad,” lisas ta. 12 September 2019
Hea teada Orkla Eesti kahes tootmisüksuses, Kalevi tehases Jüris ja Põltsamaa tehases Jõgevamaal valmib ühtekokku üle 500 toote. Ettevõte annab tööd u 530 inimesele. Põltsamaa tehast teatakse eelkõige mahlade, köögiviljahoidiste, suppide, sinepi ja veini valmistajana. 2017. aastal investeeris ettevõte uude mahlatehasesse 1,5 miljonit eurot, mis tegi Põltsamaast Baltimaade kaasaegseima mahlatööstuse. Allikas: www.orkla.ee
Pidev tootmise täiustamine
Selleks, et valmistada ligi kolm miljonit purki tooteid kahe kuuga, on tehase juhtkond teinud rida uuendusi. Tootmisliine on automatiseeritud, et vähendada käsitöö osakaalu ja vabastada inimesed pakkimisliiniäärsest raskest füüsilisest tööst. Ka oli varem pakkimisliini ääres väga vähe ruumi ja polnud võimalust tooret ette anda. Muudetud on kuivade maitseainete doseerimist, mis nüüd on mehhaniseeritud. “See aitab muuta toodet maitsekindlamaks ja vähendada ka siin käsitsi tööde osakaalu,” selgitas Viilol. Käesoleva aasta kõige suurem investeering oli sorteerimisse, tugevalt panustati toodete pakendamisse ja kvaliteedikontrolli. Investeeringu suurus oli 200 000 eurot.
Tehase põhikaasajastamine toimus 12 aastat tagasi, enne seda olid liinid üles ehitud palju väiksemate mahtude teenindamiseks. Toona müüdi Soomes maha Saarioineni tehase seadmed. Selle tulemusena liikusid kogu köögivilja tootmise äri mahud Põltsamaale, mis võimaldas tehase tootmismahtusid suurendada. “Tootmise juures on kõige keerukam vajamineva õige köögivilja olemasolu, see on kindlasti suur väljakutse, ja teine murekoht on inimeste olemasolu. Töötame kahes vahetuses, aga suudaksime isegi veel rohkem toota. Kolmas murekoht on seesama tooteportfell: 60 erinevat köögiviljatoodet, lisaks 20 tootenimetust kõrvitsat, peale selle veel kapsad-supid. Näiteks on perekurki neli erinevat ühikut: terved kurgid, viilukurk, 1,6 kg kurgipurk ja kurgid Horeka ehk toitlustusturu tarbeks. Kokku on Orklal toidu ja jookide poolelt 350 tooteühikut,” sõnas ta. “Meie müügiedendajad, pea kolmkümmend inimest, müüvad kogu Orkla tooteportfelli, mille sortiment on koos magusaga 600 erinevat toodet. Välisturgudele müügiga tegelevad asukohamaades Orkla ettevõtted. Muide, müüme kurke ka Venemaale, just Horeka turu tarbeks. Konkurentsi on, eriti kui räägime köögiviljatoodetest. Ka välismaa toodetest on Eesti turul palju pakkumisi, eriti Leedust ja Poolast. Meie kasuks räägivad kaks punkti: eestlastele sobiv maitse ja see, et kasutame kodumaist toorainet. Eriti on see tajutav kurgitoodete puhul, näiteks ketšupi puhul, mida toodab Orkla Rootsis asuv tootmine, ei oota klient, et see oleks kodumaine,” lisas ta lõpetuseks.
TÖÖSTUS
Töötajate tunnustamine on süsteemne tegevus Tööstusest rääkides ei saa unustada inimesi, kes seal igapäevaselt töötavad. Kuidas neid erinevates ettevõtetes tunnustatakse? Anne-Mari Alver Nutikaid pakiautomaate ja pakiroboteid tootvas Viljandi ettevõttes Cleveron on töötajate värbamisel argumendiks erakordselt põnev argipäev, kuid vahel tuleb ka erakordseid päevi tähistada. “Kord aastas toimub sündmus nimega “Aastakoosolek” ning seal leiavad tublimad tunnustamist, saades nii rahalise preemia kui ka tänukirja ja meene. Ettepanekud teevad osakondade juhid ja arvesse võetakse kaastöötajate hääletustulemusi,” selgitab personalijuht Katrin Koovit.
Kaevandustes on kõrge töökultuur
Ida-Virumaa majanduse üks lipulaevu Viru Keemia Grupp AS (VKG) annab tööd 1756 inimesele. Kahekümne aastaga, mis erastamisest möödas, on loodud oma inimeste väärtustamise ja tunnustamise süsteem. “Kontserni koosseisu kuulub kaheksa tütarettevõtet ning kõikides on kasutusel erinevate tasandite töötajatele loodud tulemustasusüsteemid. Jooksvalt tunnustame ja täname ka neid kolleege, kes on aidanud kaasa ettevõtte edukale käekäigule praktiliste ettepanekute või uute lahendustega. Lisaks eelnimetatule antakse kontsernis ja selle tütarettevõtetes igal aastal välja parima keemiku (VKG Oil), aukaevuri (VKG Kaevandused) ja aasta töötaja preemiad. Need on kontserni kõrgeimad autasud, mis aitavad kaasa
ühiste väärtuste ja organisatsioonikultuuri tugevdamisele, innustavad kolleege erialasele arengule, tugevdavad solidaarsust ja korporatiivset vaimu ning aitavad igal kollektiivi liikmel tunda, et temal on oma panus kontserni eduloos. Autasustamisüritused toimuvad tavaliselt erialastel pidupäevadel: keemikute päeval ja kaevurite päeval. Hindame kõrgelt meie töötajate lojaalsust ja pühendumust. 2018. aastal oli keskmine tööstaaž kontsernis 17 aastat ning pikim lausa 52 aastat. Kontserni juhtkond kutsub neli korda aastas vastuvõtule tööjuubilarid alates 20 staažiaasta täitumisest ja juubelisünnipäeva tähistavad töötajad alates 50 aasta juubelist. 2018. aastal pälvisid sellise tähelepanu 164 töötajat, kellest 29 tähistasid tööjuubelit,” selgitab VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko.
TÖÖSTUS Foto: Radius Machining OÜ
Harjumaa metallitööstusettevõtte Radius Machining OÜ tegevjuht Veljo Konnimois märgib uhkusega, et neil on äärmiselt tugev ja ennekõike ühtehoidev meeskond, seda nii tööpäeval kui ka töövälisel ajal. Viimatine ühisüritus oli Ironmani triatlon.
Sport ja tootmine on sarnased
Harjumaa metallitööstusettevõte Radius Machining OÜ võib tunda uhkust aasta freesijaks kuulutatud Timo Vilumetsa üle. Kuid ettevõtte tunnustamiskultuur on märksa laiem ning suunatud sportliku meeskonnavaimu hoidmisele. Tegevjuht Veljo Konnimois märgib uhkusega, et viimatine ühisüritus oli Ironmani triatlon: “Kuigi Ironman koosneb kolmest võrdselt raskest osast ja tavaliselt on see siiski ühe inimese läbida, siis meie otsustasime panna võistlema kolm erinevat inimest.” Erinevaid töid tehes ja tellimusi täites on tegevjuhi sõnul samuti oluline finiš ehk töö, mis antakse üle toote tellinud kliendile. “Radiuse moto on pakkuda oma klientidele ainult kvaliteetseid lõpptooteid ning täita lubadust, et tooted valmivad täpselt õigel ajal ja õigel viisil.” Veljo Konnimois lisab, et kui rajal võistlemas oli ainult kolm inimest, siis raja ääres ning vahetuspunktides ergutamas oli palju Radius Machining OÜ töötajaid koos oma sõprade ja elukaaslastega. “Mul on hea meel tõdeda, et tegelikult on meil äärmiselt tugev ja ennekõike ühtehoidev meeskond, seda nii tööpäeval kui ka töövälisel ajal.”
Kemppi 2019. aasta uus TIG-elektroodkeevitusseade. Toide on 1F-230V (16 A). Komplektis on kaasas 8 m TIGi käpp, 5 m maandus ja gaasivoolik. Seadmel on uus 7-tolline TFT värviline ekraan, mis juhendab õigete keevitusparameetrite leidmisel. Seade keevitab kõiki metalle, kaasa arvatud alumiiniumisulameid.
3420 € + KM
Lõikeketas Metal/Inox, paksus 1,0 mm, ø 125 mm, siseava 22 mm. Mõeldud professionaalseks tööks tugevamatele süsinikterastele ja ka roostevabadele terastele.
1,28 € + KM
Hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks müüdavamaid maske Eesti turul. Reguleeritav tumedus 9–13 DIN.
37,13 € + KM
RKR Seadmed on tegutsenud üle terve Eesti aastast 2009.
150-amprine elektroodkeevitus- / TIG-seade keevitab kuni 3,2 mm elektroodidega. Kaaluks on ainult 4 kg. Komplektis on kaasas 3 m kaablid ja õlarihm.
460 € + KM
3F-400V toitega invertervooluallikaga 250 A traadikeevitusseade. Keevitab võrdselt hästi nii musta kui ka roostevaba terast ning alumiiniumisulameid. Sisse mahub suur 15 kg traadirull. Traadiveomehhanism on nelja veo rulliga. Masinal on olemas gaasiballooni hoidja. 1537 € + KM Komplektis on kaasas 5 m keevituskäpp ja maandus ning gaasivoolik.
TETU202 on enim müüdud kinnas, mis on sobilik erinevateks töödeks. Meie e-poes on lai valik erinevaid töö- ja keevituskindaid.
1,58 € + KM
Küsi pakkumist ja üllata ennast!
Kemppi keevitusseadmete müük, hooldus, remont, rent ja tugi. www.rkrseadmed.ee | info@rkrseadmed.ee | +372 683 5235
TÖÖSTUS
Projekt “4Change”
loob tööstuserialade õppimiseks uued võimalused Foto: Aivo Kallas
Tark tööstus, mis muutub pidevalt üha tehnoloogiarikkamaks, vajab senisest rohkem noori tegijaid. Nooreks tegijaks saajad vajavad aga uuendatud õppekavu, materjale ja koolitusprogramme. Nende murede lahendamiseks loodigi projekt “4Change”. Anne-Mari Alver Kirjeldatud kaks muret on omased mitte ainult Eestile, vaid ka teistele Euroopa Liidu riikidele. Kolme viimase aasta jooksul on Balti riikides ja Saksamaal tegeletud süvitsi metallitöötlemise kutseõppeprogrammide uuendamisega, tehes seda CNC-metallilõikepinkide tööpõhimõtete õpetamise näitel ning järgides seejuures Tööstus 4.0 põhimõtteid. Eesti poolt on projekti partnerid Tallinna Lasnamäe mehaanikakool ja Ees18 September 2019
ti Masinatööstuse Liit. Viimase tegevjuht Triin Ploompuu näeb õppeprojekti “4Change” väga olulise sammuna uue põlvkonna metallitööstuse spetsialistide koolitamisel. Miks neid spetsialiste senimaani vähe on? Triin Ploompuu näeb siin erinevaid põhjuseid: “Esiteks Tööstus 4.0 mõtteviisist arusaamine on võtnud omajagu aega ja nõudnud ettevõtetelt kogemust, mis see endaga kaasa toob.”
Ploompuu lisab: “Paljud noored on arvamusel, et hommikul kell 8 tehasesse tööle minna tundub raske, samuti puudub arusaam sellest, mis tööstuses tegelikult toimub. Sageli arvatakse, et soovitakse teha innovaatilisemat tööd, näiteks midagi arvutitega seotut, kuid ei teata, et ka töötlev tööstus on aina rohkem digitaliseeritud ja automatiseeritud.” Veel ühe suure probleemina toob Triin Ploompuu välja koolide õppekavad, mis ei järgi piisavalt päriselu ja ettevõtete vajadusi. Noor käib koolis ja õpib, ent kui ta praktikale või tööle läheb, algab õpe sisuliselt uuesti. Just siin tuleb mängu “4Change”, mille raames loodi metallivaldkonnas täiesti uued ja kaasaegsed õppematerjalid: õpik, töövihik, juhendmaterjal õpetajatele ja e-õppeplatvorm. Ka eraldi postrid, mis aitavad õpilastel paremini CNC-d mõista.
TÖÖSTUS
Noored Tallinna Tööstushariduskeskuses CNC-pingi kasutamist õppimas.
Lühidalt projektist “4Change”
Projekti “4Change” kestuseks plaanitud kolm aastat saavad läbi selle aasta novembris. 1. detsembril 2016 alanud projekti osana on loodud ühtne kaasaegne õppematerjal, mida rakendatakse nii Eestis, Lätis, Leedus kui ka Saksamaal, ent mis hiljem peaks jõudma ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide matallitööd õpetavatesse koolidesse. Praegu osales ülalmainitud neljast riigist kõnealu-
ses projektis kaksteist partnerit. Koordinaatoriks on Leedu Masinatööstuse Liit (LINPRA), kelle meelest on masinatööstuse kutseõppes sarnased murekohad ja ettepanek oli Baltikumis ühiselt materjale arendada. Saksamaa kutsuti partneriks seetõttu, et seal on väga põhjalikult tegeletud metallivaldkonna kutseõppe arendamisega. Triin Ploompuu sõnul toimus projektis põhjalik metallivaldkonna õppe kaasajastamine. Varasemad mustvalged pildid on
nüüd asendunud ajakohaste visuaalsete õppematerjalidega ning õpik, töövihik ja plakatid toetavad tänapäevaste CNC-pinkide ehituse ja tööpõhimõtetega tutvumist ning materjali omandamist. E-õppeplatvorm annab valdkonna õpetajatele võimaluse logida end mahukasse pedagoogilise info kogusse, kust saab valida ja kasutusele võtta just need materjalid, mida parajasti õppetöös vaja on. “4Change” ei kirjuta koolidele ega õpetajatele ette, mida ja kui-
Deltabeam Slim Floor Structure • Rohkem kui 15,000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega DELTABEAM®, sealhulgas ka Eestis • Lihtne ja kiire karkassi ehitus • Pikk sille - rohkem avatud ruumi • Paindlik hoone põhiplaan kogu elutsükli vältel • Säästab ehitise kõrgust - 10 korrust 9 asemel • Lihtne paigaldada kütte-, ventilatsioonija konditsiooneerisüsteeme • Kõrge tulepüsivus ilma lisakaitseta • Meiepoolne projekteerimine ja tööjooniste valmistamine
TÖÖSTUS
das nad täpselt õpetama peavad, kuid annab võimaluse kasutada kaasaegseid ning professionaalselt valmistatud õppematerjale. “Iga õpetaja valib selle tee, mida ta teab ja tunneb,” märgib Triin Ploompuu.
baasoskused on seotud tehnilise kompetentsi, kaasaegsete õppetehnikate, ettevõtlikkuse ja digitaalsete oskuste arendamise ning praktiliste oskuste suurendamisega.
Põnevate väljakutsete aastad
Projekti “4Change” teine Eesti partner on Tallinna Lasnamäe mehaanikakool. 2019. aasta kevadel viidi seal läbi ka kahepäevane pilootkoolitus erinevate tööstusharidust andvate koolide õpetajatele. Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli metallivaldkonna juhi Enn Helemäe ja projektijuhi Raul Küti sõnul on projektist väga palju kasu, sest osalevate riikide ühishuvi on oskustööjõu arendamine metallivaldkonnas. Triin Ploompuu selgitab, et kuna õpetajatel on väga suur töökoormus, on nende senised katsed programme kaasajastada olnud küllaltki juhuslikud ning erinevate koolide vahel kooskõlastamata. Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli CNC-metallilõikepinkide õpetaja Aleksandr Sagalajev, kes pilootkoolitust läbi viis, ütles, et on juba osa materjale õppetöös kasutusele võtnud. Õpetajate ja õpilaste huvi uute materjalide piloteerimisel on suur, sest pidevalt uuenev tehnoloogia ja Tööstus
Triin Ploompuu sõnul pakkus projekt väga erinevaid, kuid väga põnevaid väljakutseid. Kõik õppeprogrammid loodi nullist ning tihti tuli tõdeda, et üks või teine vajalik oskussõna või väljend on eesti keelest hoopis puudu. Sama probleemiga seisid silmitsi ka koostööpartnerid Lätist ja Leedust. Kuna Euroopa Liidus kehtib vaba tööjõu liikumise printsiip, võrreldi ka eri riikide kutsestandardeid. Näiteks võib Eestis olla tegu tasemega 3, Lätis aga hoopis tasemega 4. Üks projekti eesmärk oli konkreetsete kutsestandardite ühtlustamine. Kuna see on igas riigis pikem protsess, siis võtab see aega. Eestis hakatakse üle aastate just sel sügisel Kutsekojas kutsestandardeid uuendama. Projekti käigus loodi tulemusele orienteeritud kutseõppe õppekavad, mis ühendavad õpilaste oskused metallisektori tööjõuturu vajadustega. Nende
Õpetajad osalevad meeleldi
TÖÖSTUSTARVIKUID IGALE SEADMELE
4Change’i oodatavad tulemused kvalifikatsioonistandardite võrdlev analüüs (Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa) kutseõppe ainekavad vastavusse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga õppematerjalid õpilastele ning õpetajatele e-õppe multimeediakeskkonna loomine uus CNC-simulatsiooni tarkvara Rahastaja ERASMUS+ Allikas: projekti ametlik koduleht change4industry.eu
4.0 toovad kaasa uued ootused oskustööjõu koolitamisel ja õppematerjale tuleb pidevalt uuendada. Peale selle on uue põlvkonna ootused õpetamisele teistsugused, õppematerjalid peavad olema virtuaalselt kättesaadavad ja atraktiivsed.
Oleme spetsialiseerunud rasketehnika ja teiste metallkonstruktsioonide remondile.
VARSON
TEENUSED
TÖÖSTUSTARVIKUD
JA VALMISTAMINE • TIHENDITE MÜÜK • RASKETEHNIKA REMONT
• HÜDROSILINDRITE REMONT
OÜ VARSON TALLINN Tähnase tee 2 Peetri küla, Harjumaa tel 601 4594 info@varson.ee
TARTU Turu 45D tel 733 9811 tartu@varson.ee
www.varson.ee
PÄRNU Savi 20/1 tel 444 0010 edgar@varson.ee
www.mstehnika.eu Tel. +372 506 6275 | info@mstehnika.eu Konnakotka tee 3, Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnumaa September 2019 21
TÖÖSTUS
Energiasäästlik tootmine eeldab
investeeringuid
Mida aeg edasi, seda olulisemaks muutub, et ettevõtted liiguksid energiasäästlikuma tootmise suunas. See nõuab tihti suuri investeeringuid, kuid olemas on erinevaid paindlikke rahastamislahendusi, mis võimaldavad vajalikud ideed ellu viia. Anne-Mari Alver Tööstusjuhid loorberitel ei puhka ning investeerimises laisad ei ole. Sel kevadel Swedbanki tehtud uuring tööstusettevõtete seas näitas, et rohkem kui pooled tööstusettevõtted plaanivad kasumlikkust tõsta, panustades senisest rohkem protsesside automatiseerimisse ja digitaliseerimisse, tutvustab rahamaastikul toimuvat Swedbanki tööstusosakonna juht Raul
Kirsimäe. “Investeeringutel uutesse energiaja ressursisäästlikesse seadmetesse on siin oluline roll. Lisaks keskkonna säästmisele aitab see ettevõtte jaoks oluliselt kulusid kokku hoida. Ettevõtetele on siin abiks ka mitmed uued toetused, mis investeeringute tasuvusaegasid lühendavad ja aitavad riske maandada.
Head näited on KIK-i ressursitõhususe toetus ja EAS-i digitoetus, samuti KredExi tööstuslaen. Praktikas näemegi, et selliste projektide tasuvusajad jäävad tihti ettevõtete jaoks alla viie aasta. Julgustan ettevõtjaid pangaga plaanitavaid investeeringuid läbi arutama ja mõtlema, sest investeeringute edasilükkamine on samuti risk. Swedbank on kindlasti valmis finantseerima ettevõtete konkurentsivõime kasvule kaasa aitavaid ja läbimõeldud investeeringuid,” selgitab Raul Kirsimäe. Ühisrahastusplatvormi Crowdestate turundusjuht Kristel Arras märgib, et kaasata võib ka investoreid, kes otsivad oma säästudele pangahoiusest paremat tootlust ning seda ka väiksemate summade juures. See finantseerimisvorm sobib nii alustavale kui ka juba tegutsevale ettevõttele investeeringute tegemiseks (seadmed, ärihoone), kasvu finantseerimiseks (käibekapital, varude soetamine, ühinemis- ja omandamistehingud), laienemiseks välisturgudele (ühekordsed väljaminekud) või sildfinantseerimiseks (nt EAS-i toetusele).
KredExi tööstuslaen
KredEx pakub tööstusettevõtetele mitmeid rahastamislahendusi, mis võimaldavad neil oma tegevust laiendada, nüüdisajastada ning muuta tootmine efektiivsemaks ja ressursisäästlikumaks. KredExi toel on võimalik rahastada nii investeeringuid, käibekapitali kui maandada ka välisturgudele müümisega seotud krediidiriske, selgitab KredExi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge.
TÖÖSTUS
Otseselt vaid tööstusettevõtetele on suunatud KredExi tööstuslaen, millega saab rahastada tehnoloogia soetamist ja sellega kaasnevaid investeeringuid. Seda saab kasutada nii masinate ja seadmete soetamiseks kui ka investeeringuteks laiemas tähenduses, näiteks tarkvara juurutamiseks või inimeste koolitamiseks. Tööstuslaenu puhul on tegemist allutatud laenuga ja see aitab, kui investeeringu tegemiseks kasutatakse pangalaenu või liisingut, kuid ettevõtjal puudub kapital nõutava omafinantseeringu tegemiseks. Tööstuslaenu summa on kuni 2 miljonit eurot, kuid mitte rohkem kui 40% finantseeritava projekti maksumusest. Tööstuslaenu eelised on väga pikk maksepuhkus, madal intress ja see, et tööstuslaenu puhul ei nõuta ettevõttelt üldjuhul tagatist. Tööstuslaenu näide Laenusaaja oli kiiresti arenev metallitööstusettevõte. Ettevõte ostis nüüdisaegse tootmisseadme maksumusega 800 000 eurot, sellest 20% finantseeriti KredExi tööstuslaenuga, 70% liisinguga ja 10% on ettevõtte omafinantseering (saaks finantseerida ka nii, et KredExi osa on näiteks 30%, liisingu osa 70% ja ettevõtte omafinantseering on 0%). Liisingu intress on 6 kuu Euribor + 2,45% aastas, KredExi tööstuslaenu intress on täpselt sama. Liisingu tähtaeg on 88 kuud, sh maksepuhkus 4 kuud. KredExi töös-
tuslaenu tähtaeg on 111 kuud, sh maksepuhkus 88 kuud. Liisingu tagatiseks on ostetav seade, tööstuslaenu puhul tagatist ei nõutud.
Kui tagatist või oma raha napib
Lisaks tööstuslaenule aitab KredEx rahastada tööstusettevõtteid, käendades pankade väljastatavaid laene ja pangagarantiisid ning liisinguandjate pakutavat liisingfinantseerimist. KredExi laenukäendus on abiks eelkõige ettevõtetele, kes soovivad kaasata võõrfinantseerimist, kuid kel puuduvad piisavad tagatised, tegutsemisajalugu või omafinantseering. Käendus on kuni 80% laenust, liisingust ja pangagarantiist, kuid mitte rohkem kui 5 miljonit eurot. Laenusummale piirangut ei ole. Laenukäenduse näide Pangagarantii taotleja oli kiiresti arenev energiasäästlikke puitmaju tootev ettevõte. Sektoris levinud praktika kohaselt tasuvad ostjad majade eest osaliselt ettemaksuna. Vastu soovitakse saada ettemaksugarantiid. Ettemaksugarantii väljastas garantii taotleja kodupank, lisatagatisena kasutati KredExi käendust 80% ulatuses garantii summast.
Ekspordilaen ja krediidikindlustus
Eksportivatele tööstusettevõtetele pakub KredEx ekspordilaenu, mis võimaldab välisostjal tasuda Eestis toodetud
Konverents METS 30. oktoober Noblessneri Valukoda
kauba eest pikema perioodi jooksul ja Eesti ettevõttel selle kauba tootmist rahastada. Ekspordilaenu puhul saab müüja raha kätte kauba üleandmisel ostjale, edasi tegeleb ostjaga KredEx. Laenuperiood on 2 kuni 10 aastat ja laenusumma üldjuhul kuni 3 mln eurot välisostja kohta. Ekspordilaenu näide Laenusaaja oli laevatootja. Ettevõte projekteeris ja ehitas laeva, mis tarniti välisriiki. Ekspordilaenuga finantseeriti osaliselt laeva tootmist ning võimaldati ostjal tasuda laeva eest 2 aasta jooksul. Tööstusettevõtetele, kes soovivad end kaitsta ostjate võimalike makseraskuste vastu, pakub KredEx krediidikindlustust. Teenus sobib ettevõtetele, kes võimaldavad ostjatele arvete tasumisel maksetähtaega. Kindlustusega võib katta ettevõtte kogu müügi või müügi kokkulepitud ekspordi sihtriikidesse.
Toetus päikeseenergia kasutamiseks
KredEx pakub ettevõtetele ka toetust päikesepaneelide paigaldamiseks. Toetus ongi eelkõige mõeldud tööstusettevõtetele, et suurendada nende taastuvenergia kasutust. Seda saab kasutada nii päikesepaneelide projekteerimiseks, soetamiseks kui ka paigaldamiseks. Toetust saab kuni 30% või kuni 30 000 eurot taotleja kohta. Kindlasti tasub päikesepaneelid paigaldada just toetuse abiga, sest nii tasub investeering end kiiremini ära.
Metsade seis täna ja homme. Puidu kui vastupidava ja energiasäästliku materjali teadlik ja jätkusuutlik majandamine.
Rohkem infot ja piletid: www.maaleht.ee/konverentsmets
TÖÖSTUS
Rivo Sisas
pooldab juhtimises selgust ja avatust Flagmore Grupp AS-i juht Rivo Sisas (44) jagab oma aega ja tähelepanu rahvusvahelise kontserni neljas erinevas riigis asuvatele tootmis- ja müügiüksustele, hoides samas tasakaalu ka töö- ja pereelu vahel. Anne-Mari Alver Rivo Sisas on põneva teekonnaga juht, kes on pannud end proovile väga erinevates valdkondades. Ennast analüüsides ütleb mees, et võimalus õppida midagi uut ongi üks põhilisi käivitavaid jõude tema elus. Lihtsustatult võikski öelda, et Rivo Sisas on edasi liikunud siis, kui eelmise positsiooniga seotud ülesanded on saanud korralikult selgeks.
Veinide ja rahvusvahelise müügi maailm
Tallinna poiss Rivo Sisas lõpetas põhikooli Kivimäel ning sai keskhariduse Nõmme gümnaasiumist. Seejärel astus ta EBS-i rahvusvahelist ärijuhtimist õppima. Ametli-
Foto: Krõõt Tarkmeel 26 September 2019
kult pidanuks ta lõpetama teise lennuga, tegelikult aga võttis kõrghariduse omandamine veidi rohkem aega. Estonian Business Schooli peab Rivo Sisas parimaks valikuks: “Sellel tasemel äriõpet mujalt Eestis sel ajal ei saanud,” kinnitab ta. Pärast kooli lõpetamist läks Rivo Sisas tööle AbeStocki ning sai seal enda juhtida kõik, mis puudutas veinidega kauplemist. Veinikultuur oli Eestis siis veel suhteliselt uus teema ning osa selle kultuuri kujunemisest ja arengust oli kindlasti ka AbeStockil ja Rivo Sisasel. Mees ise hindab kõrgelt kogemust, mille ta AbeStockis ja selle juhi, ettevõtja Jüri Vipsi käe all töötamisest sai. “See oli suurepärane rahvusvaheline müügipraktika,” kinnitab Sisas ning tunnustab Jüri Vipsi selle eest, et too hoolitses töötajate pideva müügialase kvalifikatsiooni tõstmise eest. “Me saime mitmeid väga tugevaid müügikoolitusi nii Eestis kui ka välismaal,” meenutab ta. Väärt kogemuseks kujunes ka suhtlus Jüri Vipsi endaga, keda võib õigustatult pidada üheks
Rivo Sisast motiveerib võimalus õppida ja areneda. Kui üks valdkond enam väljakutset ei paku, liigub ta järgmise juurde.
SUURIM VALIK TÖÖSTUSVALDKONNA MESSIREISE!
www.karol.ee Tel 614 3085 Narva mnt 13, 10151 Tallinn
TÖÖSTUS Fotod: erakogu
Puhkused veedab Rivo Sisas kõige meelsamini perega. Sel suvel külastas ta koos abikaasa ja tütardega Los Angelese piirkonda USA-s. Fotodel tehakse tutvust ajaloolise Alcatrazi vanglaga.
Eesti ettevõtlusmaastiku legendaarseks suurkujuks. “Talle meeldis paljusid asju ise teha, aga ta võttis pikki tunde selleks, et ettevõttes töötavate inimestega rääkida ning selgitada, mida ta neilt ootab,” meenutab Sisas. “Ka oli Jüri Vips väga pragmaatiline ettevõtja, väga praktiliste ja konkreetsete seisukohtadega. Kahjumit ta ei kannatanud, seda ei tohtinud toota ükski
tema ettevõtte osakond. Fookus oli väga tugevalt müügil ja marketingil, ning just nende õppimine tegi seal töötatud aja nii väärtuslikuks.”
Kohvikukultuur ning imelised koogid
Saabus aeg, kus Rivo Sisasele tundus, et nüüd on ta AbeStockis piisavalt õppinud ning on aeg edasi liikuda. Uueks
väljakutseks veini järel sai kohv – praegune tööstusjuht hakkas müüma Lavazzat ning Jura kohvimasinaid. Kohvimaailm on tihedalt seotud kohvikute omaga ning ettevõtlik müügimees Sisas tutvus ettevõtliku koka Joel Ostratiga. Kohvi- ja koogiarmastusest kasvas välja kolme mehe ühine ettevõte Mattias Cafe OÜ, mille üheks tähenduslikuks kaubamärgiks on Werneri kohvik Tartus.
MÜÜA TOOTLUSEGA LAO- JA TOOTMISHOONED TALLINNA LÄHEDAL Tootlus ca 8%
* Pilt on illustratiivne!
Tarvo Tavast +372 552 0931
Juhatuse liige tarvo@skanton.ee
TÖÖSTUS Kolmas mees on Siim Liivamägi, keda Rivo nimetab koogiimpeeriumi juhiks ja kasvatajaks. “Mina olen rohkem juhatuse tasemel nõuandja ning tihti ka kontroller,” lisab ta. Algse Werneri kohviku rajas 1895. aastal gurmaan ja kondiiter Johann Werner ning selle kohviku kuulsate klientide hulka kuulub lisaks lugematutele mõttehiidudele ja kultuurikandjatele ilmselt ka Tartu vaim ise. Praeguste tartlaste väitel pole selle koha mõnus atmosfäär uute omanike tulles muutunud, õhkkond ja maitsvad suupisted inspireerivad endiselt. Muide, Mattias Cafe loodud Gustavi kohvikutekett pole vanast Wernerist põrmugi kehvem. Ka Gustavis on äratuntavalt oma atmosfäär, mis järgib pisut Viini kuulsaid kohvikuid, ning Austria kondiitritele ausat konkurentsi pakkuvad imemaitsvad koogid, suurepärane kohv ning ülimeeldiv teenindus. Töö veinidega Jüri Vipsi alluvuses oli õnnestunud hästi. Koostöö Joel Ostratiga oli loonud legende. Taas oli töö ja väljakutse Rivo Sisase jaoks selgeks saanud ning mees tundis, et vajab oma ellu midagi täiesti uut.
Tasakaal töö ja perekonna vahel
Uueks väljakutseks sai ekspordijuhi töö lipuvardaid tootvas ettevõttes Flagmore AS. Ettevõtte kohta võiks teada, et see asub Harjumaal Kose vallas ning 96% selle toodangust liigub Eestist välja. Kuidas tundub üleminek kohvikumaailmast töötlevasse tööstusesse? Rivo Sisas kinnitab, et printsiibid, mis töötavad ühes ettevõttes – näiteks selgus ja avatus –, töötavad ka teises.
“Aastal 2019 peab Eesti tööstustootja väga kiiresti jooksma, et püsida konkurentsis.” Rivo Sisas
Rivo Sisase karjäär arenes taas juba tuttavlikku rada pidi – ekspordijuhina töötava mehe pühendumus ning soov üha juurde õppida ning rohkem panustada viis esmalt juhitoolile ja juhatuse liikmeks, seejärel aga juba Flagmore Group AS-i juhiks.
Teist aastat sellel positsioonil töötav Rivo Sisas on õppinud oma aega jagama nelja riigi vahel, suutes samal ajal olla ka hea abikaasa ning isa oma kolmele lapsele. Tänu laste suurtele vanusevahedele võib öelda, et väljakutseid on jagunud ka tema eraellu. Vanem poeg (23) on juba oma elu peal, tütred (16 aastat ja 8 kuud vanad) on aga veel oma vanemate kasvatada. “Igas kuus olen umbes pool aega komandeeringutes, teise poole aga tahan töötada Eestis, et olla koos oma perega,” selgitab Rivo Sisas. Komandeeringud Soome ja Rootsi püüab ta hoida lühikesed, et taas kiiresti koju jõuda – paari päevaga jõuab intensiivselt pühendudes ju palju. USA-s käib ta paar korda aastas, veetes seal paar nädalat korraga ning kohtudes nii edasimüüjate kui ka võtmeklientidega. Rivo Sisas hindab kõrgelt ka elektroonilise suhtluse võimalust, tänu millele ei tähenda kodust ja perest füüsiline eemalviibimine lähedastest vaimset ega emotsionaalset kaugenemist. “Suhtleme palju, jagame muljeid ja fotosid, siis pole tegelikult raske vahepeal ka eri riikides olla,” arutleb Rivo
TÖÖSTUS Sisas. Puhkused aga veedetakse koos – sel aastal näiteks koos abikaasa ja kahe tütrega USA-s Los Angeleses.
Eri riigid, eri töökultuur
Töö erinevates riikides asuvate tootmis- ja müügiüksustega on andnud Rivo Sisasele hindamatu kogemustepagasi erinevatest kultuuridest pärit inimesega suhtlemisel. Võrdlusmaterjali pakub tööelu talle heldelt: “Ameeriklasi iseloomustab suur ettevõtlikkus ja pragmaatilisus. Nendega on väga lihtne asju ajada, nad mõistavad ideid kiirelt ning on valmis kohe midagi uut tegema asuma. Rootslastega on vastupidi – kõiki asju tuleb igal tasandil kooskõlastada. Kui on vaja midagi teha, peavad selle vajadusest aru saama nii juhtkond, keskastmejuhid kui ka töötajad. Ja alles siis, kui kõik on aru saanud, mida tehakse ja miks tehakse, hakkavad asjad sujuma. Kindlasti ei tööta Rootsis ütlemine “Tee nüüd nii”, millest Ameerikas võiks olla muudatuse tegemiseks küllalt.” Soomlasi ja eestlasi võrreldes aga tunnistab Rivo Sisas, et siin ta suuri erinevusi ei näegi – nii sarnased on tema silmis kahe põhjarahva esindajad. Kui neid aga ameeriklaste ja rootslastega võrrelda, siis on nad Rivo Sisase hinnangul “kuskil seal vahepeal”.
Jaapani koostööpartneritega on kavas teha pakkumine, et Tokyo 2020. aasta olümpiamängudel lehviksid lipud just Flagmore’i lipumastidel
Kõige rängem töökogemus
Rivo Sisase lugu tööstusjuhina poleks aga täielik, kui sellest jääks välja üks tõeliselt kohutav kogemus – tootmishoone ja lao täielik häving 2016. aasta sügisel, kui tuli Kolu külas asuvad hooned maatasa põletas. “Tootmisettevõttele on täielik tulekahju ja kõige mahapõlemine nii hull, kui üldse olla saab,” tunnistab Rivo Sisas. “Hävis kõik peale kliendisuhete, mis on olnud meie ettevõttes läbi aastate pikaajalised ja stabiilsed.” Õnneks toodeti ettevõttes talviti lattu ning esialgu jätkus tarnetellimuste täitmine laovarude baasilt. Rivo Sisas meenutab, et kolm nädalat pärast põlengut hakkas ettevõttes töömotivatsioon taastuma. “Hakkasime vähehaaval taas tootma. Tarneajad venisid veidi, aga hakkama me saime ...” Juht tunnistab, et see väga keeruline periood näitas tema jaoks muu hulgas ka organisatsiooni tugevust: “See oli võimas, kui lojaalsed olid Flagmore’i inimesed. Firma ei unusta seda kunagi,” märgib ta ning lisab, et viimase aasta kohta võib juba väita, et ettevõtet juhtides saab taas mõelda ka pikema perspektiivi ning Flagmore’i kaugemate arengusuundade peale.
Töösturi kiire jooksu surve Rivo Sisas kohtumisel Türgi ekspordipartneritega. Fotod: erakogu 30 September 2019
Rivo Sisas märgib, et aastal 2019 peab Eesti tööstustootja väga kiiresti jooksma, et püsida konkurentsis ja võidelda tööjõu hinnatõusu ning maksutõu-
sudega. Firmade siseselt on fookuses digitaliseerimine ja automatiseerimine. Väljas tuleb otsida uusi turge nii geograafiliselt kui uusi tooteid silmas pidades. Aga eestlane on töökas ja visa. Saab kõigega virisemata hakkama. Ehkki ajad Euroopa tööstustoodangu nõudlusega on praegu ärevad, siis muusika tundub veel mängivat ja nõudlust on. Seega, plaane tuleb teha, püüdes maandada riske ja otsides turgu väljastpoolt Euroopat. Kuna lipumastide turg on ka maailmas piiratud, siis luuakse Flagmore’i grupile uut strateegiat. Selle kohaselt püüab firma ennast laiemalt defineerida komposiittoodete valdkonnas. Eelmisel aastal tehti läbi sertifitseerimine, et olla valmis tootma valgustusposte. “Lipumastidega otsime uusi turge ja juunikuus käivitasime Aafrika projekti, mille käigus otsime võimalikke partnereid Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Nigeerias. Samuti oleme pakkumas lipumaste Tokyo 2020. aasta olümpiamängudele. Oleme leidnud sealse partneri, kes on ka meid külastanud. Kosel toodetud lipumastid on hoidnud lippe ka mitmetel varasematel olümpiamängudel maailma eri paigus. Viimati Rios (2016), Sotšis (2014) ja Londonis (2012). Seega võib tulevik olla nii ilus kui ka õudne, kuid on tõenäoliselt tegelikult midagi vahepealset. Meie oma askeldamisega saame seda ainult veidi paremuse poole nihutada,” arutleb Rivo Sisas.
ALLHANKE ASJATUNDJA Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus
TEENUSED
• Laserlõikus • Painutus • Keermestus • Peagi uus tehnoloogia keevitamises Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele
Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | Tel 517 9701, 510 6226 info@laserline.ee | www.laserline.ee