Issuu on Google+

Tervis&hea vorm Lehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Ave End, ave.end@epl.ee, tel 680 4638 Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee, tel 680 4567

Kevad 2011


Salakaval külmetus Kõige esmaseks külmetuse tunnuseks on tavaliselt nohu, mida põhjustavad viirused satuvad meie organismi piisknakkusena või otsese kontakti teel. Süütust külmetusest võib aga pikapeale kujuneda tõsisem haigus. Mis juhtub meie organismis, kui külmetus edasi areneb? Kui palju saab keha end ise aidata? Millal oleks vaja tuge? Loomulik kaitsesüsteem Enamasti suudab organism end sissetunginud haigustekitajate eest ise kaitsta. Esimeseks barjääriks on hingamisteede limaskestad, mis kaitsevad end viiruste ja bakterite rünnaku vastu sekreedi eritamisega. Sissetungijad ümbritsetakse sekreediga ja transporditakse kehast välja. Kui aga limaskestade funktsioon on häiritud, ei suuda organism haigustekitajatega enam võidelda. Ka süütu nohu võib olla ohtlik Ka kerge külmetuse ja esmapilgul süütuna tunduva nohu puhul on oht, et külmetushaigus süveneb, tekib põletik, mis võib laieneda ninakõrvalkoobastesse. Lisaks on oht, et haigustekitajad tungivad ka bronhidesse ja vallandavad seal bronhide limaskesta põletiku ehk bronhiidi, mis põhjustab tugevat köha ja hingamisraskusi. Kuidas külmetusnähte ravida? Kui tekib tüüpiline “kõik-on-kinni” tunne ehk hingamisteede limaskestad

muutuvad põletikuliseks ja tursuvad, tuleks hakata tarvitama nina vabastavaid ja röga lahtistavaid medikamente. Külmetusviiruse enda vastu ravimid ei aita. Ravi eesmärk on sümptome leevendada ja võimalikke tüsistusi ennetada. Uus lahendus köha ja nohu korral - mürtool Vanasti raviti köha ja nohu sageli nii, et hingati sisse kuuma auru ehk inhaleeriti. See oli hea raviviis, ent tülikas ja aeganõudev. Tänapäevane, täiustatud analoog vanale raviviisile on mürtool. Mürtool on eeterlik õli, mis on viidud kapslisse (apteekides nime all GeloMyrtol forte). Peale kapsli sissevõtmist jõuab mürtool kiiresti hingamisteedesse, kus ta mõjuma hakkab. Eritudes organismist hingamisteede kaudu, läbib eeterlik õli ka kõige peenemad hingamisteede harukesed ning toimib nagu seespidine inhalatsioon. Mürtool muudab lima vedelamaks ning soodustab bakteritest ja viirustest nakatunud lima väljutamist organismist. Mürtool vabastab bronhid ja ninakõrvalkoopad ning muudab hingamise kergeks. Haiguse areng peatatakse ja edasilevik on takistatud.

RAVIMIREKLAAM

Gelomyrtol forte (standardiseeritud mürtool) kapsleid kasutatakse nii köha kui nohu korral, sealhulgas ägeda ja kroonilise sinusiidi ning bronhiidi korral.

Parem tunne juba esimesel päeval! Käsimüügiravim. Näidustus: Sekreedi vedeldamine sinusiidi ja bronhiidi korral. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Tootja ja müügiloa hoidja: G. Pohl-Boskamp GmbH & Co. KG, Saksamaa Täiendav info müügiloa hoidja esindajalt Eestis: OÜ KBM Pharma, Tähtvere 4, 51007 Tartu, Tel. 733 8080


Tervis ja hea vorm

4 Viibi iga päev vähemalt pool tundi värskes õhus. Foto: iStockphoto

Kuidas kevadväsimusest jagu saada Liigu palju värskes õhus, toitu tervislikult ja tunne kevadest rõõmu – ning väsimus kaob. Mare Mere Lõpuks ometi saab see lõputuna tundunud pime ja külm talveaeg läbi ning hinge poeb kevadootus. Tunneme sisimas sellest rõõmu, aga organism tõrgub – oleme väsinud ja loiud nagu talveunest ärganud kärbsed, kes uimerdavad aknaklaasil. Hing on uueks alguseks valmis, aga keha ei tule järele. Miks? „Kuigi sellist diagnoosi nagu kevadväsimus pole olemas, tunnevad paljud end esimese kevadpäikese käes väsinult ja jõuetult,” tõdeb perearst Kai Soop. „Sügis ja talv läbi on tööd rabatud, puhkust pole endale

lubatud ja haigusedki püstijalu läbi põetud. Söök on olnud ühekülgne ehk siis see, mis ruttu valmis saab. See ongi põhjus.” Mitmekesine toit ja hea tuju Et kevadväsimust enesest eemale hoida, soovitab dr Soop aasta ringi mitmekesiselt toituda – tänapäeval on selleks kõik võimalused olemas. Samuti oleks mõistlik jätta vähemalt üks nädalal puhkust talveks või varakevadeks. Enesetunne oleneb väga palju emotsionaalsest seisundist. Kui pea on muremõtteid täis, ei tunne

BEOTI Essentsid erinevad teistest nahahooldustoodetest sellega, et sisaldavad ainult üht aktiivset toimeainet. Aktiivsete toimeainete kontsentratsioonid on kõrgemad, setõttu annab essentside kasutamine tõhusamaid tulemusi.

BEOTI näonahaessentsid: • Kollageenessents (mere-elustikulist päritolu) – stimuleerib kollageenisünteesi, niisutab ja tugevdab nahka, lisab prinkust ja elastsust. • Platsentaarne essents – niisutab ja pinguldab nahka, vähendab ealist pigmentatsiooni. Taastab ja turgutab nahka, ennetab kortsude teket. • L-аskorbiinhappe essents – soodustab kollageeniteket, tugevdab kapillaare, tõstab nahatoonust, annab nahale värskust. • Hüaluroonhappe essents (mere-elustikulist päritolu) – niisutab nahka, lisab elastsust.

Ainus täieõiguslik esindaja Balti riikides Dalike UAB, Nordea Bank Eesti fil. nr. 17002634632 beoti@beoti.eu, info@beoti.ee

BEOTI - Briljantselt säravkaunis nahk BEOTI Маskid näonahale – valmis koheseks kasutamiseks, niisked, mugavad kasutada, kuna neid ei pea maha pesema. Näonahale kandmiseks võib kasutada mistahes aparaati (ultraheli- või mõnda muud) Kollageenmask – niisutab ja tugevdab nahka, muudab selle elastseks ja pringiks. Маsk hüaluroonhappega – taastab naha niiskuse ja elastsuse.

Beoti tähendab


Tervis ja hea vorm ka kõige tervem inimene end hästi. Sellepärast võiks kevadel ka oma hingelt kooriku maha raputada ja püüda vaadata elu pisut helgemast küljest. „Kevade saabudes võiks sellest rõõmu tunda ning kas või tunnike iga päev lihtsalt väljas jalutada ja loodusest saabuva kevade märke otsida,” lausub dr Soop. „Ja kindlasti peaks magama piisavalt. Kui nädala sees pole aega, siis

Et kevadväsimust enesest eemale hoida, soovitab dr Soop aasta ringi mitmekesiselt toituda nädalavahetusel kindlasti – las need tolmurullid diivani all elavad oma elu.” Toiduvalikul soovitab dr Soop abi otsida juurviljaletist – kodumaine hapukapsas on suurepärane C-vitamiini allikas. „Pole paha mõte ka sibul aknalauale kasvama panna

– silmale rõõmu ja vitamiinid omast käest võtta,” lisab ta. Ja kui kõigest sellest – puhkusest, liikumisest ja tervislikust toitumisest – abi pole, tuleks, enne kui käsi kireva tabletiriiuli poole sirutada, pidada nõu oma perearstiga. Väsimuse taga võib peituda haigus Pikka aega kestev väsimus võib viidata ka mõnele üsna raskele haigusele, nagu verevähk või teised kasvajad. Väsimus võib kaasneda näiteks ka suhkruhaiguse ja kilpnäärme alatalitlusega. Tihtipeale hõõguvad paljud tõved pikka aega nagu tuli tuha all ja kipuvad sagedasti just kevadel endast märku andma. Päris vale oleks sellisel puhul huupi vitamiine või toidulisandeid süüa. Enne tuleks lasta siiski perearsti juures teha vereproov ja vajaduse korral põhjalikumad uuringud. „Suure väsimuse taga võib olla ka rauapuudus,” lisab dr Soop. „Sagedasti võib see tabada just viljakas eas naisi, aga ka lapsi, kes on talvel haiged olnud ja pidanud tarvitama antibiootikume.”

5

Kevadväsimuse peletamiseks: • Maga öösel piisavalt, puhka ja lõõgastu. • Viibi iga päev vähemalt pool tundi värskes õhus: jaluta, jookse või harrasta kepikõndi. • Söö kolm korda päevas vitamiinirikast toitu, väga head on eestimaine hapukapsas, roheline sibul, salat, till, paprika ning teised värsked ja värvilised köögiviljad. • Tarbi piisavalt B-grupi vitamiine (aju vajab oma tööks eriti vitamiine B1, B2, B3, B6 ja B12), mida leidub rohkesti leivas, maksas ja lihas. • Tarvita joogiks värskeid mahlu ja vitamiinijooke. • Söö ja kasvata ise idandeid, sel-

leks sobivad hästi lutserni, rukola, kress-salati, mungoa, basiiliku, brokoli, herne ja sinepi seemned. • Väliseks turgutuseks sobivad salongide pakutavad protseduurid, nagu • näonaha hapnikuhooldus (rikastab nahka hapnikuga); • näonaha niisutus ja massaaž; • näolihaste treening (sh naeruteraapia abil); • print- ehk kummimaskid näole ja silmadele; • noorendav ja tasandav kosmeetiline hooldus väsinud nahale; • juuksemaskid ja toniseeriv peanaha hooldus.

Kui perearstil käik mingit tõsisemat tõbe ei näita, on parim ravim värske kevadõhk. Jalutage, sportige, kuulake linnulaulu, nautige tärkavat loodust ja päikesepaistet ning kevadväsimus on nädala-paariga nagu peoga pühitud, soovitab perearst Kai Soop.

Tasub teada Kevadväsimust peletavad: • värske salat, paprika, maitseroheline • hapukapsas • viibimine värskes õhus • mõõdukas kehaline aktiivsus


Tervis ja hea vorm

6

Jalgade eest tuleb hoolt kanda igal aastaajal Alati tuleb meeles pidada tõsiasja: mida hoolsam oma jalgade vastu oled, seda ilusamad ja tervemad nad on. Kristiina Viiron Rihmikute ja sandaalide kandmise aeg on peagi kätte jõudmas. Terve talve on jalad olnud peidus paksude sokkide ning jalatsite sees, mis on meid võib-olla ehk pisut hooletukski muutnud. Kui nii on juhtunud, on nüüd küll tagumine aeg hindavalt oma jalgu silmitseda – kas niisugused jalad näevad kenad välja ka lahtistes kingades. Kui ei, tasub end esmalt noomida ning edaspidiseks kõrva taha kirjutada: jalgade eest tuleb hästi hoolitseda

vaatamata sellele, mis aasta-aeg meil parajasti on. Ilusalongi Hurmus kosmeetikpediküürija Siret Siida räägib, millised jalgadega seotud hädad kõige sagedamini inimesi kimbutavad ja mida sel puhul ette võtta. Liigne higi ja halb lõhn Üks enam levinud probleem on jalgade higistamisel tekkiv nn juustuhais. On üsna selge, et jalad hakkavad haisema siis, kui neid harva pestakse või kui palava ilmaga kantakse kinniseid ja umbseid jalatseid.

Tõsiseks probleemiks muutub higistamine siis, kui jalad muutuvad vaatamata õigesti valitud jalanõudele ja hoolsale hügieenile juba mõni tund pärast pesemist niiskeks ja hakkavad peagi ebameeldivalt lõhnama. Sageli peituvad liighigistamise põhjused eluviisides, kuid higistamist võivad põhjustada ka sünteetilisest materjalist jalatsid ja sukad-sokid. Jalgade liighigistamist seostatakse ka ainevahetushäirete, hormonaalsete muutuste või allergiaga, aga ka stressiga.  

Nahapaksendite eemaldamiseks tuleb surnud, krobeline nahk eemaldada.


Tervis ja hea vorm Esimene abinõu võitluses liighigistavate jalgadega on hoolikas hügieen. Jalgu tuleb vajaduse korral pesta kas või mitu korda päevas neutraalse, leebe toimega pesuvahendiga ning väga hoolikalt kuivatada. Pärast pesemist raputage jalgadele talki või pihustage spetsiaalselt jalgadele mõeldud antiperspiranti või deodoranti. Kanda võib vaid naturaalsest materjalist sokke ning neid võiks vahetada kas või mitu korda päevas. Kui vähegi võimalik, tuleb enne sokivahetust jalgu pesta või need vähemalt ära kuivatada, kui pesemisvõimalus puudub. Kanda tuleb ilmaoludega sobivaid naturaalsest nahast jalatseid. Jalanõusid võiks vahetada iga kahe päeva tagant ja kui vähegi võimalik, käige paljajalu (NB! Diabeetikud seda teha ei tohi!) Paks nahk ja lõhed Et jalatallal pole rasunäärmeid, muutuvad kannad, aga sageli ka päkaalused või suure varba külg kuivaks, paksuks ja krobeliseks. Osal, eriti eakamatel inimestel kipub kannanahk lausa lõhenema, mis põhjustab valu ja ebamugavust.

7

Nahapaksendite eemaldamiseks tuleb surnud, krobeline nahk eemaldada. Kõige parem on seda teha kord kuus pediküürija juures. Eriti siis, kui inimest vaevavad ka kannalõhed, sest asja ise ette võttes võib endale kogemata haiget teha. Ka oskab pediküürija hinnata, kui tõsine häda on ja kas tegemist pole äkki seennakkusega. Meeles tuleb pidada, et nahapaksenditega tuleb võidelda pidevalt, seega tasub kas või iga päev jalgu pestes kandadest korra pimsskiviga üle libistada ning jalad sisse kreemitada. Sissekasvanud küüned Järgmine jalgade murekoht on nahka sisse kasvama kippuvad küüned. Põhjus võib peituda harjumuses küüsi liiga lühikeseks ja ümaraks lõigata, kitsaste jalanõude kandmises, aga ka pärilikkuses. Liiga äranuditud küüne sissekasvamist saab vältida desinfitseeritud vati või ka hambaniidi abil, mille pediküürija küüneserva alla paigutab. Kui aga küüs kipub kõvaraks kasvama pärilikkuse või anatoomiliste iseärasuste tõttu, siis head abinõu,

Foto: Kristo Nurmis

Ilusalongi Hurmus kosmeetikpediküürija Siret Siida. mis seda häda ära hoiaks, õieti polegi. Siis tuleb hoolega küünekasvu jälgida ja küüneserva desinfitseerida, sest sisse kasvav küüs võib põhjustada lausa mädast põletikku. Alati tuleb meeles pidada tõsiasja: mida hoolsam oma jalgade vastu oled, seda ilusamad ja tervemad nad on.

www.nahk24.ee

uus niisutav nahahooldussari

SOO

tasuta

E!

reemi

GEL k

!

testerit

PHYSIO

EE/DS/0001d/10

Emulsioon väga kuiva või põletikulise naha hooldamiseks

küsi

IN

Niisutav ihupiim, ihupiim mis taastab naha kaitsekihi

PAKKU

EE/DS/0001c/10

Kolmekordne UV-kiirguse kaitse igapäevaseks kasutamiseks

US

M

D

sobib ka allergikutele!

Tootja: Stiefel Laboratories Ltd., Sligo, Iirimaa Esindaja Eestis: GlaxoSmithKline Eesti OÜ Lõõtsa 2, 11415 Tallinn. Tel: +372 6676 900


Tervis ja hea vorm

Looduslik kurgu kaitse! Islandi sambliku ekstraktiga imemistabletid sobivad eriti hästi järgmiste probleemide puhul: • suur koormus häälepaeltele

Nahk palub iga päev palju puhast vett Liiga kuiv õhk toas ja õues, tolm, haigused ja vähene veejoomine on vaid mõningad põhjused, miks nahk ning limaskestad endast valusalt märku annavad.

• köhaärritus • hääle kähedus • kuiv õhk • külm õhk • suu ja kurgu kuivus Imemistableti sees kontsentreeritud kujul olev ekstrakt laguneb imemisel, kattes suu ja kurgu limaskesta kaitsva palsami kihiga, mis kaitseb kuiva ja külma õhu ärritava mõju eest. Looduslikud imemistabletid on sobilikud ka lastele ja rasedatele. Tegemist on meditsiiniseadmega. Enne kasutamist lugege hoolikalt infolehte, vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga. Tootja: Engelhard Arzneimittel GmbH & Co. KG, 61138 Niederdorfelden, Saksamaa Turustaja: AS Sirowa Tallinn, Salve 2c, Tallinn 11612, Tel. 6 830 700, isla@sirowa.ee

saadaval apteekides www.isla.ee

Signe Kalberg Nahk sisaldab 10–15 protsenti kogu organismi veest. Ainuüksi aurumisega kaotab inimene iga päev umbes pool liitrit vett. Veepuudus rakkude ümber häirib normaalset ainevahetust ja rakkude taastumist. Kuiv nahk paraneb halvemini ja ka uueneb kehvemini. Selle tulemusena on nahk vastuvõtlikum ka kahjustavatele teguritele nagu päikesekiirgus või puhastusvahendid. Naha kuivusel võib olla korraga mitu põhjust. Peale naha loomuliku vananemise võib kimbutada ka näiteks mõni haigus: atoopiline dermatiit, psoriaas, allergiline nahapõletik, suhkurtõbi vms. Rääkimata kuumast või külmast ilmast, liiga kuivast õhust toas ja õues, ultraviolettkiirgusest, liigsest päikesepaistel peesitamisest või solaariumis käimisest. Vesi, keskküte, haigused, dieedid Nahaarst Sirje Liiv nimetab üheks naha kuivuse põhjuseks ka liigsest pesemisest tingitud naha loomuliku kaitsekihi kaotamist. Tugevatoimelised seebid, puhastusained ja muud keemilised ärritajad ning kare vesi hävitavad nahapinnalt viimsegi rasu. Niiskusvaene nahk kaotab oma loomuliku kaitsevõime ega suuda enam ise niiskustaset reguleerida. „Kaks-kolm korda päevas duši all käies ei tohiks kasutada seepe ega dušigeele, pärast aga kindlasti nahka toita kreemi või õliga. Mida vanemaks inimene saab, seda kuivemaks ta nahk muutub, kuid naha kuivus võib olla ka kaasa sündinud,” selgitab doktor Liiv. Naha kuivust soodustab ka halb vereringe, mistõttu nahk ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Samuti võivad süüdi olla haigused, pikaajaline stress ja paratamatu vananemine. Oma jälje jätavad ka nahka ja limaskesta kuivatavad konditsioneerid ning siseruumides valitsev kuiv õhk, mida eriti soodustavad

kesk- ja elekterküte. Naha jätavad nälga ka ranged ühekülgsed dieedid. Naha kuivus võib olla tingitud ka sarvestumisprotsessi häiretest, mille tagajärjel nõrgeneb tema vastupanuvõime ning nahk ei suuda enam piisavalt niiskust kinni hoida. Kuigi ka veejoomisega saab mõningaid probleeme ära hoida ja leevendada, tasub igal juhul kuiva ja ketendava naha puhul konsulteerida nahaarstiga. Doktor Sirje Liiv soovitab kuiva naha korral abi otsida lisaks niisutavatele kehahooldusvahenditele ka vitamiinidest. Kui Avitamiini on organismis vähe, muutub nahk kuivaks ja karedaks. „Nahavitamiinideks loetakse nii E- kui ka A-vitamiini, samuti vajab nahk normaalseks elutegevuseks B-grupi vitamiine. Lisaks soovitakse kasutada polüküllastamata rasvhappeid, linool- ja linoleenhapet, mille allikaks on kuningakepiõli. Seda tuleks siis sisse võtta,” õpetab doktor Liiv. Liiv silmas ja koorikud ninas Kuivade silmade sündroom tabab peaaegu kõiki, kes peavad pikalt arvuti taga istuma, ei pilguta silmade niisutamiseks laugusid ega malda arvutiekraanilt pilku tõsta ja vahetevahel kaugusse vaadata. Ka konditsioneerid toas või autos ja keskkütteõhk kuivatavad silmi. Silmaarstid soovitavad seepärast hoida käe ulatuses silmatilgad, mis aitavad silmade liigse kuivamise vastu. Iga paari tunni tagant tuleks anda silmadele puhkust, teha silmalihaste ergutamiseks harjutusi, viies pilgu üles, paremale, alla ja vasakule. Nii mitu korda järjest. Nii nagu silmades tekkiv liivatunne, punetus ja paistetus, on ka ninakuivus sageli esinev probleem, mis võib esineda aasta ringi ja kimbutada igas vanuses inimesi. Ninakuivuse tõttu moodustunud koorikud ja korbad pole ainult tüütud, vaid võivad osaliselt olla ka väga valulikud. Infektsioonioht


Tervis ja hea vorm on tõusnud, lisaks on häiritud hingamine, lõhna- ja maitsetaju, mis kõik selgelt kahandavad elukvaliteeti. Kuiva nina peamised põhjused lisaks vanusele ning teatud ravimite kõrvaltoimele ja mõningatele haigustele on köetud ja konditsioneeriga varustatud ruumid, tolm või teised ärritajad. „Vastsündinus sisaldub vett sama palju kui lavakurgis, ligikaudu 90%. Elatud aastatega muutub inimese keha järjest kuivemaks, puisemaks. Vanurite veesisaldus langeb alla 60 protsendi. Kõige enam kuivab ventilatsioonitoru – nina,” selgitab kuivava nina põhjuseid Sihtasutuse Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik kõrva-nina-kurguarst Margus Luht. Tähelepanu, hommikused nuuskajad Kuivava nina varaseks tunnuseks on „hommikune nuuskamine”. See on niisugune nohu, kus inimene peab hommikuse tualeti ajal korduvalt nina nuuskama, et seda „käima saada”. Luht märgib, et „hommikuse nuuskamisena” annab enesest märku üks ninaga seotud „surnud

9 Foto: Istockphoto

Abi kuiva naha vastu saab niisutavatest nahahooldusvahenditest, kuid lisaks võib abi olla ka vitamiinidest.

ringidest” – nina kuivab,  sest on kahjustunud ja töölepanekuks kahjustatakse teda nuuskamisega veelgi. Nina niiskus on segu karikrakkude limast, seromukoosnäärmete nõrest, epiteelile sadestunud materjalist, pisaratest ja jahedale limaskestale ladestunud veest. „Hommikuse nuuskamise” põhjusena nimetab doktor Luht öise kuivamise tõttu tekkivat limatranspordi häiret ninas. Viskoosset sekreeti on kuivast ninast raske kätte saada. Jõuline nuuskamine ärritab trauma hinnaga nina ja stimuleerib limaeritust ning toob selleks korraks kergendust. Selline nuuskamine oleks mõistlik asendada „hommikuse loputusega”. Joogast on üle võetud ja Eestis juba 15 aastat propageeritud ninapesureid. Euroopalikuks vesiravi viisiks on ninna pihustatavad soolalahused. Hommikused nuuskajad võiksid oma nina ravida ka magamise ajal. Selleks soovitab doktor Luht langetada magamistoa temperatuuri võimalikult madalale, et kondensatsioonireaktsioon võiks käivituda ka


Tervis ja hea vorm

10 kuiva limaskesta korral. Õhuniiskuse suurendamiseks toas on soovitatav esmalt küte maha keerata ja alles seejärel vastavalt vajadusele aknaid avada. Kui magamistuba saab oma soojuse ukse kaudu teistest ruumidest, muutub õhk seal niiskemaks. Et vältida öist limaskestade kuivamist janu tõttu, tuleks jälgida, et

Foto: Istockphoto

Hommikused nuuskajad võiksid oma nina ravida ka magamise ajal – selleks on soovitav langetada temperatuur magamistoas võimalikult madalale.

tahket toitu ei söödaks õhtul mitte hiljem kui kolm tundi enne und. Seedimine eemaldab seedemahlade näol ringlusest palju vedelikku ja põhjustab mõni tund pärast sööki janu. Hiline sööja jõuab enne vedelikukaotuse korvamist uinuda ja kannatab seetõttu hingamisteede kuivuse all rohkem.

Naha niisutajad • Termineid „niisutaja” (niiskuse lisaja) ja „emollient” ehk baaskreem (pehmendaja) kasutatakse tihti vaheldumisi. Sageli esinevad need komponendid koos ühes tootes. • Niisutajad aitavad säilitada naha niiskust ja barjäärfunktsiooni. Neid kasutatakse siis, kui nahk tõesti vajab niisutust. Kuiv nahk on vastuvõtlikum ketenduse, nahaärrituse, ekseemi või infektsiooni tekkeks. Niisutajatel on kaks peamist funktsiooni: • sisaldades lipiidide ehk rasvu (kolesterool, skvaleen, rasvhapped) tekitavad niisutajad naha

pinnale õhukese rasukihi, vältides aurumisest tingitud veekadu ja suurendades nii naha pindmise kihi – sarvkihi – veesisaldust. • humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped (piimhape või glükoolhape) lisavad vett sarvkihisse väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale (kratsitud või lõhedega) kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed tekitada kipitust. • Niisutajad võivad esineda emulsioonide, kreemide või salvidena,

sõltuvalt vee ja lipiidide vahekorrast. Tootevormi valik sõltub nahapiirkonnast ja naha kuivuse astmest. Raske on soovitada inimesele tema jaoks n-ö ainuõiget toodet. Igaüks peab ise endale sobivaima leidma, katsetades nii üht kui ka teist. • Emulsioone (piimasid) kasutatakse tavaliselt vahetult pärast dušši või vanni ja vajadusel kerge nahakuivuse korral. Emulsioonid sobivad hästi karvadega kaetud piirkondadele. • Kreemid on rasvasemad ja neid kasutatakse, kui vajatakse rohkem niisutust. Üldiselt on kreemid

kosmeetiliselt hästi vastuvõetavad. • Salvid on kõige suurema rasvasisaldusega, sobides hästi väga kuivale, paksule ja ketendavale nahale. • Nn õlivabad, mittekomedogeensed niisutajad on mõeldud probleemsele, aknele kalduvale nahale. • Niisutajad ei noorenda nahka ega vähenda kortse, kuid neisse võidakse lisada vananemisvastaseid toimeaineid. Odavamad niisutajad töötavad üldjuhul sama hästi kui kallimad. Allikas: www.derma.ee

GeloRevoice® toob hääle tagasi! Me tunneme inimest hääle järgi. Meie hääl on kordumatu ja rõhutab isikupära. Kuiv õhk (keskküte, konditsioneerid), hääle ülekoormus, takistatud ninakaudne hingamine (nohu), suitsetamine, allergiad, norskamine mõjuvad häälele halvasti. Tagajärjeks on kurgukähedus, kurguärritus, kõditustunne kurgus ja suukuivus. Kõik see pole mitte üksnes ebameeldiv, vaid soodustab ka viirus- ja külmetushaiguste teket, mille tõttu võib hääl üldse ära kaduda.

Uudne lahendus kurguvaevuste korral! Saksa firma Pohl-Boskamp tõi turule uuendusliku toote kurguvaevuste ravis. GeloRevoice® kurgutablettides sisalduv hüaluroonhape moodustab kurgu limaskestal ainulaadse hüdrogeelkompleksi, mis kaitseb suu ja kurgu limaskesti edasiste kahjustuste eest. Samuti on tablettidel kerge kihisev efekt, mis suurendab sülje eritumist. Nii jaotub hüdrogeelkompleks suu- ja kurgupiirkonnas ideaalselt. Kuna kompleks haakub hästi limaskestaga, leevendab see ebameeldivat tunnet kurgus.

Esmavalik kurgukäheduse korral. Müügil apteekides.


Kuldse elu saladus Ühe taime ensüümid aitavad niihästi valu kui vananemise vastu, lisavad lihastele jaksu, seedimisele sujuvust ja ajule elastsust. Annavad energiat ja parandavad jumet, silendavad nahka ja maalivad juustele siidise sära. Sedalaadi toimega taimi on maailmas mitu. Üks tuntumaid on hiinlaste elujõujuurikas ženšenn ja teine tema põhjamaine sõsar – roosilõhnaline kuldjuur. Parandades meeleolu ja tõstes vastupanuvõimet, on see taim ka tõhus potentsitõstja ja seksuaalse iha turgutaja. Rootsis on kuldjuurest saanud kõige populaarsem armurohi. Inimvõimete valem Pärast Teist ilmasõda hakkasid vene teadlased otsima Siberi rahvaste pikaealisuse saladust. 45 aasta jooksul korraldati üle 3000 uuringu, mis hõlmasid ühtekokku 500 000 Siberi alade asukat. Ilmnes, hea tervise võti peitub nende rahvaste toidusedelis, mis koosnes valdavalt kohalikest taimedest. Uuringutele tuginedes võttis vene farmakoloog dr Nikolai Lazarev 1947. a. kasutusele termini “adaptogeenid“, tähistades sellega taimedes sisalduvaid aineid, mis aitavad organismil võidelda stressiteguritega ja tugevdada vastupanuvõimet haigustele. Koostöös prof Israel Brekhmaniga tõestas Lazarev, et märkimisväärses koguses adaptogeene tarvitavad inimesed terved ja elujõulised tänu nende organismis saavutatud optimaalsele tasakaalule. Täpsustanud, et tegemist on ainega, millel on hea mõju kogu kehale, mitte üksnes ühele või teisele konkreetsele elundile, ning sõnastas prof Brekhman tunnused, mille põhjal adaptogeeni määratleda: • aine peab olema täielikult mürgivaba; • tal peab olema “mittespetsiifiline“ toime kogu kehale, mitte mõnele konkreetsele organile; • ta peab aitama saavutada organismi kui terviku tasakaalu (mida nimetatakse ka homöostaasiks). Uuringute tulemusena loodi “Inimvõimete valem“, mille Nõukogude valitsus

kuulutas sõjasaladuseks. Valemit rakendati eliitväeosade sõdurite ja ohvitseride, Kremli kõrgemate ametnike, kosmonautide ja sportlaste ettevalmistuses. Raudse eesriide langedes avalikustati too “valem“ ja korraldati jätku-uuringud, mispeale adaptogeenid said tuntuks kogu maailmas. Elujuur ja kuldjuur Hiina keeles “inimesejuureks“ nimetatud ženšenn aitab paljude tõbede vastu ja lisab elule täisväärtuslikke aastaid. Väidetavalt veelgi võimsama, lausa viiekordselt

Kui palju korraga? Kuivõrd adaptogeenid on täiesti mürgivabadega tekita soovimatuid kõrvalnähte isegi koos sünteetiliste ravimitega tarvitades, soovitatakse neid võtta alustuseks paari nädala jooksul virgutamaks organismi enda tervenemisvõimet. Ravikuuri algul soovitatakse seega tarvitada adaptogeeni suurema annusena, ning kahe nädala möödudes piirduda nö normaaldoosiga. Kui füüsilise, psüühilise või vaimse stressi olukord siiski püsib, võib kuuri jätkata ka kõrgendatud annustes. Nagu Siberi rahvaste kogemus on näidanud, võib adaptogeene kasutada piiramata aja jooksul elu lõpuni.

tõhusama toimega on niinimetatud põhjamaine ženšenn - roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea), mis kasvab arktilistel aladel ning mille kultiveerimiseks sobib ka meie kliima. Roosilõhnaline kuldjuur kuulub maailma viie enim hinnatud ravimtaime hulka. Temas sisalduvad ained stimuleerivad närvisüsteemi ja tõstavad organismi vastupanuvõimet. Haigestumise järel aitab

kuldjuur organismil kiiremini kosuda ning immuunsüsteemi taastada. Kuldjuureekstrakt suurendab vaimset võimekust, eriti keskendumisvõimet niihästi tervetel inimestel kui ka kroonilise väsimuse ja läbipõlemissündroomi korral. Kui avastati, et kuldjuur tugevdab närvisüsteemi, tõstab tähelepanuvõimet ja reaktsioonikiirust, parandab mälu ja vere juurdevoolu lihastesse ning ajju, siis asuti seda kasutama ka südamenõrkuse, kehvveresuse, diabeedi ja madala vererõhu vastu. See taim on ühtlasi tõhus armurohi ja suguvõime suurendaja. Kuldjuures peituvad ained soodustavad verevoolu suguelunditesse, kaitsevad eesnäärme funktsioone, tõstavad potentsi ja viljakust ning mõjutavad positiivselt hormonaalsüsteemi. Seeläbi aitab kuldjuur mehi, teisalt ka naisi kimbutavate üleminekuea vaevuste vastu ja on abiks viljatuse ravis. Kuna kuldjuur kiirendab ainevahetust, sobib ta ka kaalujälgijatele. Kuldjuure ekstraktil on tugev toime skeletilihastele: tema toimel suurenevad raku jõujaamad ehk mitokondrid ja ühtlasi glükogeeni sisaldus lihastes ja maksas. Seega on kuldjuurel lihasjõudu suurendav ja ühtlasi lihaseid lõõgastav toime, nii et selle tarvitamine aitab lihaste töövõimel kiiremini taastuda. Tänu antiseptilisele toimele on kuldjuur kasutusel ka kosmeetikas ja dermatoloogias, kuldjuure eeterlikke õlisid kasutatakse kreemide ja näovee koostises. Selle taime leotis aitab peakõõma vastu, kuldjuuremähised näole ja kaelale siluvad kortse. Kuldjuure ekstraktiga pesuvesi tervendab vinnilist ja suurepoorilist nahka, vähendades naha higistamist. Kõigi kuldjuures, nagu ka ženšennis sisalduvate aineühendite täpsed neurokeemilised mehhanismid ei ole veel teadusuuringutega tuvastatud ega dokumenteeritud. Küll aga on tõestatud, et mõlemas taimes sisalduvad adaptogeenid tugevdavad organismi immuunsüsteemi ja aitavad seeläbi haigustele vastu panna.

ENERGIATABLETT MÕJUB KIIRELT – KESTAB TUNDE Kas tunned end väsinud ja kurnatuna?  Ei suuda keskenduda töös ja õpingutes? Kas uni kimbutab autoroolis olles?

GE 1103-007

Tahad parandada sportlikke tulemusi?

Kui vastasid jaatavalt vähemalt ühele küsimusele, siis aitab Sind Gerimax Extreme Energy!

2 tabletti kiire energiavajaduse korral Küsi apteegist!


Tervis ja hea vorm

S? I T A OH

Kutsumata külalised algavad o-ga OHATIS JA ODRAIVA Ohatisest ja odraivast lõplikult lahti saada pole võimalik. Kes viirusega kord on nakatunud, peab alati arvestama võimalusega, et o-tähega külaline tuleb taas. Aastatega saab põdejast spetsialist, kes oskab tegutseda kohe, kui huulel kipitust või silmas sügelust tunneb. Agne Narusk Eva on huuleohatisega kimpus olnud nii kaua, kui ennast mäletab. Eriti trullakad olid tema huuled 27 aastat tagasi, 6. klassi talvel, kui neil polnud ühtegi villivaba kohta. Kokku oli siis ülemisel ja alumisel huulel viis paistes ja põletikulist kollet, igas trobikond vesiville. Koolist tuli koju jääda: mitte niivõrd ekstreemseks tursunud väljanägemise kui valu tõttu, mis rääkida ja süüa ei lasknud. See oli 80-ndatel ning ravivõtetest teati vaid viina või kampripiiritusega tupsutamist. Mõni rääkis ka kõrvavaigust, mida kohe kiheluse tulekul huulele tuli panna. Paraku teab enamik ohatiseohvreid, et see õige aeg, mil veel midagi teha annaks, jääb pahatihti pimedasse öösse. Hommikul saab vaid tõsiasja

tunnistada – ta on jälle siin! Ohatis ehk huuleherpes (Herpes Simplex e Herpes Labialis e HSV1) on laialt levinud viirushaigus, millesse on nakatunud 50. eluaastaks umbes 80 protsenti inimestest, kirjutab Tartu ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliiniku dermatoveneroloog Airi Põder portaalis ohatis.ee. Lihtsalt enamik inimesi pole oma haigusest teadlikud, sest see lööb välja vaid 20 protsendil viirusekandjatel. Suu läheb villi suudeldes Kõige levinum nakatumisviis on suudlemine HS-viiruse kandjaga – nakatutakse, kui vigastatud naha või limaskestade kaudu puututakse kokku haige inimese kehavedelikega. Herpese viirus jääb inimese


Tervis ja hea vorm Kroonilisel huuleherpese põdejal on tagataskust alati võtta just see salv vms, mis just talle sobib. Foto: Istockphoto

13 Ela tervislikult Haigushoogu aitavad ära hoida tervislikud eluviisid: • maga öösel vähemalt kaheksa tundi või rohkem, • söö tasakaalustatud toitu, • loobu alkoholi liigtarbimisest ja suitsetamisest, • tegele tervisespordiga, • väldi olukordi, mis tekitavad stressi. Allikas: www.ohatis.ee Artikli kirjutamisel on kasutatud ka: www.herpes.ee; www.derma. ee; www.inimene.ee; www.epl.ee

kehasse kogu eluks ning organismi kaitsevõime vähenemisel võib haigus ägeneda. Peamised kaitsevõime langetajad on stress, alkoholi liigtarbimine, depressioon, teised viirusnakkused ja külmetumine, kirjutab dr Põder. Ilmselt on see ka põhjus, miks elu olulistel hommikutel vaatab peeglist vastu paistes huul – kaitsevõimet langetava stressi võib kaasa tuua ülikooli lõputöö kaitsmine, pulmapäev, oodatud kohtumine, esimene tööpäev uuel töökohal jne. Ajaga on esmaabivahendid ning viiruseravi edasi arenenud. Kroonilisel huuleherpese põdejal on tagataskust alati võtta just see salv vms, mis just talle sobib. Tänapäeval on olemas ka tablettravi. Dr Airi Põder kirjutab: „Ohatise tekkimist on võimalik ennetada retseptiravimeid tarvitades. Tavaliselt määrab selliseid ravimeid perearst ja need on tableti kujul. Levinuimateks ohatise retseptiravimiteks on tabletid Acyclovir ja Valacyclovir. /.../ Tavaliselt aitab nn külmavillide teket vältida tableti ennetav manustamine esimeste haigusnähtude

ilmnemisel, milleks on tavaliselt punetus ja kihelus huule- või ninaaluses piirkonnas. Kreemidel, huulepulkadel ja plaastritel on üldjuhul leevendav toime ning need ei aita külmavillide teket näol efektiivselt ära hoida.” Ta lisab, et parima raviviisi väljaselgitamiseks tuleb nõu pidada oma arstiga. Ohatise vastu aitab võidelda immuunsüsteemi üldine tugevdamine. Nagu okas silmas Mitte vähem tülikas ja valus pole odraiva (Hordeolum e silmalau servas paiknevate rasunäärmete äge põletik). Selle toovad silma bakterid, mis satuvad lauserva sisse mikrovigastuste kaudu. Bakterid tekitavad organismis põletikureaktsiooni. Odraiva võib olla välimine või sisemine, asukohast sõltub raviviis. Inimene.ee kirjutab: „Välimist odraiva ravitakse soojade kompressidega kodustes tingimustes. Mida varem alustatakse, seda efektiivsem. Kui hakkab kogunema mäda, tuleb kompresside tegemine lõpetada, et takistada nakkuse levikut,

Rahvasuu soovitab Internetifoorumites nimetatakse ohatise ravimitena: külma veega „ehmatamine”, jääkuubikuga hõõrumine; määrimine pooleks lõigatud küüslauguküünega, kõrvavaiguga; tupsutamine saialilletinktuuri või teepuuõliga, salveiga, nuuskpiiritusega; määrimine tsinksalviga, söögisooda raputamine kihelevale kohale jm. Odraiva raviks: kuldsõrmusega

hõõrumine, nõgesetee joomine, külm söögisooda kompress, külm ja märg musta tee kotike haigele kohale, kummeliteekompress, villase riidega „tuliseks” aetud kuldsõrmus jm. NB! Tegu on teaduslikult tõestamata meetoditega, millega tuleb olla ettevaatlik.

ja pöörduda arsti poole. Mädaniku eemaldamiseks tavaliselt see avatakse ja vajaduse korral määratakse raviks antibiootikumsalvi. Kui odraiva kohe pärast ravi kordub ning on visa paranema, võib arst määrata ka paarinädalase tablettravi. Ise mäda välja pigistada ei tohi. Sel juhul võib nakkus levida ning veenide kaudu liikuda silma-

koopasse ja jõuda isegi ajukelmetele (tuleb väga harva ette). Sisemise odraiva puhul on ravi tavaliselt kirurgiline.” Igal juhul tasub vanaemade ja sõbrannadega konsulteerimise kõrval kindlasti nõu pidada ka arstiga. Ära hoida pole odraiva võimalik, kuid sagedamini kipub see tulema siis, kui immuunsüsteem on nõrgenenud.


Tervis ja hea vorm Liikuvatel kohtadel paiknevate haavade katmiseks müüaksegi spetsiaalselt elastsest materjalist plaastreid. Foto: Istockphoto

Igale haavale oma plaaster Juhtub nuga kartuleid koorides näppu libisema, uued kingad jalgu villi hõõruma või käsi kuuma triikrauda riivama – niisuguste ja teiste samalaadsete probleemide raviks leiab apteegist hädale vastava plaastri. Kes plaastririiuli ees nõutuks jääb, võiks nõu küsida apteekrilt. Kristiina Viiron Tallinnas Narva maantee 7 asuva Apteek 1 proviisor Liia Saava tõdeb, et plaastrite valik on tänapäeval tõesti mitmekülgne ning saadaval on mitme toimega, mitmesuguste omaduste, kuju ja värviga plaastreid. Väiksemate haavade ja marrastuste katmiseks on müügil sidemepadjakesega plaastrid, mis ei kleepu haava külge ning ima-

vad haavast erituvat vedelikku. Mitmed neist sisaldavad hõbedalisandit, mis hoiab ära põletikku ja mädanikku tekitavate mikroobide paljunemise. „Alati on pakendile märgitud, kas plaaster on veekindel või mitte,” osutab Saava asjaolule, millele plaastrit valides võiks tähelepanu pöörata. Arvestada tuleks, et veekindel plaaster on jäigem kui mitteveekindel, seega on viimati märgitut mugavam panna liiku-


Tervis ja hea vorm vatel kehaosadel, nagu põlvedel, küünarnukkidel jm paiknevatele haavadele, sest plaaster on elastne ega takista liigutamist. Liikuvate haavade katmiseks müüaksegi spetsiaalselt elastsest materjalist plaastreid ning kui inimene teab, et peab haavale vaatamata tegutsema, võikski niisuguseid plaastreid apteegist küsida. Eraldi plaastreid müüakse ka näiteks sõrmedele, need on liblikakujulised, mistõttu on võimalik haav ühtlaselt katta ja samal ajal saab sõrme ka liigutada. Veekindla plaastriga võib minna ujuma, käia vannis ja duši all ning pole vaja peljata, et haav pisikutega saastuks. Pärast veeprotseduuri on soovitatav plaaster eemaldada ning katta haav uue sobiva plaastriga. Kui aga on ette näha, et haav ka edaspidi veega kokku puutub – näiteks tuleb pereemal nõusid pesta või koristada –, peab plaastrit peal hoidma nii kaua, kuni tööd tehtud. Põletustele oma plaaster Kergemate põletuste raviks on hea katta põletuskoht spetsiaalse põletushaavaplaastriga, mis imab villist vedelikku endasse. „Villi katki tegema ei pea,” märgib Saava. Terve vill on infektsioonide eest kõige paremini kaitstud. Põletustele mõeldud plaastrid sisaldavad vaseliini ja hüdrokolloidmassi, mis vedeldub kokkupuutel haavavedelikuga, moodustades haavakooriku asemel valge geeli. Niiske geel

väldib plaastri kleepumist haavale ja loob seega soodsad tingimused haava paranemiseks. Samuti leevendab plaaster põletushaavaga kaasnevat valu. Hüdrokolloidplaastreid on ka niisuguseid, mis sobivad haavadele ja marrastusele. Tavaliselt vahetatakse hüdrokolloidplaastrit siis, kui see hakkab haavalt lahti tulema või ise eemaldub. Vahetuse tihedus sõltub ka haavast ja tootest, seega on soovitus lugeda plaastripakendilt juhendit alati omal kohal. Ka operatsioonijärgsete haavade kaitseks on saadaval spetsiaalsed plaastrid, reeglina on need neljast küljest kleebitavad ja steriilsed. „Nende plaastrite puhul on oluline valida õige mõõt, et haav ei jääks kleebitava osa alla,” täpsustab Saava. Ka operatsioonijärgsetele haavadele mõeldud plaastrite hulgast leiab niisuguseid, millega tohib vee alla minna. Jalavillid plaastri alla peitu Sagedane suvine mure on palavaga villi ja katki hõõrdunud jalad. Katkiste ja villis kohtade plaasterdamiseks on saadaval naha värvi või läbipaistvad villiplaastrid. „Kui lahtine king on jalas, pole nähagi, et jalg on plaasterdatud,” täheldab Liia Saava. „Villiplaaster võiks suvel küll kogu aeg varuks olla.” Villiplaastreid sobib kasutada ka villide tekke ärahoidmiseks. Villide ennetamiseks on mõeldud ka nn villipulk, millega hõõrdumist kartvad kohad enne

15 Foto: Istockphoto

Plaaster pane kuivale ja puhtale nahale • Et plaaster haaval püsiks ja haav pahaks ei läheks, tuleb haav enne plaastri pealepanekut kindlasti puhastada. • Esmalt võiks haavapiirkonda puhastada puhta veega, seejärel kasutada mingit desinfitseerivat vahendit. • Oodata kuni verejooks peatub. • Kuivatada haavapiirkond hoolikalt ja asetada plaaster peale. • Põletuse puhul jahutada põletuskohta külma vee all 15 minutit,

seejärel kuivatada põletuspind steriilse kompressiga. Villi mitte avada, vaid katta põletusele mõeldud plaastriga. • Jalavilli puhul puhastada vill veega ning desinfitseerida. Villi mitte katki teha. Juhul, kui vill on purunenud, puhastada haav puhta veega ning seejärel desinfitseerida. Katta vill (ka katkine vill) villiplaastriga.

jalatsite jalgatõmbamist sisse määrida. Plaastrite asemel võib kasutada ka pihustatavat või pealekantavat haavaliimi, mis katab haava, jäädes ise nähtamatuks. Haavaliim muutub nahal õhku läbilaskvaks kileks, mis kaitseb haava saastumise eest ja hoiab haavaservad koos. Haavaliim sobib väikestele mitteveritsevatele haavadele, samuti nahalõhedele.

Plaastri värv või siis värvitus on samuti üks aspekt, mida plaastrit valides arvestada. Läbipaistvad plaastrid on sobilikud näole ja teistele silmatorkavatele kohtadele. Alternatiivina sobivad ka ihuvärvi plaastrid. Lastele on aga kindlasti meeltmööda, kui kriimustus, marrastus või muu haavake saab kaetud värviliste lustakate piltidega plaastriga.

Allikas: Urgo

REKLAAMTEKST

Kas teil esineb Oled ülekaaluline? Sul on kõrge vererõhk? Kas arstlikul läbivaatusel on selgunud, et sinu vere suhkrusisaldus on kõrge? Kas triglütseriidide tase sinu veres on tõusnud? Kas sul on kõrged kolesterooli näitajad? Kui vastasid vähemalt kolmele küsimusele jaatavalt, oleks sul mõistlik konsulteerida perearstiga. Need probleemid on tuttavad pea pooltele Eesti elanikele. Nende esinemissagedus eakate hulgas on kahekordistunud ja see viitab tõsistele ainevahetushäiretele.

DIABEEDIOHT?

Dialevel, mis on välja töötatud diabeediravi spetsialistide poolt, sisaldab kolme aktiivset toimeainet: alfa-lipoehapet, kaneeliekstrakti ja orgaanilist kroomi. Nimetatud ained aitavad kontrollida veresuhkru taset ning vähendada vere kolesterooli- ja triglütseriidide sisaldust. Lisaks aitavad alfa-lipoehapped vähendada pikaajalise kõrge glükoosisisalduse peamiseks sümptomiks olevat tuimusetunnet ning kihelust jalgades. Dialevel on apteegis saadaval ilma retseptita.

Küsi Dialevelit lähim lähimast himast ast apteegist ja e-poest www.walmark.ee


Tervis ja hea vorm

Gripp ja teised viirushaigused ei ole püstijalu põdemiseks Ehkki kevad on juba ühe jalaga Eestimaale astunud, on ennatlik loota, et „oh, saab see hirmus haiguste aeg mööda”. Perearstikeskuse Sinu Arst perearst Kristi Parts-Teppo tõdeb, et niinimetatud külmetushaigused levivad aasta ringi, gripihooaeg kestab meil aga oktoobrist aprillini. Kristiina Viiron Sestap kuluvad soovitused, kuidas külmetushaigusi ravida, marjaks ära ka siis, kui päike kõrges kaares käib ja ilma soojemaks kütab. Dr Parts-Teppo märgib, et tegelikult pole termin „külmetushaigused” päris täpne, sest pelgalt külmetamisest keegi tõbiseks ei jää, alati mängib haigestumisel rolli ka mingi viirus (gripiviirus, adenoviirus, RS-viirus, paragripp). Iga külmetushaigus ei ole gripp Ja ehkki rahvasuus kiputakse palaviku, kurguvalu, köha ja nohuga kulgevat tõbe kergesti gripiks diagnoosima, ei ole kaugeltki iga haigestumine gripp. Gripp on haigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B, nende olemasolu organismis määratakse arsti juures kindlaks testiga. Üldiselt on gripp ka raskema kuluga kui n-ö tavaline külmetushaigus. Kuna gripi raviks saab kasutada spetsiaalseid viirusevastaseid ravimeid (retseptiga!), on tähtis gripikahtluse korral võimalikult kiiresti pöörduda perearsti poole, kes teeb analüüsiga kindlaks, kas tegu on gripiga ning kas viirusvastane ravi on vajalik. Siinkohal on asjakohane teada sedagi, et n-ö tavaliste külmetushaiguste ravis,

sh paragripi ravis ei ole gripiviiruse vastastest eriravimitest abi. Külmetushaiguste sümptomiteks on nohu, neelamise valulikkus, palavik kuni 38,5 kraadi, köha,” kirjeldab Parts-Teppo. Gripile on iseloomulik haiguse järsk algus, pea- ja lihasvalu, väga kõrge palavik ja tugev köha.” Ka paragripiga võib tekkida gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripi tunneb kõigepealt ära valusa kurgu järgi, lisanduvad tavaliselt ka nohu ja haukuv köha. „Kui on kahtlus, et olete haigestunud grippi, tuleb minna kindlasti kiiresti arstile,” rõhutab perearst. „Ideaalis võiks arstile minna 48 tunni jooksul, sest viirusevastase raviga on vajalik alustada kiiresti, kuid tüsistute ohtu vähendab ka hiljem alustatud ravi.” Kindlasti tuleb gripi puhul töölt koju jääda ja puhata. Hea on juua ohtralt vedelikku, vajaduse korral võtta palavikualandajat, valuvaigisteid jt gripinähte leevendavaid ravimeid. Samuti tuleks külmetushaiguse puhul töölt koju jääda ja tegelda enda ravimisega: juua samuti rohkelt vedelikku, võtta C-vitamiini, vajaduse korral võtta rögalahtistit, palavikualandajat. Haigus tahab ravimist Tallinnas Narva mnt 7 asuva Apteek 1 proviisor Liia Saava tõdeb,


Tervis ja hea vorm

SOOVID TUGEVDADA ORGANISMI?

Kindlasti tuleb gripi puhul töölt koju jääda ja puhata. Foto: Istockphoto

et vahendeid, mis külmetushaiguste, sh gripi puhul, on asjakohased, võib jagada kolme gruppi: haigust ärahoidvad preparaadid, haigussümptomeid leevendavad ravimid ja üldist enesetunnet parandavad vahendid. „Haigusi ennetavate vahendite võtmist tuleks alustada juba sügisel. Nende hulka kuulub näiteks punane päevakübar, mida võiks juba enne haigusteperioodi tarvitada; samuti vitamiinid. Tervislik eluviis ja karastamine aitavad samuti haigestumist ära hoida,” kõneleb Saava. Teine ravimirühm on haigusnähtude leevendajad, mis lähevad käiku, kui haigus juba käes. Palavikualandajatest on levinumad paratsetamooliga vahendid, mis on saadaval nii tablettide, lahuste kui ka küünaldena. Köha puhul võib võtta rögalahtistavaid ravimeid, aga siinkohal on vaja eristada köha pärssivaid ja köha lahtistavaid vahendeid koos neid ei tohi võtta, sest organism ei väljuta röga, kui samal ajal on võetud ka köha pärssivat ravimit,” rõhutab Saava, lisades, et köhapärssijat võib võtta kinnise, kuiva häiriva köha puhul, mis öösiti magada ei lase. Aga kui inimene ikkagi tunneb, et kõik on justkui bronhides kinni, siis võtta pigem ikkagi rögalahtistajat.” Kurguvalu saab leevendada

ÄRRITUS KURGUS?

imemistablettide ja pihustatavate ravimite abil, mõlemal on lisaks valuvaigistavale toimele ka mikroobide paljunemist pidurdav mõju. Kinnise nina saab lahti ksülometsaooli sisaldavate tilkade ja aerosooliga, saadaval on ka mentooliga variante. Kindlasti ei tohi neid ravimeid üle viie-kuue ööpäeva kasutada,” rõhutab Saava. Kui nohu järele ei anna, tuleks konsulteerida perearstiga.” Haigusest tingitud kehva enesetunnet leevendavad ja alandavad palavikku kuuma joogina tarbitavad komplekspreparaadid, mis sisaldavad paratsetamooli, ninaturse alandajat, köhapärssijat või rögalahtistajat Kolmanda rühmana nimetab Saava üldist enesetunnet parandavaid vahendeid, milleks on n-ö rahvameditsiinist pärit tarkused: juua ohtralt ravimtaimeteesid, morssi või sidrunivett, süüa mett, teha kuuma jalavanni sinepiveega ja sinepiplaastreid. Haigussümptomeid leevendavaid ravimeid ei tasu võtta liiga palju, arvates, et see toob tervise rutem tagasi,” rõhutab Saava. Samuti ei maksa haiguse ajal võtta vitamiine (ei kehti C-vitamiini kohta), eriti B-rühma vitamiine või neid sisaldavaid komplekse, sest need annavad mikroobidele elujõudu.

PROPOLKI imemistabletid taruvaiguekstrakti ja C-vitamiiniga

ERINEVAD MAITSED  ROHKEM V›IMALUSI PROPOLKI kibuvitsa- ja vaarikaekstraktiga

Kibuvits on üks kõige väärtuslikematest C-vitamiini allikatest.

PROPOLKI ingveri- ja aaloeekstraktiga

Aaloe on tuntud niisutavate omaduste poolest ning tugevdab immuunsüsteemi. Ingveriekstrakt soodustab süljeeritust kaitstes sellega suu ja kurgu limaskesta kuivamise eest.

PROPOLKI sidrunimaitselised

Värskendava sidrunimaitsega.

PROPOLKI suhkruvabad

Magusainega imemistabletid neile, kes ei saa või ei soovi kasutada suhkrut sisaldavaid tablette. Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.


18

Tervis ja hea vorm

Kevad toob allergikutele kaasa õietolmuhirmu

Allergia toob kaasa sagedase aevastamise. Foto: Istockphoto

Õietolmust põhjustatud allergilist nohu iseloomustab nina ja silmade sügelemine, vesine eritis ninast ja aevastamine. Signe Kalberg Puude ja taimede õietolm võib põhjustada selle suhtes ülitundlikel inimestel mitmesuguseid tervisehäireid, mida nimetatakse pollinoosiks. Silma ja nina limaskestale sattunud õietolm kutsub esile allergilise reaktsiooni, millega kaasnevad nii silmade sügelus, punetus, turse ja pisarate vool kui ka nina sügelus, punetus, sage aevastamine, rohke vesine nohu või nina kaudu hingamise takistused. Ka sügelus kurgus ja köhatamine, raskematel juhtudel isegi hingamisraskus võib anda märku allergiast. Tihtipeale ei tule inimene selle pealegi, et ka nahalööbed, migreenitaoline peavalu, liigesevalu, seede- või südamerüt-

mihäired ning temperatuuritõus on allergia põhjustatud vaevused. Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku lastearst-allergoloog dr Kaja Julge ütleb, et kuigi kevadine külmetushaigus võib sarnaneda allergianähtudele, on siiski võimalik eristada allergiat külmetusest. „Allergia toob kaasa sagedase aevastamise, nina sügeleb ja üks oluline tundemärk on „liiv silmas”,” selgitab Julge. Allergia on immuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon kehale ohututele võõrainetele, mida organism peab ekslikult kahjulikeks sissetungijateks. Allergia ei teki üleöö, ülitundlikkus ei vallandu kunagi allergeeni esimesel sattumisel organismi, vaid pikkamööda, üha

korduval kokkupuutel. Allergiahaigused ei ole otseselt päritavad, küll aga on seda organismi kalduvus moodustada kergemini ja rohkem allergeenidena toimivate ainete vastaseid antikehi. Õietolm kandub kaugele Peamisteks pollinoosi põhjustajateks märtsist maikuuni on sarapuu, lepa ja kase õietolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus. Mai lõpus lisandub veel tamme ja võilille tolm. Haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis on õhus rohkem õietolmu. Maal on õietolmu hulk õhus kõrge hommikuti, linnas õhtuti. Sageli ei oska allergikud arvesta-

da, et õietolm kui hea lenduja võib tuulega kanduda õitsemiskohast mitte ainult sadade, vaid isegi tuhandete kilomeetrite kaugusele. Kui allergeeni vältimine ei ole võimalik, peab appi võtma ravimid. Paraku ei ravi need allergiat välja, vaid aita-


Tervis ja hea vorm

vad kontrollida haigusnähte „Kui inimesel on kahtlus õietolmuallergiale, tasub kõigepealt abi otsida apteegist. Kirjeldada proviisorile oma haigusnähtusid ning olen kindel, et sealt saab ka vajaliku ravimi,” soovitab Julge. „Näiteks Inglismaal kimbutab iga kolmandat inimest pollinoos, seal selle põhjust ei uuritagi enam alati allergiatestidega, abi otsitakse apteegist,” täheldab ta. Raske allergiaga arsti juurde Arsti poole tuleks pöörduda siis, kui allergia tundemärgid ei taandu apteegis käsimüügis olevate antihistamiinikumide abil või kui sümptomid on tugevad, lisandub uusi allergeene ja haigus süveneb. Vilisev hingamine, hingamisraskus või pikaajaline köha on kindlad põhjused allergoloogi poole pöördumiseks. Allergiliste haigustega tegelevad Eestis lasteallergoloogid, täiskasvanutega tegelevaid spetsialiste on aga väga vähe, kuid lähiaastatel on lootust ka selles osas olukorra paranemist. Astma puhul aitavad kopsuarstid, nahaallergiate puhul nahaarstid. Allergilise nohuga täiskasvanud saavad pöörduda perearsti poole, kes vajadusel suunab kohaliku eriarsti juurde uuringutele. Neid on võimalik teha kõigis suuremates linnades. Diagnostikas kasutatakse nahatorke, vereteste, kopsufunktsiooni uuringud, kuid diagnoosi oluliseks aluseks on ikkagi haige hoolikas küsitlus.

Ristallergiaga kimbus Õietolmuallergia puhul võivad allergilisi vaevusi tekitada ka mõned toiduained ja siis on tegemist ristallergiaga. Ristallergia on tingitud sarnasusest õietolmude ja toiduainete molekulaarses ehituses. „Ristuva allergia tõttu ei talu pollinoosihaiged ka mitmeid toiduaineid. Nende söömisel võivad süveneda pollinoosile iseloomulikud vaevused ja tekkida nn oraalne allergia sündroom. Puudetolmu allergiaga inimesed ei talu sageli pähkleid, õunu, viinamarju, porgandeid, mandleid, kasemahla ja maitsetaimi,” selgitas Julge. Seetõttu tekib sarapuutolmu allergiaga inimestel pähklite söömisel sügelus huultel ja suus, köhatamine, vesine nohu või lööve nahal. Kõrreliste ja aasaheinte suhtes tundlikud inimesed ei talu jahu ja tangaineid, eriti nende taimede õitsemise ajal. Päevalille õietolmu allergiaga inimesed ei talu päevalilleseemneid ja -õli, halvaad ja majoneesi. Keedetuna või külmutatuna kaob tavaliselt enamiku toiduainete allergiline toime. See ei kao aga pähklitel, mandlitel ja maitsetaimedel. Et leivatoodetele lisatakse sageli seemneid, on oluline arvestada, et kaseallergikud võivad olla ülitundlikud päevalille-, lina-, seesami- ja mooniseemnete suhtes. Mesi ja ravimtaimed võivad samuti põhjustada pollinoosile iseloomulikke vaevusi.

Kuidas kevadel hakkama saada? • Hangi teavet õietolmu esinemise aegade kohta. • Viibi sinu jaoks ohtlikul tolmlemise ajal väljas võimalikult vähe. • Väldi metsas käike. • Hoia autosõidul aknad kinni ja lülita ventilatsioon välja. • Kanna õues kaitseprille. • Koju tulles võta seljast tänavariided ja pese juukseid. • Akna ette riputa märg lina või spetsiaalsed kaitsefiltrid. • Paigalda tolmuimejasse peene tolmu filter. Tolmukotti vaheta vähemalt iga kahe nädala järel. • Tuppa võiks muretseda õhupuhastusseadme. • Ära too tuppa urbadega oksi. • Pesu kuivata toas.


20

Tervis ja hea vorm

Juuste väljalangemine. Kas vananemisega kaasnev paratamatus või haigus? Juuksed võivad hõreneda haiguste ja üleelamiste järel, meestel tekib kiilaspäisus meessuguhormoonide mõjul. Meestüüpi kiilaspäisus võib esineda ka naistel. Mare Mere Juustega on läbi aegade seotud palju uskumusi. On arvatud, et juustes kätkeb inimese vägi ja elab tema hing. Juukseid on seostatud maagiaga ja kasutatud nõidumises. Juustest on loetud välja inimese iseloomu ja lähtutud talle hinnangu andmisel. Paljud mäletavad, kuidas Nõukogude ajal tähendas paljaks aetud pea ilmselgelt hiljutist vanglast vabanemist või pikad juuksed noormehel ühiskonna normide eiramist. Tänapäeval õnneks oleme sellistest eelarvamustest vabanenud ning juuste puhul on tähtis eelkõige inimese rahulolu oma välimusega ja tervis. Meid teeb murelikuks, kui meie juuksed aja jooksul hõrenevad või hakkavad silmanähtavalt välja langema ja pea hoopis kiilaks muutub. Millest see on tingitud ja mida sellisel puhul ette võtta, selgitab Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno. Juuksed täidavad kolme ülesannet „Juuksed ei oma otseselt elulist tähtsust,” märgib dr Konno. „Juustel on kolm peamist funktsiooni: kaitsefunktsioon, identiteet ja seksuaalsus.” Juuksed kaitsevad peanahka külma, päikesekiirguse ja mehaanilise trauma eest ning juustega seondub inimese identiteet, sugu, moesuunad ja isiklikud eelistused. „Seksuaalsuse seisukohalt on juuksed taktiilse tundlikkuse organ, karvanääpsudes olevad närvilõpmed reageerivad ka kõige nõrgematele puudutustele, mis enamasti tekitavad hea tunde,” lisab dr Konno. Just seetõttu meeldib meile, kui juuksur meie juuste kallal toimetab või keegi lähedane meie pead kammib ja peanahka masseerib.

Herpes zoster) vajavad juba ravimitega sekkumist. Nahaarsti juurde tuleks pöörduda, kui peanahale tekivad uudismoodustised, mis iseenesest ei parane, haavanduvad ja kipuvad veritsema.

Androgeense alopeetsia ehk meestüüpi kiilaspäisuse puhul hõrenevad juuksed järk-järgult lagipeas ja oimude piirkonnas. Foto: Istockphoto Juustes väljendub organismi üldseisund Dr Konno sõnul ei kasva ükski juuksekarv lõpmatuseni, varem või hiljem kukub see ikkagi välja. „Enamasti on juuksekarva eluiga kolm kuni viis aastat, hiljemalt kümneaastane karv langeb välja, harilikult ei kasva juuksed pikemaks kui poolteist meetrit,” selgitab ta. „Füsioloogiline on juuste vähenemine eaga seoses ning suurte murede ja palavikuga kulgevate haiguste järgselt. Naistel langeb juukseid välja rohkem pärast sünnitust ja rinnaga toitmist, meestel on aga põhjuseks androgeenid ehk meessuguhormoonid.” Juuste väljalangemist võivad soodustada ka hormonaalsed kõrvalekalded, kilpnäärmehaigused, rauadefitsiit ning toitumushäired, näiteks anoreksia.

kaebusi ning nad pole oma juuste ja välimusega rahul. „Ei suudeta leppida tõsiasjaga, et nii nagu nahk aja kulgedes vananeb, nii jääb ka juukseid elu jooksul aina vähemaks,” tõdeb dr Konno. „Sellistel puhkudel oleks mõistlik pigem mõni osavate kätega juuksur üles otsida, kes oskab juuksed kenasse soengusse sättida.” Teise äärmusse kuuluva need, kellel on tekkinud tõeline juuksetus. „Haigus algab tavaliselt koldelise juuksekaoga (ld Alopecia areata), vahel võivad välja langeda kõik juuksed, ka kulmud, ripsmed ja kehakarvad,” selgitab dr Konno. „Kui selline kiilasus on kestnud üle kolme aasta, on ebatõenäoline, et karvakasv uuesti käivituks. Halva prognoosiga juhtudel efektiivne ravi puudub. Siis on abiks parukad või leppimine olukorraga.”

Juustekao probleemide kaks äärmust Dr Konno kogemuste põhjal võib juuste probleemidega nahaarsti juurde pöördunute seas eristada kahte „keerulist” äärmust. Ühed on need, kellel tegelikult ei ole mingisugust haigust, aga neil on rohkelt

Peanaha haigused vajavad nahaarsti sekkumist Kui juuste väljalangusele kaasub peanaha punetus, ketendus või muu nahalööve, võiks pöörduda nahaarsti juurde, rõhutab dr Konno. Peanaha seenhaigused, psoriaas, seborröa, luupus ja vöötohatis (ld

Meestüüpi kiilaspäisus võib esineda ka naistel Androgeense alopeetsia ehk meestüüpi kiilaspäisuse puhul hõrenevad juuksed järk-järgult lagipeas ja oimude piirkonnas. See on küllaltki levinud probleem, mis tabab paljusid mehi juba varases keskeas. Meestüüpi kiilaspäisust esineb umbes pooltel meestel. „Ehkki androgeenset alopeetsiat on sagedamini meestel, kuna neil on androgeenide produktsioon suurem, võib seda esineda ka naistel,” märgib dr Konno. „Inimese enda suhtumise alusel tuleks välja selekteerida need, kelle puhul oleks vajalik medikamentoosne vahelesegamine. Sõltub ka sellest, millises staadiumis on ravi mõeldav, et juuste edasist väljalangemist peatada.” Koldeline juustekadu on autoimmuunhaigus Vahel võivad juuksed välja langeda ka paiguti, pähe tekib üks või mitu juustevaba laiku, mida tihtipeale märkab alles juuksur. „Laigulist (koldelist) juuksekadu ehk Alopecia areata’t peetakse nahaga piirduvaks autoimmuunhaiguseks,” selgitab dr Konno. „Karvafolliikul läheb puhkeperioodi (telogeeni) ja karv kukub välja. Juuksed võivad tagasi kasvades olla ilma pigmendita ning vahel võivad sirged juuksed lokki minna.” Olenevalt raskusastmest taandub probleem vahel mõne kuu kuni aastaga iseenesest, kuid teatud juhtudel võib laigulise juustekao ravi olla väga komplitseeritud, lisab dr Konno.


22

Tervis ja hea vorm

Kontaktläätsed vajavad hoolt Nõudeid rikkudes võib kandja kahjustada oma silma sarvkesta. Signe Kalberg Prillikandja, kes soovib vahelduseks või mugavuse nimel kanda kontaktläätsi, peab kõigepealt pöörduma silmaarsti poole, kes silmad üle vaatab ja otsustab, kas need läätsede kandmist üldse kannatavad. Lisaks nägemiskontrollile vaadatakse üle silma sarvkest, mõõdetakse selle kumerus, mida tähistatakse BC-ga. Kui kumerus on teada ja seda arvestatakse läätse ostmisel, siis sobivad läätsed paremini – ei „uju” silmas ega kleepu ka väga sarvkesta külge. Ühtlasi uuritakse arsti juures hoolikalt silma limaskestade olukorda, mõeldamatu on kanda läätsesid põletike ajal.

Kui silmad on kontaktläätsedele kõlblikud, on vaja arstiga läbi arutada ka kontaktläätsede tüüp, mis sisaldab endas lisaks kasutusaja pikkusele ka parameetreid. Lääne-Tallinna keskhaigla silmaarst Kadri Tammeaid ütles, et vanusepiirangut, kui vanalt võib prillide asemel kontaktläätsi kandma hakata, ei ole. „Kandma võib hakata sellest ajast, kui laps ise läätsede panemise ja hooldamisega  hakkama saab,” sõnas Tammeaid. Ta lisas, et kontaktläätsi ei tohi kanda inimesed, kellel on olnud mingid eelnevad, silma sarvkesta kahjustanud silmapõletikud. Silmaarstid ei soovita läätsesid ka neile, kellel on sageli limaskestapõletikud. Ka sel

ajal, kui inimene põeb mingit külmetushaigust, ei tohiks läätsesid kanda. Pehmed ja kõvad Sõltuvalt kasutatud kunstmaterjali tüübist eristatakse pehmeid ja kõvu kontaktläätsi. Mõlemad läätsetüübid „ujuvad” silma sarvkesta pisarakihis. Pehmed kontaktläätsed valmistatakse vett sisaldavast hüdrogeelist, kõvad kontaktläätsed kas pleksiklaasist (polümetüül-metakrülaadist) või uuemast spetsiaalsest materjalist. Pehmed läätsed on hea hapniku läbilaskvusega, nad sisaldavad vett ja on sarvkestast suuremad. Kuna silma sarvkestas ei ole veresooni, saab silm hapnikku (hingab) pisaravedeliku abil. Kui


Tervis ja hea vorm Kui silma sarvekesta kumerus on teada ja seda arvestatakse läätse ostmisel, sobivad läätsed paremini – ei „uju” silmas ega kleepu ka väga sarvkesta külge. Foto: Istockphoto

aga silmal asub kontaktlääts, on hingamine raskem, sest hapnikku on sellel ajal vähem. Öösel magamise ajal on hapnikku veelgi vähem. Seetõttu saab ööpäev läbi kanda ainult selliseid kontaktläätsi, mille hapnikujuhtivus on väga hea. Silikoonhüdrogeelläätsede erinevus tavaläätsedest seisnebki madalas veesisalduses, mis on umbes 24%, ning suures Dk/t arvus. Dk/t arv on suurus, mis näitab, kui palju hapnikku satub kontaktläätse kaudu sarvkesta pinnaühikule ehk kui palju sarvkest läätse all hingata saab. Traditsiooniliste läätsede puhul on Dk/t arv 100 piires, silikoonhüdrogeelläätsedel aga Dk/t arv 175. Selline oluline erinevus võimaldab pikendada päevast läätsekandmisaega kuni 17 tunnini. Pehmed läätsed vajavad aga rohkem hoolitsust, kuna nad võtavad pisaravedelikust kergesti külge proteiine, ravimaineid ja konservante. Kui kõiki pehmeid kontaktläätsi tuleb hoida vastavas lahuses, siis kõvu võib hoida ka kuivalt. Kuigi kõvu läätsi on kergem hooldada, võivad nad silmale tunduda võõrkehana. Lühinägelike tarvis valmista-

Silmaläätsed • Ühepäevased läätsed – visatakse pärast ühte kasutuskorda ära. Teistest hügieenilisemad ning suure veesisaldusega, väga silmasõbralikud. Ei ole vaja kasutada läätsehooldusvedelikku ega konteinerit. Lihtne kaasa võtta nt reisile, matkale. Sobivad ka neile, kelle silmi hooldusvedelikud ärritavad. Sobivad tolmuses keskkonnas töötavatele inimestele, sest tolm ja mustus ei jõua läätsele akumuleeruda. • kuni ühekuulised läätsed – kõige enam kasutatav läätsetüüp. Võetakse ööseks silmast, puhastatakse ja pannakse värske hooldusvedelikuga täidetud konteinerisse. Vajavad igapäevast puhastust ja hooldust • Pideva kasutusajaga ehk silikoonhüdrogeelläätsed – valmistatud hapnikku hästi läbilaskvast materjalist. Kasutatakse üks kuni neli nädalat järjest. Läätsi võib kanda ka lihtsalt päevaläätsedena, pannes need ööseks konteinerisse. Pärast nädalast või kuulist pidevat kandmist on vaja teha vähemalt üks läätsevaba päev.

• Pikaajalised läätsed – vahetatakse iga kolme kuu, poole aasta või aasta järel. Puhastatakse enne ja pärast iga kasutuskorda, soovitatav on kasutada kord nädalas ensüümtablette. • Toorilised läätsed korrigeerivad ähmastäpsust ehk astigmatismi (nn silindrit). Saadaval ühepäevaste ja ühekuuliste läätsedena. • Värvilised läätsed – silmavärvi muutvad nii optilised kui ka  mitteoptilised läätsed (0 tugevus). Saadaval ühekuulised läätsed ja ka pikaajalised läätsed (kuni üks aasta). • Nn enhancer-läätsed sobivad heledatele silmadele – hallidele, sinistele või rohekatele. Nendega võib tugevdada oma silmavärvi või muuta seda näiteks helesinisest roheliseks. • Peitvad opaque-läätsed, millega saab silmavärvi täielikult muuta. Opaque-läätsed muudavad ka pruunid silmad teist värvi. • Saadaval  on ka nn crazy-läätsed, kus on mingi eriline kujund (nt täht, dollari märk vm).

takse ka ühekordseid kontaktläätsi, mida võib puhastamata silmas kanda kuni üks nädal. Kuid ka neil läätsedel on mõned kõrvalmõjud, mistõttu pole nad igaühele sobilikud. Piinlikku puhtust ja hoolt vajavad mõlemat tüüpi kontaktläätsed. Hoolas hooldus Kasutusaja järgi on optikasalongides saadaval olevad läätsed kas ühepäevased, ühekuused, kahekuused, pooleaastased või aastased. Läätsede kasutamise aeg algab pakendi avamisest. Kes alustab kontaktläätsede kandmisega, võiks alustuseks valida lühema kasutusajaga läätsed veendumaks, kas ikka saadakse kandmise ja hooldamisega korralikult hakkama. „Väga oluline on teave läätsede hooldusest, mida ei tohi mingil juhul eirata. Hooldusvahend puhastab, desinfitseerib, kõrvaldab proteiinikihi, sarnaneb loomulikule pisaravedelikule ja suurendab kontaktläätse pinna niiskust,” selgitas Tammeaid. Kontaktläätsede kandja peab teadmaläätsede kasutamise hügieenireegleid ning eeskirju. Kui hoolikalt neist kinni peetakse ja järgitakse,

23 sellest sõltub ka läätsekandja silmade tervis ja kõlblikkus kontaktläätsede pikaajaliseks kandmiseks. Kui läätsi kantakse üle lubatud aja, võib tekkida silmapõletik. Sarvkestapõletikud on ohtlikud, kuna tekkinud armid vähendavad nägemisteravust. Kõige silmasõbralikumad on ühepäevased läätsed. Nende puhul paneb inimene iga päev silma uue ja puhta läätse. Kontaktläätsekandjad kurdavad sageli silmaärritust. Silmaarst Merle Piik on seda meelt, et läätsi kandes ei tohiks silmad sügeleda, selleks peab mingi põhjus olema. „Mõnikord silmad ei kannata mingit konkreetset läätse või hooldusvahendit. Samuti võib põhjuseks olla „kuiv” silm. Siis võiks vahetada läätsede hooldusvahendit ja muidugi proovida ka silma niisutavaid tilku, mida tohib kasutada koos läätsedega,” selgitas Piik. Läätsekandja tohib kasutada ainult selliseid silmatilku, millel ei ole sees säilitusaineid. Kui tegu on tavaliste silmatilkadega, tuleks kõvad kontaktläätsed enne eemaldada ja 20 minutit pärast tilkade kasutamist uuesti tagasi panna.



Tervis ja Hea Vorm