Terviseleht (oktoober 2019) by Eesti Päevalehe

Terviseleht Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Oktoober 2019

KUULMISEGA PROBLEEMID? ÜHE VISIIDIGA KUULJAKS! Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale) • kordusvisiidid • USA ﬁrma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid • lai valik erinevaid aparaate kohapeal * saadaval nii eakale inimesele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna * lai valik lisaseadmeid kohapeal olemas • kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D tehnoloogiaga) • individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid,nii pehmed kui kõvad) • professionaalne ja sõbralik teenindus • TASUTA parkimine maja ees • võimalik 0% intressiga järelmaks

HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JA PARANDAB ELUKVALITEETI !

KUULMINE

Terviseleht

Kõrvaklappidest muusika kuulamine võib ohustada kuulmist Vilets kuulmine pole enam ammu pelgalt vanurite probleem. Terve maailm on mures MP3-põlvkonna pärast, kes rikub teadmatusest oma kuulmist valju muusikaga, mis pausideta kõrvaklappidest tuleb. Tekst: Kristina Traks, konsulteeris kõrva-nina-kurguarst Liina Luht

Arenenud riikides kannatab kuulmislanguse all 16% inimestest. Osalt on see tingitud elanikkonna vananemisest, sest üldiselt pole vanemas eas kuulmise nõrgenemisest naljalt pääsu. Kõrvaarstid diagnoosivad aga järjest tihedamini kuulmislangust ka noortel. Arvatakse, et see puudutab 12– 15% neist. Tihti on selle taga klappidest muusika kuulamine igal võimalikul hetkel. Sellepärast kutsutakse neid ka MP3-põlvkonnaks ja kogu maailmas tuntakse nende viletsa kuulmise pärast üha rohkem muret.

Foto: Tiit Blaat

lid kõrvaklapid sul on – mõju kuulmisele on ikka sama.

Kõrvaklapid on imeliselt tore leiutis, kuid nendest muusika kuulamisega peab piiri pidama. Hea orientiir on umbes tund aega päevas ja muusikat ei tohiks kuulata valjult. Leidub ka äppe, mis tunni pärast hoiatavad, et muusika kuulamine on muutunud kuulmist kahjustavaks. Oluline on teada, et kuulmise seisukohalt pole vahet, kas sa naudid oma lemmikmuusikat või viibid mis tahes müra keskel. Pole vahet, kui trendikad või kal-

Kuulmisele kahjulik toime algab helitugevusest 85 dB, kui viibid sellises müras kaheksa tundi. Võrdluseks – tavakõne tugevus on 50–70, tänavaliiklusel 70–85 ja rokikontserdil 100–120 dB. Mida suuremaks lähevad detsibellid, seda lühemaks jääb aeg, mille möödudes hakkab see kuulmist kahjustama. Näiteks 109 dB juures algab kahjulik mõju juba 1,5 minuti

Kõrvaklappidest muusika kuulamine ohustab kuulmist

85 detsibelli on mõistlik piir

KUULMINE

Terviseleht

pärast ehk rokikontserdil võid juba poolteise minutiga oma kuulmisele liiga teha. Väga tugeva heli korral võib kohe tekkida pöördumatu kuulmiskahjustus ehk akustiline trauma, mille puhul inimene kurdistub ühest või mõlemast kõrvast.

Kuulmislangus algab hiilivalt

Kui katad silmad, mõistad, milline tundub maailm pimedale inimesele. Kuulmist pole aga võimalik välja lülitada ning sellepärast ei märka me ka kuulmise nõrgenemist. See toimub hiilivalt, pika aja jooksul ja järk-järgult. Näiteks muusikutel on kuulmislangus sagedane kutsehaigus ja nad ise tajuvad seda alles siis, kui on tekkinud juba suur kahjustus. Väljaandja: AS Ekspress Meedia

Foto: Andres Putting

Kuulmiskahjustuse korral on tänapäeval palju tehnilisi abivahendeid: nii kuuldeaparaadi kui ka sisekõrvaimplantaadiga on võimalik elada täiesti normaalset elu. Paraku on tegu väga kulukate aparaatidega ning täielikult ei suuda need meie loomulikku kuulmist siiski asendada.

Lukus kõrvas ära urgitse

Lennuki tõustes ja maandudes muutub õhurõhk kiiresti, mille tagajärjel võivad kõrvad lukku minna. Siis on abi lutsukomErilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

mi imemisest ja neelatamisest. Mõnikord lähevad kõrvad lukku suure nohuga või ilmse põhjuseta. Nohu korral aitab kõrvad lukust lahti saada nohurohi. Leevendust toob see, kui suled ninasõõrmed ja puhud läbi kinnise nina. Kuuled kõrvades kerget plõksumist ja hakkabki kergem. Kui sellest abi pole, võib esmalt kahtlustada, et kõrva on tekkinud suur vaigukork. Ise seda urgitsema hakata ei tohi ja enamasti ei ole vaja selle probleemiga ka EMO-sse pöörduda. Perearst loputab korgi kõrvast välja. Reklaam: Kevin Põld, kevin.pold@ekspressmeedia.ee

Kaasaegsed abivahendid tagavad vaegkuuljatele mugava elu Kadrimardi keskuse pakutavate toodete kõige suurem eelis teiste sarnaste ees on see, et need on omavahel ühilduvad ja seda valdavalt juhtmevabalt. Oluline on seegi, et need on mugavalt kasutatavad kõigile, lastest kuni kõrges eas vanuriteni. Valdavalt sobivad Kadrimardi keskuse pakutavad tooted nii kurtidele kui vaegkuuljatele. Kõikidele abivahenditele kehtib riiklik hinnasoodustus (70–90%). Soodustuse saamiseks peab inimesel olema eri- või perearsti sellekohane tõend, samuti isikliku abivahendi kaart. Abivahendiga koos antakse kaasa ka eesti- või venekeelne kasutus- ja hooldusjuhend. Koostöös Päästeameti ja kohalike omavalitsustega paigaldatakse vaegkuuljate ja kurtide kodudesse ka suitsuja vinguandurid.

Kuulmekäiku ära vatitikuga puhasta

Loodus on meid ehitanud nutikalt ja andnud kõrvadele isepuhastumise võime. Seepärast pole vaja kuulmekäigus vatitikuga surkida, et kõrvu puhastada. Nii võib kõrvas leiduva vaigu hoopis sügavamale lükata ning lõpuks tekibki kõrva suur vaigukork, mis hakkab kuulmist häirima. Kõrvu puhasta vaid väljastpoolt, samuti võid kasutada apteekides müüdavaid kõrvaspreisid, mis vaiku vedeldavad.

Kuulmine ei taastu

Kuulmislangus on pöördumatu protsess. Liiga valjud helid kahjustavad sisekõrvas olevaid kuulmekarvakesi, mis tugeva helilaine toimel hävivad. Pilt sarnaneb sellele, mida näed viljapõllul, kui sellest on torm üle käinud. Isegi kui enam mürarikkas keskkonnas ei olda, ei muutu kuulmine uuesti teravamaks. Tõsi, kui kahjustav toime kaob, siis peatub ka kuulmislanguse süvenemine.

„Palun meiega ühendust võtta maakondlike omavalitsuste ja Päästeameti esindajatel, kes neid ridu loevad ja asjast huvitatud on. Samuti ettevõtetel ja firmadel, kes on huvitatud kurtide tööle võtmisest – vaegkuuljate ja kurtide abivahendite keskus Kadrimardi aitab teil leida kiireid lahendusi,” rõhutab keskuse juht Kaarel Saluste. Kadrimardi keskus korraldab regulaarselt ka üle-eestilisi teabepäevi, sealhulgas Tallinna erinevates linnaosades. Lähiajal plaanitakse külastada Rakveret ja Valgat. Kadrimardi keskuse seniste klientide tänulikkus väljendub eelkõige jalgadega hääletamises, kui seoses elukorralduste muutusega tekib vajadus mõne abivahendi järele. Kuuljatele tuletab aga Kadrimardi keskus meelde – hoidke oma kuulmist! Vaegkuuljate ja kurtide abivahendite keskus kadrimardi.ee 511 5340

DIGITAALNE KUULMIASBIVAHEND MINO on hädavajalik neile vaegkuuljatele, kellel on raskusi nii kõrvataguste kui ka kõrvasiseste kuulmisaparaatide kasutamisega. Samuti neile, kes pole järginud arsti nõuandeid ega ole kasutanud kuulmisaparaati kogu ärkveloleku ajal või pole käinud kord aastas kõrvaarsti juures oma aparaati järelreguleerimas. Kui eirata neid arsti nõudeid, siis vaegkuulja küll kuuleb, et räägitakse, kuid kõnest ta enam aru ei saa. MINO-ga seda muret ei ole. Kadrimardi keskuses saab aparaadi kasutamise kohta täpsemat teavet.

Esimene abimees on perearst

Sisekõrvakahjustus tekib üldjuhul hiilivalt, aga kui ühel hetkel märkad, et mürarikkas keskkonnas ei saa vestlusest aru ja pead paluma räägitut üle korrata, tasub kuulmist kontrollida perearsti juures. Võid end testida ka lehel myhearingtest.net. Ka muude kõrvaprobleemidega (kõrvavalu, lukus kõrvad, eritis kõrvast, tasakaaluhäired, tinnitus jne) tuleb perearsti juurde minna. Tema otsustab visuaalse diagnostika põhjal, kas on vaja konsulteerida eriarstiga. Kõrva-nina-kurguarstile pääseb perearsti saatekirjaga. Allikas: Tervis Pluss Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek

KADRIMARDI OÜ

TEAVITUSABIVAHEND Suitsuandurikomplekt Komplekt koosneb suitsuandurist (saatja), äratuskell-vastuvõtjast ja vibropadjast. Vibropadi pannakse padja alla, ühendades selle eelnevalt äratuskell-vastuvõtjaga. Häire korral hakkab vibropadi vibreerima. Kadrimardi keskus pakub seda lahendust ka koostöös Päästeametiga.

SISUTURUNDUS

KUiDaS KoOlIs pArEmInI KeSkEnDuDa? Lastepsühhiaater annab nõu

Kosutav suvevaheaeg jäi seljataha ning õppuritel tuleb taas süveneda koolitarkuste omandamisse. Ent pahatihti tekib lastel keskendumisprobleeme – tähelepanu hajub lihtsalt kõrvale, nad võivad olla rahutud või hajevil, täidavad ülesandeid pealiskaudselt ning unustavad kergesti. TÜ kliinikumi lastepsühhiaater Roman Balõtšev annab nõu, mida teha, et lapse tähelepanuvõimet parandada.

„E

simene ja kõige olulisem on laste ja noorukite jaoks selles situatsioonis päevarutiin,“ märgib dr Roman Balõtšev. „Ettearvatav režiim ja plaanipärane elu mõjuvad lapsele rahustavalt. Et rutiini oleks lihtsam meelde jätta, riputage ajakava nähtavasse kohta.“ Dr Balõtšev soovitab määrata selged piirid, millest tuleb alati täpselt kinni pidada. See võimaldab lapsel tunda jalge all kindlat maapinda, mis tähendab, et ta on tasakaalukam ja rahulikum. Enne koduülesannete täitmist tasub nälga vähendada, söögiks sobivad banaan, õun, jogurt, ning väsimust leevendada ehk lapsel peab olema võimalus puhata „Vältige toite, millel on närvisüsteemi stimuleeriv toime, nagu šokolaad ning kofeiini ja suhkrut sisaldavad joogid,“ lisab dr Balõtšev. „Rahuldage lapse füüsilise tegevuse vajadust, et ta saaks liigset energiat välja elada. Väga hästi mõjub näiteks ujumine. Aktiivsetele lastele on äärmiselt oluline piisavalt puhata, öine uni peaks kestma vähemalt 10–12 tundi.“ Psühholoog Liis Arras Katriito nõustamis- ja psühhoteraapiakeskusest täiendab, et oluline on piirata

laste ekraanide taga viibimise aega. „Pidev infotulv ning helendavate ekraanide maailmas suhtlemine ja mängimine ei lase lapse ajul puhata. Need tegevused stimuleerivad aju üle, häirivad keskendumise ja emotsioonidega toimetulemise võimet ning sageli ka und. Lapsel peab olema tegevusi, mis tunduvad vähemalt samavõrra põnevad kui ekraani vaatamine.“ „Piirake nutiseadmes veedetavat aega, eriti enne magamaminekut,“ lisab dr Balõtšev. „Koolieelikud ei tohiks telerit vaadata või arvutis olla rohkem kui 30–40 minutit päevas, sedagi eelistatult vahekatkestusega, ning nooremad õpilased rohkem kui 60 minutit päevas.“ Lapse keskendumisvõime toetuseks võiks dr Roman Balõtševi sõnul kasutada küllastamata oomega-rasvhappeid, mis omavad olulist rolli ajurakkude arengus ja valmimises. Küllastumata rasvhappeid ei suuda organism ise toota, seetõttu tuleb neid saada toidust või tasakaalustamata dieedi korral toidulisanditest. „Hea on ka magneesium, mis aitab kaasa närvisüsteemi

korrapärasele talitlusele ja psühholoogilistele funktsioonidele, ning tsink, mis aitab kaasa normaalsele kognitiivsele ehk tunnetuslikule talitlusele. Kognitiivne talitlus on seotud inimese mälu, mõtlemise, tähelepanu, keskendumisvõime ja teiste tunnetusprotsesside ning kõnega.“ Näiteks toidulisand Esprico närimiskapslid on spetsiaalselt välja töötatud üle viieaastaste laste toitumisvajadusi arvestades ning keskendumisvõime toetuseks. Puuviljamaitselised Esprico kapslid sisaldavad küllastamata oomega-3- ja 6-rasvhappeid, magneesiumi ning tsinki. Kapslid sisaldavad tasakaalustatud segu merekalaõlist (väärtuslikke oomega-3-rasvhappeid EPA ja DHA) ning looduslikku taimset kuningakepiõli, mis omakorda sisaldab rikkalikult gammalinoleenhapet.

Toidulisandid ei asenda tervislikku elustiili ega mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist. Maaletooja on Sirowa Tallinn AS.

VIIRUSHAIGUSED

Terviseleht

Viirushaigustele saab vastu küll Sügistalvisel perioodil on ülemiste hingamisteede viirushaigused vaat et paratamatud, ent üht-teist saab ennetamisega siiski ära teha. Kogenud perearsti Anneli Talviku sõnul saab oma immuunsust ka nii tugevana hoida, et haigused ei kipugi kallale. Et immuunsüsteem hästi töötaks, peab organismi vere-, hapniku- ja lümfivarustus olema normaalne. Kui inimene aga päev läbi ringi tormab, pole see kindlasti nii, organism saab hapnikku kehvemini juba seetõttu, et rabeleja hingab puudulikult. Vereringe pole korralik ka siis, kui päev läbi istutakse ja siis tormatakse välja, jalad ja pea külmetamas. Nii ei saa keha normaalselt funktsioneerida. Et immuunsüsteem käivituks, tõuseks viirusele nagu barjääriks ette ja lükkaks selle välja, tuleb oma kehasse lugupidavalt suhtuda, räägib dr Talvik. Väga tähtis roll on veel korralikul unel ja toidusedelil.

Viiruste Immuunsüsteemi toetamihooajal võib seks võib appi võtta ka tainakatuda kergesti, meteed või taimsed prepakõige tõenäolisemalt raadid. Punase päevakübasaab endale viiruse külge ra ehk siilkübara tõhusus rahvarohkes kohas: on ammu teada ja sestap taühissõidukis, poes, suks see enne viirushaiguste koolis, lasteaias, perioodi koduapteegis tallele panna. Tänapäeval üle 200 ratööl. vimpreparaadi koostisesse kuuluv taim tugevdab immuunsust ja tõstab organismi vastupanu haigustele. Siilkübara tinktuur suurendab ka vastupanuvõimet nakkustele. Südameapteegi Põhja-Eesti piirkonnajuhi Triinu Entsik-Grünbergi sõnul kasutatakse punast päevakübarat toetava vahendina ka haigustest paranemisel. Samuti soovitatakse immuunsust turgutada Foto: Alexandra Gorn, Unsplash greibiseemnetinktuuri ja astelpajumar-

VIIRUSHAIGUSED

Terviseleht

Viirustele on kõige vastuvõtlikumad lapsed, eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed.

jadega. Viimaseid võiks dr Anneli Talviku sõnul pidevalt süüa päevas kümmekonna ringis.

Seleen ja tsink Immuunsüsteemi korrashoiul on oluline koht ka antioksüdantidel ehk C-vitamiinil, seleenil ja tsingil. Just immuunsüsteemi efektiivsusest sõltubki, kas, kui raskelt ja kui pikalt me kül-

Terviseamet soovitab ... viirusnakkuste põdejatel koju jääda ja ennast terveks ravida, sest haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl käimine kurnab ka organismi; köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta, vältida silmade puudutamist, pesta tihti käsi. nakatumisest hoidumiseks vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi, pesta tihti käsi, haigega lähikontaktis olles katta nina ja suu marlimaskiga. Allikas: Terviseamet

metusperioodil haiged oleme. Seetõttu peaks külmetuste ja viiruste eemale hoidmiseks kandma hoolt, et seleenitase organismis oleks piisav. Paraku kipub see eestlastel jääma alla normi. Aastatel 2006–2008 Eestis korraldatud uuringust selgus, et siinsete elanike keskmine seleenitase vereseerumis on 65,2 µg/l, kuid soovituslik norm on 80– 120 µg/l. Meeste ja naiste seleenitaseme vahel erinevusi ei olnud, kuid hädavajaliku mineraalaine tase hakkas sihtrühma hulgas langema pärast 70. eluaastat. Parimateks seleeniallikateks on parapähkel, maks, kalad, mereannid, päevalilleseemned ja liha. Sagedased külmetamised, krooniline väsimus, kuid ka haavade aeglane paranemine võivad vihjata tsingipuudusele. Parimateks tsingiallikateks on maks, liha, kamajahu, seemned, pähklid, juust, leib, kaunviljad, mereannid (krabid, räim), täisteratooted ja munad. Toitumisteadlased kinnitavad, et mitmekülgse menüü abil saab igaüks piisava koguse mineraalaineid probleemideta kätte. Kui toidulisandid siiski appi võetakse, tuleb kindlasti kinni pidada soovitatud päevaannustest. Ületarbimine on alati ohtlik. Allikad: sydameapteek.ee, elukiri.ee, pharmanord.ee

TUGEVDA OMA MÄLU!

Terviseleht

B-grupi vitamiinid hoiavad mälu värskena B-grupi vitamiinide puudus võib mõjutada inimese aju tegevust. Sellest, et organismil on mõnest B-grupi vitamiinist vajaka, võivad anda märku näiteks meeleolumuutused ja väsimus, samuti lihasnõrkus või kaalulangus. Vitamiinid jaotatakse rasv- ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvad vitamiinid on A, D, E ja K. Rasvlahustuvate vitamiinide imendumine, varuna salvestumine ja funktsioneerimine organismis on seotud toiduga saadavate rasvadega ning organismi rasvkoe hulgaga. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad vitamiin C ja B-grupi vitamiinid. Tuntuimad B-grupi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B6, B9 (folaadid/foolhape) ja B12 (kobalamiinid). Lisaks kuuluvad B-grupi vitamiinide alla ka biotiin ja pantoteenhape.

Vitamiin B1 ehk tiamiin

Vitamiin B12 on vajalik hea tervise, piisava energia ja vaimse heaolu tagamiseks. tõhustab närvisüsteemi tööd ja on oluline hea mälu säilitamisel aitab vähendada väsimust ja kurnatust aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele taimetoitlaste menüü toetamiseks

Vitamiini B1 on peamiselt vaja rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; maomahla normaalseks tekkimiseks. Tiamiini parimad allikad on päevalilleseemned, maa-, sarapuu-, pistaatsia-, pekani-, para- ja Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud sealiha, teraviljajahu ja herned. Täiskasvanutel hõlmavad selle sümptomid perifeerse närvisüsteemi ja südame talitlushäireid. Puuduse varaste sümptomite hulka võivad kuuluda anoreksia, kaalulangus, vaimsete võimete muutused ja lihasnõrkus. Lastel ilmnevad sümptomid kiiremini, on üldiselt raskemad ja võivad viia südamepuudulikkuseni.

Vitamiin B2 ehk riboflaviin Vitamiini B2 on peamiselt vaja rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; nägemisprotsessiks (silmade väsimuse vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks); naha, limaskestade, küünte ja juuste tervise toetamiseks; antikehade moodustamiseks. Kuigi riboflaviinipuuduse mõju ainevahetusele on tugev, tekib selgeid kliinilisi sümptomeid väga

vähe. Nende hulka kuuluvad muutused nahal ja suu limaskestadel (sh lõhenenud suunurgad). Rasket riboflaviinipuudust on seostatud rauataseme muutusega, aneemia ning vaimsete häiretega. Riboflaviini parimad allikad on kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, pärm, mandlid, keedetud vuti- ja kanamunad, lehtkapsas, kõrvitsaseemned, enamik juustudest, kakaopulber.

Vitamiin B3 ehk niatsiin Niatsiini on peamiselt vaja rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks ning valkude sünteesimiseks; närvisüsteemi ja lihaste talitluseks; nahakahjustuste paranemiseks. Niatsiinipuudus toob kaasa pellagra (“kare nahk”), mida täheldatakse enam rahvastel, kelle toidulaud põhineb peamiselt maisil või muudel teraviljadel, olles madala valgusisalduse ja madala niatsiini biosaadavusega. Pellagra avaldub peamiselt nii naha-, seedetrakti- kui ka närvisüsteemi sümptomite kujul. Parimad niatsiiniallikad on maapähklid, kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, tuunikalakonserv, kuumtöödeldud linnuliha, pärm, päevalilleseemned, kuumtöödeldud sea- ja veiseliha, kamajahu,

VITAMIINID

Terviseleht

kuumtöödeldud kalad, keedetud täisteramakaronid, müsli, enamik juustudest, täisterasai ja -leib, enamik pudruhelbeid, lehtkapsas, kuivatatud aprikoosid, keedetud muna, enamik pähkleid ja seemneid, halvaa, kakaopulber. Organismis võib teatud kogus niatsiini moodustuda aminohappest trüptofaanist.

Vitamiin B6 Nimetus vitamiin B6 hõlmab kolme ühendit: püridoksiin, püridoksamiin ja püridoksaal. Vitamiini B6 on peamiselt vaja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks (sh valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks); süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks; paljude bioaktiivsete ühendite (nt serotoniini) tekkeks organismis; erütrotsüütide valmimise protsessiks. Toidust saadava vitamiini B6 puudust esineb harva ja harilikult kombinatsioonis teiste B-grupi vitamiinide puudusega. Imikutel ja lastel ilmnenud kliiniliste sümptomite hulka kuuluvad epilepsialaadsed krambid, kehamassi langus, seedetraktiprobleemid ja mikrotsütaarne aneemia. Parimateks vitamiini B6 allikateks on kuumtöödeldud lõhe, sarapuu- ja maapähklid, Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud maks, kuumtöödeldud linnuliha, enamik teisi kuumtöödeldud (sh suitsutatud) kalu (nt lõhe, forell, skumbria, räim, ahven), tuunikalakonserv, küüslauk, avokaado.

Vitamiin B9 B9 ehk folaate on peamiselt vaja rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; loote närvikoe arenguks; erütrotsüütide valmimise protsessiks koos vitamiiniga B12; DNA ning RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks. Toiduga saadud folaadid või toidulisandina manustatud foolhappest saadud folaadid on eriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng. Seega tuleb folaatide saamine hoida kõikidel sünnitusealistel naistel soovitatud tasemel, et vältida ka pla-

Foto: Shutterstock

neerimata raseduse puhul defitsiidist tulenevaid neuraaltoru defekte. Foolhape on vitamiini sünteetiline vorm, mida looduslikult toidus ei leidu ning mida saadakse rikastatud toidust ja toidulisanditest. Manustatuna muutub ta organismis folaatideks. Folaatide peamised allikad on lehtkapsas, spinat, oad, pärm, kuumtöödeldud maks, tursamaksakonserv, munakollane, maapähklid, rooskapsas ja brokoli, peet, porrulauk, spargel, nuikapsas. Folaadid on ebapüsivad ja märkimisväärsed kaod toiduvalmistamisel on tavapärased. Kuid kadu sõltub nii konkreetsest toidust kui ka toiduvalmistamise meetodist.

Vitamiin B12 Vitamiini B12 on peamiselt vaja aminohapete normaalseks ainevahetuseks; erinevate aneemiate ennetamiseks (nt erütrotsüütide valmimise protsessiks koos folaatidega); närvikoe normaalseks arenemiseks. Vitamiini B12 puuduse kliinilised sümptomid kujunevad üldiselt välja alles pärast mitmeid aastaid kestnud puudulikku tarbimist toiduga või vähenenud imendumist. Vitamiiniga B12 adekvaatne varustatus on äärmiselt oluline vereloomeks ja neuroloogilisteks funktsioonideks. Seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu põhjustab vitamiini B12 puudus neuroloogiliste sümptomite väljakujunemist ja/ või megaloblastilise aneemia teket. Toiduga tarbimisest põhjustatud puudust võib täheldada üksnes täiskasvanutel, kes on olnud mitu aastat veganid ning ei ole tarvitanud vitamiini B12 toidulisandeid ega vitamiiniga B12 rikastatud toitu, või ka neist perekondadest pärit imikutel ja lastel, kus mainitud toidu tarbimise mustrit järgitakse. Eakate vitamiini B12 tase on sageli madal ennekõike B12 vaegimendumise tõttu. Inimorganismile hästi kättesaadavat ja sobivat vitamiini B12 leidub üksnes loomse päritoluga toitudes. Taimset päritolu toidud võivad sisaldada B12 jääkkoguseid bakteriaalsest saastumisest või käärimise saadusena, kuid nende allikate adekvaatsus on küsitav. Liha, maks, piimatooted, muna, kala ja koorikloomad on eriti head ning keskmises menüüs valdavad vitamiini B12 allikad. Adru ja vetikad sisaldavad bioloogiliselt mitteaktiivseid vitamiini B12 analooge, samuti mõningaid aktiivseid vitamiini B12 ühendeid, kuid nende allikate adekvaatsus on ebamäärane. Mõned taimepõhised joogid, näiteks soja-, kaera- ja riisijook, võivad olla vitamiiniga B12 rikastatud ning seetõttu on need loomset päritolu toite vältivate inimeste menüüs olulised vitamiin B12 allikad. Tekst on koostatud Eesti toitumis- ja liikumissoovituste põhjal. Allikas: kliinik.ee

Foto: unsplash.com

LIIKUMINE

Terviseleht

Regulaarne liikumine on hea tervise võti s inimesele, Liikumine on vajalik igas vanuse end tegusana. et ennetada haigusi ja hoidaon liikumine Südametervise seisukohast gam e. hin a mid sama oluline kui õhk,

Fotod: Shutterstock

Inimesed, kes on harjunud iga päev piisavalt liikuma, on vähem ohustatud südame isheemiatõvest, kõrgvererõhutõvest, suhkruhaigusest, jämesoolevähist, luuhõrenemisest ning ülekaalulisusest ja rasvumisest, on kirjutanud dr Moonika Viigimäe, sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna välja antud liikumise juhendmaterjali “Hoia süda terve” autor. Ta on aluseks võtnud maailma terviseorganisatsiooni, südameföderatsiooni ja Eesti südameliidu soovitused. Loeme sealt ja tuletame meelde, et regulaarselt liikumist harrastavad inimesed on haigustele vastupidavamad, rõõmsameelsemad ning tulevad oma

eluga paremini toime. Liikumine mõjutab soodsalt vererõhku, vere kolesteroolisisaldust ja veresuhkru taset. Uuringutega on leitud, et füüsiliselt aktiivsed inimesed suudavad edukamalt näiteks suitsetamist maha jätta.

Kuidas ja kui palju liikuda? Haiguste ennetamiseks ning tervise parandamiseks ja hoidmiseks peab liikuma regulaarselt. Lisaks parasjagu ning erinevalt. Üldine soovitus on liikuda mõõduka intensiivsusega vähemalt 30 minutit päevas, enamikul päevadel nädalas. Tervislik on liikuda 30 minutit järjest või vähemalt kümneminutiliste osade kaupa.

Kuidas saavutada vähemalt 30-minutiline liikumine päevas? Siin saab appi võtta aktiivse eluviisi ja igapäevatoimingud, nagu kodused tööd, poes (ja tööl) käimine. Need on päevas ühekordsed või korduvad mõõduka intensiivsusega koormust pakkuvad kehalised tegevused: käimine (asjaajamine), koristamine, remonditööd, aiatööd. Kes tahab, see ikka leiab liikumist, kuid siiski peaks igapäevastele toimetustele lisanduma ka liikumisharrastus. Muidu jääb kehalise aktiivsuse säilitamiseks väheks, soovitab Viigimäe. “Valida tuleks kõige meelepärasem harrastus, selline, mis valmistab rõõmu. Südame ja veresoonkonna vas-

Mõned lihtsad soovitused, kuidas koguda hädavajalikud minutid liikumist Kasutage lifti asemel treppi. Käige poes jm jalgsi või jalgrattaga. Kui sõidate autoga, parkige auto kaugemale. Kui midagi on naabrile, sõbrale öelda, ärge helistage ega saatke e-kirja, minge parem kohale. Harrastage aiatööd, koristamist, lume rookimist jms.

Näidisplaan E–R: 30 min jalgsi poodi, raamatukogusse, külla, huviringi jm L–P: käimine, argitoimetused E: 30 min ujumist T ja N: 30 min jalgrattasõitu K ja R: 30 min võimlemist

tupidavust arendavad kõige paremini hoogne käimine, jalgrattasõit, ujumine, sõudmine ning suusatamine, sest need tegevused annavad korraga tööd paljudele lihastele,” kirjutab ta. Parim koormuse reguleerija tervisesportlasel on enesetunne. Mõõduka koormuse tunnusteks, mida endal lihtne jälgida, on hingamise kiirenemine, higistamine ja liikumise ajal ilma puhkimata rääkimine. Muidugi saab koormuse mõõdukat intensiivsust määrata ka pulsisageduse järgi. Selleks tuleb kasutada valemit ja arvutada enda maksimaalsest pulsisagedusest 60–70%. Ehk: maksimaalne pulsisagedus = 220 – vanus aastates. Kehaline treening intensiivsusega 60–70% maksimaalsest pulsisagedusest aitab saavutada ja hoida head füüsilist vormi ning kontrollida kehakaalu.

Allikas: Moonika Viigimäe

Allikas: Elutark

TASUB TEADA Liikumise variandid hea tervisliku seisundi saavutamiseks: koormus südame terviseks – reibas käimine vähemalt 30 minutit iga päev või kaks-kolm korda nädalas tund aega korraga; koormus kehakaalu reguleerimiseks – jooksmine ülepäeviti, vähemalt kolm-neli korda nädalas, korraga 30–45 minutit, mõõduka intensiivsusega.

SÕELUURINGUD

Terviseleht

Sõeluuringu

hirmud ja võimalused Haigekassa korraldab igal aastal sõeluuringuid, et leida üles inimesed, kel on tekkinud varajases staadiumis vähk. Vähi varajane avastamine võimaldab õigel ajal raviga alustada ja seeläbi elusid päästa. Paraku jätavad paljud uuringutele minemata. Mis takistab uuringutel osalemast ja mida teha, et kõik kutsutud sõeluuringule jõuaks? Tekst: Ave Jüriöö, Eesti Haigekassa

Eestis korraldatakse sõeluuringuid rinnavähi, jämesoolevähi ja emakakaelavähi avastamiseks. Eesmärk on ennetada vähki ja avastada see võimalikult varajases staadiumis. Väga oluline on kontrollida just neid, kes peavad end terveks, kuna varajases staadiumis või vähieelses seisundis ei pruugi mingeid terviseprobleeme veel esineda. Uuringute tulemusel saab väita, et sõeluuringutega on võimalik naiste suremust näiteks rinnavähki vähendada 30–35%. Rinnavähi sõeluuringutele kutsutakse naisi vanuses 50–69, emakakaelavähi uuringutele vanuses 30–55. Alates 2016. aastast korraldatakse ka jämesoolevähi sõeluuringuid, kuhu oo-

datakse mehi ja naisi vanuses 60–66. Ravikindlustatud inimeste kontrolli eest tasub haigekassa, ravikindlustuse puudumisel tuleb uuringu eest ise maksta. Riiklikel sõeluuringutel on ülioluline roll vähi varajasel avastamisel, kuid need täidavad oma eesmärki vaid siis, kui uuringutes osaleb üle 70% sihtrühmast. Sõeluuringutel osalemise protsent Eestis on aga väiksem – keskmiselt osaleb neis 50–55% kutse saanutest. Tänavu esimese poolaasta jooksul on haigekassa andmetel emakakaelavähi sõeluuringutel käinud 24%, rinnavähi sõeluuringutel 28% ning jämesoolevähi sõeluuringutel 35% sihtrühmast. Kuna

inimesi kutsutakse sõeluuringule kogu aasta jooksul, selguvad lõplikud tulemused aasta lõpus.

Ravikindlustuse olemasolu ja inimese enda vastutus tervise eest hoolitsemisel Sõeluuringutele kutsutakse vaid ravikindlustatud inimesi, seega jääb osa inimesi uuringutest kõrvale ja jõuavad arsti juurde alles siis, kui on tekkinud juba tõsised kaebused. “Naistearstina pooldan igati seda, et tasuta uuring oleks kättesaadav kõikidele Eesti naistele. Nii oleks võimalik jõuda ka nendeni, kes on ravikindlustuse puudumise tõttu arsti juurde pöördumist aastaid edasi lükanud,” kommenteerib Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja ja naistearst dr Piret Veerus. Haiguse varajane avastamine ja raviga alustamine võimaldab saavutada paremaid ravitulemusi kui juba kaugele arenenud vähi ravi. “Ravikindlustamata patsiendid jõuavad meie vaatevälja oluliselt

TootedTooted müügilmüügil e-poese-poes www.curaprox.ee www.curaprox.ee

hiljem ja kontrolli pöördutakse sageli alles siis, kui on tekkinud kaebused,” lisab Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandla perinataalkeskuse ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi. Üleeuroopalisel emakakaelavähi ennetusnädalal pakkus Lääne-Tallinna Keskhaigla Tallinna linnavalitsuse toel ravikindlustamata naistele võimalust osaleda tasuta emakakaelavähi sõeluuringus. “Viie päeva jooksul, kui seda võimalust pakkusime, pöördus vastuvõtule 86 ravikindlustamata naist. Kolmel sõeluuringus osalenud naisel lei-

SÕELUURINGUD

Terviseleht

Foto: Shutterstock

ti PAP-testis vähieelsed muutused. Tagasiside sõeluuringus osalenud naistelt oli väga positiivne: uuriti lisainfot, millal peaks taas kontrolli tulema ja kas oleks võimalik osaleda ka rinnavähi sõeluuringus. Selle väikese projekti põhjal võib öelda, et vähemasti ravikindlustamata naiste huvi sõeluuringute vastu oli suur,” räägib dr Veerus. Samas panevad arstid südamele, et tervise eest hoolitsemine on igaühe enda kätes ja ebatavaliste sümptomite märkamise korral tuleb kiiresti arsti juurde pöörduda. “Ida-Tallinna Kesk-

haiglas on tagatud head võimalused rinnavähi varaseks avastamiseks kõigile, olenemata ravikindlustuse olemasolust, kuid ainult sellisel juhul, kui inimene ise tuleb õigel ajal arsti juurde. Väga suur osa kaugele arenenud rinnavähkidest on sellised, kus inimene tunneb tükki või näeb rinna haavandumist juba pikemat aega, aga arsti juurde ei tule,” tõdeb Ida-Tallinna Keskhaigla radioloogiakeskuse juhtiv arst dr Tiia Elvre. Uuringule peaksid ise pöörduma need, kes kuuluvad sihtgruppi, kuid pole sõeluuringu kutset kätte saanud, sest nende tegelik elukoht ei kajastu rahvastikuregistris. “20–30% kutsetest ei jõua adressaadini, kuid kutse ei ole enam aluseks uuringule pöördumisel – oodatud on kõik, kes sihtgruppi kuuluvad. Inimesed võiks oma tervise eest vastutuse võtta ja jälgida, et regulaarsed tervisekontrollid saaksid tehtud,” ütleb TÜ Kliinikumi vanemarst-õppejõud dr Sulev Ulp.

Kuidas vähiennetus ja sõeluuringud veelgi tulemuslikumad oleksid? Uuringul osalemine peab olema tehtud võimalikult mugavaks ja kättesaadavaks. “Mõni kardab uuringule tulla, peljates halbu uudiseid, kuid õnneks on nad vähemuses. Osa naisi ei taha tulla sõeluuringule haiglasse, kuid tuleksid meelsasti mammobussi,” toob dr Ulp

välja võimalikke põhjuseid, miks uuringutest loobutakse. Uuringu inimestele lähemale toomisesse usutakse ka Ida-Tallinna Keskhaiglas – sõeluuringutel osalemise suurendamiseks on mobiilse skriiningukabinetiga kohal käidud mitmetes suurettevõtetes, et töökohas mugavalt tervise kontrollimise võimalust pakkuda. Emakakaelavähi sõeluuringuid tehakse praegu vaid haiglates, kuid siingi on võimalusi, kuidas rohkem naisi kontrolli saada. “Uuring võiks hõlmata senisest suuremat vanusegruppi. Praegu kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30–55 aastat, kuid igal aastal avastatakse haigust ka vanematel naistel,” ütleb dr Veerus. Jämesoolevähi sõeluuring on korraldatud rinna- ja emakakaelavähi uuringutest erinevalt – seda koordineerib perearst, kes oma nimistu patsiente uuringule kutsub. Kuna tegu on võrdlemisi uue sõeluuringuga, on teadlikkus selle läbiviimise protseduuridest ja vajalikkusest veel madal, kuid perearstide kaasamine võimaldab lihtsamini patsientideni jõuda ning uuringul osalemise aktiivsust suurendada. Nii sihtgrupi laiendamiseks, ravikindlustuseta inimeste kontrollimiseks, mobiilsete uuringute tegemiseks kui ka kampaaniate korraldamiseks on vaja lisaraha. “Kindlustamata inimeste probleemi kaotaks ära see, kui sõeluuringud

oleksid rahastatud otse riigieelarvest, mitte haigekassa vahenditest. See võimaldaks sõeluuringuid pikemaks ajaks ette planeerida, sihtrühma laiendada ja annaks nii sõeluuringu tegijatele kui ka osalejatele kindlustunde, et sõeluuring kestab ja areneb. Teadusuuringud on näidanud, et efektiivne on vaid süsteemne ja hästi organiseeritud sõeluuring!” pakub võimaliku lahenduse dr Ulp. Teadlikkuse tõstmisega on juba aastaid aktiivselt tegelenud haigekassa, korraldades sõeluuringute kampaaniaid, mille kaudu inimesi vähi riskidest ja ennetusvõimalustest teavitada. Seni on korraldatud rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringute kampaaniad, kuid äsja algas esmakordselt ka jämesoolevähi sõeluuringu kampaania. Kuigi süsteemis on veel mitmeid kitsaskohti, siis üldiselt on sõeluuringutel osalemise protsent siiski tõusutrendis olnud. “Alustasime 2002. aastal rinnavähi sõeluuringuid 37% osalusega, nüüdseks läheneb osalus juba 60%-le. Kui vaadata eraldi maakondi, kus töötab mammobuss, siis seal on osalus juba mitmeid aastaid üle 60%,” rõõmustab dr Ulp. Riikliku tervishoiusüsteemi ülesanne on luua sõeluuringuteks võimalused, neid rahastada ja tagada kvaliteet. Inimese roll on kasutada üht suurepärast võimalust oma tervise eest hoolitsemiseks – reageerida sõeluuringu kutsele ja oma tervist kontrollida.

REKLAAMTEKST